Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määruse nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine

MÄÄRUS

Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a

määruse nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi

ja magustatud kastanipüree koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe

esitamise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määruse nr 95 „Džemmi, želee,

marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase

teabe esitamise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määruses nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi ja

magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise

nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „suhkrutooted“ tekstiosaga „(edaspidi

suhkur).“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 4 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 6 teist lauset täiendatakse pärast sõna „magusainega“ tekstiosaga „, ning

toodete puhul, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toidu

kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9−25)

sätestatud nõuetele vähendatud suhkrusisalduse kohta.“;

4) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) 1000 grammi džemmi valmistamiseks kasutatakse vähemalt 450 grammi viljaliha või

püreed või nende segu. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja

astelpaju puhul kasutatakse nimetatud koguse džemmi valmistamiseks vähemalt 350 grammi,

ingveri puhul vähemalt 180 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 230 grammi ning grenadilli

puhul vähemalt 80 grammi viljaliha või püreed või nende segu.“;

5) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 2−5 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontsentreeritud või kontsentreerimata puuvilja- ja marjamahla;

EELNÕU

08.07.2025

2

3) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui džemm ei ole valmistatud

tsitrusviljadest;

4) kontsentreeritud või kontsentreerimata punast puuvilja- ja marjamahla, kui džemm on

valmistatud kibuvitsamarjadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest,

ploomidest või rabarberist;

5) kontsentreeritud või kontsentreerimata punapeedimahla, kui džemm on valmistatud

maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest;“;

6) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavat

toodet, mille lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus on vähemalt 40 protsenti,

nimetatakse moosiks“ tekstiosaga „Džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavat toodet,

mille lahustuva kuivaine refraktomeetriga määratud sisaldus on vahemikus 40−59 protsenti,

nimetatakse moosiks“;

7) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) 1000 grammi ekstra džemmi valmistamiseks kasutatakse viljaliha vähemalt 500 grammi.

Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse

nimetatud koguse ekstra džemmi valmistamiseks vähemalt 450 grammi, ingveri puhul vähemalt

280 grammi, akažuuõuna puhul vähemalt 290 grammi ning grenadilli puhul vähemalt 100

grammi viljaliha.“;

8) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui ekstra džemm ei ole

valmistatud tsitrusviljadest;

3) kontsentreeritud või kontsentreerimata punast puuvilja- ja marjamahla, kui ekstra džemm on

valmistatud kibuvitsamarjadest, maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest,

ploomidest või rabarberist;“;

9) paragrahvi 5 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui želee ei ole valmistatud

tsitrusviljadest;

3) kontsentreeritud või kontsentreerimata punapeedimahla, kui želee on valmistatud

maasikatest, vaarikatest, karusmarjadest, punastest sõstardest või ploomidest;“;

10) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kontsentreeritud või kontsentreerimata tsitrusviljamahla, kui ekstra želee ei ole valmistatud

tsitrusviljadest;“;

11) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui toode ei sisalda muud lahustumatut ainet kui väikeses koguses peeneks tükeldatud

õhukest koort, võib tema puhul kasutada nimetust „tsitrus-želeemarmelaad“.“;

12) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Toote nimetustes „tsitrusmarmelaad“ ja „tsitrus-želeemarmelaad“ võib sõna

„tsitrus“ asendada tootes kasutatud tsitrusvilja nimetusega.

(42) Kui § 7 lõikes 5 nimetatud toode vastab ekstra džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele, võib

3

teda nimetada ekstra marmelaadiks.“;

13) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 9 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõigetes 6 ja 7“ tekstiosaga „lõikes 6“;

15) peatüki 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„4. peatükk Rakendussätted“;

16) peatükki 4 täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Määruse rakendamine

(1) Tooteid, mis viiakse turule või mida märgistatakse enne 14. juunit 2026. aastal ja enne

nimetatud kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt, võib turustada varude lõppemiseni.

(2) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud moosi suhtes kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud viljaliha või püree või nende segu koguse nõudeid alates 1. jaanuarist 2027. a.

