Viljandi vallas Heimtali külas asuva maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine - seisukoha küsimine

VILJANDI VALLAVALITSUS

Sakala tn 1 5303 5482 Registrikood 75038606

Viiratsi alevik [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

70101 Viljandimaa www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Transpordiamet Meie: 19.06.2025 nr 7-8/25/1415

Seisukoha küsimine Heimtali külas asuva maa-ala

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

Edastame Teile seisukoha saamiseks Heimtali külas asuva maa-ala detailplaneeringu osalise

kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Vastavalt Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks koostöös

asutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning isikutele ja

asutustele, kelle huve planeering võib puudutada.

Palume vastavalt PlanS § 140 lg 4 alusel anda tagasisidet 30 päeva jooksul detailplaneeringu

osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja või arvamuse

andja ei ole 30 päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Paistu

ehitusosakonna juht

Lisad: 1. Heimtali külas asuva maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

(EELNÕU)

2. Tuuliku tee Heimtali kaart

3. DP120 Tuuliku detailplaneeringu seletuskiri

4. DP120 Tuuliku detailplaneeringu põhijoonis

[email protected], 5301 4621

Krunt 2 / Tuuliku tee 4 62903:001:0069

(väikeelamumaa)

Krunt 4 / Tuuliku tee 89901:001:1631

(transpordimaa)

Krunt 3 / Tuuliku tee 2a 89901:001:1632 (tootmismaa)

Krunt 1 / Tuuliku tee 2 62903:001:0070

(väikeelamumaa)

Koostaja: planeeringu- ja GIS-spetsialist Gerly Eiche

DP120 detailplaneeringuala

Viljandi, detsember 2004

Heimtali külas asuva maa-ala detailplaneering

(ala piirneb riigimaanteega nr.24167 ning katastriüksustega Heimtali TUULIK ja RIINA)

Töö nr. 07-2004 DP

Tellija - Pärsti vald

Koostaja - arhitekt Olav Remmelkoor FIE, äriregistri registrikood 10998028 ERKI diplom IB nr.994734

Tel. +372 5069191

Heimtali külas asuva maa-ala detailplaneering (ala piirneb riigimaanteega nr.24167

ning katastriüksustega Heimtali TUULIK ja RIINA) Töö nr. 07-2004 DP Tellija - Pärsti vald Koostaja - arhitekt Olav Remmelkoor

TÖÖ KOOSSEIS: SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused 2. Planeeringu eesmärk ja ulatus 3. Maa praegune kasutus 4. Krundijaotus 5. Planeeritud kruntide ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded 6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus 7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 8. Ehitiste vahelised kujad, hoonestuskeelualad 9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad 10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks 11. Muinsuskaitselised tingimused 12. Servituutide vajadus 13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

JOONISED 1. Tugiplaan 1 : 500 2. Krundijaotusplaan 1 : 500 3. Põhijoonis 1 : 500 LISAD 1. Pärsti Vallavalitsuse 29.09.2003 korraldus:nr.315, “Detailplaneeringu koostamise

algatamine” (2 lehel) 2. Illustratsioon 1 : 500

3. Kooskõlastuste kokkuvõte

2

SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesolev detailplaneering Heimtali külas asuvale maa-alale, milline piirneb riigimaanteega nr.24167 ning katastriüksustega Heimtali TUULIK (62903:001:1130) ja RIINA (62903:001:1200), on algatatud Pärsti Vallavalitsuse 29.09.2003 korraldusega:nr.315, “Detailplaneeringu koostamise algatamine”. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirja nõuded kehtivad samaaegselt ja neid tuleb käsitleda kompleksselt. Planeeringu lisa 2 (Illustratsioon) järgimine ehitiste projekteerimisel ei ole kohustuslik. 1.1. Geodeesia Planeeringu koostamisel on kasutatud Viljandi Maamõõdu Büroo poolt 2004. aasta veebruaris teostatud digitaalset ehitusgeodeetilist mõõdistust. 1.2. Kehtiva üldplaneeringu nõuded Planeeritava ala kohta on üldplaneeringuna koostatud:

osalise üldplaneeringuna kehtiv RPI Eesti Maaehitusprojekt töö „Heimtali asula planeerimine ja hoonestamine“ (1979),

