Kiri

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määruste muutmise eelnõu

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 47 lõike 2 ja vangistusseaduse § 66 lõike

11, § 105 lõike 11, § 1055 lõike 9, § 109 lõike 2 ja § 111 lõike 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 8. juuli 2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 8. juuli 2003. a määruses nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) vanglatöö korraldamise talitus;“;

2) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „sisekontrolli“ sõnadega „ja teabe“;

3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) õigustalitus.“;

4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „vanglate tegevuse“ sõnadega „vanglateenistuse

tegevuse arendamine ja“;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1, 2 ja 42 ning § 8 punktides 10 ja 11 asendatakse sõna

„vanglate“ sõnaga „vanglateenistuse“;

6) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötab välja vanglateenistuse tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõud;“;

7) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „vanglate valdkonnaga“ sõnaga

„vanglateenistusega“;

8) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 41 täiendatakse läbivalt pärast sõna „vangistust“ sõnadega „ja

kriminaalhooldustööd“;

10.07.2025 nr 10

9) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) juhib vanglateenistuse andmekogude ja infotehnoloogiliste lahenduste, välja arvatud

vangla turvasüsteemide, arendamist ning haldamist koostöös registrite ja infosüsteemide

keskusega ning andmehaldust;“;

10) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) tagab kinnipeetavate ja vahistatute meditsiiniliseks teenindamiseks vajalikud tingimused

ning koostöö tervishoiuteenuse osutajatega;“;

11) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 17 täiendatakse pärast sõna „vanglate“ sõnadega „ja

kriminaalhoolduse“;

12) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „talituse juhataja“ sõnaga „ametnik“;

13) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ettepanekul kantsleri“;

14) paragrahvi 51 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Vanglateenistusse kuuluvad:

1) vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri ametikoht;

2) vanglate osakonna ametikohad, millel töötades on põhiülesanne seotud kinnipeetavate,

vahistatute ja arestialustega vanglas;

3) vanglate osakonna ametikohad, millel töötades on põhiülesanne sätestatud käesoleva

määruse §-s 81.“;

15) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Vanglatöö korraldamise talituse ülesanded“;

16) paragrahvi 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Karistuse täideviimise“

sõnadega „Vanglatöö korraldamise“;

17) paragrahvi 6 punktides 1, 2 ja 9 asendatakse sõna „juhtimine“ sõnaga „koordineerimine“;

18) paragrahvi 6 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) rahvusvahelise koostöö korraldamine talituse pädevuse piires;“;

19) paragrahvi 6 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) avalduste ja taotluste lahendamine;“;

20) paragrahvi 6 punktid 18 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

21) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Õigustalituse ülesanded

Õigustalituse ülesanded on:

1) vanglate valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine;

2) vanglate õigusloomealase tegevuse koordineerimine;

3) Euroopa Nõukogu vangistusõiguse printsiipide ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika

analüüsimine vangistust ja kriminaalhooldust puudutavas valdkonnas, Eesti Vabariigi vastu

esitatud vangistust ja kriminaalhooldust käsitlevate kaebuste menetlemine ning riigi

esindamine nimetatud küsimustes;

4) teenistusliku järelevalve tegemine vanglate tegevuse üle;

5) avalduste, taotluste ja vaiete lahendamine.“;

22) paragrahvi 8 punktid 1–7 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnipeetavate, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste juhtumikorralduse arendamine ja

rakendamise toetamine;

2) kinnipeetavatele, vahistatutele ja kriminaalhooldusalustele suunatud riskide hindamise

metoodika, sotsiaalprogrammide ja sekkumistegevuste arendamine ning nende rakendamise

toetamine;

3) kinnipeetavate vabanemiseks ettevalmistamise ja vangistuse järelrehabilitatsiooni

arendamine ning rakendamise toetamine;

4) vangistuse alternatiivide arendamine;

5) kinnipeetavate, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste narko- ja alkoholisõltuvuse

vähendamiseks tehtava töö arendamine ning rehabilitatsiooni koordineerimine;

6) kinnipeetavate ja vahistatute haridusliku, kultuurilise ning religioonialase tegevuse

koordineerimine;

7) kinnipeetavate ja vahistatute enesetappude ennetamise ja vaimse tervise valdkonna

arendamine ning koordineerimine;“;

23) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 8 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „vanglate“ sõnadega „ja

kriminaalhoolduse“;

25) paragrahvi 8 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) avalduste ja taotluste lahendamine.“;

26) paragrahvi 81 pealkirja, sissejuhatavat lauseosa ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna

„sisekontrolli“ sõnadega „ja teabe“;

27) paragrahvi 81 lõike 1 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

muutmine

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 22 lõike

2 esimeses lauses, § 30 lõike 5 esimeses lauses ja § 31 lõikes 2 asendatakse sõnad „karistuse

täideviimise“ sõnadega „vanglatöö korraldamise“.

