Otsus

4

4

2,5

4, 229,

15

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

4 03.06.2025

Põhijoonis tehnovõrkudegaKambja vald, Kambja alevik, Kesk tn 1

Triin Kask maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184)

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering

DP-22/11-2024

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Planeeritud hoonestusala Planeeritud sõidutee4

Planeeritud kõnnitee4

Planeeritud parkimiskoht4

Planeeritud hoone4

Planeeritud krundi piir Planeeritud veetrass Planeeritud (surve)kanalisatsioon Planeeritud sidetrass Planeeritud elektritrass Planeeritud sademevee trass Planeeritud kaugkütte trass Planeeritud elektri liitumiskilp Planeeritud juurdepääs Likvideeritav objekt Võimalik lumevallitamise ala Võimalik prügikonteinerite ala4

Haljastatav ala4

Nähtavuskolmnurk Planeeritud truup

puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine

Krunt Krundi pindala

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m²)

Hoone lubatud maksimaalne kõrgus (m)

Pos 1 2241 ridaelamumaa(ER 0-100%);

korterelamumaa (EK 0-100%)

põhihoone/ 1 abihoone (lisaks 1 kuni 20m²

ehitusloakohustuseta hoone) 448

9/abihoone 6/ ehitusloakohustuseta

hoone 5

1 ER; EK

2(1)

Krundi positsioon (POS) Krundi pindala m² Krundi kasutamise sihtotstarve hoonete suurim lubatud ehitisealune pind m² Hoonete suurim lubatud arv (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus (põhihoone/abihoone) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus m (põhihoone/abihoone)

Kreston Ehitus OÜ

Märkused 1. Planeeringuala suurus on 3171m², millest Kesk tn 1 moodustab 2241 m². 2. Aluseks on 24.09.2024 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ GPK Partnerid (Litsents nr: 605 MA-k v.a. 13.09.2017; EEG000030), töö nr G-224-24. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Joonise juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 4. Tehnovõrkude- ja rajatiste, hoonete ja parkimiskohtade asukohad illustreerivad põhimõttelist ruumivajadust, tegelik asukoht täpsustatakse projektiga. Sõidutee ja kergliiklustee asukoht võib Kesk tn 1 krundi piires seoses hooneprojektiga muutuda.

1 ER; EK

2(1)

Planeeringuala piir Riigitee kaitsevöönd Veekaitselised vööndid Ol.ol. katastripiir Ol.ol. elektri kp kaabel Ol.ol. elektri mp kaabel Ol.ol. elektriõhuliin Ol.ol. sidekaabel Ol.ol. sideõhuliin Ol.ol. kanalisatsioonitrass Ol.ol. survekanalisatsioon Ol.ol. veetrass Ol.ol. kaugkütte trass Ol.ol. sademeveetrass Ol.ol. drenaažitoru Ol.ol. truup Ol.ol. piirdeaed (latt/võrk) Ol.ol. veekogu Ol.ol. tee Ol.ol. hoone

Ol.ol. kõrghaljastus Ol.ol. liiklusmärk Ol.ol. tänavavalgustuspost Ol.ol. elektrikilp

Leppemärgid

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Riivo Leiten

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Teie 20.06.2025 nr 6-1/195-9

Meie 16.07.2025 nr 7.2-2/25/10483-2

Kesk tn 1 krundi ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kambja aleviku Kesk tn 1 krundi ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 28203:005:0226, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% elamumaa krundil olemasolevate hoonete

lammutamist ning ehitusõiguse määramist korterelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele,

tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning määratakse tingimused

planeeringu elluviimiseks.

Planeeringuala piirneb riigitee nr 22136 Kambja-Rebase tee (edaspidi riigitee) km 0,18-0,23.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud teelõigul on 578 sõidukit ning kehtib

kiirusrežiim 30 km/h.

Meie käest ei ole taotletud lähteseisukohti planeeringu koostamiseks.

Oleme tutvunud kooskõlastamiseks esitatud planeeringu materjalidega ning palume planeeringut

korrigeerida järgmiselt.

1. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime

asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks, kuid

eelistame, et riigiteega paralleelsed tehnovõrgud ei asu riigitee alusel maaüksusel.

Tehnovõrkude kavandamisel riigitee alusele maaüksusele lähtuda meie juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Arvestada, et

riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil (lisada vastav märkus ka

planeeringu seletuskirja ning asendiplaani joonisele). Võimalusel kavandada vähem

ristumisi riigiteega või näha ette mitme tehnovõrgu paigaldamine samas asukohas.

Elektri liitumiskilp kavandada terves ulatuses Kesk tn 1 kinnistule. Muuhulgas juhime

tähelepanu, et elektri liitumiskilp ei tohi asuda riigitee ristmiku nähtavusalas (st

nähtavuskolmnurga alas).