(3) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud moosi, mis viiakse turule või mida märgistatakse enne

1. jaanuari 2027. aastal ja mis ei vasta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viljaliha või püree

või nende segu koguse nõuetele, võib turustada varude lõppemiseni.“;

17) normitehniline märkus 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1 Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja ja marja džemmi, želee ja

tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta (EÜT L 10, 12.01.2002, lk 67–72),

muudetud direktiiviga 2004/84/EÜ (EÜT L 219, 19.6.2004, lk 8–10), määrusega nr 1182/2007

(EÜT L 273, 17.10.2007, lk 1–30), määrusega nr 1021/2013 (EÜT L 287, 29.10.2013, lk 1–4),

direktiiviga (EL) 2024/1438 (ELT L, 2024/1438, 24.05.2024).“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 14. juunil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/539

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määruse nr 95

„Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning

toidualase teabe esitamise nõuded” muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, M_moositooted.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_moositooted.pdf

Külli Suurvarik

5698 7476 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a

määruse nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded” muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu on välja töötatud toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel. Määrusega

muudetakse põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määrust nr 95 „Džemmi, želee,

marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe

esitamise nõuded1“.

Määruse muutmine on tingitud vajadusest võtta üle nõuded, mis on kehtestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/14382, millega muudetakse nõukogu direktiivi

2001/113/EÜ3 inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning

magustatud kastanipüree kohta. Määruse eelnõu puhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse üle

võtmisega, mille tähtaeg on 14. detsember 2025. a. Lisaks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele

muudetakse riigisisese nõudena kehtestatud tootenimetuse „moos“ koostisnõudeid, mille

tulemusena suureneb moosis puuviljade sisaldus ning määratletakse selgemini lahustuva kuivaine

sisalduse ülemine piir.

Nõuete muutmisega tõstetakse teatud toodetes puuviljasisalduse alampiiri, antakse võimalus

vähendatud suhkrusisaldusega toodete puhul enam magusaineid mitte lisada ja täpsustatakse

märgistamise üksikasju (loobutakse nõudest esitada toote suhkrusisaldus nimetusega samas

vaateväljas (sest tarbijale toidualase teabe esitamist käsitleva määruse (EL) nr 1169/20114

kohaselt tuleb see esitada toitumisalase teabe hulgas). Lisaks täpsustatakse marmelaadi nimetuse

kasutamist tsitrustest ja teistest puuviljaliikidest valmistatud toote puhul, õigusselguse eesmärgil

jäetakse välja sätted tooraine vääveldioksiidi ja sulfititega töötlemise kohta (kuna toidu lisaainete

kasutamine on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008) ning

säte esitada koostisosade loetelus vääveldioksiid, kui selle jääksisaldus on suurem kui 10 mg/kg

(kuna see on reguleeritud määrusega (EL) nr 1169/2011). Täpsustatakse, et džemmide ja želeede

valmistamisel valikulise koostisosana kasutatav mahl võib olla nii kontsentreeritud kui ka

kontsentreerimata, ning täpsustatakse, et kasutada lubatud peamiselt suhkruid sisaldavate

koostisosade grupi nimetamisel kasutatakse sõna „suhkur“.

Muudatused toetavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030

esitatud toiduohutuse tegevussuuna eesmärke „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu“ ja

„tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“.

Määrus jõustub 14. juunil 2026. aastal.

1 Põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määrus nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree

koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ

mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete

kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning

magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult

veetustatud piimakonservide kohta 3 Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marja-

džemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase

teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja

(EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ,

komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid

2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

2

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima (tel 5687 9510;

[email protected]) ja sama osakonna nõunik Külli Suurvarik (tel 5698 7476,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]) ja eelnõu

keeletoimetaja on sama osakonna Leeni Kohal (tel 5698 3427; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrust kohaldatakse džemmi ehk keedise, moosi, ekstra džemmi, želee, ekstra želee,

marmelaadi, tsitrusmarmelaadi, tsitrus-želeemarmelaadi ja magustatud kastanipüree (edaspidi

tooted) suhtes, mis on valmistatud puuviljadest, marjadest, melonitest, arbuusidest, kõrvitsatest,

kurkidest, tomatitest, rabarberivartest, porganditest, bataatidest ja ingverist (edaspidi puuvili).

