Märgukiri - üleminek taastuvelektrile

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	3-4/2668-1
Registreeritud	14.07.2025
Sünkroonitud	15.07.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	3 Teabehalduse korraldamine
Sari	3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik	3-4/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Saabumis/saatmisviis	MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Vastutaja	Sandra Särav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (70736 tm).

Failid

E-kiri.eml

Energia_Sotsiaalmaj_Tasakaal_Uuringuaruanne_TalTech.pdf

Konkurentsivõime_eksperdikogu_raport_Urmas_Varblane_0306UUS_Lõplik_1645 (1).pdf

Energia_Sotsiaalmaj_Tasakaal_Uuringuaruanne_TalTech.pdf

Konkurentsivõime_eksperdikogu_raport_Urmas_Varblane_0306UUS_Lõplik_1645 (1).pdf

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Oleme tutvunud konkurentsivõime eksperdikogu 05.06.2025 raportiga Riigikogule „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“ (manuses). Muu hulgas sisaldub raportis soovitus „madalaima elektrile tehtava kogukulutuse saamiseks Eestis planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu tarbimisest vahemikus 60–80%“. Siinkohal märgime, et Eestis puuduvad suhteliselt madala linnastumismäära, ühtlase hajaasustuse, väikese territooriumi, looduskaitsealade rohkuse ja metsamaa suure osakaalu tõttu looduslikud ja demograafilised eeldused tuuleenergeetika laialdaseks arendamiseks maismaal – s.o puuduvad eeldused nimetatud soovituse järgimiseks.

Eksperdikogu raporti eriosana on koostatud TalTechi 20.06.2025 uuringuaruanne „Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja vahel?“ (manuses).

Soovime juhtida asjaomaste ministeeriumide ja asjassepuutuvate Riigikogu komisjonide tähelepanu järgmistele asjaoludele seoses TalTechi uuringuaruandega, pidades muu hulgas silmas, et uuringuaruanne käsitleb vaid juhuelektri osakaalu suurendamise vahetuid majanduslikke aspekte.

Uuringu pealkiri võiks olla täpsem, kuna uuringu käsitlusalaks on peaasjalikult elekter, mitte kõik energiavormid/-liigid. Samuti on vastus peakirja esimesele küsimusele olemas, sest teatavasti maksab lõppastmes kogu energiaülemineku kinni tarbija, lihtsamalt öeldes Eesti elanikkond.
Uuringuaruandes jääb kahjuks vastuseta teise peatüki pealkirjas sisalduv küsimus: „Kui palju maksab üleminek taastuvenergiale?“
Range vahetegemine elektri koguhinnal majapidamiste ja mittemajapidamiste vahel ei anna üldpildis midagi, sest kõik kulud kanduvad majanduses niikuinii lõpptarbijale. Pealegi tekitab kodutarbijatele suunatav suurem elektrisüsteemi kogukulude osakaal omakorda palgasurvet. Ehk parafraseerides: tööandjad võidavad elektrihinnas, kuid kaotavad palgakulus.
Näitena osundatud Taani ei suuda toota piisavalt elektrit oma riigi tarbeks, importides ca 15% vajaminevast kogusest. Samuti on Taanile suuresti abiks eeskätt Norrast pärinev odav hüdroelekter, kuid selle importimine ei ole piiritu võimalus, nagu on selgelt näidanud poliitiline olukord Norras. Ka Eestis ei tohiks jääda toetuma elektri impordile kui iseenesest mõistetavale lahendusele.
Mõned geopoliitilised tähelepanekud: ülejäänud Euroopa Liidu territoorium ei ole Saksa jt juhtriikide tööstuse jaoks elektrijaam, mis aitab „dunkelflaute“ üle elada. Euroopa Liit on vabatahtlik riikide koostööliit, mitte liitriik, nagu Ameerika Ühendriigid. Samuti on sõbralikud naaberriigid eeskätt naabrid, mitte sõbrad – keerulises olukorras seisab iga riik ennekõike enda huvide eest.
Tuulejaamad on Balti riikide territooriumi ulatuses juba praegu hajutatud, kuid tegemist oleks elektritoodangu silumise mõttes jällegi impordi ja ekspordiga, mis ei taga Eesti elektrijulgeolekut.
Saksa ilmateenistuse uuringutele viitamisel on usutavasti loogikaviga: „dunkelflaute“ tähendab päikese ja tuule vaegust üheaegselt. Seega ei ole võimalik „dunkelflaute“ riski vähendada, kui tuuleenergiale lisada päikeseenergiat.
Viide Saksa ilmateenistusele ning võimalusele ühtlasemalt toota tuule- ja päikeseelektrit, hajutades jaamad Eesti eri piirkondadesse on muidugi huvitav. Samas tuleks tähele panna, et Frank Kaspari ülevaade novembrist 2024 käsitleb tuulekiiruse kõrvalekaldeid 100 m kõrgusel maapinnast ning Eesti idaserv kirdest kaguni on riigikaitseline keeluvöönd. Maismaatuugenite puhul, mille kõrgus on suurusjärgus 290 meetrit, tuleb mängu nn atmosfääri hõõrdekiht ehk „planetary boundary layer“, mis Eesti rannikualadel jääbki kahe-kolmesaja meetri piirimaile (https://mapa.tutiempo.net/gdps/en/height-of-the-planetary-boundary-layer.html). Seega oleks usutavam eeldada, et tuuletoodang sellisel kõrgusel on üle Eesti üsna üheaegne ja sarnase mustriga.
Fossiilne maagaas (enamjaolt metaan) koos tarneahela kadudega on elektritootmisel samaväärne kasvuhooneefekti põhjustaja kui põlevkivi. Pealegi on see importkütus, mille hind on ülimalt volatiilne.
Küsitav on „energiasüsteemi netotulemi“ kasutamine ühena kolmest põhimõõdikust. Kas elektritootmise üks kolmest peaeesmärgist on riigikassa täitmine? Kuidas kasvatab maksutulu Eesti rahvuslikku rikkust? Maksutulu peaks olema tagajärg, mitte eesmärk omaette.
Väite (lk 29) „päikese- ja tuuletoodangu omahinna eelduseks on 0,3 senti/kWh“ puhul jääb selgusetuks, kuidas täpselt on see omahinna arvutus tehtud, kui suur on kummagi energiaallika osakaal ning kas tuuletoodang saadakse ainult maismaa- või ka mereparkidest.
Kõik kolm modelleeritud stsenaariumi eeldavad juhuelektri tootmise subsideerimist.
Miks ei ole püütud sisse arvestada kõiki võimalikke kulutegureid, sh ülekoormustasu, reservvõimsused, välisühenduste maksumus jne?
Elektrisüsteemi ümberehitamine suurt maa-ala vajaval juhutootmisel põhinevaks toob ühiskonnale kaasa elu ümberkorraldamisest tulenevalt palju lisatoiminguid, täiendavaid kulusid ja lisanduvat keskkonnakoormust, muu hulgas raadamise ja karjääride rajamise/laiendamise tõttu. Ka neid võiks püüda kvantifitseerida.
Peatükis 5 „Järeldused ja soovitused“ soovitatakse taastuvenergia (loe: juhuelektri) kasutuselevõtu saavutamiseks laialdasemat elektrifitseerimist, eriti tööstuses. Seega, ise tekitame kunstlikult nõudluse ning siis asume rahuldama seda nõudlust juhuelektriga ja lahendama kõiki kaasnevaid probleeme.
Kokkuvõttes jääb uuringuaruande eesmärk veidi segaseks. Kas põhisoovitus on elektrisüsteemi ühikukulu langetamiseks propageerida massilist elektrifitseerimist? Teisisõnu, maksimeerida Eesti elanikkonna (sh ettevõtete) sõltuvust ainult ühest energiavormist ehk elektrist?

Lugupidamisega / Regards,

***************
Urmas Maranik

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Telefon: +372 516 28 26

E-post: [email protected]

https://www.facebook.com/mtu.looduse.inimeste.eest

Viirusevabawww.avast.com

Energia_Sotsiaalmaj_Tasakaal_Uuringuaruanne_TalTech.pdf

Arenguseire Keskus

Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja huvide vahel?

Uuringuaruanne

Kadri Männasoo, PhD

Einari Kisel, PhD

Juuni 2025

Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku

taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal

energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja

vahel?

Uuringuaruanne

20.06.2025

Autorid: Kadri Männasoo ja Einari Kisel

Ekspertarvamus (lk. 24): Arvi Hamburg, PhD

Toimetaja: Helena Rozeik, PhD

Kaanekujundus: Tallinna Tehnikaülikool

Uuringus sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Männasoo, K ja Kisel,

E. (2025). Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida

tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja vahel?. Uuringuraport. Tellija:

Riigikogu Kantselei. Uuringus sisalduva teabe kasutamisel palume viidata lisaks

autorile ka tellijale.

Käesolev uuring on valminud Riigikogu Kantselei tellimusel.

Sisukord Eessõna ..................................................................................................................... 4

1. Milline on elektrihind tarbijale ja mis hinda mõjutab? .............................. 5

2. Kui palju maksab üleminek taastuvenergiale?........................................ 17

3. Energiaturu optimaalse majandusliku jaotuse mudel (ENOMA) ............ 26

4. Stsenaariumite simuleerimine .................................................................. 29

5. Järeldused ja soovitused .......................................................................... 34

Kasutatud kirjandus ............................................................................................... 37

Lisad ........................................................................................................................ 39

Eessõna

Globaalpoliitiline areng on seadnud valgusvihku kaubandussõja ja investeeringud

kaitsetööstusesse ning surunud kliimaeesmärke ja rohepööret tagaplaanile. Euroopa

pole siiski kliimapoliitika ja roheleppe eesmärkidest taandunud. Pigem on mitu märgilist

sündmust rõhutanud taastuvenergia ja muu kohaliku energia olulisust. Vene gaasitarnete

katkemine, mis Euroopat 2022. aastal tabas, andis väärtusliku õppetunni

energiasõltuvuse ohtudest. Läänemerel toimunud kaablilõhkumised on näidanud

välisühendustest sõltuva energiaturu haavatavust ning vajadust tagada energiajulgeolek

eri võimsuste arendamise, kaasamise ja tagavaralahenduste väljatöötamise teel. Balti

elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist ning vajadus süsteem

iseseisvalt sünkroniseerida on tõstnud veel tugevamalt päevakorrale energia

varustuskindluse ja talitluspidevuse tagamise olukorras, kus üleminek taastuvallikatele

toob kaasa täiendavat volatiilsust. Desünkroniseerimine oli kahtlemata paratamatu

vajadus ja nii poliitiliselt kui ka majanduslikult õige samm. Küll aga tuleb jätkata debatti

energiasüsteemi varustuskindluse ja talitluspidevuse majanduslike võitude, kulude ja

nende jaotamise üle.

1. Milline on elektrihind tarbijale ja

mis hinda mõjutab?

Taastuvenergiale ülemineku positiivses programmis on peale keskkonnahoiu rõhutatud

ka seda, et tarbijad võidavad tänu madalamale elektrihinnale. Paraku kostub avalikkuses

nördimust, kuna ootused ei ole täitunud. Paljud kodutarbijad ei tunneta elektriarve

kahanemist ja neid riivab see, et hind elektriarvel on börsihinnast kaks korda või enamgi

kõrgem. Seda, kuidas kujuneb võrguteenuse ja taastuvenergia toetuse tasu1, tavatarbijad

enamasti ei mõista. Kuigi füüsilises mõttes on elekter homogeenne hüvis, siis

majanduslikult see päris nii pole. Kuna elektrit pole võimalik ladustada, vaid üksnes

märkimisväärse kuluga lühikeseks ajaks salvestada, siis on elektrihindadele omane suur

kõikumine üle piirkondade ja aja ning sesoonselt (Erdmann, 2015). Seega haavab

tarbijate kindlustunnet börsihindade kõikumine ja hinnatippude pelguses eelistatakse

(sageli suurema keskmise tasuga) fikseeritud hinnapakette.

