Tartumaa Kastre vald Roiu alevik Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

EELNÕU

Lk 1 / 8

Kastre Vallavalitsuse XX. xxx 2025 korralduse nr XX

Lisa

Lähteseisukohad Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks

ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust,

on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu

koostamine.

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja

• Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre

Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja

vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu

alusmaterjal

Planeeringuala hõlmab Roiu alevikus Männaste katastriüksust (kinnistu registriosa nr 4802204,

katastritunnus 29101:001:1446, pindala on 10160,0 m2, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, omanik

Kastre vald), reformimata maatükki (katastritunnus 29101:001:0775, pindala on 318,0 m2,

sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab Maa- ja Ruumiamet

riigimaa ajutise valitseja ülesandeid), Männi tn 9 katastriüksust (katastritunnus 29101:001:0733,

pindala on 1843,0 m2, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab

Maa- ja Ruumiamet riigimaa ajutise valitseja ülesandeid), Männiku alajaam katastriüksust (kinnistu

registriosa nr 1690504, katastritunnus 18502:003:0003, pindala on 48 m2, sihtotstarve 100%

tootmismaa, omanik Osaühing Jaotusvõrk) ja Meistrite tee katastriüksust (kinnistu registriosa nr

18363750, katastritunnus 29101:001:0331, pindala on 1696,0 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa,

omanik Kastre vald, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 285 m2 suurune maa-ala). Ehitisregistri

andmetel paikneb Männaste katastriüksustel seitse rajatist – tuletõrjehüdrant ROI_003 (ehitisregistri

kood 221483332), survekanalisatsioonitoru (ehitisregistri kood 221351310), vee liitumistorustik

(ehitisregistri kood 221477610), kanalisatsiooni liitumistorustik (ehitisregistri kood 221477611),

kinnistussisene veetoru (ehitisregistri kood 221477950), kinnistusisene kanalisatsioonitoru

(ehitisregistri kood 221477951) ja side õhu-ja kaabelliin (ehitisregistri kood 221368485), Männi tn 9

katastriüksusel paikneb üks hoone – olmehoone (ehitisregistri kood 104035789, peamine kasutamise

otstarve – muu toitlustushoone, ehitisealune pind 367,0 m2) ja Männiku alajaam katastriüksusel

paikneb Männiku (Kuuste) alajaam-jaotusseade ning reformimata maatükil ehitisregistri andmetel

hooneid ei paikne, kuid maa-ameti kaardirakenduse andmetel paikneb antud katastriüksusel üks

hoone.

Detailplaneeringu eesmärk on Männaste katastriüksuse jagamine, puhke-ja virgestuse ja ärimaa maa-

ala moodustamine ning kaaluda ehitusõiguse määramist kaubandushoone püstitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja

heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,3 ha.

EELNÕU

Lk 2 / 8

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 1

kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes

ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Haaslava valla

üldplaneeringu põhikaardil jääb planeeringuala valgele maa-alale ning Haaslava valla

üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.10. on kirjas, et üldplaneeringu põhikaardil esitatud nö

valge/roheline maa-ala on maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga

uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda

maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele.

Koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringus (vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023

otsusega nr 130) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve osaliselt segaotstarbega maa-ala ja

osaliselt puhke-ja virgestuse maa-ala. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.13 kohaselt

segaotstarbega maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala

kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Antud juhtotstarve

võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega:

elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala ja/või puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.5 kohaselt puhke-ja

virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, elamu, haljasala, tehnoehitise ning transpordi

maa-ala. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi

alale. Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka vastu

võetud Kastre valla üldplaneeringus seatud kasutamis- ja ehitustingimusi, et ei tekiks olukorda, kus

üldplaneering kehtestatakse ning koostamisel olev lahendus oleks seejärel vastuolus kehtestatud uue

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Haaslava valla üldplaneeringuga ja

koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Kastre Vallavolikogu 16. juuni

2020 määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel on üldplaneeringut mittemuutva

detailplaneeringu algatamine vallavalitsuse pädevuses.

• Haaslava valla üldplaneering;

• Kastre valla üldplaneering (vastuvõetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023 otsus nr 130 ning

edastatud heakskiitmiseks 02.08.2024);

• Planeerimisseadus;

• Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

• Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord";

• Teedeprojekt OÜ poolt koostatud töö nr T01518 „Riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla

km 0-10 ehitusprojekt“;

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid.

