Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25284000031

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 15.07.2025, Viljandi

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25284000031

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxxx Xxxxxx, ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 08.06.2025

Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 424 lg 1 järgi joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimise uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav juhtis 08.06.2025 kella 10.27

paiku xxxxxxxx linnas xxx tn xxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxxx xxxx

registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli vähemalt 0,78 mg/l. Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut ja ka

õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS

§ 202 sätete kohaldamisega.

KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamine kohustus ei sea aga obligatoorseks

süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse

kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse lõpetamise

eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus, süü)

tuvastamine kahtlustatava käitumises.

Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud xxxxxx xxxxxx juhtimiselt kõrvaldanud

patrullpolitseiniku ülekuulamise, juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemuse väljatrükiga. Lisaks tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd xxxxxx

xxxxxx ise. Seega on prokuröri hinnangul süüteokoosseis, teo õigusvastasus ja süü tuvastatud

ehk üks formaalsetest KrMS § 202 kohaldamise eeldustest täidetud.

Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 424 lg 1 puhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on seadusandja näinud ette rahalise

karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku

süüd pidada väikseks.

Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on abstraktne ohudelikt, mille süü suuruse hindamisel

tuleb vaadata, kui suure potentsiaalse liiklusõnnetuse tekitamise ohu isik oma teoga lõi. Esiteks

on asjakohane vaadata isiku joobeseisundi suurust, sest sellest sõltub sõiduki liikluses juhtimise

võime. Praegusel juhul oli xxxxxx xxxxxx alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus 0,78

,

,

,

,

mg/l, mis ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud joobeseisundi piirmäära (0,75 mg/l) võrdlemisi

vähe. xxxxxx xxxxxx sõnul tundis ta end mootorsõidukit juhtima asudes kainelt. Samuti ei viita

miski, et kahtlustatava juhtimisvõime oleks märgataval määral häiritud olnud. Seda enam, et

tema joobeseisund avastati pelgalt juhusliku joobekontrolli tõttu. Pühapäeva ennelõunal kella

poole 11 paiku xxxxxxxx linnas sõites ei kujutanud ta ka suurt ohtu ümbritsevatele inimestele,

sest liiklus on sellisel ajal ja kohas pigem hõre, mistõttu on ka liiklusõnnetuse põhjustamise

tõenäosus väiksem. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka KarS §-is 57 loetletut.

Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist on näha, et isik tunnistab oma süüd, samuti tegi ta

seda patrullpolitseiniku ütluste järgi ka kohe joobeseisundi tuvastamisel. Need asjaolud

muudavad süü väiksemaks. Kokkuvõtteks saabki järeldada, et täidetud on ka KrMS § 202 teine

eeldus, et xxxxxx xxxxxx süü ei ole suur.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks

jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxxxx xxxxxxx puuduvad

kehtivad kriminaalkaristused. Tal on vaid üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 2 järgi ehk

lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest. Selle teo pani ta toime käesoleva

aasta aprillis. Sellele eelnevalt on ta elanud õiguskuulekat elu. Niisiis on varasem väärtegu kui

ka praegu kõne all olev kuritegu alkoholijoobes toimepandud süüteod, mistõttu on antud

olukorras märksa asjakohasem kahtlustatavat mõjutada läbi lõpetamisega kaasnevate

kohustuste. Seatavate kohustusega on võimalik vähendada kahtlustatava alkoholitarvitamise

harjumisi. Läbi selle väheneb ka olulisel määral tõenäosus, et xxxxxx xxxxxx tulevikus taolist

tegu toime paneks.

Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada

kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS

§ 202 lg 2 p 2 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas

menetluse lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-dest 1, 2 ja 7 ning §-st 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25284000031.

2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määrata xxxxxx xxxxxxxx järgmised kohustused:

2.1.Mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit,

trammi või maastikusõidukit käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 15.07.2026.

2.2.Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul, määruses näidatud

tähtaegadel, alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks, andma kuuel korral alkoholi

biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Kui kolmanda ja neljanda analüüsi

tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis viiendat ja kuuendat analüüsi andma ei pea.

a. Hiljemalt 22.07.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused edastada

prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 05.08.2025. Nimetatud vereanalüüsil

nõutav näit puudub.

b. Ajavahemikul 08.09.2025-15.09.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 22.09.2025

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.

c. Ajavahemikul 08.11.2025-15.11.2025 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 22.11.2025

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

d. Ajavahemikul 08.01.2026-15.01.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 22.01.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

e. Ajavahemikul 08.03.2026-15.03.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 22.03.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

f. Ajavahemikul 08.05.2026-15.05.2026 anda laboratoorne vereanalüüs PEth, mille

tulemused edastada prokuratuurile e-posti teel või kirjalikult hiljemalt 22.05.2026.

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

2.3.Hiljemalt 15.01.2026 läbida vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire

ravi teenuse raames (täpsem info infolehes). Kui vastuvõtt ei toimu SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Psühhiaatria polikliinikus, edastada nimetatud vastuvõtu läbimise kohta

prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt väljastatud õiend e-posti teel või kirjalikult hiljemalt

15.01.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

4. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos infolehega, milles kohustuste

täitmiseks vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, on

kahtlustatavale määruse allkirjastamise hetkel prokuratuuris üle antud.

Kristiina Uus

abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Käesolevaga olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust

osutav asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik

kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma

minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte

saanud info ja nõusoleku lehe, milles on üksikasjalikult selgitatud minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustuste täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Mulle

on selgitatud, et PEth tulemuste võltsimine on kuritegu. Saan aru, et eelpool loetletud

tingimuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas

uuendamisele.

Olen kohustusega nõus.

xxxxxx xxxxxx 15.07.2025 _____________________________