§ 3. Justiitsministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“

muutmine

Justiitsministri 23. detsembri 2024. a määruses nr 31 „Taustakontrolli tegemine“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „sisekontrolli“ sõnaga „ja teabe“;

2) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „karistuse täideviimise“ sõnadega „sisekontrolli ja

teabe“.

§ 4. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lõige 6

sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vanglaid juhib Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Justiits- ja

Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, taasühiskonnastamise talituse juhataja,

vanglatöö korraldamise talituse juhataja ning sisekontrolli ja teabe talituse juhataja annavad

vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi justiitsministri 4. augusti 2008. a

määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku

poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ kohaselt.“.

§ 5. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“

muutmine

Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 1 lõige 6

sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vanglaid juhib Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Justiits- ja

Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, taasühiskonnastamise talituse juhataja,

vanglatöö korraldamise talituse juhataja ning sisekontrolli ja teabe talituse juhataja annavad

vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi justiitsministri 4. augusti 2008. a

määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku

poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ kohaselt.“.

§ 6. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

§ 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Vanglaid juhib Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Justiits- ja

Digiministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler, taasühiskonnastamise talituse juhataja,

vanglatöö korraldamise talituse juhataja ning sisekontrolli ja teabe talituse juhataja annavad

vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi justiitsministri 4. augusti 2008. a

määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiitsministeeriumi ametniku

poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ kohaselt.“.

§ 7. Justiitsministri 4. augusti 2008. määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule

vanglatöötajale Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja

vanglas teenistusülesannete täitmise kord“ muutmine

Justiitsministri 4. augusti 2008. määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale

Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas

teenistusülesannete täitmise kord“ § 2 lõike 2 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vanglatöö korraldamise talituse juhatajal on õigus anda korraldusi registrite arendamise,

kinni peetavate isikute arvestuse, vangistuse täideviimise ja järelevalve valdkonnas;

4) sisekontrolli ja teabe talituse juhatajal on õigus anda korraldusi sisekontrolli, julgeoleku ja

jälitustegevuse valdkonnas, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse valdkonnas ja

menetluste kohta, mis puudutavad kinnipeetavaid ja nende poolt toimepandud õigusrikkumisi

ning menetluste kohta, mis puudutavad ametnikke ja töötajaid ning nende poolt toimepandud

õigusrikkumisi.“.

§ 8. Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna

ülesanded ja töökord“ muutmine

Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“ § 22 lõike 3 punktides 1, 2 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „karistuse täideviimise“

läbivalt sõnadega „vanglatöö korraldamise“.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega muudetakse Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna struktuuriüksusi ja

vanglateenistuse koosseisu kuuluvate ametikohtade loetelu ning täpsustatakse ülesannete

jaotust talituste vahel. Praegu on vanglate osakonna koosseisus karistuse täideviimise talitus,

taasühiskonnastamise talitus, sisekontrolli talitus ja vanglate valdkonna asekantsleri alluvuses

olevad ametikohad. Muudatuse järel on vanglate osakonna koosseisus vanglatöö korraldamise

talitus, taasühiskonnastamise talitus, õigustalitus, sisekontrolli ja teabe talitus ning vahetult

vanglate valdkonda juhtivale asekantslerile alluvad ametikohad. Muudatustega seoses on vaja

muuta ka teisi vanglatega seotud justiitsministri määrusi, milles on nimetatud karistuse

täideviimise talituse või sisekontrolli talituse ülesandeid. Muudatusega ei kaasne koondamisi,

muudatuse järel jääb vanglate osakonna ametikohtade koguarv samaks. Struktuurimuudatusega

ei kaasne eelarvevahendite kulu.

Muudatuse eesmärk on ajakohastada ja täpsustada osakonna ülesannete jaotust erinevate

struktuuriüksuste vahel ning see tuleneb vanglateenistuse strateegilistest lähtealustest ja

eesmärkidest. Muudatusi tehes on arvesse võetud vanglateenistuse eelarve vähenemist sel aastal

ja lähiaastatel ning jätkuvat kinnipeetavate arvu kahanemise trendi. Vanglateenistuse järgmiste

aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ning optimeerida taristu kasutust

kinnipeetavate arvu vähenemise ja õigusrikkujate profiili muutuste järgi. Selleks on vaja teha

muudatused vanglate osakonna struktuuris ja täpsustada ülesanded vanglateenistuse muutunud

vajadusi arvestades. Muudatused aitavad täita mõjusamalt Justiits- ja Digiministeeriumi

programmis vanglateenistusele seatud eesmärke.

