Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-6/25/11588-1 |
| Registreeritud | 11.07.2025 |
| Sünkroonitud | 14.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-6 Taristu arendamise, projekteerimise ja ehitamise alane kirjavahetus |
| Toimik | 8-6/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Janar Taal (Users, Teehoiuteenistus, Lõuna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Transpordiamet
[email protected]
Teie
Meie 10.07.2025 nr 4-8/1316-2
Avaliku pöördumise kergliiklustee rajamiseks Kambja–Paali lõigul edastamine
Kambja valla elanikud on Kambja Vallavalitsusele saatnud pöördumise riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Luhamaa Kambja - Paali 3,3 km pikkusele lõigule kergliiklustee planeerimiseks ja rajamiseks.
Arvestades, et tee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa on riigi põhivõrku kuuluv tee ja selle haldajaks on Transpordiamet, edastame pöördumise Teile.
Hetkel kehtivates Kamja valla arengudokumentides (üldplaneeringus ja arengukavas) ei ole antud lõigule kergliiklustee rajamist kavandatud.
Vaatamata sellele toetab Kambja Vallavalitsus igati kohalike elanike ja lapsevanemate algatust kergliiklustee rajamiseks ning on valmis koostööks osapooltega, et kergliiklustee Kambja – Paali lõigule rajada.
Kambja Vallavalitsus arvestab pöördumises tehtud ettepanekuga koostatavas Kambja valla üldplaneeringus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Otsatalo
abivallavanem
vallavanema ülesannetes
Ülo Plakso
+372 5684 1034
[email protected]
Digiallkirjad
Lisa 1: Allkirjad Allkirjad on kogutud Google Forms kaudu; nimed ja elukohad on esitatud allkirjastajate endi poolt, vormistus on ühtlustatud.
Ees- ja perekonnanimi Elukoht (küla, alevik või aadress)
Katrina Kallas Aakaru küla
Kirsti Kommusaar Aakaru küla
Terje Vahi Kabina küla
Maarja Maat Kambja alevik
Jüri Drenkhan Kambja alevik
Merje Kadak Kambja alevik
Anne Välja Kambja alevik
Mirjam Toover Kambja alevik
Enelin Lambing Kambja alevik
Gerrit kõiv Kambja alevik
Mallor Moondu Kambja alevik
Rille-Riin Tähe Kambja alevik
Jaanus Välja Kambja alevik
Üllar Zeigo Kambja alevik
Dagor Vint Kambja alevik
Geily Mägi Kambja alevik
Ulve Plado Kambja alevik
Reno Põder Kambja alevik
Annely Zeigo Kambja alevik
Lille Välja Kambja alevik
Reelika Järv Kambja alevik
Siim Kõivik Kambja alevik
Kahro Urm Kambja alevik
Kristiina Kärkkänen Kambja alevik
Aive Maasalu Kambja alevik
Ellen Mälton Kambja alevik
Kadi Varik Kambja alevik
Eda Tannis Kambja alevik
Kärolin Saprõkova Kambja alevik
Piret Drenkhan Kambja alevik
Elis Mets Kambja alevik
Raul Toover Kambja alevik
Kadi Siimpere Kambja alevik
Kristi Kiuru Kambja alevik
Katrin Kärgenberg Kambja alevik
Martin Taaber Kambja alevik
Helena Kalda Kambja alevik
Aire Ahven Kambja alevik
Katriin Hunt Kambja alevik
Ulvi Unt Kambja alevik
Riina Suits Kambja alevik
Kersti Vill Kambja alevik
Kerstin Tälli Kambja alevik
Erta Sarvin Kambja alevik
Kristi Raudsepp Kambja alevik
Katrin Saar Kambja alevik
Kristiina kask Kambja alevik
Kristi Kerna Kambja alevik
Margus Paide Kambja vald
Kätlin Rõigas Kammeri küla
Kadri Roos Kammeri küla
Kaari Talimaa Karaski küla
Liina Mustjõgi Kodijärve küla
Tiina Kaljumäe Külitse alevik
Birgit Ojasalu Lalli küla
Paula Tomson Lalli küla
Marika Männik Lohkva küla
Diana Soppe Mäeküla küla
Indrek Uus Mäeküla küla
Janno Välja Paali küla
Maria Välja Paali küla
Karolin Tart-Tuul Paali küla
Ave Tuul Paali küla
Maarja Astover Paali küla
Alar Astover Paali küla
Leoonika Kleimann-Leimann Paali küla
Diana Zaikina Paali küla
Keio Paide Paali küla
Kevin Paide Paali küla
Linda Humal Paali küla
Ahti Arend Paali küla
Aimur Kompus Paali küla
Helve Kitsnik Paali küla
Inga Paide Paali küla
Ketlin Koduvere Paali küla
Taavi Taros Peetri alevik
Risto Põder Pulli küla
Fred Peetso Pulli küla
Keiti Verbu Pulli küla
Joosep Verbu Pulli küla
Silja Kangur Pulli küla
Erkki Pille Pühi küla
Melinda Kaur Raanitsa küla
Kaire Kaur Raanitsa küla
Harald Mägi Raanitsa küla
Helena Paulus Raanitsa küla
Ardo Ott Raanitsa küla
Kaire Udras Raanitsa küla
Mari Ott Raanitsa küla
Georg Kristerson Raanitsa küla
Aron Ott Raanitsa küla
Joonas Plutus Raanitsa küla
Malle Kiika Räni alevik
Karin Haav Räni alevik
Triin Muru Suure-Kambja küla
Katre Mägi Suure-Kambja küla
Ketter Mägi Suure-Kambja küla
Mattias Mägi Suure-Kambja küla
Katrina Lang Suure-Kambja küla
Tiina Rebane Suure-Kambja küla
Juta Jaani Suure-Kambja küla
Siret Einalo Suure-Kambja küla
Hannaliisa Palu Suure-Kambja küla
Marko Mägi Suure-Kambja küla
Annika Välja Suure-Kambja küla
Annaliisa Rebane Suure-Kambja küla
Mariann Rebane Suure-Kambja küla
Helina Palu Suure-Kambja küla
Assar Luha Suure-Kambja küla
Valve Luha Suure-Kambja küla
Kurmet Paidra Tallinn
Kristiina Tiideberg Tallinn
Paavo Reinet Tartu
Maris Makurin Tartu
Jaanus Kalde Tartu
Margo Rääk Tartu
Kristjan Kalde Tartu
Jaan Murumets Tartu
Mattias Saadla Tartu linn
Merit Sulg Tõrvandi alevik
Urmo Vaher Tõrvandi alevik
Maria Einola Uhti küla
Kerli Ostrak Uhti küla
Pihel Prants Ülenurme alevik
Lisa 2: Petitsiooni kommentaarid Kommentaaride sisu on esitatud muutmata kujul; tehtud on üksnes keelelisi ja vormistuslikke parandusi loetavuse huvides.
