Arvamus

Karmen Joller

Terviseminister

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud Karmen Joller

Täname, et edastasite Eesti Proviisorapteekide Liidule (EPAL) kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsuse.

1. Toetame vajadust tõsta Eestis vaktsineerimisega hõlmatust. Vaktsiin-välditavate

nakkushaiguste puhul on oluline tõsta elanike teadlikkust, nende haiguste leviku kohta, selgitada

vaktsiinidega seotud ohutuse andmeid ja luua inimestele võimalus saada vaktsineeritud võimalikult

mugavalt igapäevaste tegevuste kõrvalt. Kuna vaktineerituse tase Eestis on vähenemas, siis peame

oluliseks laiendada vaktsineerijate ringi, sest nagu ka VTK välja toob, peavad ohutud ja kvaliteetsed

vaktsineerimisvõimalused olema laiemalt kättesaadavad, tagatud peab olema vajalik paindlikkus ja

arvestada tuleb elanikkonna igapäevast liikumist.

Oleme apteekide esindusorganisatsioonina korduvalt välja pakkunud, et ka proviisorid ja

farmatseudid võiksid kuuluda Eestis tervishoiutöötajate ringi, kel on õigus vaktsineerida.

Alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust koostöös tervishoiuteenuse

osutajatega, sest apteekritel puudub Eestis õigus ise vaktsineerida. Praegu saab vaktsineerida ligi 50

apteegis üle Eesti, kus koostöös TTOde pakutakse kaitset gripi, puukentsefaliidi, covid-19,

difteeria/teetanuse ja alates augustist ka HPV vastu. Inimesed on juba harjunud, et apteek on kõige

kättesaadavam koht hooajaliste või revaktsineerimist vajavate vaktsiinide manustamiseks.

Korralduslikus mõttes oleks mõistlik apteekidel/apteekritel ise vaktsineerimist teostada, nii on see

korraldatud täna juba ligi 50 maailma riigis, seal hulgas meie naaberriikides Lätis, Soomes, Leedus.

Rahvusvahelistelt on apteekritele vaktsineerimise õiguse andmine näidanud, et see suurendab

hõlmatust, sest apteegid on kõige sagedamini külastatavad tervishoiu asutused ning inimeste on

mugav ja lihtne seal vaktsineerida. Mitmetes riikides on näiteks hooajaliste vaktsiinide puhul apteek

üks peamistest kohtadest, kus inimene vaktsiinisüsti saab (näiteks Itaalia, Portugal).

Apteekrid saavad inimesi nõustada, soovitada riskirühmadel vaktsineerida, osaleda kampaaniates.

Covid-19 pandeemia ajal näiteks jagasime apteekides soovitusi inimestele vaktsineerida, soovituste

sisu oli kokku lepitud riigiasutustega. Oleme viimastel aastatel osalenud riiklikes kampaaniates ja ka

ise erinevaid kampaaniaid läbi viinud. Kõik see on toimunud meie enda initsiatiivil, aga oleks tore, kui

see oleks regulaarne ja pikemalt ette planeeritud koostöö riigiga.

Proviisoritele ja farmatseutidele immuniseerimisel osalemise võimaldamise teema oli arutusel ka

ravimiseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses, mille eesmärk oli laiendada apteegiteenust

(sügisel 2024). Proviisorid ja farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne

vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs patsiendi terviseinfole (nõustamiseks,

immuniseerimise dokumenteerimiseks) ning apteegil vajalike ruumide olemasolu. Toetame samuti

põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad vaktsineerida ka kriisiolukordades (näiteks

massvaktsineerimiste või nakkushaiguste testimiste läbiviimisel).

Seega toetame igati vaktsineerijate ringi laiendamist ja kuigi VTK seda otseselt välja ei too, eeldame,

et mõeldud on just proviisoreid ja farmatseute, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinilise hariduse.

2. Toetame ettepanekut vähendada bürokraatiat ning ühtlustada tervisekontrolli reegleid.

Erinevate seaduste alusel tehtavad riskihinnangud ja tervisekontrollid ei ole praegu piisavalt selgelt

sätestatud ning põhjustavad töötajatele ja ka ettevõtjatele liigset administratiivset koormust. Samuti

ei pruugi praegusel kujul korraldatud kontrollid täita neile pandud ootusi.

