Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-6/724 |
Registreeritud | 15.07.2025 |
Sünkroonitud | 16.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-6 Riigi asutatud sihtasutuste dokumendid (nõukogu koosolekute päevakorrad, protokollid, otsused, seiredokumendid, asutaja ootuste kokkulepped, tegevusaruanne, eesmärkide täitmise aruanne jms kirjavahetus (AV) |
Toimik | 1-6.28 SA Eesti Noorsooteater (end NUKU) (AV) Riigi asutatud sihtasutuste dokumendid (nõukogu koosolekute päevakorrad, protokollid, otsused, seiredokumendid, asutaja ootuste kokkulepped, tegevusaruanne, eesmärkide täitmise aruanne jms kirjavahetus (AV) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sihtasutus Eesti Noorsooteater |
Saabumis/saatmisviis | Sihtasutus Eesti Noorsooteater |
Vastutaja | Merju Künnapuu |
Originaal | Ava uues aknas |
Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Noorsooteater
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele Eesti Noorsooteater tulenevad strateegiast „Eesti 2035“,
„Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ja etendusasutuste seadusest. Ootused on kooskõlas
sihtasutuse põhikirjaga.
Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli
peamist eesmärki:
tagada professionaalsed lavastused kõikidele vanuserühmadele kasutades
erinevaid visuaalteatri võimalusi;
olla rahvusvaheliselt tunnustatud visuaalteatri eestvedaja ning erinevate
rahvusvaheliste teatrisündmuste korraldaja Eestis;
järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;
tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja vara heaperemehelik
kasutamine.
Asutaja seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja
ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta
aruande kinnitamist, sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.
Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel
Riik asutas Sihtasutuse Eesti Noorsooteater selleks, et hoida, tutvustada ja arendada Eesti ja
maailma visuaalteatrit ja tagada kõrge professionaalse tasemega lavastused kõikidele
vanuserühmadele (väikelastest noorteni), kasutades erinevaid visuaalteatri võimalusi.
Sihtasutuse missioon on luua järjepidevalt võimalusi noore inimese täisväärtuslikuks vaimseks
arenguks, avardada tema tajusid, peegeldada tema elutunnetust ning aidata tundma õppida
iseennast ja ümbritsevat, olles tema loomingulisuse äratajaks ja ärgitajaks. Eesmärgiks on, et
oma professionaalse taseme poolest on Eesti Noorsooteater oodatud külaline ka erinevatel
rahvusvahelistel teatrifestivalidel.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Võtmeindikaatorid1 on järgmised:
1. Eri vanusegruppidele suunatud lavastuste külastajate rahulolu;
2. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes;
3. Töötajate rahulolu;
4. Etenduste arv aastas;
5. Uuslavastuste arv aastas.
1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.
Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Noorsooteater on järgmised.
1. Olla innovaatiliste arendustegevuste (laste ja noorte kaasamine ja järelkasvu
kasvatamine läbi õppetegevustes osalemise) eestvedaja etenduskunstide valdkonnas.
Tulemusindikaator:
1.1. Rakendatud arendustegevuste arv aastas – laste ja noorte kaasamine.
2. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat,
tõstatades erinevatele vanuserühmadele olulisi teemasid.
Tulemusindikaatorid:
2.1. Eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest aastas;
2.2. Eri vanuserühmadele loodud lavastuste osakaal uuslavastustest aastas;
2.3. Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste külastajate arv aastas;
2.4. Eraetendusasutustega ja muude partneritega koostöös loodud uuslavastuste arv aastas.
3. Pakkuda erinevatele sihtgruppidele kvaliteetseid haridustegevusi.
Tulemusindikaatorid:
3.1. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega;
3.2. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv.
4. Tagada oma tegevustes rahvusvaheline nähtavus nii teater noorele vaatajale kui
visuaalteatri valdkonnas.
Tulemusindikaatorid:
4.1. Välismaal antud etenduste arv aastas;
4.2. Rahvusvaheliste koostöölavastuste või muude koostööprojektide arv, sh
välislavastajate /-etendajate kaasamine;
4.3. Rahvusvaheliste võrgustike arv, milles osaletakse;
4.4. Eestis toimuvate teatri korraldatud festivali(de) välisesinejate rahulolu.
5. Säilitada ja arendada sihtasutuse kasutuses olevat kinnisvara ja vallasvara.
Tulemusindikaatorid:
5.1. Korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast.
6. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.
Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse
„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):
6.1.Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;
6.2. Vee kasutus aastas;
6.3. Jäätmete liigiti kogumine;
6.4. Asutuse autode aastane läbisõit;
6.5. Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine.
7. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare
ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga
inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid
nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või
suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas
on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid
investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.
Tulemusindikaator:
7.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste
likvideerimiseks ja selle täitmine.
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja
jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste
vahenditega võimalikult kulutõhusalt.
Võtmeindikaatorid:
1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);
2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal;
3. erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust;
4. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.
Seireindikaatorid:
1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;
2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;
3. majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus
1 töötaja kohta);
4. Põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad
toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted.
1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
1.1. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
1.2. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada
tulude kasvu.
2. Investeerimispoliitika:
2.1. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul
sihtasutuse majandustegevusest laekuva tulu ja välisvahendite või muude
sihtotstarbeliste toetuste abil;
2.2. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning
kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;
2.3. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil
lähtutakse põhimõttest, et investeering peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte
suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida jooksvad tulud (sh tegevustoetus)
ei suuda katta;
2.4. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)
renoveerimist.
3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse
esmajärjekorras teatri baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis
nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on
teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid
pakkuma.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist.
Selleks toimub muu hulgas:
1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
1.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet
nõukogu liikmete tööle.
2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja
arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala
IKT teenuste korraldamise põhimõtetest.
Tulemusindikaator:
2.1. küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse
töötajatest, kellele test saadeti.
3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega
(on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Leino Rei
Sihtasutus Eesti Noorsooteater
[email protected] 15.07.2025 nr 1-6/724
Asutaja ootused
Sihtasutuse Eesti Noorsooteater asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele
dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Noorsooteater“. Sihtasutuse arengu- ja
tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja
põhimõtetest.
Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid
ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad
valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste
täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA
edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise
protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise
planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi
teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja.
Täname hea koostöö eest SA Eesti Noorsooteater asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Merju Künnapuu 628 2269