Teenuse osutamise leping

Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

KELM2 2025

Teaduspõhine lähenemine kelmuste ennetamiseks Eestis

A science-based approach to fraud prevention in Estonia

01.06.2025

30.11.2026

Anneli Soo

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

Kinnituskiri_KELM_TLU.asice

120000,00

148800,00

Kelmused on Eestis kasvav probleem, mille ennetamiseks on vaja teaduspõhist, süsteemset ja koordineeritud lähenemist.

Üldandmed

Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut

Uuringu nimi eesti keeles

Uuringu nimi inglise keeles

Uuringui algus

Uuringu lõpp

Vastutav täitja

Juhtpartner

Partner(id)

Välispartnerid (välisasutused, millele puudub ETISe konto)

Partnerite kinnituskirjad

Taotletav summa (ilma käibemaksuta)

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati Manuali

valdkond ETIS valdkond CERCS valdkond %

5.1 Psühholoogia ja

tunnetusteadused

2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.8. Psühholoogia S260 Psühholoogia 40,0

5.5 Õigusteadus 2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.7. Õigusteadus S160 Kriminoloogia 40,0

5.5 Õigusteadus 2. Ühiskonnateadused ja kultuur

2.7. Õigusteadus

S149 Kriminaalõigus

ja -protsess 20,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

1

Kuigi teadlikkuse tõstmiseks on tehtud pingutusi, on ennetustegevus jäänud seni killustatuks ning sageli puudub

tõenduspõhine alus. Üha keerukamad pettusevormid ja ohvrite haavatavuse mustrite muutumine nõuavad senisest

põhjalikumat mõistmist ja sihtrühmapõhiste lahenduste väljatöötamist. Käesoleva projekti eesmärk on kujundada kelmuste

ennetamiseks sobivad lahendused Eestis, mis tuginevad teoreetilistele ja empiirilistele teadmistele kelmustest ning

hõlmavad erinevate sektorite ja organisatsioonide süsteemset koostööd. Projekt on jagatud neljaks etapiks:

I Kelmuse kui kuriteoliigi olemus. Süstemaatiline kirjanduse ülevaade ja rahvusvaheliste praktikate analüüs, mõistmaks

kelmuste dünaamikat, riskitegureid ja võimalikke tõenduspõhiseid ennetuslahendusi.

II Kelmuse ohvrite profiilid Eestis. Olemasolevate andmete, ekspertintervjuude ja üle-riigilise küsitlusuuringu abil kelmuste

ohvriks langemise riskirühmade kaardistamine Eestis.

III Käitumisteaduslikult põhjendatud sekkumiste väljapakku. Tuginedes nii teaduskirjanduse kui rahvusvahelise praktika

analüüsile ning Eesti sidusrühmadelt ja ekspertidelt saadud infole, pakume välja ohvrite ning süsteemide käitumisele

suunatud sekkumisi kelmuste ennetamiseks.

IV Kelmuste ennetuse mudeli loomine. Eelnevate etappide, teaduskirjanduse ja eri osapooltega tehtud fookusgrupi

intervjuude põhjal koostame Eestile sobiva kelmuste ennetuse koostöömudeli koos rakenduskavaga.

Projekti lõppeesmärgiks on luua praktiline ja rakendatav kelmuste ennetamise koostöömudel, mis hõlmab õiguskaitse,

erasektori ja riigiasutuste koordineeritud tegevust. Uuringu tulemused toetavad Eesti strateegilist suutlikkust vähendada

kelmustest põhjustatud kahjusid ja tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet petuskeemidele.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Kasutasime AI abi teksti struktureerimiseks ja toimetamiseks.

Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel

Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks?

Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta

Kelmuste kasv ja mitmekesistumine Eestis (Justiitsministeerium, 2024) kujutab endast tõsist ühiskondlikku väljakutset nii

majandusliku kahju kui pikaajaliste negatiivsete tagajärgede näol ohvritele (Button et al., 2014; Golladay & Snyder, 2023). Kelmuste

kui probleemi lahendamine eeldab senisest süstemaatilisemat ja teaduspõhisemat lähenemist. Probleemi käsitlemisel on oluline

arvestada, et kelmuste vormid on pidevas muutumises – petturid reageerivad kiiresti nii õiguskaitseorganite kui ka pankade ja

sideettevõtete sammudele. See teeb keeruliseks nii kelmuste teadusliku uurimise kui ka sekkumiste väljatöötamise (Gotelaere &

Paoli, 2025). Seetõttu ei piisa üksikutest infokampaaniatest teadlikkuse tõstmiseks (Jensen jt., 2024) või hajusatest ennetusalgatustest

Uuringukirjeldus

Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest

2

- vajalik on süsteemne, koordineeritud ja tõenduspõhine käsitlus, mis arvestab kelmustele iseloomulikke sotsiaalseid, käitumuslikke

ja tehnoloogilisi aspekte (Liu jt., 2025).

Kuigi teadlikkus kelmuste osas maailmas kasvab, on kelmuste ennetuse kohta teadmise veel napilt (Gotelaere & Paoli, 2025; Prenzler,

2020). Kõige tõhusamad tunduvad olevat rutiinse tegevuse teooriast lähtuvad sekkumised (Routine Activity Theory, Cohen & Felson,

2010; Prenzler, 2020). Rutiinse tegevuse teooria kohaselt ei ole kuritegevus seotud vaid toimepanija isikuomadustega, vaid ennekõike

olukorraga, kus kolm tegurit langevad kokku: eksisteerib motiveeritud toimepanija, olemas on sobiv sihtmärk ning puudub tõhus

järelevalve või kaitse. See tähendab, et kuritegevus ei ole juhuslik, vaid tekib spetsiifilistes oludes – nendes, kus võimalused on

olemas ja takistused puuduvad. Kelmuste puhul avaldub see eriti selgelt. Petturid tegutsevad seal, kus nad näevad võimalust, näiteks

digikanalites, kus inimesed annavad kiirelt isiku- või kontoinfot, või investeerimisskeemides, kus lubatakse kiiret tulu. Sobiv sihtmärk

võib pidevalt muutuvas digimaailmas olla inimene, kellel puuduvad teadmised riskidest ja enda kaitsmise võimalustest või kes ei taju

konkreetses olukorras ajasurve all ära petuskeemi tunnuseid või isikliku info jagamise ohtusid (Reyns ja Henson, 2016). Kui samal ajal

puudub piisav kaitse, näiteks pank ei märka kahtlast tehingut, või inimene ei saa hoiatust, siis loob see pettusele soodsa pinnase

(Sanusi jt, 2015). Just nende eespool nimetatud kolme elemendi koosmõju võimaldabki kelmusi ja samas aitab ka ennetusmeetmeid

paremini suunata. Teaduskirjanduses on rutiinse tegevuse teooria leidnud edukat rakendamist kelmuse olemuse uurimisel (Parti,

2023; DeLiema, 2018).

Rutiinse tegevuse teooriat toetavad ka käitumusliku majandusteaduse (behavioral economics) põhimõtted, mille kohaselt mõjutavad

inimeste vastuvõtlikkust kelmustele nii finantskirjaoskuse tase kui ka tajuvead ja sotsiaalne kontekst (Camerer ja Loewenstein, 2006).

Näiteks madal finantskirjaoskus seostub suurema riskiga sattuda finantskuritegude ohvriks, kuna vähem informeeritud inimesed ei

pruugi olla võimelised kriitiliselt hindama investeerimisvõimalusi ega vältima pettuse ohte (Lusardi ja Mitchell, 2007). Samal ajal on

petturid ise motiveeritud tegutsema eeskätt seal, kus süsteemne järelevalve ja koostöö puuduvad. Kelmuse toimepanemise võimalus

suureneb märkimisväärselt siis, kui organisatsiooniline järelevalve ei toimi (Doig ja Levi, 2009). Seega toetub loodav mudel ka

süsteemiteooriale ja valitsemisvõrgustike käsitlusele, mis võimaldavad kirjeldada ja analüüsida erinevate sektorite (avalik, era, kolmas

sektor) vahelist koostööd ja rollijaotust (Provan ja Milward, 2001). Kuna kelmuste ennetamine on jagatud vastutusega valdkond, ei

piisa pelgalt valitsuse või õiguskaitseorganite jõupingutustest – vajalik on erinevate sektorite ühine raamistik, mis toetab

andmevahetust, vastutuse selgust ja koostöö jätkusuutlikkust. Eelnevast lähtudes võimaldab käesolevas uuringus kasutatav

teoreetiline lähenemine mõista kelmusi mitte ainult individuaalsete petuskeemidena, vaid kompleksse ja kiiresti kohaneva

nähtusena, mis seob kokku isiklikud, tehnoloogilised ja institutsionaalsed riskid.

Seni on Eestis kelmuste ennetamisel jäänud süsteemne lähenemine tahaplaanile: ennetustegevused on olnud killustatud, sektorite

vaheline koostöö on välja töötamata ning sekkumiste tõenduspõhisus ei ole reeglina kontrollitud. Käesoleva projekti eesmärk on

eksisteerivat tühimikku täita, kujundades kelmuste ennetamiseks sobivad lahendused Eestis, mis tuginevad teoreetilistele ja

empiirilistele teadmistele kelmusest ning hõlmavad erinevate sektorite ja organisatsioonide süsteemset koostööd. Eesmärgi

saavutamiseks on projekt jagatud neljaks etapiks:

I Kelmuse kui kuriteoliigi olemus. Teeme süstemaatilise kirjanduse ülevaate ja rahvusvaheliste praktikate analüüsi, et mõista

kelmuste dünaamikat, riskitegureid ja võimalikke tõenduspõhiseid ennetuslahendusi. Selle etapi tulemused informeerivad omakorda

järgmiste etappide tegevusi.

II Kelmuse ohvrite profiilid Eestis. Kaardistame olemasolevate andmete, ekspertintervjuude ja üle-eestilise küsitlusuuringuga

kelmuste ohvriks langemise riskirühmad Eestis, lähtudes nii isiku püsivastest omadustest kui ka situatsioonilistest teguritest. Selle

etapi tulemused aitavad kaasa järgmises etapis tõhusate sekkumiste väljatöötamisele ning neljandas etapis ennetuse mudeli

loomisele.