Vastused vabatahtlikule küsimusele: Miks on see kergliiklustee oluline Sinu jaoks või Su perele?
Hoolin väga maapiirkondades eluväärse keskkonna loomisest. Kahju, kui maanteeäärsed külad jäävad eraldatud saarteks. Olen näinud Hispaanias küla, mis on ühendatud ainult läbiva kiirteega. Kiirteel teatavasti kõndida/jalgrattaga sõita ei tohi ja niisiis oli sinna ainult autoga võimalik pääseda.
Ohutu tee teha.
Võimaldaks tegeleda lemmik spordialadega, rulluisutamine ja rattaga sõitmine. Hetkel Kambja alevis olev kergliiklustee on pigem ohtlik lapsega kuna on lühike ja sisse/välja sõidu teid on liiga palju.
On lapsed ja lapselapsed, kes seda teed regulaarselt kasutaksid.
Oluliselt ohutum jalakäijale ja jalgratturile.
Sugulased elavad Paali külas.
Saaksin oma sôpradel tervislikumalt külas käia.
Sõidan seal tihti autoga mööda ja näen, et maantee ääres elavatel inimestel pole muud varianti kui maanteääres käia. Tundub ohtlik.
Autost sõltumatuse poole.
Kus oleks võimalik turvaliselt jalutada.
Kambjast pärit. Lapsena kõndinud, sõitnud jalgrattaga jne, seda lõiku. Sõidan autoga suht tihti seal. Jalgsiliikujad ei ole hoitud sel lõigul, praegu. Eriti lapsed.
Olen endine kambjalane, lähedased elavad endiselt Kambjas ja minu hinnangul on siin selgelt liiga vähe kergliiklusteid.
Kasutan jalgratast (autot ei oma) lähikonnas liikumiseks.
Vanemad elavad sama maantee ääres ja kui alevist olen jala koju läinud, siis mitu korda on mõni autojuht tahtlikult eriti lähedalt mööda sõitnud, et olen pidanud täitsa kraavi astuma
Sõidan seda teed igapäevaselt autoga. Näen tihti tee ääres kõndivaid lapsi, kellele oleks palju ohutum liigelda kergliiklusteel.
Kergliiklustee annab mulle võimaluse liikuda Kambjasse jalgrattaga ja jalgsi. Kuna käin tööle Kambjas siis see on minu jaoks väga oluline, et saaksin sinna liikuda ka ilma autota.
Autoga mööda sõites kõnnib seal alati inimesi, ei taha et see halvasti lõppeks. Sõpradel Kambjas külas käies oleks hea seal jala või rattaga liikuda.
Suur oht on ka liikluses. Väga halvasti korraldatud. Raanitsa tee peale ja mahasõit väga ohtlik. Kõik kihutavad ja nähtavus halb. Kindlasti oleks ratastega sõitmine ja jalgsi liikumine väga tervislik. Mõeldes veel lastelaste peale siis on see lausa hädavajalik.
Ohutu liiklemine kodu ja Kambja vahel, kui ei kasuta autot saaks liikuda jala või jalgrattaga.
Kunstistuudio külastamiseks.
Ohutus.
Saaks ohutult jala või rattaga Kambja ja kodu vahet liigelda.
See võimaldaks liikuda, mitte ainult lastel, nii suure tee ääres ohutult jalgrattaga ja jalgsi.
Sooviksin jalgrattaga käia poes, kuid hetkel on see ohtlik. Sügisel sünnib perre beebi, kellega sooviks vankriga mööda kergliiklusteed jalutada, maantee ääres seda ei saa.
Turvaline liiklemine. Kuna meeldib palju ka endal kõndimas käia, .siis kahjuks teeäär lausa olematu. Õudusega vaatan lapsi, kes nii tiheda liiklusega maantee ääres kõnnivad või rattaga sõidavad. See oleks kõige õigem tegu kui kergliiklustee rajatakse.
Ohutu liikumine asula ja kodu vahel.
Minu jaoks on oluline, et koduvallas arvestatakse erinevate kogukondade huvide ja vajadustega.
Ohutus.
Oleks hea võimalus kodu lähedal jooksmas/jalutamas käia. Hetkel kahjuks puudub võimalus Suure-Kambjas/Kambjas ohutult tervisespordi tegemine.
Meie perele ei olegi hetkel. Meie pere loodab, et järgmisena asutakse sama teemat arutama seoses Kambja alevik-> Suure-Kambja lõiguga. Oleks ilus, kui hoolitsetakse oma valla inimeste eest, ka väiksemates kohtades.
Lastega hetkel puudub turvaline võimalus sõita rattaga, rulluiskudega, pikemalt jalutada või ise teha õhtust pikemat kiirkõndi. See kergliiklustee oleks Kamba alevile väga oluline ja tunnen, et suurvalla väikealevina oleme tugevalt teiste varju jäänud, kõiksugu arengutega, mis Ülenurmes, Tõrvandis eelisjärjekorras ette võetakse!
Turvaliselt rattaga, jalgsi kõndida, vankriga jalutada Kambja vallas.
Saaks turvalisemalt liikuda. Ideaalis võiks tee ka Tartuni jõuda. Liidaks palju kohtasid ja saaks roheliselt liikuda.
Tervisespordi jaoks eelkõige.
Turvaline jala käimisel.
Aktiivseks liikumiseks, rattaga sõitmiseks.
Tulevikus on hea lastel käia jalgsi koolist koju ja teeb ümbruskonnas jalutamise turvalisemaks. Bussipeatustesse või bussi pealt maha minemine on ka palju mugavam.
Saaks vabalt liikuda. Saaks joosta. Poleks ohtlik.
Ohutum liikuda jalgrattaga Kambjasse.
Võimalus turvaliseks jalutamiseks, sportimiseks, liiklemiseks.
Suurte maanteede ääres võiks olla igal pool kergliiklusteed või selgelt eraldatud osa jalakäijatele, praegu on ka nt Põlva-Reola mnt-l väga palju piirdeid, mis teevad jalakäijatele ja jalgratturitele sobiva ala väga kitsaks (eriti talvel).
Meil sooviks ka täiskasvanud kergliiklusteed kasutada.
Turvalisuse mõttes. Tihti olen jala käinud Kambja poes ja autod sõidavad poole meetri kauguselt sinust mööda. Väga kõhe tunne on.
Ise sõitsime jalgrattaga Suure-Kambja - Paali- Kambja - Suure-Kambja - Paali - Kambja , väga ohtlik oli sõita suurel maanteel (Tartu-Võru maanteel), väga palju autosid.
Sõpradel hea külas käia ja liikuda maantee ääres turvaliselt. Ja saab ise ka jalutada ja rattaga sõita .