Toidu nimetus annab tarbijale esmase teabe toidu kohta ja sellest peab selguma, mis toiduga on

tegemist. Nimetus peab aitama tarbijal mõista toidu olemust ja eristada seda teistest toodetest.

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20115 artiklist 17 peab toidu

nimetusena esmajärjekorras kasutama selle seaduslikku nimetust ning selle nimetuse puudumise

korral üldtuntud nimetust või kirjeldust. Seaduslike nimetuste puhul on õigusaktidega kehtestatud

koostise ja kvaliteedinõuded, millele sellise nimetusega toode peab vastama. Sellisteks

seaduslikeks nimetusteks on ka käesolevas määruses sätestatud puuviljadest valmistatud toodete

nimetused.

Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse tehniline muudatus, et tekst oleks üheselt mõistetav. Muudetava

määruse § 2 lõikes 2 on ühe kohustusliku koostisosade grupina loetletud fruktoosisiirup,

puuviljadest ja marjadest ekstraheeritud suhkrud, pruunsuhkur ning toiduseaduse § 12 lõike 4,

§ 38 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel suhkrutoodete kohta kehtestatud nõuetes nimetatud

suhkrutooted. Toiduseaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri 20. novembri 2014

määruses nr 102 „Suhkrutoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise

nõuded ja analüüsimise meetodid“ on sätestatud nõuded poolvalge suhkru, valge suhkru ehk

suhkru, ekstra valge suhkru, suhkrulahuse, invertsuhkrulahuse, invertsuhkrusiirupi, glükoosi-

siirupi, kuivatatud glükoosisiirupi, glükoosmonohüdraadi, veevaba glükoosi ja fruktoosi kohta.

Kuna reguleeritud toodete hulgas on ka suhkur, võib sõna „suhkur“ kasutamine muudetava

määruse tekstis tekitada eksliku arusaama, et mõeldakse üksnes põllumajandusministri määruse

nr 102 § 2 lõikes 2 määratletud suhkrut. Segaduse vältimiseks lisatakse muudatusega loetelu

lõppu tekstiosa „edaspidi suhkur“.

Eelnõu § 1 punktis 2 jäetakse välja tekstiosa, mille kohaselt tohib toote valmistamiseks kasutada

tooret (s.o puuvilju, viljaliha, püreed ja vesiekstrakti), mis on töödeldud vääveldioksiidi või

sulfititega järgides toidu lisaaineid reguleeriva määruse (EL) 1333/2008 nõudeid, ning tekstiosa,

millega keelati vääveldioksiidi ja sulfitite kasutamine ekstra džemmi ja ekstra želee puhul.

Sellega kaotatakse vasturääkivused muudetava määruse ja toidu lisaaineid reguleeriva määruse

(EL) 1333/2008 vahel. Muudetava määruse kohaselt ei tohi ekstra džemmi valmistamisel

kasutada sulfititega töödeldud puuvilju , kuid lisaaineid käsitleva määruses on esitatud

vääveldioksiidi piirnorm „sulfititega töödeldud puuviljadest ja marjadest valmistatud ekstra

džemmide, želeede ja marmelaadide“ kohta. Toodete valmistamisel tuleb vääveldioksiidi ja

sulfitite osas järgida määruse (EL) 1333/2008 nõudeid.

Eelnõu § 1 punktis 3 esitatakse võimalus valmistada vähendatud suhkrusisaldusega tooteid,

milles vähendatud suhkrusisaldusest tulenevat väiksemat magusust ei pea enam toidu lisaainetena

lubatud magusainetega kompenseerima. Suhkrusisalduse vähendamine peab vastama toitumis- ja

tervisealaseid väiteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006

sätestatud nõuetele vähendatud suhkrusisalduse kohta. Nimetatud määruse kohaselt tohib väite,

et ühe või enama toitaine sisaldust on vähendatud, ja iga väite, millel on tarbija jaoks tõenäoliselt

sama tähendus, esitada ainult siis, kui toitaine sisaldust on võrreldes sarnase tootega vähendatud

vähemalt 30%, välja arvatud mikrotoitained, mille puhul on lubatud 10% erinevus direktiivis

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijale.