2. Kanda asendiplaanile riigitee kaitsevööndisse kavandatud objektide (tehnovõrgud, truup,

elektri liitumiskilp, kõnnitee, prügikonteinerite ala vm) kaugused riigitee katte servast.

3. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

2 (2)

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

4. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks (seoses Pääsukese tänava

laiendamisega) tuleb taotleda meie käest nõuded riigitee ristmiku ehitamiseks.

5. Planeeringu seletuskirja ptk 17. „Planeeringu elluviimine“ alajaotusesse

„Detailplaneeringu elluviimise põhimõtteline järjekord“ lisada sobivasse kohta täpsustus:

Riigitee ristumiskoha ehitamise nõuete taotlemine.

Riigitee ristumiskoht peab olema nõuete kohaselt rekonstrueeritud ja meile üle antud

hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mis tahes hoone või rajatise ehitamise

alustamist, st ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule.

Võttes aluseks ehitusseadustiku § 99 lg 3 ning planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4 ja 12 jätame

planeeringu kooskõlastamata.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Kesk tn 1_dp_seletuskiri

2. 4.Kesk tn 1_dp_põhijoonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP- 22/11-2024

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering

Asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Kambja alevik, Kesk tn 1 Huvitatud isik: Kreston Ehitus OÜ Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Pärnu 2025

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

SISUKORD A SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3 1. Planeeringu koostamise alused...................................................................................................................3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta...................................................................... 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid..................................................... 3 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs................................ 4

4.1 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................................. 4 4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed........................................................................ 5 4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused............................................................................................ 8

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................................... 9 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi.............................................................. 10 7. Krundi ehitusõigus.................................................................................................................................... 10 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele...................................................................................... 11 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus............................................................................................ 12 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted................................................................................................. 12 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...................................................................................................... 13

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon.........................................................................................................13 11.2 Sademevesi.................................................................................................................................... 15 11.3 Tuletõrje veevarustus..................................................................................................................... 15 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus..................................................................................................... 16 11.5 Soojavarustus.................................................................................................................................17 11.6 Sidevarustus...................................................................................................................................17

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded.......................................................................................... 19 13. Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................................20 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................................ 20 15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine....................................................20 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja........................................................ 22 17. Planeeringu elluviimine.......................................................................................................................... 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE.............................................................................................24 C DETAILPLANEERINGU JOONISED................................................................................................................ 25

2

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 19.03.2025 otsus nr 9

„Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on OÜ GPK Partnerid (Litsents nr 605 MA-k v.a.

13.09.2017; MTR reg. nr. EEG000030) poolt 24.09.2024 koostatud geodeetiline alusplaan

mõõtkavas 1:500 (töö nr G-224-24). Koordinaadid L-EST97 süsteemis. Kõrgused EH2000

süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% elamumaa krundil olemasolevate hoonete

lammutamist ning ehitusõiguse määramist korterelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele,

tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused

detailplaneeringu elluviimiseks.

Andmed planeeritava ala kohta: ● Kesk tn 1 (kü tunnus 28203:005:0226) ● Pindala: 2241 m² ● maakasutuse sihtotstarve – elamumaa 100% ● üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtfunktsioon - elamumaa

● Pääsukese tänav (kü tunnus 28203:005:0228) ● Pindala: 256 m² (planeeringualas 256 m²)

● 22136 Kambja-Rebase tee (kü tunnus 28203:005:0041) ● Pindala: 54031,0 m² (planeeringualas u 680 m²)

Planeeringuala suurus on u 3200 m². Detailplaneeritava ala asukoht on esitatud

situatsiooniskeemil (joonis 1).

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

● Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29)

● Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);

● Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

3

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

● Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord”;

● Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

● Kambja Vallavolikogu 16.11.2022.a määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“.

● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“; ● Muud standardid, määrused ja seadused; ● Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud

Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

4.1 Vastavus üldplaneeringule

Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa

kasutusotstarbega alal. Elamumaa kasutusotstarbele võib määrata väikeelamumaa

maakasutusotstarvet ning Kambja aleviku piires ka korruselamumaa kasutusotstarvet.

Seega on käesolevaga planeeritud tegevus üldplaneeringuga kooskõlas.

