Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Võru Linnavalitsus

Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980

    Maa- ja Ruumiamet Terviseamet Päästeamet Lõuna päästekeskus

14.07.2025 nr 25-0508-VLV/28

            Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine     Võru Linnavolikogu algatas 19. juunil 2025 otsusega nr 16 Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu ja jättis sama otsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

Planeeritav ala suurusega u 4,10 ha asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevuse poolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavaks objektiks. Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on tagada senisest parem suplusalaga seotud teenuste  kättesaadavus ja reguleeritavus. Hinnatakse tulevikus suplusranna ala teenindamiseks vajalike rajatiste ja hoonete vajadust ning sellega seotult Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ja vajaduse esinemisel selle taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.

Ekspertidele esitatud info alusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit suplusranda teenindava ehitustegevuse arengu soodustamiseks. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.

Detailplaneeringu raames on vajalik teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus. Lisaks on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

      (allkirjastatud digitaalselt)

.

2 (2)

Raul Tohv abilinnapea    

Lisad: Õigusakt 19.06.2025 nr 16 Maa-ala skeem

    Sirli Kokk 785 0937 [email protected]      

Karja tn 36a

Liiva tn 18b

Karja tn 28

Vabaduse tn 17a //

17b

F. R. Kreutzwaldi tn 31

Katariina allee 11 Tartu tn 46

F. R. Kreutzwaldi tn 34

Karja tn 31a

Tartu tn 55 // 55a // 55b

Karja tn 23a // 23b

Liiva tn 24

Jüri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 46

Tartu tn 53

Liiva tn 25 // 27

F. R. Kreutzwaldi tn 44

Vabaduse tn 10

F. R. Kreutzwaldi tn 38

Tartu tn 48

Karja tn 34

Katariina allee 6a

Liiva tn 24a

F. R. Kreutzwaldi tn 21a //

21b

Tartu tn 42Roosi tn 49 Roosi tn 51

Katariina allee 5

F. R. Kreutzwaldi

tn 42

L. Koidula tn 30 Karja tn 32a

Tartu tn 57

F. R. Kreutzwaldi tn 15

Karja tn 23

Tartu tn 37

Vee tn 21

Vee tn 18

Liiva tn 23 // 23a // 23b

L. Koidula tn 32a

Roosi tn 34

Katariina allee 10a

Vee tn 7

Vee tn 13

Tartu tn 52 F. R. Kreutzwaldi

tn 28

F. R. Kreutzwaldi tn 36

L. Koidula tn 15

Vee tn 8

Vee tn 5

Liiva tn 26a

Katariina allee 12

Vee tn 6

Karja tn 29

Karja tn 30a

Vabaduse tn 12

Vee tn 23

Karja tn 38

Karja tn 38a

Vabriku tn 4a

Tartu tn 59

F. R. Kreutzwaldi

tn 22

Tartu tn 47

Vabaduse tn 15a

Karja tn 27

F. R. Kreutzwaldi tn 23

Karja tn 40

Vee tn 11

F. R. Kreutzwaldi tn 17

Vee tn 9

Jüri tn 20b Jüri tn 22b

F. R. Kreutzwaldi tn 19

Liiva tn 26

F. R. Kreutzwaldi

tn 25a

Tartu tn 45

Katariina allee 7 Jüri tn 20a Jüri tn 20

Tartu tn 51 // 51a

Tartu tn 49

F. R. Kreutzwaldi

tn 18

Vee tn 4

Tartu tn 33

Jüri tn 22c

Roosi tn 47

Vabaduse tn 12a

Katariina allee 8b

Vabaduse tn 21

Kalevipoja tn 3

Tartu tn 50

Tamula järv

Petseri tn 26 Petseri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 8 // 8a