3

90/496/EMÜ toodud kontrollväärtusest, ning naatrium või samaväärne kogus soola, mille puhul

on lubatud 25% erinevus. Väite „vähendatud suhkrusisaldusega” ja iga muu väite, millel on

tarbija jaoks tõenäoliselt sama tähendus, võib esitada ainult siis, kui toote (mille kohta see väide

on esitatud) energiasisaldus on võrdne samalaadse toote energiasisaldusega või sellest väiksem.

Kuna muudetava määrusega reguleeritud toodete puhul tuleneb toote energiasisaldus peamiselt

suhkrust, siis ei saa vähendatud suhkrusisaldusega toodete energiasisaldus jääda võrdseks

samalaadsete toodete energiasisaldusega (s.o džemmide, želeede ja moosidega, mille suhkru-

sisaldust ei ole vähendatud).

Eelnõu § 1 punktis 4 suurendatakse džemmide vähimat puuviljasisaldust, see varieerub olenevalt

puuviljaliigist. Samalaadne muudatus tehakse eelnõu § 1 punktis 8 ekstra džemmi puhul.

Puuviljaliik

Vähim puuviljakogus grammides 1 kg toote kohta

Džemm Ekstra džemm

Kehtiv määr Uus määr Kehtiv määr Uus määr

Allpool nimetamata

puuviljade puhul 350 450 450 500

Musta sõstra, kibuvitsa,

küdoonia, punase sõstra,

pihlaka ja astelpaju

puhul

250 350 350 450

Ingveri puhul 150 180 250 280

Akažuuõuna puhul 160 230 230 290

Grenadilli puhul 60 80 80 100

Kuna muudetava määruse moosi koostisnõuete kohaselt peab see vastama puuviljasisalduse

poolest džemmi koostisnõuetele ning želee ja ekstra želee vastavalt džemmi ja ekstra džemmi

nõuetele, siis suurendatakse eelnõu § 1 punktidega 4 ja 7 tehtavate muudatuste tulemusena ka

nimetatud toodete puuviljasisaldust.

Muudatuse eesmärk on soodustada suurema puuviljasisaldusega džemmi ja želee tootmist,

millega saab seeläbi toetada puuviljaturgu.

Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, et džemmis vajaduse korral (vabatahtliku koostisosana)

kasutatav puuviljamahl, sh tsitrusviljamahl, aga ka punapeedimahl võib olla kas kontsentreeritud

või kontsentreerimata. Samalaadne täpsustus tehakse ekstra džemmi puhul (eelnõu § 1 punktis

8), želee puhul (eelnõu § 1 punktis 9) ning ekstra želee puhul (eelnõu § 1 punktis 10).

Eelnõu § 1 punktis 6 määratletakse täpsemini moosi lahustuva kuivaine sisaldus, sätestades selle

suurimaks sisalduseks 59%. Suurema osa lahustuvast kuivainest moodustab moositoodetele

lisatav suhkur. Praegu on sätestatud moosiks nimetatava toote lahustuva kuivaine sisalduse

alumine piir (40%), kuid ei ole määratud ülemist piiri. Seetõttu ei ole selge, kas moosiks võib

nimetada ka sellist džemmi koostisnõuetele vastavat toodet, mille lahustuva kuivaine sisaldus on

60% või sellest suurem (üldjuhul Eestis selliseid tooteid ei toodeta, vaid tuuakse sisse). Eestis on

moosis traditsiooniliselt kasutatud vähem suhkrut võrreldes eelnimetatud direktiivist tulenevate

tootenimetustega määratletud toodete puhul ning selleks, et nimetusega moos reguleeritud toodet

oleks võimalik paremini eristada teiste tootenimetustega (nt džemm) reguleeritud toodetest,

sätestatakse moosiks nimetatava toote lahustuva kuivaine sisalduse ülemine piir. See tähendab,

et Eestis ei saa moosiks nimetada tooteid, mille lahustuva kuivaine sisaldus on 60% ja sellest

rohkem.