Määrusega muudetakse järgmisi õigusakte:

1) Justiitsministri 8. juuli 2003. a määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 34;

2) Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.03.2025, 3;

3) Justiitsministri 23. detsembri 2024. a määruse nr 31 „Taustakontrolli tegemine“ redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 13;

4) Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 5;

5) Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 7;

6) Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.06.2025, 9;

7) Justiitsministri 4. augusti 2008. määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale

Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas

teenistusülesannete täitmise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 4;

8) Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 37.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna

nõunik Laura Glaase ([email protected], 5191 6910). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

2

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb üheksast paragrahvist, millest esimesega tehakse muudatused ülesannete

jaotuses vanglate osakonna struktuuriüksuste vahel. Paragrahvides 2–8 tehakse muudatused

teistes vanglatega seotud justiitsministri määrustes, milles on nimetatud karistuse täideviimise

talitust või sisekontrolli talitust. Need muudatused on seotud üksnes talituse nimetuste

muutmisega, muid sisulisi muudatusi määrustes ei tehta. Üheksandas paragrahvis sätestatakse

määruse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1

Eelnõu §-ga 1 muudetakse vanglate osakonna põhimäärust.

Punktid 1–3

Määruse eelnõu § 1 punktiga 1 sätestatakse vanglate osakonna struktuuriüksusena vanglatöö

korraldamise talitus, punktiga 2 õigustalitus ning punktiga 3 sisekontrolli ja teabe talitus.

Muudatused on seotud riigi eelarvestrateegia eelarvekulude meetmetega ning vanglateenistuse

strateegiliste lähtealuste ja eesmärkidega.1 Riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et

eelarvekulude kontrolli alla saamiseks kärbitakse tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus-

ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10%: 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027.

aastal 2%.1 Kokkuhoiumeetmed hõlmavad kõiki ministeeriumi hallatavaid valitsusasutusi, sh

vanglaid. Kokkuhoiumeetmetega hoitakse 2025.–2028. aastani Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalas kokku 67,2 mln eurot. Vanglateenistuse strateegilised lähtealused ja eesmärgid

tulenevad kriminaalpoliitika põhialustest ning Justiits- ja Digiministeeriumi programmist.2

Justiits- ja Digiministeeriumi programmis 2024–2027 on karistuse täideviimise korraldamisel

(programmi tegevus 4) seatud järgmine eesmärk: „Karistuste täideviimine vastab

tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.“

Vanglateenistuse järgmiste aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevust ja optimeerida

taristu kasutust kinnipeetavate arvu vähenemise ning õigusrikkujate profiili muutuste kohaselt.

Jätkatakse üleminekut üksikkambrite süsteemile, Tartu vangla jääb tegutsema piirkondlikkuse

põhimõttel, kohandatakse vanglateenistuse töökorraldust ja meetodeid ning suurendatakse

tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele, kasutades maksimaalselt avavanglat ja

võimaldades lühiajalisi väljasõite. Eriline tähelepanu on kriminaalhooldustööl. [---]

Vanglateenistuse ja omavalitsuste koostöö ja üksteise väljakutsete mõistmine on kandva

tähtsusega. Vanglateenistuse ametnike kompetentsi ja oskuseid saab omavalitsuste tasandil

paremini ära kasutada, prioriteetne on kriminaalhooldusametnike eestvedamise tugevdamine

võrgustikutöös õigusrikkujatega. [---] Sotsiaalse kontrolli saavutamist vanglas soodustab nn

dünaamiline turvalisus, st head suhted ja prosotsiaalne kontakt vangide ja personali vahel, mis

aitavad ennetada agressiivset käitumist. Seega peab vangla töötajaskond olema kinnipeetava

peamine mõjutaja ja sotsialiseerija. Lisaks peab kriminaalhoolduse tase olema selline, mis

võimaldaks saavutada töös hooldusalustega sisulisi eesmärke ning mõjutada neid käituma

1 Vt vanglateenistuse strateegia 2025–2029 : Vanglateenistuse strateegia | Vanglad. 2 Vt ka Justiits- ja Digiministeeriumi programm 2024–2027: JM programm 2024-2027...pdf.

3

õiguskuulekalt. Selleks tuleb ametnike oskusi järjepidevalt arendada ning koolitada neid uute

ja ajakohaste lähenemisviiside (sh taastav õigus) rakendamiseks. Jätkatakse tööd digitaalsete

lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse e-lahenduste (avalik e-toimik, e-poe

lahendus, kriminaalhooldusportaal, vangiportaal) arendamisega ja võetakse kasutusele

tahvelarvutid, millega kinnipeetavad saavad kasutada e-poe teenust, tutvuda dokumentidega ja

suhelda enda lähedastega. Läbimõeldud ja andmetel põhinevate otsuste tegemiseks on

valminud esimesed juhtimislauad, mis järgemööda aina täienevad. Lisaks panustab

vanglateenistus laiapindsesse riigikaitsesse ning osutab Siseministeeriumi valitsemisalale

ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab vajalikku varustust ja väljaõpet.

Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks tehakse muudatused ka vanglate

osakonna sees, jaotades põhiülesanded eri struktuuriüksuste vahel. Senise karistuse

täideviimise talituse asemel on edaspidi vanglate osakonna koosseisus vanglatöö korraldamise

talitus. Talituse põhiülesanded on vanglate järelevalvealase tegevuse koordineerimine;

vangistuse planeerimise ja täideviimise koordineerimine; ettepanekute tegemine vanglate

tegevusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks; ministeeriumi valitsemisala

eelarve eelnõu koostamisel vangistuse planeerimise ja täideviimise küsimustes vajalike

vahendite analüüsimine ja ettepanekute tegemine; kinnipeetavate ja vahistatute arvestusealase

tegevuse koordineerimine ja statistilise arvestuse pidamine; vanglas kinni peetavate isikute

andmekogu arendamisel osalemine ning selle täitmise koordineerimine ja

kontrollimine; rahvusvahelise koostöö korraldamine talituse pädevuse piires; kinnipeetavate ja

vahistatute paigutamise korraldamine; vanglate relvastatud üksuse tegevuse juhtimine,

sealhulgas ettepanekute tegemine relvastatud üksuse kasutamiseks; teenistusliku järelevalve

tegemine vanglate tegevuse üle; avalduste ja taotluste lahendamine. Need ülesanded vastavad

sisult paremini VangS-is sätestatud ülesannetele ning Justiits- ja Digiministeeriumi programmis

ja vanglateenistuse strateegias sätestatud eesmärkidele, millest vanglateenistusel tuleb karistuse

täideviimisel juhinduda.

Samuti luuakse vanglate osakonna õigustalitus. Tegu ei ole uute ülesannetega, kuivõrd seni on

need ülesanded vanglate osakonna põhimääruse § 2 lõike 2 punktide 3–42 kohaselt ja

ametijuhendite järgi kuulunud vahetult vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri alluvuses

olevate õiguse valdkonna ametikohtade juurde. Need ametikohad hakkavad edaspidi olema

õigustalituse koosseisus. Muudatuse järel on õigustalituse ülesanded vanglate valdkonda

reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine; vanglate õigusloomealase tegevuse

koordineerimine; Euroopa Nõukogu vangistusõiguse ja kriminaalhoolduse printsiipide ning

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika analüüsimine vangistust ja kriminaalhooldust puudutavas

valdkonnas, Eesti Vabariigi vastu esitatud vangistust ja kriminaalhooldust käsitlevate kaebuste

menetlemine ning riigi esindamine nimetatud küsimustes; teenistusliku järelevalve tegemine

vanglate tegevuse üle; avalduste, taotluste ja vaiete lahendamine. Seni olid need ülesanded

sätestatud üldisena vanglate osakonna ülesandeid reguleerivas paragrahvis.

Sisekontrolli talitusele lisanduvad osaliselt ülesanded, mis seni olid karistuse täideviimise

talitusel. Karistuse täideviimise talituse ülesannete ümber kujundamisel antakse ülesanded

osaliselt üle vanglatöö korraldamise talitusele ja osaliselt sisekontrolli talitusele. Seetõttu on

edaspidi sisekontrolli ülesandeid täitva talituse nimetus „sisekontrolli ja teabe talitus“.

Sisekontrolli ja teabe talitusele lisanduvad kriminaalmenetluse ja jälitustegevuse ning nende

valdkondade koostöö juhtimise ülesanne ning jälitusteabe ja vanglatest laekuva õigusrikkumisi

puudutava teabe kogumise ja analüüsimise ülesanne.

Punktid 4 ja 5

4

Punktiga 4 tehakse muudatus paragrahvi 2 lõikes 1, milles asendatakse sõnad „vanglate

tegevuse“ sõnadega „vanglateenistuse tegevuse arendamine ja“. VangS-i § 1051 lg 2 sätestab,

et vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus vanglateenistuse

ülesannete täitmiseks ettenähtud teenistuskohad; 2) vanglad. Vanglate osakonna põhiülesanne

on suunatud kogu vanglateenistuse eesmärkide täitmisele, arendamisele ja juhtimisele. Seetõttu

sõnastatakse see põhimõte ka põhimääruses.

Punktiga 5 asendatakse paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1, 2 ja 42 ning § 8 punktides 10 ja 11

sõna „vanglate“ sõnaga „vanglateenistuse“. Muudatus on seotud punktis 4 kirjeldatuga.

Punktiga 6 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 3. Praegu kehtiva sõnastuse järgi töötab vanglate

osakond välja vanglate tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ning justiits- ja digiministri

õigusaktide eelnõud. Muudatuse tulemusel töötab vanglate osakond välja vanglateenistuse

tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõud. Muudatus on seotud sellega, et vanglate osakond

töötab välja ka VangS-i muudatustega seotud eelnõusid, samuti on praktikas tavapärane, et

vanglate osakond valmistab ette ja pakub välja vanglate tegevust reguleerivate õigusaktide

muudatusi teiste ministeeriumide eelnõudes. Seetõttu on õigem kasutada terminit „õigusaktide

eelnõud“.