III Käitumisteaduslikult põhjendatud ennetussekkumiste väljatöötamine. Tuginedes nii teaduskirjanduse kui rahvusvahelise praktika

analüüsile ning Eesti sidusrühmadelt ja ekspertidelt saadud infole, kujundame nii ohvri käitumise muutmisele kui süsteemi ja

ametnike käitumisele suunatud sekkumised kelmuste ennetamiseks. Selle etapi tulemused on sisendiks järgmises etapis ennetuse

mudeli loomisele.

IV Kelmuste ennetuse mudeli loomine. Eri osapooltega tehtud fookusgrupi intervjuude käigus saadud info, teaduskirjanduse ning

eelnevate etappide käigus leitu tulemusel koostatame Eestile sobiv kelmuste ennetuse koostöömudeli koos rakenduskavaga.

________________________________________

Viited:

Button, M., Karagiannopoulos, V., Lee, J., Bae Suh, J., & Jung, J. (2024). Preventing fraud victimisation against older adults: Towards a

holistic model for protection. International Journal of Law, Crime and Justice, 77, 100672. https://doi.org/10.1016/j.ijlcj.2024.100672

Button, M., Lewis, C., & Tapley, J. (2014). Not a victimless crime: The impact of fraud on individual victims and their families. Security

Journal, 27(1), 36–54. https://doi.org/10.1057/sj.2012.11

3

Camerer, C. F., & Loewenstein, G. (2006). Behavioral economics. ECONOMETRIC SOCIETY MONOGRAPHS, 42, 181.

Cohen, L. E., & Felson, M. (2010). Social change and crime rate trends: A routine activity approach (1979). In Classics in environmental

criminology (pp. 203-232). Routledge.

DeLiema, M. (2018). Elder fraud and financial exploitation: Application of routine activity theory. The Gerontologist, 58(4), 706-718.

Doig, A., & Levi, M. (2009). Inter-agency work and the UK public sector investigation of fraud, 1996–2006: joined-up rhetoric and

disjointed reality. Policing and Society, 19(3), 199–215. https://doi.org/10.1080/10439460902863311

Golladay, K. A., & Snyder, J. A. (2023). Financial fraud victimization: An examination of distress and financial complications. Journal of

Financial Crime, 30(6), 1606–1628. https://doi.org/10.1108/JFC-08-2022-0207

Gotelaere, S., & Paoli, L. (2025). Prevention and Control of Financial Fraud: A Scoping Review. European Journal on Criminal Policy and

Research, 31(1), 1–21. https://doi.org/10.1007/s10610-022-09532-8

Jensen, R. I. T., Gerlings, J., & Ferwerda, J. (2024). Do Awareness Campaigns Reduce Financial Fraud? European Journal on Criminal

Policy and Research. https://doi.org/10.1007/s10610-024-09573-1

Justiitsministeerium (2024). Kuritegevus Eestis 2023: Arvutikuriteod. Kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/arvutikuriteod/

Liu, X. F., Ai ,Yushi, Jiang ,Li Crystal, Wang ,Xiaohui, & and Wu, Y. (2025). Understanding the human element in scams: A

multidisciplinary approach. Journal of Information Technology Case and Application Research, 27(1), 9–24.

https://doi.org/10.1080/15228053.2024.2439192

Lusardi, A., & Mitchell, O. S. (2007). Baby Boomer Retirees: Financial Literacy and Retirement Preparedness. Journal of Pension

Economics and Finance, 6(4), 294–316.

Parti, K. (2023). What is a capable guardian to older fraud victims? Comparison of younger and older victims’ characteristics of online

fraud utilizing routine activity theory. Frontiers in Psychology, 14, 1118741.

Prenzler, T. (2020), "What works in fraud prevention: a review of real-world intervention projects", Journal of Criminological Research,

Policy and Practice, Vol. 6 No. 1, pp. 83-96. https://doi.org/10.1108/JCRPP-04-2019-0026

Provan, K. G., & Milward, H. B. (2001). Do networks really work? A framework for evaluating public‐sector organizational networks.

Public administration review, 61(4), 414-423.

Reyns, B. W., & Henson, B. (2016). The thief with a thousand faces and the victim with none: Identifying determinants for online

identity theft victimization with routine activity theory. International journal of offender therapy and comparative criminology, 60(10),

1119-1139.

Sanusi, Z. M., Rameli, M. N. F., & Isa, Y. M. (2015). Fraud schemes in the banking institutions: prevention measures to avoid severe

financial loss. Procedia economics and finance, 28, 107-113.

Uurimisülesanne 1: Kelmuste ennetamise teoreetiliste aluste ning parimate praktikate analüüs

Uuringu esimese etapi eesmärk on konstrueerida teaduskirjanduse ja muude asjakohaste allikate põhjal kelmuste ennetamise

teoreetilised alused ning anda ülevaade rahvusvahelistest ennetuspraktikatest, lähtudes tellija poolt määratletud kolmest

uurimisküsimusest:

(1) kelmuse kui kuriteoliigi arengud ja dünaamika,

(2) kelmuse ohvriks langemise riskitegurid ning

(3) rahvusvaheliselt kasutatavad tõenduspõhised ennetusmeetmed.

Analüüsi aluseks on teaduskirjanduse süstemaatiline ülevaade, millele lisandub praktiliste allikate, nagu ametlikud statistikaandmed,

riiklikud ja rahvusvahelised strateegiad ning kriminaalpoliitilised dokumendid, analüüs. Teaduskirjandusest otsitakse käsitlusi

kelmuse liikidest, toimepanemise viisidest ja arengutrendidest, ohvriprofiilidest ning tõenduspõhistest ennetusmeetoditest.

Analüüs hõlmab võrdlusriikidena Lätit, Leedut, Soomet, Ühendkuningriike, Hollandit, USA, Singapuri ja Austraalia. Võrdlusriikide

valikul lähtutakse nii kriminogeensest sarnasusest Eestiga ja geograafilisest lähedusest (Balti riigid, Soome), tõenduspõhiste

programmide rohkusest (Ühendkuningriigid, Holland, USA; (Prenzler, 2020, Stamler et al, 2014, Nijenhuis, 2016) kui ka uuenduslikust

lähenemisest ennetustegevusele (Singapur, Austraalia; Singapore Police Force, 2020, Scamwatch, 2025). Esialgselt pakutud

võrdlusriikide nimekiri räägitakse tellijaga uuringu algfaasis läbi ning vajadusel lepitakse kokku muudatused või täiendused.

Vajadusel tehakse kokku lepitud võrdlusriikide nimekirja muudatusi kokkuleppel tellijaga ka uuringu käigus.

Kogutud materjali kriitilise analüüsi tulemusena koostatakse ülevaade, mis vastab kolmele tellija esitatud uurimisküsimustele.

Kokkuvõttev analüüsi osa sisaldab ka tabelit, kus kajastame erinevaid kelmuse tüüpe ning kus toome iga tüübi kohta välja peamised

haavatavad sihtrühmad, riski- ja kaitsetegurid, võimalikud arengusuunad ning sekkumised, mida on rakendanud kas võrdlusriigid või

mida soovitatakse teaduskirjanduses. Tabelis toome ka välja erinevad näitajat, näiteks kas sekkumine on olnud empiiriliselt

kontrollitud ja millises rakendusstaadiumis see on (piloot, rakendatud, lõpetatud). Selliste näitajate kaudu saame koostöös tellijaga

I uurimisülesanne

4

defineerida, mida tähendab “parim” praktika. Vastavalt sellele definitsioonile saame anda ka hinnangu võrdlusriikide kogutud

praktikate ning nende Eesti kontekstis rakendatavuse kohta.

Uurimisülesanne loob vundamendi kõikidele järgmistele etappidele.

________________________________________

Viited:

Nijenhuis, R. G. (2016). Prevention of Dutch fraud cases: a multiple case study on the effectiveness of internal control in the process

of financial statement fraud prevention (Master's thesis, University of Twente).

Prenzler, T. (2020), "What works in fraud prevention: a review of real-world intervention projects", Journal of Criminological Research,

Policy and Practice, Vol. 6 No. 1, pp. 83-96. https://doi.org/10.1108/JCRPP-04-2019-0026

Stamler, R., Marschdorf, H., Marschdorf, H. J., Possamai, M., & Possamai, M. (2014). Fraud prevention and detection. Routledge.

Singapore Police Force. (2020, August 27). Launch of “Spot the Signs. Stop the Crimes.” anti-scam campaign.

https://www.police.gov.sg/media-room/news/20200827_launch_of_spot-the-signs-stop-the-crimes_anti-scam_campaign_others

Scamwatch. (2025, January 12). Stop. Check. Protect. https://www.scamwatch.gov.au/stop-check-protect

Uurimisülesanne 2: Kelmuste ohvrite profiilide ja riskitegurite analüüs Eestis

Teise uurimisülesande eesmärk on luua terviklik arusaam kelmuste potentsiaalsetest ohvritest Eestis, identifitseerida riskirühmad ja -

tegurid ning koostada käitumisteaduslikult informeeritud persoonad, mis võimaldavad ennetustegevusi täpsemalt suunata. Analüüs

toetub rutiinse tegevuse teooriale ja kaasaegse käitumisteaduslikule raamistikule, mille kohaselt ohvriks langemise risk ei tulene

üksnes isiku püsivatest omadustest, nagu vanus, sugu või haridustase, vaid sõltub suurel määral ka situatsioonilistest teguritest

(Borwell jt., 2025; Prenzler, 2020; Whitty, 2019).

Empiirilised uuringud näitavad, et finantspettuste ohvriks langemine võib esineda erinevates elanikkonnagruppides ning risk ei ole

seotud ainult püsivate demograafiliste isikuomadustega (Koning jt. 2024, Whitty, 2019). Kuigi teatud haavatavates gruppides, nagu

eakad (Cross, 2016) või madalama digitaalse kirjaoskusega inimesed (Lusardi ja Mitchell, 2007), on risk ohvriks langeda suurem,

näeme üha enam, et kelmuste ohvriks langevad ka kõrgharidusega ja digipädevad inimesed erinevates vanusegruppides (Whitty,

2020). Seetõttu on oluline mõista mitte ainult seda, kes on ohustatud, vaid ka seda, millistes olukordades on inimesed

haavatavamad.