Üldplaneeringuga määratud ehitamise põhimõtted, mida käesolevas detailplaneeringus

arvestatakse:

● kõigile maa-aladele ehitamisel tuleb ehitada avaliku tee ja/või veekogu poole hoone

esinduslik külg;

● hoonestusala määramisel kompaktselt hoonestatud või hoonestatavatel aladel tuleb

arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega, et tänavatel tekiks ühtlane rütm,

vajadusel tuleb kasutada kohustusliku ehitusjoone nõuet;

● vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast tuleb täis istutada

kõrghaljastust. Kõrghaljastuse protsent näitab täiskasvanud puude võra projektsiooni

osakaalu krundi kogu pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema

elukeskkonna tekitamiseks, millest peavad osa võtma kõik piirkonna elanikud. Tuleb

vältida olukorda, kus mõned inimesed elavad vaid naabrite välisruumi arvel;

● detailplaneeringut koostades tuleb järgida kohaliku maastiku looklevat mustrit, tuleb

arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale;

● detailplaneeringus elamumaale tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada

kergliiklusteede ühendused olemasolevate kergliiklusteedega;

4

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

● parkimine tuleb lahendada krundil;

● väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis on

kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga elamud.

Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda

tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme kvartalisiseselt. Väikeelamumaa

sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla suurem kui 20%

krundi pindalast kuid mitte suurem kui 600 m².

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust.

4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeritav maa-ala jääb looduskaunisse piirkonda Kambja paisjärve äärde. Lähiümbruses

on olemas kõik esmavajalikud sotsiaalobjektid: toidupood 100 m loodesuunas, lasteaed 120

m põhjasuunas, apteek 140 m kagu suunas, noortekeskus 230 m kirdesuunas,

kultuurikeskus ja kool 500 m kirdesuunas. Lähimad bussipeatused on: “Kambja park” peatus

ca 150 m kaugusel COOP toidupoe taga loode suunas ja “Kambja apteek” peatus ca 200 m

kaugusel ida suunas 22136 Kambja-Rebase tee ääres. Piirkonda teenindavad nii riiklikud kui

vallasisesed bussiliinid. 22136 Kambja-Rebase tee põhjapoolsel küljel on kvaliteetne 3 m

5

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

laiune kõvakattega kergliiklustee, mis loob ühenduse praktiliselt kõikide aleviku

sotsiaalojektidega.

Lähimad menetluses olevad detailplaneeringud on:

● “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Kambja aleviku ümbersõitude ja

ühendustänavate asukohta täpsustav DP” tegeleb Kambja aleviku ümbruse teede

asukohtade täpsustamisega, et viia sisse vastavad muudatused Kambja valla ÜPsse

(vt skeem 2). Eelnimetatud detailplaneering eeldatavasti käesoleva detailplaneeringu

eesmärke ei mõjuta, seega käesolevas detailplaneeringus selle lahendusi täpsemalt

ei käsitleta.

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti planeeringute kaardist. Rohelisega näidatud “Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ning Kambja aleviku ümbersõitude ja ühendustänavate asukohta täpsustav DP”

● 22. november 2023 nr korraldusega 143 algatatud “Kambja alevikus asuvate Kesk tn

4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu” (vt skeem 3) eesmärgiks

on läbi viia ümberkruntimine ning moodustatavale sotsiaalmaa krundile ehitusõiguse

määramine ühiskondlike hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Üldplaneeringu

kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumi osas, on planeeringualale

määratud sotsiaalmaa maakasutuse juhtfunktsioon. Lähtuvalt eeltoodust on

koostatava detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega

6

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse, haljastuse ja

heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Käesolevas

planeeringus arvestatakse kergliiklusteede ja lähima planeeritava (korrastatava)

tuletõrje veevõtukoha asukohaga.

Skeem 3. Väljavõte Kambja valla kodulehelt algatatud detailplaneeringute rubriigist. Märgitud ala täistab “Kambja alevikus asuvate Kesk tn 4 ja Kesk tn 4a maaüksuste ning lähiala detailplaneeringut”

Hoonestuse mahtude ja arhitektuuri väljatöötamisel on arvesse võetud Kambja aleviku Kesk

tänava (ametlik nimi 22136 Kambja-Rebase tee) lõunapoolsesse külge jääv elamute piirkond

(eelkõige korterelamute lahendus). Planeeringuala lähedal on korterelamud 2-3 korruselised,

katusetüübiks on laugem viilkatus (umbes 25-35 kraadi). Planeeringuga ida suunast

külgneval maaüksusel on korterelamu hiljuti uuendatud, välisviimistluses on modernses

stiilis puitlaudis, aktsendiks tumedate liistudega pakettaknad, katusekatteks tume valtsplekk.

Veidi eemal on korterelamud krohvviimistlusega nn paneelelamud. Enamik piirkonna

7

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

üksikelamutest on 1-2 korruselised viilkatusega hooned, viimistletud puitlaudisega ja

katusekatteks on eterniit või plekk. Piirkonnas on suhteliselt palju kõrghaljastust, mis

vähendab hoonete vaadeldavust tänavatelt ning suurendab privaatsust hoovialadel.