Sest meie piirkonnas on väga vähe kergliiklusteid, kus ohutult saaks kasvõi jalutusringile minna. Suured palgirekkad sõidavad väikestel kitsastel teedel ja isegi hoiad hinge kinni, et tervisekõnnil mitte nende rataste alla jääda. Ehk siis toetan seetõttu, et oleks kusagilgi koht normaalset jalutuskäiku teha.
Kambjas peatub enamus Võrust tulevaid busse - saaks ka ilma autota Tartusse või Tallinnasse sõita. Kahjuks meie külas bussid ei peatu.
Kuna maakodu asub just sel teekonnal, mäletan kui ise väiksem olin, et pigem oli hirmus. Lisaks asub teekonnal ka maagiline Suure-kambja järv, ning kogu see teekond on tegelikult kaunis, aga autode vahel ei jõua sellele tähelepanu pöörata.
Ohutu liiklemine linnapoolsesse bussipeatusesse ja võimalus sõita jalgrattaga Kambjasse ning muidugi sportimisvõimalus.
Võimaldab rohkem turvaliselt liikuda.
Meie tavapärane kõnni - või kepikõnni ring saaks turvalise teelõigu. Noored sõidavad ratastel seda teed iga päev ja see on väga ohtlik lõik.
Saab perega koos jalutada.
Bussipeatusesse, poodi, alevikku, spordiringi jm liikumiseks jalgsi või jalgrattaga, praegu on vaja selleks autoga sõita.
Lapsed on juba täiskasvanud, kuid lapselaps kasutaks jalgrattaga sõiduks küll. Ise liigun ka jalgsi bussi peale ja tagasi alevisse, küll mitte iga päev. Sõidan ka rattaga hooajal.
1) Logistiliselt mõttes, kui laps hakkab koolis käima, siis saab ise peale koolipäeva rattaga koju tulla. Lapsel oleks oluliselt lühem koolipäev. Muidu peab ootama kas bussi või keegi perest tooks autoga koju. 2) Maal on liikumisvõimalusi piiratud. Kergliiklustee võimaldaks aleviku ja kodu vahel liikuda nt poes käia, järve äärde autota minna. 3) Peres on olulisel kohal tervisesport. Kergliiklustee võimaldaks jooksmas ja kepikõnnil käia. Hetkel on keskusesse ainult 5 km, aga tiheda liiklusega maantee äärde rattaga või jala liiklema ei soovi minna, kuna ohutus pole tagatud.
ON turvaline .
Et oleks võimalik ka ilma autota valla elust osa saada.
Lapsed saaksid ohutult liigelda Kambja alevisse, poodi, Kambja raamatukokku, ujuma jne.
Laste turvalisuse tõttu.
Meie perel tihti tekib vajadus minna Kambja alevikku poe või töökoha pärast ning võimalus turvaliselt liigelda seda teed jala või rattaga vähendaks ohtu ja ebamugavust märkimisväärselt. Peres on üks inimene kellel puuduvad auto load ning tema peab tihti Kambja bussipeatusest pika tee kõndima mööda maantee äärt, et koju jõuda. Soojemal ajal meeldib mulle sportida rattasõiduga, kuid olen tihti tundnud ennast ebaturvaliselt liikudes kodust alevikku ja tagasi.
Turvaline ühendus Kambja aleviku ja selle ümbrusega.
Elan Tartu-Võru maantee juures ning tihti kõnnin maantee juures bussipeatuseni, tööle, poodi ja perearstile. Kasutaks vähem pere transpordi abi, kuna endal pole lube.
Saaksin TURVALISELT oma kalli vanaema juurde.
Hea tee sportimiseks jalutamiseks, tulevikus lastel hea koolist koju tulla, noored emad saavad jalutama minna.
Liikumine erineval viisil.. jalutamine, rulluiskudega vms.
Et turvaliselt liikuda Kambja keskusesse.
Ohutus! Tegemist on Tallinn-Tartu-Võru põhimaanteega, liiguvad raskeveokid jms suured sõidukid. Kambja-Paali vahelisel teelõigul on ka palju teepiirdeid mis tekitavad samuti ohtlikke olukordi, kuna enamus juhtidest ei arvesta selles alas jalakäijate/ratturitega. Eriti ohtlik kui vastassuunas liigub teine auto.
Kuna mulle ja mu perele meeldib viibida värskes õhus ja teha jalutuskäike, siis tundub, et Kambjas puudub pikem kergliiklustee, kus saaks ohutult jalutada. Ümberringi liiguvad autod ja liiklus on üsna tihe. Sooviksime võimalust teha õhtuti jalutuskäike turvalisemas keskkonnas.
Minu laps liigub antud maantee ääres, kui läheb rattaga kooli ja koolist koju. Lisaks ka kohtumised sõpradega kambjas. Praegu olen olukorras, kus ka sügisest teise klassi minev laps sooviks soojal perioodil sügis-kevad liikuda kooli jalgrattaga, varustus on selleks olemas. Kahjuks ei ole aga piirkond selleks sobiv, aastaid on lubatud valimiste ja kõige muu käigus kergliiklusteed, paraku tuelmusi ei ole. Tunnen, et olles valla äärealas ei ole ma kodanikuna vallale justkui oluline, sest arendatakse neid kohti ja asulaid, kus elanike arv on kordades suurem. Ka iga-aastasel kodanikualagtusel, kus häältega valitakse vallale uus rajatis, parendatakse kohti vms, ei ole minul mingitki lootust saada hääli kokku. Elanikke lihtsalt pole piisavalt, isegi kui kõik Paali küla elanikud hääletaks kergliiklustee poolt, siis tiheasutuses on tunduvalt rohkem kodanikke.
Liikumiseks bussipeatusesse, matkarajale, Kambjasse perearsti juurde, poodi jne.
Saab turvaliselt liikuda vanaema juurde. Meeldib teha pikemaid jalutuskäike Kambja lähiümbruses. Maanteeäärne liiklus on olnud ebaturvaline juba sellest ajast kui ise olin koolilaps.
Sportimiseks ja liikumiseks turvaliselt.
Meie pere 4 põlvkonda inimesi kasutab seda teed regulaarselt aasta ringi (jalutamiseks, sportimiseks, külas käimiseks, kooli ja lasteaeda liikumiseks jne). See on turvalisusest lähtuvalt ülioluline. Iga elu loeb!
Praegu oleme olukorras, kus ma ei saa lubada lastel ei iseseisvalt ega koos minuga ilma autota mitte kuhugi liikuda, sest tee ääres liikumine on liiga ohtlik. Ka ma ise liiguksin hea meelega rattaga, jalgsi Kambjasse ja käiksin vankriga jalutamas, aga hetkel oleks see sisuliselt eludega mängimine. Kergliiklustee annaks mu lastele liikumisvabaduse nii kooli, poodi, sõprade juurde kui vanaema juurde. Oluline eelis oleks mitte sõltuda nii lühikese vahemaa läbimisel autost - saaksime pea kõik igapäevased käigud tehtud jalgsi või rattaga.