Lisaks situatsiooniliste riskitegurite analüüsimine oluline, kuna neid on ennetusmeetmetega sageli lihtsam mõjutada kui püsivaid

individuaalseid tunnuseid (Button & Cross, 2017). Näiteks mobiilipanganduse rakenduste seadistusvalikud või sotsiaalmeedia konto

turvameetmed võivad oluliselt mõjutada kelmuse edukust, sõltumata kasutaja isikuomadustest. Situatsiooniliste tegurite

teadvustamine võimaldab vältida ka ohvrite stigmatiseerimist, mis on oluline tegur kuritegudest teatamise soodustamisel (Whitty &

Buchanan, 2012).

Kuna kelmuse tüüpe on mitmeid (Button & Cross, 2017), on oluline tuvastada erinevate kelmusetüüpide spetsiifilised riskiprofiilid.

Uuringu käigus kombineerime Eestis kelmuse riskirühmade ja -tegurite määratlemisel olemasolevate allikate (nt PPA ja pankade

statistika, Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringud) sekundaaranalüüsi uute kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete

kogumisega. Sekundaarandmete süsteemne kaasamine tagab uuringu tõhususe ja võimaldab tuvastada juba varasemates

uuringutes esile kerkinud mustreid ning vajadusel neid täpsustada või uuesti valideerida.

Persoonade loomisel kasutatakse klasteranalüüsi ja tüpologiseerimise tehnikaid, mis võimaldavad andmestikust tuletada käitumis- ja

riskiprofiile, mitte üksnes demograafilisi kategooriaid. Selline lähenemine võimaldab modelleerida ka riskitegurite koosmõju ja

tuvastada erinevatele kelmusetüüpidele iseloomulikke haavatavusprofiile. Üheks eeskujuks on valeinfo riskiprofiilide uuringud (nt

Kyrychenko jt., 2025).

Uurimisülesande tulemuseks on:

(1) Riskirühmade identifitseerimine ja kirjeldamine,

(2) Riskitegurite ja kaitsetegurite süsteemne kaardistamine,

(3) Käitumuslikult realistlike persoonade loomine, mis võimaldavad sihtrühmapõhiseid sekkumisi disainida. Persoonade kirjeldamine

ei ole iseseisev eesmärk, vaid teenib ennetustegevuse tõhustamise eesmärki, võimaldades siduda ohvrite haavatavus konkreetselt

kavandatavate sekkumisstrateegiatega.

Käesoleva etapi tulemused on otseselt sisendiks järgmistele uurimisülesannetele, eelkõige sekkumiste väljatöötamisele.

________________________________________

Viited:

II uurimisülesanne

5

Borwell, J., Jansen, J., & Stol, W. (2025). The psychological impact of cybercrime victimization: The importance of personal and

circumstantial factors. European Journal of Criminology, 0(0). https://doi.org/10.1177/14773708241312506

Button, M., & Cross, C. (2017). Technology and fraud: The ‘fraudogenic’ consequences of the Internet Revolution. In M. R. McGuire & T.

Holt (Eds.), The Routledge Handbook of Technology, Crime and Justice (pp. 78–95). Routledge.

Cross, C. (2016). ‘They’re very lonely’: Understanding the fraud victimisation of seniors. International Journal for Crime, Justice and

Social Democracy, 5(4), 60–75.

Koning, L., Junger, M., & Veldkamp, B. (2024). Risk factors for fraud victimization: The role of socio-demographics, personality, mental,

general, and cognitive health, activities, and fraud knowledge. International Review of Victimology, 30(3), 443-479.

https://doi.org/10.1177/02697580231215839 (Original work published 2024)

Kyrychenko, Y., Koo, H. J., Maertens, R., Roozenbeek, J., van der Linden, S., & Götz, F. M. (2025). Profiling misinformation susceptibility.

Personality and Individual Differences, 241, 113177.

Lusardi, A., & Mitchell, O. S. (2007). Baby Boomer Retirees: Financial Literacy and Retirement Preparedness. Journal of Pension

Economics and Finance, 6(4), 294–316.

Whitty, M. T. (2019). Predicting susceptibility to cyber-fraud victimhood. Journal of Financial Crime, 26(1), 277–292.

Whitty, M. T. (2020). Is there a scam for everyone? Psychologically profiling cyberscam victims. European Journal on Criminal Policy

and Research, 26(3), 399-409.

Whitty, M. T., & Buchanan, T. (2012). The Online Romance Scam: A Serious Cybercrime. Cyberpsychology, Behavior, and Social

Networking, 15(3), 181–183. https://doi.org/10.1089/cyber.2011.0352

Uurimisülesanne 3: Teaduspõhiste kelmuste ennetamise sekkumiste väljatöötamine

Kolmanda uurimisülesande eesmärk on töötada välja teaduspõhised sekkumisideed, mis toetuvad kelmuste ohvrite profiilide ja

riskitegurite analüüsile, rahvusvahelistele tõenduspõhistele praktikatele ning käitumisteaduslikele põhimõtetele.

Sekkumiseks võib kelmuste kontekstis pidada koordineeritud tegevusi, mille peamiseks eesmärgiks on muuta mõnd kelmuse

puhvriks langemise riskitegurit. Sekkumiste väljatöötamine tugineb Riigikantselei tellimusel valminud avaliku sektori

katsetamisjuhendile (Karolin jt., 2023), mille kohaselt sekkumiste loomine toimub kolmes etapis:

(1) probleemi kaardistamine,

(2) sekkumisvõimaluste kaardistamine ning

(3) lootustandvamate lahenduste väljatöötamine ja ettevalmistused nende mõju tuvastamiseks

Probleemi kaardistamise aluse moodustavad I ja II uurimisülesande tulemused, kus on kaardistatud kelmuste peamised ohvrid ja nii

isikust tulenevad kui situatsioonilised riskitegurid. Käesoleva etapi eesmärk on analüüsida, milliste riskitegurite mõjutamiseks on

võimalik ja otstarbekas sekkumisi disainida.

Sekkumised jaotatakse kahte kategooriasse:

(1) Universaalsed sekkumised, mille eesmärk on üldise vastupanuvõime ja teadlikkuse tõstmine erinevate kelmustüüpide suhtes,

arvestades pettuste muutuvat olemust;

(2) Spetsiifilised sekkumised, mis on kohandatud konkreetsete kelmustüüpide või situatsioonide jaoks (nt investeerimiskelmused,

pakikelmused).

Uuringus lähtutakse seisukohast, et tõhusad ennetustegevused ei peaks keskenduma üksnes ohvrite teadlikkuse suurendamisele,

vaid ka situatsiooni- ja süsteemitasandi muudatustele. Seetõttu hõlmavad võimalikud sekkumised nii üksikisikute käitumismuutust

toetavaid lahendusi kui ka organisatsioonide, nagu pankade ja telekommunikatsiooniettevõtete, turvameetmete parendamist.

Sekkumised ei ole seega ainult ohvri käitumise (teadlikule) muutmisele (isikust tulenev tegur) suunatud, vaid võivad olla ka muutused

süsteemis ja ametnike käitumises (situatsiooniline tegur).

Sekkumisideede väljatöötamisel tuginetakse kolmest allikast saadud teadmistele:

(1) teaduskirjanduse ja rahvusvaheliste parimate praktikate süstemaatiline analüüs, sh sihtrühmade vajaduste ja barjääride

tuvastamine eelnevate uurimisülesannete põhjal.

(2) ekspertide kogemused (nt õiguskaitse, finants- ja tehnoloogiasektori esindajad),

(3) koosloome töötoad, mis võimaldavad kaasata erinevate sektorite esindajaid ja sihtrühmade liikmeid, et tagada lahenduste

praktiline sobivus Eesti konteksti. Uuringu meeskond on ka varasemates rakendusuuringutes taolist lähenemist edukalt kasutanud.

Kõiki loodavaid sekkumisi analüüsitakse süsteemselt, hinnates nende:

(1) eeldatavat mõjukust (lähtuvalt probleemide põhjendatusest ja sarnaste sekkumiste tulemustest mujal),

(2) teostatavust (ressursside ja rakendusvõimekuse kontekstis),

III uurimisülesanne

6

(3) potentsiaalseid kõrvalmõjusid (nt stigmatiseerimise või digitaalse tõrjutuse riskid).

Sekkumiste mõjule antakse vaid eksperthinnang, mõju tegelik tuvastamine eeldab eraldi uuringuid, mida käesolev projekt ei hõlma.

Lõpuks valitakse ja kirjeldatakse põhjalikumalt vähemalt kolm sekkumist, mis on hinnatud mõjusaimateks ja teostatavaimateks, ning

esitatakse nende rakendamiseks metoodilised soovitused. Iga sekkumise kohta koostatakse toimemehhanismi mudel, milles

kirjeldatakse, millist probleemi sekkumine lahendab, millisel viisil ja milliste eeldustega. Lisaks koostame töö tulemusena põhjaliku

nimekirja lühikirjeldustega sekkumisideedest, mida PPA ja teised osapooled võiksid tulevikus veel kaaluda.

________________________________________

Viited:

Karolin, A., Reinson, H., Männik, S-L., Rüütsalu, K. Taro, K. Mikko, E., Uusberg, A. (2023). Katsetamise Juhend Avalikule Sektorile.

https://katsetamine.riigikantselei.ee/

4. uurimisülesanne: Kelmuste ennetuse koostöömudeli loomine

Uurimisprojekti neljanda etapi eesmärk on töötada välja kelmuste ennetamise koostöömudeli prototüüp, mis põhineb seniste

etappide (1–3) tulemustel, rahvusvahelisel teaduskirjandusel ning Eesti konteksti puudutavatel empiirilistel andmetel. Koostöömudeli

loomisel arvestatakse nii seni toimivaid koostööpraktikaid kui ka institutsioonidevahelise süsteemse koostöö kujundamise võimalusi

tulevikus. Eraldi tähelepanu pööratakse rollijaotusele, vastutuse selgusele ning andme- ja teabevahetuse korraldusele.