Punktiga 7 muudetakse § 2 lõike 3 punkti 4. Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad

„vanglate valdkonnaga“ sõnaga „vanglateenistusega“. Muudatuse tulemusel teeb vanglate

osakond ettepanekuid vanglateenistusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks.

Muudatus on seotud punktis 4 kirjeldatuga.

Punktiga 8 täiendatakse § 2 lõike 2 punkti 41. Praeguses sõnastuses ei ole nimetatud

kriminaalhooldust, kuid vangla täidab lisaks vangistusele ka kriminaalhoolduse ülesandeid.

Muudatuse tulemusel analüüsib vanglate osakond Euroopa Nõukogu vangistusõiguse printsiipe

ja Inimõiguste Kohtu praktikat vangistust ja kriminaalhooldust puudutavas valdkonnas,

menetleb Eesti Vabariigi vastu esitatud vangistust ja kriminaalhooldust käsitlevaid kaebusi ning

esindab riiki nimetatud küsimustes.

Punktiga 9 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 13. Muudatus puudutab infotehnoloogia

rakendamisega seotud ülesannet vanglates. Muudatuse tulemusel juhib vanglate osakond

vanglateenistuse andmekogude ja infotehnoloogiliste lahenduste, välja arvatud vangla

turvasüsteemide, arendamist ning haldamist koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega

ning andmehaldust. Selline sõnastus vastab paremini vanglateenistusele seatud IT-

eesmärkidele.

Punktiga 10 muudetakse tervishoiuteenusega seonduvat. Muudatus puudutab § 2 lõike 2 punkti

16. Muudatuse tulemusel on vanglate osakonna ülesanne tagada kinnipeetavate ja vahistatute

meditsiiniliseks teenindamiseks vajalikud tingimused ning koostöö tervishoiuteenuse

osutajatega. Kuna tervishoiuteenuse osutamise ülesanne anti 1. juulil 2024. a üle

Tervisekassale, on vaja täpsustada ka põhimääruse sõnastust nii, et vanglate osakond üksnes

tagab vajalikud tingimused ja koostöö ega juhi või korralda ise tervishoiuteenuse osutamist.

Punkti 11 muudatus puudutab § 2 lõike 2 punkti 17. Muudatuse tulemusel on vanglate osakonna

ülesanne teha teenistuslikku järelevalvet nii vanglate kui ka kriminaalhoolduse tegevuse üle.

VangS-i § 105 lg 4 järgi teostab teenistuslikku järelevalvet vangla üle Justiits- ja

Digiministeerium. Kriminaalhoolduse korraldamine on justiits- ja digiministri 06.12.2001. a

määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 järgi Tallinna Vangla ülesanne. Tallinna Vangla

5

ülesanne on korraldada kriminaalhooldust ja kriminaalhoolduse läbiviimist toetavaid tegevusi;

suunata kinnipeetavad ja kriminaalhooldusalused õiguskuulekale käitumisele; kavandada

kinnipeetava ja kriminaalhooldusaluse karistuse täideviimine. Kõiki neid ülesandeid tuleb

käsitada vangla tegevusena, mille üle on Justiits- ja Digiministeeriumil õigus vajadusel teha

teenistuslikku järelevalvet.

Punkti 12 muudatus puudutab asekantsleri äraolekul tema asendamist. Praegu asendab

asekantslerit tema äraolekul kantsleri määratud talituse juhataja. Muudatuse tulemusel võib

asendajaks olla kantsleri määratud ametnik. Puudub vajadus, et asekantslerit peab asendama

just talituse juhataja.

Punkti 13 muudatused puudutavad paragrahvi 4 lõiget 3. Praegu asendab talituse juhataja

äraolekul teda asekantsleri ettepanekul kantsleri määratud ametnik. Muudatuse tulemusel

asendab talituse juhatajat tema äraolekul asekantsleri määratud ametnik. Puudub vajadus, et

talituse juhataja asendaja peab määrama kantsler, kuivõrd talituse juhatajad alluvad vahetult

asekantslerile.

Punkti 14 muudatused puudutavad § 51, mis määratleb vanglateenistusse kuuluvad ametikohad.

