„Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" muutmine" eelnõu arvamuse andmiseks ja kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/536

Regionaalministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64

„Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning

kord“ muutmine“ eelnõu

arvamuse andmiseks ja kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse

nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu.

Palume tagasiside edastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

regionaalminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, Lisa_1_EN_Kagu-Eesti_ettevotlus_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, Lisa_2_SK_Kagu-Eesti_ettevotlus_muutmine.pdf

Sama: Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021−2027

seirekomisjon

Arvamuse avaldamiseks: Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur, Võrumaa

Arenduskeskus

Liis Palumets

611 3139 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Regionaalministri 29. septembri 2023 määruse nr 64

„Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise

tingimused ning kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Regionaalministri 29. septembri 2023. a määruses nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse

andmise tingimused ning kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud

kindlasummalise maksena või tegelike kulude alusel.“;

2) paragrahvi 6 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse kontekstis otsese kuluna abikõlbmatud järgmised kulud:“; 3) paragrahvi 6 lõike 7 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) finants- ja pangakulud, välja arvatud ühendmääruse § 21 lõike 5 punktis 8 nimetatud kulud;“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest

kuludest.“;

5) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotleja viimase majandusaasta aruande põhjal peab majandusaasta müügitulu olema

vähemalt 40 000 eurot ning töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale nullist suurem.“;

6) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) taotleja bilanss ja kasumiaruanne hiliseima võimaliku taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga;“;

7) paragrahvi 14 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või hindamise“;

8) paragrahvi 21 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

2

„Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtpäevaks.“;

9) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel. Toetuse maksmise korral kindlasummalise maksena lähtutakse

ühendmääruse § 28 lõikes 2 sätestatust. Toetuse maksmise korral tegelike kulude alusel

lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 sätestatust. Ühtse määra alusel toetuse

maksmise korral lähtutakse sama määruse § 28 lõikest 3.“;

11) paragrahvi 22 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksus seab ettemakse kasutamist tõendava teabe ja dokumentide esitamise tähtajad,

arvestades ühendmääruse § 31 lõikes 3 sätestatuga.“;

12) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja

esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses

nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta.“;

13) paragrahvi 22 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Toetuse saaja esitab lõppmakse aluseks olevad dokumendid ja tõendid koos

lõpparuandega.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 29. septembri 2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrusega panustatakse Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ettevõtluskeskkonna

alaeesmärki, mis seab sihiks, et „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist

ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“ Määrus lähtub Eesti riigi 2025.−2028.

aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“

regionaalpoliitika programmi meetme tegevusest „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja

rakendamine“.

Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meetmest avati jooksev toetuse taotlemine 8. aprillil 2024,

millest alates on Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjatel olnud meetme vastu püsiv huvi. Et teha

võimalikuks meetme rakendamise käigus ilmneda võivatest täpsustusvajadustest tulenevate

korrektuuride tegemine meetme tingimustesse, eraldati esialgu jooksvaks taotlemiseks osa

meetme toetusvahenditest (2,5 miljonit eurot, mida märtsis 2025 suurendati 3,1 miljonile eurole),

8. aprilli 2025 seisuga, s.t ühe aasta jooksul sai rahastusotsuse 45 projekti toetussummas 2,187

miljonit eurot. Võru maakonnas suleti taotlemine toetusvahendite lõppemise tõttu 23. aprillil

2025, Põlva ja Valga maakonnas 2. juunil 2025. Taotlemine on kavas uuesti avada pärast toetuse

andmise tingimuste muudatuste kehtestamist septembris 2025.

Olulisimaks meetme elluviimisega seonduvaks probleemkohaks on olnud kindlasummalise

makse kasutamine. Kindlasummalise makse puhul tehakse väljamakse toetuse saajale pärast

toetuse andmise otsuses fikseeritud tulemuste saavutamist, mis tähendab, et projektiga seotud

kulud tuleb toetuse saajal kõigepealt endal kanda, mis on paljudele mikro- ja väikeettevõtjatele

keeruline. Meetme tingimused võimaldavad küll anda ettemaksu, kuid riigiabi (sh VTA)

projektidele kehtivate lisanõuete tõttu on ettemakse võimaluse kasutamine ettevõtjate poolt

pigem erandlik. Nimelt peab ühendmääruse § 32 kohaselt olema kogu ettemaksu summale saadud

nõuetekohase reitinguga Eesti krediidi- või finantseerimisasutuselt garantii, mis peab kehtima

vähemalt 45 päeva kauem ettemakse tõendamise tähtajast. Garantii saamise tingimused ei ole

mikro- ja väikeettevõtjatele sageli jõukohased. Seetõttu on ligi pooltes toetust saanud projektides

kasutatud vahemaksete võimaldamiseks vahetulemuste seadmist. Kui teatud projektides on

projekti olemusest lähtuvate loogiliste vahetulemuste seadmine võimalik, siis teistes (eeskätt

ehitustöid sisaldavates) projektides terviklikke, iseseisvalt toimivaid vaheetappe hästi

moodustada ei saa. Sellest tulenevalt täiendatakse meetme tingimuste määrust võimalusega anda

toetust teise lihtsustamisviisi – ühtse määra alusel. Lihtsustatud kulu hüvitamise viiside

kasutamine on meetmes kohustuslik, kuna meetmest toetatakse projekte, mille maksimaalne

kogumaksumus on alla 200 000 euro.