Piiretena kasutatakse võrkaedu või puitaedu, suurematel paneelelamutel piirded valdavalt

puuduvad.

Planeeritavate maaüksuste piires ega lähialal ei paikne ühtegi kinnismälestist ega

muinsuskaitselist objekti, samuti puuduvad looduskaitselised objektid, poollooduslikud

kooslused ja liikumispiirangutega alad. Lähim kaitseala Suure-Kambja mõisa park

(KLO1200301) jääb planeeritud tegevusest linnulennult ca 1,3 km kaugusele kagu suunda.

Lähimad Natura 2000 alad on Tatra loodusala (RAH0000657) ca 2 km kaugusel loode

suunas ja Pedja jõe loodusala (RAH0000012) ca 1,5 km kaugusel kagu suunas.

Planeeritava ala ümbruses on olemas ühiskommunikatsioonidega (veevärk, kanalisatsioon,

side, elekter, kaugküte) liitumise võimalus. Planeeringuala läheduses paiknev tuletõrje

veevõtukoht vajab rekontrueerimist.

Planeeritud ala piirinaabriteks on hoonestatud elamumaad ja transpordimaad.

Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1. Transpordimaadest üle tee on

lääne suunas Kambja paisjärv ning põhja suunas ühiskondlike ehitiste maa, millel paikneb

lasteaed.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Pääsukese tänav (28203:005:0228)

transpordimaa 100% 256.0 m²

22136 Kambja-Rebase tee (28203:005:0041)

transpordimaa 100% 54031.0 m²

Kesk tn 3 (28203:005:0186) elamumaa 100% 1423.0 m²

Aia tn 1a (28203:005:0044) elamumaa 100% 2024.0 m² Pääsukese tn 1

(28203:005:0544) elamumaa 100% 2977.0 m²

4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused

Kortermaja või ridaelamu rajamine Kambja aleviku keskpaika olemasolevate korterelamute

vahelisele alale on piirkonda sobituv muudatus. Lähedal on olemas kõik vajalikud

ühiskommunikatsioonid ja teenindav taristu, seega ei ole uute ühenduste loomine kulukas

ega kahjusta liigselt looduskeskkonda.

8

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Planeeritava ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks on piirkonnas

olevate elamukruntide olemasolev hoonestus ja üldplaneeringust tulenevad tingimused.

Sellest tulenevalt on planeeritav lahendus kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.

Planeeritava tegevusega väheneb piirkonnas vähesel määral roheala ulatus, sest

ehitusmaht suureneb, aga arvestades, et ala paikneb aleviku keskel ning maaüksus on ka

varasemalt olnud hoonestatud ja kasutusel elamumaana, ei ole tegemist keskkonnataluvust

ületava olulise muudatusega.

Tegemist on aleviku keskpaigas asuva objektiga, kus enamik olulisemaid sotsiaalobjekte

jääb vaid 300 m raadiusesse ning maaüksus paikneb vahetult järve ääres, mis muudab

asukoha kvaliteetseks elukeskkonnaks. Ala väljaarendamine loob tingimused piirkonna

kiiremaks majanduslikuks arenguks. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus

mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

Detailplaneeringu algatamise eelselt on arendajaga sõlmitud lepingud, mis tagavad, et

Kambja vallale ei teki kohustust planeeringukohate ehitiste ega rajatiste finantseerimiseks

ning lisaks panustab arendaja oma eelarvest kohaliku piirkonna arengusse ka väljaspool

detailplaneeritavat ala (näiteks tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine, millega seoses

muutub kogu ümbritsev ala ohutumaks).

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualal on Ehitisregistri andmetel kolm hoonet:

● Üksikelamu (kood 104032098), ehitisealune pind 81 m², 1 korrus, välisseinas puit, katusekatteks eterniit;

● Kuur (kood 104032099), ehitisealune pind 42 m², 1 korrus, välisseinas tellis või väikeplokk, katusekatteks eterniit;

● Kuur (kood 104032100), ehitisealune pind 67 m², 1 korrus, välisseinas puit, katusekatteks eterniit.

Planeeringualale ulatuvate kitsenduste loetelu:

● Kambja paisjärvega (kood VEE2028210) kaasnevad veekaitselised vööndid: veekogu kallasrada 4 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 25 m, ranna või kalda piiranguvöönd 50 m;

● Avalikult kasutatava tee (22136 Kambja-Rebase tee, 28203:005:0041) kaitsevöönd 10 m teekatte servast;

● Sideehitis maismaal, kaitsevöönd 1 m kummalgi pool telge, vid 85888890, omanik Telia Eesti AS;

● Sideehitis maismaal, kaitsevöönd 1 m kummalgi pool telge, vid 85888935, omanik Telia Eesti AS;

● Elektriõhuliin alla 1 kV, kaitsevöönd 2 m kummalgi pool telge, nimetus ALUS.4x50, vid 53512335, omanik Elektrilevi OÜ.

