Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.

Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected]
tel 444 8890
haademeestevald.kovtp.ee

Tahkuranna kulas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lahte.pdf

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 26. juuni 2025 nr 29

Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tahkuranna külas asuva Ennu kinnistu (katastritunnus 84801:004:0472, registriosa 21771550, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 23.04.2025 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/676) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on 33626 m². Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ennu katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuseks, ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks, juurdepääsude, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine.

Taotluses märgitud üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on märgitud järgmist: „Kehtiv Tahkuranna (endise) valla üldplaneering näeb ette, et väljaspool väikeelamumaad ja väikeelamu reservmaad (üldplaneeringu kaardil oleval valgel alal) on ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste minimaalne suurus 2 ha ja rohevõrgustiku alal 3 ha (nii suurest maaüksusest võib jagamise tulemusel moodustada eraldi väiksema, hooviala jaoks ette nähtud elamumaa katastriüksuse ja selle juurde kuuluva maatulundusmaa katastriüksuse, mis peavad kuuluma kokku ja moodustama koos elamuehituseks lubatud maaüksuse miinimumsuurusega ala).

Koostatava planeeringuga moodustatavad krundid suhteliselt on sarnased või isegi suuremad, kui mõned naabruses juba olevad elamukrundid (nt Remmelga, Rüütli), mistõttu sobitub planeeritav lahendus suhteliselt hästi olemasolevasse keskkonda. Üle Tahku tee on juba moodustatud ka mitmed oluliselt väiksemad hoonestamata elamumaa katastriüksused. Samuti asub planeeritav ala Tahkuranna küla tihedama hoonestusega osale suhteliselt lähedal. Lisaks on koostatava plaeeringulahenduse juures oluline see, et lahendusega tagatakse eraldi tee krundiga juurdepääs Tammiku kinnistule, mis määrab suuresti selle, kuidas krunti jagada. Tulenevalt sellest on koostatava detailplaneeringuga tehtav üldplaneeringu muutmise ettepanek proportsionaalne ja ei avalda ülemäärast negatiivset mõju ning sobitub olemasolevasse keskkonda.“

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11) järgi asub planeeringuala valgel alal, kus on ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste minimaalne suurus 2 ha. Valge ala on metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev elamumaa hajaasustusviisil. Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nende abihooneid, kuid elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus on piiratud. Väljapoole detailplaneeringu kohustusega ala koostatava, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul,

võib peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist erandkorras ette näha minimaalselt 5000 m² suurusi ühepereelamu krunte. Ennu kinnistust kavandatakse moodustada suuremad kui 1 ha suurused ühepereelamu krundid. Seega säilib piirkonnale omane hajaasustus.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine. Elamualade planeerimisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade/suvilapiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega, aga samuti vajadusega reguleerida elamuehitust. Tahkuranna küla olemasolev hoonestus on mitmekesine, osaliselt on piirkonnas ajalooline tihedamalt hoonestatud suvilate ala ning teisalt ajaloolised talukohad. Planeeringuala ümbruses on hoonestus pigem hajusalt ja ligikaudu 1 ha suurused ehitusõigusega maatulundusmaa sihtotstarbega krundid sobituksid keskkonda.

Planeeringuala läheduses puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, seega tuleb veevarustus lahendada puurkaevuga ja reovesi biopuhastiga.

Hoonestusalade planeerimisel kavandada hoonestusalade kaugus olemasolevast hoonestusest (k.a Nurga tee elamukruntide hoonestusaladest) 40 m või planeerida siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 14.05.2025 kirjaga nr 6-1/57-1 Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Kivipõllu kinnistu omanikud vastasid 14.05.2025 kirjaga, et vastuväited detailplaneeringu algatamisele puuduvad.

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas oma seisukohad 02.06.2025 kirjaga nr 6-3/25/7928-2, kus tõid välja järgmist: : „MaRu nõustub KSH algatamata jätmisega, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Rõhutame, et planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringuga seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja lähteseisukohtade kohta täiendusettepanekud puuduvad.“ Detailplaneeringu koostamisel arvestada märkustega.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.06.2025 kirjaga nr 6-5/25/9863-2, kus tõi välja järgmist: „EELIS andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH eelhinnangu järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel täiendavad märkused puuduvad.“

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitstud põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Vastavalt Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 kohaselt on huvitatud isik kohustatud ehitama omal kulul detailplaneeringu kohased rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates. Rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitakse valla kasuks notariaalne isikliku kasutusõiguse hoidumisservituut (haldusleping), mille kohaselt ei ole huvitatud isikul õigust alustada hoonete ehitamist enne rajatistele kasutusteatise või kasutusloa väljastamist. Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sellisel juhul võib pädev organ teha otsuse detailplaneeringu algatamise või kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega kaasnenud kulusid ei hüvitata. Juhul kui pädev organ jätab halduslepingu sõlmimise järel kehtestamisele saadetud detailplaneeringu kohta otsuse vastu võtmata, ei kaasne sellega vallal kohustust hüvitada huvitatud isikule tehtud kulusid.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11 kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 23.04.2025 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Mätas volikogu esimees

Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamine, läh.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MADIS MÄTAS PNOEE-39203294224 2025-07-01 14:02:24

O 26.06.2025 nr 29 Lisa 2 Tahkuranna küla Ennu kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang.pdf

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

26.06.2025 otsuse nr 29 juurde

Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Ennu kinnistu

kinnistul (katastritunnus 84801:004:0472) detailplaneeringul (edaspidi DP) on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Ennu kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Tahkuranna küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 33626 m2 ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on

hoonestamata. Kinnistule ulatuvad 10 m2 ulatuses elektripaigaldiste kaitsevööndid.

2

Ennu kinnistu kinnistu asub hajaasustuses hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistute vahel. Edela küljest piirneb planeeringuala 8480016 Tahku teega.

DP koostamise eesmärk on Ennu katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega ja

üheks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuseks, ehitusõiguse määramine elamute ja

abihoonete ehitamiseks, juurdepääsude, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala

suurus on 33626 m². Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tahkuranna valla

üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt asub Ennu kinnistu valgel alal, kus on

ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste minimaalne suurus 2 ha. Valge ala on metsa- või

põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev

elamumaa hajaasustusviisil.

Joonis 1. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud minimaalset elamukrundi

suurust.

Maakatastri andmetel on Ennu katastriüksusel:

− Haritav maa - 30193 m²

− Metsamaa - 594 m²

− Muu maa - 2839 m²

Ennu kinnistul põhjustavad kitsendusi:

− Elektripaigaldise kaitsevöönd - 8 m²

− Elektripaigaldise kaitsevöönd - 2 m²

3

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Ennu kinnistu on hoonestamata. Valdav enamus kinnistust on kaetud haritava maaga, millelt

niidetakse heina. Olemasolevad kraavid on võsastunud.

Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala valgel alal, kus on

ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste minimaalne suurus 2 ha. Valge ala on metsa- või

põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala, st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev

elamumaa hajaasustusviisil. Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nende

abihooneid, kuid elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus on piiratud.

Väljapoole detailplaneeringu kohustusega ala koostatava, üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu puhul, võib peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist erandkorras ette näha

minimaalselt 5000 m² suurusi ühepereelamu krunte. Ennu kinnistust kavandatakse moodustada

suuremad kui 1 ha suurused ühepereelamu krundid. Seega säilib piirkonnale omane hajaasustus.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala äärelisel alal, mis on valdavalt

hajaasustusega piirkond.

Kehtiva Pärnu maakonna planeeringu kohaselt asub Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe väärtuslikul

maastikul, kus hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist

asustust, arvestades ajaloolise teede-ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega ning säilitada

ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele. Maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster. Hoonete

ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente.

Joonis 2. Koostamisel oleva üldplaneeringu väljavõte.

4

Koostamisel oleva Häädemeeste valla üldplaneeringu (joonis 2) kohaselt jääb planeeringuala

rohevõrgustiku koridori K9 ja haritava maa alale, kus planeeritav minimaalne elamukrundi suurus

on 1 ha. Ühtlasi jääb ala üleujutusohuga alale, kus on kavandatud järgmised tingimused, millega

tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada:

− Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel,

teetammide tõstmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh

veerežiimi).

− Üleujutusohuga aladel tuleb arvestada üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja

ehitusmaterjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad veekindlatena või

hingavatena.

− Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal määrata uute elamute, tootmis-, äri-

ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks

Suurna ninast põhja pool vähemalt 2,40 m, soovituslikult 3,00 m.

− Aladel, mis jäävad korduva üleujutusega alast ja ehituskeeluvööndist väljapoole, kuid

ulatuvad tõenäoliselt 10 aasta jooksul üleujutatavate alade hulka (abs kõrgus kuni 2,00 m),

arvestada kõrgema sokli rajamise vajaduse ning vajadusel teiste meetmete rakendamisega

– nt kõrgemad teetammid, pinnase kuhjamine, hekid vms.

− Taolistel aladel ehitamisel tuleb järgida ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee,

põhjavee kaitstuse vms aspektides.

− Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga. Uued

elektripaigaldised (alajaamad, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb rajada

veekindlatena või paigaldada 3(+) m abs kõrgusele.

− Uued sademe- ja reoveepumplad, joogivee- ja reoveekäitlussüsteemid tuleb

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb

kuni 3(+) m veetõusu korral tagada töökindlus.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal.

