Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

30.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 5 jäetakse välja tekstiosa „12,“ ja asendatakse tekstiosa „46–51 ja 55“

tekstiosaga „46, 47 ja 49–51“;

2) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 20 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukesksesse rakendusse kantakse:

1) andmed, mis on vajalikud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohta otsuse tegemiseks –

deklaratsiooni esitaja nimi ja isikukood, deklaratsiooni süsteemi sisestamise kuupäev ja

kood, deklaratsiooni olek, võimaliku tagastatava või juurde määratava tulumaksu summa;

2) andmed tuludeklaratsiooni kontrollimise käigu kohta – menetluse alustamise ja lõpetamise

kuupäev, deklaratsiooni staatus menetluse alguses ja lõpus, lisadokumendi registreerimise

kuupäev ja kood, menetlust läbi viiva ametniku nimi ning tema kommentaarid menetluse ja

lisadokumentide kohta, menetluse tulem;

3) Maksu- ja Tolliametile paberkandjal esitatud tuludeklaratsiooni skaneering.“;

4) paragrahvi 222 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „veerus E1“ tekstiosaga „veergudes E1 ja E2“;

5) paragrahvi 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kontrollikeskkonna rakendusse kantakse isikupõhiste kontrolliülesannete kohta järgmised

andmed:

1) kontrollitava isiku nimi ja registri- või isikukood;

2) töö- ja alamülesanded ning nende algatamise ja lõpuleviimise kuupäevad;

3) kontrolli teostava ametniku nimi;

4) tegevusjuhised ametnikule;

5) menetluse käigus sooritatud toimingud, kokkuvõte tuvastatud asjaoludest ja tehtud otsused.“;

6) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed ulatuslikule isikuteringile sihistatult edastatud teadete kohta – teate sisu, teate saaja

ja tema kontaktandmed, teate edastamise kanal, teate saatmise kordade arv ja saatmise

kuupäevad ning märge, kas teade on adressaadini jõudnud.“;

2

7) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sularahamakse registreerimise ja kaardimakse teostamise rakendusse kantakse Maksu- ja

Tolliameti teeninduskohas vormistatud sularahamakse või kaardimakse kohta järgmised

andmed:

1) juriidilisest isikust kliendi puhul – ärinimi, aadress, registrikood ning kassatehingu vahetult

sooritanud isiku nimi ja tema isikukood või mitteresidendi kood;

2) füüsilisest isikust kliendi puhul – nimi, aadress ja isikukood või mitteresidendi kood;

3) kassatehingu vormistanud ametniku nimi ja isikukood;

4) kassatehingu liik, sooritamise aeg, kviitungi number, makse viitenumber, selgitus ja

summa.“;

8) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja D4“ tekstiosaga „,D4, F34, F50 ja F51“;

10) määrust täiendatakse §-ga 521 järgmises sõnastuses:

„§ 521. Töötamise kontrolli rakendus

(1) Töötamise kontrolli rakenduse ametlik lühend on TKR.

(2) Töötamise kontrolli rakendusse kantakse:

1) andmed vaatluste kavandamise ja läbiviimise kohta – vaatlusaluse objekti nimetus, aadress,

ehitisregistri kood ja muud identifitseerimistunnused, vaatluse läbiviimise eesmärk, kas vaatlus

on läbi viidud, vaatluse läbiviimise aeg ning vaatlust korraldava ametniku ees- ja

perekonnanimi;

2) töötamise registrist ning töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogust saadud andmed

vaatlusalusel objektil tööd võimaldavate isikute ja seal tööd tegevate füüsiliste isikute kohta –

§ 53 lõike 2 punktides 1–9 ja 11–13 ning § 531 lõikes 4 ja lõike 7 punktides 1–3 nimetatud

teave;

3) vaatlusalusel objektil tööd tegeva füüsilise isiku ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg

seitsme päeva kohta, mis on arvutatud § 531 lõike 8 punktis 1 nimetatud teabe alusel;

4) märge, kas vaatlusalusel objektil tööd tegev isik on füüsilisest isikust ettevõtja või omab

ettevõtluskontot.“;

11) paragrahvi 531 lõiget 7 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isiku puhul lisaks

teave tema töötamise seadusliku aluse kohta – sellekohase loa tüüp ja kehtivusaeg;“;

12) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Paberkandjal dokumendid, mis ei kuulu säilitamisele, hävitatakse esimesel võimalusel,

kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul arvates andmete registrisse kandmisest.“;

14) paragrahvi 57 lõikes 2 asendatakse sõna „volitatud“ sõnaga „vastutav“;

15) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „12–16,“ tekstiosaga „13–16,“, tekstiosa „48–

531,“ tekstiosaga „49–52, 53, 531,“ ja jäetakse välja tekstiosa „, 55“;

16) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „12,“ ning asendatakse tekstiosa „48, 50–

531 ja 55“ tekstiosaga „50–52, 53 ja 531“;

3

17) paragrahvi 58 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosad „12,“ ja „48,“ ning asendatakse tekstiosa

„,53, 531 ja 55“ tekstiosaga „ja 521–531“;

18) paragrahvi 58 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „12,“ ning asendatakse tekstiosa „44–51

ja 55“ tekstiosaga „44–47, 49–51 ja 521“;

19) paragrahvi 58 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „91–12,“ tekstiosaga „91–11,“ ning tekstiosa „,

48–52 ja 55“ tekstiosaga „ja 49–52“;

20) paragrahvi 62 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§-des 91 ja 48 nimetatud

alamregistrite“ tekstiosaga „§-s 91 nimetatud alamregistri“;

22) paragrahvi 62 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „12,“;

23) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kohtueelse uurimise asutusel ja prokuratuuril kriminaalmenetluses, samuti

väärteomenetluse seadustiku § 9 punktis 1 nimetatud kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses

§-s 5 nimetatud alamregistrite andmetele.“;

24) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „91–14,“ tekstiosaga „91–11, 13, 14,“,

tekstiosa „351–38,“ tekstiosaga „351, 36, 37, 38,“ ning tekstiosa „45–51, 53, 531 ja 55“

tekstiosaga „45–47, 49–51 ja 521–531“;

25) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „8,“ tekstiosaga „7, 8,“;

26) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) viisteist kalendriaastat – §-s 27 nimetatud alamregistri andmete puhul;“;

27) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Põhjendatud juhtudel võib Maksu- ja Tolliamet ette näha lõikes 2 sätestatust lühemad

tähtajad digitaalsel kujul registrisse kantud dokumentidel sisalduvate alusandmete

säilitamisele.“;

28) paragrahvi 69 pealkiri ja sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

㤠69. Kande alus

Töötamise registri kanded tehakse vastavalt maksukorralduse seaduse §-s 255 nimetatud

andmekogude andmetele ning kande aluseks on:“;

29) paragrahvi 74 lõike 2 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „12,“ ning asendatakse tekstiosa

„35–37,“ tekstiosaga „35–36, 37,“ ja tekstiosa „,48–531 ja 55“ tekstiosaga „ja 49–531“;

30) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Alamregistri lõpetamisel või alamregistrist andmete eemaldamisel kohaldatakse

asjaomastele andmetele kuni nende hävitamiseni andmete senist turvaklassi.“;

31) määrust täiendatakse §-dega 814 ja 815 järgmises sõnastuses:

„§ 814. Aktsiisideklaratsioonide rakenduse ja käibedeklaratsiooni rakenduse varasemate

andmete säilitamine ja hävitamine

Kümne kalendriaasta pikkust andmete säilitamise tähtaega aktsiisideklaratsioonide rakenduse

andmetele ja viieteistkümne aasta pikkust andmete säilitamise tähtaega käibedeklaratsiooni

4

rakenduse andmetele kohaldatakse samuti andmetele, mis on kogutud nendesse rakendustesse

enne 15. augustit 2025. a. Andmed, millel on täitunud vastavalt kümne või viieteistkümne

kalendriaasta pikkune säilitamise tähtaeg, hävitatakse viivitamata.

§ 815. Ekspordikontrolli süsteemi, ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ja

väljumise manifesti süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine

(1) Kuni 15. augustini 2025. a peetavate ekspordikontrolli süsteemi, ekspordi

tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ja väljumise manifesti süsteemi andmeid säilitatakse

kuni 31. detsembrini 2030. a. Pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse viivitamata.

(2) Valitsusasutused, kes kuni 15. augustini 2025. a omasid õigust juurdepääsuks lõikes 1

nimetatud süsteemide andmetele vastavalt § 62 lõikele 3, omavad sellekohast õigust kuni nende

andmete hävitamiseni.

(3) Õigus juurdepääsuks lõikes 1 nimetatud süsteemide andmetele on arvates 15. augustist

2025. a kuni nende andmete hävitamiseni samuti § 62 lõike 3 punktis 5 nimetatud

valitsusasutustel.“;

32) määruse lisa 2 punkti 14 alapunkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„14.16. biokütuse tooraine ja selle päritoluriik;“;

33) määruse lisa 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8. Sigarettide, sigarite ja sigarillode kogus märgitakse tükkides. Suitsetamistubaka kogus

märgitakse grammides, tubakavedeliku kogus milliliitrites, tubaka tahke aseaine ja muu

alternatiivse tubakatoote kogus grammides. Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne

jaehind märgitakse eurodes.“;

34) määruse lisa 5 punktid 21 ja 22 sõnastatakse järgmiselt:

„21. Käibemaksuseaduse § 38 lõike 21 alusel antav kauba impordilt arvestatava

käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigus

Loa andmekoosseisu moodustavad kauba saaja nimi, registri- või isikukood, aadress, KMKR

number, informatsioon kütusemüüjaks olemise kohta, loa number, kehtivuse algus ja lõpp.

22. Käibemaksuseaduse § 38 lõigete 21 ja 22 alusel antav põhivara impordilt arvestatava

käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigus

Loa andmekoosseisu moodustavad kauba saaja nimi, registri- või isikukood, aadress, KMKR

number, kauba väärtus, kauba kirjeldus, loa number, kehtivuse algus ja lõpp.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Paragrahvi 1 punktid 1–8 ja 10–34 jõustuvad 15. augustil 2025. a.