RE „Eesti Maauuringud“ Maaplaneeringud töö „Pärsti valla üldplaneeringu I etapp“ (1996). Üldplaneering näeb Heimtali küla tsoneerimisel ette planeeritava ala hoonestamise väikeelamutega. 1.3. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritava maa-ala kohta kehtivad detailplaneeringud puuduvad. 2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ULATUS 2.1. Detailplaneeringu eesmärk Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele on detailplaneeringu koostamise eesmärkideks planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja krundi hoonestusala piiritlemine. Detailplaneering on seadusjärgseks aluseks maa-ala jagamisel kruntideks ja ehitiste projekteerimisel. Planeering määrab nendeks tegevusteks planeerimisseaduse järgselt ette nähtud tingimused. 2.2. Planeeritava ala ulatus Planeeritav maa-ala piirneb läänest riigimaanteega nr.24167, põhjast katastriüksusega Heimtali TUULIK (62903:001:1130) ja idast katastriüksusega RIINA (62903:001:1200). Planeeritavasse maa- alasse on haaratud planeeritud krunte piirav riigi kõrvalmaantee lõik. Planeeritava maa-ala suurus on ca 1,3 ha. 3. MAA PRAEGUNE KASUTUS Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub. Maa on ajutises kasutuses põllumaana. 4. KRUNDIJAOTUS Planeering näeb maa-alal ette järgmiste uute kruntide moodustamise:

Krunt nr.1, ca 5978 m², sihtotstarve EE (väikeelamumaa), Krunt nr.2, ca 5320 m², sihtotstarve EE (väikeelamumaa), Krunt nr.3, ca 64 m², sihtotstarve T (tootmismaa, alajaama maa). Krunt nr.4, ca 445 m², sihtotstarve L (transpordimaa, tänava maa).

5. PLANEERITUD EHITUSÕIGUS JA OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED 5.1. Üldised nõuded Ehitiste mahulise lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseaduse § 3 nõuetest ja hoone sobivusest keskkonda. Planeeritava ala ehituslik keskkond on traditsiooniline ja privaatne. Uued ehitised peavad arvestama olemasolevat miljööd ning mahult, detailidelt ja materjalikäsitluselt sobituma väljakujunenud struktuuri.

3

Uute kruntide hoonestus tuleb projekteerida kaasaegse funktsionaalsuse ja arhitektuuriga. Hoonestus kahel uuel elamukrundil peab olema lahendatud samas arhitektuurses võtmes ja kompleksi moodustavana. Kruntide kasutamise sihtotstarvetena on määratud otstarbed, millistel on lubatud ehitada uut hoonet. Hoonete teenindamiseks on krundil lubatud teede, parklate, tehnorajatiste ja muude ehitiste ehitamine. Hoonete mahud tuleb projekteerida planeeritud hoonestusaladele. Hoonestusala piiri võivad ületada suletud netopinnata hoone osad maa all, maapinnal ja õhus tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded ja ei häirita asula tehnovõrke. Planeeringus määratud “Hoone lubatud suurim kõrgus” on katuse harja või parapeti maksimaalne absoluutkõrgus. Hoone räästa kõrguse projekteerimisel tuleb arvestada Eesti projekteerimisnormide EPN 10 “Ehitiste Tuleohutus” Osa 1 “Üldeeskiri” punktide 4.1., 4.2. ja 4.3. nõuetega. Ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded on tähistatud joonisel 3 (Põhijoonis). 5.2. Kruntide ehitusõigus: Krunt nr.1, 5978 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed EE (väikeelamumaa) Hoonete suurim lubatud arv 4 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 450 m² Hoone lubatud suurim kõrgus (Abs. k.) +95,00

Olulisemad arhitektuurinõuded: Uus hoone projekteerida põhimahuga käesolevas planeeringus joonisel 3 (Põhijoonis)

määratud suunal ning katuse kaldega vahemikus 0 - 50°. Hoone maksimaalne lubatud korruselisus on 2 korrust. Uute hoonete välisviimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada originaalmaterjale

imiteerivaid plastikust ja metallist materjale. Piirdeaiad näha ette arhitektuurselt sobivana projekteeritava hoonega ja naaberhoonetega.