Ohutus, mugavus, tervislikkus, kaasaegsus ja sotsiaalsus.
Lisa 3: Asukoha ja liiklusandmete ülevaade
Lisatud kaardil ja tabelil on kuvatud Transpordiameti ametlikud liiklusandmed lõigul Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 194,821–201,488, mis katab Kambja–Paali lõigu.
2023. aasta andmete põhjal:
● Keskmine ööpäevane liiklussagedus (AADT) on 4 807 sõidukit päevas.
● Sealhulgas:
○ ~95 raskeveokit päevas (nt kaubaveokid, veoautod, bussid).
○ 5 armee või eriotstarbelist sõidukit päevas.
○ 1 väga aeglane sõiduk päevas (nt põllumajandustehnika).
● Aasta koguliiklus on hinnanguliselt üle 11,6 miljoni sõiduki.
Allikas: Transpordiameti liiklussageduse kaart. ArcGIS. https://www.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f& extent=23.9535,59.2701,25.1015,59.5367 (külastatud: 02.06.2025)
Järgneval kaardil kergliiklustee võimalik paiknemine:
Esialgne teave maaomanike suusõnalise nõusoleku kohta – isikliku suhtluse põhjal:
Kergliiklustee paiknemise ja nõusolekute kaardid lisatud pöördumisele ka eraldi pildifailidena.
Avalik pöördumine Kambja vallavalitsusele kergliiklustee rajamiseks Kambja–Paali lõigul
Lugupeetud vallavanem Alar Arukuusk, austatud abivallavanem Toomas Otsatalo,
Meie, Kambja valla lapsevanemad ja elanikud, pöördume Teie poole tungiva palvega algatada kergliiklustee planeerimine ja rajamine 3,3 km pikkusel lõigul Kambjast Paali bussipeatuseni, mööda Tartu–Võru maanteed. See oleks esimene samm, et tagada turvaline liikumine Kambjast väljapoole ning looks eelduse tulevikus rajada ühendus ka Põlva maakonna piirini.
Liikumine jalgsi või jalgrattaga on sellel teelõigul väga ohtlik – tee on sirge ja avatud, soodustades kihutamist ning riskantseid möödasõite. Liiklus on tihe ning teeservad kitsad. Teel liiguvad sageli ka põllumajandusmasinad ja kaitseväe sõidukid.
Transpordiameti 2023. aasta andmetel on sellel lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4 807 sõidukit, sealhulgas keskmiselt 95 raskeveokit, 5 armee või eriotstarbelist sõidukit päevas. Kohalikud elanikud on viimastel aastatel täheldanud kaitseväe tehnika ja kolonnide arvu märkimisväärset kasvu, mis on oluliselt tõstnud piirkonna liiklusohutuse riski. Aasta koguliiklus on hinnanguliselt üle 11,6 miljoni sõiduki.
Planeeritav kergliiklustee teenindaks otseselt üle 1 100 inimese Kambja alevikus ja ümbritsevates külades – Suure-Kambja, Paali, Raanitsa, Pulli, Kammeri, Kullaga, Mäeküla ja Kaatsi. Arvestades piirkonna peresõbralikku iseloomu ja haridusasutusi, moodustavad kooliealised ja nooremad lapsed selles kogukonnas märkimisväärse osa.
Petitsiooni on lühikese aja jooksul toetanud 124 inimest, kellest 75 lisasid ka kommentaari. Lisaks, 90 vastaja peredes on kasvamas 110 last, kes kasutaksid kergliiklusteed kooli, trenni ja sõprade juurde liikumiseks.
Valik toetajate kommentaare:
“Praegu oleme olukorras, kus ma ei saa lubada lastel ei iseseisvalt ega koos minuga ilma autota mitte kuhugi liikuda, sest tee ääres liikumine on liiga ohtlik. [...] Kergliiklustee annaks mu lastele liikumisvabaduse nii kooli, poodi, sõprade juurde kui vanaema juurde.” – Paali küla elanik
“Meie pere neli põlvkonda kasutab seda teed regulaarselt aasta ringi – jalutamiseks, sportimiseks, külas käimiseks, kooli ja lasteaeda liikumiseks. See on turvalisuse mõttes ülioluline. Iga elu loeb!” – Kambja aleviku elanik
„Tunnen, et kui olla valla äärealas, ei ole ma kodanikuna vallale justkui oluline, sest arendatakse neid kohti, kus elanike arv on kordades suurem. [...] Isegi kui kõik Paali küla elanikud hääletaks kergliiklustee poolt, siis tiheasutuses on tunduvalt rohkem kodanikke.“ – Paali küla elanik
“Sõidan seda teed igapäevaselt autoga. Näen tihti tee ääres kõndivaid lapsi, kellele oleks palju ohutum liigelda kergliiklusteel.” – Karaski küla elanik
“Suur oht on ka liikluses. Väga halvasti korraldatud. [...] Kõik kihutavad ja nähtavus halb. Mõeldes veel lastelaste peale, siis on see lausa hädavajalik.” – Paali küla elanik
“Meie piirkonnas on väga vähe kergliiklusteid, kus ohutult saaks kasvõi jalutusringile minna. [...] Toetan seetõttu, et oleks kusagilgi normaalset jalutuskäiku teha.” – Mäeküla elanik
Kokkuvõtvalt tõuseb pöördumisest esile neli peamist vajadust:
1. Laste ja eakate ohutus – turvaline koolitee, liikumine lapsevankriga ja jalgsi.
2. Autovabade liikumisvõimaluste puudumine – jalakäijate ja ratturite eraldamine tiheda liiklusega maanteest.
3. Võimalus tegeleda tervisespordi ja liikumisega.
4. Soov, et valla arendustes arvestataks ka väiksemate külade elanikega, mitte üksnes suuremate keskustega.
Palume Kambja vallavalitsusel alustada koostööd Transpordiametiga, et leida võimalused kergliiklustee projekteerimiseks ja rajamiseks. See oleks oluline samm kohaliku kogukonna turvalisuse, võrdsuse ja keskkonnasõbraliku liikumise tagamiseks.
Palume Teie tagasisidet pöördumisele e-kirja teel aadressile [email protected] või avalikult Kambja valla kodulehel. Oleme valmis kohtuma või arutama teemat täiendavalt kogukonna esindajatena.
Lugupidamisega Janno ja Maria Välja Kambja valla elanikud piirkonna lapsevanemate ja elanike esindajatena (pöördumine esitatud 124 allkirjastanud inimese nimel)
Lisad:
● Lisa 1: 124 allkirja (täisnimekiri)
● Lisa 2: Kommentaarid
● Lisa 3: Asukoha ja liiklusandmete ülevaade
Tere,
Edastame Transpordiametile Kambja valla elanike avaliku pöördumise seoses kergliiklustee rajamisega riigitee 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa äärde Kambja - Paali lõigul.