(2) Paragrahvi 1 punkt 9 jõustub 16. augustil 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

5

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

asutab maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga kaotatakse MKR-ist kolm alamregistrit (ECS2, COMPLEX ja OMF1). Samas luuakse

MKR-i üks uus alamregister (töötamise kontrolli rakendus ehk TKR), sätestades ühtlasi selle

alamregistri andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ning infosüsteemi turvaklassi. Ühtlasi

korrigeeritakse alamregistrite APEX-TTK, PoUS, KOKE, IRIS, MTA KASSA, NCTS, TTKI,

KKS, MAIS ja LUBA andmekoosseise ning alamregistrite KMD ja ADEK andmete säilitamise

tähtaegu. Samuti kõrvaldatakse formaalne puudus alamregistri MORE andmete säilitamise

tähtaja ja infosüsteemi turvaklassi sätestamisel. Ühtlasi tuuakse esile süüteomenetlusi

teostavate asutuste juurdepääs e-tolli andmekogule. Lisaks korrastatakse nii TÖR-i andmete

halduse kui ka üldiseid andmehalduse norme. Viimasel puhul on fookuses pabermassiivide ja

digiprügi vältimine ning infoturve.

Eelnõuga kavandatu jõustumisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 61 alamregistrit (tänaselt –

63).

Määrus on ette nähtud jõustuma kahes osas – vastavalt 15. augustist 2025. a ja 16. augustist

2025. a.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Samuti osalesid eelnõu ja

seletuskirja koostamisel mitmed teised MTA teenistujad ameti erinevatest osakondadest.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]). Eelnõud toimetas keeleliselt

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ 1. jaanuari 2025. a redaktsioonis (RT I, 21.12.2024, 8).

1 Siin ja edaspidi kasutatakse valdavalt MKR-i alamregistrite ametlikke lühendeid, mis on sätestatud

Maksukohustuslaste registri põhimäärus §-de 6–56 lõigetes 1.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

2.1. Alamregistrite lõpetamine ja loomine

2.1.1. Paragrahvi 1 punktid 1, 2, 8, 12, 15, 16, 19–22 ning osaliselt punktid 17, 18, 24, 29

ja 31 (seonduvalt alamregistritega ECS2, COMPLEX ja OMF)

MKR-i aktiivosast eemaldatakse ekspordikontrolli süsteem ECS2 (MKR-i põhimääruse § 12),

ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem COMPLEX (§ 48) ja väljumise manifesti

süsteem OMF (§ 55), jättes ühtlasi välja viited eelosundatud sätetele MKR-i põhimääruse

paragrahvidest, mis käsitlevad e-tolli andmekogu, andmeallikaid, andmete säilitamise tähtaegu,

infosüsteemi turvaklassi ja teiste valitsusasutuste juurdepääsu neile alamregistritele. Niisamuti

on toimitud ka varem – 15. märtsist 2021. a eemaldati MKR-i aktiivosast rakendused JVIS ja

VKIS2.

Tolliseaduse § 13 alusel moodustatud e-tolli andmekogu osaks olevate rakenduste3 ECS2,

COMPLEX-i ja OMF-i eemaldamine MKR-i aktiivosast on tingitud asjaolust, et tegemist on

füüsiliselt ja moraalselt vananenud süsteemidega, mis ei ole käesoleval ajal

kasutusel. Kõnealustesse süsteemidesse koguti andmeid kuni 30. septembrini 2023. a, st täna

on andmete kogumine nendesse alamregistritesse lõppenud. Nende alamregistrite omaaegseid

funktsioone täidab täna automaatne ekspordisüsteem AES (MKR-i põhimääruse § 91), samuti

– COMPLEX-i importi puudutavas osas – impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem

IMPULSS (§ 221).

Küll aga oleks ennatlik ECS2, COMPLEX-i ja OMF-i kogutud andmete kohene hävitamine.

Otstarbekas on nende andmete säilitamine teatud aja vältel read-only režiimil. Kogutud

andmetega on võimalik küll tutvuda, sh riiklikku järelevalvet ja süüteomenetlusi läbiviivatel

asutustel tagasiulatuvates episoodides, kuid näiteks teha parandusi vm aktiivset töötlemist –

mitte. Andmete read-only režiimil säilitamise aja vältel kohaldatakse neile senist infosüsteemi

turvaklassi (K2T2S2). Vt siinjuures seletuskirja osa 2.3.3.

Andmete säilitamise tähtaja valikul on lähtutud – sarnaselt varasemalt4 alamregistrist NCTS

eemaldatud andmete säilitamisega (MKR-i põhimääruse § 813) – seitsme-aasta-printsiibist,

arvates andmete faktilise kogumise aasta lõppemisele järgneva aasta algusest, st alates 1.

jaanuar 2024. a kuni 31. detsember 2030. a. Kokkuvõtlikult seitsme aasta ja sellele lisaks kolme

kuu pikkune ajaline vahe enne seda, kui andmed pöördumatult kaotsi lähevad, vastab MKS §-

le 58, mille järgi on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega

seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme

aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku

puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

2 Vabariigi Valitsuse 05. märtsi 2021. a määrus nr 20, https://www.riigiteataja.ee/akt/110032021001, § 1 p 3 ja

10. 3 e-tolli andmekogu moodustavate rakenduste loetelu on toodud MKR-i põhimääruse §-s 5. 4 Vabariigi Valitsuse 29. mai 2023. a määrus nr 54, https://www.riigiteataja.ee/akt/101062023001, § 1 p 19.

3

Eelöeldust lähtuvalt ei ole pärast 31. detsembrit 2030. a andmete hävitamiseks sisulist takistust,

millest omakorda tuleneb, et andmed hävitatakse viivitamata (mitte 2031. aasta jooksul, nagu

seda võimaldaks üldnorm MKR-i põhimääruse § 63 lõikes 4). Andmete hävitamisel teeb MTA

koostööd Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RMIT).

2.1.2. Paragrahvi 1 punkt 10 ning osaliselt punktid 17, 18, 24 ja 29 (seonduvalt

alamregistriga TKR)

MKR-i uue alamregistrina sätestatakse töötamise kontrolli rakendus (TKR).

TKR-i eesmärgiks on toetada MTA maksuauditi osakonna tööd kohapealsete vaatluste

läbiviimisel. Puutetundliku ekraaniga seadet kasutades saab maksuaudiitor kohapeal välja

selgitada, kas füüsilise isiku töötamine on töötamise registris (TÖR) registreeritud, töötasu

väljamaksed deklareeritud, kas tööd võimaldav isik on töövõtuahela ja töötamise kestuse

infosüsteemis (TTKI) registreerimiskohustuse täitnud jms. Samuti annab TKR ka muud olulist

teavet, mida on vaja vaatluse sujuvaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks. TKR seega aitab MTA-

l tõhusamalt läbi viia riiklikku järelevalvet.

TKR-i raames töödeldakse järgmisi andmeid:

 andmed vaatlusaluse objekti kohta, konkreetselt selle nimetus, aadress,

ehitisregistrikood ja muud identifitseerimistunnused, samuti vaatluse eesmärk ja selle

läbiviimise staatus, läbiviimise aeg ning menetlustoimingu teinud ametniku ees- ja

perekonnanimi;

 TÖR-st ja TTKI-st saadud andmed kontrollitavate isikute kohta;

 TTKI kontekstis ka objektil tööd tegeva isiku ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg

seitsme päeva kohta;

 märge, kas kontrollitav füüsiline isik on töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või kas ta

kasutab ettevõtluskontot.

Andmete töötlemise õiguslikuks aluseks on maksukorralduse seaduse § 101, mille kohaselt

MTA-l on õigus koguda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul

terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid. Andmetöötlus on kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

Vastavalt MKS §-le 10 lõikele 1 kontrollib MTA maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste

täitmist kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

peab MTA menetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid

kulutusi ja mis tahes muid ebamugavusi. TKR aitab menetlusökonoomikale kaasa, sest see

võimaldab MTA-l kontrollida TÖR-i ja TTKI-ga seonduvaid kohustusi viisil, mis minimeerib

haldus- ja töökoormust nii MTA-le kui ka ettevõtjale – ilma TKR-ta tuleks TÖR-i ja TTKI

kohustuste täitmist kontrollida eraldi, käsitsi ning suurema ajakuluga. Andmetöötlus piirdub

vaid sellega, mis on vajalik vaatlustoimingu läbiviimiseks.

TKR-i kasutuselevõtmise kontekstis uuriti võimalikke andmekaitsealaseid riske, näiteks

andmelekete teket, juurdepääsupiirangute kuritarvitamist, andmete õigusliku aluseta töötlemist

ning muid andmetöötluse põhimõtete potentsiaalseid rikkumisi (nt andmete säilitamine pärast

säilitamise lõpptähtaja saabumist). Kõnealuste riskide realiseerumise tõenäosus ei ole aga suur,

sest TKR-le on määratud turvaklass K2T2S2, samuti selle kasutamine logitakse ja juurdepääsu

õigus on vaid piiratud hulgal MTA ametnikkonnast, kes peavad TKR-i kasutamiseks ennast

autentima ning ühtlasi osalema erinevatel andmekaitse ja infoturbe koolitustel. Lisaks on

tagatud MTA’s andmekaitsespetsialisti tugi.

4

TKR-s olevaid andmeid säilitatakse 7 aastat, misjärel need kustutatakse. Eelnõu ei piira

andmesubjektide andmekaitsealaseid õigusi, näiteks õigust teada, milliseid tema kohta käivaid

andmeid töödeldakse, saada neist väljavõtteid jne.

TKR-i kohta on MTA asjaomase tootejuhi poolt koostatud ka andmekaitsealane mõjuhinnang5.

2.2. Muudatused alamregistrite andmekoosseisudes

2.2.1. Paragrahvi 1 punkt 11 (seonduvalt alamregistriga TTKI)

Siinselt täiendatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (TTKI) kantavate

andmete loetelu, lisades sinna kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust

omava isiku puhul info tema töötamise seadusliku aluse kohta (vastava loa tüüp ja loa

kehtivusaeg).

Välistööjõu töötamise õigusliku aluse kontrollimise kohustuse paneb tööandjale välismaalaste

seaduse § 286. Sama seaduse § 2861 lg 4 ja lg 5 toovad esile vastutuse langemise peatöövõtjale

ja alltöövõtjale.

Kõnealuse täienduse laiem eesmärk on pakkuda võimalust saada kinnitust rakendatava

välistööjõu töötamise õigusliku aluse olemasolus, kitsamalt – muuta õiguskuuleka ettevõtja

jaoks hõlpsamaks veenduda töövõtuahelas tööjõu kasutamisega seotud nõuete täitmises. Samuti

on maksuhaldurile oluline võimalus tuvastada senisest paremini nõuetele mittevastava tööjõu

kasutamise juhtumeid.