Ettevõtted omakorda kurdavad konkurentsivõime halvenemise üle võrreldes

ettevõtjatega Soomes ja Rootsis, kus elekter on äritarbijatele odavam. Leevendamaks

kõrge elektrihinna mõju tarbijatele, on välja pakutud mitmesuguseid lahendusi. Näiteks

on valitsus arutanud taastuvenergia tasude diferentseerimist. Poliitilistes debattides on

kõlanud ka ettepanek langetada käibemaksu elektritarbimiselt või kõrvaldada CO2 tasud

elektrihinnast. Siiski, kui jätta piisava tähelepanuta vajadus arendada energiasüsteemi,

tagada energia varustuskindlus ja hoida sagedusreservi, võib hinna leevendusmeetmete

rakendumisel tekkida pettekujutelm taskukohasest energiahinnast, mille tegeliku

maksumuse peab süsteem siis teisel viisil tagama ja kokku koguma.2 Niisiis on selge

vajadus, et teadlikke ja tasakaalustatud valikuid toetaks arusaam sellest, kuidas jaotuvad

taastuvenergiale ülemineku ning energiasüsteemi ülevalhoidmise ja arendamisega

kaasnevad tulud ja kulud elektritarbijate, taastuvenergia tootjate ning energiasüsteemi kui

terviku seisukohalt.

1 1. jaanuaril 2025 langetati taastuvenergia tasu 1,05 sendilt kWh 0,84 sendile kWh (ilma käibemaksuta). 2 1. mail 2025 tõusis elektriaktsiis Eestis 2,1 €/MWh, enne oli see 1,45 €/MWh.

Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks elektriturul kaalutakse peamiselt

salvestamist ning elektrihinna ja võrguteenustega seotud tasude diferentseerimist

väikese ja suure nõudlusega tundidel (Erdmann, 2015).3 Süsteemi stabiilsuse tagamiseks

ei piisa siiski kummastki ning peamine tasakaalu juhtimine toimub elektri tootmise kaudu.

Varustuskindluse ja süsteemi tasakaalu tagamine on kulukas ning mõlemas sisaldub

märkimisväärne püsikulu komponent. Elektri ühikuhind tarbijale langeks, kui tarbimine ja

tootmismaht kasvaks, kuid seda trendi andmed üheselt ei kinnita. Elektrifitseerimine ja

üldine jõukuse kasv mõjutavad tarbimist küll kasvu suunas, kuid uued energiasäästlikud

tehnoloogialahendused ja suurem keskkonnateadlikus jällegi vähendavad seda.

Joonisel 1 on kujutatud majapidamiste ja mittemajapidamiste elektritarbimist MWh

elaniku kohta aastas valitud Euroopa riikides aastatel 2021–2023 (Eurostat, 2025). Kõigis

võrdlusriikides on elektritarbimine vaadeldud ajavahemikus kahanenud ja see on

toimunud peamiselt mittemajapidamiste arvelt. Siiski pole ka majapidamiste puhul mitte

üheski vaadeldavatest riikidest täheldada elektritarbimise kasvu. Suurim elektritarbimine

elaniku kohta on Soomes ja Rootsis ning seda nii majapidamiste kui ka

mittemajapidamiste puhul. Eestis on majapidamise elektritarbimine elaniku kohta samal

tasemel Taaniga, ent on Balti naabrite ja Kesk-Euroopa riikide näitajatest suurem. Antud

võrdluspildis on vähetõenäoline, et majapidamiste elektritarbimine lähitulevikus

märkimisväärselt kasvaks. Pigem on täheldatav tarbimise kahanemine ja seda eriti

ettevõtete puhul, kus tarbimise vähenemine on olnud vaadeldavatest riikidest kõige

järsem. Ilmselgelt pole tulevikus välistatud selliste energiamahukate ettevõtete rajamine,

mis võiksid ärisegmendis elektritarbimist tugevalt mõjutada.

3 Euroopa Liidus on kõik elektri jaemüüjad kohustatud pakkuma varieeruva kilovatt-tunni hinnaga lepinguid.

Joonis 1. Elektritarbimine valitud Euroopa riikides 2021–2023 MWh aastas elaniku kohta.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Kodutarbijate struktuurist annab ülevaate joonis 2, mis kinnitab suure tarbimismahuga

majapidamiste märkimisväärset osakaalu Rootsis ja Soomes.

Joonis 2. Majapidamiste elektritarbimine, 2024 II poolaasta, kWh aastas osakaalud.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Eestis jääb üle 5000 kWh tarbimismahuga majapidamiste osakaal alla vaid Rootsile ja

Soomele. See kinnitab, et majapidamiste tarbimismaht on suur ja võimalus, et nende

tarbimine edaspidi hüppeliselt kasvaks, on seega piiratud. Üks tegur, miks majapidamiste

elektritarbimine on suur, võib olla aset leidnud elektrifitseerimine kodude kütmisel ja

sellega seotud soojuspumpade kasutuselevõtt. Soojuspumpade arvu poolest 1000

majapidamise kohta on Eesti Norra, Soome ja Rootsi järel kõrgel neljandal kohal (vt joonis

3).

Joonis 3. Soojuspumpade arv 1000 majapidamise kohta 2023. ja 2024. aastal.

Allikas: European Heat Pump Association.

Mittemajapidamiste puhul on suure elektritarbimise mahuga klientide osakaal suurim

Taanis, Belgias ja Saksamaal (vt joonis 4). Mittemajapidamistest elektritarbijate struktuur

Eestis naaberriikidest märkimisväärselt ei erine.

108

360

18,4

55,8

52,8

67,1

77,1

97,8

133,8

177,6

211,1

226,5

452,1

546,3

686,1

0 100 200 300 400 500 600 700 800

Ungari Ühendkuningriigid

Slovakkia Saksamaa

Poola Belgia

Iirimaa Tšehhi

Holland Hispaania

Portugal Leedu

Austria Šveits Itaalia

Prantsusmaa Taani EESTI

Rootsi Soome Norra

2024 2023

Joonis 4. Mittemajapidamiste elektritarbimise struktuur 2024 II poolaastal, kWh aastas

osakaalud.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Peale börsihinna mõjutavad tarbija kWh elektrikulu ka maksud ja teenustasud, mille

suuruses ja diferentseerimises on riikide vahel märkimisväärseid erinevusi. Enamasti

sõltub tarbija lõpphind tarbimismahust ja suurematele tarbijatele on tariifid soodsamad.

Teisalt sõltuvad nii võrgutasu, aktsiis kui taastuvenergiatoetus tarbimise mahust ja

tõstavad elektriarvet. Kuigi Eesti on börsihinnalt Euroopa keskmisel tasemel, siis lõpphind

kodutarbijale on võrdlemisi soodne ja seda eriti väiksema tarbimismahuga (alla 5000

kWh/a) majapidamistele. Vaid majapidamistel, mille tarbimismaht on üle 5000 kWh/a, on

hind pisut soodsam Leedus, Soomes ja Rootsis (vt joonis 5). Kui Eestis on tarbija lõpphind

2,4 korda kõrgem kui elektri börsihind, siis Põhjamaades ületab tarbijahind börsihinda

rohkem kui 4 korda ning Rootsis ligi 5 korda. Ometigi on Eesti tarbijatel tunnetus, et

elektrihind on kõrge. Maailma võrdluses soodsat elektrihinda kinnitab ka 2023. aasta

seisuga Maailma Energianõukogu (World Energy Council) poolt Eestile omistatud kõrge

7. koht energia trilemma pingereas ja väga kõrge energia võrdsuse (energy equity) skoor

tasemel 94,8 maksimaalsest väärtusest 100.4

Joonis 5. Majapidamiste elektrihinnad valitud Euroopa riikides 2024 II poolaastal, €/kWh.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Joonisel 6 on esitatud majapidamiste elektrihinna dünaamika aastatel 2021–2024

poolaastate kaupa. Eestis on elektrihind pärast koroonakriisi madalseisu alates

2021. aasta teisest poolest pidevalt tõusnud või on hinnad kõrgemal tasemel püsima

jäänud. Üksnes kõige suurema tarbimise segmendis (üle 15 000 kWh/a) on toimunud

mõningane hinnalangus. Seevastu Lätis ja Leedus on tarbijahinnad 2022.–2023. aasta

kõrgpunktist 2024. aastal langenud kõigis tarbimisvahemikes. Erinevalt lõunanaabritest

on Eestis aastatel 2022-2024 toimunud hindade märkimisväärne diferentseerumine

tarbijasegmentide arvestuses, millest pole võitnud väiksema tarbimisega ja pahatihti ka

hinnatundlikumad kliendid. Siiski on hindade diferentseerumine Eestis endiselt väiksem

kui Soomes.

4 WEC Trilemma: Country profile.

Joonis 6. Majapidamiste elektrihinnad valitud Euroopa riikides tarbimisvahemike kaupa,

€/kWh.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Mittemajapidamistele on elektrihind kõige soodsam Soomes ja Rootsis (vt joonis 7).

Mittemajapidamistele, mille aastane tarbimismaht jääb alla 2000 MWh, on Eestis

elektrihind soodsam kui Leedus ja Lätis, kuid suurema tarbimismahu korral on hind Lätis

soodsam ja Leeduga võrreldes sama. Võrreldes Taani, Saksamaa ja Poolaga on

elektrihind mittemajapidamistele kõigis Balti riikides soodsam.

Joonis 7. Mittemajapidamiste elektrihinnad valitud Euroopa riikides 2024 II poolaastal,

€/MWh.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Võrreldes naaberriikidega on Eestis mittemajapidamiste elektrihinnad tarbimisvahemike

arvestuses kõige vähem diferentseeritud (vt joonis 8). Erandiks on madalaim ehk alla 20

MWh tarbimisvahemik, mille puhul on elektrihind võrreldes suuremate tarbijatega

suhteliselt kõrgem, kui see on Soomes. Vastupidi Soomele pole Balti riikides elektrihinnad

2024. aastaks energiakriisieelsele tasemele jõudnud.

Joonis 8. Mittemajapidamiste elektrihinnad valitud Euroopa riikides tarbimisvahemike

kaupa 2021–2024 I ja II poolaastal, €/kWh.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Tarbija lõpphinnas on võrguteenustel ja maksudel börsihinnast suurem kaal. Riikide

võrdluses on näha, et Eestis on majapidamiste võrgutasud kõige väiksemad (vt joonis 9).

Seevastu mittemajapidamiste ja ettevõtete võrgutasud on suuremad, kui need on Taanis,

Rootsis, Belgias ja Soomes. Mittemajapidamiste võrgutasud on sarnased Läti omadega,

kuid Leeduga võrreldes väiksemad.

Joonis 9. Majapidamiste ja mittemajapidamiste võrgutasud 2024 II poolaastal.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

Hoolimata aktsiisimäära tõusust 2025. aastal5 on Eesti määrad Euroopa keskmisel

tasemel. Kõige kõrgem on elektriaktsiis Hollandis (108,8 €/MWh) ja seda nii äri- kui ka

kodutarbijatele (vt joonis 10). Taanis, Rootsis, Belgias ja Soomes on aktsiisimäärad kodu-

ja äritarbijate vahel enim diferentseeritud ning valdava osa aktsiisist kannavad

kodutarbijad. Euroopa Liidus keskmiselt on aktsiis kodutarbijatele kaks korda kõrgem kui

äritarbijatele, vastavalt 14,4 ja 7,1 €/MWh.