4

Nimetuse „moos“ kasutamise kokkulepe on tehtud tootjatega 1999. aastal ja see on seni korras-

tanud turgu, võimaldades õiglast konkurentsi ning kaitsenud tarbija huve. Tarbijal on kindlus, et

teatud nimetusega toodet ostes sisaldab see vähemalt määratletud koguse puuvilju ning suhkrut.

Moosiga sarnased tooted (džemm, želee, marmelaad) on reguleeritud Euroopa Liidu tasandil.

Eestis tugeva traditsiooniga toote nimetus „moos“ on määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 17 lõike

1 tähenduses samuti seaduslik nimetus.

Eelnõu § 1 punktis 11 tehakse tehniline täpsustus tsitrus-želeemarmelaadi nimetuse kasutamise

tingimuse osas. Kehtiva sõnastuse kohaselt tohib seda nimetust kasutada juhul, kui

tsitrusmarmelaad ei sisalda muud lahustamatut ainet, kui võimalikult väikeses koguses peeneks

tükeldatud (tsitrusvilja) koort. Sõnastus võib jätta mulje, et koore lisamine pole üldse soovitatav.

Väike kogus tsitrusvilja õhukest koort on siiski tootele iseloomulik. Seetõttu sõnastatakse

muudetava määruse § 7 lõige 4 uuesti.

Eelnõu § 1 punktis 12 täiendatakse muudetava määruse toidualase teabe esitamise nõudeid

käsitlevat § 9 lõigetega 41 ja 42. Lõikes 41 antakse võimalus asendada tootenimetustes

„tsitrusmarmelaad“ ja „tsitrus-želeemarmelaad“ sõna „tsitrus“ tootes kasutatud tsitrusvilja

nimetusega. Kuigi muudetava määruse § 7 lõikes 5 on juba sätestatud, et muudest viljadest kui

tsitrusviljadest valmistatud marmelaad peab vastama džemmi nõuetele, täpsustatakse lisatava

lõikega 42, et kui toode vastab ekstra džemmi koostis- ja kvaliteedinõuetele, võib seda nimetada

ekstra marmelaadiks.

Eelnõu § 1 punktis 13 tunnistatakse kehtetuks muudetava määruse § 9 lõikes 5 sätestatud nõue

esitada toote märgistusel koostisosade loetelus vääveldioksiid, kui selle jääksisaldus tootes on üle

10 mg/kg, kuna see kordab määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatut. Samuti tunnistatakse

kehtetuks muudetava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud nõue esitada toote märgistusel üldine

suhkrusisaldus, kuna see on üks osa toidualasest teabest, mis tuleb toote märgistusel esitada

määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt.

Eelnõu § 1 punktis 14 tehakse normitehniline muudatus. Kuna § 9 lõikes 8 viidatakse kehtetuks

tunnistatavale lõikele 7, muudetakse ka § 9 lõike 8 sõnastust ning jäetakse sellest välja viide

lõikele 7.

Eelnõu § 1 punktis 15 tehakse muudatus rakendussätete esitamiseks. Selleks nimetatakse

4. peatükk ümber „Rakendussäteteks“.

Eelnõu § 1 punktis 16 täiendatakse eelnõu §-ga 91. Selle puhul on tegemist üleminekusättega,

mille kohaselt võib tooteid, mis viiakse turule või märgistatakse enne 14. juunit 2026. a ja enne

nimetatud kuupäeva kehtinud nõuete kohaselt, turustada kuni varude lõppemiseni. Sätte sisu

tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438 artiklist 6.

