Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Annika Raidmaa Nilsson

Bente Consult

[email protected]

Teie 23.06.2025 Meie 11.07.2025 nr 2.2-9/25/2037-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sooviga paigaldada ettevõtte tehases

näo-ja sõrmejäljetuvastusseadmed. Soovute teada, kas näotuvastusseadme töökeskkonnas

kasutamise on Eestis lubatud.

Teadmata kõiki asjaolusid, ei saa AKI selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile

siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu saan anda

Teile üksnes üldisi selgitusi isikuandmete töötlemise osas.

Selgitan, et juhul kui tehnilise vahendi abil kontrollitakse konkreetseid jäljendeid ja kujutisi (nt

sõrmejälgi, näokujutist), on tegemist biomeetrilise andmetöötlusega vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punktile 14.

Biomeetrilised andmed on eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on lubatud IKÜM

artikli 9 lõikes 2 loetletud eranditel. Seejuures ei ole lubatud biomeetrilisi andmeid töödelda

lepingu täitmise eesmärgil. Biomeetriliste andmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla kas

isiku nõusolek või alus seadusest. Kuivõrd seadustest ei tulene tööandjale õigust töödelda töötaja

biomeetrilisi andmeid, sh tööle registreerimiseks ja territooriumile, ruumidesse või

infosüsteemidesse pääsemise õiguse kontrollimiseks, saab biomeetriline isiku tuvastamine

toimuda üksnes töötaja vabal tahtel ehk tema nõusolekul2.

Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega

nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega3. Nõusolek peab olema selgesõnaline ja

konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Enne nõusoleku võtmist peab

andmesubjekti teavitama ka õigusest nõusolek igal ajal tagasi võtta.

Nõusoleku alusel andmetöötlus on töösuhetes problemaatiline, seetõttu tuleb tööandjal eriliigiliste

isikuandmete töötlemisel olla eriti hoolikas ning tagada ka tegelikult biomeetriliste andmete

töötlemise vabatahtlikkus. Lisaks sellele, et töötajal peab olema võimalik ise otsustada, kas ta

soovib kasutada biomeetrilist tuvastust, peab alati biomeetrilise lahenduse kõrval olema

alternatiivne ehk mitte biomeetriline isikutuvastamise võimalus (nt kiipkaart).4 Kui alternatiivset

meedet ei ole või seda ei ole võimalik töötajal tegelikult kasutada, ei saa lugeda nõusolekut ka

vabatahtlikuks. Lisaks peab töötajal olema võimalik ka igal ajal loobuda biomeetrilise tuvastuse

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679. 2 IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a. 3 IKÜM art 4 p 11, artikkel 7, põhjenduspunkt 32. 4 Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, Euroopa Andmekaitsenõukogu, lk 20-21.

2 (2)

kasutamisest.

On väga oluline biomeetria kasutamisel järgida nõuetekohaselt IKÜM-s sätestatud isikuandmete

töötlemise põhimõtteid, sh seaduslikkuse, vajalikkuse ja võimalikult väheste andmete kogumise

põhimõtteid5. Kuigi sellise tehnoloogia kasutamine on isiku tuvastamiseks väga tõhus, peab

tööandja kõigepealt hindama mõju töötaja põhiõigustele ja –vabadustele ning kaaluma töötlemise

õiguspärase eesmärgi saavutamiseks vähem sekkuvate vahendite kasutamist.6 Seda ka juhul, kui

isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on töötaja nõusolek.

Lisaks tuleb andmetöötlus kajastada ka andmekaitsetingimustes, muuhulgas tuleb välja tuua

biomeetrilise andmetöötluse eesmärk ja õiguslik alus, andmete säilitamise ajavahemik, teave

töötaja õiguste kohta (mh juurdepääsu taotluse ning parandamise, kustutamise või piiramise osas),

teave õiguse kohta nõusolek igal ajal tagasi võtta7.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Jekaterina Aader

jurist

peadirektori volitusel

5 IKÜM artikkel 5. 6 Suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, Euroopa Andmekaitsenõukogu, lk 18. 7 IKÜM artikkel 13 lõikeid 1 ja 2.