Siinse täienduse realiseerimisel praktikas juhindutakse TTKI kohta käiva MKR-i põhimääruse

§ 531 lõikest 10, mille kohaselt Maksu- ja Tolliamet täidab käesolevas paragrahvis nimetatud

andmestiku võimalikult suures ulatuses tema käsutuses olevate andmete alusel, ehk siis MTA

ise võtab kõnealuse teabe riiklikest andmekogudest ja isikutel endil pole vaja midagi sisestada.

Lühiajalise töötamise loa andmed pärinevad välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogust ja tööloa andmed – rahvastikuregistrist.

2.2.2. Paragrahvi 1 punkt 4 (seonduvalt alamregistriga PoUS)

1. märtsist 2024. a võeti EL-s liidu kauba tollistaatuse tõendite T2L ja T2LF andmete

haldamiseks kasutusele elektrooniline liidu kauba tollistaatust tõendavate dokumentide

süsteem PoUS-STP (Proof of Union Status – Specific Trader Portal)6. Süsteemi rakendatakse

kahes etapis:

 1. märtsist 2024. a – liidu kauba tollistaatuse tõend T2L ja T2LF

 15. augustist 2025. a – süsteemi lisatakse tolli kaubamanifestide haldamine.

Eelnevast tulenevalt täiendatakse kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse

rakenduse (PoUS) andmekoosseisu selles rakenduses käsitletavate tõendite loendi osas, lisades

loendisse tolli kaubamanifestid CGM ja CGMF (CGM – Customs Good Manifest). Siinjuures

selgituseks, et manifestides CGM ja CGMF sisalduvate andmete koosseis on sama – erisus on,

5 TKR-i andmekaitseline mõjuhinnang on registreeritud MTA dokumendihaldussüsteemis (1.5-3.2/00016). 6 https://taxation-customs.ec.europa.eu/online-services/online-services-and-databases-customs/proof-union-

status-system_en

5

et CGMF on ette nähtud ainult kaubale, mida veetakse erikorraga maksuterritooriumitele

(special fiscal territories)7, sealt välja või nende vahel.

PoUS-i andmekoosseisu täiendamisega saab tagatud lisanduvate liidu kauba tollistaatuse

tõendite CGM ja CGMF riskianalüüsi andmevahetus Euroopa Liidu keskse PoUS-süsteemiga.

Kuni 15. augustini 2025. a kasutatakse liidu kauba tollistaatuse ühe tõendina komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 2015/24468 artikli 126a kohast laevandusettevõtja manifesti.

Laevandusettevõtja manifestid esitatakse tollile seni kas paberkandjal või e-postiga, mis on

ebamõistlik koormus nii ettevõtjatele kui ka manifeste läbivaatavatele ametnikele.

Alates 15. augustist 2025. a on liidu kauba tollistaatuse tõendamise vahendina kasutusel tolli

kaubamanifest. Siinpuhul on peetud silmas vajadust kehtestada liidu kauba tollistaatuse tõendi

ühtne vorm, mis on mõeldud kasutamiseks kitsalt liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks.

Elektroonsel kujul tolli kaubamanifest on üks etappidest, täitmaks liidu tolliseadustiku9 (LTS)

artikli 6 lõikes 1 toodud nõuet, et kogu teabevahetus (nt deklaratsioonid, taotlused või otsused)

ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning selle teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav

säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. Elektroonilisi

andmetöötlusvahendeid kasutava suhtluse prioriteetide hulgas on LTS artikli 280 lõike 2

punktides b ja c toodud tolli ja tolliga seotud protsesside ümberkorraldamine, eesmärgiga

tugevdada nende tulemuslikkust, tõhusust ja ühetaolist kohaldamist ning vähendada nõuete

täitmisega seotud kulusid, seejuures – pakkuda ettevõtjatele laialdasi elektroonilisi

tolliteenuseid, mis võimaldab neil suhelda ühtmoodi mis tahes liikmesriigi tolliga. Siit

tulenevalt – võttes arvesse, et CGM/CGMF andmed sisalduvad edaspidi EL keskses

infosüsteemis –, on eeldatav kiirem riskianalüüsi andmevahetus; siit omakorda – ettevõtjate

jaoks lisanduv kiirus ja mugavus tollidokumentide CGM/CGMF taotlemisel ja rakendamisel.

2.2.3. Paragrahvi 1 punkt 9 (seonduvalt alamregistriga NCTS)

Siinselt täiendatakse transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS) sisenemise ülddeklaratsiooni

andmetega, mis on kajastatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/244610 lisa B

veergudes F34, F50 ja F51.

Eesmärgiks on NCTS-i ühtlustamine ICS2 (Import Control System) sisenemisedeklaratsiooni

nõuetega. See võimaldab teha senisest efektiivsemat julgeoleku- ja riskianalüüsi kolmandatest

riikidest Euroopa Liitu maanteed ja raudteed mööda saabuvatele kaupadele, samuti annab

tarneahelas osalevatele ettevõtetele võimaluse täita sisenemisformaalsusi koos

transiidideklaratsiooni esitamisega. Teisisõnu – ettevõtted saavad võimaluse esitada kahe

deklaratsiooni asemel üks deklaratsioon, mis sisaldab nii transiidi- kui ka sisenemise

ülddeklaratsiooni andmeid. Kavandatava tulemusel kiireneb tolliformaalsusete teostamine

piiritollipunktis, samuti väheneb ettevõtete halduskoormus.

Täiendus on kooskõlas LTS art 130 lõikega 1, mille kohaselt tolliasutus võib sisenemise

ülddeklaratsiooni esitamise nõudest loobuda kauba puhul, mille kohta on esitatud

tollideklaratsioon enne sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist. Sellisel

juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt sisenemise ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid.

7 Erikorraga maksuterritooriumid on liidu tolliterritooriumi osad, kus ei kohaldata Nõukogu direktiivi

2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, sätteid. https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32006L0112 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2446 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0952 10 Vt üle-eelmises joonealuses märkuses sisalduvat linki.

6

Tollideklaratsioonil on kuni selle aktsepteerimiseni kooskõlas artikliga 172 sisenemise

ülddeklaratsiooni staatus.

2.2.4. Paragrahvi 1 punktid 3 ja 5–7 (seonduvalt alamregistritega APEX-TTK, KOKE,

IRIS ja MTA KASSA)

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskse rakenduse (APEX-TTK),

kontrollikeskkonna rakenduse (KOKE), rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja

järelteavituse rakenduse (IRIS) ning sularahamakse registreerimise ja kaardimakse teostamise

rakenduse (MTA KASSA) andmekoosseisude korrigeerimine on ajendatud Andmekaitse

Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti poolt esitatud märkustest nende rakenduste RIHA-s

registreerimise protsessis.

Avaliku teabe seaduse § 435 lõige 1 näeb ette, et andmekogu põhimääruses tuleb välja tuua

andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Samuti on AKI andmekogude juhendis11 (lk 15)

seoses andmete koosseisuga märgitud, et andmekogu põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, mh loetelust peavad selguma andmesubjektide

kategooriad. Siit tulenevalt ei saa ammendavaks loeteluks pidada niisugust andmete kirjeldust,

kus andmeid kogutakse kellegi või millegi kohta. Ühelt poolt kahjustatakse nii andmete

töötlemise õigusliku aluse põhimõtet, kuivõrd loetelu andmetest, mida andmekogusse tohib

koguda, peab nähtuma andmekogu põhimäärusest, teisalt – sellisel puhul ei ole selge, milliseid

andmeid tegelikult andmekogusse kogutakse. Siit tulenevalt ei ole pädevatel asutustel võimalik

kontrollida, sh võimaliku hilisema haldusjärelevalve raames, kas faktiline andmekoosseis

vastab sellele, mida MKR-i põhimäärus sätestab.

Käesolevalt eelkirjeldatud puudused kõrvaldatakse, st kõik APEX-TTK, KOKE, IRIS ja MTA

KASSA faktilistes andmetabelites olevad andmeväljad saavad MKR-i põhimäärusega kaetud.

2.2.5. Paragrahvi 1 punktid 32–34 (seonduvalt alamregistritega KKS, MAIS ja LUBA)

Siinselt korrigeeritakse kütuse käitlemise andmekogu (KKS), maksumärkide andmekogu

(MAIS) ning tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemi (LUBA)

andmekoosseise, mis on esitatud MKR-i põhimääruse lisadena (vastavalt Lisa 2, Lisa 3 ja Lisa

5) järgnevalt:

 KKS-i andmekoosseisus tuuakse esile ka biokütuse tooraine päritoluriik – tagamaks

andmete paremat töödeldavust korrelatsioonis tarnija kohustusega säilitada teavet, mis

võimaldab kontrollida biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastavust kogu tarneahela

ulatuses (vt vedelkütuse seaduse § 21 lg 1 ning § 23 lg 1 ja lg 2 p 5, samuti

Keskkonnaametile § 51 lg 6 p-ga 5 pandud kohustust)

 MAIS-i andmekoosseisust jäetakse välja sedastus, et sigarettide, sigarite ja sigarillode

maksimaalne jaehind märgitakse MAIS-is eurodes ühe sendi täpsusega, kuna täpsust

reguleeritakse (eelmärgitust erinevalt) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduses12

11 https://www.aki.ee/teabe-avalikkus/juhendid/andmekogude-juhend 12 ATKEAS § 62 (3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarite või

sigarillode maksimaalse jaehinna. Sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind teatatakse:

1) 0,10 euro täpsusega, kui hind on kuni kümme eurot;

2) ühe euro täpsusega, kui hind on üle kümne euro kuni 100 eurot;

3) kümne euro täpsusega, kui hind on üle 100 euro.

(31) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna

0,05 euro täpsusega.

7

 LUBA andmekoosseisust jäetakse kahe käibemaksu valdkonna loa puhul välja

kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon, kuna selle teabe töötlemine on tänaseks

vajaduse minetanud.

2.3. Andmehalduse küsimused

2.3.1. Paragrahvi 1 punkt 13 (seonduvalt pabermassiivide vältimisega)

MTA-l on e-riigis suunda näitava ja efektiivseid digiteenuseid pakkuva asutuse kuvand.