Eelnõu § 1 punktis 17 esitatakse uuesti normitehniline märkus, mida on täiendatud viitega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1438.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäevaks 14. juuni 2026. a. Nimetatud tähtpäev

tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438 artiklis 5 sätestatud ajast.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja-

džemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta, mida täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1438.

Eestis tohib turule viia ka selliseid tooteid, mis ei vasta põllumajandusministri 6. novembri

2014. a määruses nr 95 esitatud nõuetele. Seda tohib teha juhul, kui toode on õiguspäraselt

valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis või kui see on õiguspäraselt

valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel et selle toote

puhul on tagatud Eesti õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse. Säte vastastikuse tunnustamise

põhimõtte kohta üldisemal kujul on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 8,

mistõttu ei ole vaja seda esitada põllumajandusministri 6. novembri 2014. a määruses nr 95.

5

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik takistada toote müüki, mida

mõnes teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse, isegi kui see toode on valmistatud

teistsuguste tehniliste või kvaliteedinõuete alusel kui need, mida rakendatakse oma toodangule.

4. Määruse mõjud

Määruse sihtrühmaks on mooside ja teiste sarnaste toodete (mitteloomne toit) käitlemisega

tegelevad toidukäitlejad. Põllumajandus- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemi andmetel

(seisuga 16. mai 2025) on Eestis 579 majandustegevusteate esitanud käitlejat, kes on märkinud

põhikäitlemisvaldkonnaks „mitteloomset toitu ja liittoitu käitlevad ettevõtted“, paljud neist ei

tegele siiski moosi turule viimisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438

koostamise etapis on komisjoni poolt koostatud mõjuhinnang6, millega on tehtud mõjude

eelhindamine ja mõjustatud huvirühmade kaasamine.

Puuviljasisalduse tõstmisega seotud mõjud. Direktiiv 2001/113/EÜ kuulub Euroopa Liidu

turustamisstandarditega sarnaste õigusaktide hulgas nn hommikusöögidirektiivide paketti, mille

puhul strateegias „Talust taldrikule“ määratletud läbivaatamise eesmärk oli tagada kestlike

toodete kasutuselevõtt ja tarnimine. Lisaks uuris Euroopa Komisjon võimalusi, et hõlbustada

üleminekut tervislikumale toitumisele ja edendada suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega

toodete koostise muutmist.

Analüüsi tulemusena jõudis Komisjon järeldusele, et džemmides suhkrukoguse miinimummäära

alandamine takistaks tootmisharul ka turustada vähendatud suhkrusisaldusega džemmi, milles

suhkrusisalduse vähendamine vastab toitumisalaseid väiteid käsitlevale määrusele (EÜ) nr

1924/2006, sest seda liiki džemme ei oleks enam tehniliselt võimalik toota. Seega lubatakse

direktiivi 2011/113/EÜ muudatusena jätkata müüginimetuste „džemm“ ja „želee“ kasutamist

ainult selliste toodete puhul, mille minimaalne puuviljasisaldus on praegu nõutavast suurem. See

ei takista vähendatud suhkrusisaldusega (st suhkrusisaldust on vähendatud vähemalt 30%)

džemmi turustamist kooskõlas toitumisalaseid väiteid käsitleva määruse (EÜ) nr 1924/2006

nõuetega.

Selleks et soodustada suurema puuviljasisaldusega džemmide ja želeede tootmist ning seega

toetada puuviljaturgu, võttes samal ajal arvesse vajadust vähendada vaba suhkru kogust, tuleks

suurendada direktiivi 2001/113/EÜ I lisas sätestatud puuviljade miinimumkogust, mida tuleb

kasutada džemmide ja želeede valmistamiseks.

