Ettepanek seoses saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamisega
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/3290-1 |
| Registreeritud | 15.07.2025 |
| Sünkroonitud | 16.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Kadri Tali (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-07-14 20:31:55
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
[email protected] 15.07.2025 nr 4/120
Ettepanek seoses saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamisega
Lugupeetud ministrid!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) teeb ettepaneku muuta õigusaktides saartalitusvõime tagamise teenuse rahastamise põhimõtet selliselt, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud kaetakse riigieelarvest ning liigitatakse NATO 1,5 protsendi nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt.
1. 3. juunil 2025 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis sätestavad saartalitusvõime tagamise teenuse tingimused, sh rahastamise. 30. juunil 2025 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatused, millega sätestati saartalitlusvõime tagamise teenuse täpsemad tingimused.
2. Kaubanduskoda peab saartalitusvõime tagamise teenuse olemasolu väga vajalikuks ja oluliseks. See teenus aitab tagada, et Eesti elektrisüsteem töötab iseseisvalt ja stabiilselt ka olukorras, kus elektriühendused teiste riikidega ei tööta. Seega aitab see teenus kaasa julgeoleku, sh majandusjulgeoleku tagamisele.
3. Meile valmistab muret, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud vähendavad Eesti ettevõtjate, eelkõige energiamahukate tööstusettevõtjate konkurentsivõimet. Seaduseelnõu (SE 555) koostamise seletuskirjas hinnati saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguliseks kuluks suurusjärku 34 miljonit eurot aastas. See tooks kõikidele tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4 protsendi võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Kuigi elektriarve suurenemine umbes 2,4 protsendi võrra ei pruugi tunduda suure kuluna, siis suurimate elektritarbijate jaoks tähendab see, et kulud suurenevad sadade tuhandete või isegi kuni miljoni euro võrra aastas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega suurenevad lähiajal elektriarved veelgi seoses sagedusreservi tasuga ja võrgutasude tõusudega. Sellised uute tasude kehtestamised ja olemasolevate tasude tõstmised kahandavad energiamahukate ettevõtjate konkurentsivõimet.
4. Kui soovime, et Eestis tegutseksid ka edaspidi energiamahukad ettevõtjad ning Eestisse lisanduksid uued energiamahukad ettevõtjad, siis tuleb Eestil kujundada energiapoliitika selliselt, et see soodustaks energiamahukate ettevõtjate Eestisse jäämist ja uute ettevõtjate lisandumist. Selleks peab elektri lõpphind olema ettevõtjate, eelkõige elektri suurtarbijate jaoks võimalikult odav.
5. Kaubanduskoda pakub ühe lahendusena välja ettepaneku muuta elektrituruseadust selliselt, et saartalitlusvõime tagamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Seda tuleks vaadelda kui investeeringut ettevõtluskeskkonda, mis aitab luua uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid töökohti ning avaldaks positiivset mõju maksutulu laekumisele.
6. Leiame, et riik saab liigitada saartalitusvõime tagamise teenuse kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla, milles lepiti kokku selle aasta 25. juunil NATO tippkohtumisel Haagis. Haagi tippkohtumise deklaratsiooni punktis 3 on muu hulgas kirjas, et liitlased eraldavad aastas kuni 1,5% SKP-st, et muu hulgas kaitsta olulist taristut ja võrke, tagada tsiviilvalmidus ja vastupanuvõime, käivitada innovatsioon ning tugevdada kaitsetööstuslikku baasi.
Palume teil kaaluda Kaubanduskoja ettepanekut rahastada saartalitlusvõime tagamise teenust riigieelarvest ja liigitada need kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Jääme ootama vastust, kas ja millisel viisil on võimalik Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta. Oleme valmis arutama ka muid ideid, kuidas muuta elektri lõpphind ettevõtjate, sh energiamahukate ettevõtjate jaoks võimalikult odavaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected] 6040070
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
[email protected] 15.07.2025 nr 4/120
Ettepanek seoses saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamisega
Lugupeetud ministrid!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) teeb ettepaneku muuta õigusaktides saartalitusvõime tagamise teenuse rahastamise põhimõtet selliselt, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud kaetakse riigieelarvest ning liigitatakse NATO 1,5 protsendi nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt.
1. 3. juunil 2025 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis sätestavad saartalitusvõime tagamise teenuse tingimused, sh rahastamise. 30. juunil 2025 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatused, millega sätestati saartalitlusvõime tagamise teenuse täpsemad tingimused.
2. Kaubanduskoda peab saartalitusvõime tagamise teenuse olemasolu väga vajalikuks ja oluliseks. See teenus aitab tagada, et Eesti elektrisüsteem töötab iseseisvalt ja stabiilselt ka olukorras, kus elektriühendused teiste riikidega ei tööta. Seega aitab see teenus kaasa julgeoleku, sh majandusjulgeoleku tagamisele.
3. Meile valmistab muret, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud vähendavad Eesti ettevõtjate, eelkõige energiamahukate tööstusettevõtjate konkurentsivõimet. Seaduseelnõu (SE 555) koostamise seletuskirjas hinnati saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguliseks kuluks suurusjärku 34 miljonit eurot aastas. See tooks kõikidele tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4 protsendi võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Kuigi elektriarve suurenemine umbes 2,4 protsendi võrra ei pruugi tunduda suure kuluna, siis suurimate elektritarbijate jaoks tähendab see, et kulud suurenevad sadade tuhandete või isegi kuni miljoni euro võrra aastas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega suurenevad lähiajal elektriarved veelgi seoses sagedusreservi tasuga ja võrgutasude tõusudega. Sellised uute tasude kehtestamised ja olemasolevate tasude tõstmised kahandavad energiamahukate ettevõtjate konkurentsivõimet.
4. Kui soovime, et Eestis tegutseksid ka edaspidi energiamahukad ettevõtjad ning Eestisse lisanduksid uued energiamahukad ettevõtjad, siis tuleb Eestil kujundada energiapoliitika selliselt, et see soodustaks energiamahukate ettevõtjate Eestisse jäämist ja uute ettevõtjate lisandumist. Selleks peab elektri lõpphind olema ettevõtjate, eelkõige elektri suurtarbijate jaoks võimalikult odav.
5. Kaubanduskoda pakub ühe lahendusena välja ettepaneku muuta elektrituruseadust selliselt, et saartalitlusvõime tagamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Seda tuleks vaadelda kui investeeringut ettevõtluskeskkonda, mis aitab luua uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid töökohti ning avaldaks positiivset mõju maksutulu laekumisele.
6. Leiame, et riik saab liigitada saartalitusvõime tagamise teenuse kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla, milles lepiti kokku selle aasta 25. juunil NATO tippkohtumisel Haagis. Haagi tippkohtumise deklaratsiooni punktis 3 on muu hulgas kirjas, et liitlased eraldavad aastas kuni 1,5% SKP-st, et muu hulgas kaitsta olulist taristut ja võrke, tagada tsiviilvalmidus ja vastupanuvõime, käivitada innovatsioon ning tugevdada kaitsetööstuslikku baasi.
Palume teil kaaluda Kaubanduskoja ettepanekut rahastada saartalitlusvõime tagamise teenust riigieelarvest ja liigitada need kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Jääme ootama vastust, kas ja millisel viisil on võimalik Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta. Oleme valmis arutama ka muid ideid, kuidas muuta elektri lõpphind ettevõtjate, sh energiamahukate ettevõtjate jaoks võimalikult odavaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected] 6040070
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Kaubandus-Tööstuskoda teeb ettepaneku muuta õigusaktides saartalitusvõime tagamise teenuse rahastamise põhimõtet selliselt, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud kaetakse riigieelarvest ning liigitatakse NATO 1,5 protsendi nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Meie ettepanekuga saate lähemalt tutvuda kirja lisas.