Neljanda uurimisülesande raames keskendume esmalt senise koostöökorralduse mõtestamisele ja võtmeosapoolte kogemuste ning

hinnangute kogumisele. Selleks viime läbi fookusgrupi intervjuud, kuhu kaasame Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi, Riigi

Infosüsteemi Ameti, Finantsinspektsiooni ning valitud eraettevõtete esindajad. Fookusgrupi eesmärgiks on välja selgitada:

(1) Kuidas on korraldatud Eestis kelmuste ennetustöö?

(2) Millised koostöövormid toimivad?

(3) Millised kitsaskohad takistavad süstemaatilisemat tegutsemist?

(4) Kuidas erinevad osapooled mõtestavad oma rolli kelmuste ennetuses?

Intervjuu tulemused annavad olulise sisendi koostöömudeli esialgse visandi koostamiseks.

Fookusgrupi arutelu täidab samaaegselt ka Delphi meetodi esimese vooru funktsiooni, võimaldades osalejatel avatud formaadis

väljendada oma arusaamu ja kogemusi. Delphi meetod (Humphrey-Murto jt, 2020) on struktureeritud, mitmeetapiline ja ankurdatud

eksperthinnangutel põhinev uurimis- ja planeerimisvahend, mida kasutatakse eeskätt keerukate probleemide lahendamisel, mille

kohta puudub piisav empiiriline info, kuid kus erinevatel osapooltel on kumulatiivsed teadmised ja kogemused. Metoodika töötati

välja 1950.–60. aastatel Ameerika Ühendriikides (RAND Corporation) eesmärgiga ennustada tulevikku ekspertrühma hinnangute

põhjal, kuid seda kasutatakse tänapäeval laialdaselt ka poliitikakujundamises, strateegilises planeerimises, süsteemimudelite

väljatöötamises, keeruliste sotsiaalsete ja organisatsiooniliste probleemide lahendamisel. Delfi meetod on taotlejate poolt varem

kasutatud, näiteks, hindamas muutused piiriüleses kuritegevuses pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga (Markina ja Saar,2005).

Sellele järgneb Delphi-meetodi järgmine etapp, kus eksperdid hindavad individuaalselt esitatud väiteid ja koostööformaadi elemente.

See võimaldab liikuda avatud arutelult struktureeritud tagasiside ja konsensuse suunas.

Kogutud teadmiste ja hinnangute põhjal koostame esialgse koostöömudeli prototüübi, mis kirjeldab osapoolte funktsionaalseid rolle,

andmevahetuse mehhanisme ning ettepanekuid koostöö regulaarseks korraldamiseks. Prototüübi koostamise käigus arvestame ka

eelmistes etappides kaardistatud rahvusvahelisi praktikaid ning haavatavate sihtrühmade analüüsist saadud järeldusi. Rakendatakse

tulevikuseire metoodikaid (Paltsev, 2017), mille kaudu töötatakse välja kolm erinevat koostöömudeli toimimise stsenaariumi (nt

tõenäoline, optimistlik ja piirav stsenaarium), mis võimaldavad hinnata, kui vastupidav ja kohanemisvõimeline on loodav mudel

muutuvas sotsiaal- ja tehnoloogiakeskkonnas. Mudeli esmane versioon esitatakse valideerimiseks osapooltele – kas struktureeritud

intervjuude või eraldi aruteluseminaride kaudu – ning vajadusel täiendatakse.

Neljanda uurimisülesande tulemuseks on prototüübi lõppversiooni ja sellega kaasneva rakenduskava koostamine. Rakenduskava

kirjeldab konkreetseid samme, mille kaudu on võimalik mudelit katsetada, rakendada ja hoida toimivana. Lisaks määratleme

esialgsed soovitused koostöömudeli toimivuse seireks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks.

________________________________________

Viited:

Humphrey-Murto, S., Wood, T. J., Gonsalves, C., Mascioli, K., & Varpio, L. (2020). The Delphi method. Academic Medicine, 95(1), 168.

Markina, A., & Saar, J. (2005). An assessment of prospective changes in cross-border crime after Estonia’s accession to the European

Union. The Organised Crime Economy, Managing crime markets in Europe. Petrus C. van Duyne, Klaus von Lampe, Maarten van Dijck

IV uurimisülesanne

7

and James L. Newell (Eds.). Wolf Legal Publishers (WLP).

Paltsev, S. (2017). Energy scenarios: The value and limits of scenario analysis. Wiley Interdisciplinary Reviews: Energy and

Environment, 6(4), e242.

Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendus

Üldine uurimisstrateegia

Uuring kasutab interdistsiplinaarset ja kombineeritud kvalitatiivset ning kvantitatiivset lähenemist. Iga uurimisülesanne on seotud

eelnevate ja järgnevate etappidega, võimaldades süsteemse teadmiste ja lahenduste arendamise. Uuringu metoodika moodustab

ühtse lähenemisviisi, kus etappideks jagamine seostab iga etapi eesmärke konkreetsete tegevustega.

Uurimisülesanne 1: Kelmuste ennetamise teoreetiliste aluste ning parimate praktikate analüüs

Uurimisküsimusele I vastuse saamiseks teeme süstemaatilise kirjanduse ülevaate. Kasutame selleks PRISMA 2020 tööpaberit (Page jt

2021), mis käsitleb algoritmilises järjekorras ülevaate tegemiseks vajalikud tegevusjärgnevused ning mida on autorid soovitanud

erinevate sekkumiste väljasõelumiseks. Plaanime teadusartiklite leidmiseks kasutada teadusandmebaase nagu Google Scholar, ISI

Web of Science, Scopus, EBSCO ning nendest märksõnu, näiteks “fraud”, “prevention”, “scam”, “scammer”, “fraud statistics”, fraud

victims”, “fraud risk” jms. Märksõnade loetelu korrigeerime lähtuvalt tellijaga ja ametkondadega kohtumise tulemusest esimese

projektikohtumise ajal koos tellijaga.

Eri riikide praktikatest ülevaate tegemiseks otsime nimetatud märksõnade alusel infot ka riiklikest andmebaasidest, tõlkides mh

märksõnad võrdlusriigi keelde. Vajadusel võtame kontakti võrdlusriikide ametkondade, akadeemikute ja erialaseltsidega (EUCPN), et

neilt lisamaterjali ja täiendavaid kontakte juurde küsida. Keelebarjääri erinevate võõrkeelsete allikate sisust arusaamiseks ei teki, sest

kaasaegsed tõlkeprogrammid on väga heal tasemel. Vajadusel viime võrdlusriigi kohta info hankimiseks läbi poolstruktureeritud

intervjuu selle riigi esindajaga (ametnik, akadeemik), kelle kaudu on lumepallimeetodil meie kontaktisikute ringi võimalik laiendada.

Uurimisülesanne 2: Kelmuste ohvrite profiilid Eestis

Uurimisküsimustele vastamiseks kombineerime kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid:

(1) Olemasoleva andmete kaardistamine

PPA, Rahandusministeeriumi ja pankade sekundaarandmete ning statistika põhjalik analüüs kelmuse liikide, ohvrite profiilide ja

kahjusummade lõikes. Olemasolevate Eesti uuringute (sh Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringud) sekundaaranalüüs.

(2) Ekspertintervjuud õiguskaitse ja erasektori spetsialistidega (mh ka 3. uurimisülesande tarbeks). Intervjuud pankade

turbeekspertide, PPA kelmuste uurijate, FI, RIA, TTJA spetsialistidega. Eesmärgiks on koguda ekspertteadmist ohvrite profiilidest,

kaasuste mustritest ja riskiteguritest. Intervjuud telekomettevõtete esindajatega pettuse SMS-ide ja kõnede mustrite

kaardistamiseks.

(3) Kvantitatiivne elanikkonnauuring (stratifitseeritud juhuvalim, N=1000–1500). Küsimustiku põhifookus on käitumuslike riskifaktorite

ja kaitsetegurite tuvastamisel, mitte niivõrd staatilisel sotsiaaldemograafilisel profileerimisel. Koostöös Tellijaga lepime kokku uuringu

täpse valimisuuruse ja -jaotuse, soovitame esindusliku valimi asemel teatud sihtrühmade suuremat osakaalu. Valimisse peaks

sattuma ka väike hulk pettuse ohvriks langenud inimesi, kelle kogemust mõõdame enesekohaste küsimustega. Samuti soovitame

edaspidi kasutada (osaliselt) sama küsimustikku pikaajaliste muutuste tuvastamiseks, kaardistada kelmuste ja nendega seonduvate

riskitegurite ja kaitsvate tegurite arengut ajas (sarnaselt nt Päästeameti kriisivalmiduse uuringutele).

Riskiprofiilide ja persoonade loomiseks kasutame muuhulgas ka klasteranalüüsi. Lõplik väljund kujuneb kvalitatiivse ja kvantitatiivse

analüüsi ühendades.

Tellija poolt lähteülesandes soovitatud intervjuude asemel uurime haavatavaid sihtrühmi laiema küsitlus-uuringuga, milles on nii

avatud kui standardiseeritud küsimusi. Eelistame suuremat anonüümsemat uuringut, kuna potentsiaalselt haavatavad isikud ei

pruugi olla oma haavatavusest teadlikud või tunda end mugavalt seda väljendades. Suurema valimiga uuring võimaldab kirjeldada ka

laiemat hulka haavatavuse profiile. Samas lubab avatud küsimuste kaasamine saavutada osaliselt intervjuu-meetodi eesmärke.

Uurimisülesanne 3: Sekkumiste väljatöötamine

Sekkumiste väljatöötamisel kasutame kolme põhilist allikat. Teaduskirjanduse ja rahvusvahelise praktika analüüs võimaldab

tuvastada valiidsed sekkumised, mida on läbi viidud ja mis on andnud tulemusi teistes riikides. Ekspertintervjuude ja sidusrühmade

Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendatus

8

kaasamine aitab kohandada võimalikke sekkumisi Eesti konteksti ja tagada, et planeeritavad sekkumised on rakendatavad ja

potentsiaalselt tulemuslikud Eestis. Koosloome töötoad võimaldavad välja töötada võimalikke sekkumisi ja nende rakendamise

detaile. Lisaks kasutame võimalust kvantitatiivse elanikkonnauuringu raames sekkumisideid eeltestida.

Täpsemalt (esimesed etapid kirjeldatud taotluse varasemas osas):

(1) Teaduskirjanduse ja rahvusvahelise praktika analüüs kelmuste ennetamise tõenduspõhistest sekkumistest ülevaate saamiseks.