Arvestades, et ühiskond on MTA digiteenustega harjunud, võib tunduda, justkui

paberdokumente MTA-s enam polegi. Soovides vastata neile ootustele, peaksid protsessid

MTA-s kulgema nii, et paberdokumente oleks aina vähem; kaugemaks eesmärgiks – täielik

paberivabadus.

Muudatusega sätestatakse reegel, et maksu- või tollikliendi poolt paberkandjal esitatud

dokument, mida kliendile ei tagastata ja mida ei võeta säilitamisele, hävitatakse pärast

dokumendi digiteerimist ja registrisse kandmist esimesel võimalusel13. Nimetatud rõhutus on

oluline vältimaks paberite kuhjumist. Küll aga on selleks, et vältida meelevaldsust normi

sisustamisel, teisalt ka põhjusel, et tööprotsessid kulgeksid sujuvalt, mitte hektiliselt (hüplikult)

– reageerides igale üksikule paberdokumendile – otstarbekas sätestada ajaraam, mille jooksul

peab võimalus paberdokumendi hävitamiseks olema tekkinud ja realiseerunud. Selleks

tähtajaks on MTA klienditeeninduse osakonna ametnikud (kes omavad paberdokumentidega

kõige enam puutumust) pakkunud sätestada kolm tööpäeva arvates andmete registrisse

kandmisest. Praktikas viiakse hävitamine läbi paberipurustaja abil.

Kokkuvõtlikult aitab siinkavandatu juurutada MTA halduspraktikas paberivabaduse printsiipi.

2.3.2. Paragrahvi 1 punkt 27 (seonduvalt digiprügi vältimisega)

MKR-i põhimääruse § 57 lg 1 kohaselt registri alusandmed võib esitada digitaalsel kujul või

paberkandjal. Andmeid säilitatakse digitaalsel kujul. Paberkandjal esitatud alusdokumendid

digiteeritakse ja kantakse digitaalsel kujul registrisse. /…/

MKR-i põhimääruse § 63 lõikes 2 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg MKR-i

alamregistrite kaupa (tänaselt – alates ühest kuni seitsmekümne viie kalendriaastani).

Kuna ka paberkandjal esitatud alusdokument sisaldab andmeid, siis võib järeldada, et § 63

lõikes 2 kehtestatud tähtajad käivad ka digiteeritud dokumentide kohta. See on aga paljudel

juhtudel selgelt ülemäärane, kuna kokkuvõttes andmed kui sellised sisestatakse süsteemi – kas

andmete esitaja enese poolt, näiteks e-maksuameti kaudu, või siis MTA ametniku poolt.

Kõrvuti süsteemi sisestatud andmetega puudub paljudel juhtudel ratsionaalne vajadus säilitada

digiteeritud dokumente sama tähtaja vältel, teisisõnu – tihtipeale ei loo digiteeritud dokumendid

lisandväärtust ei maksukohustuslase ega maksuhalduri tasandil. Siit tulenevalt nähakse

käesolevalt MTA-le ette kaalutlusruum lõpetada põhjendatud juhtudel digiteeritud

dokumentide säilitamine määruses sätestatud tähtaegadest varem võrreldes süsteemi sisestatud

andmete säilitamisega. Eeskätt on kriteeriumiks otstarbekus, kuid arusaadavalt ei saa siinjuures

toimida meelevaldselt ja/või lausaliselt, vaid arvestama peab ka seda, kui tõenäoline on, et üht

või teist liiki või suisa konkreetset dokumenti võib hiljem tarvis minna ja/või milline oleks selle

dokumendi tõendamisväärtus.

13 Nähtuvalt RT tekstiotsingu tulemustest, on määratlus „esimesel võimalusel“ kehtivas õiguses kasutusel ka täna.

8

Kokkvõtlikult aitab siinkavandatu rakendada andmekogus säilitatava suhtes eesmärgipärasuse

põhimõtet, teisalt – vältida digikeltsa kuhjumist. Viimane on eriti oluline andmehulkade

kasvades.

2.3.3. Paragrahvi 1 punkt 30 (seonduvalt MKR-i aktiivosast eemaldatud andmete

turvaklassiga)

Alates MKR-i põhimääruse kehtima hakkamisest 15. märtsil 2019. a on esinenud olukordi, kus

alamregister kas lõpetatakse või siis alamregister jätkab küll toimimist, kuid sealt eemaldatakse

teatud andmekategooriad, mis on oma aktuaalsuse minetanud.

Tänaseks on lõpetatud alamregistrid JVIS ja VKIS ning käesoleva eelnõuga lõpetatakse

alamregistrid ECS2, COMPLEX ja OMF (vt seletuskirja osa 2.1.1.). Andmete eemaldamisel

alamregistritest, mis jätkavad toimimist, saab esile tuua andmete eemaldamise rakendustest

LUBA ja NCTS. Küll aga ei ole ühes ega teises olukorras peetud õigeks asjaomaste andmete

kohest hävitamist, vaid nende säilitamist teatud tähtaja vältel read-only režiimil. Vt MKR-i

põhimääruse §-d 811–813, samuti käesoleva eelnõuga MKR-i põhimäärusesse lisatavat § 815.

Samas sätestab MKR-i põhimääruse § 74 lõige 2 andmete turvaklassid14 alamregistrite kaupa,

millest saab teha formaalse järelduse, et nimetatud sättes toodud normid alamregistri-välistele

andmetele justkui ei kehtikski. Selline käsitlus oleks aga väär, kuna laiemalt võttes on need

andmed jätkuvalt maksukohustuslaste registri koosseisus, millest tulenevalt peab MKR-i

vastutav töötleja jätkuvalt tagama nende käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse

(S). Strukturaalsed muudatused MKR-i sees ei tohi tuua kaasa infoturbe taseme langust neist

muudatustest puudutatud andmete vaates.

Kõrvaldamaks kõnealust lünka, täiendatakse MKR-i põhimäärust sättega, mille kohaselt

alamregistri lõpetamisel või alamregistrist andmete eemaldamisel kohaldatakse neile andmetele

kuni nende hävitamiseni – MKR-i põhimääruse 7. peatüki erinormi märgitud/lisatava tähtaja

möödudes – nende andmete senist, MKR-i põhimääruse § 74 lg 2 järgset turvaklassi.

2.3.4. Paragrahvi 1 punkt 28 (seonduvalt TÖR-i eriosaga)

Muudatusega seostatakse MKR-i põhimääruse § 69 töötamise registri (TÖR) kannete tegemise

aluste kohta senisest paremini MKS asjakohase paragrahviga (§ 255). Eeskätt on küsimus selles,

millistest andmekogudest võetakse andmeid TÖR-i kannete tegemiseks. MKS § 255 hetkel

kehtiva redaktsiooni järgi tehakse kanded vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele. Samas on 26. märtsil 2025. a vastu

võetud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rändemenetluse tõhustamine)15 §-s 7 tehtud muudatused MKS §-s 255, mille kohaselt

asjaomaste andmekogude hulka lisanduvad alates 1. jaanuarist 2026. a elamislubade ja

töölubade register, viisaregister ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

andmekogu. Soovides ühelt poolt kodifitseerida tänast olukorda, kuid teisalt arvestades, et

andmeallikaid on lisandumas – seda nii 1. jaanuarist 2026. a kui tõenäoliselt ka edaspidi16 –,

samuti arvestades asjaolu, et määruseandjal puudub pädevus andmeallikate ringi laiendada, on

peetud otstarbekaks asjaomaseid andmekogusid siinkohal mitte üles loetleda, vaid teha viide

14 Andmete turvaklasse puudutavas lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022. a määrusest nr 121

Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042025002 16 Siinkohal on peetud silmas riiklikku suundumust andmekogude üha suuremale ristkasutusele.

9

MKS §-le 255. Nii on tagatud MKR-i põhimääruse § 69 kooskõla seadusega igal põhimääruse

kehtivuse hetkel.

2.3.5. Paragrahvi 1 punktid 25 ja 26 ning osaliselt punkt 31 (seonduvalt alamregistritega

ADEK ja KMD)

Muudatus on kantud printsiibist, et andmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus, st

andmeid hoitakse kuni andmete säilitamiseks võtmisel seatud eesmärgi saavutamiseni.

Aktsiisideklaratsioonide rakenduse (ADEK) andmete säilitamise tähtaega lühendatakse 20

kalendriaastalt 10 kalendriaastani ja käibedeklaratsiooni rakenduse (KMD) andmete säilitamise

tähtaega – 20 kalendriaastalt 15 kalendriaastani. Nii ADEK-i kui KMD pidamise eesmärke –

tagada õige maksuarvestus – on võimalik saavutada nii, et andmeid säilitatakse tänasest lühemat

aega.

ADEK-i puhul on uue tähtaja valikul lähtutud sellest, et ühtlustada ADEK-i andmete säilitamise

tähtaeg „partner-rakenduste“, s.o teiste aktsiisikaupade-alaste rakenduste (nt EMCS, SADHES)

andmete säilitamise tähtajaga, mis on kümme kalendriaastat.

KMD puhul on uue tähtaja valikul lähtud 10+5 printsiibist:

a) maksukohustuslasel on õigus teha käibedeklaratsiooni ümberarvestusi kuni 10

kalendriaastase perioodi vältel (käibemaksuseaduse § 32 lõige 41);

b) maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral võib maksu määrata 5 aasta vältel,

kusjuures aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei

esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (MKS § 98 lõige 1).

2.3.6. Paragrahvi 1 (osaliselt) punktid 24 ja 29 (seonduvalt alamregistriga MORE)

Siinkohal parandatakse kaks eksimust, mis tekkisid mootorsõidukimaksu registri MORE

(MKR-i põhimääruse § 361) käsitlemisel eelmises MKR-i põhimääruse muutmise määruses

(RT I, 21.12.2024, 2):

 kehtestades alamregistrile MORE andmete säilitamise tähtaja viis kalendriaastat (§ 63

lõige 2 punkt 2), on jäänud korrigeerimata koondviide seitsme kalendriaasta kohta

käivas lõike 2 punktis 3, jättes koondviitest välja § 361

 kehtestades alamregistrile MORE infosüsteemi turvaklassi K1T2S2 (§ 74 lõige 2 punkt

3), on jäänud korrigeerimata koondviide K2T2S2 kohta käivas lõike 2 punktis 7, jättes

koondviitest välja § 361.

