Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus OÜ

[email protected]

Teie 26.06.2025 Meie 11.07.2025 nr 2.2-9/25/2069-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas perearst võib pärast

patsiendi surma väljastada kindlusandjale patsiendi terviseandmeid. Teie pöördumisest nähtuvalt

on Teie patsient sõlminud kindlustuslepingu ning kahjuhüvitise väljamaksmise otsustamiseks

palub kindlustusandja väljastada haiguslugude koopiad perioodil 23.01.2019-23.01.2024, milles

kajastuks info kindlustusvõtja haigestumiste ja ravi kohta. Ühtlasi on soovitud teada kas patsient

sai ravi või meditsiinilisi soovitusi alkoholi liigtarvitamise tõttu ning kas patsiendil oli pooleli või

ta oli suunatud meditsiinilisele uuringule või ravile.

Isikuandmete töötlemist pärast andmesubjekti surma reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 9,

mille lõige 2 näeb ette, et andmesubjekti nõusoleku puudumisel toimub tema isikuandmete

töötlemine pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul

alusel.1 See tähendab, et kui mõni muu õigusakt annab aluse surnu andmete töötlemiseks, siis ei

ole pärija nõusolek nõutav.

Kindlustusandja õigust töödelda isikuandmeid reguleerib kindlustustegevuse seadus (KindlTS).

Nimetatud seadus annab kindlustusandjale muu hulgas õiguse töödelda andmesubjekti

terviseandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks, kui

kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle

kindlaksmääramine eeldab andmete töötlemist isiku terviseseisundi või puude kohta.2

Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et KindlTS § 218 lg 2 p 2 küll lubab

kindlustusandjal töödelda isikuandmeid, kuid seda üksnes selgelt piiritletud eesmärgil ehk

kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete

esitamiseks. Riigikohus3 on öelnud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei

tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine

kui toiming peab olema õigusliku alusega kooskõlas, st vastavalt KindlTS § 218 lg 2 p 2 sätestatud

vajalikkuse nõudele peab konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema vajalik kõnealuses

aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.

Lisaks on Riigikohus4 selgitanud, et tervishoiuteenuse osutaja seadusest tulenev alus

terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks

kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust

1 IKS § 9 lõige 2 punkt 3 2 KindlTS § 218 lõige 2 punkt 2 3 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24 4 RKKKo 01.04.2022 nr 1-20-5071, p 23, 25 ja 28

2 (2)

õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist

hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses. Kindlustusandjale

terviseandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine on tervishoiuteenuse osutajale

kohustuslik.5

Nagu eelpool öeldud on kindlustusandjal õigus saada kindlustusvõtja terviseandmeid konkreetsel

eesmärgil ja ulatuses. See ei tähenda automaatselt tervishoiuteenuse osutaja kohustust anda

andmeid kindlustusvõtja küsitud mahus. Riigikohtu6 selgituse kohaselt tuleb arsti

konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades seadust tõlgendada kitsalt. Kohtu hinnangul

ei loo ükski seadus iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt

patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui

seda võimaldavad võlaõigusseaduse § 768 ja seda täpsustavad sätted (sh KindlTS § 219 lg 1).

Kokkuvõttes on kindlustusandjal seadusest tulenevalt õigus töödelda isikute terviseandmeid ning

tervishoiuteenuse osutajal on kohustus isikuandmeid, sh terviseandmeid edastada. See tähendab,

et ka Teil tervishoiuteenuse osutajana on kohustus edastada kindlustusandjale andmed, mis on talle

vajalikud Teie patsiendiga sõlmitud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse

kindlaksmääramiseks. Teil andmete väljastajana lasub kohustus enne haiguslugude väljastamist

kontrollida, kas kõik kindlustusandja poolt küsitud terviseandmed on põhjendatud ja vajalikud

ning vajadusel esitada taotlejale täiendavaid küsimusi. Samuti on Teil õigus andmete

väljastamisest keelduda, kui leiate, et mingid andmed ei ole taotluses toodud eesmärgil

töötlemiseks vajalikud.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

5 KindlTS § 219 lõige 1 punkt 1 6 RKKKo 01.04.2022 nr 1-20-5071, p 28