Pöördumisele on lisatud Kambja Vallavalitsuse kaaskiri seisukohaga kergliiklustee rajamise suhtes.
Lugupidamisega
Ülo Plakso
majandusosakinna juhtaja
tel 56841034
Digiallkirjad
Transpordiamet
[email protected]
Teie
Meie 10.07.2025 nr 4-8/1316-2
Avaliku pöördumise kergliiklustee rajamiseks Kambja–Paali lõigul edastamine
Kambja valla elanikud on Kambja Vallavalitsusele saatnud pöördumise riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Luhamaa Kambja - Paali 3,3 km pikkusele lõigule kergliiklustee planeerimiseks ja rajamiseks.
Arvestades, et tee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa on riigi põhivõrku kuuluv tee ja selle haldajaks on Transpordiamet, edastame pöördumise Teile.
Hetkel kehtivates Kamja valla arengudokumentides (üldplaneeringus ja arengukavas) ei ole antud lõigule kergliiklustee rajamist kavandatud.
Vaatamata sellele toetab Kambja Vallavalitsus igati kohalike elanike ja lapsevanemate algatust kergliiklustee rajamiseks ning on valmis koostööks osapooltega, et kergliiklustee Kambja – Paali lõigule rajada.
Kambja Vallavalitsus arvestab pöördumises tehtud ettepanekuga koostatavas Kambja valla üldplaneeringus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Otsatalo
abivallavanem
vallavanema ülesannetes
Ülo Plakso
+372 5684 1034
[email protected]
Digiallkirjad
Lisa 1: Allkirjad Allkirjad on kogutud Google Forms kaudu; nimed ja elukohad on esitatud allkirjastajate endi poolt, vormistus on ühtlustatud.
Ees- ja perekonnanimi Elukoht (küla, alevik või aadress)
Katrina Kallas Aakaru küla
Kirsti Kommusaar Aakaru küla
Terje Vahi Kabina küla
Maarja Maat Kambja alevik
Jüri Drenkhan Kambja alevik
Merje Kadak Kambja alevik
Anne Välja Kambja alevik
Mirjam Toover Kambja alevik
Enelin Lambing Kambja alevik
Gerrit kõiv Kambja alevik
Mallor Moondu Kambja alevik
Rille-Riin Tähe Kambja alevik
Jaanus Välja Kambja alevik
Üllar Zeigo Kambja alevik
Dagor Vint Kambja alevik
Geily Mägi Kambja alevik
Ulve Plado Kambja alevik
Reno Põder Kambja alevik
Annely Zeigo Kambja alevik
Lille Välja Kambja alevik
Reelika Järv Kambja alevik
Siim Kõivik Kambja alevik
Kahro Urm Kambja alevik
Kristiina Kärkkänen Kambja alevik
Aive Maasalu Kambja alevik
Ellen Mälton Kambja alevik
Kadi Varik Kambja alevik
Eda Tannis Kambja alevik
Kärolin Saprõkova Kambja alevik
Piret Drenkhan Kambja alevik
Elis Mets Kambja alevik
Raul Toover Kambja alevik
Kadi Siimpere Kambja alevik
Kristi Kiuru Kambja alevik
Katrin Kärgenberg Kambja alevik
Martin Taaber Kambja alevik
Helena Kalda Kambja alevik
Aire Ahven Kambja alevik
Katriin Hunt Kambja alevik
Ulvi Unt Kambja alevik
Riina Suits Kambja alevik
Kersti Vill Kambja alevik
Kerstin Tälli Kambja alevik
Erta Sarvin Kambja alevik
Kristi Raudsepp Kambja alevik
Katrin Saar Kambja alevik
Kristiina kask Kambja alevik
Kristi Kerna Kambja alevik
Margus Paide Kambja vald
Kätlin Rõigas Kammeri küla
Kadri Roos Kammeri küla
Kaari Talimaa Karaski küla
Liina Mustjõgi Kodijärve küla
Tiina Kaljumäe Külitse alevik
Birgit Ojasalu Lalli küla
Paula Tomson Lalli küla
Marika Männik Lohkva küla
Diana Soppe Mäeküla küla
Indrek Uus Mäeküla küla
Janno Välja Paali küla
Maria Välja Paali küla
Karolin Tart-Tuul Paali küla
Ave Tuul Paali küla
Maarja Astover Paali küla
Alar Astover Paali küla
Leoonika Kleimann-Leimann Paali küla
Diana Zaikina Paali küla
Keio Paide Paali küla
Kevin Paide Paali küla
Linda Humal Paali küla
Ahti Arend Paali küla
Aimur Kompus Paali küla
Helve Kitsnik Paali küla
Inga Paide Paali küla
Ketlin Koduvere Paali küla
Taavi Taros Peetri alevik
Risto Põder Pulli küla
Fred Peetso Pulli küla
Keiti Verbu Pulli küla
Joosep Verbu Pulli küla
Silja Kangur Pulli küla
Erkki Pille Pühi küla
Melinda Kaur Raanitsa küla
Kaire Kaur Raanitsa küla
Harald Mägi Raanitsa küla
Helena Paulus Raanitsa küla
Ardo Ott Raanitsa küla
Kaire Udras Raanitsa küla
Mari Ott Raanitsa küla
Georg Kristerson Raanitsa küla
Aron Ott Raanitsa küla
Joonas Plutus Raanitsa küla
Malle Kiika Räni alevik
Karin Haav Räni alevik
Triin Muru Suure-Kambja küla
Katre Mägi Suure-Kambja küla
Ketter Mägi Suure-Kambja küla
Mattias Mägi Suure-Kambja küla
Katrina Lang Suure-Kambja küla
Tiina Rebane Suure-Kambja küla
Juta Jaani Suure-Kambja küla
Siret Einalo Suure-Kambja küla
Hannaliisa Palu Suure-Kambja küla
Marko Mägi Suure-Kambja küla
Annika Välja Suure-Kambja küla
Annaliisa Rebane Suure-Kambja küla
Mariann Rebane Suure-Kambja küla
Helina Palu Suure-Kambja küla
Assar Luha Suure-Kambja küla
Valve Luha Suure-Kambja küla
Kurmet Paidra Tallinn
Kristiina Tiideberg Tallinn
Paavo Reinet Tartu
Maris Makurin Tartu
Jaanus Kalde Tartu
Margo Rääk Tartu
Kristjan Kalde Tartu
Jaan Murumets Tartu
Mattias Saadla Tartu linn
Merit Sulg Tõrvandi alevik
Urmo Vaher Tõrvandi alevik
Maria Einola Uhti küla
Kerli Ostrak Uhti küla
Pihel Prants Ülenurme alevik
Lisa 2: Petitsiooni kommentaarid Kommentaaride sisu on esitatud muutmata kujul; tehtud on üksnes keelelisi ja vormistuslikke parandusi loetavuse huvides.