5 Vt aktsiisimäärad Euroopas 2024. NB! Eestis tõusis elektriaktsiis 1. mail 2024 ja oli 1,45 €/MWh ning

alates 1. maist 2025 on see 2,1 €/MWh. Excise Duties on Electricity in Europe, 2024.

Joonis 10. Elektriaktsiis äri- ja kodutarbijatele Euroopa riikides 2024. aastal, €/MWh.

Allikas: Excise Duties on Electricity in Europe, 2024.

Kokkuvõttes on Eestis elektrihind kodutarbijale soodne. Seda kinnitab ka joonis Lisas 1, mis võrdleb majapidamiste elektrihindu Euroopas 2024 II poolaastal ostujõu pariteedis 100 kWh kohta. Äritarbijate puhul on hind kõrgem kui Soomes ja Rootsis.

2. Kui palju maksab üleminek

taastuvenergiale?

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmisega toodetud elektrienergia tootmist on

toetusskeemiga toetatud Eestis alates 2008. aastast. Alates 2020. aastast on

toetussummad järk-järgult vähenenud, kuna 12-aastane toetusperiood lõppes ning

2019. aastal rakendus hangetel põhinev toetusskeem. Alates 2024. aastast rakendus

vana toetusskeem veel Aidu tuulepargile, mille ehitust alustati enne uue toetusskeemi

kohaldamist. Seetõttu makstakse neile vana skeemi järgi toetust 2036. aastani.

Joonisel 11 on esitatud Eleringi poolt taastuvelektrile ja tõhusale koostootmisele makstud

toetussummad.

Joonis 11. Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale

makstud toetus 2010–2024.

Allikas: Elering.

Taastuvenergia tasu kujuneb lähtuvalt oodatavast taastuvelektri toodangust. Alates

2023. aastast on taastuvenergia tasu ligi 30% võrra kahanenud, kuna tootjate toetuste

12-aastane periood lõppes ja rakendusid madalamad toetusemäärad. Joonisel 12 on

näidatud taastuvenergia tasu määrad läbi aastate.

Joonis 12. Taastuvenergia tasu määrad (ilma käibemaksuta).

Allikas: Elering.

Alates 2020. aastast on taastuvelektri toetamisel üle mindud oksjonitele, kus fikseeritakse

igale tootjale individuaalne toetusemäär olenevalt oksjonil pakutust. Kokku on

2025. aasta seisuga oksjonitel edukaks kuulutatud tuule- ja päikeseelektri projektide

pakutud taastuvelektri aastane tootmismaht üle 1300 GWh, millest turule on 2025. aasta

mai seisuga jõudnud ligi kolmandik. Elering kavandab kuni 2000 GWh kogumahuga

lisaoksjonit.

Suuremaid tuuleelektri projekte, mille toodangu kohta on elektrimüüjad suutnud sõlmida

tarbijatega pikaajalisi elektri ostu-müügi lepinguid, on nüüdseks võimalik rajada ka ilma

toetusteta. Samuti on paljud päikesepargid ja hoonetele paigaldatud päikesepaneelid

0,2

0,4

0,6

0,8

1,2

1,4

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

senti/kWh

rajatud ilma toetusteta. 2025. aasta alguses käivitus täismahus ka Sopi-Tootsi päikese ja

tuule hübriidprojekt, mille toodangust on toetusega kaetud vaid väike osa. See 255 MW

tuulepargiga projekt suurendab tunduvalt Eesti taastuvelektri toodangut ilma toetuseta.

Joonisel 13 on näha, et toetatud tuuleelektri osakaal kogu tuuleelektri toodangus on

alates 2020. aastast märgatavalt vähenenud.

Joonis 13. Tuuleelektri kogutoodang ja toetusega tuuleelektri toodang.

Allikas: Elering (2025. aasta arvud on prognoos).

Elektrisüsteemi toimepidevuse seisukohast peaks mittejuhitavate tootjate (päikese- ja

tuuleelekter) tootmise kõikumise tarbeks olema süsteemis piisavalt juhitavaid võimsusi.

Hispaania ja Portugali elektrisüsteemi hiljutiste väljalülitumiste taustal on kerkinud

küsimus mittejuhitavate võimsuste suure osakaalu ning sellega seotud süsteemi

juhtimise tehniliste riskide kohta.

Selles kontekstis on oluline märkida, et Eesti taastuvelektri portfell koosneb suures osas

biomassist toodetud elektrist, mida toodetakse juhitavates elektrijaamades. Paljudes

teistes riikides moodustab taastuvelektri portfellis suure osa juhitav hüdroenergia.

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

Tuulikute toodang Toetusega tuulikute toodang

GWh

Süsteemi juhtimisega seotud riskide hindamisel tuleb vaadata mittejuhitavate

elektritootjate tootmise osakaalu elektrinõudluse katmisel ning ka riigi ühendatust teiste

riikide elektrisüsteemidega. Jooniselt 14 võib näha, et Eesti mittejuhitava elektritootmise

osakaal on teiste ELi riikidega võrreldes keskmisel tasemel, ning arvestades meie

tugevaid ühendusi Läti ja Soomega, on tehnilistest kriteeriumitest lähtudes meil selgelt

potentsiaali tuule- ja päikeseelektri toodangu kasvuks. Eesti koos Läti ja Leeduga on

sarnaselt Taaniga kahe suure elektrinõudlusega tarbimispiirkonna (Soome ja Poola)

vahel, mis võimaldab nendega koostöös tasakaalustada mittejuhitavat elektrit juhitava

elektri tootmisega.

Joonis 14. Tuule- ja päikeseelektri osakaal elektritarbimisest 2023. aastal.

Allikas: arvutused Eurostati andmetel.

2025. aastal kasvab Eesti mittejuhitava tuule- ja päikeseelektri tootmise osakaal

lõpptarbimisest hinnanguliselt üle 40%. Arvestades vähempakkumisel edukaks osutunud

projekte, ehitamisel olevaid projekte ja kavandatavat taastuvelektri oksjonit, on

tõenäoline, et Eesti mittejuhitava taastuvelektri osakaal kasvab 2035. aastaks 60–70%ni

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

EU 27

Sl ov

ak ia

C ze

ch ia

Sl ov

en ia

La tv

ia M

al ta

Lu xe

m bo

ur g

Bu lg

ar ia

Fr an

ce H

un ga

ry C

ro at

ia Ita

ly Es

to ni

a C

yp ru

s Fi

nl an

d Au

st ria

R om

an ia

Po la

nd Be

lg iu

m Sw

ed en

Li th

ua ni

a Po

rt ug

al Ire

la nd

G re

ec e

G er

m an

y N

et he

rla nd

s Sp

ai n

D en

m ar

Mittejuhitava taastuvelektri osakaal elektri lõpptarbimisest 2023. aastal EL riikides

Tuuleelekter Päikeseelekter

lõpptarbimisest. Koos piisava salvestuse, uute juhitavate elektrijaamade ja ühendustega

naaberriikidesse on sellise elektrisüsteemi juhtimine Taani näitel hallatav. Seega tuleb

tagada piisava juhitavate elektritootjate teke Eesti ja Baltimaade elektriturule.

Joonis 15. Taastuvelektri osakaal ja välisühendused Euroopa riikides 2023. aastal.

Allikas: EMBER. Electricity Interconnection in Europe - data tool.

Euroopa riikide võrdluses on Eestis välisühenduste võimsus suhtena taastuvenergia

osakaalu tugevas proportsioonis. Joonisel 15 paremal skaalal on suhtarv, mille lugejas

on välisühenduste võimsus korrutatuna 8760 tunniga aastas ning nimetajas on päikese-

ja tuuleelektri toodang 2023. aastal. Visuaal näitab, et kõrge tuule- ja päikeseenergia

osakaaluga Taanis, Hispaanias ja Hollandis on välisühenduste võimsus suhestatuna

kohalikku taastuvenergia toodangusse oluliselt madalam kui see on Eestis. Niisiis on

Eestil läbi välisühenduste võimekus katta tootmise puudujääk täiel määral, samas teisalt

avavad välisühendused Eesti ka piiritagustele elektrihinna survetele.

Tuule- ja päikeseenergia on olemuselt paljuski üksteist tasakaalustavad. Saksa

ilmateenistuse uuringute andmetel kahaneb päikesevaese ja tuuletu ilma (dunkelflaute)

risk märkimisväärselt kui tuuleenergiale lisandub päikeseenergia ning omakorda

välisühendustega liitumisel muutub risk väga väikeseks.6 Tuulikute tootlikkus sõltub lisaks

tuulekiirusele ka õhutihedusest. Õhutihedus on kõrgem külmema ilma ja madalama

õhuniiskuse tingimustes. Eestis on tuulikute tootlikkus kõrgeim just külmadel, tuulistel ja

päikesevaestel talve- ja sügiskuudel, mil ka tarbimine on enamasti suur (vt joonis 16).

Öötundidel kui päike ei paista on tuulikute tootlikkus kõrgem kui päeval kuna

temperatuurid on madalamad ning puuduvad päikesest tingitud turbulentsed õhuvoolud,

mis tuulikute efektiivsust mõnevõrra kärbivad.

Joonis 16. Päikese- ja tuuleenergia tootmine, elektri turuhind ja kogutarbimine. 2024.

aasta tunnikeskmised väärtused kalendrikuude lõikes.

Allikas: arvutused Elering andmetel 2024. aasta, https://dashboard.elering.ee/.

6 Wetter und Klima - Deutscher Wetterdienst - Aktuelles - Wetterbedingte Risiken der Stromproduktion aus erneuerbaren Energien reduzieren.

Tuginedes Deutscher Wetterdienst uuringutele (Kaspar, et al 2024) võiks Eesti unikaalne

paiknemine merelise ja mandrilise kliimavööndi piiril pakkuda häid võimalusi

tuuleenergia, aga ka päikeseenergia ühtlasemaks tootmiseks hajutades ja jaotades

tootmisvõimsused Eesti erinevatesse piirkondadesse. Teaduskirjanduses (Shahriari ja

Blumsack, 2017; jt) on leidnud kinnitust ruumilise hajutatuse läbi saavutatav tuuleenergia

tootmise silumise efekt (geographical smoothing). Reichenberg et al (2017) optimeerimis-

ja simulatsioonanalüüs näitab, et tuuleparke on võimalik paigutada ja hajutada

erinevatesse piirkondadesse selliselt, et nende energiatoodangu agregeeritud volatiilsus

ja tuuletoodangu madalseisu risk oleksid võimalikult väikesed säilitades samal ajal

optimaalse keskmise elektritoodangu mahu.

Kaspar et al (2024) uuring Euroopa tuule- ja päikeseenergia tootmise madalseisudest

osutab sellele, et Ida-Eesti tuulerežiim eristub Lääne-Eesti ja Kesk-Euroopa omast, ehk

see võimaldaks läbi ülekandevõimsuste pakkuda tuuleenergiat soodsa turuhinnaga.

Tuuleenergia tootmise hajutamisest erinevate tuulerežiimidega piirkondadesse

saavutatavat elektritoodangu silumist saaks veelgi paremini rakendada üle kõigi Balti

riikide. Päikese- ja tuuleenergia osakaalu kasvades tuleks uute võimsuste rajamisel

senisest enam arvestada süsteemi tasakaalustamise vajadustega ja tuulerežiimi

piirkondlike eripäradega ning eripäradega tehnoloogiates, ehk üksnes aasta keskmisele

tuulekiirusele ja investeeringu omahinnale (erinevate piirangute tingimustes)

keskendumine tuuleparkide rajamisel jääb juba täna ja nii ka tulevikus ebapiisavaks.