(2) Kvantitatiivne elanikkonnauuring (stratifitseeritud juhuvalim, N=1000–1500) sekkumisideede eeltestimiseks. (Ühine uuring

Uurimisülesannete 2 ja 3 jaoks).

(3) Ekspertintervjuud, mis võimaldavad kaardistada ja analüüsida olemasolevaid programme ning algatusi. (Ühine intervjuu

Uurimisülesannete 2 ja 3 jaoks, et hoida kokku ekspertide aega).

(4) Kaks koosloome töötuba seotud osapooltega:

Esimese töötoa eesmärk on esialgsete sekkumisideede tutvustamine, ühine ajurünnak ja kohaliku kontekstiga sidumine. Teise töötoa

eesmärk on väiksema hulga sekkumisideede edasi arendamine ja praktikasse rakendamise detailide arutamine – mis on Eestis

võimalik, kuidas saaks sekkumise mõju ajastusel ja rakendamisel maksimeerida.

Töötoa raames kasutame Tartu Ülikooli ja Innotiimi koostööl valminud Mõjutusakende mudelit, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud

käitumisteaduslikke raamistikke nagu Behaviour Change Wheel (Michie et al, 2021) ja EAST (BIT, 2024)

Töötubades osalevad erinevate valdkondade eksperdid ja sihtrühmade esindajad.

(4) Sekkumiste mõjukuse, teostatavuse ja kõrvaltoimete hindamine.

Uurimismeeskond koondab ja süstematiseerib ideed ning hindab nende oodatavat mõjukust, teostatavust ja kõrvalmõjusid.

Sekkumise oodatava mõjukuse hindamisel lähtume sarnaste sekkumiste avaldatud mõju uuringutest, kui neid on. Lisaks kõrvutame

iga sekkumise arvatavat mõju mehhanismi (loogikamudelit) uurimisülesannetes I ja II koostatud probleemse käitumise põhjuste

kaardistusega. See võimaldab hinnata ekspertkonsensuse alusel, a) kui olulisi käitumise riskitegureid sekkumine b) kui suure

tõenäosusega mõjutab. Mida kõrgemad on need kaks hinnangut, seda lootustandvateks sekkumisideed loeme.

Sekkumise oodatava teostatavuse hindamisel lähtume samuti sarnaste sekkumiste uuringutest ning süsteemsest sekkumisideede

analüüsist, mille käigus hindame sekkumise läbiviimiseks vajalikke rahalisi, tehnoloogilisi ja inimressursse ning võimalusi, et

sekkumise tekitab soovimatuid kõrvalmõjusid.

Sekkumise oodatavate kõrvaltoimete hindamisel lähtume varasematest uuringutest ning ideede süsteemsest analüüsist. Kaalume

võimalusi, et sekkumine stigmatiseerib või kahjustab muul moel sihtrühmi, toetab kelmuste meetodite arengut, vähendab

ühiskondlikku konsensust probleemiga tegelemiseks jms.

Reastame kõik kaardistatud sekkumisvõimalused oodatava mõjukuse, teostatavuse ja kõrvaltoimete riskivabaduse summa alusel

ning kirjeldame põhjalikumalt kolm kõige lootustandvamat sekkumist.

Uurimisülesanne 4: Kelmuste ennetuse koostöö mudeli loomine

Uuringuetapis kasutatakse kombineeritud kvalitatiivset ja osaliselt kvantitatiivset lähenemist.

(1) Etapi esimese sammuna viiakse läbi kaks fookusgrupiintervjuud. Need arutelud täidavad ühtlasi Delphi-meetodi esimese vooru

funktsiooni, pakkudes avatud ja mitmekesist sisendit koostöömudeli esialgseks kujundamiseks. Fookusgrupid moodustatakse

sihtrühmapõhiselt. Esimesse gruppi kaasatakse avaliku sektori ja reguleerivate asutuste esindajad, sealhulgas Politsei- ja

Piirivalveamet, Siseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet ja Finantsinspektsioon. Arutelu keskendub senistele koostöövormidele,

kitsaskohtadele ja institutsionaalsele vastutusele kelmuste ennetuses. Teine fookusgrupp koondab era- ja finantssektori esindajad,

sealhulgas pangad, side- ja tehnoloogiaettevõtted ning soovi korral ka tarbijakaitse või kübernõustamise valdkonna esindajad.

Arutelus käsitletakse ettevõtete kogemusi, ootusi avaliku sektori partneritele ning võimalusi süsteemsema andme- ja teabevahetuse

loomiseks.

(2) Fookusgruppidest saadud sisendi põhjal koostatakse Delphi-meetodi teise vooru küsimustik.

(3) Töötatakse välja kolm erinevat koostöömudeli toimimise stsenaariumi (nt tõenäoline, optimistlik ja piirav stsenaarium).

(4) Etapi lõpus valideeritakse koostöömudeli prototüüp aruteluseminari või individuaalsete järelintervjuude kaudu. Eesmärk on

koguda praktilist tagasisidet ja vajadusel teha täiendused, mis aitavad tagada mudeli rakendatavuse ning toetavad selle edasist

juurutamist.

________________________________________

Viited:

Behavioural Insights Team. (2024). EAST: Four simple ways to apply behavioural insights. Retrieved from

https://www.bi.team/publications/east-four-simple-ways-to-apply-behavioural-insights/

Michie, S., West, R., Finnerty, A. N., Norris, E., Wright, A. J., Marques, M. M., ... & Hastings, J. (2021). Representation of behaviour

change interventions and their evaluation: Development of the Upper Level of the Behaviour Change Intervention Ontology.

Wellcome open research, 5, 123.

9

Selleks, et töö tellija ja töö teostaja oleksid töö lähteülesannete püstitamise ja tulemuste saavutamise osas ühes inforuumis, plaanime

korraldada planeeritult töökohtumisi vähemalt korra kvartalis, aga vajadusel ja kokkuleppel ka tihedamini. Infoseminaridel osaleb

ministeeriumi poliitikakujundajate tiim (tellija esindajad ja koostööpartnerite esindajad) ja töö põhitäitjad ning nende eesmärgiks on

arutada töö kulgemise (ajakava), tekkinud küsimuste üle ning vajadusel teha kokkuleppelisi muudatusi tööplaanis. Lisaks toimuvad

kokkuleppel kohtumised uuringu juhtkomisjoniga.

Koosolekute ajad planeeritakse vähemalt 2 nädalat ette enne koosoleku toimumise aega ning vähemalt nädal aega ette saadetakse

osalejatele koosoleku päevakava. Koosolekuid protokollitakse. Infoseminaride meedium (vahetult, veebis, hübriid) otsustatakse enne

esimest infoseminari.

Töö teostaja esindaja ja tellija lepivad avakohtumisel kokku suhtluspõhimõtted, sh kuidas toimub projektijuhi ja tellija esindaja

vaheline suhtlus (suhtluskanal) ning millise sagedusastmega need toimuvad (nt korra kuus, vastavalt vajadusele vms). Töö teostaja

pakub, et uuringu projektijuht ning töö tellija esindajad suhtlevad vähemalt korra kuus (projektijuht annab ülevaate toimuvatest

tegevustest ning ajakavas püsimisest; tellija esindaja on kursis töö kulgemisega); vajadusel (nt küsimuste tekkimisel) lepivad

projektijuht ja tellija kokku aja ühiseks kohtumiseks, kuhu kaasatakse ka uuringu ja/või tellija meeskonna teisi liikmeid.

KELM_aja- ja tegevuskava.docx

Riskianalüüs esitatud eraldi failis.

KELM_riskianalüüs.docx

Pakkuja nägemus koostööst tellijaga

Uuringu Gantti graafik

Riskide maandamise plaan

Lisafailid

Vastutav täitja ja põhitäitjad (8)

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

Anneli

Soo doktorikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond, karistusõiguse kaasprofessor

(1,00)

Vastutav

täitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Kristjan

Kask doktorikraad

Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste

instituut, Dotsent (1,00) Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Andero

Uusberg doktorikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

psühholoogia instituut, afektiivpsühholoogia

professor (1,00)

Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Jaan

Ginter doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Annegrete

Palu magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond, eksperimentaalpsühholoogia

nooremlektor (0,50),

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

psühholoogia instituut,

eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor (0,50)

Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Anna

Markina

magistrikraad

(teaduskraad)

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond, kriminoloogia teadur (1,00) Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Heidi

Reinson

magistrikraad

(teaduskraad)

Tartu Ülikool, Majanduskäitumise lektor (0,10),

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

psühholoogia instituut, majanduskäitumise

nooremteadur (0,50)

Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

10

gfedcb

Reio_Astla_CV (1).pdf

A. Soo on TÜ karistusõiguse kaasprofessor ja karistusõiguse osakonna juhataja. Viibis 2016—2017 Marie Skłodowska-Curie grandiga

Maastrichti Ülikoolis ja 2018—2019 stipendiumiga Humboldt-Forschungsstipendium für erfahrene Wissenschaftler Kölni Ülikoolis.

Õpetab mh karistusõigust, sanktsiooniõigust, ning kriminaalpoliitikat. 2023. aastal oli vastutav täitja projektis "Õigusliku analüüsi

koostamine „Eesti Vabariigi kodanike väljaandmine Ameerika Ühendriikidele"" ning 2019. aastal vedas sisuliselt analüüsi

Riigikantseleile „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuste kohaldamine Eesti õiguses“. On käesoleva projektis nii projektijuhi

kui ka vastutava täitja rollis, tagades projekti edenemise, tähtaegadest kinnipidamise ja koostöö tellijaga, ning panustab I ja IV etapis.

H. Urmann on TÜ võrdleva poliitika õpetaja ning sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse asejuhataja ja projektijuht-analüütik.

Käsitleb oma õppeainetes teadusliku metodoloogiat ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeod. Projektis on tema

ülesandeks projektijuhi Soo toetamine administratiivsetes ülesannetes.

K. Kask on TLÜ õiguspsühholoogia dotsent. On läbi viinud uuringuid õiguspsühholoogia teemadel ülekuulamise valdkonnast,

probleemsest alkoholitarvitamisest ja kriminoloogiast. On edukalt juhendanud ühte ja praegu juhendab viite doktoranti. Tema

ülesandeks on I-IV etappi panustamine.

