Elektribusside kasutuselevõtu toetus

**

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Elektribusside kasutuselevõtu toetus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ kohase meetme „Kliima-

energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine“ alameetme „Säästva liikuvuse

pilootprojektide toetamise“ elluviimiseks avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval

sõitjateveol valla- ja linnaliinil (edaspidi avalik liinivedu) ning kohaliku omavalitsuse üksuse

korraldataval õpilasveol (edaspidi õpilasvedu) kasutatava elektrimootoriga bussi (edaspidi

elektribuss) ja elektribussi laadimispunkti soetamiseks antava toetuse (edaspidi toetus) andmise

ning kasutamise tingimused ja kord (edaspidi meede).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine ja

energiatõhususe suurendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil ning

heiteta ühistranspordile ülemineku ergutamine.

(2) Meetme tulemusnäitajaks on soetatud elektribusside arv ning energiatõhususe suurenemine

ja kasvuhoonegaaside vähenemine võrreldes samaväärse diiselmootoriga bussiga.

(3) Toetuse andmine aitab täita kohaliku omavalitsuse riigihangetele kehtestatud

keskkonnahoidlikkuse tingimusi ning kriteeriumeid.

§ 3. Toetuse andja

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) täidab atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõike 7 kohaselt halduslepingu alusel toetuse andjana selles määruses nimetatud

ülesandeid.

EELNÕU

11.07.2025

2

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkus ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse elektribussi ja selle opereerimiseks vajamineva akude laadimise seadme

(edaspidi laadimispunkt) omandamiseks müügilepingu alusel või kasutusele võtmiseks

liisingulepingu alusel (edaspidi soetamine), kui selle tulemusena jääb vara taotleja valdusesse

(edaspidi projekt). Toetatav projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Elektribuss on määruse mõistes lisaks juhiistmele vähemalt kaheksa istmekohaga M1, M2

ja M3 kategooria täiselektriline sõiduk, mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi

kilomeetri kohta.

(3) Taotleja võib esitada taotlusvooru kohta ühe taotluse, mis sisaldab:

1) kuni nelja elektribussi soetamist;

2) elektribussi kohta ühe laadimispunkti soetamist.

(4) Elektribussi kasutatakse avalikuks liiniveoks või peamiselt õpilastranspordiks ning

seejuures peab selle teeninduspiirkond olema suuremas osas väljaspool Tallinna ja Tartu linna

haldusterritooriumi.

(5) Avalikuks liiniveoks mõeldud elektribussi soetamiseks antakse toetust iga maakonna kohta

ühele taotlejale.

§ 5. Toetuse taotleja, partner ja nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või piirkondlik ühistranspordikeskus

ühistranspordiseaduse § 15 tähenduses (edaspidi taotleja).

(2) Taotleja teeninduspiirkond on suuremas osas väljaspool Tallinna ja Tartu linna

haldusterritooriumi.

(3) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata teise kohaliku omavalitsuse üksuse või

piirkondliku ühistranspordikeskuse (edaspidi partner), kes vastab lõigetes 1 ja 2 sätestatud

tingimustele.

(4) Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus

abikõlblikud kulud.

(5) Partner vastutab solidaarselt toetuse saajaga projekti elluviimise, tulemuse säilimise ja

sihipärase kasutamise eest.

(6) Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded on järgmised:

1) taotlejal ja partneril ei ole riiklikku maksuvõlga või tema riikliku maksuvõla tasumine on

ajatatud ja ajatatud maksuvõla tasumise tähtaega ei ole ületatud;

3

2) taotleja ning partneri majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

3) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega pankrotiseaduse

kohaselt määratud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;

4) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest

saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;

5) taotlejal, partneril ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210,

2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust

(7) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus, kes osaleb projekti omafinantseeringu

või mitteabikõlblikke kulude katmises, peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.

§ 6. Toetuse andmise eelarve

Toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid määrab riigi eelarvestrateegias märgitud tulu

kasutamise eest vastutav minister käskkirjaga.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval ja lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember 2028. aastal.

(2) Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult need kulud, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(3) Toetuse saaja või partner võib tasuda liisingulepingu alusel tehtavad liisingumaksed

väljaspool abikõlblikkuse perioodi.

(4) Kulu on tekkinud, kui kulu aluseks olev töö on tehtud, asi kätte saadud või teenus osutatud

ja kulu tekkimine on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-

vastuvõtmise akti või muu sellesisulise kinnitusega.

§ 8. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetuse maksimumsuurus on 1 000 000 eurot ühe projekti kohta.

(2) Elektribussi opereerimiseks vajamineva laadimispunkti soetamiseks antakse toetust

maksimaalselt summas, mis vastab 10 protsendile elektribussi käibemaksuta maksumusest.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:

1) M1 kategooria elektribussi ja selle opereerimiseks vajamineva laadimispunkti soetamiseks

kuni 50 protsenti;

2) M2 ja M3 kategooria elektribussi ja selle opereerimiseks vajamineva laadimispunkti

soetamiseks kuni 70 protsenti.

4

§ 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud on:

1) käibemaksuseaduse § 2 lõike 7 punkti 3 mõistes uue elektribussi soetamiskulu;

2) laadimispunkti soetamiskulu.

(2) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) elektribussi laadimispunkti püstitamise ja töökindluse tagamisega seotud kulu;

2) laenu- või liisingulepingu sõlmimise ning intressi ja kindlustusega seotud kulu;

3) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu

lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;

4) amortisatsioonikulu;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisabi

vahenditest hüvitatud kulu;

6) projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline

kulu.

7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada;

8) koolituskulu;

9) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoniga seotud kulu;

10) palgakulu.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemine toimub taotlusvoorus alates selle avamisest kuni eelarvevahendite

ammendumiseni või 2026. aasta 31. detsembrini.

(2) KIK teavitab taotlusvooru avamise tähtpäevast ning eelarvevahendite mahust oma

kodulehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru algust.

(3) KIK teavitab eelarvevahendite mahu jäägist, ammendumisest ja taotluste vastuvõtmise

lõpetamisest oma kodulehel.

§ 11. Taotluse esitamine

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse KIK-ile Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse

keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) taotlusvormil digitaalselt allkirjastatud avalduse ja

taotluse osaks olevad dokumendid (edaspidi taotlus).

§ 12. Nõuded taotlusele

Taotleja esitab KIKile taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) partneri olemasolul nimi ja registrikood;

5

3) projekti nimi;

4) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud tulemustele ja

eesmärgile;

5) projekti elluviimise raames soetatavate elektribusside arv;

6) toetuse kasutamise ajakava (edaspidi rahastamiskava), mis peab olema reaalselt elluviidav

ning mille kohaselt projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse

perioodil;

7) projekti kogueelarve kululiikide lõikes, eristades abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

ning omafinantseeringut.

§ 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele

(1) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed, kinnitused või dokumendid:

1) taotletava toetuse suurus ja toetuse määr abikõlblikest kuludest;

2) partneri kaasamisel partneri andmed ja partneri tehtavad toetatavad tegevused ning partneri

nõusolek projektis osalemise kohta;

3) elektribussi, elektribussiga teenindatava liini ning laadimispunkti püstitamise ja

töökindluse tagamise kirjeldus;

4) kasvuhoonegaaside kokkuhoiu ja energiasäästu arvutus võrreldes diiselbussiga;

5) kinnitus ja andmed nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

6) volikiri, kui taotleja ja partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

7) teave selle kohta, kui taotleja on samal ajal sama projekti või projekti osade kohta taotlenud

toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või saanud

muud tagastamatut riigiabi.