Praegu kuuluvad vanglateenistusse vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri ja vanglate

osakonna talituste koosseisu kuuluvad ametikohad. Muudatuse tulemusel kuuluvad

vanglateenistusse: 1) vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri ametikoht; 2) vanglate osakonna

ametikohad, millel töötades on põhiülesanne seotud kinnipeetavate, vahistatute ja arestialustega

vanglas; 3) vanglate osakonna ametikohad, millel töötades on põhiülesanne sätestatud

käesoleva määruse §-s 81. Paragrahvis § 81 on kirjeldatud sisekontrolli ja teabe talituse

ülesanded. Vormiriietuse kandmine ja kehaliste katsete tegemise kohustus on seotud vanglas

kinni peetavate isikutega kokku puutuvate ametnike tööülesannetega. Nimelt sätestab VangS §

1221 lõige 1, et vanglateenistuse ametnik peab vastama vanglateenistuse ametnikule

esitatavatele kehalise ettevalmistuse nõuetele. VangS §147 lõike 2 järgi kehtestab

vanglateenistuse ametikohtade loetelu, kes kannavad vormiriietust, vormiriietuse kirjelduse ja

kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 14 „Vanglateenistuse

ametniku ja vanglaametniku kandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende

kandmise kord“ § 1 järgi kannavad vormiriietust vanglaametnikud, ametikoha järgi

vanglateenistusse kuuluvad Justiitsministeeriumi ametnikud (edaspidi ka vanglateenistuse

ametnikud) ja vanglaametniku kandidaadid. Teistel vanglate osakonna ametikohtadel, mis ei

kuulu § 51 p-de 1–3 järgi vanglateenistuse ametikohtade hulka, ei kohaldu vormiriietuse

kandmise kohustus ega kehaliste katsete tegemise kohustus, sest neil ametnikel tavapäraselt ei

ole kinni peetavate isikutega tööülesannete käigus vahetut kokkupuudet. Sellegipoolest

rakendub nende ametnike suhtes VangS-i alusel samasisuline taustakontroll nagu

vanglaametnike puhul.

Punktid 15–20

Punktide 15–20 muudatused puudutavad vanglatöö korraldamise talituse ülesandeid. Paragrahv

6 reguleerib praegu karistuse täideviimise talituse ülesandeid. Muudatuse tulemusel

muudetakse karistuse täideviimise talituse nimetus ümber vanglatöö korraldamise talituseks.

Lisaks täpsustatakse ülesandeid, mis varem olid karistuse täideviimise talituse ülesanded ja mis

jäävad edaspidi vanglatöö korraldamise talituse ülesanneteks.

6

Vanglatöö korraldamise talituse ülesanded on vanglate järelevalvealase tegevuse

koordineerimine; vangistuse planeerimise ja täideviimise koordineerimine; ettepanekute

tegemine vanglate tegevusega seotud õigusaktide väljatöötamiseks ja

muutmiseks; ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu koostamisel vangistuse planeerimise

ja täideviimise küsimustes vajalike vahendite analüüsimine ja ettepanekute

tegemine; kinnipeetavate ja vahistatute arvestusealase tegevuse koordineerimine ja statistilise

arvestuse pidamine; vanglas kinni peetavate isikute andmekogu arendamisel osalemine ning

selle täitmise koordineerimine ja kontrollimine; rahvusvahelise koostöö ning vanglate

välissuhtluse juhtimine (sh riikide vaheline koostöö kinnipeetava üleandmisel välisriiki või

välisriigist Eestisse); rahvusvahelise koostöö korraldamine talituse pädevuse

piires; kinnipeetavate ja vahistatute paigutamise korraldamine; vanglate relvastatud üksuse

tegevuse juhtimine, sealhulgas ettepanekute tegemine relvastatud üksuse

kasutamiseks; teenistusliku järelevalve tegemine vanglate tegevuse üle; avalduste ja taotluste

lahendamine. Vanglatöö korraldamise talitus ei lahenda enam vaideid. See ülesanne on

õigustalitusel. Muud seni karistuse täideviimise talitusel olnud ülesanded – kriminaalmenetluse

ja jälitustegevuse ning nende valdkondade koostöö juhtimine ning jälitusteabe ja vanglatest

laekuva õigusrikkumisi puudutava teabe kogumine ning analüüsimine – on edaspidi

sisekontrolli ja teabe talituse pädevuses.

Punti 21 muudatused on seotud õigustalituse ülesannetega. Seni olid õiguse valdkonna

ülesanded sätestatud põhimääruse § 2 lõike 2 punktides 3–42 ja neid ülesandeid täitsid vahetult

vanglate valdkonda juhtiva asekantsleri alluvuses olevad õiguse valdkonna ametikohal

töötajad. Muudatuse tulemusel on vanglate osakonna koosseisus õigustalitus, kelle ülesanded

on järgmised: vanglate valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine; vanglate

õigusloomealase tegevuse koordineerimine; Euroopa Nõukogu vangistusõiguse printsiipide

ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika analüüsimine vangistust ja kriminaalhooldust

puudutavas valdkonnas, Eesti Vabariigi vastu esitatud vangistust ja kriminaalhooldust

käsitlevate kaebuste menetlemine ning riigi esindamine nimetatud küsimustes; teenistusliku

järelevalve tegemine vanglate tegevuse üle; avalduste, taotluste ja vaiete lahendamine. Seega

kokkuvõttes ei lisandu osakonnale varasemaga võrreldes uusi ülesandeid.