Eelnõu ettevalmistamise käigus läbi viidud tehniliste konsultatsioonide käigus selgus, et ühe

suurema turuosaga Eestis moosi tootva ettevõtte moosid vastavad juba praegu puuviljasisalduse

poolest uutele nõuetele. Samas tõi teine ettevõte välja, et puuviljasisalduse suurendamise nõue

suurendab toote hinda. Kolmas ettevõte ei toetanud puuviljasisalduse suurendamist. Samuti toob

see kaasa retseptuuri muudatusi. Kuna nn moositoodete märgistusel tuleb puuviljasisaldus esitada

nimetusega ühes vaateväljas, toob puuviljasisalduse minimaalse sisalduse suurendamine kaasa ka

märgistuse muudatusega seotud kulud nendele ettevõtetele, kelle toodetes ei ole kasutatud uutele

nõuetele vastavat puuviljakogust. Seda majanduslikku mõju leevendab uute nõuete

kohaldamiseks antav üleminekuaeg. Määrusega reguleeritud tooted koosnevad peamiselt

puuviljadest saadud koostisosadest ning suhkrust, seejuures on reguleeritud nende minimaalsed

sisaldused toodetes. Suhkrusisaldus on reguleeritud minimaalse refraktomeetriga mõõdetava

lahustuva kuivaine sisalduse kaudu – peamise osa sellest moodustab tootele lisatav suhkur, kuid

refraktomeetri näitu mõjutavad ka tootes sisalduv puuviljadest pärit suhkrute, hapete ja lahustuva

kiudaine kogus. Seetõttu võimaldab suurem puuviljasisaldus lisada tootesse vähem suhkrut. See

omakorda muudab mooside koostist tervist toetavamaks ning see aitab kaasa rahvatervisele.

Puuviljasisalduse alampiiri tõstmine soodustab suurema puuviljasisaldusega džemmide ja

želeede tootmist, millega saab seeläbi toetada puuviljaturgu.

6 Commission Staff Working Document. Impact Assessemnt report „Revision of EU marketing standards for

agricultural products to ensure the uptake and supply of sustainable products“

Register of Commission Documents - COM(2023)201

6

Vähendatud suhkrusisaldusega toodete, milles ei kasutata magusaineid, võimaldamisega

seotud mõjud.

Kehtiva määruse kohaselt peavad reguleeritud tooted sisaldama määratletud koguse lahustuvat

kuivainet (mõõdetuna reftraktomeetriga). Kuigi ka puuviljad sisaldavad suhkruid, moodustab

reguleeritud toodete peamise osa lahustuva kuivainest tootesse lisatud suhkur. Toode tohib

lahustuvat kuivainet sisaldada määratletud kogusest vähem vaid juhul, kui suhkur on osaliselt või

täielikult asendatud magusainetega. Toidu lisaaineid käsitleva määruse (EÜ) nr 1333/2008

kohaselt tohib toidule magusaineid lisada juhul, kui selle üheks eesmärgiks on suhkru asendamine

vähendatud energiasisaldusega toidu, kaariest mittetekitava toidu või suhkrulisandita toidu

tootmisel. Nimetatud määruse tähenduses on suhkrulisandita toit selline toit, millele ei ole lisatud

mono- või disahhariide ega toitu, millele on lisatud mono- või disahhariide nende magustamis-

omaduste tõttu, ning vähendatud energiasisaldusega toit selline toit, mille energiasisaldust on

vähendatud vähemalt 30% võrreldes algupärase toidu või samalaadse tootega.

Eelnõus kavandatav võimalus lahustuva kuivaine sisalduse vähendamisel magusaineid mitte

kasutada on seotud toitumisalase väite „vähendatud suhkrusisaldus“ esitamise tingimustega.

Nende kohaselt võib väite toote märgistusel esitada vaid siis, kui toote energiasisaldus on võrdne

samalaadse toote energiasisaldusega või sellest väiksem. Lisaks tuleb arvestada „vähendatud

[toitaine] sisaldusega“ väite tingimusi, mille kohaselt peab toode sisaldama vähemalt 30% vähem

toitainet võrreldes võrdlustootega. Neid kaht tingimust kokku võttes võib väite „vähendatud

suhkrusisaldusega“ esitada juhul, kui toote suhkrusisaldus on 30% väiksem ning toote energia-

sisaldus ei ole suurem võrreldes samalaadse toote andmetega. Kuna muudetava määrusega

reguleeritud toodete puhul tuleneb toote energiasisaldus peamiselt suhkrust, siis ei saa vähenda-

tud suhkrusisaldusega toodete energiasisaldus jääda võrdseks samalaadsete toodete energia-

sisaldusega (s.o džemmide, želeede ja moosidega, mille suhkrusisaldust ei ole vähendatud).

