Leping

1 (5)

Koostöökokkulepe mittetulundusühingusse

kuuluvate vabatahtlike merepäästjate

kaasamiseks merepäästetöödele

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi amet), mida esindab peadirektori 07.11.2024 käskkirja nr

1.1-1/176 alusel peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Mäe

ja

Mittetulundusühing Kakumäe Vabatahtlik Merepääste (edaspidi ühing), mida esindab

põhikirja alusel juhatuse liige Terje Alliksoo,

koos nimetatud pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva tsiviilõigusliku lepingu vabatahtlike

merepäästjate merepäästetöödele ning muudele otsingutöödele kaasamiseks alljärgnevatel

tingimustel (edaspidi leping):

1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust koos kõikide lisadega.

1.2. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad:

1.2.1. Lisa 1 – Valmisoleku ja reageerimise kord merepäästetöö ja muu otsingutöö

tegemiseks;

1.2.2. Lisa 2 – Otsingu- ja päästetöödel osaleva vee- ja õhusõiduki võimekuse hindamise

juhend (ameti peadirektori käskkiri);

1.2.3. Lisa 3– Merepäästetööde aruande vorm.

2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärgiks on merepäästealase võimekuse tõstmine Eesti merealal ja

piiriveekogudel, samuti vabatahtlike kaasamine merepäästetöödele ning muudele

otsingutöödele, ning sätestada koostöö ja rahastamise põhimõtted. Lepingu alusel ei lähe

ameti poolt ühingule üle avalikud võimuvolitused ega toimu kolmandate isikute (sh ühingu)

avalike subjektiivsete õiguste reguleerimist.

2.2. Merepäästetöödele ja muudele otsingutöödele kaasatakse ühingu liikmed, kelle puhul on

ühing kohustatud tagama lepingus kokkulepitud tingimuste ning konfidentsiaalsuse

järgimise. Konfidentsiaalsuse põhimõtted on vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de

51, 11 ja p 12 sätetele.

2.3. Pooled kohustuvad eesmärgi saavutamiseks teostama toiminguid ja töid vastavuses

lepinguga ning ameti ja ühingu tegevust reguleerivate õigusaktidega, kusjuures ühing osutab

teenust tasuta oma võimete kohaselt parima hoolsusega.

2.4. Ühing kohustub järgima lepingu täitmisel kehtivaid õigusakte ja ameti peadirektori

asjakohaseid käskkirju. Amet tagab, et käskkirju tutvustatakse ühingule enne lepingu

sõlmimist ja pärast igakordset käskkirja muutmist.

2.5. Amet teostab ühingu suhtes kontrolli ja järelevalvet seaduste, lepingu ning ameti poolt

kehtestatud käskkirjade järgimise üle.

2 (5)

3. Valmisolek tööde tegemiseks 3.1. Ühingu vabatahtlike merepääste üksus(t)e (edaspidi üksus) merepäästetöödel ja muudel

otsingutöödel osalemise valmisoleku tagamise aluseks on PPVS 5¹ peatükk ja siseministri

12.09.2012 määrus nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja

välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja

eritunnusele ja selle kandmise korrale“ ning ameti poolt kinnitatud otsingu- ja päästetöödel

osaleva merepäästeüksuse metoodiline juhis, mis on ühingule teatavaks tehtud.

3.2. Ühing tagab üksuse merepäästetöödel ja muudel otsingutöödel osalemise valmisoleku

vastavalt lepingu lisale 2. Valmisoleku aste, valmisoleku tagamise periood ning

valmisoleku- ja reageerimiskord on toodud lepingu lisas 1.

3.3. Pärast merepäästetööl osalemist koostab reageerinud meeskonna juht lepingu lisa 3 toodud

vormil merepäästetööde aruande ja edastab selle digitaalses vormis esimesel võimalusel

ameti lennu-ja merepääste koordinatsioonikeskusele (edaspidi JRCC Tallinn) e-post

aadressile [email protected] või elektrooniliselt andmebaasi kasutades, lisades võimaluse

korral ka sündmuskohast video- ja fotomaterjali.

4. Üksuse sõiduk ja selle varustatus 4.1. Üksuse sõiduk, millega tehakse merepäästetöid, peab vastama õigusaktides sätestatule

nõuetele ja olema minimaalselt varustatud vastavalt lepingu lisas 2 kehtestatud korras

hindamise tulemusel antud ressursi- ja võimekuseklassile.

4.2. Ühing tagab sõiduki varustamise VHF raadiosideseadmega. Amet tagab ühingule

operatiivraadioside ESTER käsiraadiojaama või võimalusel statsionaarse jaama.

4.3. Kui ühing kasutab lepingu täitmiseks veesõidukit, mis ei kuulu ühingu omandisse, siis peab

ühingul olema veesõiduki omanikuga sõlmitud kehtiv kirjalik veesõiduki kasutamise leping,

mis annab ühingule õiguse kasutada veesõidukit käesolevast lepingust tulenevate ülesannete

täitmiseks. Sellisel juhul on ühing ameti nõudel kohustatud ametile esitama sellekohase

lepingu või selle koopia.

4.4. Amet nõustab ühingut veesõiduki ja varustuse soetamisel ning arendamisel. Võimalusel võib

amet toetada ühingut veesõiduki või varustuse soetamisel.

5. Nõuded ja tagatised 5.1. Ühing edastab ameti kontaktisikule teabe muudatuste kohta üksuse põhiandmetes (lepingu

lisa 2 juurde kuuluva lisa 4 vormi kohaselt) 5 (viie) kalendripäeva jooksul arvates muudatuse

toimumisest.

5.2. Ühing edastab JRCC Tallinnale teabe muudatuste kohta üksuse operatiivandmetes (nt

valmisoleku astme või peamise veesõiduki muutus) koheselt, kasutades selleks elektroonilist

andmebaasi (nt sõnumsiderakendus) ja/või e-kirja või telefoni.

5.3. Ühing kaasab merepäästetöödele üksuse liikme, kelle väljaõpe, kutsesobivus ning füüsiline

ettevalmistus vastab politsei- ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) 5¹ peatükis ja

siseministri 12.09.2012 määruses nr 10 sätestatule ning Lisale 1.

5.4. Ühing kohustub tagama üksuse liikme tööohutusalase juhendamise ja veenduma, et

merepäästetöödele kaasatud vabatahtlikud järgiksid ühingu ohutusnõudeid ning ameti poolt

kinnitatud otsingu- ja päästetöödel osaleva merepäästeüksuse metoodilist juhist.

5.5. Üksus liikmetele laienevad PPVS 5¹ peatükist tulenevad tagatised merepäästetöödel

hukkumise või saadud vigastuse korral.

6. Koolitused ja õppused 6.1. Ühing kooskõlastab ametiga üksuse liikmete osalemise merepäästeõppustel ja koolitustel,

mis tulenevad õigusaktidest või ameti peadirektori käskkirjadest.

3 (5)

6.2. Amet korraldab vabatahtlike merepäästjate süsteemset koolitust vastavalt ameti

koolituskavale ning kaasab vabatahtlikke merepäästjaid piirkonnas toimuvatele õppustele ja

harjutustele.

6.3. Amet edastab ühingule vähemalt 3 kuud ette ameti koolituskava.

6.4. Ühing teeb koostööd tasemehoidmise harjutuste, õppuste ja täiendkoolituste läbiviimiseks

oma piirkonnajärgse jaoskonna, SAR talituse ja/või kordoniga.

7. Avalikkusega suhtlemine 7.1 Merepäästetöödega seotud juhtumite puhul tuleb kogu suhtlus avalikkusega eelnevalt

kooskõlastada PPA pressiesindajaga. Töövälisel ajal (tööpäeviti kell 17.00 – 08.30 ja

nädalavahetustel) on ameti valves oleva pressiesindaja kontakttelefon 6015 115, e-posti

aadress [email protected]. Muudel aegadel on ameti pressiesindajate kontaktid

(piirkonnapõhised) leitavad ameti koduleheküljel.

8. Kulude hüvitamine 8.1. Amet hüvitab arve alusel ühingule kulud vastavalt ameti peadirektori poolt kinnitatud

merepääste- ja ennetustööl osalevate mittetulundusühingutele kulude hüvitamise põhimõtete

ja piirmäärade korrale.

8.2. Amet ei ole kohustatud ühingule hüvitama merepäästetööde käigus saadud veesõiduki ja

varustuse vigastusi ning kaotust.

8.3. Amet ei täida ega võta üle lepingu täitmise käigus ühingu poolt võetud kohustusi kolmanda

isiku ees.

8.4. Ameti peadirektori poolt kehtestatud kulude hüvitamise piirmäärade muutmisel edastab

ameti lepingu kontaktisik ühingu kontaktisiku e-posti aadressile nimetatud käskkirja

teadmiseks.

8.5. Remondi-, hooldus- ja muude ettenägematute kulutuste, ning muude merepäästetöö

korraldamisega seotud kulutuste hüvitamiseks või toetuse saamiseks esitab ühing

allkirjastatud taotluse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile (e-posti aadress

[email protected]). Ameti poolt hindab taotlusi vara võõrandamise, merepäästetehnika

remondi- ja hoolduskulude hüvitamise ning muude merepäästetöö korraldamisega seotud

kulutuse määramise komisjon.

8.6. Amet edastab ühingule kord kvartalis (järgmise kvartali esimese kuu kümnendaks

kuupäevaks) vahetult merepäästetööl, õppusel, kontrollväljakutsel ja muudel otsingutöödel

osalemise kvartali aruande ning valmisoleku hüvitise jaoks vajamineva info.

8.7. Kui kvartaliaruandes kajastatud andmed on ühingu hinnangul korrektsed, esitab ühing

ametile sellekohase arve.

8.8. Arved, mis esitatakse ametile hiljem lepingus kokkulepitud kuupäevast (kvartalile teise

järgneva kuu 10. kuupäev), jäetakse rahuldamata ning ühing kohustub esitama kreeditarve.

9. Lepingu lõpetamine, peatamine ja poolte vastutus 9.1. Poolel on õigus leping lõpetada ühepoolselt, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult

vähemalt 1 (üks) kuu.

9.2. Poolel on õigus leping peatada ühepoolselt, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult

vähemalt 14 (neliteist) päeva.

9.3. Lepingu lõppemisel täidavad pooled kõik rahalised kohustused 1 (ühe) kuu jooksul, arvates

lepingu lõppemise kuupäevast. Ameti poolt ühingule antud kasutamata rahalised vahendid

ning kasutus- või võõrandamislepingu alusel üleantud asjad tuleb ühingul tagastada ametile

1 (ühe) kuu jooksul.

9.4. Ühing vastutab ameti ees kõigi tsiviilõiguslike tagajärgede eest, mis tulenevad lepingu

rikkumisest ühingu või vabatahtliku merepäästja poolt.

9.5. Pool vastutab lepingust tulenevate rikkumiste eest üksnes juhul, kui ta on lepingu rikkumises

süüdi. Ühing vastutab ka vabatahtliku merepäästja poolt lepingu süülise rikkumise eest.

4 (5)

10. Pooltevahelised teated 10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema edastatud kirjalikult taasesitatavas

vormis lepingus esitatud kontaktandmetele, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on

informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

10.2. Teade loetakse kätte antuks, kui teate edastamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva.

11. Muud tingimused

11.1. Kui hädaabiteade laekub ühingu kontaktile, on ühing kohustatud teate (võimalusel kõne)

koheselt edastama JRCC Tallinnale, kes vastutab hädaabiteate menetlemise ja

riskihindamise eest.

11.2. Kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui

läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused lõplikult Eesti Vabariigi

õigusaktidega ettenähtud korras.

11.3. Mereõnnetuste või -õnnetusjuhtumite korral arvestatakse süülisuse määramisel, kahjude

hindamisel ning kahjude hüvitamisel kolmandatele isikutele rahvusvahelise mereõiguse häid

tavasid ja/või õnnetusjuhtumile eelnevat kohtupraktikat.

11.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule

ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.5. Kõik lepingu muudatused peavad olema kirjalikus vormis ja jõustuvad nende allakirjutamise

hetkel või poolte määratud tähtajal.

11.6. Poolte esindajateks lepingu täitmisel on:

11.6.1. ameti valmisoleku ja reageerimise büroo mereturvalisuse grupi SAR teenuse

omanik, tel: 5386 9952, e-post: [email protected].

11.6.2. ühingu juhatuse liige Terje Alliksoo, tel 5342 2512, e-post:

[email protected].

11.7. Juhul, kui üks pooltest asendab lepingu punktis 11.6 nimetatud esindaja teisega, teatab ta

sellest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm (3) kalendripäeva peale vastava

muudatuse tegemisest e-posti teel teisele poolele.

11.8. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest

(sealhulgas ühingu nime muutus, ühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine)

hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.

11.9. Leping jõustub alates 01.05.2025 ja kehtib tähtajatult.

12. Poolte vahel varem sõlmitud samasisulised kokkulepped kaotavad kehtivuse käesoleva

kokkuleppe sõlmimisega.

13. Poolte andmed:

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Politsei- ja Piirivalveamet MTÜ Kakumäe Vabatahtlik Merepääste

Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn Nooda tee 8, 13516, Tallinn

registrikood: 70008747 registrikood: 80646166

tel:1247 tel: 511 2964

e-post: [email protected] e-post: [email protected]

1

Lisa 1 koostöökokkuleppele mittetulundusühingusse kuuluvate

vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks merepäästetöödele

Valmisoleku ja reageerimise kord merepäästetöö ja muu otsingutöö tegemiseks

Üldised valmisoleku ja reageerimise nõuded vabatahtlikule merepäästeüksusele.

1. Nõuded valmisolekule

1.1. Ühing planeerib vabatahtliku merepäästeüksuse (edaspidi üksus) valmisoleku merepäästetöödel ja

muudel otsingutöödel osalemiseks. 1.2. Ühing tagab, et reageerimiskohas paiknev üksus on iseseisvalt valmis reageerima

merepäästetöödele ja muudele otsingutöödele ning varustatud vastavalt üksuse sõidukile Politsei-

ja Piirivalveameti (edaspidi amet) poolt hindamise käigus määratud ressurssi- ja võimekusklassile. 1.3. Ühing kohustub teavitama viivitamatult lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskust (edaspidi JRCC

Tallinn) olukordadest, kus meeskond ei ole valmisolekus ning keda ei ole võimalik kaasata

merepäästetöö tegemisele. Ühingu poolt edastatav teade peab võimalusel sisaldama lepinguliste

kohustuste mittetäitmise kestvust.

1.4. Ühing kohustub teavitama JRCC Tallinnat lepinguliste kohustuste taas täitmisele asumisest või tegema

võimalusel vastava muudatuse infosüsteemis.

1.5. Ühing teavitab JRCC Tallinnat kõikidest muudest väljasõitudest, mis ei ole seotud otsingu- või

merepäästetööga, kuid mille käigus kasutatakse ühingu valmisolekus olevat tehnikat.

2. Üksuse võimekus ja valmisolek merepäästetöö tegemiseks

2.1. Ühing tagab Kakumäe sadama reageerimiskohas suvisel navigatsioonihooajal (01.04-30.11)

valmisoleku astme VO30.

2.2. Ühing võib suvise navigatsioonihooaja algust või lõppu ilmastikuoludest lähtuvalt muuta üksnes

kokkuleppel ameti kontaktisikuga.

3. Üksuse valmisoleku astmed

3.1. VO 15 – valmisolek 15 minutit, üksus väljub reageerimiskohast 15 minuti jooksul korralduse saamisest

arvates;

3.2. VO 30 – valmisolek 30 minutit, üksus väljub reageerimiskohast 30 minuti jooksul korralduse saamisest

arvates;

3.3. VO 1H – valmisolek üks tund, üksus väljub reageerimiskohast 1 tunni jooksul korralduse saamisest

arvates;

3.4. VO 2H – valmisolek kaks tundi, üksus väljub reageerimiskohast 2 tunni jooksul korralduse saamisest

arvates;

3.5. VO-ta –üksusel puudub valmisolek.

4. Nõuded reageerimisele

4.1. Ühing tagab valvetelefoni toimimise JRCC Tallinna korralduste ja teadete vastuvõtmiseks ning nende

edastamise üksusele ööpäevaringselt.

4.2. Üksus väljub reageerimisekohast JRCC Tallinna poolt saadud korralduse alusel viivitamatult oma

deklareeritud võimekusklassi ja valmisoleku astme ulatuses.

4.3. Ühing tagab iseseisvalt merepäästetöödele ja muudele otsingutöödele saadetud üksuse

komplekteerituse vähemalt kolme tunnustatud vabatahtliku merepäästjaga, kellest vähemalt üks on

teise astme vabatahtliku merepäästja väljaõppe läbinud. Kui vähemalt üks meeskonnaliige on

läbinud vabatahtliku merepäästja teise astme õppe, võib olenevalt merepäästetöö või muu

otsingutöö iseloomust meeskond erandkorras tegutseda kaheliikmelisena alla 6,5 meetri pikkusel

veesõidukil.

2

4.4. Juhul kui reageeritakse jetiga tagab ühing, et jeti meeskond on läbinud jetitüübi koolituse.

4.5. Jeti meeskonnas võib olla 1 liige, kui on tagatud, et jett on vee- või õhusõiduki vaateväljas (sh

meeskonna aktiivse jälgimise all). 4.6. Mootorkelguga reageerides peab sündmusele reageerima alati kahe kelguga. Jäätunud veekogul

tuleb vältida kahekesi ühel mootorkelgul sõitmist. Mootorkelguga reageerides peab juhinduma

ameti peadirektori käskkirjast 04.11.2010 nr 460 „Mootorkelgu ja ratasmaastikusõiduki

kasutamise ohutusjuhendi kinnitamine“.

4.7. Ühing tagab, et merepäästetöödele ja muule otsingutööle saadetud üksuse meeskonna liikmed

kasutavad ohutusvarustust.

4.8. Hädas olnud veesõiduk tuleb merepäästetööde käigus pukseerida JRCC Tallinna poolt määratud

sadamasse või varjumispaika.

1

Lisa 3 koostöökokkuleppele

mittetulundusühingusse kuuluvate

vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks

merepäästetöödelele

MEREPÄÄSTETÖÖDE ARUANNE

JUHTUMI KUUPÄEV KOOSTAJA

Kuupäev (asendage tekst)

Ees-ja Perekonnanimi (asendage tekst)

REAGEERIV ÜKSUS KASUTATUD TEHNIKA MEESKONNA LIIKMETE NIMED

MTÜ- ja/või reageerimiskoha nimetus (asendage tekst)

Sõiduki reg.nr/nimetus (asendage tekst) Ees-ja Perekonnanimi (asendage tekst)

Sõiduki reg.nr/nimetus (asendage tekst) Ees-ja Perekonnanimi (asendage tekst)

Sõiduki reg.nr/nimetus (asendage tekst) Ees-ja Perekonnanimi (asendage tekst)

SÜNDMUSE KIRJELDUS

Jutustav tekst üksuse poolt läbiviidud tegevustest ja muust olulisest: näiteks mis juhtus, kellega juhtus, kes olid seotud isikud (sh nimi võimalusel isikukood), milline oli sündmuse tegevuskäik, ning tuua välja muud sündmusega seotud asjaolud. Sündmuse kirjeldusse ei ole vaja logi üle kirjutada (asendage tekst).

ETTEPANEKUD

Ettepanekud näiteks täiendava analüüsi vajalikkuse osas (asendage tekst).