Samuti saame apteekide poolt kinnitada, et tervisetõendite süsteem vajab kaasajastamist ja

täpsemat analüüsi tõendi vajalikkuse, kehtivuse ja säilitamise osas. Toetame mõtet, et kaaluda

tuleks, kas tervisetõendit praegusel kujul üldse vaja on.

3. COVID-19 pandeemia õppetundide alusel muudatuste sisseviimine nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seadusesse on väga oluline, et olla valmis järgmisteks kriisideks. Tõenduspõhine

kommunikatsioon ja rollide selgus kriisiolukorras tagab nii parema toimetuleku olukorraga kui ka

usalduse otsuste tegijate suhtes.

4. Nakkushaiguste leviku vähendamise ja AMR vähendamise osas toome välja, et apteegid on

kõige sagedamini külastatavad terviseasutused Eestis. Kergemate haigustega tulevad inimesed

esmalt just apteeki ja seal saame selgitada, milliste sümptomite korral oleks vajalik pöörduda arsti

poole ja millal piisab käsimüügiravimite kasutamisest ja nakkuse leviku vähendamiseks oleks hoopis

oluline inimesel püsida kodus. Samuti eelistada e-apteegist ravimite tellimist. Uue Euroopa Liidu

ravimiregulatsiooni üks nõuetest on ravimipakenditesse lisatav antibiootikumide kasutamise

ohutuskaart, seega on ka seal planeeritud apteekritele suurem roll just ennetus- ja teavitustöö

tegemisel. Uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus peaks andma apteekritel juurde õigusi

inimeste nõustamise ja teavitustegevuste osas.

Loodan, et meie ettepanekutest on abi. Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud.

Ühtlasi palume hoida meid kaasatuna ka kõnealuse VTK alusel valmiva seaduseelnõu edasise

menetluse juures.

Lugupidamisega

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige

5886 3915

Karmen Joller

Terviseminister

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Eesti Proviisorapteekide Liidu tagasiside nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud Karmen Joller

Täname, et edastasite Eesti Proviisorapteekide Liidule (EPAL) kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsuse.

1. Toetame vajadust tõsta Eestis vaktsineerimisega hõlmatust. Vaktsiin-välditavate

nakkushaiguste puhul on oluline tõsta elanike teadlikkust, nende haiguste leviku kohta, selgitada

vaktsiinidega seotud ohutuse andmeid ja luua inimestele võimalus saada vaktsineeritud võimalikult

mugavalt igapäevaste tegevuste kõrvalt. Kuna vaktineerituse tase Eestis on vähenemas, siis peame

oluliseks laiendada vaktsineerijate ringi, sest nagu ka VTK välja toob, peavad ohutud ja kvaliteetsed

vaktsineerimisvõimalused olema laiemalt kättesaadavad, tagatud peab olema vajalik paindlikkus ja

arvestada tuleb elanikkonna igapäevast liikumist.

Oleme apteekide esindusorganisatsioonina korduvalt välja pakkunud, et ka proviisorid ja

farmatseudid võiksid kuuluda Eestis tervishoiutöötajate ringi, kel on õigus vaktsineerida.

Alates 2018. aastast on apteekides pakutud vaktsineerimise teenust koostöös tervishoiuteenuse

osutajatega, sest apteekritel puudub Eestis õigus ise vaktsineerida. Praegu saab vaktsineerida ligi 50

apteegis üle Eesti, kus koostöös TTOde pakutakse kaitset gripi, puukentsefaliidi, covid-19,

difteeria/teetanuse ja alates augustist ka HPV vastu. Inimesed on juba harjunud, et apteek on kõige

kättesaadavam koht hooajaliste või revaktsineerimist vajavate vaktsiinide manustamiseks.

Korralduslikus mõttes oleks mõistlik apteekidel/apteekritel ise vaktsineerimist teostada, nii on see

korraldatud täna juba ligi 50 maailma riigis, seal hulgas meie naaberriikides Lätis, Soomes, Leedus.