● Veetrass, mis varustab Pääsukese tn 1 maaüksust ja Kesk tn 1 maaüksust, kaitsevöönd 2 m kummalgi pool telge, omanik AS Emajõe Veevärk.

9

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Juurdepääs planeeringualale on olemas Pääsukese tänava kaudu. Üle kogu planeeritava

krundi pinna paikneb kõrghaljastust, põõsaid ja viljapuid. Planeeringuala reljeef langeb järve

suunas (idast läände), maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 83,33-88,09 m.

Kõlvikuliselt on Kesk tn 1 maaüksus 100% õuemaa.

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga uusi katastriüksuseid ei moodustata ega olemasolevate katastriüksuste piire

ei muudeta.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud krundi piiridest ja maantee kaitsevööndist.

7. Krundi ehitusõigus

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (vt

tabel 2.) Ehitusõiguse koondtabel on esitatud ka põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 2. Planeeritud ehitusõigus

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 hoonet (1 põhihoone + 1 abihoone), lisaks on lubatud

püstitada 1 kuni 20 m² suurune hoone kõrgusega kuni 5m. Kõikide hoonete ehitisealune pind

tuleb arvestada maksimaalse lubatud pinna sisse ning need peavad jääma ka planeeritud

hoonestusala sisse. Väljaspool hoonestusala võivad paikneda tehnorajatised ja

prügikonteinerite plats/varjualune. Ehitiste (hoonete) kasutamise lubatud otstarbed: 11220–

kolme või enama korteriga elamud, 11221- ridaelamu, 11222- muu kolme või enama

korteriga elamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone.

Illustreerival joonisel (joonis 5) on näidatud hoonete illustreeriv paiknemine ja maht. Nii

krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik asukoht, suurus ja kuju täpsustatakse

projekteerimise faasis.

10

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud tabelis 3 ja põhijoonisel (joonis 4).

Tabel 3. Planeeritud arhitektuursed tingimused

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hoone kõige

esinduslikumad küljed peavad olema riigitee ja järve poolsetes külgedes. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on

viilkatus, kaldkatus või kelpkatus, mille kalle tohib olla 15-30º. Katusekatte värvideks on

lubatud erinevad hallid ja punased toonid, materjalina on lubatud kasutada katuseplekki,

katusekivi. Hoonete paiknemine (katuseharja kulgemine) peab olema teede suhtes risti või

paralleelselt (põhimõte esitatud joonis 4).

Hoonete projekteerimisel võib kasutada välisviimistluse materjalina puitu, kivi, krohvi, klaasi,

metalli, betooni (soovituslikult kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide

(plastvooder jmt) kasutamine. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema

visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga.

Tingimused piirdeaedadele:

● Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;

● Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka metallist;

● Piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune;

● Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev);

● Väravad ei tohi avaneda sõidutee poole.

11

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud krundile on Pääsukese tänavalt. Juurdepääsu lubatud laius on max

5 m. Pääsukese tänav tuleb rekonstrueerida järgmises mahus – sõiduteele rajada

asfaltkatend min laiusega 4,2 m. Kõik tööd riigitee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada

Transpordiametiga, Transpordiamet ei võta kohustust tööde teostamise ega finantseerimise

osas.

Põhijoonisel on näidatud nähtavuskolmnurk, mille alasse pole lubatud paigaldada nähtavust

piiravaid rajatisi ega rajada kõrghaljastust või põõsaid. Võimalik lumevallitamise ala on

Kambja paisjärve äärsel haljasribal (vt joonis 4).

Kesk tn 1 krundilt on planeeritud kõnnitee Kesk tn 4 asuvale kergliiklusteele (sh ülekäigurada

Kambja-Rebase teele). Ülekäiguraja asukoht on määratud põhimõttel, et kergliiklustee saaks

loogilise ühenduse kolme olemasoleva suunaga. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud

illustreeriv kergliiklustee lahendus, Kesk tn 1 krundi piires võib kergliiklustee asukoht

vastavalt hoone projekti täpsustamisele muutuda.

Kesk tn 1 krundi piires peab olema tagatud ümberpööramise võimalus. Põhijoonisel on

esitatud illustreeriv lahendus. Projektiga täpsustatakse hoonestuse, parkla ja teede asukoht,

seega võib ka ümberpööramise lahendust muuta (projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti

Standardist “Linnatänavad“ EVS 843:2016).