2.3.7. Paragrahvi 1 punkt 14 (seonduvalt andmete registrisse vastuvõtmise üle arvestuse

pidajaga)

Siinkohal parandatakse MKR-i põhimääruse vastu võtmisest peale põhimääruse tekstis sisalduv

eksimus, justkui arvestust andmete registrisse vastuvõtmise üle peab volitatud töötleja. Õige on

viidata vastutavale töötlejale, s.o MTA-le. Vt ka MKR-i põhimääruse § 57 lõiked 3 ja 4.

2.4. Andmetele juurdepääsu küsimused

Täiendused MKR-i põhimääruse § 62 lõikes 3, mis käsitleb juurdepääsuõigusi e-tollile,

lähtuvad tolliseaduse § 13 lõikest 2, mille kohaselt maksukohustuslaste registri põhimääruses

sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs

andmekogu andmetele.

10

Ühtlasi tasub esile tuua MKR-i põhimääruse § 61 lõikes 1 sätestatut: Juurdepääs registri

andmetele võimaldatakse registri kasutamise õiguse andmise, andmete avaldamise või Maksu-

ja Tolliametilt andmete edastamisega. /…/, millest tuleneb, et „juurdepääs“ ei tähenda

tingimata otsest ligipääsu MTA süsteemidele – „juurdepääs“ võib realiseeruda ka MTA

vastustega üksikpäringutele. Registri (antud juhul e-tolli) andmetele juurdepääsu meetodid

nähakse ette MTA ja juurdepääsuõigust omavate asutuste koostöökokkulepetega, milles nii

senise kui jätkuva praktika kohaselt käsitletakse nii andmete edastamise viisi kui ka

andmetöötluse turvalisuse aspekte.

2.4.1. Paragrahvi 1 punkt 23 (seonduvalt süüteomenetlusi teostavate asutuste

juurdepääsuga e-tollile)

Juhindudes KrMS § 215 lõikest 1, mille kohaselt uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja

nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid

täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil, ja millist põhimõtet kohaldatakse ka

väärteomenetluses seonduvalt kohtuvälise menetleja nõuetega (VTMS § 31 lõiked 1 ja 2),

kõrvaldatakse MKR-i põhimäärusest puudus, mis väljendub selles, et õigus andmeid pärida ei

ole e-tolli kontekstis korrelatsioonis õigusega andmeid väljastada. Seevastu MKR-i vastutava

töötleja õigus väljastada süütegusid menetlevatele asutustele maksude valdkonna

alamregistrite andmeid on lahendatud MKR-i põhimääruse § 62 lõike 1 punkt 4 > MKS § 29

punktid 1 ja 2.

Siiski saab puudust e-tolli andmetele juurdepääsu reguleerimisel lugeda formaalseks, sest

KrMS § 215 lõige 1 oma absoluutsuses ei jäta MTA-le kaalutlus- ega äraütlemisruumi.

Vaatamata sellele on normistiku üheselt mõistetavuse huvides põhjendatud lisada tolli

valdkonna alamregistrite andmetele juurdepääsuõigust omavate asutuste hulka – neile

seadusega pandud ülesannete täitmise korras ja ulatuses – prokuratuur ja uurimisasutused17,

samuti kohtuvälised menetlejad väärteomenetluse alal.

Viimasel puhul on oluline rõhutada, et juurdepääsuvõimalust e-tolli andmetele pakutakse vaid

neile kohtuvälistele menetlejatele, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutused (VTMS

§ 9 punkt 1) – näiteks Keskkonnaamet –, kuivõrd VTMS § 9 punkti 2 järgi võib kohtuväliseks

menetlejaks olla ka valla- ja linnavalitsus. Küll aga ei ole senise praktika pinnalt teada ega

ettevaatavalt alust arvata, et valla- ja linnavalitsus menetleks sellist laadi väärtegusid, mille

menetluse käigus tekiks vajadus kasutada e-tolli andmeid.

Küsimus siinselt puudutatud asutuste (nt Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnaamet) kui

korrakaitseorganite juurdepääsust e-tolli andmetele ohutõrje eesmärkidel vajab täiendavat

analüüsi, sh põhjendatuse hindamist alamregistrite lõikes18. Vajadusel reguleeritakse neid

küsimusi MKR-i põhimääruse järgmiste muudatuste raames.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine.

Paragrahvi 1 punktid 1–8 ja 10–34 jõustuvad 15. augustil 2025. a. Tähtpäeva valikul on lähtutud

– arvestades eelnõu menetlemisele kuluvat aega – nn esimese võimaluse printsiibist, mis

17 Uurimisasutused on loetletud KrMS §-s 212. 18 Näide, kuidas on MKR-i põhimääruse §-s 62 lahendatud küsimus RAB-i puhul –

„(3) Juurdepääs e-tolli andmetele on järgmistel valitsusasutustel neile seadusega pandud ülesannete täitmise korras

ja ulatuses: /…/

3) Rahapesu Andmebürool §-des 91, 12, 14, 22, 31, 36, 421 ja 44 nimetatud alamregistrite andmetele;“.

11

käesoleva eelnõu puhul taandub vajadusele jõustada PoUS-i kohta tehtav muudatus 15. augustil

2025. a.

Tähtpäev tuleneb Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2023/2879, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise

tööprogramm19, ja mille kohaselt peavad PoUS-i muudatused olema liikmesriikides kasutusele

võetud hiljemalt 15. augustil 2025. a.

Paragrahvi 1 punkt 9 (NCTS-i kohta) jõustub 16. augustil 2025. a. Tähtpäev tuleneb asjaolust,

et nimetatud kuupäevaks on kavandatud rahandusministri 3. juuli 2017. a määruse nr 58

„Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise

kohta“20 3. peatüki kehtetuks tunnistamine. Osundatud tähtpäev tuleneb omakorda MTA

lepingust arendajaga. See leping näeb ette, et 16. augustil 2025. a peab minema tootesse NCTS-

i ja sisenemisformaalsuste rakenduse NES vaheline liides, mis võimaldab ajutise ladustamise

deklaratsioone hakata genereerima transiidideklaratsioonidest. Kokkuvõtlikult – muudatused

MKR-i põhimääruses ja muudatused rahandusministri määruses nr 58 peaksid käima käsikäes.

Eraldi väärib märkimist, et eelmises lõigus märgitud rakendusotsuse kohaselt21 peavad NCTS-

i muudatused olema liikmesriikides kasutusele võetud hiljemalt 1. septembril 2025. a.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga luuakse üks uus alamregister ja kaotatakse kolm senist alamregistrit. Nii eelnimetatud

kui muudes aspektides reguleerib eelnõu kitsalt MTA andmehaldust. Määrus ei too

haldusevälistele isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi (isikute õiguste kitsenemist, vabaduste

vähenemist ega kohustuste või vastutuse suurenemist). Võttes arvesse muudatusi PoUS-i ja

NCTS-i andmekoosseisudes, on pigem oodatav positiivne tagajärg – ettevõtjatel avaneb

võimalus täita oma kohustusi senisest lihtsamalt, kiiremalt ja mugavamalt. See omakorda peaks

mõjutama positiivselt ettevõtluskeskkonda.

Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat:

5.1. Seonduvalt alamregistritega ECS2, COMPLEX ja OMF

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA, riiklikku järelevalvet ja süüteomenetlusi teostavad

asutused

Mõju kirjeldus: kõnealuste rakenduste välja arvamine MKR-i koosseisust tuleneb asjaolust, et

Euroopa Liidu tolliorganisatsioonide poolt on võetud kasutusele uued süsteemid. Siinnimetatud

19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32023D2879

PoUS-i kohta vt rakendusotsuse lisa, osa II (lk 11), p 8, viimane veerg, teine jagu. 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/116072021010 21 NCTS-i kohta vt üle-eelmises joonealuses märkuses sisalduvat linki, rakendusotsuse lisa, osa II (lk 11), p 9,

viimane veerg, kolmas jagu.

12

süsteemide varasemaid funktsioone täidavad tänaselt alamregistrid AES ja – COMPLEX-i

importi puudutavas osas – IMPULSS. Siinne muudatus üksnes kodifitseerib praegust olukorda,

misläbi ei kaasne muudatusega otsest tuntavat mõju, sh kellelegi ei teki lisakohustusi ega muid

koormisi. Küll aga väärib märkimist, et ECS2, COMPLEX-i ja OMF-i kogutud andmeid

säilitatakse (vastavuses neile rakendustele seni kehtinud turvanõuetega) kuni 2030.aasta lõpuni,

st on tagatud nende andmete kasutamine tõendina võimalikes hilisemates riikliku järelevalve ja

süüteomenetlustes.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.2. Seonduvalt alamregistriga TKR

Sihtrühmad: MTA, teatud määral ka kontrollialused isikud

Mõju kirjeldus: TKR-i kasutuselevõtt toob kaasa menetlustoimingute efektiivsuse tõusu.

Hoitakse kokku nii MTA ametnike kui ka kontrollitavate isikute aega. Tagatakse TÖR-i ja

TTKI andmete efektiivne kasutus järelevalvelistes toimingutes.

Selleks, et MTA saaks efektiivselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid täita, on vajalik

andmete koondamine ühte rakendusse, kus maksuaudiitor saab vaatluste läbiviimisel isikute

andmetest piisava ülevaate ja misläbi on tal võimalik kohapeal otsustada edasised tegevused.

Puutetundliku ekraaniga seadet kasutades saab ametnik kiirelt ja mugavalt välja selgitada, kas

füüsilise isiku töötamine on registreeritud, töötasu väljamaksed deklareeritud, kas tööd

võimaldav isik on TTKI-s registreerimiskohustuse täitnud ning saada muud isiku kohta käivat

olulist ja vaatluse edukaks läbiviimiseks tarvilikku infot.

Eeldatavalt mõjub TKR-i kasutuselevõtt soodsalt ka kontrollialuste isikute suhtes, kuivõrd

MTA-l on konkreetse kontrolliga seonduvad andmed kompaktselt olemas. See võimaldab

sihistada menetlustoiminguid vajaduspõhisusega isikutele (muid isikuid tülitamata) ja need

toimingud, nt suuliste selgituste võtmine, kohapeal läbi viia – mitte et MTA hakkab pärast

kontrolli vahetu teostamise lõppu kontoris eri rakenduste andmeid analüüsima ja/või isikuid,

võimalik et n.ö nimekirja alusel, ametiruumidesse välja kutsuma.