(2) Kasvuhoonegaaside kokkuhoiu ja energiasäästu arvutus tuleb teha võrreldes diiselbussiga,

mis on kasutusel samal avalikul liiniveol või õpilastranspordil. KIK avaldab oma veebilehel

eelmises lauses nimetatud arvutuse juhendi.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) KIK menetleb ja rahuldab taotlusi nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru

sulgemiseni.

(2) KIK kontrollib järgmiste tingimuste täitmist:

1) taotluse tähtaegset esitamist;

2) nõutud dokumentide olemasolu;

3) esitatud andmete õigsust ning

4) taotleja, partneri, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust selles määruses sätestatud

nõuetele.

6

(3) KIK menetleb taotluse 80 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.

(4) Taotleja teavitab KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) KIK teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik selles määruses taotlejale,

partnerile ja taotlusele esitatud nõuded ning taotlusvooru eelarve võimaldab taotluse rahuldada.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) projekti nimetus;

2) toetuse maksimaalne suurus;

3) projekti abikõlblikkuse periood ja rahastamiskava;

4) toetuse saaja ja partneri nimi, õigused ja kohustused;

5) elektribusside ja laadimispunktide sihtotstarbelise kasutamise ning säilitamise tingimused

ja kord;

6) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;

7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete, sealhulgas projekti

vahearuande, lõpparuande ja järelaruande esitamise tähtajad ja kord;

8) §-i 20 lõikes 8 sätestatud taastuvenergia kasutuse tõendite esitamise kord;

9) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord.

(3) KIK võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse ja vähendada taotletud toetuse summat

ning muuta toetatavaid tegevusi taotleja nõusolekul tingimusel, et saavutatakse toetuse

eesmärgid.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punktis 3

sätestatud lisatingimusega.

(5) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse

tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel tingimustel:

1) taotleja, partner, taotlus või elektribuss ei vasta selles määruses esitatud nõudele;

2) mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli tema ega partneri

tegevuskohtades või kavandatavate tegevuste asukohtades;

4) taotluste rahastamiseks eraldatud vahendite maht on täidetud;

5) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

(2) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast

otsuse tegemist E-toetuse keskkonna vahendusel.

7

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja maksmine

§ 17. Projekti elluviimine

Projektiga seotud hanked tuleb välja kuulutada hiljemalt üheksa kuu jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded 31. detsembri seisuga

hiljemalt 15. jaanuaril.

(2) Projekti vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang

tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.

(3) Projekti lõpparuanne esitatakse e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti

tegevuste lõppu, kuid mitte hiljem kui 2028. aasta 31. detsembril.

(4) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine informatsioon:

1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;

2) projekti tegevuste elluviimise tulemused;

3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

5) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusteatise andmed;

6) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

(5) Toetuse saaja esitab KIK-ile e-toetuse keskkonna kaudu järelaruande ühe aastase perioodi

kohta alates toetuse maksmisest. Järelaruanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul nimetatud

perioodi lõpust arvates.

(6) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi ja number;

2) toetuse saaja nimi;

3) andmed järelaruande perioodis kasvuhoonegaaside vähenemise kohta võrreldes

samaväärse diiselmootoriga bussiga.

(7) KIK koostab vahe-, lõpp- ja järelaruande juhendi ja avaldab need oma veebilehel.

§ 19. Toetuse maksmise kord

(1) Kulu peab olema tekkinud ja toetuse saaja või partner selle eest tasunud abikõlblikkuse

perioodil, välja arvatud toetuse saaja või partneri poolt liisingulepingu alusel tehtavad

liisingumaksed, mis ei jää abikõlbuliku perioodi sisse.

(2) Toetuse võib välja maksta pärast määruse §-s 15 lõikes 4 sätestatud lisatingimuse täitmist.

8

(3) KIK maksab toetuse saajale või partnerile maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide

alusel. Toetus makstakse toetuse saajale 30 kalendripäeva jooksul arvates maksetaotluse

esitamisest.

(4) Toetus makstakse otse tarnijale, kui toetuse saaja on maksetaotluses seda taotlenud,

omaosalus on tasutud ja toetuse saaja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et tarnija on sellest

teadlik.

(5) KIK-i õigus teha makse otse tarnijale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-

ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud tarnijale.

(6) Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandja kontole pärast liisingu esmase

sissemakse tasumist toetuse saaja poolt, mille suurus on vähemalt viis protsenti liisitava vara

maksumusest.

(7) Maksetaotlused tuleb esitada KIK-ile abikõlblikkuse perioodil rahastamiskavas toodud

tähtpäevadel.

(8) Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel ja sellele lisatakse järgmised

dokumendid:

1) hankeleping, kui see ei ole KIK-ile RHR-is kättesaadavaks tehtud;

2) arve või muu raamatupidamisdokument;

3) asjade üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi ja laadimisseadme töövalmidust

tõendava dokumendi koopia;

4) liisinguleping selle olemasolul, millest nähtub esmase sissemakse suurus;

5) arve tasumist tõendav dokument;

6) raamatupidamises vara kajastamist tõendav dokument;

7) garantii, kindlustuse või tagatise dokument, kui neid nõutakse hankelepingus.

§ 20. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil,

järgides toetatava tegevuse elluviimisel riigisiseses õiguses, rahastamiskavas ja selles määruses

sätestatud asjakohaseid nõudeid.

(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse elluviimise raames soetatud põhivara säilimise ja

sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates KIK-i poolt lõppmakse

tegemisest.

(3) Toetuse saaja peab võimaldama KIK-i või tulu kasutamise eest vastutava ministeeriumi

nimetatud isikutel enne vara soetamist, vara soetamise ajal ning viie aasta jooksul pärast

projektile makse tegemist tutvuda toetuse kasutamisega seotud dokumentidega, sealhulgas

toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIK-i või tulu kasutamise

eest vastutava ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.

(4) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul

arvates KIK-i poolt lõppmakse tegemisest.

9

(5) Toetuse saaja võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega

seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas esitab auditi tegemiseks,

järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid kümne

tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates.

(6) Toetuse saaja teavitab viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud

andmete muutumisest või tegevuse elluviimist mõjutavast asjaolust.

(7) Toetuse saaja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning

neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

(8) Toetuse saaja kasutab toetuse abil soetatud elektribussides ainult taastuvenergiat ja esitab

seda tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud

päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise lepingu ja tarbimisandmete info või toetuse

saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed KIK-ile koos järelaruandega

või KIK-i nõudmisel lõikes 2 määratud perioodi jooksul.

(9) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja järelaruanded vastavalt §-le 18.

(10) Kui toetuse saaja kasutab elektribusside soetamise finantseerimiseks liisingut, siis ei tohi

kokkulepitud liisingu summa olla suurem kui elektribussi soetamise maksumus, millest on

maha arvatud toetuse summa ja esmane sissemakse.

(11) Toetuse saajal ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale eesmärgiga

vara liisingusse võtta enne viie aasta möödumist projektile makse tegemisest.

(12) Toetuse saaja on kohustatud teavitama avalikkust, et vara soetamist on toetanud Eesti riik

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIK-i algatusel,

kui selle muutmine ei takista projekti eesmärkide täitmist ja kui sellega ei kaasne projekti

tulemuste ja eesmärkide saavutamata jäämine.

(2) KIK võib taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada või

projektile eraldatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §

1821 sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus

kehtetuks.

(4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul. Tähtajaks tagastamata

10

summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse

tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Elektribusside kasutuselevõtu toetus“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Elektribusside kasutuselevõtu toetus“ eelnõuga

(edaspidi eelnõu) kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2025–2028“ kohase meetme „Kliima-

energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine“ alameetme „Säästva liikuvuse

pilootprojektide toetamise“ elluviimiseks antava toetuse andmise ning kasutamise tingimused

ja kord. Eelnõu on väljatöötatud atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 3

ja § 1821 lõike 5 alusel. Eelnõu eesmärk on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning

kasvuhoonegaaside heite vähendamine Eesti transpordisektoris elektrimootoriga busside

(edaspidi elektribuss) kasutuselevõtu abil.

Toetusmeetme eesmärgiks on aidata vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni elektribusside

kasutuselevõtu abil ning täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate

maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130) tulenevad eesmärgid.

Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega ja tegevusteks, mis

aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtule, mis toetavad taastuvenergia transpordieesmärgi

saavutamist ning loovad soodsad tingimused energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia

osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvenergia kasutamise võimekus

ühistranspordisektoris. Ühtlasi ergutab meede kohalike elanike ühistranspordile üleminekut,

sest aitab kohaliku omavalitsuse üksusel (edaspidi KOV) investeerida ühistranspordi arengusse

ning vähendab KOV-i jaoks kapitalikulusid uute transpordivahendite soetamisel.

Toetuse andmine toetab transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 põhifookust, milleks on

transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi

arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Lähtuvalt

arengukavast võetakse kasutusele väikse süsinikusisaldusega kütused kõikides

transpordiliikides, et saavutada keskkonnasäästu eesmärgid. Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu

seatud kliimaneutraalsuse eesmärgid, mille kohaselt transpordisektor peab vähendama oma

kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 90% ja muutuma eelkõige linnades oluliselt

vähem saastavaks. Lisaeesmärgid on seatud avaliku sektori hangete kohta, mis peavad

keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate

maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130)) järgi tagama

hangetes keskkonnahoidlike sõidukite osatähtsuse kooskõlas direktiivi eesmärkidega aastateks

2025 ja 2030. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud keskkonnaministri 16. veebruari 2023.a

määrusega nr 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“.

Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest

kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused,

toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse kasutamise kord meetme

KAVAND

11.07.2025

2

tegevuste läbiviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti toetuse tagasinõudmise

ja -maksmise täpsustatud tingimused ja kord.

Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobril 2017. a poolt kinnitatud

arengukavaga „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ ning

Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi

ja liikuvuse arengukava 2021–2035“.

Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on Eestile sotsiaalmajanduslikult kasulik, sest nii

saame vähendada sõltuvust importkütustest, muuta keskkonda puhtamaks ning luua kohalikke

töökohti. Eriti oluline on see transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on

imporditavad fossiilkütused. Tänaseks on edukalt käivitunud biometaani kasutamine Eesti

transpordisektoris. Selleks, et transpordisektoris kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on

kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Käesoleva

pilootprojektiga luuakse võimalus kasutajakogemuse saamiseks elektrimootoriga busside ning

nende kasutamiseks vajaliku taristu toimimiselt ühistranspordi sektoris. Avaliku teenindamise

lepingu alusel korraldataval sõitjateveol valla- ja linnaliinil (edaspidi avalikel liinivedudel) ja

kohaliku omavalitsuse üksuse korraldataval õpilasveol (edaspidi õpilastranspordis)

mastaapsemalt elektrimootoriga bussidele üleminekuks on vajalik varasem kasutajakogemus,

millele oleks võimalik edasiste liinihangete väljatöötamisel tugineda. Toetatava tegevuse puhul

on oluline, et see aitaks kaasa eelnõu §-is 2 toodud eesmärkide saavutamisse, milleks on

taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamine ehk kasvuhoonegaaside emissiooni

vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Eesmärkide

saavutamiseks on vaja edendada tehnoloogia kasutuselevõttu tarbijagruppides, võimendades

olemasolevaid tegevusi ja kutsudes ellu uusi lahendusi.

Juhul kui projekti raames soetatakse 5 M3 kategooria elektribussi, aastase läbisõiduga 200 000

kilomeetrit (ehk 40 000 kilomeetrit bussi kohta) on hinnanguline kasvuhoonegaaside heite

vähenemine võrreldes diiselmootoriga bussiga 217 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas.1

Elektribussi energiasääst võrreldes diiselbussiga on ligi 53 megavatt tundi aastas, kui läbisõit

on 40 000 kilomeetrit aastas.

Juhul kui projekti raames soetatakse 10 M1 kategooria elektribussi (8+1 kohta), aastase

läbisõiduga 300 000 kilomeetrit (ehk 30 000 kilomeetrit bussi kohta) on hinnanguline

kasvuhoonegaaside heide vähenemine võrreldes diiselmootoriga bussiga 118 tonni

süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas.2 M1 kategooria elektribussi energiasääst võrreldes

samaväärse diiselmootoriga bussiga on 28,1 megavatt tundi aastas, kui läbisõit on 30 000

kilomeetrit.

Projekti töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) ning

KIK. Toetuse taotlusi menetleb, teeb toetavale meetmele väljamakseid ja meetme üle

järelevalvet KIK.AÕKS-i § 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad regionaal- ja

põllumajandusministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest

laekuvate vahendite kasutamise korraldamiseks kliima-energiapoliitika eesmärkidel

1 Diisli heitemäär on 95,1 t(CO2e)/TJ . M3 kategooria diiselbussi keskmine kütusekulu on 32 l/100 km. Diisli 1

liiter kaalub 0,85 kg. Võtame keskmiseks läbisõiduks aastas 40 000 km. Seega kulutab 1 buss aastas 10,88 tonni

diislit, mille energiasisaldus on 0,457 TJ. Ühe bussi KHG heide on seega 0,457x95,1=43,4 t(CO2e)/a. 5

diiselbussi KHG heide 217 t(CO2e)/a. 2 Diisli heitemäär on 95,1 t(CO2e)/TJ . M1 kategooria diiselbussi keskmine kütusekulu on 11,6 l/100 km. Diisli

1 liiter kaalub 0,85 kg. Võtame keskmiseks läbisõiduks aastas 30 000 km. Seega kulutab 1 buss aastas 2,958

tonni diilit, mille energiasisaldus on 0,125 TJ. Ühe bussi KHG heide on seega 0,125x95,1=11,8 t(CO2e)/a. 10

diiselbussi KHG heide 118,1 t(CO2e)/a.

3

pilootprojektide toetamise kaudu. Ministeerium võib vajadusel volitada kompetentsi omavaid

riiklikke sihtasutusi sõlmides selleks halduslepingu vastavalt AÕKS-i § 161 lõikele 7.

Haldusleping sõlmitakse KIK-iga pärast kõnealuse eelnõu jõustumist.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas

(55973205; e-post: [email protected]) ja ühistranspordiosakonna nõunik Kristella Kukk

(56767894; e-post: [email protected]), Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse

(edaspidi KIK) meetmekoordinaator Kristjan Kalda (5880 0265; e-post: [email protected]),

KIK-i jurist Jaanika Vilde (5880 0207; e-post: [email protected]). Eelnõule on juriidilise

ekspertiisi teinud ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Romet Viikmäe (625 6176; e-

post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 21 paragrahvist.

1. Peatükk ÜLDSÄTTED

Eelnõu § 1 kohaselt on määrus kehtestatud riigi eelarvestrateegias määratud meetmele „Kliima-

energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine, sh säästva liikuvuse pilootprojektide

toetamise alameede“ tuginedes. Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a kinnitatud dokumendiga „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“

eesmärkidega. Määrusega kehtestatakse alammeetme elluviimiseks avaliku teenindamise

lepingu alusel korraldataval sõitjateveol valla- ja ning kohaliku omavalitsuse üksuse

korraldataval õpilasveol kasutatava elektribussi ja elektribussi laadimispunkti soetamiseks

antava toetuse) andmise ning kasutamise tingimused ja kord.

Eelnõu § 2 lõige 1 kirjeldab meetmes kajastatud toetuse andmise eesmärki ja oodatavat

tulemust, milleks on vähendada Eesti transpordisektoris energia kasutust ja kasvuhoonegaaside

emissiooni elektribusside kasutuselevõtu abil ning heiteta ühistranspordile ülemineku

ergutamine, kaasnevalt propageerida elektritransporti ja suurendada taastuvenergia osakaalu

transpordis.

Eelnõu § 2 lõige 2 selgitab meetme tulemusnäitajate sisu. Fossiilset kütust kasutavad sõidukid

vahetatakse välja heitevabade taastuvenergiat efektiivselt kasutavate sõidukite vastu.

Elektribusside toetusmeede aitab täita transpordieesmärki ning puhaste sõidukite direktiivist

tulenevatesse eesmärkidesse. Taastuvenergia peab moodustama transpordisektori

lõpptarbimises 2030. aastaks 14%3. Eurostati andmete põhjal oli Eestis 2022. aastal

taastuvenergia osakaaluks transpordisektoris oli 8,48%4. Toetusega soetatud elektribussides on

3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), lk 11.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-

04/REKK%202030%20ajakohastamise%20kavandi%20t%C3%B6%C3%B6versioon%20aprill%202023%20ava

likule%20konsultatsioonile.pdf 4 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:Table_4-

Share_of_energy_from_renewable_sources_in_transport,_2004-2022_(%25).png

4

kohustus kasutada taastuvatest allikatest toodetud elektrit, seega meede aitab täita

kliimaeesmärke.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, milliseid kriteeriume ja tingimusi toetuse andmine täita aitab.

Eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt toetatakse kohalike omavalitsuse üksusi keskkonnaministri

16.veebruari 2023. a määruse nr. 6 „Hankelepingu esemeks oleva maanteesõiduki kohta

riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja tingimused“

(edaspidi keskkonnahoidlike sõidukite määrus) järgimisel, olukorras, kui kohalik omavalitsus

hangib busse või sõlmib avaliku teenindamise lepinguid reisijaveoteenuse osutamiseks.

Vastavalt keskkonnahoidlike sõidukite määrusele on hankija kohustatud hankima heiteta

sõidukeid, kui hangitakse M3-kategooria sõidukeid vähemalt 3 või rohkem ning M1- ja M2-

kategooria sõidukeid vähemalt 4 või rohkem. Keskkonnahoidlike sõidukite määruse piirmäärad

kehtivad iga hankija kohta.

Eelnõu § 3 nimetab toetuse andja, milleks on KIK. AÕKS § 161 lg 7 näeb ette, et ministeerium

võib sõlmida halduslepingu juriidilise isikuga lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest

saadavate vahendite kasutamiseks. Halduslepinguga antakse KIK-ile üle toetuse andmise

ülesanne ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õigus. Ühtlasi on

KIKi ülesandeks toetatavale meetmele teha väljamakseid ning järelevalvet, samuti rikkumiste

korral toetus tagasi nõuda. KIKi otsuste peale esitatud vaided lahendab KIK haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

2. Peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED, KULUDE

ABIKÕLBLIKKUS NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Eelnõu § 4 sätestab toetatava tegevuse nõuded.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab toetatava tegevuse. Eelnõu kirjeldab, mis tüüpi projektile toetust

antakse ning mis on selle oodatav tulemus. Paragrahvi kohaselt on toetatav tegevus, mis aitab

täita määruse § 2 nimetatud eesmärke. Soetatakse elektribussid koos nende opereerimiseks

vajamineva laadimisseadmega.

Eelnõu § 4 lõige 2 kirjeldab, millisele tingimustele peab vastama soetatav elektribuss.

Eelnõu § 4 lõige 3 selgitab, et iga taotleja saab esitada ühe taotluse ning ühe taotluse raames

on võimalik toetust saada kuni nelja elektribussi ostuks. Kuna elektribusside suurused ja

läbisõidud on erinevad, siis taastuvenergia kogust ning kasvuhoonegaaside kokkuhoidu ei saa

täpselt prognoosida. Taotlejate huvi toetuse vastu sõltub fossiilkütuste hinnast, elektribusside

maksumusest, tehnilisest toest, sobivusest liinidele arvestades aku mahtuvust. Tegu on

pilootprojektidele antava toetusega. KIK on toetanud Tallinna Linnatranspordi ASi M3

kategooria elektribusside ostu, mis oli ka pilootprojekt, aga paraku alustasid 15 bussi liinivedu

2024. aasta juuni kuus ning ei ole veel võimalik selle projekti kogemust kasutada.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt tuleb elektribusse kasutada avalikuks liiniveoks või peamiselt

õpilastranspordiks vähemalt viis aastat peale projekti makse tegemisest. Toetust ei anta

elektribusside kasutamiseks peamiselt Tallinna ja Tartu linnas. Samas võivad elektribussi poolt

teenindatavad bussiliinid Tartu ja Tallinna linna läbida, kui bussiliin kulgeb peamiselt (üle 50%

pikkusest) väljaspool neid linnu. Samuti võib õpilastranspordiks soetatud elektribussi kasutada

vähesel määral teiste KOV-i kohustuste täitmiseks.

5

Eelnõu § 4 lõikes 5 sätestatakse, et avalikuks liiniveoks mõeldud elektribussi soetamiseks

antakse toetust iga maakonna kohta ühele taotlejale. Taotluse esitamine kindlast maakonnast

tähendab seda, et taotleja registriaadress on selles maakonnas või taotleja peamine

tegutsemiskoht on selles maakonnas. Kui esitatud taotlus, taotleja või partner ei vasta

kehtestatud nõuetele ehk varem samast maakonnast esitatud taotlust ei rahuldata, siis avaneb

võimalus esitada samast maakonnast teine taotlus. Samast maakonnast esitatud järgmine taotlus

jäetakse läbi vaatamata ja sellekohane teave saadetakse taotlejale e-toetuse vahendusel.

Õpilasveoks soetatava elektribussi toetuse taotluste arvu ei ole maakonna lõikes piiratud.

Eelnõu § 5 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt võib käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlejaks olla

kohaliku omavalitsuse üksus või piirkondlik ühistranspordikeskus ühistranspordiseaduse § 15

tähenduses.

Eelnõu § 5 lõige 2 välistab taotlejana isikud, kelle peamine teeninduspiirkond (üle 50%

liinikilomeetritest) on Tallinn või Tartu linn. Meetme eesmärk on suunata vahendid

regionaalpoliitilistel eesmärkidel kohalikele omavalitsustele, kus on madalam finants- ja

investeerimisvõimekus ning väiksem rahvaarv. Meede toetab ka kahaneva elanike arvuga

piirkondi, kus käib kohalikel omavalitsustel senise infrastruktuuri ja avaliku teenindamise

lepingute majandamine tihti üle jõu.