Kokkuvõtvalt tuleb määratletud lahustuva kuivaine sisaldusest väiksema sisaldusega toodete

valmistamisel suhkrusisaldust vähendada vähemalt 30% nii magusainete kasutamisel kui ka ilma

nendeta valmistatud toodete puhul. Seega ei lisandu uue lahustuva kuivaine sisalduse vähenda-

mise võimaluse andmisega puhul täiendavaid tingimusi. Magusainete kasutamise nõudest

loobumine soodustab tervislikumat toiduvalikut.

Konsultatsioonide teemaks oli ka võimalik tootenimetuse „moos“ kuivainesisalduse alampiiri

langetamine, kuid selles osas ei olnud konsensust, siiski toetas enamus 40% alampiiri

jätkamisega.

Kuna toote „moos“ lahustuva kuivainesisaldusele ei ole sätestatud ülemist piiri, siis ei ole selge,

kas moosiks võib nimetada ka sellist džemmi koostisnõuetele vastavat toodet, mille lahustuva

kuivaine sisaldus on 60% või sellest suurem. Üldjuhul Eestis 60% ja suurema lahustuva kuivaine

sisaldusega tooteid ei toodeta. Samas on selliste toodete traditsioon teistes liikmesriikides, kust

neid ka Eestisse tuuakse. Selleks, et tootenimetusega „moos“ reguleeritud toodet oleks võimalik

paremini eristada suure suhkrusisaldusega samalaadsetest toodetest, mille puhul tuleb kasutada

teisi tootenimetusi (nt džemm, želee, marmelaad), sätestatakse moosiks nimetatava toote

lahustuva kuivaine sisalduse ülemine piir, milleks on 59%. See tähendab, et Eestis ei saa moosiks

nimetada tooteid, mille lahustuva kuivaine sisaldus on 60% ja sellest rohkem. See võimaldab

tarbijal selgemini eristada väiksema suhkrusisaldusega tooteid ja loob tootjatele võrdsemad

konkurentsitingimused, sest konkureeritakse rohkem sarnasemates tootekategooriates. Ettevõtjad

toetasid moosi lahustuva kuivainesisaldusele ülempiiri sätestamist.

Peamiselt tuleneb muudatuste vajadus direktiivi nõuete ülevõtmise vajadusest. Kuna hinnangu-

liselt Eestis ei toodeta olulisel määral direktiiviga reguleeritud suure suhkrusisaldusega tooteid,

siis nende muudatuste mõju ei ole Eesti tootjatele suur.

Tehnilisi konsultatsioone ei viidud läbi väikekäitlejatega, kuid selles sektoris võib eeldada

arvamuste polariseerumist.

7

Eelnõu koostaja hinnangul ei kaasne eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisega otseseid

ega olulisi mõjusid järgmistes valdkondades: riigi julgeolek ja välissuhted, majandus, elu- ja

looduskeskkond, regionaalareng, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega uusi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. a 14. juunil. Tooteid, mis lastakse turule või märgistatakse enne 14. juunit

2026. a vastavalt seni kehtinud nõuetele, võib jätkuvalt turustada kuni varude lõppemiseni.

Võimaldamaks Eesti tootjatel kohaneda moosi suurema puuviljasisalduse nõudega, kohaldatakse

suurema puuviljasisalduse nõuet moosi suhtes alates 01.01.2027 ning lubatakse selle tähtajani

valmistatud moosi turustada kuni varude lõppemiseni.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti

Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubandus-

kojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Mahepõllumajanduse Sihtasutusele ning Eesti

Kaupmeeste Liidule.

Eelnõu sisaldab toote (moos) suhtes kohaldatavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43

ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a

määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast

nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“ kohaselt menetletakse tehnilist normi sisaldava õigusakti eelnõu nimetatud korra

kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler