Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liilika Raudhein

Integratsiooni Sihtasutus

[email protected]

Teie 30.06.2025 Meie 15.07.2025 nr 2.2-9/25/2097-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimustega, mis puudutavad Integratsiooni

SA küsitlusuuringu läbiviimist elamislubade ja töölubade registri andmeid kasutades. Soovite

teada, kas Integratsiooni Sihtasutus kui projekti elluviija saab (Kultuuriministeeriumi haldusala

asutusena) anda hanke raames leitavale teenusepakkujale ülesande taotleda AKI teadusuuringu

luba lähtuvalt IKS paragrahvis 6 sätestatust ning kas loa saamiseks on põhitingimused täidetud?

Esmalt selgitan, et Andmekaitse Inspektsioon ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele

juhtumile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses.

Inspektsiooni kohustus on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi. Õigusalaste selgituste

andmine ei tähenda õigusabi andmist. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Seetõttu on meil Teie kirjale

võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. Teie kavandatava uuringu

kohta detailset teavet omamata saame anda üldised selgitused.

Isikuandmetega tehtava uuringu läbiviimisel tuleb järgida kõiki isikuandmete kaitse üldmäärusest1

(IKÜM) tulenevaid nõudeid, sh artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, kaasa arvatud seaduslikkuse

põhimõte. Isikuandmete töötlemise seaduslikkus tähendab isikuandmete töötlemiseks õigusliku

aluse olemasolu. Teadusuuringutes isikuandmete töötlemiseks on üldjuhul kaks alternatiivset

õiguslikku alust: 1) informeeritud nõusolek või 2) seadus.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestab erisuse olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks

puudub isiku nõusolek. Andmetöötlus ei saa tugineda korraga kahel õiguslikul alusel, seega kui

teadusuuringu läbiviimiseks on andmesubjekti nõusolek, siis IKS § 6 ei kohaldu.

IKS § 6 lõike 4 alusel tuleb uuringu läbiviimine kooskõlastada asjaomase valdkonna

eetikakomiteega, kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid (IKÜM art 9 lg 1). IKS § 6 lõike

5 alusel poliitika kujundamise eesmärgil täidesaatva riigivõimu tehtava uuringu, milleks tehakse

päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse või kasutatakse teise vastutava või

volitatud töötleja vastutusalas olevaid andmete kogumeid, läbiviimine tuleb eelnevalt

kooskõlastada Andmekaitse Inspektsiooniga. Teatavatel juhtudel tuleb kooskõlastada nii

eetikakomitee kui Andmekaitse Inspektsiooniga.

Seda, kas on vajalik pöörduda eetikakomitee või inspektsiooni poole, tuleb hinnata andmetöötlejal

endal lähtuvalt sellest, milliseid andmeid soovitakse teadusuuringu raames töödelda või millisel

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2 (2)

eesmärgil uuring läbi viiakse. Inspektsioonile tuleb kooskõlastamiseks esitada taotlus vastavalt

juhistele, mida on selgitatud siin.

Täidesaatva riigivõimu poliitika kujundamise eesmärgil tehtavate uuringute puhul tuleb Justiits-

ja digiministeeriumi selgituse kohaselt IKS § 6 lõiget 5 tõlgendada kitsalt ning selle alusel saavad

poliitika kujundamise analüüse ja uuringuid teha üksnes valitsusasutused. IKS § 6 lõikes 5 on välja

toodud kaks tingimust, mis peavad olema täidetud. Esmalt analüüsid ja uuringud teostatakse

täidesaatva riigivõimu poolt ning teisalt, uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika

kujundamiseks. Täidesaatva riigivõimuna käsitletakse Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi

Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 alusel2. See tähendab, et uuringu läbiviimisel saab

iseseisvaks isikuandmete vastutavaks töötlejaks olla ainult täidesaatva riigivõimu asutus (nt

ministeerium), kes võib asjakohasel viisil, nt vastava õigusakti või lepinguga, delegeerida oma

ülesande täitmise valitsemisala asutusele või ka eraõiguslikule juriidilisele isikule. Isikuandmete

töötlemisel võib vastutav töötleja kasutada volitatud töötlejat vastavalt IKÜM artiklile 28. Uuringu

isikuandmete vastutava ja volitatud töötleja määratlemisel tuleb lähtuda IKÜM regulatsioonist,

kuivõrd andmekogu vastutav ja volitatud töötleja3 ning isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja4

ei ole kattuvad mõisted.

Täiendavat teavet leiate inspektsiooni veebilehel Isikuandmed uuringutes | Andmekaitse

Inspektsioon, samuti isikuandmete töötleja üldjuhendist. Märgime, et haldusala asutusena on Teil

konkreetse uuringuga seonduvates küsimustes võimalik konsulteerida ka Kultuuriministeeriumi

andmekaitsespetsialistiga, kes saab anda suuniseid ja selgitusi andmetöötluse kohta.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

2 Justiitsministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2 3 Vt avaliku teabe seadus § 434 4 Vt IKÜM artiklid 4, 24 ja 28