Eelnõu § 5 lõige 3 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri, kes peab vastama määruse

paragrahvis 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt partneril peavad tekkima meetme elluviimisel kulud. Näiteks võib

partner saada elektribussi omanikuks ja aitab katta soetuse kulusid. Sel juhul, kui partner on

saanud toetust, vastutab ta koos toetuse saajaga busside ja laadimisseadme sihipärase

kasutamise eest viie aasta jooksul meetme lõppemisest. Meetme lõppemiseks loetakse

meetmele makse tegemist.

Eelnõu § 5 lõige 5 kohustab partnerit vastutama meetme elluviimise ning tulemuse säilimise ja

sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga.

Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkt 1 sätestab, et KIK teostab maksuvõla päringu, kontrolli eesmärk on

veenduda, et taotlejal ja partneril puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt

avalikult kuvatav maksuvõlg või on see ajatatud.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkt 2 selgitab, et taotleja ning partneri majandustegevus ei tohi olla

lõppenud ega peatunud.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkt 3 selgitab, et KIK kontrollib ega taotleja ja partneri suhtes ei oleks

algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkt 4 kohaselt kontrollib KIK struktuuritoetuste registrist, et taotleja ja

partner ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkti 5 alusel ei või Taotleja ja partner või nende esindaja olla isik, keda

on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest

ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring

karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja ja partneri ning nende esindajate karistatust

KarS § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi

6

ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate

kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete

miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktist a, mille

kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet

kohaldatakse, kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav

karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata.

Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele või temast sõltuvale üksusele

nõuded, kes aitavad kaasa projekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude

katmisesse. Nõuded tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS)

§ 34¹ lõigetest 1-3. Juhul kui seaduses nimetatud nõudeid ei ole täidetud, on KIK-il õigus KOFS

§ 34¹ lõikest 4 jätta taotluse rahuldamata, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

juhul.

Eelnõu § 6 kohaselt määrab toetuse andmiseks ettenähtud eelarvevahendid tulu kasutamise eest

vastutav minister käskkirjaga.

Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi.

Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav

tegevus tuleb ellu viia. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise päeval ja see

märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla

hilisem kui 31. detsember 2028. a. Selleks kuupäevaks peavad elektribussid kasutusel olema,

kulud tehtud ning tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud

toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada.

Eelnõu § 7 lõige 2 selgitab, millisel perioodil tekkinud kulud loetakse abikõlbulikeks kuludeks.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab erandi lõikele 2, et liisingulepingu alusel tehtavad liisingumaksed

võib teostada ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva

põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte kauemaks kui

31. detsember 2028. a, tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel.

Eelnõu § 7 lõige 4 selgitab, milliste tingimuste täitmisel on abikõlbulik kulu tekkinud.

Eelnõu § 8 määratleb toetuse suuruse ning osakaalu.

Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et toetuse suuruseks on kuni üks miljon eurot projekti kohta.

Elektribusside arv ja toetuse summa ühe taotleja kohta on piiratud, et anda võimalus paljudele

kohaliku omavalitsuse üksustele ja piirkondlikele ühistranspordikeskustele toetuse saamiseks.

Projekti eelarve maht on 5 miljonit eurot.

M3 kategooria elektribussi käibemaksuta maksumus oli 2024. aastal ligi 600 tuhat eurot koos

laadimisseadmega. Samaväärse diiselmootoriga bussi maksumus on 200 tuhat eurot. M1

kategooria elektribussi maksumused algavad 55 tuhande euro juurest, samaväärse

diiselmootoriga bussi maksumus on 40 tuhat eurot. M2 kategooria busside maksumused jäävad

nende kahe kategooria vahele. Kuna käärid elektribusside ja diiselmootoriga busside

maksumuste vahel eri kategooriates on suured, siis on toetusmäärad erinevad.

Eelnõu § 8 lõige 2 selgitab, et laadimispunkti (elektribussi akude laadimise seade)

soetamiskulu on abikõlblik kuni 10% ulatuses elektribussi maksumusest.

7

Eelnõu § 8 lõige 3 kirjeldab milline on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlbulikest

kuludest. Kuna tegu ei ole riigiabiga, siis toetuse määra puhul ei pea arvestama riigiabi reeglitest

tulenevate piirangutega. Toetus ei ole riigiabi kuna toetust antakse avaliku teenuse osutamiseks.

Avaliku liiniveo hangete korraldamisel antakse toetuse abil soetatud bussid edukale pakkujale

kasutamiseks ning selle võrra saab olla teenuse hind KOVile soodsam.

Eelnõu § 8 lõige 3 punkt 1 sätestab, et M1 kategooria elektribussi toetuse määr on kuni 50%

abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 8 lõige 3 punkt 2 selgitab, et M2 ja M3 kategooria puhul on toetuse määr kuni 70%

abikõlblikest kuludest. M2 ja M3 kategooria busside kõrgemat toetuse määra õigustab ka

elektribusside hooldus- ja remondibaaside puudumine, mis peab sõidukite turule jõudmise järel

tekkima. Elektribussi hooldus- ja käidukulu on eeldatavalt väiksemad võrreldes tavapäraste

sisepõlemismootoritega bussidega, aga risk remondi perioodi pikenemiseks on olemas, kui

Eestis kohapeal puuduvad teadmised ja vahendid.

Eelnõu § 9 määratleb, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud.

Abikõlblikud kulud peavad aitama täita eelnõu §-is 2 sätestatud eesmärke.

Eelnõu § 9 lõike 1 punkt 1 sätestab, et abikõlblik kulu on elektribussi soetamiskulu liiniveoks

või õpilastranspordiks. Abikõlblik on uue elektribussi soetamiskulu, sest nii on võimalik tagada

võimalikult pikk ja muretu kasutusperiood garantiiga ning hangetes saada võrreldavad

pakkumused. Uueks loetakse elektribuss, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist

esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri. Määratlus pärineb

käibemaksuseaduse § 2 lõike 7 punktist 3. Toodud tingimustele peab sõiduk vastama

hankelepingu sõlmimise hetkel.

Eelnõu § 9 lõige 1 punkt 2 selgitab, et laadimisseadme (elektribussi akude laadimise seade)

soetamiskulu on abikõlblik kuni 10% ulatuses elektribussi maksumusest. Ühe elektribussi kohta

on abikõlblik ühe laadimisseadme soetuse kulu. Laadimisseadme projekteerimis- ja

püstituskulud, liitumistasu elektri jaotusvõrguga liitumiseks ning omanikujärelevalve teenus on

mitteabikõlblikud kulud ja toetust nende kulude eest küsida ei saa. Laadimisseadme

püstitamisega kulud (va seadmed) on abikõlbmatud, sest püstitamise ja elektriliitumise kulud

võivad osutuda ebaproportsionaalselt suureks võrreldes väiksemate elektribusside

soetuskuluga. Laadimisseadet saab kasutada ka teiste elektrisõidukite laadimiseks. Toetuse

saaja peab silmas pidama, et toetusega ostetud laadimisseadmeid ei või kasutada

laadimisteenuse pakkumiseks, kuna sel juhul võib tegu olla riigiabiga. Määruse alusel antav

toetus ei ole riigiabi.

Eelnõu § 9 lõike 2 punktid 1–10 käsitlevad kulusid, mida ei loeta abikõlbulikeks kuludeks.

Liisingulepingu sõlmimisel peab bussi omandiõigus minema liisingulepingu lõppedes üle

toetuse saajale, vastasel korral ei ole sellise lepingu alusel tehtavad kulud abikõlblikud.