EELNÕU

Lk 3 / 8

Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-ja Ruumiamet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise keskkonda

EVALD. Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha.

Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala

lähiümbrust (vähemalt ~50 meetrine raadius

planeeringualast).

Planeeringuala

Joonis 1. Väljavõte Haaslava valla

üldplaneeringu põhikaardist

Joonis 2. Väljavõte vastuvõetud Kastre valla

üldplaneeringust ( Maakasutus Roiu aleviku ja

Päkste küla väljavõte)

EELNÕU

Lk 4 / 8

3. Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel

kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala pindala

(m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse

nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kohane digitaalne

geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata

planeeringulahenduse sobivust, sh kavandtaud sademevete ärajuhtimise süsteemi, teedevõrgu ja

tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan koos olemasolevate ja uute tehnovõrkude

äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega). Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Kui

geodeetiline alusplaan ei ole vallas geoarhiivis registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei

kuulu.

3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega:

Näitajad

Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa (ÄK)

Krundi minimaalne suurus (m2) määrata planeeringuga

Hoonete (sh ehitusloa-kohustuseta

hooned) suurim ehitisealune pind

krundi pindalast

vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades väljakujunenud

keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes

kavandatuga.

Hoonete (sh ehitusloakohustuseta

hooned) suurim lubatud arv

krundi kohta,

määrata planeeringuga

Hoonestusala ja selle minimaalne

kaugus krundi piirist

jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st tervikliku

lahenduse väljatöötamise huvides on õigem analüüsida esmalt

ala kõikehõlmavalt ning seejärel leida sobiv asukoht

hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga. Hoonestusala

määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire,

tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid jms. Anda

hoonestusala piiritlemise ehituslik põhjendus. Hoonestusala

kaugus krundi piirist minimaalselt 4 m. Näidata võimalikud

hoonete asukohad (sh abihooned). Sätestada tingimus, et

väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära

kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste

rajamise tingimused.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus

määrata planeeringuga. Planeeringuga anda lisaks hoone lubatud

kõrgus ka absoluutkõrgusena.

Hoonete maapealne /maa-alune

korruselisus

määrata planeeringuga. Asjakohasel juhul hoonete suurim

lubatud sügavus – määrata vajadusel planeeringuga.

EELNÕU

Lk 5 / 8

Piirded määrata planeeringuga

Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga

Hoone katusekalle määrata planeeringuga

Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted

(maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt),

kindlustades sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele.

Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi OÜ

tingimuste ja seisukohtadega.

Veevarustus, kanalisatsioon planeeringulahenduse kavandamisel arvestada ASi Emajõe

Veevärk tingimuste ja seisukohtadega.

Sademevesi lahendada planeeringuga. Kasutada võimalikult suures ulatuses

looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste

kohta antud asukohta. Naaberkruntidele on sademevee juhtimine

keelatud.

Sidevarustus lahendada planeeringuga

Küte lahendada planeeringuga. Õhksoojuspumpasid,

ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole

lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb

paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust.

Hoone tuleohutus määrata planeeringuga

Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

tingimused

määrata planeeringuga

Parkimine krundipõhiselt,vastavalt normatiivile. Määrata ära, et

krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid

materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi

katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi.

Elektriauto laadimistaristu kavandamine parkimiskohtadesse.

3.2 Planeeringulahenduses juurdepääsu kavandamisel arvestada Transpordiameti seisukohtadega

(xx.xx.2025 nrxxx). Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Planeeringualale ligipääsu tagamiseks hõlmatakse planeeringualasse Meistrite tee (katastritunnus

29101:001:0331, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 285 m2 suurune maa-ala), Männi tn 9

(katastritunnus 29101:001:0733) ja reformimata maatükk (katastritunnus 29101:001:0775)

katastriüksused. Olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada

transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Luua võimalus naabermaa-ala planeeritava tänavavõrgu

ühendamiseks. Sõiduteed ja kõnniteed tuleb kavandada asfaltbetoonkattega ning

tänavavalgustusega (metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustus).

Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida ümberpööramise koht. Planeeringuga kavandada

kergliiklustee ühendamine olemasolevate ja varemplaneeritud kergliiklusteedega ning tagada

ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustesse. Anda parkimiskohtade arvutus (planeeritud ja

normatiivne) ja parkimiskohtade arv esitada detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas.

Parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

EELNÕU

Lk 6 / 8

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle (nt rohkem kui 20 parkimiskohta puhul võiks olla üks

puu iga 10 parkimiskoha kohta ja puude kasvu soodustamiseks rajada vähemalt 2,5 m laiused

eraldusribad). Kuni 10 parkimiskohaga parklad on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega

(muruvuugiga kivi vms).

3.3 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted

(autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide, teemärgiste,

ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele. Kirjeldada

ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale alale.

3.4 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine.

3.5 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja

põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus,

elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni).

Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning kajastada tehnovõrkude

koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning

nende ulatus).

3.6 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning vajadusel Rn-ohtu ja looduskiirgust minimeerivad

meetmed. Samuti määrata nõuded jäätmekäitluse korraldamiseks.

3.7 Määrata vajadusel servituutide seadmise ja avaliku kasutuse vajadus, avalikes huvides

omandamise, sealhulgas võõrandamise, või sundvalduse, seadmise vajadus ja tingimused.

3.8 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -

järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud

maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed. Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus

sihtotstarvete %.

3.9 Planeeringuga anda nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades

järgnevat: Äri maa-alal tuleb vähemalt 15% katastriüksuse pindalast haljastada, millest vähemalt

60% peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse protsent on sisse arvestatud haljastuse

pindalasse. Eelistada kõrghaljastusena kõrgeid põõsaid ning madalaid puid.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse

detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Transpordiamet naaberkinnisasjade omanikud ja isikud, kes

avaldavad planeeringu koosamise ajal soovi olla

kaasatud. Maa-ja Ruumiamet

Päästeamet Lõuna päästekeskus

AS Emajõe Veevärk

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi

omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht;

märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle planeeringu tekstilises osas.

EELNÕU

Lk 7 / 8

Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu

dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. 1. Planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud;

2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud;

3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud;

4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud;

5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu;

6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud;

7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja

planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite

liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse

paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu seletuskirja lisada

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel seiremeetmed. Esitada valitud

planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused st sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi alaga. Hinnata

tuleb kavandatava tegevusega (planeeringu rakendamisega) võimalikku kaasnevat keskkonnamõju

(vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn) ning

mõju inimese tervisele. Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid

paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude –

kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja

analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt

koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.

Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³

vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist

määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised).

Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik

teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

7. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest on

vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute lahendustega,

kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; tugiplaan

kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega mõõdetuna vähemalt 50 m

planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust

kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed

failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud

EELNÕU

Lk 8 / 8

asukoha koordinaatidele. Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke

(2013). Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ning

vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringule.

Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt.

Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude

valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja

avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule väljapanekule suunamiseks

tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus

tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik

hinnata planeeringulahenduse sobivust antud piirkonda.

Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele kehtestamise

otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline

materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused ning planeeringu ka

paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal.

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Lp Marek Lind

Transpordiamet

Kooskõlastuste üksus

[email protected]

Seisukoha küsimine Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

algatamiseks

Austatud juhataja

Kastre Vallavalitsus soovib algatada Roiu alevikus Männaste katastriüksuse ning lähiala

detailplaneeringu, mille eesmärgiks on Männaste katastriüksuse jagamine, puhke-ja virgestuse

ja ärimaa maa-ala moodustamine ning kaaluda ehitusõiguse määramist kaubandushoone

püstitamiseks. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,3 ha.

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Planeeritaval alal asub 22140

Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja 22260 Vana-Kastre-Roiu tee L2 kaitsevööndites.

Eeltoodust tulenevalt palume seisukohti planeeritava tegevuse kohta, sh sisendit

lähteseisukohtade koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kati Kala

Kastre valla maaspetsialist

Lisa: Eelnõu „Lähteseisukohad Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks“.pdf

7446521, [email protected]

Teie:

Meie: 14.07.2025 nr 6-3/760

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/

EELNÕU

Lk 1 / 8

Kastre Vallavalitsuse XX. xxx 2025 korralduse nr XX

Lisa

Lähteseisukohad Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks

Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks

ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust,

on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu

koostamine.