J. Ginter on TÜ õigusteaduskonna emeriitprofessor, õpetas kuni 2025.aastani kriminoloogiat. Oli täitjaks Horizon 2020 projekti

RAYUELA - "Noorte harimine ja jõustamine läbi mängimise internetis ohutult toimetamiseks", mille eesmärgiks oli saavutada

alaealiste internetis ohvriks sattumiste vähendamine. On praegu täitjaks Euroopa Komisjoni DG JUST tellimisel läbi viidava uurimuse

"Kriminaalmenetluses kaitseõiguste digitaliseerumine". Projektis on tema ülesandeks I etappi panustamine.

H. Reinson on majanduskäitumise lektor Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias (SSE Riga) ning lõpetamas TÜ ja Maastrichti

Ülikooli ühist doktorantuuri pensioniks säästmise otsuste teemal. 2012-2023 töötas ta käitumisteaduste juhteksperdina Kantar

Emoris, kus juhtis ja nõustas mitmeid rakendusuuringuid, sh Justiitsministeeriumi tellitud "Alaealiste õigusrikkumistele suunatud

Helen

Urmann magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan

Skytte poliitikauuringute instituut, võrdleva

poliitika õpetaja (0,50),

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan

Skytte poliitikauuringute instituut, projektijuht-

analüütik (0,50)

Põhitäitja 01.06.2025 30.11.2026 EST

Täitjad sh tudengid

Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev

Ene

Tubelt magistrikraad

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte

poliitikauuringute instituut, analüütik (1,00) Magistrant 01.06.2025 31.05.2026

Reio

Astla Magistrant 01.09.2025 31.08.2025

Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll

Täitjate CV-d

Abitööjõud

Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV

11

lühisekkumiste analüüsi," mille tulemused aitasid kujundada uusi lähenemisi alaealiste õigusrikkumiste vähendamiseks. 2023. aasta

lõpus toimus Heidi eestvedamisel ainulaadne III pensionisamba juhuslikustatud kontrolluuring (JUKU ehk RCT), mille raames testiti

erinevate e-kirjade mõju III samba sissemaksetele. Teeb koostööd Riigikantselei Innovatsioonitiimiga, kus aitab disainida ja ellu viia

käitumisteaduslikke sekkumisi erinevates poliitikavaldkondades. Projektis vastutab Heidi II ja III uurimisülesande täitmise eest ning

panustab I ja IV etappi.

A. Uusberg on TÜ afektiivpsühholoogia professor ja Heaoluteaduste tippkeskuse teadusjuht. Tema juhitav Tartu afekti ja

regulatsiooni uurimisrühm uuring inimese tundeid, tahteid ja nende reguleerimise võimalusi. Lisaks alusuuringutele edendab Andero

psühholoogia ja teiste käitumisteaduste rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamiseks. On magistriõppekava "Rakenduslik

käitumisteadus" programmijuht. Ta on juhtinud või täitnud mitmeid käitumisteadusi rakendavaid projekte. 2021 aastal oli Andero

valitsust nõustava Covid-19 teadusnõukoja liige. Täidab projekti kõigis etappides nõuandvat funktsiooni.

A. Palu on Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor nii psühholoogia instituudis kui õigusteaduskonnas. Lisaks on tal

hetkel käsil doktorantuur. Ta on oma interdistsiplinaarse teadustöö ja doktorantuuri raames uurinud erinevaid õiguspsühholoogia

teemasid: lapstunnistajate mälu, isikute äratundmine, valetamine. Õigusteaduskonnas õpetab tudengitele psühholoogiat ja

õiguspsühholoogiat, psühholoogia instituudis õpetab ta uurimismeetodite ainet bakalaureusetudengitele. Alates 2023. aastast

kuulub ta Justiitsministeeriumi süüteomenetluse arendamise juhtgruppi, mis tegeleb kriminaalmenetluse seadustiku uuendamisega.

Vastutab I etapi eest, panustab ka teistesse etappidesse.

A. Markina on TÜ kriminoloogia teadur ja doktorant. On spetsialiseerunud kriminoloogia ja kriminaalpoliitika probleemide uurimisele,

osaledes nii Eesti-sisestes kui ka rahvusvahelistes uuringutes. Tema teadustöö keskmes on olnud muu hulgas sekkumisstrateegiad ja

kriminaalpoliitika reformide mõju hindamine. Annal on ulatuslik juhendamiskogemus, sealhulgas magistritööde juhendamine

kelmuste olemuse ja ennetusvõimaluste teemal. On TAI juures tegutseva Ennetuse teadusnõukogu liige ning panustab aktiivselt

teaduspõhise ennetuspoliitika arendamisse. Vastutab IV etapi eest, panustab ka teistesse etappidesse.

Teaduskirjanduse esmast analüüsi teostavad ja vastavalt TLÜ ja TÜ meeskonda jooksvates küsimustes toetavad R. Astla (BA

psühholoogia),TLÜ psühholoogia õppesuuna magistrant, ja E. Tubelt (MA semiootika ja kultuuriteooria), TÜ rakendusliku

käitumisteaduse magistrant.

Taotleja näeb ette, et projekti ajaraami optimaalseks kasutamiseks ja uuritavate andmete täiendava pärimise vältimiseks tehakse

elanikkonna küsitlusuuringu läbi viimiseks koostööd küsitlusuuringu pakkujaga (nt EMOR, Norstat vms). Hanke küsitlusuuringu

läbiviija leidmiseks saab korraldada pärast positiivse rahastusotsuse saamist. Taotleja seab andmekogumisele kriteeriumid (nt valimi,

andmekogumisviiside jm osas), mille alusel otsustatakse ja valitatakse edukas hankes osaleja.

Allhankijate ülevaade

Varem läbiviidud sarnased projektid ja/või uurimused (kuni 10 kõige oluliemat kirjet) (10)

Number Projekti nimetus

eesti keeles

Vastutav

täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta

Keskmine

aastane

summa

Kogusumma

hange

222151

Uuring "Mobiilne

sekkumine

õigusrikkujatele"

Siim

Espenberg Ministeeriumid 2020 2021 56 188,80 EUR

57 904,00

EUR

RITA2/006

Kuriteoohvrite

kaitse ja

kohtlemise uuring

Elvo

Themas

Teadmisepõhise

poliitikakujundamise

toetamine (RITA2)

2016 2017 46 800,00 EUR 46 800,00

EUR

LSVPH22460

Transpordiametile

bussides turvavöö

kinnitamise

sekkumisuuringu

väljatöötamine ja

läbiviimine

Sille-Liis

Männik

Riiklikud

sihtasutused ja

ametid

2022 2023 6 000,00 EUR 6 000,00 EUR

12

MNTK1

Meeste

nõustamis- ja

tervishoiuteenuste

kasutamise uuring

Jaanika

Hämmal

Meeste nõustamis- ja

tervishoiuteenuste

kasutamise uuring

(MNTK)

2022 2023 112 032,00 EUR 150 000,00

EUR

MÜKS-ISAD3

Isapuhkuse ja -

hüvitise

müksamisprojekt

Kaisa Esko

Sotsiaalministeeriumi

müksamisprogramm

– Isapuhkuse ja -

hüvitise

müksamisprojekt

(MÜKS-ISAD)

2021 2022 60 500,00 EUR 60 500,00

EUR

LSVPH22561

Inimkäitumisest

informeeritud

tööriistakasti

loomine

rohepöörde

elluviimiseks

Andero

Uusberg

Muu siseriiklik avalik

sektor 2022 2023 21 280,00 EUR

21 280,00

EUR

1-1/4,

06.01.2022

Ennetuse

teadusnõukogu

Karin

Streimann

Siseriiklik avalik

sektor 2022 2025 43 358,40 EUR

132 000,00

EUR

leping nr 7-

8/3771,

projekt nr

2014-

2021.1.05.19-

0001

Noorte hälbiva

käitumise leviku

uuring (ISRD-4)

Anna

Markina

EMP ja Norra

finantsmehhanismid

2014–2021

2022 2024 77 288,40 EUR 147 492,00

EUR

LSVJS19668

Vanglast

vabanenute

tugiteenuse

tulemuslikkuse

hindamine

Marvi

Remmik Ministeeriumid 2019 2020 25 000,00 EUR

25 000,00

EUR

MSVOI19409

Kuriteoohvrite

õigused ja neile

mõeldud

teenused

Anna

Markina Euroopa Komisjon 2019 2022 36 385,20 EUR

92 174,94

EUR

Kommentaar seotud projektide/uuringute kohta

1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded,

Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või

andmebaasis Scopus (v.a. kogumikud)

Avatud juurdepääs

Remmel, Maali-Liina; Suija, Kadri; Markina, Anna; Tisler, Anna; Ķīvīte-Urtāne, Anda; Stankūnas,

Mindaugas; Nygård, Mari; Aasbø, Gunvor; Maļina, Laura; Uusküla, Anneli (2025). Navigating

the risks: Stakeholder views on risk-based cervical cancer screening. PLoS ONE, 20 (3),

Uuringuga seotud publikatsiooni (kuni 10 kõige olulisemat kirjet) (10)

Number Projekti nimetus

eesti keeles

Vastutav

täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta

Keskmine

aastane

summa

Kogusumma

13

e0317986. DOI: 10.1371/journal.pone.0317986.

Palu, A., Uusberg, A., Kask, K. (2024). Bridging Behavioral Science and Public Policy in Estonia.

Journal of Applied Research in Memory and Cognition, 13 (4), 509−515. DOI:

10.1037/mac0000188.

Matos, Raquel; Campos, Luísa; Martins, Filipe; Deakin, Jo; Carneiro, Alexandra; Fox, Claire;

Markina, Anna (2023). At the ‘risky’ end of things: labelling, self-concept and the role of

supportive relationships in young lives. Journal of Youth Studies, 26 (3), 313−330. DOI:

10.1080/13676261.2023.2174007.