3. Peatükk TOETUSE TAOTLEMINE

Eelnõu § 10 sätestab taotlusvooru kestuse ning vooru avamise teavituse korra.

8

Eelnõu § 10 lõige 1 selgitab, millal ja kui kaua toimub toetuste taotluste esitamine. Toetuste

taotlemine toimub taotlusvoorus alates selle avamisest kuni eelarvevahendite ammendumiseni

või 2026. aasta 31 detsembrini. Projekti eelarve maht on viis miljonit eurot.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et KIK teavitab taotlusvooru avamise tähtpäevast ning

eelarvevahendite mahust oma kodulehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru

algust.

Eelnõu § 10 lõige 3 selgitab, et KIK teavitab eelarvevahendite mahu jäägist, ammendumisest

ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisest oma kodulehel. Kuna tegu ei ole konkureeriva

taotlusvooruga, siis on oluline avaldada ajakohast infot vooru eelarvest, et taotlejatel oleks

ülevaade võimalustest eelarvest osas saada.

Eelnõu § 11 kohaselt tuleb taotlus esitada KIK-ile Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse

keskkonnas taotlusvormil digitaalselt allkirjastatult. E-toetuse keskkonnas toimub taotluse ja

projektiga seotud andmete ja dokumentide edastamine. E-toetus on struktuuritoetuse register,

mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Struktuurtoetuse registri

pidamise põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Eelnõu § 12 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Toetuse saajal tuleb Riigi Tugiteenuste

Keskuse e-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik

lahtrid. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged, kui taotlusvormis

esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. E-toetuse keskkonnas esitatud

andmete puudulikkuse korral saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonnas päring, koos

suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi

korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas

käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

Eelnõu § 13 sätestatakse, millised andmeid, kinnitusi ja dokumente peab taotleja vähemalt

taotlusele lisama.

Eelnõu § 13 lõige 1 punktid 1-7 loetlevad andmete, kinnituste ja dokumentide loetelu.

Taotlusele võib lisada täiendavaid andmeid, kinnitusi ja dokumente, mida ei ole loetelus

käsitletud, kuid mis võivad omada tähtsust taotluse menetlemises.

Dokumentide loetelu on koostatud selliselt, et oleks võimalik hinnata taotleja, partneri ning

taotluse vastavust eelnõus seatud nõuetele.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal või tema partneril teha kasvuhoonegaaside

kokkuhoiu ja energiasäästu arvutus võrreldes diiselbussiga, mis on kasutusel juba käigus oleval,

samal avalikul liiniveol või õpilastranspordil. Kohustuse täitmist toetab KIK-i väljatöötatud ja

tema enda veebilehel avaldatud juhend.

4. Peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE

Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetluse korra ja tingimused.

Eelnõu § 14 lõige 1 sätestab, et taotlusvooru puhul on tegemist nii nimetatud jooksva

taotlusvooruga, kus KIK menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras, kuni taotluse

rahuldamise või mitterahuldamise otsuse tegemiseni, või kui taotlusvooru eelarve võimaldab

esitatud taotlused rahuldada, siis toimub nende taotluste menetlus paralleelselt. Taotluse

menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja läbivaatamisest, esitatud andmete kontrollist,

9

taotluse vastavuse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

Eelnõu § 14 lõige 2 selgitab, milliste taotluse tingimuste täitmist KIK kontrollib. Tingimused

on sätestatud lõike 2 punktides 1-4.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg. Taotluse menetlemiseks on ette

nähtud kuni 80 kalendripäeva alates nõuetekohase taotluse saamisest alates. KIK võib vajadusel

nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale

mõistliku tähtaja, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab taotlejale teavitamiskohustuse, mille kohaselt peab taotleja

teavitama KIK-i viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või muudest asjaoludest,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise nõuded, mille alusel teeb KIK taotluse rahuldamise

otsuse.

Eelnõu § 15 lõige 1 selgitab, milliste tingimuste täitmisel taotlus rahuldatakse. Taotlus

rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras.

Eelnõu § 15 lõikes 2 punktides 1-9 loetletakse andmed, mis märgitakse taotluse rahuldamise

otsusesse. Taotluse rahuldamise otsuses sätestab KIK projektipõhiselt ja taotluses kirjeldatut

arvestades täpsed nõuded projekti edukaks elluviimiseks ja järeltegevusteks.

Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et KIK võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse ja vähendada

taotletud toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi taotleja nõusolekul tingimusel, et

saavutatakse toetuse eesmärgid. Taotluse võib osaliselt rahuldada juhul, kui projekti eesmärk

on võimalik saavutada ka osalise toetusega. Taotluse võib osaliselt rahuldada vaid tingimusel,

et taotleja on nõus KIK-i ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projekti

kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole KIK-i ettepanekuga nõus, teeb KIK taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 15 lõikes 4 selgitatakse, et taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse

seaduse § 53 lõike 1 punktis 3 sätestatud lisatingimusega. Sellise otsuse võib teha näiteks

olukorras, kus avaliku teenindamise leping ei ole taotlejal taotluse esitamise hetkeks sõlmitud.

Sellisel juhul makstakse toetus välja pärast nimetatud lepingu sõlmimist ehk lisatingimuse

täitmist.

Eelnõu § 15 lõige 5 sätestab, et KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse

taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

Eelnõu § 16 sätestab taotluste rahuldamata jätmise otsuse tingimused.

Eelnõu § 16 lõikes 1 punktides 1-5 sätestatakse tingimused, mille esinemisel jäetakse taotlus

rahuldamata.

Eelnõu § 16 lõige 2 selgitab, et KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse

taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

Eelnõu § 17 sätestab kavandatava riigihanke alustamise tähtaja. Projektiga seotud hanked tuleb

välja kuulutada hiljemalt üheksa kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.

Seda eelkõige põhjusel, et projekti eelarvet efektiivselt kasutada.

10

5. Peatükk TOETUSE KASUTAMINE JA MAKSMINE

Eelnõu § 18 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja korra.

Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab vahearuande esitamise tähtaja. Lõike 1 kohaselt tekib toetuse saajal

kohustus esitada esitab KIK-ile projekti elluviimise kohta vahearuanded 31. detsembri seisuga

hiljemalt 15. jaanuaril.

Eelnõu § 18 lõige 2 selgitab, milliseid andmeid kajastatakse projekti vahearuannetes.

Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab lõpparuande esitamise tähtaja. Toetuse saaja esitab projekti

elluviimise kohta lõpparuande e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti

tegevuste lõppu, kuid mitte hiljem kui 2028. aasta 31. detsembril. Lõpparuanne peab kajastama

määruse § 19 lõikes 8 välja toodud informatsiooni. Lisaks projekti elluviimise vahe- ja

lõpparuannetele esitab toetuse saaja järelaruande ühe aastase perioodi kohta, mis algab makse

tegemisest.

Eelnõu § 18 lõiked 4 ja 6 on KIK-ile aluseks aruande vormide koostamisel. Järelaruandes

tuleb esitada aastase perioodi tegelik kasvuhoonegaaside kokkuhoid võrreldes diiselmootoriga

bussiga. Aruanded esitatakse KIK-ile e-toetuse keskkonna kaudu määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruannete esitamine on vajalik selleks, et KIK-il

oleks informatsioon projekti edenemise ning tulemuste saavutamise kohta.

Eelnõu § 18 lõikes 5 selgitatakse, kus keskkonnas ja mis ajaks tuleb KIK-ile esitada

järelaruanne.

Eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt koostab KIK vahe-, lõpp- ja järelaruande juhendi ja avaldab need

oma veebilehel. Kirjaliku juhisena annab see toetuse saajale parema ülevaate ja seab raamid

elluviidava projekti raames esitatavast informatsioonist, mida toetuse andja vajab projekti

tulemuste kaardistamisel?

Eelnõu § 19 sätestab toetuse maksmise korra.

Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja tasutud kuludokumentide alusel

abikõlblikkuse perioodil.

Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt võib toetuse välja maksta pärast lisatingimuse täitmist. Taotluse

rahuldamise otsuse võib teha lisatingimusega. Kui taotlus rahuldatakse lisatingimusega, ei

maksta toetust välja enne, kui lisatingimus on täidetud.

Eelnõu § 19 lõige 3 selgitab, et toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 kalendripäeva

jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.

Eelnõu § 19 lõige 4 sätestab, et KIK võib teha makse otse tarnijale ehk arve väljastajale, kui

toetuse saaja on maksetaotluses nii soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et

ta on sellest teadlik.

11

Eelnõu § 19 lõikes 5 on täpsustatud, et KIK-i õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda

toetuse saaja kohustuste üleminekut KIK-ile ega seda, et toetuse saaja on toetuse

väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale.

Eelnõu § 19 lõige 6 selgitab, et kui vara soetamiseks kasutatakse liisingut, siis maksab KIK

toetuse osa liisingu andjale tingimusel, et toetuse saaja on tasunud sissemaksuna vähemalt 5%

liisitava vara maksumusest (liisingulepingu maksumusest). KIK maksab toetuse oste

liisinguandjale, et vähendada osapoolte halduskoormust maksete tegemisel ja kulu tasumise

tõendamisel. Liisingumakseid võib toetuse saaja või partner tasuda liisinguandjale ka pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kulu tasumise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui

KIK on makse teinud.

Eelnõu § 19 lõige 7 sätestab, et maksetaotlusi tuleb esitada vastavalt taotluse rahuldamise

otsuses kokku lepitud rahastamiskavale.

Eelnõu § 19 lõikes 8 on välja toodud, et maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna

vahendusel KIK-ile ja see sisaldab endas §-is 19 lõikes 8 punktides 1-7 nimetatud dokumente.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja

taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste ja rahastamiskava kohaselt.

Eelnõu § 20 lõige 2 selgitab, et toetuse saaja tagab, et elektribussid on kasutuses avalikus

liiniveos või peamiselt õpilastranspordis vähemalt viis aastat projektile makse tegemisest.

Õpilastranspordiks soetatud elektribusse võib kasutada ka muudeks vedudeks, näiteks

ekskursioonidel käimiseks, kuid kindlasti mitte majandustegevuses, kuna sel juhul võib tegu

olla riigiabiga. Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi. Vastasel juhul nõutakse toetus

proportsionaalselt rikkumisele tagasi.

Eelnõu § 20 lõikes 3 on kirjeldatud toetuse saaja kohustust võimaldada KIK-i ja tulu

kasutamise eest vastutava ministeeriumi nimetatud isikutel tutvuda toetuse kasutamisega

seotud dokumentidega. Samas lõikes on sätestatud ajaperioodid, millal nimetatud tegevuse

teostamist võimaldama peab.

Eelnõu § 20 lõikes 4 on kohustatud toetuse saajat säilitama projekti teostamisega seonduvat

dokumentatsiooni vähemalt 5 aastat peale makse tegemist KIK-i poolt.

Eelnõu § 20 lõikes 5 on sätestatud, et toetuse saaja peab andma KIK-i või ministeeriumi

nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid

kümne tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest.

Eelnõu § 20 lõikes 6 selgitatakse toetuse saaja kohustust teavitada KIK-i viivitamata taotluses

esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist

mõjutavast asjaolust.

Eelnõu § 20 lõige 7 sätestab olulise põhimõtte, milleks on toetuse kasutamisega seotud kulude

ja neid kajastavate kulu- ja maksudokumentide eristamine muudest kulu- ja

maksedokumentidest.

Eelnõu § 20 lõige 8 selgitab, et toetuse abil soetatud bussides tuleb kasutada ainult

taastuvenergiat, mille kinnituseks esitab toetuse saaja KIK-ile taastuvenergia kustutatud

12

päritolutunnistustest5 koopiad või muud tõendid järelaruandega või viie aastase perioodi

jooksul KIKi nõudmisel. Energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lg 1 kohast registrit

„Eleringi Taastuvenergia Infosüsteem“ haldab süsteemihaldur Elering AS. Kui toetuse saaja

elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia

tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust ja

tarbimisandmete info, mis katab sõiduki(te) energiakulu. Kui toetuse saaja omab taastuvenergia

tootmisseadet, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad sõiduki(te) energiakulu.

Juhul kui elektribussis kasutatakse gaasi või vedelkütust kasutavad kliimaseadet, siis tuleb

kasutada samuti taastuvat kütust (nt biometaani või biodiislit). Toetuse saaja on kohustatud

esitama ning uuendama vahearuandeid iga aastaselt vastavalt taotluse rahuldamise otsuses

kokku lepitule.

Eelnõu § 20 lõige 9 sätestab, et toetuse saaja üheks kohustuseks on esitada aruandeid vastavalt

määruse §-ile 18.

Eelnõu § 20 lõike 10 mõte on keelata toetuse saajal kasutada liisingut viisil, mis vähendab

tegelikkuses sissemakset/omafinantseeringut. Võlgnevust liisingule ei tohi kunstlikult

kasvatada toetuse ja kohustusliku sissemakse arvelt. Toetuse saaja peab tegema liisinguandjale

kohustusliku sissemakse, milleks on 5% sõiduki (soetatud vara) maksumusest, seejärel maksab

KIK määratud toetuse summa liisinguandjale ning ülejäänud osa bussi maksumusest tuleb

toetuse saajal liisinguandjale tasuda liisingumaksetena. Kokkulepped makstud osa

vähendamiseks on keelatud ja seeläbi on lubamatu liisinguandja tagasimakse toetuse saajale.

Eelnõu § 20 lõige 11 keelab pärast bussi ostmist omavahenditest või laenu abil, müüa toetuse

abil soetatud elektribuss või laadimisseadmed ja selle juurde kuuluvad osad liisingufirmale ja

siis endale tagasi liisida. Keelu põhjus seisneb selles, et sel juhul on KIK-i jaoks liiga keeruline

ja kulukas kontrollida antud abi tegelikku väärtust. Kaheldav on üldse abi andmise vajalikkus.

Eelnõu § 20 lõikega 12 seatakse toetuse saajale kohustus avalikkust teavitada, et meedet on

toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.

Teavitamise vormi ei ole ette antud. Sobib näiteks elektribussile kleebise lisamine toetuse

infoga. Teavitus võib sisaldada lauset "Meedet toetas Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise tulust“.

6. Peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE

Eelnõu § 20 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise

tingimused.

Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib KIK muuta nii toetuse saaja

põhjendatud avalduse alusel kui ka enda algatusel, selleks põhjendatud vajaduse ilmnedes.

Näiteks võib toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul, kuid tingimusel, et

toetuse andmise oodatav tulemus ei vähene, KIK pikendada abikõlblikkuse perioodi ületamata

seejuures § 6 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva, milleks on 31.12.2028. Volitusnorm ministrile

toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimuste ja korra kehtestamiseks on AÕKS

§ 1821 lõikes 5.