Kokkuvõtlikult saab märkida, et senisest tõhusamad järelevalvelised tegevused toetavad

varasemate (seadusega ette nähtud) suurarenduste – TÖR-i ja TTKI – eesmärkide

realiseerumist.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.3. Seonduvalt alamregistriga TTKI

Sihtrühmad: suurematel ehitusplatsidel töid teostavad ehitusettevõtjad, MTA22

Mõju kirjeldus: Täiendus hõlbustab õiguskuulekal ettevõtjal veenduda töövõtuahela puhul

tööjõu kasutamisega seotud nõuete täitmises, teisalt – aitab maksuhalduril efektiivsemalt

tuvastada nõuetele mittevastava tööjõu kasutamist. Viimane on oluline selleks, et MTA saaks

paremini sihtida järelevalvet, misläbi väheneb õiguskuulekate ettevõtjate halduskoormus

kontrollide läbiviimise talumise vaates. Ühtlasi väärib rõhutamist, et nõuetekohaselt

registreerimata tööjõu kasutamisega kaasneb tavaliselt ka maksurisk.

22 Kuivõrd MKS § 2510 lg 1 järgi peetakse TTKI-d mitte ainult MTA-le, vaid ka Tööinspektsioonile seadusega

pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning et tagada Politsei- ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis

ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve teostamine, siis on võimalik, et TTKI siinne

täiendamine omab ka puutumust Tööinspektsiooni ning Politsei-ja Piirivalveametiga.

13

Täna on võimalik välismaalase töötamise seadusliku aluse olemasolu kontrollida PPA

veebilehel üksikpäringutena. Asjakohaste andmete migreerimine TTKI-sse võimaldab aga

töövõtuahelas oleval isikul – omades andmetega tutvumise õigust vastavalt MKR-i

põhimääruse § 62 lõike 1 punktile 9 ja § 711 – teha seda korraga nii kõigi enda kui ka temast

allapoole jääva töövõtuahela lõikes. Seejuures hakkavad TTKI-s olevad töövõtjad nägema Eesti

registrites kajastatud töötamise seadusliku aluse olemasolu „jah/ei“-faktina, mitte aga detailset

sisu. Kuigi töötamise õigusliku aluse sisestamine TTKI-sse on formaalselt ettevõtja kohustus,

siis praktikas võtab MTA asjaomased andmed TTKI-sse riiklikest andmekogudest, millest

tulenevalt ettevõtja halduskoormuse suurenemist käesoleval juhul ette näha ei ole.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.4. Seonduvalt alamregistriga PoUS

Sihtrühm: tollikliendid23, MTA

Mõju kirjeldus: antud juhul on eesmärgiks Euroopa Komisjoni PoUS-arendusprojekti II etapis

lisanduvate tõendite (tolli kaubamanifestide CGM ja CGMF) kasutuselevõtu rakendamine.

PoUS-is uute tõendite kasutuselevõtu tulemusel:

 saab teha andmetele tõhusamat riskianalüüsi ja paraneb andmekvaliteet

 kiirendatakse tolli kaubamanifestide käsitlemist

 tekib võimalus tolli kaubamanifestide automaatse riskianalüüsi andmevahetuseks üle-

euroopalise tollistaatuseid haldava infosüsteemiga.

Edaspidi tekib ettevõtjatel ka võimalus elektrooniliselt esitada manifesti CGM või CGMF

taotlus kinnitamiseks/registreerimiseks, muutmiseks ja kasutamiseks.

Abistav info tolliklientidele PoUS-i küsimustes on kättesaadav MTA veebilehel24.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.5. Seonduvalt alamregistriga NCTS

Sihtrühmad: tollikliendid, MTA

Mõju kirjeldus: täiendatud andmekoosseisuga NCTS-versioon pakub tolliklientidele LTS

nõuetele vastavat andmete esitamise ja haldamise keskkonda, mis on senisest mugavam, kuna

ettevõtjatele luuakse võimalus esitada koos transiidi andmetega ka sisenemise ülddeklaratsiooni

andmeid. See vähendab tolliprotseduurideks kuluvat aega nii tolliklientide kui ametnike jaoks,

kuna tollitoimingud tehakse ühe dokumendiga. Samuti paraneb NCTS-i esitatud

transiidideklaratsioonide andmekvaliteet, mis aitab kaasa tõhusamale riskianalüüsile ja

transiidiprotseduuri järelevalve teostamisele.

Abistav info tolliklientidele NCTS-i küsimustes on kättesaadav MTA veebilehel25.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

23 Tolliklientidena käsitletakse siinses dokumendis juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes lävivad MTA-ga

tolliformaalsuste käigus. 24 https://emta.ee/ariklient/toll-kaubavahetus/tolliinfosusteemid/tolliinfosusteemide-kasutajatele#pous 25 https://emta.ee/ariklient/toll-kaubavahetus/tolliinfosusteemid/tolliinfosusteemide-kasutajatele#ncts

14

5.6. Seonduvalt alamregistritega APEX-TTK, KOKE, IRIS ja MTA KASSA

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: kitsamalt – tagatakse kõnealustes alamregistrites sisalduvate andmete

läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist; laiemalt – tagatakse õigusselgus, st

alamregistri andmeelemendid on andmekogu põhimääruses üles loetletud.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.7. Seonduvalt alamregistritega KKS, MAIS ja LUBA

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: KKS-i lisatav andmeväli hõlbustab riikliku järelevalve tegemist, MAIS-i

andmekoosseisus tehtav muudatus kõrvaldab vastuolu MAIS-i andmekoosseisu kirjelduse ja

ATKEAS-e vahel ning muudatus LUBA andmekoosseisus on kantud eesmärgist lõpetada

tänaselt ebavajalike andmete töötlemine.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.8. Seonduvalt pabermassiivide ja digiprügi vältimisega

Sihtrühmad: MTA

Mõju kirjeldus: kavandatu on ette nähtud rakendamaks Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a

määruse nr 88 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused § 12 lõiget 5: Asutus lõpetab

mittevajaliku teabe kogumise ning vähendab vajaliku teabe dubleerimist. Teabe dubleerimise

vähendamisel eelistab asutus andmetena hoitavat teavet paberil, failides või e-posti sõnumites

hoitavale teabele. Andmetena hoitava teabe taasesitamine säilitustähtaja jooksul tagatakse

infotehnoloogiliste vahenditega.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.9. Seonduvalt MTA aktiivosast eemaldatud andmete turvaklassiga

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: eesmärk on kindlustada avaliku sektori põhifunktsioonide täitmiseks vajalike

andmete turvaline säilitamine ja et ka registri subjektidel oleks kindlustunne, et nende andmed

on turvaliselt hoitud. Viimati öeldu mõjutab isikuid digitaalseid teenuseid rohkem usaldama,

tagades ühtlasi teenuste toimimise jätkusuutlikkuse nende suureneva kasutamise kaudu.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.10. Seonduvalt TÖR-i eriosaga

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: siinkohal oma sisult uut normi ei kehtestata, vaid MKR-i põhimääruse § 69,

mis on täna puudustega (näiteks alusandmed vrs alusdokumendid), viiakse kooskõlla MKS

asjakohase paragrahviga (§ 255).

15

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.11. Seonduvalt alamregistritega ADEK ja KMD

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: alamregistritesse ADEK ja KMD kogutud andmete säilitamise tähtaja

lühendamisel järgitakse andmete töötlemise (mille hulka kuulub ka säilitamine)

eesmärgikohasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. Viimane tähendab ka minimaalsust ajalises

mõõtmes. Andmeid ei tohi töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud

eesmärgi saavutamiseks. Kuivõrd MTA aktsiiside osakonna ja käibemaksu osakonna ametnike

hinnangul on aktsiisi- ja käibedeklaratsioonide hoidmise eesmärk saavutatav senisest lühema

ajaga, siis korrigeerides nende deklaratsioonide säilitamise tähtaegu, ühelt poolt järgitakse

andmehaldusõiguse reegleid, teisalt – vähendatakse survet MTA süsteemidele (nn digikeltsa

sündroom).

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.12. Seonduvalt alamregistriga MORE

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: formaalselt ilmneb MKR-i põhimääruse tänasest tekstist, justkui oleksid nii

MORE andmete säilitamise tähtaeg kui ka MORE infosüsteemi turvaklass määratletud

kahetiselt. Redaktsiooniliste muudatuste tulemusena tagatakse õigusselgus, st määratlused

mõlemas kategoorias on esitatud üheselt mõistetavalt.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.13. Seonduvalt andmete registrisse vastuvõtmise üle arvestuse pidajaga

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: tagatakse õigusselgus, kuivõrd MKR-i põhimääruse tänasest tekstist ilmneb,

justkui arvestust andmete registrisse vastuvõtmise üle peab volitatud töötleja, mida aga –

pidades silmas, et registri volitatud töötleja ülesanne on juba olemuslikult registri hooldamine

ja majutamine ning muu sarnane – saab hinnata kui ebakohast ja eksitavat. Tõenäoliselt on

tegemist tänase MKR-i põhimääruse koostamisel 2019. a tekstitöötluse käigus aset leidnud

vääratusega, mis aga saab nüüdselt korrigeeritud.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.14. Seonduvalt süüteomenetlusi teostavate asutuste juurdepääsuga e-tollile

Sihtrühmad: uurimisasutused ja prokuratuur, VTMS § 9 p 1 kohased kohtuvälised menetlejad,

registri subjektid

Mõju kirjeldus: formaalselt kodifitseeritakse küll praegune olukord, st KrMS § 215 lõike 1

alusel saavad asjaomased asutused andmeid e-tolli andmekogust ka täna, kuid sisuliselt

tähendab konkreetse juurdepääsuõiguse normi siinne kehtestamine, et isikutele, kelle andmed

on e-tolli kantud, nähtub andmekogu põhimäärusest terviklikult, kes ja millisel eesmärgil omab

õigust vajadusel nende kohta käivate andmetega tutvuda.

16

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.15. Üldisemalt

Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva. Pigem on

muudatused nende vaates positiivse mõjuga. Siit omakorda võib prognoosida arvestatavat

majanduslikku mõju, eriti just seonduvalt PoUS-i ja NCTS-i muudatustega.