Riitsalu, Leonore; Uusberg, Andero (2021). To double, quadruple, or keep? Semi-automated

service increases micro-investments. Journal of Behavioral and Experimental Economics, 95,

101774. DOI: 10.1016/j.socec.2021.101774.

Vainre, Maris; Aaben, Laura; Paulus, Alari; Koppel, Helleka; Tammsaar, Helelyn; Telve, Keiu;

Koppel, Katre; Beilmann, Kaia; Uusberg, Andero (2020). Nudging towards tax compliance: A

fieldwork-informed randomised controlled trial. Journal of Behavioral Public Administration, 3

(1). DOI: 10.30636/jbpa.31.84.

Marshall, Ineke Haen; Neissl, Katharina; Markina, Anna (2019). A Global View on Youth Crime

and Victimization: Results From the International Self-Report Delinquency Study (ISRD3).

Journal of Contemporary Criminal Justice, 35 (4), 380−385. DOI:

10.1177%2F1043986219884814.

1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline

toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja

avatus kaastöödele

Avatud juurdepääs

Palu, Annegrete; Soo, Anneli (2023). From Tradition to Evidence: Rethinking the Law on

Eyewitness Identification in Estonia. Juridica International, 32, 87−106. DOI:

10.12697/JI.2023.32.08.

2.5. Projekti, tellitud teadustöö või analüüsi publitseeritud raport

Avatud juurdepääs

Reinson H., Hämmal, J., Kruuse, K., Rannu, K., Parder, M-L. (2021). Alaealiste õigusrikkumistele

suunatud lühisekkumiste analüüs. 1−92.

3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book

Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud)

Avatud juurdepääs

Leonaitė, Erika; Markina, Anna; Pall, Katre (2022). Implementation of the Victims’ Rights

Directive in Lithuania and Estonia: Challenges and Achievements. In: Legal Protection of

Vulnerable Groups in Lithuania, Latvia, Estonia and Poland. (287−308). Springer. (European

Union and its Neighbours in a Globalized World; 8). DOI: 10.1007/978-3-031-06998-7_13.

Israel, Sabine; Deakin, Jo; Frank, Renata; Markina, Anna; Murakas, Rein; Quandt, Markus

(2021). Bounded Agency and Social Participation: How Socioeconomic Situation and

Experiences Influence Young People’s Way of Engaging In Society. In: Bruselius-Jensen, Maria;

Tisdall, Kay; Pitti, Ilaria (Ed.). Young People’s Participation: Revisiting Youth and Inequalities in

Europe. (53−76). Bristol, UK: Policy Press. DOI: 10.1332/policypress/9781447345411.003.0005.

Kommentaar seotud publikatsioonide

14

publikatsioonide kohta

KELM_eelarve.xlsx

Eelarve

Pakkumuse eelarve

Teaduseetika teemade kontrollnimekiri

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue and planned mitigative

measures

1. INIMESED: kas projekti raames

läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse

inimesi?

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Uuritavaid (elanikkonda) kaasatakse töö II etapis kelmuste Eesti riskirühma ja haavatavate gruppide tuvastamise juures. Inimeste kaasamise eetilised kitsaskohad on seotud osalejate teadvustatud nõusoleku, andmekaitse, uurimisteema tundlikkuse (potentsiaalselt kelmuse ohvriks langemise kogemus ning sellega seonduvad negatiivsed tundmused) ning sellest tuleneva uuritava potentsiaalse kahjustamisega (psühholoogiline mõju, ebavõrdne kohtlemine vms). Elanikkonna küsitluse läbi viimiseks plaanib uuringumeeskond tellida andmekogumisteenust küsitlusuuringuid tegevalt ettevõttelt. Seeläbi ei päri uurijad täiendavalt uuritavate andmeid ja uurijad saavad ligipääsu juba anonümiseeritud andmetele. Taotleja näeb küsitlusuuringu läbiviijale üle antavas küsitluskavas ette, et küsitluse läbi viimise juures tutvustatakse struktureeritud telefoniintervjuude puhul inimestele uuringu eesmärki ja andmekaitsepõhimõtteid; veebiküsitlusele vastajatele tutvustatakse seda uuringu kaaskirjas. Uuritavad annavad suulise või

2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös

töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“

ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö

käigus anonüümitakse.)

nmlkji Jah

nmlkj Ei

5

6

Võimalusel kasutame olemasolevaid sekundaarandmeid kelmuste ohvrite profiili kohta. Uurijad pärivad sekundaarandmeid üldistatult ehk uurijad ei vaja andmeid isikustatud kujul. Ametiasutused saavad anda ülevaate sihtgrupi taustast nt kirjeldava statistika näitajate abil (sihtrühma suurus, keskmine vanus, vanuse standardhälve jm). Isikuandmeid kogutakse uuringu II etapis elanikkonna seas tehtava küsitlusega. Taotleja eelistus on hankida küsitlusteenust uuringufirmalt, misläbi uurijatele antakse üle juba anonümiseeritud andmed. Vajadusel (kui sobivat teenusepakkujat ei leita) viib Taotleja andmekogumise läbi ise. Sellisel juhul esitab Taotleja andmekaitseinspektsioonile taotluse loa saamiseks. Selle järel on võimalus pärida elanikkonna andmeid rahvastikuregistrist. Sellisel juhul on uurijatel ligipääs ka uuritavate otsestel isikuandmetel, et selle põhjal moodustada esinduslik valim ja saata välja uuringukutsed. Isikuandmed võimaldavad moodustada juhuvalimit, et tagada valimi esinduslikkus, ning saata

3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD

JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse

inimese embrüonaalseid tüvirakke või

inimese embrüot?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas nmlkj nmlkji

15

uurimistöös kasutatakse inimese rakke,

kudesid või kehavedelikke?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse

loomi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega

seotud teadmine: kas uurimistöös

kasutatakse taimset, loomset (v.a.

inimesed), mikroobset või muud päritolu

geneetilisi ressursse või nendega seotud

traditsioonilisi teadmisi?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas

uurimistöö toimub täielikult või osaliselt

mõnes EL-i välises riigis või edastatakse

isikuandmeid või muid uuringumaterjale

sellisesse riiki?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas

uurimistöös plaanitavad tegevused või

kasutatavad materjalid võivad kahjustada

keskkonda või inimeste tervist?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue and planned mitigative

measures

16

Uuringurühma liikmed kinnitavad, et järgivad uuringu läbi viimise kõikides tegevustes hea teadustava kokkuleppe (2017) põhimõtteid.

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Uurimisrühm näeb ette, et uuringu läbiviimiseks on vaja eetikakomitee ja andmekaitseinspektsiooni luba, kui uurimisrühm kogub

elanikkonna küsitluse andmed ise - seda on vaja andmete pärimiseks õiguste saamiseks ning uurimisinstrumendi ja andmekogumise

eetilisuse tagamiseks. Esimene eelistus on aga siiski hankida küsitlusuuringu läbi viimise teenus vastavalt teenusepakkujalt, kes

selgitatakse välja hankega.

Eetikakomitee luba taotleb uurimisrühm olenemata eelnevast ka selle tõttu, et projekti tulemustest planeeritakse avaldada

teadusartikkel. Paljudes kõrgetasemelistes teadusajakirjades on eetikakomitee kooskõlastus eelduseks avaldamisele.

9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames

kasutatakse või arendatakse tehisintellekti

süsteeme või meetodeid?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas

uurimistöö raames luuakse materjale,

meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist,

mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või

kahjulikel eesmärkidel?

nmlkj Jah

nmlkji Ei

11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas

uurimistöö raames esineb muid eetilisi

küsimusi, mida eelnevad küsimused ei

käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla

poliitiliselt tundlik või polariseeriv).

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Hea teadustava järgimine

Hea teadustava järgmise kinnitus

Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust?

Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta

Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud

Issue Relevant in my

proposal

Description of the ethical issue and planned mitigative

measures

17

nmlkj Jah

nmlkji Ei

Teadusandmete haldamine hõlmab plaani sellest, kuidas andmeid kogutakse, dokumenteeritakse, kaitstakse ja võimalusel

muudetakse kättesaadavaks.

Projekti raames kogutakse primaarseid (kvalitatiivsed või kvantitatiivsed andmed riskirühmade tuvastamiseks; koostöömudeli

loomiseks ja valideerimiseks) ja sekundaarseid (teaduskirjanduse analüüsist kogutud andmed, välisriikide praktikast tulenevad

dokumendid/uuringud, ametiasutustelt päritavad üldised andmed) andmeid. Sekundaarandmete allikateks on metoodikaosas

kirjeldatud teadusandmebaasid, ametiasutuste andmestike üldistused; primaarandmeid kogutakse (fookus)intervjuude, küsitluse ja

Delphi meetodil. Andmed on vastavalt andmetüübile kas tekstilises vormingus (Word, PDF) või numbrilises vormingus (CVS, Excel).

Kõiki andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli serverites ja turvalises ühistööfailis OneDrive (seotud asutuse töötajate kontoga). Ligipääs

andmetele on vaid uurimisrühma liikmetel, sealjuures ligipääs uuritavate isikuandmetele on vaid vastavat tegevust (andmekorje) läbi

viivatel uurimisrühma liikmetel. Ülejäänud liikmetel on ligipääs anonüümsetele/pseudonümiseeritud andmetele. Kogutakse vaid

minimaalselt vajalikke isikuandmeid. Kogutud toorandmed, mis sisaldavad informatsiooni uuritava isiku kohta (nt intervjuude

helisalvestis, intervjueeritavate kontaktandmed, isikuandmetega seotud küsitlustulemused), kustutatakse pärast nende

puhastamist/viimist isikustamata kujule (nt intervjuude puhul pärast transkribeerimist, küsitlusandmete puhul pärast vastajatele

koodide omistamist). Andmeid puhastab/transkribeerib uurimisrühma liige.

Kuna uuringu näol on tegemist rakendusuuringuga, sõltub isikustamata andmete avalikustamine sellest, milline on kokkulepe

uuringu Tellija ja Teostaja vahel.

Andmete haldamise põhimõtete järgimise eest vastutab uuringu projektijuht Anneli Soo.

nmlkj Jah

nmlkji Ei

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Teadusandmete kättesaadavus (andmete hulk ja tüüp) avalikkusele lepitakse kokku tellijaga.

Avatud teadus ja teadusandmete haldamine

teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse?