5 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused

13

Eelnõu § 20 lõige 2 selgitab, et taotluse rahuldamise otsuse võib täielikult või osaliselt

kehtetuks tunnistada või projektile eraldatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda AÕKS

§ 1821 alusel.

Eelnõu § 20 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas

ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral

taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

Eelnõu § 20 lõige 4 selgitab, et tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva

jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse viivist 0,1 protsenti iga toetuse

tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui

tagasinõutav toetuse summa vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele § 1821 lõikele 4.

Näiteks, kui toetuse saaja on riigihankes seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse

ja sellise tingimuse tõttu võis olla pakkujaid, kes ei saanud pakkuma tulla, siis nõutakse lähtudes

selle tingimuse piiravast mõjust toetust protsendi alusel tagasi. Näiteks, kui nõutakse et

pakkumuste esitamise ajal peab pakkujal olema töökoda Tallinnas (või Eestis), siis selline

tingimus piirab välispakkujaid, kes hanke võitmise korral looksid hooldustingimused.

Tagasinõue tuleks 10% hankelepingu maksumusest, kui esitati ikkagi mitu pakkumust, kuid

sealjuures kaalutletakse ka juhtumipõhiseid asjaolusid. Hooldusvõimaluse olemasolu saab

nõuda hankelepingu sõlmimise või täitmise ajaks, kuid ka sel juhul ei peaks ettevõtjatele ette

kirjutama kuidas seda korraldada.

Näiteks, bussi alla viie aastase kasutuse korral arvutatakse tagastatav toetuse summa konkreetse

bussi kasutusaega arvestades, kilomeetreid ei arvestata.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga, kuna toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksusele

või piirkondlikule ühistranspordikeskusele ehk avaliku sektori asutusele avaliku teenuse

osutamiseks.

Eelnõukohane määrus ei sisalda tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses.

Määruse alusel antava toetusega aidatakse täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate

maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130) eesmärke.

Toetust ei anta ettevõtjale, kes on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku. Nõudega

tagatakse liikmesriigi kohustust, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2009/52/EÜ, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise

avastamisest (art 7 lg 1 p a).

4. Määruse mõjud

4.1 Määruse üldine mõju

Toetuse eesmärk on vähendada transpordi saastekoormust, saada vahetu kasutajakogemus uute

keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamisest, suurendada taastuvenergia kasutamist

14

transpordis elektribusside ja selle opereerimiseks vajalike laadimisseadmete

kasutuselevõtmisega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 ehk nn jagatud kohustuse määruse

kohaselt tuleb Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heidet transpordi, väikeenergeetika,

põllumajanduse, jäätmemajanduse ning tööstuslike protsesside sektorites aastaks 2030 kokku

vähemalt 13% võrreldes 2005. aastaga. Transport andis 2018. aastal ligi 40% nimetatud

sektorite koguheitest, olles sellega suurim heite põhjustaja. Elektribusside oluliselt väiksem

energiatarbimine võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega omab positiivset mõju

kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heitkoguste vähenemisele.

4.2 Mõju halduskoormusele

Määrusega ei kaasne ettevõtjatele ega kodanikele ühtegi uut kohustust riigi ees, seega

standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Toetuse saamisega kaasneb toetuse

saajal kohustus toetuse kasutamisest aru anda KIK-ile projekti elluviimise kohta kord aastas

ning kohustus esitada üks aasta pärast projekti makse tegemist KIK-ile järelaruanne.

4.3 Mõju regionaalarengule

Määrusega antakse toetust avalikuks liiniveoks mõeldud elektribussi soetamiseks iga maakonna

kohta ühele taotlejale. Lisaks on määrusesse seatud tingimus, mis välistab taotlejana isikud,

kelle peamine teeninduspiirkond (üle 50% liinikilomeetritest) on Tallinn või Tartu linn.

Piirangute eesmärgiks on rakendada pilootprojekte väiksemates omavalitsustes.

Regionaalpoliitilistel eesmärkidel on suunata vahendid kohalikele omavalitsustele, kus on

madalam finants- ja investeerimisvõimekus ning väiksem rahvaarv. Meede toetab ka kahaneva

elanike arvuga piirkondi, kus käib kohalikel omavalitsustel senise infrastruktuuri ja avaliku

teenindamise lepingute majandamine tihti üle jõu.

4.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele.

Toetuse otseseks eesmärgiks on aidata kaasa elektritranspordi arengule Eesti transpordisektoris.

Rahastamise tulemusel soetatakse elektribussid eri suurusega ning maksumusega.

Elektribusside arvu prognoosida ei saa. Meetme eelarve on 5 miljonit eurot ning selle eest on

võimalik osta vähemalt 20 elektribussi (maksimaalne toetus ühe projekti kohta on 1 miljonit

eurot ning ühe projekt raames võimalik soetada kuni neli bussi). Jooksev taotlusvoor on avatud

kuni 2026. aasta lõpuni või kuni eelarve ammendumiseni, mis loob eeldused kogu eelarve ära

kasutamiseks eesmärgipäraselt. Elektribussid peavad olema sihipärases avalikus kasutuses

vähemalt 5 aastat pärast projekti lõppu. Väheneb õhusaaste, sest lisaks kasvuhoonegaaside

vähenemisele langeb ka peenosakeste saaste. Samuti väheneb mürasaaste, kuna elektribussid

töötavad vaiksemalt võrreldes sisepõlemismootoriga bussidega. Uuringud on välja toonud ka

bussijuhtidele mugavama töökeskkonna elektribussides, kus müra ja vibratsiooni on vähem.

Kokkuvõttes saavutatakse elektribusside kasutuselevõtmise tulemusel suurem positiivne mõju

keskkonnale ja määruse eesmärkide täitmine. Määruse jõustudes on võimalik ettenähtud toetusi

välja maksta kuni 2028. aasta lõpuni.

Hangetes saavad osaleda erinevad ettevõtjad. Meetme toetuse osa on 5 miljonit eurot, millele

toetuse saaja lisab veel 30-50% omafinantseeringut ja see raha suunatakse läbi hangete

lähiaastatel majandusse. Samuti mõjutab majandus- ja ettevõtluskeskkonda positiivselt busside

soetamisele järgnev hoolduse tellimine ning laadimisseadme korrashoiu tellimine.

15

Kaasnevaks mõjuks saab lugeda ühistranspordi kulukuse vähenemine kohaliku omavalitsuse

jaoks.

5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Ministeerium sõlmib halduslepingu riigi sihtasutusega KIK, kelle ülesanne on korraldada

meetme elluviimine, mis hõlmab endas ettevalmistavaid tegevusi, planeerimist, meetme

läbiviimist ja järelevalvet. Määruse rakendamisega kaasnevad riigieelarvele kulud kuni 5

miljoni euro ulatuses. Eelarve meetme läbiviimiseks kaetakse kvoodimüügi tuludest riigi

eelarvestrateegia ja meetme „Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine“

alusel. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile

ja Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks ühistranspordikeskustele, Valdade ja Linnade

Liidule, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Autoettevõtete Liidule.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/358

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Elektribusside kasutuselevõtu toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EIS_EN_REM_elektribussid.pdf

2. EIS_SK_REM_elektribussid.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnainvesteeringute Keskus, ühistranspordikeskused (Ida-

Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Põhja-Eesti, Pärnumaa, Tartumaa, Kagu, Valgamaa,

Viljandimaa), Autoettevõtete Liit

Kristella Kukk

5676 7894 [email protected]