Krunt nr.2, 5320 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed EE (väikeelamumaa) Hoonete suurim lubatud arv 4 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 450 m² Hoone lubatud suurim kõrgus (Abs. k.) +95,00

Olulisemad arhitektuurinõuded: Uus hoone projekteerida põhimahuga käesolevas planeeringus joonisel 3 (Põhijoonis)

määratud suunal ning katuse kaldega vahemikus 0 - 50°. Hoone maksimaalne lubatud korruselisus on 2 korrust. Uute hoonete välisviimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada originaalmaterjale

imiteerivaid plastikust ja metallist materjale. Piirdeaiad näha ette arhitektuurselt sobivana projekteeritava hoonega ja naaberhoonetega.

Krunt nr.3, 64 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed T (tootmismaa, alajaama maa) Hoonete suurim lubatud arv - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoone lubatud suurim kõrgus (Abs. k.) -

Krundile on planeeritud paigaldada 15 kV EÜL liini post ja tüüpne metallist trafoalajaam. Olulisemad arhitektuurinõuded:

Piirdeaiad näha ette arhitektuurselt sobivana naaberhoonestusega. Krunt nr.4, 445 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed L (transpordimaa, tänava maa) Hoonete suurim lubatud arv - Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala - Hoone lubatud suurim kõrgus (Abs. k.) -

4

6. TEEMAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUS 6.1. Riigimaantee Krunte piirava riigi kõrvalmaantee nr.24167 (Heimtali - Uue-Kariste – Abja-Paluoja) osas ei ole muudatusi planeeritud. Riigimaanteel on teekaitsevöönd tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit äärmise sõiduraja teljest. Vastavuses „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuetele“ on tee kaitsevööndis omaniku nõusolekuta muu hulgas keelatud:

- ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku. - ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti

või muud teeninduskohta, - paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, - teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

Kõik tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb nende projekteerimise ajal kooskõlastada Viljandi Teedevalitsusega. 6.2. Sissesõidutee Riigi tugimaanteelt on kruntidele pääsuks käesoleval ajal võimalik kasutada katastriüksuse Heimtali TUULIK (62903:001:1130) maa-alal asuvat juurdepääsuteed. Planeering näeb ette mahasõidu nihutamise katastriüksuselt välja Sissesõidutee on planeeritud väikese liiklusintensiivsusega kohaliku elutänavana (sõidutee katendi laius 5,0 m, kahepoolse teepeenar 0,50-0,75 m). Ühiselt kasutatavale sissepääsuteele projekteerida tänavavalgustus. 6.3 Parkimine

Elamukruntide sõidukite parkimine on planeeritud tagada kruntidel. 7. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Väärtuslik kõrghaljastus maa-alal puudub. Lääneosas on maanteelt tuleneva mõju vähendamiseks ning keskkonna muutmiseks privaatsemaks planeeritud kuuseheki istutamine. Hekk on planeeritud istutada teega paralleelselt, tee poole olemasoleva side magistraalkaabli kaitsevööndi piirist. Prügi kogumiseks paigutatakse sissesõiduteede lähedusse prügikonteinerid, orgaanilised jäätmed komposteeritakse krundi edelaosas rajatavas hoidlas. 8. EHITISTEVAHELISED KUJAD, HOONESTUSKEELUALAD Sihtotstarvete konflikti tõttu planeeritavad kujad maa-alal puuduvad. Ala, kus krundil ei ole lubatud hoone püstitamist, on joonise 3 (Põhijoonis) loetavuse huvides tähistatud hoonestuskeelualadena. Hoonestuskeelualale võib rajada rajatisi. 9. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD Planeeritud krunte läbivad käesoleval ajal järgmised tehnovõrgud:

15 kV kõrgepinge õhuliin Kõrgepinge õhuliinil on maatüki ja õhuruumina kaitsevöönd, mida piiravad vertikaaltasandid, mis asuvad 10 m kaugusel mõlemal pool liini äärmistest juhtmetest. Kaitsevööndis on liini valdaja igakordse kirjaliku nõusolekuta keelatud: hoonete ja rajatiste ehitamine, remont, rekonstrueerimine ja lammutamine, mistahes laadimis- süvendus-, lõhke ja maaparandustööde tegemine, karjaaedade ja tarade rajamine, põllumajanduskultuuride kastmine jm. Kaitsevööndis on keelatud igasugused tegevused, mis võivad takistada elektriliini normaalset tööd, põhjustada nende vigastamist või õnnetusjuhtumeid.

elektriside magistraalkaabelliin Elektriside magistraalkaabelliinil on kaitsevöönd 2 m laiuse maaribana mõlemal pool kaabli projektsiooni maapinnal. Kaitsevööndis teostatavate tööde nõuded ja korra kehtestab tööde tegijale liini valdaja kirjalikult väljastatud tehniliste tingimuste või kooskõlastustega.

5

Uute tehnovõrkude planeeritud asukohad on tähistatud joonisel 2 (Krundijaotusplaan). 9.1. Soojavarustus Hoonete kütmine on lubatud projekteerida kohaliku lahendusega, tingimusel et energiakandja on ökoloogiliselt vastuvõetav, ei tekita piirnorme ületavaid või naabreid häirida võivaid õhuheitmeid. 9.2. Vesivarustus ja heitvee kanalisatsioon Hoonete vesivarustus on planeeritud lahendada asula ühisveevõrgu baasil, vastavuses võrgu valdaja poolt väljastatavate tehniliste tingimustega. Hoonete heitvete puhastamine on planeeritud lokaalsete väikepuhastite baasil. Puhastatud heitveed on planeeritud juhtida maanteekraaviga ühendatavasse, rajatavasse kraavi. Puhastite planeeritud asukoht vt. joonis 3 (Krundijaotusplaan). Hoonete väline tulekustutusvesi tagatakse töökoja ja naftabaasi vahel ca 150 m kaugusel asuvast 100 m³ veehoidlast. 9.3. Sademevee ärajuhtimine Hoonete katustelt kogunev sademevesi on planeeritud hajutada kruntide pinnasesse. Sademevee tahtlik juhtimine naaberkrundile ei ole lubatud. 9.4. Elektrivarustus Uute hoonete elektriga varustamine toimub krundte läbivalt kõrgepingeliinilt, planeeritud uue alajaama baasil, asukoht vt. joonis 2 (Krundijaotusplaan). 10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS Krundid ega nendele planeeritud hoonete mõju ei ulatu keskkonnakaitse alaste seadusandlike aktidega reguleeritavaisse kaitsevööndeisse. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole uute eluhoonete ja rajatiste projekteerimisel vajalik. 11. MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal muinsuskaitse alla võetud objekte ei ole. Planeeritud krundid ei asu muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis. 12. SERVITUUTIDE VAJADUS Servituutide seadmist planeeritud ei ole. 13. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Olemasolev väikeelamute piirkond on privaatne ja suhteliselt turvaline. Projekteerimisel rakendada järgmisi meetmeid: Üldkasutatav tee ning sissepääsud projekteerida võimalikult nähtavana ning valgustatuna. Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel. Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele mittekutsuvaid

konstruktsioone ja ehitusmaterjale. 14. MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD

KINNISOMANDI KITSENDUSED Muude kinnisomandi kitsenduste planeerimise vajadus puudub. Kinnisasju võidakse sõltumata käesolevast planeeringust kitsendada kinnisasjade omanike kokkuleppel või seadusjärgselt. KOOSTAS ___________________________ arhitekt Olav Remmelkoor