Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine

MÄÄRUS

15.07.2025 nr 20

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a

määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) riigi reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214),

tähenduses.“;

2) paragrahvi 9 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vabaajateenuste,“ tekstiosaga „ehitiste,“;

3) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Ehitusosakond

Ehitusosakond täidab tehiskeskkonna tegevusvaldkonnas § 4 lõike 1 punktides 1–3, 5–14 ja 16

ning lõikes 2 sätestatud ülesandeid seoses järgnevaga:

1) ehitusseadustikuga ametile pandud ülesanded;

2) raudteeseadusega ametile pandud ülesanded ehitustegevuse valdkonnas;

3) need ülesanded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798

artikli 16 lõike 2 punktis a;

4) energiamajanduse korralduse seadusega ametile pandud ülesanded;

5) keskkonnatasude seadusega ametile pandud ülesanded.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

㤠101. Raudteeosakond

Raudteeosakond täidab tehiskeskkonna tegevusvaldkonnas § 4 lõike 1 punktides 1–3, 5–14 ja 16

ning lõikes 2 sätestatud ülesandeid seoses järgnevaga:

1) ohutusasutuse ülesanded, välja arvatud § 10 punktis 3 nimetatud ülesanded;

2) raudteeseadusega ametile pandud ülesanded, välja arvatud § 10 punktis 2 nimetatud ülesanded;

3) raudteetranspordi tegevusvaldkonna arendusprojektide läbiviimine.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

11.07.2025

Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse muutmise tingib eelkõige vajadus teha ümberkorraldusi Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA või amet) töökorralduses. Määruse muudatustega jagatakse

TTJA ehitus- ja raudteeosakond parema juhtimiskvaliteedi tagamiseks kaheks osakonnaks –

ehitusosakond ja raudteeosakond.

Määruse rakendamisega vähenevad TTJA personalikulud seoses ühe ametikoha kaotamisega

ameti struktuurist. Muud otsesed kulud ja tulud puuduvad.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud TTJA õigusosakonna juhataja Martti Kangur

([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna toote ohutuse nõunik Risto Jõgi

([email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ 4. septembril 2023. a jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.09.2023, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast punktist.

Eelnõu punktiga 1 lisatakse ameti kohustuste hulka kohustused viitega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivile (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side

seadustik, sest TTJA täidab riigi reguleeriva asutuse (ehk nn sideregulaatori) ülesandeid.

Tegemist ei ole uue ülesandega, kuid varem on see põhimäärusest välja jäänud. Sarnaselt

põhimääruse § 3 lg 2 p-dega 1–4 ning õigusselguse huvides on korrektne lisada viide Euroopa

elektroonilise side seadustikule.

Eelnõu punktiga 2 lisatakse tehnikaosakonna ülesannete hulka ehitiste ohutusjärelevalve.

Siiani oli ohutusvaldkond olnud jagatud kahe osakonna vahel: gaasi-, surve- ja elektriseadmete

2

ohutusega tegeleb tehnikaosakond ning tervikuna hoone ohutusega ehitus- ja raudteeosakond.

Viimase ülesanded tulenevad ehitusseadustikust (EhS), tehnikaosakonna vastavad ülesanded

aga seadme ohutuse seadusest. Seni on olnud teemade kattuvust ja puutumust kahe osakonnaga.

Valdkonna viimine ühe osakonna juhtimise alla on otstarbekas, sest nii saab tööd efektiivsemalt

korraldada. Arvestades, et EhS-ist tulenevad teatud nõuded ka ehitiste osadele (nt

elektripaigaldise ehitamise nõuded), on mõistlikum, kui neid ülesandeid täidab edaspidi

tehnikaosakond.

Eelnõu punktidega 3 ja 4 luuakse ameti struktuuri eraldi ehitusosakond ja raudteeosakond.

2021. aastal otsustati TTJA-s liita senised ehitusosakond ja transpordiosakond ehitus- ja

raudteeosakonnaks.1 Praeguseks on siiski selgunud, et see muudatus ei ole end eelkõige

protsesside juhtimise seisukohast õigustanud. Osakonnas töötab 30 inimest, aga valdkondi ja

protsesse ning avalikke teenuseid on ühele juhile hallata liiga palju. Arvestades ka, et senine

ehitus- ja raudteeosakonna juhataja lahkus omal soovil ametist 2025. maikuus, on juhtimise

mõttes õige jagada senise osakonna ülesanded kahe osakonna – ehitusosakonna ja

raudteeosakonna vahel. Osakonna kaheks jagamise eesmärk on eelkõige tagada valdkondade

parem juhtimine ja haldussuutlikkus ning tööjaotuse selgus, mis toetab ameti ülesannete

täitmise paremat kvaliteeti ja tõhusust, samuti avalike teenuste paremat osutamist.