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja

• Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad

planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles

planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise

eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute

tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre

Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja

vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu

alusmaterjal

Planeeringuala hõlmab Roiu alevikus Männaste katastriüksust (kinnistu registriosa nr 4802204,

katastritunnus 29101:001:1446, pindala on 10160,0 m2, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, omanik

Kastre vald), reformimata maatükki (katastritunnus 29101:001:0775, pindala on 318,0 m2,

sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab Maa- ja Ruumiamet

riigimaa ajutise valitseja ülesandeid), Männi tn 9 katastriüksust (katastritunnus 29101:001:0733,

pindala on 1843,0 m2, sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab

Maa- ja Ruumiamet riigimaa ajutise valitseja ülesandeid), Männiku alajaam katastriüksust (kinnistu

registriosa nr 1690504, katastritunnus 18502:003:0003, pindala on 48 m2, sihtotstarve 100%

tootmismaa, omanik Osaühing Jaotusvõrk) ja Meistrite tee katastriüksust (kinnistu registriosa nr

18363750, katastritunnus 29101:001:0331, pindala on 1696,0 m2, sihtotstarve 100% transpordimaa,

omanik Kastre vald, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 285 m2 suurune maa-ala). Ehitisregistri

andmetel paikneb Männaste katastriüksustel seitse rajatist – tuletõrjehüdrant ROI_003 (ehitisregistri

kood 221483332), survekanalisatsioonitoru (ehitisregistri kood 221351310), vee liitumistorustik

(ehitisregistri kood 221477610), kanalisatsiooni liitumistorustik (ehitisregistri kood 221477611),

kinnistussisene veetoru (ehitisregistri kood 221477950), kinnistusisene kanalisatsioonitoru

(ehitisregistri kood 221477951) ja side õhu-ja kaabelliin (ehitisregistri kood 221368485), Männi tn 9

katastriüksusel paikneb üks hoone – olmehoone (ehitisregistri kood 104035789, peamine kasutamise

otstarve – muu toitlustushoone, ehitisealune pind 367,0 m2) ja Männiku alajaam katastriüksusel

paikneb Männiku (Kuuste) alajaam-jaotusseade ning reformimata maatükil ehitisregistri andmetel

hooneid ei paikne, kuid maa-ameti kaardirakenduse andmetel paikneb antud katastriüksusel üks

hoone.

Detailplaneeringu eesmärk on Männaste katastriüksuse jagamine, puhke-ja virgestuse ja ärimaa maa-

ala moodustamine ning kaaluda ehitusõiguse määramist kaubandushoone püstitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja

heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,3 ha.

EELNÕU

Lk 2 / 8

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 1

kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes

ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Haaslava valla

üldplaneeringu põhikaardil jääb planeeringuala valgele maa-alale ning Haaslava valla

üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.10. on kirjas, et üldplaneeringu põhikaardil esitatud nö

valge/roheline maa-ala on maa, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga

uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda

maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele.

Koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringus (vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023

otsusega nr 130) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve osaliselt segaotstarbega maa-ala ja

osaliselt puhke-ja virgestuse maa-ala. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.13 kohaselt

segaotstarbega maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala

kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Antud juhtotstarve

võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega:

elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala ja/või puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.5 kohaselt puhke-ja

virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala.

Lubatud kõrvalotstarbed: äri, ühiskondlike ehitiste, elamu, haljasala, tehnoehitise ning transpordi

maa-ala. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi

alale. Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka vastu

võetud Kastre valla üldplaneeringus seatud kasutamis- ja ehitustingimusi, et ei tekiks olukorda, kus

üldplaneering kehtestatakse ning koostamisel olev lahendus oleks seejärel vastuolus kehtestatud uue

üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Haaslava valla üldplaneeringuga ja

koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Kastre Vallavolikogu 16. juuni

2020 määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel on üldplaneeringut mittemuutva

detailplaneeringu algatamine vallavalitsuse pädevuses.

• Haaslava valla üldplaneering;

• Kastre valla üldplaneering (vastuvõetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023 otsus nr 130 ning

edastatud heakskiitmiseks 02.08.2024);

• Planeerimisseadus;

• Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

• Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord";

• Teedeprojekt OÜ poolt koostatud töö nr T01518 „Riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla

km 0-10 ehitusprojekt“;

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid.

EELNÕU

Lk 3 / 8

Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-ja Ruumiamet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise keskkonda

EVALD. Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha.

Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala

lähiümbrust (vähemalt ~50 meetrine raadius

planeeringualast).