Lähim kaitseala on Pärnu lahe hoiuala (EELIS kood KLO2000286), mis jääb planeeringualast

linnulennult umbes 600 m kaugusele. Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi

79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus

olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas

strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta),

rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart

(Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta

nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex),

liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola),

kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir

(Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Pärnu lahe hoiuala on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pärnu linnuala (EELIS kood

RAH0000131).

5

DP-ga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitseala kaitse eesmärkidele. Tegevusi

ei ole planeeritud kaitsealale, seega säilivad kaitstavate liikide elupaigad ning ei kahjustata

haruldaste ja ohustatud liikide elupaikasid.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub kaitstud põhjaveega alal. Reoveesüsteem lahendada biopuhastiga. Biopuhastist tuleva

bioloogiliselt puhastatud reovesi immutada planeeringualal. Nõuetele vastava ja toimiva

biopuhasti planeerimine omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning ebasoodne mõju piirkonna

hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkivatel heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata liikluskoormuste tõusu. Samas ei

saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest

põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

ehitismälestis asub ca 1,1 km kaugusel – Tahkuranna õigeusu kirik (registrikood 16816). DP ala

ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

6

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Reinson

Häädemeeste Vallavalitsuse planeerimis- ja maanõunik

O 26.06.2025 nr 29 Lisa 1 Tahkuranna küla Ennu kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.pdf

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

26.06.2025

otsuse nr 29 juurde

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Tahkuranna külas Ennu kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 84801:004:0472)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Ennu kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

eesmärk on Ennu kinnistu jagamine kaheks elamumaa

ja üheks transpordimaa katastriüksuseks. Ehitusõiguse

määramine elamutele ja abihoonetele.

PLANEERINGUALA SUURUS: 33626 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringut

minimaalse elamukrundi suuruse osas.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb avaliku 8480016 Tahku teega. Planeeringuala

ümbritsevad hoonestatud elamumaa ja

maatulundusmaa sihtotstarvetega kinnistud.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Tahkuranna valla üldplaneeringu

ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Ennu

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga kavandatakse kaks elamumaa

sihtotstarbega katastriüksust ja üks transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksus.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100% ja

transpordimaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja kuni 5 abihoonet

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui 20

% krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest). Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: elamul kuni 2 korrust,

abihoonetel kuni 1 korrus.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: elamul kuni

8 m olemasolevast maapinnast, abihoonel kuni 4 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele tagada hoonete vaheline kaugus 40

m või planeerida siseministri 18.02.2021 määruse nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ nõuetele vastav tuletõrje

veevõtukoht.

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: määrata servituutide vajadus

detailplaneeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs määrata

detailplaneeringuga avaliku 8480016 Tahku tee kaudu.

Planeeringualasisene tee näha ette tolmuvaba kattega

ning määrata servituudivajadus.

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: planeerida puurkaev, mille ümber

tuleb näidata kitsendusi põhjustav ala (60m), kuhu ei

ole lubatud tulevikus rajada reovesüsteemi

(septik+imbväljak või biopuhastit+immutusala).

REOVEE KANALISEERIMINE: planeerida

biopuhasti, mille immutusala ümber tuleb näidata

kitsendusi põhjustav ala (60m), kuhu ei ole lubatud

rajada tulevikus puurkaevu.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Maa- ja Ruumiamet

- Elektrilevi OÜ

- Rüütli kinnistu omanik (84801:004:0014)

- Tammiku kinnistu omanik (84801:004:0676)

- Remmelga kinnistu omanik (84801:004:0677)

- Põlluotsa kinnistu omanik (21401:001:0794)

- Kivipõllu kinnistu omanik (21401:001:0796)

- Nurga tee 2 kinnistu omanik (84801:004:0689)

- Nurga tee 1 kinnistu omanik (84801:004:0688)

- Võsavillemi kinnistu omanik (84801:004:0687)

- Nurga tee 5 kinnistu omanik (84801:004:0686)

- Nurga tee kinnistu omanik (84801:004:0696)

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine August 2025

DP koostaja hankimine, lepingu

sõlmimine

September-

oktoober

2025

DP eskiislahenduse koostamine November-

detsember

2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

Jaanuar-

Märts 2026

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Aprill 2026

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Mai-juuli

2026

DP vastuvõtmine August 2026

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

September-

november

2026

DP korrigeerimine (vajadusel) Detsember

2026

DP heakskiitmiseks Maa- ja

Ruumiametile ning heakskiidu

saamine

Jaanuar-

Märts 2027

DP kehtestamine Aprill 2027

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

Tahkuranna kulas Ennu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lahteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamoju strateegilise hindamise algatamata jatmi.pdf