Selgitus projekti Nagoya protokollile vastavuse kohta

Ülevaade teadusandmete haldamisest

Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks?

Selgitus avatud teadusandmete kohta

Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha?

Selgitus piirangute kohta

Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti

18

nmlkji Jah

nmlkj Ei

Projekti raames loodud intellektuaalomand kuulub TÜ ja TLÜ teadlastele.

õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel?

Selgitus jagatud intellektuaalomandi õiguste kohta

Lisainfo

Lisainfo

19

Siseministeerium Pikk tn 61, 15065 Tallinn

Kinnituskiri 2-10/809

Eesti Teadusagentuuri ja Siseministeeriumi korraldatava rakendusuuringu “Kelmuste ennetamise tõhustamine” konkursile uurimisettepaneku esitamise kohta. Uurimisteemat taotlev asutus: Tartu Ülikool Uurimisteema projektijuht: Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo

Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut kinnitab, et osaleb positiivse rahastusotsuse korral rakendusuuringu läbiviimisel. Tallinna Ülikooli tegevusi juhib uuringul õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask.

Katrin Niglas Teadusprorektor Tallinna Ülikool /allkirjastatud digitaalselt/

1. Rahuldan konkursile „Kelmuste ennetamise tõhustamine“ esitatud uuringuettepaneku

„Teaduspõhine lähenemine kelmuste ennetamiseks Eestis“ (taotleja number ETISes: KELM2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool .

2. Käskkirja rakendada tagasiulatuvalt alates 01.06.2025.

Käskkirja andmise alused:

• teenuse osutamise leping nr 1.4-6/25/3;

• hindamiskomisjoni 19.05.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 2-2/25/13).

Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide

Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks

pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Noorma juhatuse esimees

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 06.06.2025 nr 1.1-4/25/113

Kelmuste ennetamise tõhustamise konkursi tulemuste kinnitamine

1 (5)

Teenuse osutamise leping nr 1.4-6/25/8

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), keda esindab juhatuse 14. augusti 2023. a käskkirja

nr 1.1-4/23/137 alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja

Siseministeerium, keda esindab kantsleri 11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine

varade valdkonna eest vastutavale asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas, ühelt

poolt

(edaspidi koos tellijad),

ning

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, ja Tallinna Ülikool, registrikood 74000122, keda esindab Tartu

Ülikool, registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, grandikeskuse juhataja Siret Rutiku

isikus, (edaspidi Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool koos teenuse osutaja)

lähtudes ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Kelmuste ennetamise tõhustamine” tulemustest

sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu alusel teeb teenuse osutaja teadus- ja arendustöö „Teaduspõhine lähenemine kelmuste ennetamiseks Eestis“ (ETISe kood KELM2) (edaspidi töö) ning Siseministeerium tasub selle eest

120 000 eurot (l isandub seaduses sätestatud käibemaks). 1.2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded,

millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades (nende prioriteetsuse järjekorras): „Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega“

(lisa 1), „Lähteülesanne“ (lisa 2), selles osas, milles seda pole täpsustatud „Uuringuettepanekus“, ja „ETAGi juhatuse otsus rahastamise kohta” (lisa 3).

2. Lepingu dokumendid

2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.3. Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega;

2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt:

3.1.1. I vahearuanne hiljemalt 10.12.2025;

3.1.2. lõpparuanne hiljemalt 31.10.2026.

3.2. Aruandeid hindab juhtrühm, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande

täiendamiseks.

3.3. Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega juhtrühma poolt. Eraldi

üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

2 (5)

4. Autoriõigused

4.1. Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi

omanikuks, kuuluvad teenuse osutajale. 4.2. Teenuse osutaja annab Siseministeeriumile tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu ainulitsentsi

koos all-litsentsi andmise õigusega töö tegemise raames loodud intellektuaalomandiga seotud

varaliste õiguste kasutamiseks Siseministeeriumi äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab Siseministeeriumile, sh nende teenistujatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele

isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, intellektuaalomandit reprodutseerida, intellektuaalomandit või

selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda

all-litsentse intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 4.3. Kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku

intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse osutaja ka sellise litsentsi saamise Siseministeeriumile ühes all-litsentsi andmise õigusega.

4.4. Litsents loetakse antuks töö üleandmisega ETAGile. 4.5. Litsentsitasu sisaldub lepingu hinnas.

5. Tasu 5.1. Lepingutingimustele vastava töö teostamise eest maksab Siseministeerium teenuse osutajale

tasu 120 000 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) , millest Tartu Ülikooli tasu osa

suurus on 101 273 eurot (lisandub seadusest sätestatud käibemaks) ja Tallinna Ülikooli tasu osa

suurus on 18 727 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks).

5.2. Tasu makstakse kahes osas: 5.2.1. 40% tasust (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast I vahearuande heakskiitmist; 5.2.2. 60% tasust (lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast lõpparuande heakskiitmist.

5.3. Siseministeerium kannab tasu üle Tartu Ülikoolile viimase esitatud arve alusel. Tartu Ülikool kannab Tallinna Ülikooli tasu osa üle Tallinna Ülikoolile vastavalt nendevahelisele eelarvejaotusele.

6. Poolte kohustused

6.1. ETAG kohustub: 6.1.1. vajadusel nõustama teenuse osutajat aruannete täitmisel ja esitamisel;

6.1.2. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.1.3. korraldama juhtrühma tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise.

6.2. Siseministeerium kohustub:

6.2.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2. tegema teenuse osutajaga kokkulepitud koostööd (sealhulgas kohtumised teenuse osutajate

esindajatega).

6.3. Teenuse osutaja kohustub: 6.3.1. tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.3.2. informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või

selle lisade muutmise vajadusest;

3 (5)

6.3.3. andma Siseministeeriumile üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja andmed; 6.3.4. tegema tellijatega lepingus ja selle lisades nimetatud koostööd (sealhulgas analüüsi

tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.3.5. esitama ETAGile aruanded vastavalt lepingu punktile 3; 6.3.6. esitama ETAGile töö esimese kuue kuu jooksul andmehaldusplaani; 6.3.7. arvestama tellijate kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas

lepinguga; 6.3.8. nimetama Siseministeeriumit töö rahastajana kõigis asjakohastes trükistes (artiklid,

raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel ; 6.3.9. võimaldama tellijatel ja volitatud isikutel kontrollida esitatud aruannete õigsust, teenuse

saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja raha kasutamise sihipärasust;

6.3.10. tegema tööga seotud teavitustegevusi üksnes Siseministeeriumi eelneval nõusolekul .

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

7.1. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid,

turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mis on ühe

poole poolt teisele poolele edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne või mille

puhul on ilmne, et selle avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave

hõlmab ka kõiki märkmeid, analüüse, uuringuid, tõlgendusi või muud teenuse osutaja või tema

esindajate (töötajad, juhatuse liikmed, muu lepingu alusel teenuse osutajat esindavad isikud)

poolt koostatud dokumente, mis sisaldavad või kajastavad konfidentsiaalset teavet või

põhinevad sellisel konfidentsiaalsel teabel.

7.2. Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalset teavet rangelt konfidentsiaalsena ja kasutama

seda ainult lepingu täitmise eesmärgil.

7.3. Teenuse osutaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Teenuse osutaja ja tellijad edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustama, et need isikud on konfidentsiaalsusnõudest

teadlikud ja täidavad seda.

7.4. Ilma Siseministeeriumi eelneva kirjaliku nõusolekuta on teenuse osutajal keelatud:

7.4.1. konfidentsiaalset teavet mis tahes viisil otseselt või kaudselt avaldada, levitada, edastada või

seda mis tahes muul viisil kolmandatele isikutele kättesaadavaks teha, välja arvatud juhul,

kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest;

7.4.2. kasutada talle edastatud või teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet mis tahes muuks

otstarbeks kui lepingu täitmiseks, sh kasutada konfidentsiaalset teavet otseselt või kaudselt

endale või kolmandale isikule ärilise kasu saamiseks või tellija(te) tegevuse kahjustamiseks;

7.4.3. talle edastatud või teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet reprodutseerida või lasta

reprodutseerida, v.a juhul, kui see on mõistlikult vajalik lepingu täitmiseks.

7.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub teenuse osutajal kõigi isikute eest,

kelle ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist või

juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpuni.

7.7. Teenuse osutaja kinnitab, et ta rakendab konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsuse

tagamiseks mitte vähemaid meetmeid ja hoolsust, kui oma samalaadse konfidentsiaalse

informatsiooni hoidmiseks ja annab endast parima, ennetamaks konfidentsiaalse teabe mis

tahes moel (sh hooletuse tulemusena) avaldamist kolmandatele isikutele.

7.8. Teenuse osutaja kohustub viivitamatult informeerima Siseministeeriumi, kui

konfidentsiaalne teave on saanud teenuse osutaja tahte vastaselt avalikuks või eksisteerib oht,

4 (5)

et taoline informatsioon võib avalikuks saada. Samuti kohustub teenuse osutaja viivitamatult

teavitama Siseministeeriumi esimesel võimalusel lepingu täitmisega seotud andmeid mõjutanud

infoturbe või andmekaitse intsidentidest ja juhtumitest.

7.9. Lepingu lõppemisel on teenuse osutaja kohustatud konfidentsiaalse teabe

kustutama/hävitama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Andmete kustutamise/hävitamise

kohta peab täitja koostama vastavasisulise akti, milles on fikseeritud kelle poolt, millal ja mis

meetodiga andmed hävitati. Akti annab täitja lepingu lõppemisel üle Siseministeeriumile.

8. Vastutus

8.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

8.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

8.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

8.5. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt,

kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

8.6. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

8.7. Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijatel õigus lepingust ühepoolselt taganeda.

8.8. Juhul, kui Siseministeerium on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades

sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus ilma tööd üle andmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivis).

9. Lepingu kehtivus ja l õppsätted

9.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Lepingut kohaldatakse alates 25. juunist 2025, sõltumata selle allkirjastamise hetkest.

9.2. Siseministeeriumil on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest.

9.3. Juhul kui poolele saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijatel õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja

alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel. 9.4. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus.

5 (5)

9.5. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

10. Poolte andmed:

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jaanson Krista Aas Siret Rutiku