Parimate soovidega
|
Marko Udras
|
|
||||||
|
|
|||||||
|
www.koda.ee www.ettevotluskonkurss.ee www.estonianexport.ee www.enterprise-europe.ee |
|||||||
|
|
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-07-14 20:31:55
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
[email protected] 15.07.2025 nr 4/120
Ettepanek seoses saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamisega
Lugupeetud ministrid!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) teeb ettepaneku muuta õigusaktides saartalitusvõime tagamise teenuse rahastamise põhimõtet selliselt, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud kaetakse riigieelarvest ning liigitatakse NATO 1,5 protsendi nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt.
1. 3. juunil 2025 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis sätestavad saartalitusvõime tagamise teenuse tingimused, sh rahastamise. 30. juunil 2025 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatused, millega sätestati saartalitlusvõime tagamise teenuse täpsemad tingimused.
2. Kaubanduskoda peab saartalitusvõime tagamise teenuse olemasolu väga vajalikuks ja oluliseks. See teenus aitab tagada, et Eesti elektrisüsteem töötab iseseisvalt ja stabiilselt ka olukorras, kus elektriühendused teiste riikidega ei tööta. Seega aitab see teenus kaasa julgeoleku, sh majandusjulgeoleku tagamisele.
3. Meile valmistab muret, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud vähendavad Eesti ettevõtjate, eelkõige energiamahukate tööstusettevõtjate konkurentsivõimet. Seaduseelnõu (SE 555) koostamise seletuskirjas hinnati saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguliseks kuluks suurusjärku 34 miljonit eurot aastas. See tooks kõikidele tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4 protsendi võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Kuigi elektriarve suurenemine umbes 2,4 protsendi võrra ei pruugi tunduda suure kuluna, siis suurimate elektritarbijate jaoks tähendab see, et kulud suurenevad sadade tuhandete või isegi kuni miljoni euro võrra aastas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega suurenevad lähiajal elektriarved veelgi seoses sagedusreservi tasuga ja võrgutasude tõusudega. Sellised uute tasude kehtestamised ja olemasolevate tasude tõstmised kahandavad energiamahukate ettevõtjate konkurentsivõimet.
4. Kui soovime, et Eestis tegutseksid ka edaspidi energiamahukad ettevõtjad ning Eestisse lisanduksid uued energiamahukad ettevõtjad, siis tuleb Eestil kujundada energiapoliitika selliselt, et see soodustaks energiamahukate ettevõtjate Eestisse jäämist ja uute ettevõtjate lisandumist. Selleks peab elektri lõpphind olema ettevõtjate, eelkõige elektri suurtarbijate jaoks võimalikult odav.
5. Kaubanduskoda pakub ühe lahendusena välja ettepaneku muuta elektrituruseadust selliselt, et saartalitlusvõime tagamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Seda tuleks vaadelda kui investeeringut ettevõtluskeskkonda, mis aitab luua uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid töökohti ning avaldaks positiivset mõju maksutulu laekumisele.
6. Leiame, et riik saab liigitada saartalitusvõime tagamise teenuse kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla, milles lepiti kokku selle aasta 25. juunil NATO tippkohtumisel Haagis. Haagi tippkohtumise deklaratsiooni punktis 3 on muu hulgas kirjas, et liitlased eraldavad aastas kuni 1,5% SKP-st, et muu hulgas kaitsta olulist taristut ja võrke, tagada tsiviilvalmidus ja vastupanuvõime, käivitada innovatsioon ning tugevdada kaitsetööstuslikku baasi.
Palume teil kaaluda Kaubanduskoja ettepanekut rahastada saartalitlusvõime tagamise teenust riigieelarvest ja liigitada need kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Jääme ootama vastust, kas ja millisel viisil on võimalik Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta. Oleme valmis arutama ka muid ideid, kuidas muuta elektri lõpphind ettevõtjate, sh energiamahukate ettevõtjate jaoks võimalikult odavaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected] 6040070
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected]
Kliimaministeerium
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
[email protected] 15.07.2025 nr 4/120
Ettepanek seoses saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamisega
Lugupeetud ministrid!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) teeb ettepaneku muuta õigusaktides saartalitusvõime tagamise teenuse rahastamise põhimõtet selliselt, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud kaetakse riigieelarvest ning liigitatakse NATO 1,5 protsendi nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Järgnevalt selgitame oma ettepanekut lähemalt.