Teise sisulise muudatusena viiakse eelnõuga määrusesse sisse nõue, et toetust ei saa taotleda

töötajateta ettevõte. Meetme tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd on toetust saanud

2

ettevõtetes kasvanud lisandväärtus töötaja kohta. Töötajateta ettevõtte puhul seda võimalik

hinnata ei ole.

Määruse muudatusega kaotatakse ka nõue esitada vahemakse saamiseks vahearuanded.

Vahemakse makstakse välja pärast vahetulemuste saavutamise tõendite esitamist, mistõttu eraldi

vahearuande esitamine ei ole vajalik.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest punktist.

Eelnõu punktid 1–4 on seotud lisanduva võimalusega teha väljamakseid ühtse määra alusel. See

võimalus puudutab eeskätt projekte, milles on keerukas seada selgelt piiritletavaid ja iseseisvalt

toimivaid vahetulemusi, nt ehitusprojektide puhul, kus ehitustööde etappide tulemuseks ei ole

enamasti iseseisvalt funktsioneeriv rajatis, hoone või hooneosa. Projektide puhul, mille raames

soetatakse ja paigaldatakse seadmeid, tuleks endiselt kasutada kindlasummalist makset - seda ka

siis, kui soetatakse ja paigaldatakse kaks või enam seadet, mille puhul saab kindlasummaliste

maksete taotlemiseks seada erinevate seadmete kaupa vahetulemusi. Kulu hüvitamise viisi valib

taotleja taotluse esitamisel. Valitud kulu hüvitamise viisi projekti kestel muuta ei saa.

Punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 3 viitega võimalusele hüvitada abikõlblikke kulusid

tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise viisid on välja toodud §-s 22. Punktiga 2 täpsustatakse,

et määruse § 6 lõikes 7 loetletud kulud on abikõlbmatud otsese kuluna. See tähendab, et need

kulud ei saa sisalduda ei kindlasummalise makse eelarveprojektis ega hüvitatavates

kuludokumentides.. Punktiga 3 täpsustatakse finants- ja pangakulude abikõlblikkust:

abikõlblikud on ühendmääruse § 21 lõike 5 punktis 8 nimetatud pangakonto avamise ja haldamise

kulud ning makse ülekandetasu. Punktiga 4 tuuakse määrusesse sisse kaudsete kulude hüvitamise

piirmäär – projekti kaudsed kulud võivad moodustada kaks protsenti projekti abikõlblikest

otsestest kuludest. Piirmäära seadmisel on lähtutud teistes regionaalarengu meetmetes (nt

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“) sätestatud määrast.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 9 lõiget 3 selliselt, et toetust ei saa taotleda töötajateta

ettevõtted. Sarnaselt müügitulule seatavale nõudele arvestatakse töötajate arvu viimase

majandusaasta aruande alusel. Kuna vastavalt üldmääruse § 3 lõike 2 punktile 5 peab taotleja

olema täitnud majandusaasta aruande esitamise kohustuse, peetakse silmas viimast

majandusaasta aruannet, mille esitamise tähtpäev on möödunud.

Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse bilansi ja kasumiaruande esitamise nõudeid. Praktikas võtab

teinekord kvartaliaruande koostamine aega, mistõttu uue kvartali alguses taotlust esitades ei

pruugi olla võimalik vahetult eelneva kvartali lõpu seisuga bilanssi ja kasumiaruannet esitada.

Uues sõnastuses tuleb bilanss ja kasumiaruanne esitada hiliseima võimaliku taotluse esitamisele

eelneva kvartali lõpu seisuga.

Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse nõudeid hindamiskomisjoni liikmele. Hindamiskomisjoni

liikmel peab olema ettevõtluskogemus või ettevõtlusprojektide nõustamise kogemus.

3

Eelnõu punktid 8 ja 9 ning 11–13 on seotud vahemakse taotluse esitamise nõudest loobumisega.

Nende punktidega jäetakse määrusest välja viited vahemakse taotlusele määruse § 21 lõigetes 1

ja 2, § 22 lõigetes 4, 5 ja 9.

Eelnõu punkt 10 on redaktsiooniline. Seoses uute kulu hüvitamise viiside lisandumisega

täpsustatakse määruses toetuse väljamaksmise korda.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse koostamise alus on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159−706);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60−93).

4. Määruse mõjud

Määruse mõjud puudutavad eeskätt toetuse rakendamist. Eelarvelisi ega meetme tulemuslikkust

puudutavaid mõjusid eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole. Määruse olulisim muudatus on

seotud võimalusega kasutada täiendavat kulude hüvitamise viisi, mis puudutab eeskätt ehitustöid

sisaldavaid projekte. Kasutades lihtsustatud kuluhüvitusviisina ühtse määra alusel kaudsete

kulude hüvitamist, kaob vajadus seada projektile (kunstlikke) vahetulemusi. Teisalt tekib RTK-l

kohustus kontrollida kuludokumente ja hankedokumentatsiooni. RTK on muutuva

töökoormusega arvestanud. Nii taotleja kui RTK halduskoormus väheneb seoses vahearuande

esitamise nõude tühistamisega. Töötajateta ettevõtetele taotlemise piiramise mõju on vähene,

meetme senise kogemuse põhjal on see puudutanud üht ettevõtet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks on vajalik teha minimaalsed muudatused toetuste taotlemise ja

menetlemise e-keskkonnas. Otseseid kulusid ega tulusid riigile muudatusega ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja Kagu-Eesti

maakondlikud arenduskeskused. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks perioodi 2021−2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Riigikantseleile,

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kagu-Eesti maakondlikele arenduskeskustele.