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtades antud

tingimusele: iga korteri kohta kaks parkimiskohta pluss iga kolme korteri kohta üks külalise

parkimiskoht. Pääsukese tänavast peab parkla (või krundisisene tee) paiknema vähemalt 2

m kaugusel. Põhijoonisel on näidatud parkimise illustreeriv lahendus. Parklate ja

krundisiseste teede täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise projektiga.

Parkimiskohtade täpne arv sõltub korterite lõplikust arvust.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kohustuslik on säilitada vähemalt 70% olemasolevast planeeringualal paiknevast

kõrghaljastusest. Vähemalt 30% krundi pindalast peab olema haljastatud (sellest 5%

kõrghaljastusega). Konkreetsed säilitatavad puud või vajadusel istutatavad uued puud

määratakse hoonestuse projektiga vastavalt hoonete, teede ja parklate paigutusele.

Heakorra tagamisel tuleb järgida piirkonnas kehtivat heakorra eeskirja (Kambja valla

heakorra eeskiri). Jäätmekäitlus lahendada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale,

kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse

12

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

prügikonteineritesse ja rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Kui liigiti kogutavate jäätmete

kogumismahutis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal

õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu.

Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus selliselt, et prügiveokil on

nendele tänavalt ligipääs. Juhul kui konteinerid asuvad tee äärest kaugemal, ei ole

jäätmevedaja kohustatud konteinereid tühjendama, seega tuleb sellisel juhul need prügi

kogumise päevaks iga kord viia spetsiaalselt tee äärde või maksta tühisõidutasu.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning immutada oma

krundi piires haljasalale või suunata veekogusse. Maapinna loomulikku absoluutkõrgust võib

ehitustegevuse piires tasandada ja vajadusel tõsta. Välistada tuleb vee valgumine

naaberkinnistutele või riigitee alusele maaüksusele. Sademeevee kohta on täpsustavad

tingimused esitatud ptk 11.2.

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritaval maa-alal on osaliselt liitumised tehnovõrkudega olemas, aga seoses ehitiste

asukoha muutuse ja mahu suurenemisega tuleb liitumispunktid jm tingimused ümber

planeerida. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mis lähtub

tehnovõrkude valdajate poolt esitatud tehnilistest tingimustest. Täpsed lahendused ja

paiknemised täpsustatakse projektiga.

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kanalisatsioon ja vesi lahendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. AS Emajõe

Veevärk on väljastanud tehnilised tingimused TT-24-00136:

Objekti eeldatav veevajadus on m³/ööp: 4,2

Objekti eeldatav ärajuhitava reovee kogus m³/ööp: 4,2

1. Veevarustus Planeeritaval kinnistul on olemas veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt

asub kinnistu veekaevus. Detailplaneeringus näha ette liitumispunkti muudatus nii, et

liitumispunkt hakkaks asuma kinnistu piiri ja toru ristumiskohas. Kesk tn 1 kinnistut läbib

naaberkinnistu veetoru, mis tuleb ümber tõsta Pääsukese tänavale. Pääsukese tn 1 kinnistu

liitumispunkt näha ette Pääsukese tn 1 kinnistu piirile. Kinnistu piirist kuni üks meeter

väljaspoole kinnistu piiri näha ette maakraan.

2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus lahendada vastavalt Päästeameti nõuetele.

Ühisveevärgi torustikust ei ole võimalik saada vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett.

Kirjeldatud ptk 11.3.

13

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

3. Reoveekanalisatsioon Planeeritaval kinnistul puudub reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.

Planeeritavalt kinnistult reovee ärajuhtimiseks tuleb ette näha uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest hoonetest kuni AS Emajõe Veevärk

isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni, vt lisa-1 (skeem 4). Liitumispunktiks saab olema

kinnistu piiri ja toru ristumiskoht. Kui kinnistult ei ole kõrguslikult võimalik reovett isevoolselt

ära juhtida, siis tuleb kinnistu peale näha ette reoveekanalisatsioonipumpla, mis hakkab

kuuluma kinnistu omanikule.

Skeem 4. AS Emajõe Veevärk koostatud Lisa-1

4. Sademeveekanalisatsioon Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsiooni

torustikku on keelatud. Kinnistutel tekkiva sademevee ärajuhtimine ja puhastamine

lahendada vastavalt standarditele ja seadusandlusele. Vajadusel näha ette

sademeveetorustike ja kraavide rajamine. Täpsemalt ptk 11.2.

5. Isikliku kasutusõiguse seadmine Kõigile planeeritud ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse seadmine AS Emajõe

14

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Veevärk kasuks.

6. Teede ja haljasalade planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad vee- ja

kanalisatsioonirajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, valgustuspostide või

muude elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.