Juhitav tootmine

Arvi Hamburg (PhD euroinsener Eur Ing)

Ilmastikust sõltuva elektritootmise lisandumine eeldab elektrisüsteemis salvestuse-,

juhitava baas- ja reservvõimsuse- ja tootvatele tarbijatele suunatud teenuste piisavuse

ning nende optimaalse koostoime süsteemi olemasolu. Elektritootmise bilansis on

viimastel aastatel oluliselt kasvanud ilmastikust sõltuva elektritootmise osakaal, mis

esitab väljakutsed energiasüsteemi stabiilsuse ja varustuskindluse tagamisel, eriti

kriisiolukordades või saartalitluse režiimis. Senised energiapoliitilised valikud tuginevad

arusaamale, et CO₂ on keskkonnamõjude põhitegur.

Varustuskindluse, energiajulgeoleku ja elektri koguhinna optimaalseim suhe on

saavutatav mitmekesise elektritootmise struktuuriga väärindades kohalikke

loodusressursse. Suure maksutulu ja sotsiaalse mõjuga energiaettevõtted toetavad

regionaalarengut ja energeetikateadust.

Juhitav tootmine on üles ja alla reguleeritav ning tagab elektrisüsteemi inertsi. Lähimal

perioodil, 2025–2035/2040, peame energiajulgeoleku riskide maandamiseks säilitama

olemasolevad põlevkivil töötavad juhitavad tootmisüksused ja seda kuni uute võimsuste

kasutuselevõtuni. Põlevkivienergeetika suudab üleminekuperioodil ainsana tagada

varustuskindluse ja energiajulgeoleku, seejuures peamiseks takistuseks on regulatiivsed

piirangud ja vanade plokkide töökindluse vähenemine.

Biomassil töötavate koostootmisjaamade elektritoodangut saab vaid osaliselt lugeda

baaskoormuse katteallikana kuna nende töörežiimi mõjutab ilmastikust sõltuv

sooja/külma nõudlus.

Maagaasil töötavad elektrijaamad pole baaskoormuse katmiseks sobivad kuna jaama

muutuvkulud tulenevalt gaasi hinnast on kõrged ja lisaks importkütuse hinnamuutused ja

logistika pole meie kontrolli all. Nende roll on elektrisüsteemi reservvõimsuse tagamine

ja tipukoormuse katmine. Alates vahemikust 2035-2040 võivad baaskoormust katta

tuumajaama energiaplokid.

Eleringi konservatiivse prognoosi kohaselt on elektri varustuskindluse tagamiseks Eestis

vaja hoida kuni 2030. aastani 1000 MW juhitavaid võimsusi ning alates 2030. aastast

1200 MW.

Prognooside kohaselt põlevkivivõimsused vähenevad 2029. aastaks veel 430 MW võrra,

jäädes 785 MW tasemele, seega vajame 500 MW ulatuses gaasijaamasi. Loodetavat lisa

(ca 110 MW) saame ka tööstus- ja koostootmisjaamadest.

3. Energiaturu optimaalse

majandusliku jaotuse mudel

(ENOMA) 7

Juba mõnda aega on näha kasvavat kogukondade vastasseisu tuule- ja päikeseparkide

rajamisele, sest selguse puudus oodatavast kasust ja kuludest tekitab umbusku ja

tõrksust. Otsimaks vastust küsimusele, kes maksab kinni rohepöörde Eesti

energiamajanduses, tuleb luubi alla võtta kolmnurk – tarbija, tootja ja energiasüsteem.

Taastuvenergiale üleminekuga seotud tootmisvõimsuste rajamine ning uued raskused

süsteemi tasakaalustamisel ja sageduse hoidmisel puudutavad kõiki osalisi. Seda, kes ja

millises ulatuses peaks kandma ülemineku kulud, ei saa aga vaadata ühe osalise, näiteks

tarbija vaatevinklist, unustades taastuvenergia tootja ja energiasüsteemi, või vastupidi,

keskendudes päikese- ja tuuleenergia toojate huvidele ning jättes energiasüsteemi ja

tarbija kõrvale.

Niisiis otsitakse analüüsis parimat lahendust energia trilemmale ja optimeeritakse

tasakaalupunkti tarbijate elektrikulude, taastuvtootjate äritulemi ja riigi energiasüsteemi

ülevalhoidmise vahel. Mudelis püstitatakse kolm sihifunktsiooni: tarbija kulufunktsioon,

päikese- ja tuuleenergia tootja äritulemi funktsioon ning energiasüsteemi netotulemi

funktsioon. Optimeerimisalgoritm leiab samal ajal parima lahendi kõigile kolmele

sihifunktsioonile, minimeerides tarbija kulu ning maksimeerides taastuvtootja ja

energiasüsteemi netotulemit. Tulemuseks on Pareto-optimaalne lahend, mille korral

ühegi turuosalise netokasu pole võimalik suurendada ilma vähemalt ühe teise turuosalise

huve kahjustamata. Selline tulemus on samal ajal parim kõigi turuosaliste – tarbija, tootja

ja energiasüsteemi – seisukohast.

ENOMA simuleerib erinevaid elektrituru stsenaariumeid ja neist johtuvaid

hinnakujunemise mehhanisme, arvestades energiahinna eri komponente, nagu

7 ENOMA on Kadri Männasoo poolt MATLAB tarkvaras arendatud optimeerimis- ja simulatsioonimudel.

börsihind, tootmise omahind, võrgutasud, aktsiis, käibemaks.8 Eeskätt on eesmärk leida

optimaalsed parameetri väärtused taastuvenergiatoetusele, tarbimise juhtimisele ning

bilansiteenuse tasudele erinevatel tuule- ja päikeseenergia osakaaludel

kogutarbimisest.9

Tagamaks stabiilsed tulemused ja välistamaks äärmuslikke (lokaalseid) lahendeid,

itereeritakse algoritmi juhuslikel algväärtustel ning leitakse tulemused itereeritud

vahetulemuste keskmiste põhjal. Optimeerimise käigus rakendatakse otsitavatele

parameetritele minimaalsed piirangud, näiteks seatakse piirang sellele, kas otsitav

parameeter on negatiivse või positiivse väärtusega. Täiendavalt seab mudel piirangu

päikese- ja tuulenergia tooja hinnamarginaalile, mis peab olema positiivne. Mudeli

parameetritest ja sisenditest annab täpsema ülevaate tabel Lisas 2.

Optimeerimis- ja simulatsioonanalüüs on tehtud tarkvaras MATLAB ning koosneb

kaheksast peamisest sammust:

(1) Börsihinda mõjutavate elastsuste leidmine, tuginedes tunnipõhistele elektrituru ja

ilmastiku andmetele ning päeva CO2 heitmekvoodi hinna andmetele 2024. aasta

kohta.10

(2) Ebabilansi suurust mõjutavate päikese- ja tuuleenergia osakaalude elastsuste

leidmine tunnipõhiste elektrituru andmete põhjal 2024. aasta kohta.

(3) Elektrituru stsenaariumite püstitamine ning stsenaariumitele vastavate elektri

turuhindade ja ebabilansi prognoosimine, tuginedes 1. ja 2. sammule. Peamine

stsenaariumite dünaamikat juhtiv tegur on päikese- ja tuuleenergia osakaalu kasv

kogu tarbitavast elektrist.11

(4) Piirangute seadmine optimeeritavatele parameetritele, välistades anomaalsed,

negatiivsed või liiga kõrged positiivsed väärtused. Samuti seatakse piirang

8 Sarnaselt Balmoreli energiasüsteemi mudeliga (Wiese et al., 2018)1 on energiaressursside,

energiakandjate omahinna, maksude, CO2 heitmekvoodi hinna ja muude fikseeritud komponentide eeldused eksogeensed ning neid on mudelis lihtne muuta ja kalibreerida. 9 Eleringi tellimusel on THEMA Consulting Group teinud analüüsi pakkumaks välja erinevaid alternatiive bilansiteenuse tariifide kehtestamiseks ebabilansile, tarbimisele ja tootmisele. 10 Joonis Lisas 3 toob välja tegeliku ja prognoositud keskmise börsihinna tunni, päeva, kuu ja kvartali lõigetes 2024. aasta kohta. 11 Joonis Lisas 4 näitab juhitavate, juhitamatute ja imporditud elektritoodangu osakaalu kogutarbimises päikese- ja tuulenergia osakaalude kasvades 2024. aasta tunnipõhistel andmetel.

vajalikule bilansiteenuse mahule, mis tuleb tootjate ja tarbijate vahel ära jagada,

ning tingimus, et taastuvenergia toetus peab ära katma päikese- ja tuuleenergia

tootja teenitava turuhinna ja garanteeritud hinna vahe.

(5) Püstitatakse tarbija, päikese- ja tuuleenergia tootja ning elektrisüsteemi

sihifunktsioonidest koosnev ehk kolme sihifunktsiooniga optimeeritav funktsioon.

(6) Optimeeritavatele parameetritele omistatakse juhuslikult valitud algväärtused

4. punktis nimetatud määramisvahemikes ja iga parameeter leitakse

10 optimeerimisiteratsiooni keskmisena.

(7) Sisendite, väliste parameetrite ja optimeeritavate parameetrite põhjal leitakse igale

stsenaariumile vastavad sihifunktsioonide väärtused: tarbija kulu sentides kWh

kohta, päikese- ja tuuleenergia tootja äritulem kWh kohta ning energiasüsteemi

netotulem kWh tarbitava elektri kohta.

(8) Simuleeritakse erinevate stsenaariumite korral mudeli tulemusi 6. ja 7. punktis.

Analüüsi raamistiku püstitamisel ja fikseeritud parameetrite määratlemisel kasutatakse

mitmeid teemakohaseid turuosaliste (Eesti Energia, Elering, Elektrilevi NordPool jt)

andmeallikaid, samuti varasemaid raporteid, ülevaateid ja poliitikadokumente (ENMAK),

mis sisaldavad energiaturu empiirilisi näitajaid või on tõstatanud erinevaid elektrituru

reformimise stsenaariume. Samuti rakendab uuring tunnustatud energeetika ja

energiapoliitika ekspertide ja energiaturgu uurinud ökonomistide sisendit.12

12 Uurimistöösse on sisukate mõtetega panustanud Arvi Hamburg, Martti Randveer, Mario Kadastik jt eksperdid.

4. Stsenaariumite simuleerimine

Mudeli baasstsenaariumi eeldused on gaasihind 37 €/MWh ja CO2 heitmekvoodi hind

70 €/m tonni kohta. Käibemaksu, elektriaktsiisi ja võrgutasu puhul kehtivad jooksvad

maksu- ja tasumäärad: käibemaks 22%, aktsiis 0,21 senti/kWh ja võrgutasu 4,4

senti/kWh. Päikese- ja tuuletoodangu omahinna eelduseks on 0,3 senti/kWh ehk 3

€/MWh. Taastuvenergia garanteeritud müügitulumääraks on eeldatud 3 senti/kWh ehk

30 €/MWh. Alljärgnevalt simuleeritakse kolm stsenaariumi erinevatel päikese- ja

tuuleenergia osakaaludel kogutarbimisest (vt joonised 17, 18 ja 19).

1) Baasstsenaarium: CO2 heitmekvoodi hind 70 €/m tonn ja gaasihind 37 €/MWh.

2) CO2 heitmekvoodi hinna tõus 100 €/m tonn.

3) Gaasihinna tõus 50 €/MWh.