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Kulusid on ette näha/teada seonduvalt TKR-i, PoUS-i ja NCTS-iga, vähesel määral ka

seonduvalt TTKI-ga. Muudel puhkudel kulu puudub või on ette näha saavutatavat tulu – näiteks

ADEK-i ja KMD andmete säilitamise tähtaegade lühendamine ning muudatused üldises

andmehalduses –, kuivõrd väheneb koormus MTA serveritele, vähesel määral ka

paberdokumentide hoidlale, millel kõigel on omakorda rahaline mõõde. Näiteks MTA arhiiv

paikneb rendipinnal ja selle eest tasub MTA ruutmeetri-põhist renti. Kui paberdokumente jääb

vähemaks, siis väheneb ka vajadus senises mahus rendipinna järele, millest omakorda tekib

sääst riigieelarvelistest vahenditest makstavate rendisummade lõikes.

6.1. Seonduvalt alamregistriga TKR

TKR-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus

ilma käibemaksuta on kokku 182 898 eurot, millele lisanduvad turvatestid maksumusega

24 500 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 15. augustiks 2025. a. Arendajad on Helmes

AS ja Askend Estonia OÜ ning turvatestide teostaja SECNORA OÜ.

6.2. Seonduvalt alamregistriga PoUS

PoUS-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus

ilma käibemaksuta on kokku 208 800 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva

maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 15. augustiks 2025. a.

Teenuse arendaja on Cybernetica AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ.

6.3. Seonduvalt alamregistriga NCTS

NCTS-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus

ilma käibemaksuta on kokku 1 960 492 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva

maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 16. augustiks 2025. a.

Teenuse arendajaks on Cybernetica AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ.

6.4. Seonduvalt alamregistriga TTKI

Muudatus TTKI andmekoosseisus ei eelda ega tingi suuremat arendust väliste partnerite

osavõtul (nagu see on pp 6.1–6.3.). Küll on vajalik pisiarendus, mille maksumus on

17

hinnanguliselt 2000 eurot ja mis realiseeritakse jooksvalt Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse (RMIT) poolt olemasolevate riigieelarveliste vahendite raames.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kahes osas:

 paragrahvi 1 punktid 1–8 ja 10–34 jõustuvad 15. augustil 2025. a

 paragrahvi 1 punkt 9 jõustub 16. augustil 2025. a

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile. Ühtlasi esitati eelnõu arvamuse saamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, samuti Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Viimane teatas, et neil märkuseid ei ole. Küll esitasid kirjaliku tagasiside Justiits- ja

Digiministeerium (kooskõlastatud märkustega), Andmekaitse Inspektsioon ning Riigi

Infosüsteemi Amet.

Otseselt käesolevat eelnõud puutuvas tegi märkuse vaid Riigi Infosüsteemi Amet, esitades

ettepaneku26 kaasata eelnõusse alamregistri APEX-TTK andmekoosseisu korrigeeriv säte

(nagu on toimitud alamregistrite KOKE, IRIS ja MTA KASSA puhul). Antud ettepanekuga on

käesolevalt arvestatud – eelnõu paragrahvi 1 on lisatud uus punkt (p 3). Sellest asjaolust

lähtuvalt on praeguseks muutunud eelnõu numeratsioon.

Justiits- ja Digiministeeriumi ning Andmekaitse Inspektsiooni märkuste kohta saab ülevaate

kooskõlastustabelist, mis on lisatud eelnõu seletuskirjale.

26 Riigi Infosüsteemi Ameti 11.06.2025. a kiri nr 4.2-8/25861.

1

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata

jätmise põhjendus

1 Riigi

Infosüsteemi

Amet

Riigi Infosüsteemi Amet kooskõlastas eelnõu järgmise märkusega:

„Eelnõu seletuskirja punkti 2.2.4. järgi on määruse eelnõu paragrahvi 1 punktid 4–6 ajendatud Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi

Infosüsteemi Ameti poolt esitatud märkustest andmekoosseisu detailsusele maksukohustuslaste registri põhimääruses kontrollikeskkonna

rakenduse (KOKE), rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse rakenduse (IRIS) ning sularahamakse registreerimise ja

kaardimakse teostamise rakenduse (MTA KASSA) RIHA-s registreerimise protsessis.

Oleme samale asjaolule juhtinud Maksu- ja Tolliameti tähelepanu füüsilise isiku tuludeklaratsioonide ametnikukeskse rakenduse (APEX-

TTK) RIHAs registreerimisel. Nimelt maksukohustuslaste registri põhimääruse § 20 lõige 2 ei sisalda detailset loetelu rakenduses

töödeldavatest andmetest, vaid üksnes kirjeldust mille kohta andmed rakendusse kantakse.

Sellest tulenevalt palume eelnõud täiendada APEX-TTK andmekoosseisu korrigeeriva sättega.“

ARVESTATUD

Eelnõu §-i 1 on nüüd täiendatud uue punktiga 3, mis

sätestab füüsilise isiku tuludeklaratsioonide

ametnikukeskses rakenduses (APEX-TTK) töödeldavate

andmete koosseisu.

2 Andmekaitse

Inspektsioon

Andmekaitse Inspektsioon kooskõlastas eelnõu järgmiste märkustega:

„1. Esmalt peame vajalikuks rõhutada, et igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust

eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. See aga tähendab, et

niisugune piirang peab olema kooskõlas põhiseaduse § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja

sellega kooskõlas olevate seadusete alusel. Selle põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid. Sealjuures peab

seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. See aga tähendab, et ka kõik andmekogu

puudutavad olulised küsimused, milleks kindlasti on andmekogu pidamise eesmärk, töödeldavate isikuandmete liigid, andmete säilitamise

tähtajad (vähemalt maksimaalne säilitustähtaeg), peavad olema reguleeritud seaduse tasandil. Kehtiv maksukorralduse seaduses (MKS)

olev volitusnorm kõiki andmekogu pidamist puudutavaid olulisis küsimusi ei sisalda (nt puuduvad andmete säilitamise tähtajad).

Siinjuures juhime tähelepanu sellele, et maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse § 63 lõige 4 näeb ette, et andmekogusse kogutud

andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. Siinkohal on seaduse volitusnormis andmete

säilitamise maksimaalse tähtaja kehtestamisel oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks kolm

kalendriaastat alates andmete registrisse kandmisest ja need tuleb hävitada järgneva kalendriaasta jooksul, siis ei saa volitusnormis olev

andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg olla kolm aastat. Andmete hävitamata jätmine kohe pärast tähtaja saabumist tähendab nende

edasist töötlemist, kuid seda siis juba ilma õigusliku aluseta.“

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid kuna märkuse elluviimine eeldab

seadusemuudatust, siis ei ole Rahandusministeeriumil

võimalik seda käesoleva eelnõu menetlemise raames

lahendada. Võtame märkuse teadmiseks ja analüüsime,

kuidas seda lahendada.

„2. Samuti märgime, et AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada muu hulgas andmekogusse andmete andjad.

Andmekogude juhendis (lk 13–14) on toodud loetelu andmekogu pidamise olulistest küsimustest, mida tuleks põhimäärusega reguleerida.

Üheks oluliseks küsimuseks on andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid

saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult kindlaks ka see, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433 lõige

2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, mis tähendab, et kui samu andmeid kogutakse juba mõnda teise

andmekogusse põhiandmetena, siis tuleks kasutada seal olevaid andmeid ja mitte neid isikutelt uuesti koguda.

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid märgime, et märkus ei ole otseselt seotud

käesoleva eelnõuga, vaid on laiem kommentaar MKR

põhimäärusele kui õigusaktile. Ajaliste piirangute tõttu ei

ole kahjuks võimalik käesoleva eelnõu raames lahendada

suuremaid eelnõuga mitteseotud küsimusi.

2

MKR põhimääruse § 58 lõige 1 loetleb MKR andmeallikad, milleks muu hulgas on ka teised riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud,

ning kust sama paragrahvi lõike 2 järgi laekuvad andmed ka MKR isikuandmeid sisaldavasse üldandmete andmestikku. Samas ei nähtu

põhimäärusest, millistest konkreetsetest andmekogudest MKR andmeid saab ning milliseid andmeid. Selles osas vajab põhimäärus

kindlasti täiendamist.“

Võtame siiski Andmekaitse Inspektsiooni märkuse

teadmiseks ja analüüsime, kuidas ja millal sellega edasi

liikuda.

„3. MKS § 17 lõike 3 järgi on MKR vastutavaks töötlejaks Maksu- ja Tolliamet. Andmekogu volitatud töötlejaid puudutavad sama

paragrahvi kaks lõiget – lõiked 31 ja 32 , millest esimese järgi on rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamisel ja nende täitmise

korraldamisel andmekogu volitatud töötlejaks Riigi Tugiteenuste Keskus, kohus ja prokuratuur ning teise lõike järgi määratakse registri

volitatud töötlejad põhimääruses.

MKR põhimääruse § 72 lõike 2 järgi on registri volitatud töötlejaks asutus või isik, kellel on seadusest tulenev alus andmetele

juurdepääsuks ning kellega Maksu- ja Tolliamet on sõlminud lepingu andmete töötlemiseks.

AvTS § 434 lõike 1 järgi on andmekogul vastutav töötleja (haldaja), kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete

haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Sama paragrahvi lõige 2 annab andmekogu

vastutavale töötlejale õiguse volitada edasi andmete töötlemist ja andmekogu majutamist teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele,

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud

ulatuses. Seega AvTS-st tulenevalt peab igal andmekogul olema vastutav töötleja ehk haldaja, kes korraldab andmekogu kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

Seoses andmekogu volitatud töötlejatega on inspektsioon andmekogude juhendis (lk 13) selgitanud, et andmekogu volitatud töötleja võib

olla nii vastutava töötleja kontrolli all tegutsev andmekogu igapäevane haldaja kui ka teenuste osutaja (nt andmekogu majutaja või

arendaja). Et aga tööjaotus ja vastutus andmekogu töötlejate vahel oleks selge, on mõistlik vastavalt tegelikule tööjaotusele kirjeldada, kes

mida teeb (nt kes haldab kasutajaõigusi, kes vastab päringutele, kes andmekogu arendab ja rahastab jne).

MKR vastutava ja volitatud töötleja tööjaotus on toodud põhimääruse §-s 73, mille lõige 2 loetleb volitatud töötleja ülesanded, milleks

muu hulgas on andmekogu hooldamine ja majutamine, intsidentide käsitlemine ja lahendamine, andmete säilitamise korraldamine ja

varukoopiate tegemine ehk kokkuvõtvalt võiks öelda, et tegemist on pigem andmekogu majutaja ülesannetega. Ilmselt ei täida aga neid

ülesandeid MKS §-s 17 loetletud muud volitatud töötlejad – Riigi Tugiteenuste Keskus, kohus ja prokuratuur, mistõttu ei ole tegelikult ka

selge, millist osa need volitatud töötlejad andmekogu pidamisel on kohustatud täitma.