Vastused vabatahtlikule küsimusele: Miks on see kergliiklustee oluline Sinu jaoks või Su perele?
Hoolin väga maapiirkondades eluväärse keskkonna loomisest. Kahju, kui maanteeäärsed külad jäävad eraldatud saarteks. Olen näinud Hispaanias küla, mis on ühendatud ainult läbiva kiirteega. Kiirteel teatavasti kõndida/jalgrattaga sõita ei tohi ja niisiis oli sinna ainult autoga võimalik pääseda.
Ohutu tee teha.
Võimaldaks tegeleda lemmik spordialadega, rulluisutamine ja rattaga sõitmine. Hetkel Kambja alevis olev kergliiklustee on pigem ohtlik lapsega kuna on lühike ja sisse/välja sõidu teid on liiga palju.
On lapsed ja lapselapsed, kes seda teed regulaarselt kasutaksid.
Oluliselt ohutum jalakäijale ja jalgratturile.
Sugulased elavad Paali külas.
Saaksin oma sôpradel tervislikumalt külas käia.
Sõidan seal tihti autoga mööda ja näen, et maantee ääres elavatel inimestel pole muud varianti kui maanteääres käia. Tundub ohtlik.
Autost sõltumatuse poole.
Kus oleks võimalik turvaliselt jalutada.
Kambjast pärit. Lapsena kõndinud, sõitnud jalgrattaga jne, seda lõiku. Sõidan autoga suht tihti seal. Jalgsiliikujad ei ole hoitud sel lõigul, praegu. Eriti lapsed.
Olen endine kambjalane, lähedased elavad endiselt Kambjas ja minu hinnangul on siin selgelt liiga vähe kergliiklusteid.
Kasutan jalgratast (autot ei oma) lähikonnas liikumiseks.
Vanemad elavad sama maantee ääres ja kui alevist olen jala koju läinud, siis mitu korda on mõni autojuht tahtlikult eriti lähedalt mööda sõitnud, et olen pidanud täitsa kraavi astuma
Sõidan seda teed igapäevaselt autoga. Näen tihti tee ääres kõndivaid lapsi, kellele oleks palju ohutum liigelda kergliiklusteel.
Kergliiklustee annab mulle võimaluse liikuda Kambjasse jalgrattaga ja jalgsi. Kuna käin tööle Kambjas siis see on minu jaoks väga oluline, et saaksin sinna liikuda ka ilma autota.
Autoga mööda sõites kõnnib seal alati inimesi, ei taha et see halvasti lõppeks. Sõpradel Kambjas külas käies oleks hea seal jala või rattaga liikuda.
Suur oht on ka liikluses. Väga halvasti korraldatud. Raanitsa tee peale ja mahasõit väga ohtlik. Kõik kihutavad ja nähtavus halb. Kindlasti oleks ratastega sõitmine ja jalgsi liikumine väga tervislik. Mõeldes veel lastelaste peale siis on see lausa hädavajalik.
Ohutu liiklemine kodu ja Kambja vahel, kui ei kasuta autot saaks liikuda jala või jalgrattaga.
Kunstistuudio külastamiseks.
Ohutus.
Saaks ohutult jala või rattaga Kambja ja kodu vahet liigelda.
See võimaldaks liikuda, mitte ainult lastel, nii suure tee ääres ohutult jalgrattaga ja jalgsi.
Sooviksin jalgrattaga käia poes, kuid hetkel on see ohtlik. Sügisel sünnib perre beebi, kellega sooviks vankriga mööda kergliiklusteed jalutada, maantee ääres seda ei saa.
Turvaline liiklemine. Kuna meeldib palju ka endal kõndimas käia, .siis kahjuks teeäär lausa olematu. Õudusega vaatan lapsi, kes nii tiheda liiklusega maantee ääres kõnnivad või rattaga sõidavad. See oleks kõige õigem tegu kui kergliiklustee rajatakse.
Ohutu liikumine asula ja kodu vahel.
Minu jaoks on oluline, et koduvallas arvestatakse erinevate kogukondade huvide ja vajadustega.
Ohutus.
Oleks hea võimalus kodu lähedal jooksmas/jalutamas käia. Hetkel kahjuks puudub võimalus Suure-Kambjas/Kambjas ohutult tervisespordi tegemine.
Meie perele ei olegi hetkel. Meie pere loodab, et järgmisena asutakse sama teemat arutama seoses Kambja alevik-> Suure-Kambja lõiguga. Oleks ilus, kui hoolitsetakse oma valla inimeste eest, ka väiksemates kohtades.
Lastega hetkel puudub turvaline võimalus sõita rattaga, rulluiskudega, pikemalt jalutada või ise teha õhtust pikemat kiirkõndi. See kergliiklustee oleks Kamba alevile väga oluline ja tunnen, et suurvalla väikealevina oleme tugevalt teiste varju jäänud, kõiksugu arengutega, mis Ülenurmes, Tõrvandis eelisjärjekorras ette võetakse!
Turvaliselt rattaga, jalgsi kõndida, vankriga jalutada Kambja vallas.
Saaks turvalisemalt liikuda. Ideaalis võiks tee ka Tartuni jõuda. Liidaks palju kohtasid ja saaks roheliselt liikuda.
Tervisespordi jaoks eelkõige.
Turvaline jala käimisel.
Aktiivseks liikumiseks, rattaga sõitmiseks.
Tulevikus on hea lastel käia jalgsi koolist koju ja teeb ümbruskonnas jalutamise turvalisemaks. Bussipeatustesse või bussi pealt maha minemine on ka palju mugavam.
Saaks vabalt liikuda. Saaks joosta. Poleks ohtlik.
Ohutum liikuda jalgrattaga Kambjasse.
Võimalus turvaliseks jalutamiseks, sportimiseks, liiklemiseks.
Suurte maanteede ääres võiks olla igal pool kergliiklusteed või selgelt eraldatud osa jalakäijatele, praegu on ka nt Põlva-Reola mnt-l väga palju piirdeid, mis teevad jalakäijatele ja jalgratturitele sobiva ala väga kitsaks (eriti talvel).
Meil sooviks ka täiskasvanud kergliiklusteed kasutada.
Turvalisuse mõttes. Tihti olen jala käinud Kambja poes ja autod sõidavad poole meetri kauguselt sinust mööda. Väga kõhe tunne on.
Ise sõitsime jalgrattaga Suure-Kambja - Paali- Kambja - Suure-Kambja - Paali - Kambja , väga ohtlik oli sõita suurel maanteel (Tartu-Võru maanteel), väga palju autosid.
Sõpradel hea külas käia ja liikuda maantee ääres turvaliselt. Ja saab ise ka jalutada ja rattaga sõita .