Rahvusvahelistelt on apteekritele vaktsineerimise õiguse andmine näidanud, et see suurendab

hõlmatust, sest apteegid on kõige sagedamini külastatavad tervishoiu asutused ning inimeste on

mugav ja lihtne seal vaktsineerida. Mitmetes riikides on näiteks hooajaliste vaktsiinide puhul apteek

üks peamistest kohtadest, kus inimene vaktsiinisüsti saab (näiteks Itaalia, Portugal).

Apteekrid saavad inimesi nõustada, soovitada riskirühmadel vaktsineerida, osaleda kampaaniates.

Covid-19 pandeemia ajal näiteks jagasime apteekides soovitusi inimestele vaktsineerida, soovituste

sisu oli kokku lepitud riigiasutustega. Oleme viimastel aastatel osalenud riiklikes kampaaniates ja ka

ise erinevaid kampaaniaid läbi viinud. Kõik see on toimunud meie enda initsiatiivil, aga oleks tore, kui

see oleks regulaarne ja pikemalt ette planeeritud koostöö riigiga.

Proviisoritele ja farmatseutidele immuniseerimisel osalemise võimaldamise teema oli arutusel ka

ravimiseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses, mille eesmärk oli laiendada apteegiteenust

(sügisel 2024). Proviisorid ja farmatseudid, nagu ka teised tervishoiutöötajad vajavad enne

vaktsineerimise teenuse pakkumist koolitust, vajalik on ligipääs patsiendi terviseinfole (nõustamiseks,

immuniseerimise dokumenteerimiseks) ning apteegil vajalike ruumide olemasolu. Toetame samuti

põhimõtet, et koolitused läbinud apteekrid saavad vaktsineerida ka kriisiolukordades (näiteks

massvaktsineerimiste või nakkushaiguste testimiste läbiviimisel).

Seega toetame igati vaktsineerijate ringi laiendamist ja kuigi VTK seda otseselt välja ei too, eeldame,

et mõeldud on just proviisoreid ja farmatseute, kes on saanud laiapõhjalise meditsiinilise hariduse.

2. Toetame ettepanekut vähendada bürokraatiat ning ühtlustada tervisekontrolli reegleid.

Erinevate seaduste alusel tehtavad riskihinnangud ja tervisekontrollid ei ole praegu piisavalt selgelt

sätestatud ning põhjustavad töötajatele ja ka ettevõtjatele liigset administratiivset koormust. Samuti

ei pruugi praegusel kujul korraldatud kontrollid täita neile pandud ootusi.

Samuti saame apteekide poolt kinnitada, et tervisetõendite süsteem vajab kaasajastamist ja

täpsemat analüüsi tõendi vajalikkuse, kehtivuse ja säilitamise osas. Toetame mõtet, et kaaluda

tuleks, kas tervisetõendit praegusel kujul üldse vaja on.

3. COVID-19 pandeemia õppetundide alusel muudatuste sisseviimine nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seadusesse on väga oluline, et olla valmis järgmisteks kriisideks. Tõenduspõhine

kommunikatsioon ja rollide selgus kriisiolukorras tagab nii parema toimetuleku olukorraga kui ka

usalduse otsuste tegijate suhtes.

4. Nakkushaiguste leviku vähendamise ja AMR vähendamise osas toome välja, et apteegid on

kõige sagedamini külastatavad terviseasutused Eestis. Kergemate haigustega tulevad inimesed

esmalt just apteeki ja seal saame selgitada, milliste sümptomite korral oleks vajalik pöörduda arsti

poole ja millal piisab käsimüügiravimite kasutamisest ja nakkuse leviku vähendamiseks oleks hoopis

oluline inimesel püsida kodus. Samuti eelistada e-apteegist ravimite tellimist. Uue Euroopa Liidu

ravimiregulatsiooni üks nõuetest on ravimipakenditesse lisatav antibiootikumide kasutamise

ohutuskaart, seega on ka seal planeeritud apteekritele suurem roll just ennetus- ja teavitustöö

tegemisel. Uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus peaks andma apteekritel juurde õigusi

inimeste nõustamise ja teavitustegevuste osas.

Loodan, et meie ettepanekutest on abi. Küsimuste korral oleme täiendavateks selgitusteks avatud.

Ühtlasi palume hoida meid kaasatuna ka kõnealuse VTK alusel valmiva seaduseelnõu edasise

menetluse juures.

Lugupidamisega

Ly Rootslane

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhatuse liige

5886 3915