Karja tn 33

F. R. Kreutzwaldi tn 12 // 14

Vee tn 10

Vee tn 3 Vee tn 1

Vee tn 16

Karja tn 31

Vee tn 19

F. R. Kreutzwaldi tn 16

Liiva tn 21

Katariina allee T2

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi

park

Karja tn 40a

Roosi tn 53

Roosi tn 38

Vee tn 4c

Vee tn 4a

Vee tn 6a

Liiva tänav T3

Tartu tänav T3

Tartu tänav T2

Vee tn 4b

Vee tn 2

Vee tänav T1

Tamula rand

Vabriku tänav T1

Tartu tn 35

Tartu tn 35a

Roosi tn 43

F. R. Kreutzwaldi tn 11

Tamula supelrand

Vee tn 11a

Vabaduse tn 22

Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, USGS

planeeringuala

Katastriüksuste piir

MAA-ALA SKEEM

VÕRU LINNAVOLIKOGU

OTSUS       Võru 19.06.2025 nr 16

Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

    Võru linnale kuulub kinnistu aadressiga Tamula supelrand (katastritunnus 91901:008:0035), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%. Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja ehitiste ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.   Tamula supelranna kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevuse poolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavaks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka.   Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest.   Detailplaneeringu alaga piirneb elamumaadega ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats.   Tamula supelranna kinnistul asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis ( ehitisregistri kood 220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone võeti kasutusele 2007. a ehk rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas asub rannakohviku rajatis.   Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on tagada senisest parem suplusalaga seotud teenuste kättesaadavus ja reguleeritavus. Hinnatakse tulevikus suplusranna ala teenindamiseks vajalike rajatiste ja hoonete vajadust ning sellega seotult Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ja vajaduse esinemisel selle taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise

.

2 (5)

kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.   Vastavus strateegilistele dokumentidele Võru linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, mida ei ole plaanis muuta.   Võru linna üldplaneeringu peatükk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 loetletud ehitistele ning § 38 lg 5 loetletud ehitistele, mis on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või detailplaneeringuga.   Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmiseid rajatisi ja ehitisi:

Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt rannabangalo); paadisillad ja lautrid; tuletõrje veevõtukohad; avalikult kasutatavad tänavad.

  Võru linna üldplaneeringus on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Lisaks on Võru linna arengukavas seatud prioriteediks linna terviku tasakaalustatud arengu kujundamine, mis hõlmab ka elukeskkonna parandamist ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist.   Võru maakonnaplaneering 2030+ keskendub maakonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisele, rõhutades looduslähedust ja ajaloolise jätkuvuse säilitamist. Planeeringu eesmärk on luua atraktiivne ruumistruktuur, kus asulad ja linnad on kompaktsed ning pakuvad kvaliteetset elukeskkonda. Kuigi maakonnaplaneering ei käsitle otseselt Tamula rannaala arendamist, loob see raamistikud, mis toetavad sarnaseid kohalikke arendusprojekte, mis on kooskõlas maakonna ruumilise arengu visiooniga.   Seega toetavad nii linna kui ka maakonna planeeringud Tamula rannaala arendamist, et parandada piirkonna infrastruktuuri, tugevdada linna identiteeti ja atraktiivsust ning pakkuda elanikele kui ka külastajatele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi.

Üldplaneeringu muutmine Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit suplusranda teenindava ehitustegevuse arengu soodustamiseks. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.   Vastavalt Planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine) ja 3 (muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine). Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Tamula järve ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 50 m põhikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m.

3 (5)

Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, kuna tegemist on juba väljakujunenud inimese poolt muudetud keskkonnaga.   Keskkonnamõjudega arvestamine Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 1 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.   Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline tagada, et arendustegevus ei kahjustaks järve ökosüsteemi ega rikuks looduskaitsealasid.   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering), KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 nimetatud tegevuste kavandamiseks (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).   KeHJS § 2² kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.   Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ. Eelhinnangus kirjeldatakse lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat; analüüsitakse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, käsitletakse kalda ehituskeeluvööndi täpsustamist, üleujutusohuga seonduvat; kirjeldatakse mõjutatava keskkonna asukohta, geoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhja- ja pinnavee seisukorda, kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura 2000 alasid; käsitletakse müra ja vibratsiooni, mõju kultuuripärandile; hinnatakse sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, veekaitselisi piiranguid.   KSH eelhinnangu järeldused ja keskkonnameetmed, mida planeeringu edasises protsessis arvestada   Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse KSH eelhinnangus järeldusele, et ei ole ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu koostamisel ja rakendamisel. Alkranel OÜ on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiiri, siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.  

4 (5)

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.   Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Terviseamet (16.04.2025 kiri nr 9.3-1/25/2657-2), Maa- ja Ruumiameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakond (16.04.2025 kiri nr 6-3/25/6072-2), Maa- ja Ruumiameti planeerimise osakond (29.04.2025 kiri nr 6-3/25/6072-3), Muinsuskaitseamet (30.04.2025 kiri nr 5-14/1096-1), Keskkonnaamet (12.05.2025 kiri nr 6-2/25/7200-3) ja Päästeamet (e-post 27.05.2025).   Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal, et menetletava Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.   Planeerimisseaduse § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Võru Linnavolikogu (Jüri tn 11, Võru linn, 65608, tel 785 0901). Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru Linnavalitsus (Jüri tn 11, Võru linn, 65608, tel 785 0901). Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda pärast   detailplaneeringu algatamise teate avaldamist Võru linna veebilehel:  https://www.voru.ee/et/menetluses-dp või vastuvõtuaegadel (E 14:00-16:00, N 9:00-11:00) Võru Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas, Jüri tn 11, Võru; [email protected], 785 0901.   Täiendavate uuringute koostamise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.   Võru Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik,  kui muudetakse Võru linna üldplaneeringu vastavat osa (ehituskeeluvöönd)  ja Keskkonnaamet  on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi  vähendamiseks ning  lähtutakse Võru linna ruumilise   arengu   eesmärkidest   ja koostatavatest  lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega  viiakse ellu Võru linna üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Võru linna ruumilise terviklahenduse loomist.   Otsus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" § 6 lõike 1, "Planeerimisseadus" § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõigete 1 ja 2, "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades, et planeeringu algatamise ettepanek sisaldab Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määruse nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" muutmist.     1. Algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja Tamula randa teenindavate funktsionaalsete ja kaasaegsetele nõudmistele vastavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4,10 ha (lisa). 2. Mitte algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Võru Linnavalitsusel:

5 (5)

3.1. avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade planeerimisseaduse kohaselt; 3.2. väljastada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 3.3. korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja avalik arutelu; 3.4. korraldada planeerimisseaduse kohane koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.       Anti Haugas volikogu esimees

Saatja: Võru Linnavalitsus <[email protected]>

Saadetud: 14.07.2025 16:06

Adressaat: MAA- JA RUUMIAMET <[email protected]>; Terviseamet

<[email protected]>; PÄA Lõuna <[email protected]>

Teema: Edastame dokumendi: Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tähtsus: Tavaline

Manused: Kiri_14.07.2025_25-0508-VLV_28.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Edastame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.

Lugupidamisega Sirli Kokk Võru Linnavalitsus arhitekt-planeerija tel 7850937 e-post [email protected]

Võru Linnavalitsus

Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980

    Maa- ja Ruumiamet Terviseamet Päästeamet Lõuna päästekeskus

14.07.2025 nr 25-0508-VLV/28

            Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine     Võru Linnavolikogu algatas 19. juunil 2025 otsusega nr 16 Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu ja jättis sama otsusega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.

Planeeritav ala suurusega u 4,10 ha asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevuse poolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavaks objektiks. Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on tagada senisest parem suplusalaga seotud teenuste  kättesaadavus ja reguleeritavus. Hinnatakse tulevikus suplusranna ala teenindamiseks vajalike rajatiste ja hoonete vajadust ning sellega seotult Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ja vajaduse esinemisel selle taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.

Ekspertidele esitatud info alusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit suplusranda teenindava ehitustegevuse arengu soodustamiseks. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.

Detailplaneeringu raames on vajalik teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus. Lisaks on vajalik hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Täiendavate uuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

      (allkirjastatud digitaalselt)

.

2 (2)

Raul Tohv abilinnapea    

Lisad: Õigusakt 19.06.2025 nr 16 Maa-ala skeem

    Sirli Kokk 785 0937 [email protected]      

Karja tn 36a

Liiva tn 18b

Karja tn 28

Vabaduse tn 17a //

17b

F. R. Kreutzwaldi tn 31

Katariina allee 11 Tartu tn 46

F. R. Kreutzwaldi tn 34

Karja tn 31a

Tartu tn 55 // 55a // 55b

Karja tn 23a // 23b

Liiva tn 24

Jüri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 46

Tartu tn 53

Liiva tn 25 // 27

F. R. Kreutzwaldi tn 44

Vabaduse tn 10

F. R. Kreutzwaldi tn 38

Tartu tn 48

Karja tn 34

Katariina allee 6a

Liiva tn 24a

F. R. Kreutzwaldi tn 21a //

21b

Tartu tn 42Roosi tn 49 Roosi tn 51

Katariina allee 5

F. R. Kreutzwaldi

tn 42

L. Koidula tn 30 Karja tn 32a

Tartu tn 57

F. R. Kreutzwaldi tn 15

Karja tn 23

Tartu tn 37

Vee tn 21

Vee tn 18

Liiva tn 23 // 23a // 23b

L. Koidula tn 32a

Roosi tn 34

Katariina allee 10a

Vee tn 7

Vee tn 13

Tartu tn 52 F. R. Kreutzwaldi

tn 28

F. R. Kreutzwaldi tn 36

L. Koidula tn 15

Vee tn 8

Vee tn 5

Liiva tn 26a

Katariina allee 12

Vee tn 6

Karja tn 29

Karja tn 30a

Vabaduse tn 12

Vee tn 23

Karja tn 38

Karja tn 38a

Vabriku tn 4a

Tartu tn 59

F. R. Kreutzwaldi

tn 22

Tartu tn 47

Vabaduse tn 15a

Karja tn 27

F. R. Kreutzwaldi tn 23

Karja tn 40

Vee tn 11

F. R. Kreutzwaldi tn 17

Vee tn 9

Jüri tn 20b Jüri tn 22b

F. R. Kreutzwaldi tn 19

Liiva tn 26

F. R. Kreutzwaldi

tn 25a

Tartu tn 45

Katariina allee 7 Jüri tn 20a Jüri tn 20

Tartu tn 51 // 51a

Tartu tn 49

F. R. Kreutzwaldi

tn 18

Vee tn 4

Tartu tn 33

Jüri tn 22c

Roosi tn 47

Vabaduse tn 12a

Katariina allee 8b

Vabaduse tn 21

Kalevipoja tn 3

Tartu tn 50

Tamula järv

Petseri tn 26 Petseri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 8 // 8a

Karja tn 33

F. R. Kreutzwaldi tn 12 // 14

Vee tn 10

Vee tn 3 Vee tn 1

Vee tn 16

Karja tn 31

Vee tn 19

F. R. Kreutzwaldi tn 16

Liiva tn 21

Katariina allee T2

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi

park

Karja tn 40a

Roosi tn 53

Roosi tn 38

Vee tn 4c

Vee tn 4a

Vee tn 6a

Liiva tänav T3

Tartu tänav T3

Tartu tänav T2

Vee tn 4b

Vee tn 2

Vee tänav T1

Tamula rand

Vabriku tänav T1

Tartu tn 35

Tartu tn 35a

Roosi tn 43

F. R. Kreutzwaldi tn 11

Tamula supelrand

Vee tn 11a

Vabaduse tn 22

Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, USGS

planeeringuala

Katastriüksuste piir

MAA-ALA SKEEM

VÕRU LINNAVOLIKOGU

OTSUS       Võru 19.06.2025 nr 16

Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

    Võru linnale kuulub kinnistu aadressiga Tamula supelrand (katastritunnus 91901:008:0035), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%. Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja ehitiste ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.   Tamula supelranna kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevuse poolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavaks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka.   Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest.   Detailplaneeringu alaga piirneb elamumaadega ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats.   Tamula supelranna kinnistul asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis ( ehitisregistri kood 220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone võeti kasutusele 2007. a ehk rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas asub rannakohviku rajatis.   Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on tagada senisest parem suplusalaga seotud teenuste kättesaadavus ja reguleeritavus. Hinnatakse tulevikus suplusranna ala teenindamiseks vajalike rajatiste ja hoonete vajadust ning sellega seotult Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust ja vajaduse esinemisel selle taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise

.

2 (5)

kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.   Vastavus strateegilistele dokumentidele Võru linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, mida ei ole plaanis muuta.   Võru linna üldplaneeringu peatükk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 loetletud ehitistele ning § 38 lg 5 loetletud ehitistele, mis on kavandatud kehtestatud üldplaneeringuga või detailplaneeringuga.   Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmiseid rajatisi ja ehitisi:

Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt rannabangalo); paadisillad ja lautrid; tuletõrje veevõtukohad; avalikult kasutatavad tänavad.