Sest meie piirkonnas on väga vähe kergliiklusteid, kus ohutult saaks kasvõi jalutusringile minna. Suured palgirekkad sõidavad väikestel kitsastel teedel ja isegi hoiad hinge kinni, et tervisekõnnil mitte nende rataste alla jääda. Ehk siis toetan seetõttu, et oleks kusagilgi koht normaalset jalutuskäiku teha.
Kambjas peatub enamus Võrust tulevaid busse - saaks ka ilma autota Tartusse või Tallinnasse sõita. Kahjuks meie külas bussid ei peatu.
Kuna maakodu asub just sel teekonnal, mäletan kui ise väiksem olin, et pigem oli hirmus. Lisaks asub teekonnal ka maagiline Suure-kambja järv, ning kogu see teekond on tegelikult kaunis, aga autode vahel ei jõua sellele tähelepanu pöörata.
Ohutu liiklemine linnapoolsesse bussipeatusesse ja võimalus sõita jalgrattaga Kambjasse ning muidugi sportimisvõimalus.
Võimaldab rohkem turvaliselt liikuda.
Meie tavapärane kõnni - või kepikõnni ring saaks turvalise teelõigu. Noored sõidavad ratastel seda teed iga päev ja see on väga ohtlik lõik.
Saab perega koos jalutada.
Bussipeatusesse, poodi, alevikku, spordiringi jm liikumiseks jalgsi või jalgrattaga, praegu on vaja selleks autoga sõita.
Lapsed on juba täiskasvanud, kuid lapselaps kasutaks jalgrattaga sõiduks küll. Ise liigun ka jalgsi bussi peale ja tagasi alevisse, küll mitte iga päev. Sõidan ka rattaga hooajal.
1) Logistiliselt mõttes, kui laps hakkab koolis käima, siis saab ise peale koolipäeva rattaga koju tulla. Lapsel oleks oluliselt lühem koolipäev. Muidu peab ootama kas bussi või keegi perest tooks autoga koju. 2) Maal on liikumisvõimalusi piiratud. Kergliiklustee võimaldaks aleviku ja kodu vahel liikuda nt poes käia, järve äärde autota minna. 3) Peres on olulisel kohal tervisesport. Kergliiklustee võimaldaks jooksmas ja kepikõnnil käia. Hetkel on keskusesse ainult 5 km, aga tiheda liiklusega maantee äärde rattaga või jala liiklema ei soovi minna, kuna ohutus pole tagatud.
ON turvaline .
Et oleks võimalik ka ilma autota valla elust osa saada.
Lapsed saaksid ohutult liigelda Kambja alevisse, poodi, Kambja raamatukokku, ujuma jne.
Laste turvalisuse tõttu.
Meie perel tihti tekib vajadus minna Kambja alevikku poe või töökoha pärast ning võimalus turvaliselt liigelda seda teed jala või rattaga vähendaks ohtu ja ebamugavust märkimisväärselt. Peres on üks inimene kellel puuduvad auto load ning tema peab tihti Kambja bussipeatusest pika tee kõndima mööda maantee äärt, et koju jõuda. Soojemal ajal meeldib mulle sportida rattasõiduga, kuid olen tihti tundnud ennast ebaturvaliselt liikudes kodust alevikku ja tagasi.
Turvaline ühendus Kambja aleviku ja selle ümbrusega.
Elan Tartu-Võru maantee juures ning tihti kõnnin maantee juures bussipeatuseni, tööle, poodi ja perearstile. Kasutaks vähem pere transpordi abi, kuna endal pole lube.
Saaksin TURVALISELT oma kalli vanaema juurde.
Hea tee sportimiseks jalutamiseks, tulevikus lastel hea koolist koju tulla, noored emad saavad jalutama minna.
Liikumine erineval viisil.. jalutamine, rulluiskudega vms.
Et turvaliselt liikuda Kambja keskusesse.
Ohutus! Tegemist on Tallinn-Tartu-Võru põhimaanteega, liiguvad raskeveokid jms suured sõidukid. Kambja-Paali vahelisel teelõigul on ka palju teepiirdeid mis tekitavad samuti ohtlikke olukordi, kuna enamus juhtidest ei arvesta selles alas jalakäijate/ratturitega. Eriti ohtlik kui vastassuunas liigub teine auto.
Kuna mulle ja mu perele meeldib viibida värskes õhus ja teha jalutuskäike, siis tundub, et Kambjas puudub pikem kergliiklustee, kus saaks ohutult jalutada. Ümberringi liiguvad autod ja liiklus on üsna tihe. Sooviksime võimalust teha õhtuti jalutuskäike turvalisemas keskkonnas.
Minu laps liigub antud maantee ääres, kui läheb rattaga kooli ja koolist koju. Lisaks ka kohtumised sõpradega kambjas. Praegu olen olukorras, kus ka sügisest teise klassi minev laps sooviks soojal perioodil sügis-kevad liikuda kooli jalgrattaga, varustus on selleks olemas. Kahjuks ei ole aga piirkond selleks sobiv, aastaid on lubatud valimiste ja kõige muu käigus kergliiklusteed, paraku tuelmusi ei ole. Tunnen, et olles valla äärealas ei ole ma kodanikuna vallale justkui oluline, sest arendatakse neid kohti ja asulaid, kus elanike arv on kordades suurem. Ka iga-aastasel kodanikualagtusel, kus häältega valitakse vallale uus rajatis, parendatakse kohti vms, ei ole minul mingitki lootust saada hääli kokku. Elanikke lihtsalt pole piisavalt, isegi kui kõik Paali küla elanikud hääletaks kergliiklustee poolt, siis tiheasutuses on tunduvalt rohkem kodanikke.
Liikumiseks bussipeatusesse, matkarajale, Kambjasse perearsti juurde, poodi jne.
Saab turvaliselt liikuda vanaema juurde. Meeldib teha pikemaid jalutuskäike Kambja lähiümbruses. Maanteeäärne liiklus on olnud ebaturvaline juba sellest ajast kui ise olin koolilaps.
Sportimiseks ja liikumiseks turvaliselt.
Meie pere 4 põlvkonda inimesi kasutab seda teed regulaarselt aasta ringi (jalutamiseks, sportimiseks, külas käimiseks, kooli ja lasteaeda liikumiseks jne). See on turvalisusest lähtuvalt ülioluline. Iga elu loeb!
Praegu oleme olukorras, kus ma ei saa lubada lastel ei iseseisvalt ega koos minuga ilma autota mitte kuhugi liikuda, sest tee ääres liikumine on liiga ohtlik. Ka ma ise liiguksin hea meelega rattaga, jalgsi Kambjasse ja käiksin vankriga jalutamas, aga hetkel oleks see sisuliselt eludega mängimine. Kergliiklustee annaks mu lastele liikumisvabaduse nii kooli, poodi, sõprade juurde kui vanaema juurde. Oluline eelis oleks mitte sõltuda nii lühikese vahemaa läbimisel autost - saaksime pea kõik igapäevased käigud tehtud jalgsi või rattaga.
Ohutus, mugavus, tervislikkus, kaasaegsus ja sotsiaalsus.
Lisa 3: Asukoha ja liiklusandmete ülevaade
Lisatud kaardil ja tabelil on kuvatud Transpordiameti ametlikud liiklusandmed lõigul Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 194,821–201,488, mis katab Kambja–Paali lõigu.
2023. aasta andmete põhjal:
● Keskmine ööpäevane liiklussagedus (AADT) on 4 807 sõidukit päevas.
● Sealhulgas:
○ ~95 raskeveokit päevas (nt kaubaveokid, veoautod, bussid).
○ 5 armee või eriotstarbelist sõidukit päevas.
○ 1 väga aeglane sõiduk päevas (nt põllumajandustehnika).
● Aasta koguliiklus on hinnanguliselt üle 11,6 miljoni sõiduki.
Allikas: Transpordiameti liiklussageduse kaart. ArcGIS. https://www.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f& extent=23.9535,59.2701,25.1015,59.5367 (külastatud: 02.06.2025)
Järgneval kaardil kergliiklustee võimalik paiknemine:
Esialgne teave maaomanike suusõnalise nõusoleku kohta – isikliku suhtluse põhjal:
Kergliiklustee paiknemise ja nõusolekute kaardid lisatud pöördumisele ka eraldi pildifailidena.
Avalik pöördumine Kambja vallavalitsusele kergliiklustee rajamiseks Kambja–Paali lõigul
Lugupeetud vallavanem Alar Arukuusk, austatud abivallavanem Toomas Otsatalo,
Meie, Kambja valla lapsevanemad ja elanikud, pöördume Teie poole tungiva palvega algatada kergliiklustee planeerimine ja rajamine 3,3 km pikkusel lõigul Kambjast Paali bussipeatuseni, mööda Tartu–Võru maanteed. See oleks esimene samm, et tagada turvaline liikumine Kambjast väljapoole ning looks eelduse tulevikus rajada ühendus ka Põlva maakonna piirini.
Liikumine jalgsi või jalgrattaga on sellel teelõigul väga ohtlik – tee on sirge ja avatud, soodustades kihutamist ning riskantseid möödasõite. Liiklus on tihe ning teeservad kitsad. Teel liiguvad sageli ka põllumajandusmasinad ja kaitseväe sõidukid.
Transpordiameti 2023. aasta andmetel on sellel lõigul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4 807 sõidukit, sealhulgas keskmiselt 95 raskeveokit, 5 armee või eriotstarbelist sõidukit päevas. Kohalikud elanikud on viimastel aastatel täheldanud kaitseväe tehnika ja kolonnide arvu märkimisväärset kasvu, mis on oluliselt tõstnud piirkonna liiklusohutuse riski. Aasta koguliiklus on hinnanguliselt üle 11,6 miljoni sõiduki.
Planeeritav kergliiklustee teenindaks otseselt üle 1 100 inimese Kambja alevikus ja ümbritsevates külades – Suure-Kambja, Paali, Raanitsa, Pulli, Kammeri, Kullaga, Mäeküla ja Kaatsi. Arvestades piirkonna peresõbralikku iseloomu ja haridusasutusi, moodustavad kooliealised ja nooremad lapsed selles kogukonnas märkimisväärse osa.
Petitsiooni on lühikese aja jooksul toetanud 124 inimest, kellest 75 lisasid ka kommentaari. Lisaks, 90 vastaja peredes on kasvamas 110 last, kes kasutaksid kergliiklusteed kooli, trenni ja sõprade juurde liikumiseks.
Valik toetajate kommentaare:
“Praegu oleme olukorras, kus ma ei saa lubada lastel ei iseseisvalt ega koos minuga ilma autota mitte kuhugi liikuda, sest tee ääres liikumine on liiga ohtlik. [...] Kergliiklustee annaks mu lastele liikumisvabaduse nii kooli, poodi, sõprade juurde kui vanaema juurde.” – Paali küla elanik
“Meie pere neli põlvkonda kasutab seda teed regulaarselt aasta ringi – jalutamiseks, sportimiseks, külas käimiseks, kooli ja lasteaeda liikumiseks. See on turvalisuse mõttes ülioluline. Iga elu loeb!” – Kambja aleviku elanik
„Tunnen, et kui olla valla äärealas, ei ole ma kodanikuna vallale justkui oluline, sest arendatakse neid kohti, kus elanike arv on kordades suurem. [...] Isegi kui kõik Paali küla elanikud hääletaks kergliiklustee poolt, siis tiheasutuses on tunduvalt rohkem kodanikke.“ – Paali küla elanik
“Sõidan seda teed igapäevaselt autoga. Näen tihti tee ääres kõndivaid lapsi, kellele oleks palju ohutum liigelda kergliiklusteel.” – Karaski küla elanik
“Suur oht on ka liikluses. Väga halvasti korraldatud. [...] Kõik kihutavad ja nähtavus halb. Mõeldes veel lastelaste peale, siis on see lausa hädavajalik.” – Paali küla elanik
“Meie piirkonnas on väga vähe kergliiklusteid, kus ohutult saaks kasvõi jalutusringile minna. [...] Toetan seetõttu, et oleks kusagilgi normaalset jalutuskäiku teha.” – Mäeküla elanik
Kokkuvõtvalt tõuseb pöördumisest esile neli peamist vajadust:
1. Laste ja eakate ohutus – turvaline koolitee, liikumine lapsevankriga ja jalgsi.
2. Autovabade liikumisvõimaluste puudumine – jalakäijate ja ratturite eraldamine tiheda liiklusega maanteest.
3. Võimalus tegeleda tervisespordi ja liikumisega.
4. Soov, et valla arendustes arvestataks ka väiksemate külade elanikega, mitte üksnes suuremate keskustega.
Palume Kambja vallavalitsusel alustada koostööd Transpordiametiga, et leida võimalused kergliiklustee projekteerimiseks ja rajamiseks. See oleks oluline samm kohaliku kogukonna turvalisuse, võrdsuse ja keskkonnasõbraliku liikumise tagamiseks.
Palume Teie tagasisidet pöördumisele e-kirja teel aadressile [email protected] või avalikult Kambja valla kodulehel. Oleme valmis kohtuma või arutama teemat täiendavalt kogukonna esindajatena.
Lugupidamisega Janno ja Maria Välja Kambja valla elanikud piirkonna lapsevanemate ja elanike esindajatena (pöördumine esitatud 124 allkirjastanud inimese nimel)
Lisad:
● Lisa 1: 124 allkirja (täisnimekiri)
● Lisa 2: Kommentaarid
● Lisa 3: Asukoha ja liiklusandmete ülevaade