Planeeringuala

Joonis 1. Väljavõte Haaslava valla

üldplaneeringu põhikaardist

Joonis 2. Väljavõte vastuvõetud Kastre valla

üldplaneeringust ( Maakasutus Roiu aleviku ja

Päkste küla väljavõte)

EELNÕU

Lk 4 / 8

3. Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel

kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala pindala

(m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse

nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kohane digitaalne

geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata

planeeringulahenduse sobivust, sh kavandtaud sademevete ärajuhtimise süsteemi, teedevõrgu ja

tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan koos olemasolevate ja uute tehnovõrkude

äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega). Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud võrguvaldajate poolt ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Kui

geodeetiline alusplaan ei ole vallas geoarhiivis registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei

kuulu.

3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega:

Näitajad

Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa (ÄK)

Krundi minimaalne suurus (m2) määrata planeeringuga

Hoonete (sh ehitusloa-kohustuseta

hooned) suurim ehitisealune pind

krundi pindalast

vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades väljakujunenud

keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes

kavandatuga.

Hoonete (sh ehitusloakohustuseta

hooned) suurim lubatud arv

krundi kohta,

määrata planeeringuga

Hoonestusala ja selle minimaalne

kaugus krundi piirist

jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st tervikliku

lahenduse väljatöötamise huvides on õigem analüüsida esmalt

ala kõikehõlmavalt ning seejärel leida sobiv asukoht

hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga. Hoonestusala

määramisel arvestada teekaitsevööndit, krundi piire,

tuleohutuskujasid, tehnovõrke, juurdepääsuteid jms. Anda

hoonestusala piiritlemise ehituslik põhjendus. Hoonestusala

kaugus krundi piirist minimaalselt 4 m. Näidata võimalikud

hoonete asukohad (sh abihooned). Sätestada tingimus, et

väljaspoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära

kuni 20 m² ja 20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste

rajamise tingimused.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus

määrata planeeringuga. Planeeringuga anda lisaks hoone lubatud

kõrgus ka absoluutkõrgusena.

Hoonete maapealne /maa-alune

korruselisus

määrata planeeringuga. Asjakohasel juhul hoonete suurim

lubatud sügavus – määrata vajadusel planeeringuga.

EELNÕU

Lk 5 / 8

Piirded määrata planeeringuga

Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga

Hoone katusekalle määrata planeeringuga

Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted

(maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt),

kindlustades sademevee mittevalgumise kõrval kinnistutele.

Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi OÜ

tingimuste ja seisukohtadega.

Veevarustus, kanalisatsioon planeeringulahenduse kavandamisel arvestada ASi Emajõe

Veevärk tingimuste ja seisukohtadega.

Sademevesi lahendada planeeringuga. Kasutada võimalikult suures ulatuses

looduspõhiseid lahendusi. Looduspõhiste lahenduste

kavandamisel tuua välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste

kohta antud asukohta. Naaberkruntidele on sademevee juhtimine

keelatud.

Sidevarustus lahendada planeeringuga

Küte lahendada planeeringuga. Õhksoojuspumpasid,

ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole

lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb

paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust.

Hoone tuleohutus määrata planeeringuga

Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

tingimused

määrata planeeringuga

Parkimine krundipõhiselt,vastavalt normatiivile. Määrata ära, et

krundisiseste teede ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid

materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi

katteid vms, et vältida liigset asfalti ja liigendada ruumi.

Elektriauto laadimistaristu kavandamine parkimiskohtadesse.

3.2 Planeeringulahenduses juurdepääsu kavandamisel arvestada Transpordiameti seisukohtadega

(xx.xx.2025 nrxxx). Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Planeeringualale ligipääsu tagamiseks hõlmatakse planeeringualasse Meistrite tee (katastritunnus

29101:001:0331, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 285 m2 suurune maa-ala), Männi tn 9

(katastritunnus 29101:001:0733) ja reformimata maatükk (katastritunnus 29101:001:0775)

katastriüksused. Olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada

transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Luua võimalus naabermaa-ala planeeritava tänavavõrgu

ühendamiseks. Sõiduteed ja kõnniteed tuleb kavandada asfaltbetoonkattega ning

tänavavalgustusega (metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustus).

Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida ümberpööramise koht. Planeeringuga kavandada

kergliiklustee ühendamine olemasolevate ja varemplaneeritud kergliiklusteedega ning tagada

ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustesse. Anda parkimiskohtade arvutus (planeeritud ja

normatiivne) ja parkimiskohtade arv esitada detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas.

Parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate

EELNÕU

Lk 6 / 8

domineerimist ümbritsevate rajatiste üle (nt rohkem kui 20 parkimiskohta puhul võiks olla üks

puu iga 10 parkimiskoha kohta ja puude kasvu soodustamiseks rajada vähemalt 2,5 m laiused

eraldusribad). Kuni 10 parkimiskohaga parklad on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega

(muruvuugiga kivi vms).

3.3 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted

(autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide, teemärgiste,

ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud nõuetele. Kirjeldada

ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust planeeritavale alale.

3.4 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine.

3.5 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja

põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus,

elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida liitumispunktideni).

Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning kajastada tehnovõrkude

koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning

nende ulatus).

3.6 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning vajadusel Rn-ohtu ja looduskiirgust minimeerivad

meetmed. Samuti määrata nõuded jäätmekäitluse korraldamiseks.

3.7 Määrata vajadusel servituutide seadmise ja avaliku kasutuse vajadus, avalikes huvides

omandamise, sealhulgas võõrandamise, või sundvalduse, seadmise vajadus ja tingimused.

3.8 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja -

järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud

maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed. Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus

sihtotstarvete %.

3.9 Planeeringuga anda nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades

järgnevat: Äri maa-alal tuleb vähemalt 15% katastriüksuse pindalast haljastada, millest vähemalt

60% peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse protsent on sisse arvestatud haljastuse

pindalasse. Eelistada kõrghaljastusena kõrgeid põõsaid ning madalaid puid.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse

detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Transpordiamet naaberkinnisasjade omanikud ja isikud, kes

avaldavad planeeringu koosamise ajal soovi olla

kaasatud. Maa-ja Ruumiamet

Päästeamet Lõuna päästekeskus

AS Emajõe Veevärk

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi

omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht;

märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle planeeringu tekstilises osas.

EELNÕU

Lk 7 / 8

Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu

dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. 1. Planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud;

2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud;

3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud;

4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud;

5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu;

6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud;

7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja

planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite

liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse

paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas

paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu seletuskirja lisada

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel seiremeetmed. Esitada valitud

planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil

põhinevad järeldused st sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust kontaktvööndi alaga. Hinnata

tuleb kavandatava tegevusega (planeeringu rakendamisega) võimalikku kaasnevat keskkonnamõju

(vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn) ning

mõju inimese tervisele. Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid

paremini hakkama saada kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude –

kuumalainete ja valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja

analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt

koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.

Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100 kBq/m³

vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist

määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid

radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada radooniuuring (mõõtmised).

Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik

teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

7. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest on

vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute lahendustega,

kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; tugiplaan

kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega mõõdetuna vähemalt 50 m

planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust

kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed

failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud

EELNÕU

Lk 8 / 8

asukoha koordinaatidele. Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke

(2013). Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ning

vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla üldplaneeringule.

Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6 kohaselt.

Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude

valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja

avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule väljapanekule suunamiseks

tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus

tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik

hinnata planeeringulahenduse sobivust antud piirkonda.

Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele kehtestamise

otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline

materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli tulemused ning planeeringu ka

paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l või USB mälupulgal.

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Lp Marek Lind

Transpordiamet

Kooskõlastuste üksus

[email protected]

Seisukoha küsimine Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

algatamiseks

Austatud juhataja

Kastre Vallavalitsus soovib algatada Roiu alevikus Männaste katastriüksuse ning lähiala

detailplaneeringu, mille eesmärgiks on Männaste katastriüksuse jagamine, puhke-ja virgestuse

ja ärimaa maa-ala moodustamine ning kaaluda ehitusõiguse määramist kaubandushoone

püstitamiseks. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,3 ha.

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Planeeritaval alal asub 22140

Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ja 22260 Vana-Kastre-Roiu tee L2 kaitsevööndites.

Eeltoodust tulenevalt palume seisukohti planeeritava tegevuse kohta, sh sisendit

lähteseisukohtade koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kati Kala

Kastre valla maaspetsialist

Lisa: Eelnõu „Lähteseisukohad Männaste katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu

koostamiseks ja vormistamiseks“.pdf

7446521, [email protected]

Teie:

Meie: 14.07.2025 nr 6-3/760

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/