Punktide 22–25 muudatused puudutavad taasühiskonnastamise talituse ülesandeid.

Praegu on talituse ülesanne kinnipeetavate, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste

juhtumikorralduse süsteemi arendamine ja juhtimine (punkt 1). Muudatuse tulemusel on

taasühiskonnastamise talituse ülesanne kinnipeetavate, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste

juhtumikorralduse arendamine ja rakendamise toetamine. Tegu on keelelise täpsustusega,

kuivõrd taasühiskonnastamise talitus tegeleb eeskätt juhtumikorralduse arendamisega ning

vastutab selle eest, et vanglad rakendaksid välja töötatud süsteemi juhiste kohaselt. Vanglate

osakonnal on vanglateülene koordineeriv roll, samas kui vanglate üksused koostöös

sekkumistegevuste osakonnaga tegelevad oma vangla kinnipeetavate, vahistatute ja

kriminaalhooldusaluste juhtumikorraldusega.

Kehtivas sõnastuses on taasühiskonnastamise talituse ülesanne kinnipeetavatele, vahistatutele

ja kriminaalhooldusalustele suunatud hindamismetoodika ning vastavate üld- ja

eriprogrammide arendamine ning rakendamise juhtimine (punkt 2). Muudatuse tulemusel on

taasühiskonnastamise talituse ülesanded kinnipeetavatele, vahistatutele ja

kriminaalhooldusalustele suunatud riskide hindamise metoodika, sotsiaalprogrammide ja

sekkumistegevuste arendamine ning nende rakendamise toetamine.

7

Muudatuse tulemusel on taasühiskonnastamise talituse ülesanne kinnipeetavate vabanemiseks

ettevalmistamise ja vangistuse järelrehabilitatsiooni arendamine ning rakendamise toetamine

(punkt 3). Tegu on keelelise muudatusega, kuivõrd vanglate osakonna ülesanne on nende

teemade vanglateülese arendamise juhtimine, samas kui vanglate ülesanne on tegevuste

igapäevane elluviimine.

Kuivõrd vangistuse alternatiivide täideviimist saavadki vanglateenistuses kavandada üksnes

kriminaalhooldusametnikud, sätestatakse ülesandena vangistuse alternatiivide arendamine

(punkt 4).

Muudatuse tulemusel on taasühiskonnastamise talituse ülesanne kinnipeetavate, vahistatute ja

kriminaalhooldusaluste narko- ja alkoholisõltuvuse vähendamiseks tehtava töö arendamine

ning rehabilitatsiooni koordineerimine (punkt 5). Praeguses sõnastuses on sätestatud

ülesandena ennetamine, ravi ja rehabilitatsioon, samas ei tegele vanglad pärast

tervishoiuteenuse üleandmist Tervisekassale alates 1. juulist 2024 enam raviteenuse

osutamisega.

Muudatuse tulemusel on taasühiskonnastamise talituse ülesanne kinnipeetavate ja vahistatute

haridusliku, kultuurilise ning religioonialase tegevuse koordineerimine (punkt 6). Seni oli sätte

sõnastuses talituse ülesanne kinnipeetavate ja vahistatute hariduse ning kultuurilise tegevuse

juhtimine. Hariduse andmise korraldamine kuulub aga Haridus- ja Teadusministeeriumi

pädevusse ning kultuurilise tegevuse korraldamine on huvitegevusena vangla ülesanne.

Seetõttu muudetakse ülesande sõnastust nii, et see vastab paremini vanglate osakonna

koordineerivale ja juhtivale rollile.

Kehtivas sõnastuses on taasühiskonnastamise talituse ülesanne vanglate tervishoiusüsteemi ja

-teenuste arendamine ning juhtimine (punkt 7). Kuna tervishoiuga seotud küsimusi korraldab

ja koordineerib Tervisekassa, sõnastatakse ülesanne ümber praktiliste tegevuste kaudu, mida

vanglate osakond vanglate üleselt koordineerib. Muudatuse tulemusel on taasühiskonnastamise

talituse ülesanne kinnipeetavate ja vahistatute enesetappude ennetamise ja vaimse tervise

valdkonna arendamine ja koordineerimine.

Punkt 23

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 8 punkt 8, kuivõrd vanglateenistuse infosüsteemide

arendamises osalemine on vanglate osakonna ülesanne, mitte üksnes taasühiskonnastamise

talituse ülesanne. Muudatus on seotud punktis 9 kirjeldatud muudatusega.

Punkt 24

Muudatuse tulemusel on taasühiskonnastamise talituse ülesanne teenistusliku järelevalve

tegemine vanglate ja kriminaalhoolduse tegevuse üle. Seni oli sätestatud üksnes vanglate üle

järelevalve tegemine.

Punkt 25

Muudatuse tulemusel ei lahenda taasühiskonnastamise talitus enam vaideid. See ülesanne on

edaspidi õigustalitusel.

Punktid 26 ja 27 puudutavad sisekontrolli talituse muudatusi.

8

Punktiga 26 sätestatakse § 81 muudatus, mille järgi on talituse nimetus edaspidi sisekontrolli ja

teabe talitus.

Punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks § 81 lõike 1 punktid 3 ja 4. Punkti 3 järgi oli talituse

ülesanne jälitussõiduki kaartide väljastamise taotlemine ning kasutamise kontrollimine. Punkti

4 järgi oli ülesanne vanglates kasutusel olevate jälitusteabe andmebaaside haldamine ja

kontroll, samuti nende andmebaaside kasutamise koolitus. Neid ülesandeid ei ole põhimääruses

sätestada tarvis, sest jälitussõiduki kaarte väljastab PPA ja asutuse sisene tööjaotus ei ole

põhimääruse vaatest oluline ülesanne. Niisamuti ei ole põhimääruses vaja reguleerida

andmebaaside haldamist ja kontrolli või nende kasutamise koolitusega seonduvat. Eri

andmebaasidega tegelevad rohkemal või vähemal määral kõik riigiasutused, vanglate osakonna

ülesandeid reguleerivas põhimääruses ei ole ühe talituse puhul andmebaaside kasutamisega

seonduvat vaja eraldi välja tuua. Juurdepääsuõigused on kirjeldatud andmebaaside

põhimäärustes ning asutuse ülesanne on määratud seaduse ja asutuse põhimääruse kaudu.

Paragrahvide 2–8 muudatused

Muudatused tulenevad § 1 muudatustest. Kõikides justiitsministri vanglatega seotud määrustes,

milles on nimetatud karistuse täideviimise talitust või sisekontrolli talitust, asendatakse talituste

nimetused vastavalt „vanglatöö korraldamise talitus“ ja „sisekontrolli ja teabe talitus“.

Paragrahviga 2 muudetakse justiitsministri 5. septembri 2011. a määrust nr 44 „Järelevalve

korraldus vanglas“. Paragrahviga 3 muudetakse justiits- ja digiministri 23. detsembri 2024. a

määrust nr 31 „Taustakontrolli tegemine“. Paragrahvidega 4–6 muudetakse kõigi vanglate

põhimäärusi. Paragrahviga 7 muudetakse justiitsministri 4. augusti 2008. määrust nr 41

„Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale Justiits- ja Digiministeeriumi ametniku poolt

korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“. Paragrahviga 8 muudetakse

justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrust nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“. Kõikides määrustes tehakse muudatused üksnes seoses talituste nimetuste

muutmisega. Määrusega ei tehta muid sisulisi muudatusi.

Paragrahv 9

Määruse eelnõu §-ga 9 määratakse muudatuse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. augustil 2025.

aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatusega jaotatakse karistuse täideviimise talituse ülesanded ümber vanglatöö

korraldamise talituse ning sisekontrolli ja teabe talituse vahel. Kuivõrd vanglatöö korraldamise

talituse ja õigustalituse koosseisus hakkavad olema seni vanglate valdkonda juhtivale

asekantslerile vahetult alluvad ametnikud ja osa seni karistuse täideviimise talituses olnud

ametnikest, ei too muudatused kaasa uute ametikohtade loomist. Ülesandeid jaotatakse

struktuuriüksuste vahel ümber ja neid hakkavad täitma praegu teenistuses olevad ametnikud.

Muudatuste tulemusel ei suurene ega vähene vanglate osakonna teenistujate koosseis.

Muudatused ei too kaasa ka koondamist.

9

Senistel karistuse täideviimise talituse nõunikel muutub vahetu juht, kuid seda võib pidada

personalimuudatusega kaasnevaks tavapäraseks mõjuks. Karistuse täideviimise talituses on

praegu neli ametikohta, millest kaks ametikohta hakkab edaspidi olema sisekontrolli ja teabe

talituse koosseisus ning kaks ametikohta vanglatöö korraldamise talituses. Ametikohtade

täitjate ülesanded jäävad suurel määral samaks.

Määruse eelnõuga tehtavatel muudatustel ei ole vahetut mõju teistele asutustele, sest tegemist

on Justiits- ja Digiministeeriumi sisemise töökorralduse muutmisega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuseks vajaminevad rahalised vahendid on olemas Justiits- ja Digiministeeriumi

eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2025. aastal. See aeg on piisav, et teha vajalikud personalitoimingud,

sh teavitada ametnikke struktuuriüksuse muutumisest ja teha vajalikud muudatused

ametijuhendites.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks teistele asutustele, kuna sellel ei ole puutumust

teiste asutustega. Vanglaid on muudatustest teavitatud.

Rait Kuuse

Asekantsler