Küll aga võivad eelnimetatud asutused koos andmekogu vastutava töötlejaga olla isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad.

Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt andmekogudega seoses juhtinud tähelepanu sellel, et andmekogude puhul tuleb eristada

isikuandmete töötlemise vastutavat ja volitatud töötlejat ning andmekogu vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat, sh nende rollidega

seotud kohustusi. Kui andmekogu vastutava töötleja ülesanded on seotud andmekogu pidamisega, siis IKÜM näeb isikuandmete

(kaas)vastavale töötlejale ette mitmeid kohustusi just seoses 3 (3) isikuandmete töötlemisega. IKÜM artikkel 28 lõige 1 näeb ette, et kui

kaks või enam vastutavat töötlejat määravad ühiselt (või on seda nende eest teinud ametlikult juba seadusandja) kindlaks isikuandmete

töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis on nad isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad.

Kaasvastutavate töötlejate vastutuse määramisel isikuandmete töötlemisel tuleb eelkõige arvesse võtta andmesubjektide õiguste

kasutamist ja teabe andmise kohustusi. Lisaks peaks vastutuse jaotus hõlmama muid vastutava töötleja kohustusi, näiteks seoses üldiste

andmekaitsepõhimõtete, õigusliku aluse, turvameetmete, andmetega seotud rikkumisest teatamise kohustuse, andmekaitse

mõjuhinnangute, volitatud töötlejate kasutamise, kolmandate riikide andmete edastamise ning andmesubjektide ja järelevalveasutusega

suhtlemisega. Kuigi IKÜM kaasvastutavate töötlejate vahelise kokkuleppe õiguslikku vormi ei täpsusta, soovitab Euroopa

Andmekaitsenõukogu õiguskindluse huvides ning läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks sellise kokkuleppe sõlmida siduva dokumendina,

näiteks lepingu või muu liidu või liikmesriigi õiguse kohase õiguslikult siduva aktina, millele vastutavad töötlejad on allutatud.

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid märgime, et märkus ei ole otseselt seotud

käesoleva eelnõuga, vaid on laiem kommentaar MKR

põhimäärusele kui õigusaktile. Ajaliste piirangute tõttu ei

ole kahjuks võimalik käesoleva eelnõu raames lahendada

suuremaid eelnõuga mitteseotud küsimusi.

Võtame siiski Andmekaitse Inspektsiooni märkuse

teadmiseks ja analüüsime, kuidas ja millal sellega edasi

liikuda.

3

Eelnevaga seoses tuleks andmekogu põhimääruses välja tuua vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused seoses andmekogu

pidamisega ning määrata rollid ning tuua välja kohustused, mis puudutavad andmekogus isikuandmete töötlemist.“

3 Justiits- ja

Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu järgmiste märkustega:

„1. Maksukohustuslaste register (edaspidi ka andmekogu) on asutatud maksukorralduse seaduse (MKS) §-ga 17 ning registri põhimäärus

on kehtestatud MKS § 17 lõike 1 alusel. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud,

seega ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Eelnevast tulenevalt palume sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“.“

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid kuna märkuse elluviimine eeldab

seadusemuudatust, siis ei ole Rahandusministeeriumil

võimalik seda käesoleva eelnõu menetlemise raames

lahendada. Võtame märkuse teadmiseks ja analüüsime,

kuidas seda lahendada.

„2. MKS § 17 lg-ga 2 nähakse ette, kelle andmeid registris töödeldakse. Muu hulgas sisaldab nimetatud loetelu ka isikuandmeid. Igasugust

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib

õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese

lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu

võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv

volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See

tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes

selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu

tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm,

mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise

olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse

volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab

vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.

Eelnevast tulenevalt palume täpsustada MKS-is sisalduvat registri regulatsiooni selliselt, et see vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele

ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks

määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav töötleja (vajadusel

kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada) ning

andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Maksukohustuslaste registri puhul on seaduses ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk

ja vastutav töötleja, seega tuleks seaduses ette näha veel isikuandmete koosseis isikuandmete kategooria täpsusega ja andmete säilitamise

maksimaalne tähtaeg. Palume seaduse regulatsiooni vastavalt täiendada.

Seoses andmekogu põhimääruse volitusnormiga palume täpsustada seaduses selle raame, muutes ja sõnastades MKS § 17 lõige 1

järgmiselt:

(1) Maksukohustuslaste registri (edaspidi register) põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse registri

pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;“

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid kuna märkuse elluviimine eeldab

seadusemuudatust, siis ei ole Rahandusministeeriumil

võimalik seda käesoleva eelnõu menetlemise raames

lahendada. Võtame märkuse teadmiseks ja analüüsime,

kuidas seda lahendada.

4

„3. MKS § 17 lg 31 kohaselt on registri volitatud töötlejateks ka kohus ja prokuratuur. Esmalt juhime tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8

kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava

töötleja nimel. Sellest tulenevalt palume selgitada, kas kohus ja prokuratuut töötlevad andmekogus andmeid Maksu- ja Tolliameti nimel

või neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Juhul kui tegemist on teise variandiga, siis on nad registri vaates kaasvastutavad, mitte

volitatud töötlejad.“

VÕTAME TEADMISEKS NING VASTAME

ERALDISEISVALT

Täname, kuid märgime, et märkus ei ole otseselt seotud

käesoleva eelnõuga, vaid on laiem kommentaar MKR

põhimäärusele kui õigusaktile.

Märgime ühtlasi, et Justiits- ja Digiministeerium on identse

märkuse teinud ka praegu menetlemisel oleva

maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule (kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-

d795-4620-a76f-d76db69a5f4c).

Rahandusministeerium vastab kõnealusele märkusele

eelnimetatud seaduseelnõu kohta käivas

kooskõlastustabelis.

„4. Maksukohustuslaste registri põhimääruse preambulis on volitusnormiks üksnes MKS § 17 lg 1. Juhime tähelepanu, et registri

alamregistrite volitusnormid on seaduses sõnastatud läbi viite maksukohustuslaste registri põhimääruse volitusnormile ning selle

tulemusena ei ole võimalik maksukohustuslaste registri põhimääruse ega ka maksukorralduse seaduse põhjal tuvastada, millistes seadustes

on reguleeritud maksukohustuslaste registri alamregistrid. Palume sõnastada alamregistrite volitusnormid kujul: „…. andmekogu on

maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra kehtestab ….

määrusega.“. Sellisest sõnastusest tulenevalt saab alamregistrid reguleerida küll maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuid viimase

preambulit tuleb täiendada viitega eriseaduses asuvale volitusnormile. Preambuli täiendamine tagab, et põhimääruse põhjal on võimalik

tuvastada alamregistrite seaduse tasandi regulatsioon.“

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid kuna märkuse elluviimine eeldab

seadusemuudatust, siis ei ole Rahandusministeeriumil

võimalik seda käesoleva eelnõu menetlemise raames

lahendada. Võtame märkuse teadmiseks ja analüüsime,

kuidas seda lahendada.

„5. Maksukohustuslaste registri põhimääruse 61 lg 3 näeb ette, et register on piiratud juurdepääsuga ametialaseks kasutamiseks, välja

arvatud õigusaktiga sätestatud erandjuhud. Ametialase kasutamise eesmärgil on registrile juurdepääsu õigus vaid selgelt kindlaks määratud

teenistus- või tööülesande täitmiseks. Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave)

mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub

AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud

juurdepääsupiirang.

AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne

kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud).

Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud,

millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid

kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes

juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga,

vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi

kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord

hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist

piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2).

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle

alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele,

VÕTAME TEADMISEKS

Täname, kuid märgime, et märkus ei ole otseselt seotud

käesoleva eelnõuga, vaid on laiem kommentaar MKR

põhimäärusele kui õigusaktile.

Seletuskiri puudutab ennekõike eelnõuga läbiviidavaid

muudatusi, ehk kuivõrd eelnõu ei muuda MKR PM §-i 61,

siis ei ole antud seletuskiri kohane koht, kus käsitleda selle

sätte sisu ja seotust seaduste ning rahvusvaheliste

lepingutega (nt osundatud Tromsø konventsioon).

Mis puudutab siiski küsimust, et millistest seaduses

sätestatud juurdepääsupiirangutest lähtudes on kehtestatud

MKR põhimääruse §-s 61 ja 62 olevad piirangud, siis

alused tulevad järgmistest seadusesätetest:

- MKS § 259 lg 4 (alamregistri LAAK kohta), § 26

tervikuna;

- MTVS § 4 lõiked 2 ja 3;

- TS § 13 lõiked 2 ja 3;

- VKS § 51 lg 6;

- HasMS § 39 lg 6.

5

juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-

ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks

juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda

sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on

juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus

sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt

selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks

AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni

korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud

võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja

pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK

teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse

all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali.

2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti

seadusandluse kooskõlale nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest

peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised

absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga

kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu.

Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni

artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele

dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada.

Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul,

kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise

eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud

aluse alla sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on.

Maksukohustuslase registri puhul ei ole seaduses otsesõnu juurdepääsupiirangut ette nähtud. Palume välja tuua, millistest seaduses

sätestatud juurdepääsupiirangutest lähtudes on kehtestatud põhimääruse §-s 61 ja 62 toodud piirangud teabe avalikkusele.“

„6. Eelnõu § 1 punktidega 4, 9 ja 33 kavandatakse andmekoosseisu muudatusi. Juhime tähelepanu, et andmekoosseisu muudatuste

tegemisel tuleb teha muudatused andmekogu kohta ka RIA poolt hallatavas andmete teabeväravas (varem RIHA).“

VÕTAME TEADMISEKS

Vastaval teemal on Maksu- ja Tolliametile meeldetuletus

tehtud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKR PM 2025_eelnõu_kevad

2. MKR PM 2025_seletuskiri_kevad

3. MKR PM 2025_seletuskiri_kevad_lisa 1

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Meie 11.07.2025 nr 1.1-10.1/3245-1