Planeeritavatele vee- ja kanalisatsioonirajatistele tuleb tagada puudest, valgustuspostidest,

äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest nõuetekohased (standardile vastavad)

kujad.

7. Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonirajatiste planeerimisel tuleb arvestada kõikide

antud piirkonda jäävate varem koostatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ning

ehitusprojektidega. Detailplaneeringute ja ehitusprojektide olemasolu täpsustab projekteerija

kohaliku omavalitsusega.

8. Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku

omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast ning Konkurentsiameti

poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.

Kinnistute siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike planeerimisel ja projekteerimisel tuleb

lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad

järgmiselt aadressilt

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf.

Tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste väljastamisest.

11.2 Sademevesi

Elamukrundi haljasala piires on sademed võimalik maasse immutada. Keelatud on

sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku, naaberkruntide suunas või tee alusele

katastriüksusele. Maapinna kalded tuleb projekteerida suunaga hoonetest eemale. Hoonete

katusepindadelt ja parkimisaladelt tuleb sademevesi torustiku abil suunata Kambja paisjärve,

illustreeriv lahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeringuala sisene lõplik

vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus (nt kuidas katuselt vesi ära suunatakse ja kust

kaudu täpsemal järve juhitakse) täpsustatakse eraldi hoonete ehitusprojektide koostamise

käigus. Parklate ja teede alalt järve suunatav sademevesi on kohustuslik puhastada õli- ja

liivapüüduriga.

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

15

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS

812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha

maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m

mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri

01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise

tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et

ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju

kestvuseks 3 tundi.

Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses toimivat hüdranti ega tuletõrje veevõtukohta,

seega tuleb rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Ehitisregistri andmetel on Kambja paisjärve

ääres (kü 28203:005:0283) püstitamisel tuletõrje veevõtukoht (kood 221470305).

Kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2) on näidatud hüdrandi ligikaudne

asukoht. Hüdrant jääb planeeritavast hoonestusest sobivasse kaugusesse (50 m), seega

peab käesoleva detailplaneeringu arendaja panustama nimetatud hüdrandi nõuetekohaseks

muutmisesse, mis tagab selle kasutusele võtmise.

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 483534:

Elektritoide näha ette Kambja:(Kuuste) alajaamast. Alajaam asub Kesk tn 4b // Kambja

alajaam kinnistul (28203:005:0022).Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uuele

objektile välja eraldi fiidrina 0,4 kV maakaabelliin.

Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida

tarbija krundi piirile soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida

teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate

kaablite trasside servituudi alad.

16

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta

tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

moodustatud kinnistute aadressid.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala soojavarustus on võimalik tagada kaugküttega liitudes. SW Energia OÜ on

väljastanud tehnilised tingimused “Projekteerimistingimused kaugküttevõrkude ühendamise

ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks”, mille kohaselt:

Liitumispunkt

Kesk tn magistraal DN80, punktide 209-212 vahel;

Kesk tn 5 katastri (28203:005:0222) nurk punkt 272 DN65 torustik.

Tehniliste tingimustega koos väljastati projekteerimisülesanne ja tehnilised nõuded

projekteerimiseks, mis on nähtavad lisamaterjalide hulgas.

Planeeringuala soojaga varustamine on lubatud projekteerimise käigus ka lokaalsena

lahendada. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on taastuvenergia kasutamine. Keelatud on

keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tehnilistel seadmetel (nt

õhksoojuspump) tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja

sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra

leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele

ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad

paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat

vibratsioonimüra. Õhksoojuspumpasid ei ole lubatud paigaldada hoone tänavapoolsele

küljele.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on Telia Eesti As väljastanud telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 39145185:

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja

projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu

17

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas: Tõsta Pääsukese tn 1 teenindav liin kinnistult välja.

Enne demonteerimist peab uus ühendus töötama. Ehitada vajalikus mahus sidetrass alates

sidekaevust 13 (vt skeem 5) kuni hoone tehnoruumini. Paigaldada alates KBK jaamast (vt

skeem 6) kuni sidekaevuni 13 24 kiuline singlemode metalliga optiline kaabel. Täpsem

tehnilise lahenduse kirjeldus on toodud tehniliste tingimuste failis, mis on nähtav

lisamaterjalide hulgas.

Skeem 5. sidekaev 13 asukoht

18

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Skeem 6. KBK jaama paiknemine

Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega

omandamise kohustust. Tehnilised tingimused koostati 10.09.2024 ning on kehtivad kuni

09.09.2025.