Hind tarbijale langeb, kui päikese- ja tuuleenergiat on rohkem, kuid hinnavõit stagneerub

80% taastuvenergia osakaalu juures, samuti kahaneb tarbimiskaja parameeter. Kulude

kokkuhoid tarbimise juhtimisest väheneb, kui mittejuhitava päikese ja tuulenergia osakaal

tarbimises ületab 50%, sest püsitasude, võrguteenuse ja taastuvenergia toetuse, osakaal

lõpphinnas kasvab. Päikese- ja tuuleenergia tootja liigub 90% taastuvenergia osakaalu

turutingimustes kahjumisse ning seda peab kompenseerima taastuvenergia toetuse

kasv. Arvestades, et nii tuule- kui ka päikeseenergia tootmise LCOE (Levelized Cost of

Electricity) on oluliselt kõrgem, kui muutuvkulu millega turule tullakse, siis

baasstenaariumi korral muutub uute investeeringute tasuvus küsitavaks kui päikese- ja

tuuleenergia osakaal ületab 40-50% tarbimisest. Taastuvenergia toetusmäär hakkab

kasvama alates päikese- ja tuuleenergia osakaalust, mis ületab 60% tarbimisest, ning

eriti järsk on optimaalse toetusmäära hüpe, liikudes 80%-le ja 90%-le taastuvenergia

osakaalule kogutarbimisest. Päikese- ja tuuleenergia tootja ebabilansilt makstav

bilansiteenuse optimaalne tasumäär on 20–40% päikese- ja tuulenergia osakaalu

tingimustes 0,4 € MWh, tõustes 0,5 € MWh, kui päikese- ja tuulenergia osakaal

tarbimisest on 50–70%, ning kerkides tasemele 0,64 €/MWh, kui päikese- ja tuuleenergia

osakaal on 90% tarbimisest.

Süsteemi opereerimise netotulu13 koos aktsiisi- ja maksutuluga väheneb mittejuhitava

tuule- ja päikeseelektri osakaalu kasvades, kuna elektrihinna odavnemine kahandab

käibemaksutulu ja juhitavatelt võimsustelt teenitavat tulu. Kui päikese- ja tuuleenergia

osakaal kasvab üle 80%, siis energiasüsteemi tulu siiski suureneb kahanevast tarbimise

juhtimisest ning suurematest taastuvenergia ja ebabilansiteenuse tasudest johtuvalt.

Siinkohal tuleb panna tähele, et süsteem (riik) kogub kõigilt elektritarbimise teenustelt

käibemaksu. Optimaalne bilansiteenuse tasu tarbijatele 6,3–6,4 €/MWh on suurem kui

tasu tootmiselt, välja arvatud väga kõrge 90%-lise päikese- ja tuuleenergia osakaalu

tingimustes, kui optimaalne tasu langeb tasemele 4,5 €/MWh. Optimaalne tootmiselt

kogutav bilansiteenuse tasu kasvab päikese- ja tuulenergia tootmise osakaalu

suurenedes ja jääb alla 3 €/MWh, kui mittejuhitavate võimsuste osakaal tarbimises on

vähem kui 50%, ning tõuseb 4 €/MWh tasemele, kui tuule- ja päikeseenergia osakaal

moodustab 60–80% kogutarbimisest, ja hüppab üles 6,2 €/MWh tasemele, kui

mittejuhitava elektri osakaal on 90%. Optimaalse bilansiteenuse tasu vastassuunaline

liikumine tarbimiselt ja tootmiselt tuule- ja päikeseenergia osakaalu kasvades peegeldab

tasakaalu leidmist stagneeruva tarbijahinna ja paisuvate taastuvenergia toetuste vahel.

Olulisteks elektriturgu mõjutavateks välisteks teguriteks on CO2 heitmekvoodi hind ja

maagaasi hind rahvusvahelisel turul. Ilmselgelt tõstavad nii CO2 heitmekvoodi hind, kui

gaasi hind elektrikulu tarbijale, kuid antud kulukomponendi roll langeb päikese- ja

tuulenergia osakaalu kasvades elektri kogutarbimisest. Kõrgem CO2 heitmekvoodi hind

ja maagaasi hind tõstavad juhitavate mitte-taastumatute võimsuste pakutavat

sisendhinda ja kergitavad hinda elektribörsil, mis omakorda muudab päikese- ja

tuuleenergia tootmise kasumlikumaks. Kõrge CO2 heitmekvoodi hinna ja maagaasi hinna

tingimustes säilitavad päikese- ja tuuleenergia kasumi teenimise võimekuse ka

mittejuhitava energia osakaalu kasvades ning seetõttu puudub vajadus tõsta olulisel

määral taastuvenergiatoetuseid.

13 Elektrisüsteemi opereerimise netotulu ei sisalda ülekoormustasu, ega välisühendustega seotud muid tulusid ja kulusid. Samuti ei sisalda elektrisüsteemi sihifunktsioon lühiajalisel sagedusturul opereerimisega seotud tulusid ja kulusid.

Joonis 17. Baasstsenaarium: CO2 heitmekvoodi hind tasemel 70 € m/tonn ja maagaasi hind 37 €/MWh.

Allikas: autorite koostatud.

Tarbija: Alumine punktirida tähistab simuleeritud börsihinda. Ülemine punktirida tähistab tarbija lõpphinda ilma tarbimiskajata, kolmnurkadega on tähistatud tarbija-lõpphind koos tarbimiskajaga. Tootja: Alumine ruutudega punktirida tähistab päikese- ja tuuleelektri tootja netotulu ilma taastuvenergiatoetusega. Ülemine punktirida tähistab netotulu koos taastuvenergiatoetusega. Päikese- ja tuuleelektri toetus: Ruudud tähistavad ebabilansi tariifi (parem vertikaalskaala). Punktirida tähistab taastuvenergia toetusmäära (vasak vertikaalskaala). Bilansi tariif tootjale ja tarbijale: Ruudud tähistavad bilansiteenuse tariifi tootmisele. Kolmnurgad tähistavad bilansiteenuse tariifi tarbijale.

Joonis 18. Stsenaarium 1: kõrge CO2 heitmekvoodi hind tasemel 100 € m/tonn. Allikas: autorite koostatud.

Joonis 19. Stsenaarium 2: kõrge maagaasi hind 50 €/MWh. Allikas: autorite koostatud.

5. Järeldused ja soovitused

Energiasüsteemi toimimist ja elektritootmise tasuvust toetab mastaabisääst.

Mastaabisäästu tähtsust kinnitab energiatootjate konsolideerumine nii Eestis kui ka

muudel turgudel. Energiakontsernidel on suurem investeerimisvõimekus ning

suutlikkus elektritootmist kulutõhusamalt korraldada. Mastaabivõite saab otsida ka

tarbimise poolel. Energiasüsteemi efektiivsusvõite ja taastuvenergia kasutuselevõttu

aitab saavutada laialdasem elektrifitseerimine ja seda eriti tööstussektoris, kus

kasvuruumi on võrreldes majapidamistega rohkem. Rahvusvaheline Energiaagentuur

(The International Energy Agency, IEA) soovitab leevendada elektrifitseerimisega

seotud investeeringukulusid ettevõtetele ning toetada elektrifitseerimisega seotud

teadus- ja arendustegevust tööstuses.14

Eesti majapidamiste elektritarbimine on seoses soojuspumpade laialdase

kasutuselevõtuga kõrge ja soojuspumpade arvult 1000 majapidamise kohta jääme alla

vaid Norrale, Soomele ja Rootsile. Kuna Eesti kodudes on elektritarbimine samal

tasemel või ületamaski meist jõukamate Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide oma

(Põhjamaadele jääme alla), siis on vähetõenäoline, et majapidamiste elektritarbimise

kasv lähitulevikus hüppeliselt kasvaks.

Elektrihind Eesti kodutarbijale on teiste Euroopa riikidega võrreldes madal ja seda

eeskätt väikese tarbimisega ning ilmselt ka hinnatundlikematele majapidamistele.

Vaatamata elektriaktsiisi tõusudele on määr võrreldes näiteks Soome, Rootsi, Taani

või Saksamaaga oluliselt madalam ja seda eriti kodutarbijatele. Enamik meist kõrgema

elektriaktsiisiga riike, eriti Taani, Rootsi, Belgia ja Soome, diferentseerivad

maksukoormust kodutarbijatele ja suurtarbijatele, kehtestades oluliselt madalamaid

aktsiisimäärasid äritarbijatele. Ka Eestis tuleks kaaluda elektriaktsiisi diferentseerimist,

et langetada lõpphinda teatud äritarbijate segmentides, kus tänane elektri ühikukulu

ületab konkurentettevõtjate oma naaberriikides. Elektriaktsiisist laekuvaid tasusid

võiks sihtotstarbeliselt rakendada näiteks elektrifitseerimise toetamiseks, hoonete

renoveerimiseks või teadus- ja arendustegevuseks energeetika valdkonnas.

14 Electrification - Energy System - IEA.

Eesti elektriturg on välisühendustega tugevalt seotud, mis pakub võimalusi süsteemi

tasakaalustamiseks piiritaguste võimsuste abil. Teisalt teeb avatus läbi välisühenduste

Eesti elektrituru välistest hinnasurvetest mõjutatavaks, kuid tagab konkurentsiolukorra

ka tingimustes, kus tootmine Eesti elektriturul on konsolideerumas.

Tuule- ja päikeseenergia on olemuselt paljuski üksteist tasakaalustavad. Saksa

ilmateenistuse uuringute andmetel kahaneb päikesevaese ja tuuletu ilma

(dunkelflaute) risk märkimisväärselt kui tuuleenergiale lisandub päikeseenergia ning

omakorda välisühendustega liitumisel muutub risk väga väikeseks.15 Tuulikute

tootlikkus sõltub lisaks tuulekiirusele ka õhutihedusest. Õhutihedus on kõrgem

külmema ilma ja madalama õhuniiskuse tingimustes. Eestis on tuulikute tootlikkus

kõrgeim just külmadel, tuulistel ja päikesevaestel talve- ja sügiskuudel, mil ka tarbimine

on enamasti suur. Öötundidel kui päike ei paista on tuulikute tootlikkus kõrgem kui

päeval kuna temperatuurid on madalamad ning puuduvad päikesest tingitud

turbulentsed õhuvoolud, mis tuulikute efektiivsust mõnevõrra kärbivad.

Tuginedes Deutscher Wetterdienst uuringutele (Kaspar, et al 2024) võiks Eesti

unikaalne paiknemine merelise ja mandrilise kliimavööndi piiril pakkuda häid võimalusi

tuuleenergia, aga ka päikeseenergia ühtlasemaks tootmiseks hajutades ja jaotades

tootmisvõimsused Eesti eri piirkondadesse või üle Balti riikide. Ida-Eesti eristub Lääne-

Eesti ja Kesk-Euroopa tuulerežiimist ning see võimaldaks läbi ülekandevõimsuste

pakkuda tuuleenergiat soodsa turuhinnaga. Võiks kaaluda põhjaliku meteoroloogilise

uuringu läbi viimist eesmärgiga kaardistada tuulekiiruse hälbimised üle pika

ajaperioodi Eesti eri piirkondades, või veelgi parem kõigis Balti riikides. Antud uuring

peaks sarnaselt Deutscher Wetterdienst analüüsile pühenduma dunkelflaute, ehk

tuulevaiksete ja päikesevaesete, kuid kõrge nõudlusega päevade analüüsile, et saada

parem arusaam sellest kuidas planeerida tuuleenergia tootmisvõimsusi ja

välisühendusi viisil, et minimeerida tootmismahtude kõikumisi ja puudujääke kriitilistel

ajavahemikel. Päikese- ja tuuleenergia osakaalu kasvades tuleks uute võimsuste

rajamisel senisest enam arvestada süsteemi tasakaalustamise vajadustega ja

tuulerežiimi piirkondlike eripäradega ning eripäradega tehnoloogiates, ehk üksnes

aasta keskmisele tuulekiirusele ja investeeringu omahinnale (erinevate piirangute

15 Wetter und Klima - Deutscher Wetterdienst - Aktuelles - Wetterbedingte Risiken der Stromproduktion aus erneuerbaren Energien reduzieren.

tingimustes) keskendumine tuuleparkide rajamisel jääb juba täna ja nii ka tulevikus

ebapiisavaks.