Senine osakond täidab mitmekesiseid ja vastutusrikkaid ülesandeid nii EhS-i, raudteeseaduse

(RdtS) kui ka energiamajanduse korralduse seaduse raames. Samuti täidetakse Euroopa Liidu

raudteeohutuse direktiivist (2016/798/EL) tulenevaid raudtee ohutusasutuse funktsioone.

Selline ülesannete maht ja mitmekesisus ületab ühe osakonnajuhataja suutlikkuse neid

valdkondi piisava tähelepanu ja erialase pädevusega juhtida.

Praktikas on ilmnenud, et ehitus- ja raudteevaldkondade juhtimine nõuab ka erinevat

strateegilist tähelepanu. Näiteks EhS-i rakendamine ja sellega seotud pädevus eeldavad

regulatiivset ning turujärelevalvealast pädevust, samas kui raudteeohutuse ja -arenduse

ülesanded on seotud valdkondliku Euroopa Liidu regulatsiooni, tehnilise ohutuse analüüsi ning

taristu arendamise projektidega. Energiavaldkonna ülesanded on veel eraldi, samuti tehniliselt

keerukas ning eripädevust nõudev suund.

Osakonna jagamine võimaldab seada paremini fookust ja rohkem spetsialiseeruda ning pakub

tõhusamat tööjaotust ja juhtimiskvaliteeti. Väheneb ülekoormus ning suurenevad võimalused

valdkondliku arengu strateegiliseks juhtimiseks. Samuti võimaldab jagamine paindlikumat

personali ja ressursside kasutamist – osakonnad saavad ülesannete täitmisel paremini prioriteete

seada ning vajadusel koostööd teha, säilitades samas selge vastutusjaotuse. Kokkuvõttes aitab

muudatus parandada ameti üldist juhtimiskvaliteeti, pädevust ja töökindlust, mis on kooskõlas

hea halduse ja kvaliteetse avaliku teenuse põhimõtetega.

Seoses osakonna kaheks jagamisega kaob üks osakonnajuhataja ametikoht ameti struktuurist

ning senised ehitus- ja raudteeosakonna talituste (ehituse tegevusõiguse talitus, raudteetalitus)

juhatajate ametikohad korraldatakse ümber osakonnajuhatajate ametikohtadeks. Kuivõrd

praeguse ehitus- ja raudteeosakonna juhataja ametikoht on hetkel vakantne, ei teki

koondamisega seotud kulusid. Kokkuvõttes väheneb ametikohtade arv ühe võrra.

Ehitusosakonna ülesanneteks määratakse senise ehitus- ja raudteeosakonna ülesannete hulka

kuulunud EhS-ist tulenevad ülesanded ja energiamajanduse korralduse seadusega ametile

pandud ülesanded. Seni ehitus- ja raudteeosakonna ülesandeks olnud RdtS-ist tulenevad

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032021004

3

ülesanded jagatakse kahe uue osakonna vahel ning ehitusosakonna ülesandeks jääb RdtS-iga

ametile pandud ülesannete täitmine ehitustegevuse valdkonnas. Seni ehitus- ja raudteeosakonna

ülesandeks olnud raudtee ohutusasutuse ülesanded jagatakse kahe uue osakonna vahel selliselt,

et ehitusosakonna ülesandeks jääb direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18 lg 2 kohaste liidu

raudteesüsteemi moodustavate energiavarustuse, taristu ning raudteeäärse kontrolli ja

signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine. Lisatakse keskkonnatasude seadusega

ametile pandud ülesanded, mis lisandusid 1. juulil 2023 ja mille osas on vaja põhimäärust

täpsustada.