Sidekaabliga liitumine ei ole kohustuslik, telekommunikatsioonialased liitumised on lubatud

soovi korral tagada ka üle õhu.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui ehitisealune pind ei ületa 400 m². Juhul,

kui naaberkruntide hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega, nt tulemüür.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

19

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele (juhul kui mõni tehnovõrk

projekteeritakse eraomandis maaüksusele) neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses

(tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

● tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

● tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

● valdusele sissepääsu piiramine.

15. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille

alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav

tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust.

Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise

vajalikkust, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või

algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

20

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi tagatakse ühisveevärgist ja kanalisatsioon suunatakse

ühiskanalisatsiooni, millest tulenevalt ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja on tagatud reovee

nõuetekohane käitlemine. Sademevesi parklatele ja hoonete katuselt suunatakse Kambja

paisjärve. Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladustamine mitte ettenähtud kohta.

Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema

ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad

kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad

planeeringuga mõjutatavast alast välja. Planeeritav tegevus jääb osaliselt kalda

ehituskeeluvööndisse, kuid antud juhul lähtutakse Looduskaitseseaduse § 38. lg 4 punkt 1¹

erisusest, mille kohaselt tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud

ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele

ehituskeeld ei laiene.

Planeeritavad hooned ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt

ümbritsevale keskkonnale. Ajutised negatiivsed mõjud kaasnevad lammutustööde ja uute

hoonete ning teede ja rajatiste ehitustegevuse käigus, aga tegemist on mööduva mõjuga ja

kui peetakse kinni energiatõhususe põhimõtetest, ei kaasne kliimale ega keskkonnale

pikemas perspektiivis kahjulikke mõjusid. Lammutamine hõlmab tervet lammutamise

protsessi alates ohutsooni määratlemisest kuni lammutusjäätmete käitlemiseni.

Lammutusjäätmed tuleb utiliseerida vastavalt seadusandlusele ning lammutustööde ajal

tuleb säästa olemasolevat säilitatavat kõrghaljastust vigastustest. Tekkivad jäätmed tuleb

liigiti koguda ning korraldada nende maksimaalne taaskasutamine, kasutuskõlbmatule

materjalile korraldada nõuetekohane äravedu ja utiliseerimine. Projektiga likvideerimisele

määratud puude raiet tuleb vältida lindude pesitsusperioodil.

Mõju muinsuskaitselistele objektidele, ajaloo- või kultuurimälestistele.

Mõjud puuduvad, kuna läheduses ei paikne ühtegi muinsuskaitselist objekti või

kultuurimälestist.

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada

materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida

ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.

21

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Lammutus- ja ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid töid (v.a.

hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonele kavandatavate

tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid ning

võimalusel vältida seadmete paigutust lähimate eluhoonete poolsele küljele ja/või rakendada

müra levikut tõkestavaid meetmeid seadme asukohas.

Lammutus- ja ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel

lähtuda valla heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina või

haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.

Sotsiaalsed mõjud ja mõjud naaberkinnisasjadele. Piirkonna elanike väljakujunenud

liikumisteekondi negatiivselt ei mõjutata, sest planeeritav krunt ei ole olnud kasutuses

liikluse, kergliikluse või avalikult kasutatava alana. Liikumisvõimalused pigem paranevad,

sest lisaks hoonestusele planeeritakse ka täiendavad kergliiklustee elemendid ning uus

ülekäigurada.

Majanduslikud mõjud ning planeeringu lahenduse üldised kaalutlused ja põhjendatus on

välja toodud ptk 4.3.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus ja kuivendus).

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis

nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega

22

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste

juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi

igakordsel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja

kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja krundiomanike

kokkulepetele tuginedes. Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

planeeringujärgsed juurdepääsuteed (sh Pääsukese tänava uuendamine), tehnovõrgud ja

–rajatised. Servituutide planeerimise korral on vajalikud enne ehituslubade väljastamist

servituutide kanded kinnistusraamatus.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu

teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud

isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Vallal on õigus keelduda

detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitus- või kasutusloa andmisest kui huvitatud

isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.

Detailplaneeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:

● Lammutuslubade taotlemine, olmasolevate hoonete lammutamine;

● Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;

● Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;

● Pääsukese tänava uuendamine enne hoonete ehituslubade väljastamist (juhul kui mõned tehnovõrgud projekteeritakse Pääsukese tänava teekatte alla, siis ehitada tehnovõrgud välja enne teekatte rajamist;

● Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine, ehituslubade

23

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

taotlemine ning ehitamine;

● Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;

● Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

Kui planeeringu realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja nimi

1.

2. 3. 4.

24

Kambja alevikus asuva Kesk tn 1 krundi ja lähiala detailplaneering _____________________________________________________________________________________________________

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:16000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000

Joonis 3. Tugijoonis......................................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis......................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem

25