Tähelepanu tuleks pöörata teadustööle, arendustegevusele ja investeeringutele

tõhusatesse juhitavatesse võimsustesse, mille CO2 heide on madal ja/või on

olemasoleva taristu ja ressursside kasutusmäär optimaalne. Selliste lahendustena on

välja pakutud soojuse ja elektri koostootmisjaamu, biogaasil töötavaid

gaasielektrijaamu, energiasalvestina toimivaid pumphüdroelektrijaamu, vesiniku

kütuseelemente ja kaugküttekatlamajade juurde rajatavaid soojusmahuteid. Eraldi

käsitlust vajab ka Eestisse tuumaenergia rajamise analüüs. Senikaua, kuni nimetatud

lahendused piisavat reservvõimsust ei paku tuleb töökorras hoida

põlevkivielektrijaamad.

Mida suurem on päikese- ja tuulelektri osakaal, seda vähem tundlik on perioodi

keskmine elektrihind CO2 tasudele ja maagaasi hinnale. Päikese- ja tuuleenergiale

üleminekuga kaasneb turuhinna ja tarbijahinna langus, kuid viimane stagneerub, kui

mittejuhitava energia osakaal saavutab 80% ja üle selle, kuna määravaks tarbija

lõpphinnas muutub püsikulude komponent. Suurem päikese- ja tuuleenergia osakaal

toob kaasa vajaduse kompenseerida langev kasumimarginaal taastuvenergia

tootjatele. Antud marginaali puudujäägi peavad katma elektritarbijad. Et säilitada

optimaalne tarbija, tootja ja süsteemi huvide tasakaal kaasub taastuvenergiatoetuste

tõusuga bilansiteenuse kulu suurem ülekandmine tootmisele, mille arvelt tarbimisele

langev bilansiteenuse koormus langeb. Päikese- ja tuuleelektrile üleminekuga ja

turuhinna langemisega kahanevad ka elektrisüsteemi ja riigi netotulud, kuna madalam

turuhind surub välja süsteemi pakutavad juhitavad võimsused ning kahandab

elektritarbimise käibelt kogutavaid maksutulusid. Arvestades mittejuhitava elektri

osakaalu kasvuga kaasnevat kulu elektrisüsteemi talitluspidevusele ja elektrikäibelt

saamata jäänud tulu riigile, siis olenevalt CO2 heitmekvoodi hinnast, maagaasi hinnast

ja muudest turuhinda mõjutavatest teguritest võib päikese- ja tuuleelektrist saadav

majanduslik võit kahanema hakata juba tasemelt, kus mittejuhitava ja

mittesalvestatava päikese- ja tuuleelektri osakaal tarbimises ületab 60%.

Kasutatud kirjandus

Elering Live. https://dashboard.elering.ee/.

EMBER. Electricity Interconnection in Europe - data tool. Breaking borders: The future

of Europe’s electricity is in interconnectors | Ember.

Erdmann, G. "Economics of electricity." In EPJ Web of Conferences, vol. 98, p. 06001.

EDP Sciences, 2015.

European Commission: Directorate-General for Energy, MRC, REKK, Zabala, C. and

Diallo, A., Study on the performance of support for electricity from renewable

sources granted by means of tendering procedures in the Union 2022,

Publications Office of the European Union, 2022,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/93256

European Heat Pump Association. 2025. Market data – European Heat Pump

Association.

Eurostat Database.

Excise Duties on Electricity in Europe, 2024.

Frank Kaspar, Franziska Bär, Jaqueline Drücke, Paul James, Jennifer Ostermöller,

Magdalena Zepperitz. Klimatologische Einordnung der „Dunkelflaute“ im

November 2024. Deutscher Wetterdienst, Abteilung Hydrometeorologie.

https://www.dwd.de/DE/leistungen/besondereereignisse/verschiedenes/20241

217_Dunkelflaute_im_November.pdf?__blob=publicationFile&v=2

International Energy Agency (IEA), 2025.

Reichenberg, Lina, Adam Wojciechowski, Fredrik Hedenus, and Filip Johnsson.

"Geographic aggregation of wind power—An optimization methodology for

avoiding low outputs." Wind Energy 20, no. 1 (2017): 19-32.

Shahriari, Mehdi, and Seth Blumsack. "Scaling of wind energy variability over space

and time." Applied Energy 195 (2017): 572-585.

THEMA Consulting Group. Impact analysis of balance service fee design in the

Estonian electricity system. Report No 2025-12, avaldatud 26.04.2025.

FINAL_Impact analysis of balance service fee design in the Estonian electricity

system.pdf.

WEC Energy Trilemma Index Tool.

Wiese, Frauke, Rasmus Bramstoft, Hardi Koduvere, Amalia Pizarro Alonso, Olexandr

Balyk, Jon Gustav Kirkerud, Åsa Grytli Tveten, Torjus Folsland Bolkesjø, Marie

Münster, and Hans Ravn. "Balmorel open source energy system

model." Energy strategy reviews 20 (2018): 26-34.

Lisad

Lisa 1. Majapidamiste elektrihinnad 2024 II poolaasta ostujõu pariteedis 100 kWh kohta.

Allikas: Eurostat.

Lisa 2. ENOMA mudeli parameetrid ja sisendid.

Optimeeritavad parameetrid ja parameetripiirangud Allikad

Tarbimiskaja min=0 max=18% tarbimise käibelt (1)

Taastuvenergiatasu min=0 max=0,025 €/kWh, kehtiv määr 0,0084 €/kWh (2)

Ebabilansi tariif min=0 max=1 €/MWh, planeeritav määr: 0.81 €/MWh (3),(4)

Bilansiteenuse tariif tarbimiselt min=0 max=9 €/MWh, planeeritav määr: 5.31 €/MWh (3),(4)

Bilansiteenuse tariif tootmiselt min=0 max=9 €/MWh, kehtiv määr: 5.31 €/MWh (3),(4)

Muudetavad fikseeritud parameetrid

Võrgutasu 0.044 €/kWh (5)

Elektriaktsiis 0.0021 €/kWh (6)

Käibemaks 22% elektrikäibelt, sh taastuvenergiatasult ja aktsiisilt

Päikese- ja tuuleenergia piirkulu 0.003 €/kWh=3 €/MWh

Taastuvenergia garanteeritud müügitulumäär

0.03 €/kWh=30 €/MWh (7)

Reservvõimsuse alalhoiu omahind

0.01 €/kWh=10 €/MWh

Maagaasi hind 2024: min=24.12; max=62.66; keskmine=39.09 €/MWh (8)

CO2 heitmekvoodi hind 2024: min=59.66; max=83.67; keskmine=70.26 €/MWh (9)

Päikeseenergia osakaal tarbimises

2024: min=0.007%; max=142.5%; keskmine=14.24% (10)

Tuuleenergia osakaal tarbimises 2024:. min=0.062%; max= 70.8%; keskmine= 14.47% (10)

Tunnipõhistelt 2024. aasta elektriandmetelt hinnatud sisendid

Keskmine turuhind Eestis

Endogeensed tunnused*:

Juhitava energia osakaal tarbimises

Elektrihind Soomes

Väljundvõrrand: Elektrihind Soomes*, juhitava energia osakaal tarbimisest*, neto import-eksport Soome, neto eksport-import Lätti, , päikeseenergia osakaal tarbimisest, tuuleenergia osakaal tarbimisest, maagaasi hind, CO2 heitmekvoodi hind, tund, kalendrikuu, nädalapäev, riiklikud pühad.

Esimese sammu regressioon: kütmise režiim: 18°C - välisõhutemperatuur, jahutusrežiim: välisõhutemperatuur - 24°C , tunnikeskmine summaarne päikesekiirgus, minutikeskmine tuulekiirus m/s, tuulenergia toodang Lätis, tuulenergia toodang Leedus, päikeseenergia toodang Leedus, tuuleenergia toodang Soomes, keskmine õhutemperatuur Soomes, puhkepäevad Soomes.

Allikad

(1) Kisel, Kuhi-Thalfeldt, Agabus ja Veskioja (2024) Eesti elektri tarbimiskaja ja tootva tarbimise simulatsioonianalüüs.; (2) Elering: https://elering.ee/taastuvenergia-tasu; (3) Elektri bilansiteenus | Elering; (4) THEMA raport 2025: https://www.elering.ee/ ; (5) Elektrilevi, 2023. aastaaruanne; (6) Alates 1.05.2025 elektriaktsiis 2.1€/MWh (1.05.2024 1.45€/MWh, enne 1 €/MWh), link: https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025001; (7) MKM vähempakkumised: https://mkm.ee/energeetika- ja-maavarad/taastuvenergia/vahempakkumised#esimese-vahempakkumi: (8) Elering Live - Gaasiturg - Börsihinnad, €/MWh; (9) CO2 heitmekvoodi hinnad, EU Carbon Permits (EUR), https://tradingeconomics.com/commodity/carbon; (10) Elering Live: tuulepargid, päikeseenergia. Tunnipõhiste elektrihindade modelleerimisel on lisaks ülaltoodud allikatele kasutatud andmeid FinGrid, LitGrid ja AST andmebaasidest ning Soome ja Eesti ilmateenistuste andmeid.

Lisa 3. Elektri tegelik ja prognoositud turuhind, tunni, päeva, kuu ja kvartali keskmised.

Allikas: Elering LIVE.

Lisa 4. Tootmisvõimsuste osakaal tarbimises päikese- ja tuuleenergia erinevatel osakaaludel kogutarbimisest 2024. aastal.

Allikas: Elering.

Arenguseire Keskus

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn

[email protected]

riigikogu.ee/arenguseire

Arenguseire Keskus

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn

[email protected]

riigikogu.ee/arenguseire

Konkurentsivõime_eksperdikogu_raport_Urmas_Varblane_0306UUS_Lõplik_1645 (1).pdf

Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025 Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule

Eksperdikogu liikmed: Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool), Uku Varblane (Arenguseire Keskus), Ülo Kaasik (Eesti Pank), Urmas Varblane (Tartu Ülikool)

5. juuni 2025.a.

Konkurentsivõime eksperdikogu tegevusest

• Algatus pärineb Riigikogu majanduskomisjonilt • 2023. aasta lõpus kutsus majanduskomisjon kokku eksperdikogu, kellel

paluti analüüsida Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pakkuda ideid selle parandamiseks

• Esimene raport valmis 2024. aasta juunis: https://www.riigikogu.ee/download/09506a5a-f112-4afe-99af- 9c7f1d1b2c5e

• Eksperdikogu töö jätkus 2025. aastal • Esitleme uut raportit, mis käsitleb Eesti majanduse olukorda ja

väljavaateid 2025. aastal

Eksperdikogu liikmed

Kadri Männasoo Urmas Varblane Ülo Kaasik Uku Varblane Tallinna Tehnikaülikool Tartu Ülikool Eesti Pank Arenguseire Keskus

2025. aastal eksperdikogu töösse kaasatud eksperdid

• Rein Taagepera (Tartu Ülikool) • Arvi Hamburg ja Einari Kisel (Tallinna Tehnikaülikool) • Erik Terk (Tallinna Ülikool) • Rando Värnik, Olga Aleksandrova, Jüri Lillemets, Katrin Lemsalu,

Kristina Hiir ja Taavi Kiisk (Eesti Maaülikool) • Martti Randveer, Ilmar Lepik, Mari Pärnamäe, Mari Rell ja

Liina Kulu (Eesti Pank) • Martin Vallimäe (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) • Tea Danilov (Arenguseire Keskus)

2025. aasta raporti ülesehitus

• Ülevaade maailmas ja Eestis toimuvast: tegevuskeskkond ja trendid • Eksport ja konkurentsivõime: Eesti ekspordi dünaamika, sihtriigid,

ekspordiartiklid, hinna- ja kulukonkurents • Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti ja Leeduga: kaupade ja

teenuste eksport, investeeringud, majanduse keerukuse tase, majanduse digitaliseeritus

• Eriteemad: • Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale ning kuidas leida

tasakaal energiasüsteemi toimimise ja tarbija ning tootja huvide vahel? • Elektrooniline side kui Eesti majanduse konkurentsivõime tegur • Ettevõtete omakapitali rahastamine • Väärtusahelad ja tootlikkus põllumajanduses

• Maailmamajandus peab saama hakkama liidrita – USA loobub ise sellest rollist. Mida teha?

• Reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi saab parimal moel kaitsta, kui jätkatakse reeglite järgimist (vt Baldwin 2025)

• Vastumeetmed olgu distsiplineeritud – täpsed, proportsionaalsed ja selgelt WTO reeglites sätestatud

• Kui vastumeetmed on juriidiliselt põhjendatud, avalikult selgitatud ja reeglitega kooskõlas, siis saadavad need õige signaali, et süsteem ikka veel toimib ja põhimõtted on endiselt olulised

• Eesmärk ei ole USA käitumist jäljendada, vaid sellest kauem vastu pidada

Maailmamajanduse väljakutsed 2025

Maailmamajanduses on suur määramatus: USA tollimaksude kronoloogia 2025 Kuupäev USA poolne tegevus

1.02.2025 Kehtestati 25% tollimaks kogu Mehhikost pärit impordile ja enamikule Kanadast pärit kaupadele ning 10 % tollimaks USA-sse imporditavatele Hiina kaupadele.

3.02.2025 D. Trump peatab Mehhiko ja Kanada tollimaksud üheks kuuks

4.03.2025 Jõustuvad 25% tollimaksumäärad kogu Mehhikost ja Kanadast pärit impordile

12.03.2025 Kehtestati terase ja alumiiniumi impordile 25% tollimaks, millele EL ja Kanada vastavad samaga

26.03.2025 Kuulutati välja 25% tollimaks imporditud sõiduautodele ja kergveoautodele ning peamistele autoosadele

2.04.2025 D. Trump kuulutab välja "Vabanemispäeva" ("Liberation Day") ja kehtestab universaalse 10% tollimaksu kõikidele riikidele. Lisaks kehtestatakse täiendavad tollimaksumäärad umbes 60 riigile (nt Vietnam 90%), sealhulgas 34% Hiinale, mis lisandub olemasolevatele tollimaksumääradele.

3.04.2025 Jõustub 25% tollimaks kõigile imporditud autodele ja autoosadele

4.04.2025 Hiina kehtestab 34% täiendava tollimaksu kogu USA-st pärit impordile

5.04.2025 Jõustub üldine 10% tollimaks kõigile riikidele

9.04.2025 D. Trump kuulutab välja 90-päevase pikenduse vastastikuste tollimaksude suhtes kõikidele riikidele, välja arvatud Hiinale, millele rakendub 145% tollimaks

2.05.2025 rakendub 54% tollimaks Hiinast ja Hongkongist USA-sse tulevatele alla 800 dollari väärtuses pakkidele

12.05.2025 USA ja Hiina lepivad kokku teineteise kaupadele kehtestatud tollide ulatuslikus vähendamises 90 päevaks

25.05.2025 D, Trump lükkab edasi Euroopa Liidule mõeldud 50% tollimaksumäära 9.juulini

30.05.2025 D.Trump kehtestab 50% tollimaksud terase ja alumiiniumi impordile

1. Strateegiline kannatlikkus • Eesmärk - enesele tekitatud kahju vältimine. Hulk põhjusi arvata, et Trump tollimakse ei

taaskehtesta. • Targad valitsused ootavad, kuni Trump kõige innukamalt taganema hakkab. 2. Reeglitele toetuv kaitse • Vältida lõksu langemist, kus tegutsetakse sama ühepoolselt ja hoolimatult, nagu Trump on

teinud • WTO reeglistik on piisavalt paindlik – võimaldab riikidel rakendada kaitsemeetmeid • Esitada WTOle õiguslikke kaebusi. Isegi kui jõustamine on nõrk - näitavad avalikult, kuidas

USA teod rikuvad kokkulepitud reegleid ja miks vastumeetmed on õigustatud 3. Proaktiivne mitmepoolsus (kohandumine ja süsteemi tugevdamine) • 85% maailmakaubandusest toimub väljaspool USA piire • Süvendada regionaalseid kokkuleppeid (EL-Mercosur, EL-India, CPTPP) • Kaitsta süsteemi - vajadusel kohaneda ja näidata eeskujuga, et reeglitel põhinev

kaubandus saab ellu jääda ja edeneda Washingtoni juhtimiseta.

Kuidas käituda? Kolm võimalust

• Eesti otsene kaubaeksport USAsse ei ole väga suur (4%, 2024 a.), v.a. elektroonika (Ericsson AB) või masinate ja seadmete tootmine. Teenuste eksport 8 %

• Eesti kaudne eksport USAsse läbi tarnete Rootsi, Saksamaa, Soome hargmaistele ettevõtetele on hoopis olulisem (nt. autotööstus, masinaehitus)

• Tollimaksude ja kaubanduspiirangute kasv tähendab kõrgemaid kulusid eksportivatele ja importivatele Eesti ettevõtetele, mõjutades otseselt konkurentsivõimet.

• Majanduspoliitiline määramatus õõnestab ettevõtjate ja investorite kindlustunnet, mis pidurdab investeeringuid – kuid investeeringud on majanduskasvu ja pikaajalise heaolu eeldus.

SOOVITUS Riigikogu (Euroopa asjade komisjon) peaks omama seisukohta, kuidas sellises määramatuses peaks Euroopa Liit meie arvates käituma. Milline on Eesti esindajate positsioon Euroopa Komisjoni juures Kaubanduskomitees? (Trade Policy Committee)

Kaubandusõja tähendus Eesti ettevõtetele

Fookuses: Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuv- energiale ning kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ja tarbija ja tootja huvide vahel? (Kadri Männasoo ja Einari Kisel, 2025)

Milline peaks olema mittejuhitava päikese- ja tuulenergia osakaal, mis tagab parima tasakaalu tarbija, päikese- ja tuuleelektri tootja ja energiasüsteemi majanduslike huvide vahel?

Taastuvelektri osakaal Baltimaade kogutarbimisest

Madalaima elektri kogumaksumuse Eestis saame juhul, kui mittejuhitava taastuvelektri osakaal Baltimaade tarbimisest oleks vahemikus 50-80%

Elektri kogumaksumus Eestis sõltuvalt mittejuhitava taastuvelektri tootmise osakaalust tarbimises (M. Randveer, Eesti Pank, 29.05.2025- Jätkuuuring)

Peamised eeldused mõjutavad seda näiteks järgmiselt (M. Randveer, 2025): (1) Mida madalam on energia (nt gaasi) hind ja CO2 kvoodi hind, seda väiksem on

optimaalne taastuvelektri osakaal Baltimaades. (2) Mida suurem on taastuvelektri tootmine Soomes, seda väiksem on optimaalne

taastuvelektri osakaal Baltimaades. (3) Mida soodsam on uute päikese- ja tuuleelektrivõimsuste rajamise rahastamine ning

väiksem investeeringute maksumus, seda suurem on optimaalne taastuvelektri osakaal Baltimaades.

Kui Baltimaad soovivad saavutada olukorra, kus aastane taastuvelektri toodang on võrdne aastase elektri tarbimisega, siis on elektri kogumaksumus Eesti jaoks aastas ca 100 miljonit kõrgem.

JÄRELDUS/SOOVITUS Taastuvelektri tootmisega seotud toetusmeetmed meie piirkonnas mõjutavad kõiki naabreid, mistõttu on otstarbekas senisest tihedam infovahetus energiapoliitika eesmärkide ja toetusmeetmete osas. Pikemas plaanis oleks mõistlik energiapoliitika suurem koordineerimine.

K. Männasoo (2025) energiaturu optimaalse majandusliku jaotuse mudel (ENOMA) optimeerib tasakaalupunkti a) tarbijate elektrikulude, b) taastuvtootjate äritulemi c) riigi energiasüsteemi ülalhoiu vahel.

Leida parim lahendus: minimeerides tarbija kulu ning maksimeerides taastuvtootja ja energiasüsteemi netotulemit. Tulemuseks on Pareto optimaalne lahend, mille korral ühegi turuosalise netokasu pole võimalik tõsta ilma vähemalt ühe teise turuosalise huve kahjustamata. Selline tulemus on parim kõigi turuosaliste – tarbija, tootja ja energiasüsteemi – vaates samaaegselt.

Vaja on vaadata kõigi osaliste tulusid ja kulusid, mitte ainult elektri hinda

Järeldus/soovitus 1:

Päikese- ja tuuleelektrist saadav majanduslik võit hakkab kahanema, kui mittejuhitava ja mittesalvestatava päikese- ja tuuleelektri osakaal tarbimises ületab 60%

madalaima elektrile tehtava kogukulutuse saamiseks Eestis planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu tarbimisest vahemikus 60-80%.

Mudeli tulemused ja soovitus

Mida kõrgem on mittejuhitava taastuvenergia osakaal: • seda madalam on elektri lõpphind tarbijatele (kuid see stagneerub ca 80%

taastuvenergia osakaalu juures, sest määravaks muutub püsikulude komponent)

• seda rohkem hakkab langema taastuvenergia tootjate kasumimarginaal (80% taastuvenergia osakaalu puhul tekib hüppeline vajaduse kasv toetusteks)

• seda suurem on püsikulu komponent ja seda rohkem maksab tootja bilansiteenuse eest

• seda rohkem langeb süsteemi opereerimise netotulu koos aktsiisi- ja maksutuluga (elektrihinna odavnemine kahandab käibemaksutulu ja surub välja juhitavad võimsused ja vähendab neilt teenitavat tulu)

• seda vähem tundlik on perioodi keskmine elektrihind CO2 tasudele ja gaasihinnale

lõpphind

börsihind

netotulu taastuvenergia toetuseta

taastuvenergia toetusmäär

ebabilansi tariif bilansiteenuse tariif tootmisele

bilansiteenuse tariif tarbijale

netotulu taastuvenergia toetusega

Mittejuhitava taastuvelektri osakaal elektri kogutarbimisest (%), 2023

Eestil on veel ruumi mittejuhitava taastuvelektri osakaalu suurendamiseks. 2035. aastal võib see jõuda 60–70% lõpptarbimisest. Koos salvestuse, uute juhitavate jaamade ja ühendustega hallatav süsteem

2025. aasta lõpuks võiks Eestis jõuda 40%-ni

Allikas: Eurostat

Tuuleelektri kogutoodang ja toetusega tuuleelektri toodang

Oleme suutnud suurendada toetuseta tuulikute osakaalu kogu tuulikute toodangus Eriti Sopi Tootsi park mõjutab

Märkus: 2025. aasta kohta esitatud andmed on prognoos Allikas: Elering

• Paljud meist kõrgema elektriaktsiisi määraga riigid eristavad maksukoormust kodutarbijatele ja suurtarbijatele, kehtestades oluliselt madalamaid aktsiisimäärasid suurtarbijatele.