1. 3. juunil 2025 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis sätestavad saartalitusvõime tagamise teenuse tingimused, sh rahastamise. 30. juunil 2025 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatused, millega sätestati saartalitlusvõime tagamise teenuse täpsemad tingimused.
2. Kaubanduskoda peab saartalitusvõime tagamise teenuse olemasolu väga vajalikuks ja oluliseks. See teenus aitab tagada, et Eesti elektrisüsteem töötab iseseisvalt ja stabiilselt ka olukorras, kus elektriühendused teiste riikidega ei tööta. Seega aitab see teenus kaasa julgeoleku, sh majandusjulgeoleku tagamisele.
3. Meile valmistab muret, et saartalitusvõime tagamise teenuse kulud vähendavad Eesti ettevõtjate, eelkõige energiamahukate tööstusettevõtjate konkurentsivõimet. Seaduseelnõu (SE 555) koostamise seletuskirjas hinnati saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise hinnanguliseks kuluks suurusjärku 34 miljonit eurot aastas. See tooks kõikidele tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4 protsendi võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Kuigi elektriarve suurenemine umbes 2,4 protsendi võrra ei pruugi tunduda suure kuluna, siis suurimate elektritarbijate jaoks tähendab see, et kulud suurenevad sadade tuhandete või isegi kuni miljoni euro võrra aastas. Lisaks tuleb arvestada sellega, et suure tõenäosusega suurenevad lähiajal elektriarved veelgi seoses sagedusreservi tasuga ja võrgutasude tõusudega. Sellised uute tasude kehtestamised ja olemasolevate tasude tõstmised kahandavad energiamahukate ettevõtjate konkurentsivõimet.
4. Kui soovime, et Eestis tegutseksid ka edaspidi energiamahukad ettevõtjad ning Eestisse lisanduksid uued energiamahukad ettevõtjad, siis tuleb Eestil kujundada energiapoliitika selliselt, et see soodustaks energiamahukate ettevõtjate Eestisse jäämist ja uute ettevõtjate lisandumist. Selleks peab elektri lõpphind olema ettevõtjate, eelkõige elektri suurtarbijate jaoks võimalikult odav.
5. Kaubanduskoda pakub ühe lahendusena välja ettepaneku muuta elektrituruseadust selliselt, et saartalitlusvõime tagamise teenust rahastatakse riigieelarvest. Seda tuleks vaadelda kui investeeringut ettevõtluskeskkonda, mis aitab luua uusi töökohti või vähemalt säilitada olemasolevaid töökohti ning avaldaks positiivset mõju maksutulu laekumisele.
6. Leiame, et riik saab liigitada saartalitusvõime tagamise teenuse kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla, milles lepiti kokku selle aasta 25. juunil NATO tippkohtumisel Haagis. Haagi tippkohtumise deklaratsiooni punktis 3 on muu hulgas kirjas, et liitlased eraldavad aastas kuni 1,5% SKP-st, et muu hulgas kaitsta olulist taristut ja võrke, tagada tsiviilvalmidus ja vastupanuvõime, käivitada innovatsioon ning tugevdada kaitsetööstuslikku baasi.
Palume teil kaaluda Kaubanduskoja ettepanekut rahastada saartalitlusvõime tagamise teenust riigieelarvest ja liigitada need kulud NATO 1,5% nn kaitseotstarbelise taristu kulude alla. Jääme ootama vastust, kas ja millisel viisil on võimalik Kaubanduskoja ettepanekut arvesse võtta. Oleme valmis arutama ka muid ideid, kuidas muuta elektri lõpphind ettevõtjate, sh energiamahukate ettevõtjate jaoks võimalikult odavaks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected] 6040070