  Võru linna üldplaneeringus on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Lisaks on Võru linna arengukavas seatud prioriteediks linna terviku tasakaalustatud arengu kujundamine, mis hõlmab ka elukeskkonna parandamist ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist.   Võru maakonnaplaneering 2030+ keskendub maakonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisele, rõhutades looduslähedust ja ajaloolise jätkuvuse säilitamist. Planeeringu eesmärk on luua atraktiivne ruumistruktuur, kus asulad ja linnad on kompaktsed ning pakuvad kvaliteetset elukeskkonda. Kuigi maakonnaplaneering ei käsitle otseselt Tamula rannaala arendamist, loob see raamistikud, mis toetavad sarnaseid kohalikke arendusprojekte, mis on kooskõlas maakonna ruumilise arengu visiooniga.   Seega toetavad nii linna kui ka maakonna planeeringud Tamula rannaala arendamist, et parandada piirkonna infrastruktuuri, tugevdada linna identiteeti ja atraktiivsust ning pakkuda elanikele kui ka külastajatele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi.

Üldplaneeringu muutmine Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit suplusranda teenindava ehitustegevuse arengu soodustamiseks. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.   Vastavalt Planeerimisseaduse § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine) ja 3 (muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine). Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Tamula järve ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 50 m põhikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m.

3 (5)

Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, kuna tegemist on juba väljakujunenud inimese poolt muudetud keskkonnaga.   Keskkonnamõjudega arvestamine Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 1 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.   Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline tagada, et arendustegevus ei kahjustaks järve ökosüsteemi ega rikuks looduskaitsealasid.   Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering), KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 nimetatud tegevuste kavandamiseks (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).   KeHJS § 2² kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.   Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ. Eelhinnangus kirjeldatakse lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat; analüüsitakse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, käsitletakse kalda ehituskeeluvööndi täpsustamist, üleujutusohuga seonduvat; kirjeldatakse mõjutatava keskkonna asukohta, geoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhja- ja pinnavee seisukorda, kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura 2000 alasid; käsitletakse müra ja vibratsiooni, mõju kultuuripärandile; hinnatakse sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, veekaitselisi piiranguid.   KSH eelhinnangu järeldused ja keskkonnameetmed, mida planeeringu edasises protsessis arvestada   Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse KSH eelhinnangus järeldusele, et ei ole ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu koostamisel ja rakendamisel. Alkranel OÜ on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiiri, siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.  

4 (5)

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.   Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Terviseamet (16.04.2025 kiri nr 9.3-1/25/2657-2), Maa- ja Ruumiameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakond (16.04.2025 kiri nr 6-3/25/6072-2), Maa- ja Ruumiameti planeerimise osakond (29.04.2025 kiri nr 6-3/25/6072-3), Muinsuskaitseamet (30.04.2025 kiri nr 5-14/1096-1), Keskkonnaamet (12.05.2025 kiri nr 6-2/25/7200-3) ja Päästeamet (e-post 27.05.2025).   Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal, et menetletava Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.   Planeerimisseaduse § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Võru Linnavolikogu (Jüri tn 11, Võru linn, 65608, tel 785 0901). Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru Linnavalitsus (Jüri tn 11, Võru linn, 65608, tel 785 0901). Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda pärast   detailplaneeringu algatamise teate avaldamist Võru linna veebilehel:  https://www.voru.ee/et/menetluses-dp või vastuvõtuaegadel (E 14:00-16:00, N 9:00-11:00) Võru Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas, Jüri tn 11, Võru; [email protected], 785 0901.   Täiendavate uuringute koostamise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.   Võru Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik,  kui muudetakse Võru linna üldplaneeringu vastavat osa (ehituskeeluvöönd)  ja Keskkonnaamet  on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi  vähendamiseks ning  lähtutakse Võru linna ruumilise   arengu   eesmärkidest   ja koostatavatest  lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega  viiakse ellu Võru linna üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Võru linna ruumilise terviklahenduse loomist.   Otsus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" § 6 lõike 1, "Planeerimisseadus" § 128 lõigete 1 ja 5, § 142 lõigete 1 ja 2, "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades, et planeeringu algatamise ettepanek sisaldab Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määruse nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" muutmist.     1. Algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja Tamula randa teenindavate funktsionaalsete ja kaasaegsetele nõudmistele vastavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4,10 ha (lisa). 2. Mitte algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Võru Linnavalitsusel:

5 (5)

3.1. avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade planeerimisseaduse kohaselt; 3.2. väljastada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 3.3. korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja avalik arutelu; 3.4. korraldada planeerimisseaduse kohane koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.       Anti Haugas volikogu esimees