Töölepingu ülesütlemisel hüvitiste maksmine

Tere!

Kirjutan seoses küsimusega TLS muudatustest, mis liideti seadusega eelnõuga 735 SE (TTMS) ja jõustusid 17.03.2023.

Tööandjad on sageli töötajatele seaduse normide selgitaja rollis ning selle pinnalt on tõusetunud mõned mõtted, küsimused.

TLS  § 100 lg 5 kohaselt on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Võrdlusena varasemalt viitas vastav norm üksnes „hüvitisele“.

SE 735 menetlusele lisatud SM muudatusettepanekute kirja (nr 1.2-5/4321-1) kohaselt on olnud ettepaneku eesmärgiks „Vähem ülesütlemisest etteteatatud aja eest makstav hüvitis ei peaks aga täitma kahju hüvitamise eesmärki, vaid kompenseerivat ja preventiivset eesmärki, et suunata mõlemaid töösuhte pooli pidama kinni etteteatamise tähtaegadest. Seega kui kumbki pool teatab töösuhte ülesütlemisest ette vähem kui seadus sätestab, tuleb tal vähem ette teatatud päevad teisele poolele hüvitada.“

TLS §-d 96-98 sätestavad etteteatamise aja nii tööandja kui töötaja jaoks kalendripäevades. Vastavaid perioode arvestades on oma tegevuste planeerimine mõistetav mõlemale poolele. Ning järgmise sammuna on ka preventiivse eesmärgina eeldatav, et tuleb kompenseerida ette teatamisest puudu jääv aeg – seda kalendripäevades.

Töölepingu ülesütlemisel  makstavad muud hüvitised on samuti arvestatavad kas keskmise kuutasu põhiselt või kasutamata puhkuse korral kalendripäevades.

Seega kui preventiivne eesmärk on olnud TLS § 100 lg 5 koosmõjuga nt § 97 lg-ga 2 kohustada tagama töötajale ettenähtavus töösuhte tuleviku osas 15 – 90 kalendripäeva eest, siis on praktikast selgem, et vastavalt oleks sätestatud ka hüvituskohustus, kui seda normi on rikutud.

Kehtiva seaduse teksti kohaselt on hüvituskohustus sõnastatud läbi tööpäevatasu, mis tekitab koosmõjus küsitavuse. Samuti loob hüvitiste arvestamisel erinevad arvutuskäigud, mis nii etteteatamise aja kui kasutamata puhkuse, samuti tööandja makstavate muude hüvitiste korral lähtuvad kõik keskmise tasu arvestamise reeglitest, kui väikeste erinevustega.

Näitena võib tööandja 2. juunil esitatavas avalduses olla järgnev konstruktsioon:

„Vastavalt […] kohustub tööandja teatama töötajale ette töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 30 kalendripäeva. Seoses töö lõppemisega on tööandja viimane tööpäev 3. juuni. Tööandja maksab hüvitist töötajale töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud 19 tööpäeva eest.“

Seega uuriksime, mis põhjusel on vajadust eristada § 100 lg 5 puhul hüvitise arvestamist tööpäevapõhiselt.

On nähtav, et keskmise tasu arvutamise määruses on viidatud § 3 lõikes 2 tööpäevatasu maksmisele töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamisel. Ning erisusena ei arvestata tööpäevatasu arvestamise hulka erandlikku § 37 perioodi. Kuid laias vaates ja § 97 eesmärgilt oleks hüvitatavaks ajaks kalendripäevad, mil pool oli ootus olla seotud (juba lõpetatud) töösuhtega. Seega kas võib olla kaalumiskohta TLS sõnastuse täpsustamiseks, vajadusel ka määruse nr 91 sõnastuste ja arvutuskäikude üle vaatamiseks, et töötajatele olulises hüvitise temaatikas nõuete osas selgust ja lihtsust luua?

Heade soovidega

Janika Aben

Janika Aben
regulatory governance team lead

T: +372 5259827

E: [email protected]

LHV PANK     
LHV.EE

TARTU MNT 2