Saatja: Kristel Akerman <kristel.akerman@artun.ee>
Saadetud: 13.02.2024 12:25
Adressaat: Politsei- ja Piirivalveamet <ppa@politsei.ee>
Teema: Re: vastlad 2024
:)
On Mon, 12 Feb 2024 at 14:30, Kristel Akerman < kristel.akerman@artun.ee> wrote:
Tere!
Annan märku, et jalutame homme ca kl 19:15 vanalinna laste
seltskonnaga Mustpeade Majast Raekoja platsi vastlasupi ja -kuklite
söömisele järgides ajaloolist vastlapäeva traditsiooni.
Infot annan Teile põhjusel, et möödume vene saatkonnast (mille
lähistel Te korda peate).
Lugupidamisega
Kristel
P.S. Tegemist on kogukonna liikmete ajaloolist traditsiooni austava
kokkusaamisega, mitte avaliku üritusega (avalik üritus on avalikus
kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, etendus,
võistlus, kaubandusüritus või muu taoline inimeste kogunemine,
mis ei ole koosolek).
___
Vastlapäev oli talveaja viimane päev, mil võis vabalt lustida, süüa-juua kõike head-
paremat enne järgnenud tuhkapäeva.
See tähistas suure paastu algust, mis lõppes alles Jeesus Kristuse ülestõusmispühal.
Tallinna kaupmehesellide, Mustpeade vennaskonna määruses aastast 1522 on kirja
pandud, millised neli meest pidid vennaskonna majas kuuse oma õlgadele võtma ning
pidulikus protsessioonis, tantsu ja muusika saatel, Raekoja platsile viima.
Kroonikakirjutaja Balthasar Russow on vastlakuuse rituaali kirjeldanud järgmiselt: "...
panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, suure turu peale püsti …“.
Talvise aja tõttu ei saanud mainitud roosid olla ehtsad, vaid küllap kangast ja paberist.
Kui linnades korraldati vastlakarnevale, siis eesti talupojad tegid
õlgedest, puust ja vanadest riietest vastlapuusliku, Metsiku.
Too kanti õhtupimeduses "teise saksa maa peale" või metsa puu otsa.
Selle viguriga kehastati vana ja halva väljaviimist, "et vili, põlluvili
ja lina hästi õnnestuksid."
Seajala konte kasutati tuleviku ennustamiseks.
Nüüdisajaks on vastlapäeva karnevalilikust kombestikust säilinud vaid jääl liulaskmise
tava.
Liulaskmine pidavat soodustama lina ja naiste juuste kasvu.