Raudteeosakonna ülesanneteks määratakse seni ehitus- ja raudteeosakonna ülesannete hulka

kuulunud raudtee ohutusasutuse ülesanded. Seni ehitus- ja raudteeosakonna ülesandeks olnud

RdtS-ist tulenevad ülesanded jagatakse kahe uue osakonna vahel ning raudteeosakonna

ülesandeks jäävad RdtS-iga ametile pandud kõik need ülesanded, mis ei seondu

ehitustegevusega, viimaste täitmise eest vastutab ehitusosakond. Seni ehitus- ja

raudteeosakonna ülesandeks olnud raudtee ohutusasutuse ülesanded jäävad üldiselt

raudteeosakonda, kuid ehitusosakond jääb tegelema direktiivi (EL) 2016/797 artikli 18 lg 2

kohaste liidu raudteesüsteemi moodustavate energiavarustuse, taristu ning raudteeäärse

kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubamisega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (vt täpsemalt selgitusi eelnõu punkti 1

osas). Riigi reguleeriva asutuse peamised kohustused on edendada konkurentsi, siseturgu ja

lõppkasutajate huve ning andmesidega seotud eesmärke nagu innovatsioon, investeeringute

soodustamine ja võrguareng, samuti koostöökohustus teiste liikmesriikide asutuste, Euroopa

Komisjoni ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC).

Riigi reguleeriva asutuse ülesanneteks on ka turgude analüüs ja vajaduse korral

eelregulatiivsete kohustuste kehtestamine ettevõtjatele, kellel on märkimisväärne turujõud,

lisaks aruandlus, loamenetlus jne.

4. Määruse mõjud

1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – otsene mõju puudub. Kaudne mõju on, et võib

paraneda avaliku teenuse kvaliteet, mis parandab usaldust riigiasutuse vastu.

2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – TTJA töökorralduslikud muudatused ei mõjuta

otseselt riigi julgeolekut ega välissuhteid. Raudteevaldkonnaga seotud ülesanded, sh

ohutusasutuse roll, on seotud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuete täitmisega. Struktuuri

korrastamine aitab paremini täita rahvusvahelisi koostöö- ja aruandekohustusi ning suurendada

valmisolekut tagada kriitilise taristu (nt raudtee) ohutus ja turvalisus. Seega on olemas kaudne

positiivne mõju riigi julgeolekule ja usaldusväärsusele.

3) mõju majandusele – TTJA töökorralduslikel muudatustel ei ole otsest mõju majandusele,

kuid paranenud juhtimisvõimekus toob kaasa efektiivsema ülesannete täitmise ja järelevalve.

See omakorda toetab ehitus- ja raudteesektori ettevõtjate õiguskindlust, eelduslikult kiirendab

menetlusi (nt ehitus- ja kasutusload, ohutussertifikaadid) ning vähendab halduskoormust.

Mõlemad valdkonnad mõjutavad olulisel määral investeeringute planeerimist ja tegemist, seega

võib muudatusel olla positiivne mõju majanduskeskkonnale ja investeerimiskliimale.

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.

5) mõju regionaalarengule puudub.

6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – otsene mõju puudub, sest

muudatus puudutab eelkõige ameti sisemist töökorraldust ega muuda teiste asutuste struktuuri.

Küll aga võib parem tööjaotus osakondade vahel muuta suhtluse TTJA ja kohalike

4

omavalitsuste või teiste asutuste vahel kiiremaks ja selgemaks, eriti seoses ehitus- ja

taristuprojektidega.

7) muud otsesed või kaudsed mõjud – määruse muudatusega parandatakse TTJA sisemist

töökorraldust ja juhtimist, selle kaudu ka avalike teenuste osutamist. Väheneb juhtide koormus,

mis võib parandada juhtimiskvaliteeti ja töötajate rahulolu. Mõju võib avalduda ka avalike

teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile – selgemad vastutusvaldkonnad lihtsustavad klientide,

partnerite ja sidusrühmade suhtlust ametiga.

Kokkuvõttes paraneb TTJA sisemine juhtimiskorraldus ja osutatavate avalike teenuste

kvaliteet. Ametikohtade arv ametis väheneb ühe võrra.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks kehtestab TTJA peadirektor ehitusosakonna ja raudteeosakonna

põhimäärused ning vajadusel muudetakse ka teiste osakondade põhimäärusi ja teenistujate

ametijuhendeid.

Määruse rakendamisega vähenevad TTJA personalikulud seoses ühe ametikoha kaotamisega

ameti struktuurist. Muud otsesed kulud ja tulud puuduvad.

6. Määruse jõustumine

Plaanitava struktuurimuutuse võimalikult kiireks tegemiseks nähakse ette, et määrus jõustub

üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu reguleerib üksnes ühe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

tegutseva valitsusasutuse sisemist töökorraldust. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari

2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lg-st 1 ei tule enne ministri määruse

andmist seda teiste ministeeriumite ega Riigikantseleiga kooskõlastada, kui neile ei ole eelnõus

ette nähtud kohustusi ja kui esitatav eelnõu ei puuduta nende valitsemisala või ülesandeid.