• Võrreldes naaberriikidega (eriti Taani, Rootsi, Belgia ja Soomega) on Eestis mitte- majapidamiste elektrihinnad tarbimisvahemike lõikes kõige vähem diferentseeritud.

• Eestis on majapidamiste elektri hind suhteliselt madal võrreldes mitte- majapidamistega. Mujal vastupidi – elektri hind tööstusele on madalam võrreldes majapidamistega.

Elektriaktsiisist laekuvaid tasusid võiks sihtotstarbeliselt rakendada näiteks elektrifitseerimise toetamiseks.

Soovitus 2: kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist, et langetada lõpphinda teatud äritarbijate segmentides, kus tänane elektri ühikukulu ületab konkurentettevõtjate oma naaberriikides.

Majapidamiste elektrihinnad Euroopa riikides 2024 II pa (eurosenti/kWh)

Eesti majapidamised on suured elektritarbijad ja soojuspumpade kasutajad

Soojuspumpade arv 1000 majapidamise kohta 2023 ja 2024 Allikas: European Heat Pump Association.

Majapidamiste elektritarbimine 2024 II pa (kWh/aastas, osakaalud)

Mittemajapidamiste elektrihinnad Euroopa riikides 2024 II pa (€/kWh )

Võrguteenuste kulud 2024 II pa (€/kWh )

Leedu majapidamiste võrgukulud on 2.5 korda kõrgemad Eestist

Taastuvenergeetika ruumiline paiknemine täpsemaks

• Eesti paikneb merelise ja mandrilise kliimavööndi piiril. • Ida-Eesti eristub Lääne-Eesti ja Kesk-Euroopa tuulerežiimist ning see võimaldaks

läbi ülekandevõimsuste pakkuda tuuleenergiat soodsa turuhinnaga.

Soovitus 3: kaaluda põhjaliku meteoroloogilise uuringu läbiviimist, eesmärgiga kaardistada tuulekiiruse hälbimised üle pika ajaperioodi Eesti eri piirkondades, või veelgi parem kõigis Balti riikides Uuring aitaks planeerida taastuvenergia tootmisvõimsusi ja välisühendusi viisil, et minimeerida taastuvenergia mahtude kõikumisi ja puudujääke kriitilistel ajavahemikel.

Eeskuju: Deutscher Wetterdiensti koostatud analüüs, fookusega tuulevaiksetel ja päikesevaestel (dunkelflaute), kuid kõrge nõudlusega päevadel.

Soovitus 4: pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele efektiivsetesse juhitavatesse võimsustesse, mille CO2 heide on madal ja/või olemasoleva taristu ja ressursside kasutusmäär on optimaalne. • Selliste lahendustena on välja pakutud soojuse ja elektri koostootmisjaamu,

biogaasil töötavaid gaasielektrijaamu, energiasalvestina toimivaid pumphüdroelektrijaamu, vesiniku kütuseelemente ja kaugküttekatlamajade juurde rajatavaid soojusmahuteid.

• Seni, kuni nimetatud lahendused piisavat reservvõimsust ei paku, tuleb töökorras hoida põlevkivielektrijaamad.

• Eraldi vajab käsitlemist ka Eestisse tuumaenergia rajamise analüüs.

Fookuses: Elektrooniline side kui Eesti majanduse konkurentsivõime tegur (Martin Vallimäe, 2025)

Soovitus 1: muuta sidetaristuga arvestamise kõikide ehitusprojektide (sh teede ja hoonete ehituse) normaalseks ja õigusaktidega kohustatud osaks.

• Riigil tuleb tagada, et sidest ei saaks projekteerides ja ehitades mööda vaadata ning et juba projekteerimisfaasis arvestataks side tulevikuvajadustega

• Soovitus 2: Tõsta kohalike omavalitsuste ja maaomanike teadlikkust

kaasaegse side valdkonnas, et vältida põhjendamatuid nõudeid

sidevõrkude rajamisel ning soodustada majasiseste valguskaablivõrkude

rajamist, mis suurendab valikuvõimalust ja aitab alandada püsiühenduse

hinda. • KOV-il on õigus lubada rajada valguskaablivõrk paekivi peale (nt. täiendava

kaitsemeetmega kasvõi tähistamine, sest valguskaabel ei ole ohtlik), mitte nõuda tavapärast 0,7–1,0 meetri sügavust, mis teeb paljudes piirkondades side rajamise nii kalliks, et ettevõtted ei suuda seda rajada ei ise ega ka koos riigiabiga.

• Näiteks üks maailma parima valguskaabli katvusega riik Rootsi lubab valguskaabli freesida teede servadesse, milleks kasutatakse põhivedukina tavalist põllumajandustraktorit.

• Ei teata, et kortermajade või äripindade omanikel on võimalik rajada oma majasisene valguskaablivõrk, mis võimaldaks elanikel ja ettevõtetel valida teenusepakkujate vahel ning suruda nii alla ka püsiühenduse hindasid.

• Soovitus 3: Suurendada ebaausa turukäitumise korral elektroonilise

side seaduse alusel kohalduvaid trahvisummasid ning tugevdada

turujärelevalve võimekust fikseeritud internetiühenduste osas, et

tõhustada konkurentsi fikseeritud sideühenduste turul.

Fookuses: Põllumajandussektori konkurentsivõime rahvusvahelistes väärtusahelates (Rando Värnik, Olga Aleksandrova, Jüri Lillemets, Katrin Lemsalu, Kristina Hiir ja Taavi Kiisk, 2025; Erik Terk, 2025)

Soovitus 1: toidujulgeoleku tagamiseks toetada isevarustatust (olulisemates kaubagruppides): 1) hoolitseda, et sisenditele oleks sisemaised alternatiive (nt väetiste puhul biojäätmetest toodetud kompost või biogaasi tootmise käigus tekkiv digestaat) 2) kindlustada, et Eestis leiduks võimalusi põllumajandusliku toorme töötlemiseks lõpptoodeteks (eriti oluline kiiresti riknevate saaduste nagu piim ja liha puhul)

Toidujulgeolek

• Eestis isevarustatus kahes kaubagrupis: piim ja teravili.

• Toidu kättesaadavus on probleemne kriisiolukordades, kui piiriülesed tarneahelad on katkestatud või häiritud, eriti Eesti, teiste Baltimade ja Soome puhul. Neid võib piiratud ühenduste tõttu käsitleda kui saari.

• Varumine aitab üle elada lühiajalisi tõrkeid, aga pikemateks häiringuteks on vaja kindlustada, et siinsed tootjad on valmis vajadusel kasvanud sisemaist nõudlust rahuldama.

• Tänu Eesti soodsatele agroklimaatilistele tingimustele on eeldused selleks olemas. Vaja on hoolitseda selle eest, et oleks jätkuvalt inimesi, kes on valmis toidu tootmisega tegelema.

Ringbiomajandus • Ringbiomajanduslike põhimõtete rakendamine aitab Eesti põllumajandus- ja

toidutootmise potentsiaali paremini realiseerida. • Näiteks sõnniku kui piimatootmise kõrvalsaaduse väärindamine biogaasina on

väga oluline – hoolimata biogaasi tootmise madalamast tasuvusest. • Mitmekesistatud segatootmisettevõtted (teravili, piim ja biogaas) pälvivad

potentsiaalselt suurema investorite huvi ja paraneb tootjate ligipääs kapitalile. • Edasi on võimalik tööstussümbiooside teke, kus on seotud teravilja- ja

piimatootmine, biogaas ja piimatöötlemine, kui lahendatakse probleemid jäätmekäitluse ja kõrvalsaadustega.

Soovitus 2: Toetada tööstussümbioose ja ringmajandust, et soodustada põllumajandus- ja toidutootmise kõrvalsaaduste väärindamist biogaasiks või muul viisil

Toetuste killustatus • Väikeriikide olemuslik eelis on paindlikkus. Seetõttu ei tohiks regulatiivne

raamistik seda asjata piirata. • Seetõttu tuleks riigil vähendada sekkumist põllumajandus- ja toidutootmise

ettevõtete tegevusse ja teha seda sihitumalt. • Paljude ja spetsiifiliste sekkumis- ja toetusmeetmete asemel oleks abi väiksemast

hulgast ja paindlikemast meetmetest. • Taaskord tuleks lähtuda seejuures põhimõttest, et Eesti (põllumajandus)tootjad

oleksid teiste ELi liikmesriikide omadega samal tasemel

Soovitus 3: vähendada toetuste killustatust

Fookuses: Ettevõtete omakapitali rahastamine (Mari Pärnamäe, 2025)

Soovitus 1: riigil edendada olulise ankurinvestorina piiriüleseid fondifondide algatusi, kaasates lisaks Baltikumile Põhjamaid.

• Riskikapitalifondide vaates on Eesti liiga väike tagamaks piisav investeerimisvõimaluste voog ning laiem investorite huvi

Eksperdikogu soovitused 2025

Eksperdikogu soovitused

Üldine tähelepanek: • Riigikogu (Euroopa Liidu asjade komisjon) peaks kujundama seisukoha selle kohta, millist

käitumisjoont peaks Euroopa Liit järgima olukorras, kus USA kaubanduspoliitikat iseloomustavad USA president Donald Trumpi poolt kehtestatud tollimaksud ja nendega seotud määramatus.

Soovitused seoses Eesti elektrituruga: • Soovitus 1: Planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu Eestis vahemikku 60–80%

kogutarbimisest, võttes arvesse tarbijate, tootjate ja energiasüsteemi kulusid ning kaasnevaid kasusid.

• Soovitus 2: Kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist eesmärgiga langetada elektrienergia lõpphinda nende äritarbijate segmentides, kelle elektri ühikukulu ületab naaberriikide konkurentettevõtjate taset.

• Soovitus 3: Kaaluda põhjaliku meteoroloogilise uuringu läbiviimist, et kaardistada tuulekiiruse pikaajalised hälbed Eesti eri piirkondades, või veelgi parem kõigis Balti riikides.

• Soovitus 4: Pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse, mille CO₂-heide on madal ja/või mis võimaldavad olemasoleva taristu ning ressursside optimaalset kasutamist.

Eksperdikogu soovitused

Soovitused seoses sideteenustega: • Soovitus 1: Muuta sidetaristuga arvestamise kõikide ehitusprojektide, sealhulgas teede ja

hoonete ehituse, tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks.

• Soovitus 2: Tõsta kohalike omavalitsuste ja maaomanike teadlikkust kaasaegse side valdkonnas, et vältida põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel ning soodustada majasiseste valguskaablivõrkude rajamist, mis suurendab valikuvõimalust ja aitab alandada püsiühenduse hinda.

• Soovitus 3: Suurendada ebaausa turukäitumise korral elektroonilise side seaduse alusel kohalduvaid trahvisummasid ning tugevdada turujärelevalve võimekust fikseeritud internetiühenduste osas, et tõhustada konkurentsi fikseeritud sideühenduste turul.

Eksperdikogu soovitused

Soovitused seoses põllumajandusega: • Soovitus 1: Toidujulgeoleku tagamiseks toetada isevarustatust (olulisemates kaubagruppides),

hoolitsedes, et sisenditele oleks sisemaised alternatiive, ning kindlustades, et Eestis leiduks võimalusi põllumajandusliku toorme töötlemiseks lõpptoodeteks.

• Soovitus 2: Toetada tööstussümbioose ja ringmajandust, et soodustada põllumajandus- ja toidutootmise kõrvalsaaduste väärindamist biogaasiks või muul viisil.

• Soovitus 3: Vähendada toetuste killustatust.

Soovitused seoses ettevõtete rahastamisega: • Soovitus 1: Soovitame riigil edendada olulise ankurinvestorina piiriüleseid fondifondide algatusi,

kaasates lisaks Baltikumile Põhjamaid.

Tänan tähelepanu eest!