| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 2.1-2/220-1 |
| Registreeritud | 12.02.2024 |
| Sünkroonitud | 27.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.1 Avaliku korra tagamine |
| Sari | 2.1-2 Avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise dokumendid sh avalike ürituste teated |
| Toimik | 2.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | K. A. |
| Saabumis/saatmisviis | K. A. |
| Vastutaja | Struktuurüksus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (alus: AvTS § 35 lg 1 p 19; PPVS § 4 lg 5) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Kristel Akerman <[email protected]>
Saadetud: 13.02.2024 12:25 Adressaat: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>
Teema: Re: vastlad 2024
:) On Mon, 12 Feb 2024 at 14:30, Kristel Akerman < [email protected]> wrote:
Tere!
Annan märku, et jalutame homme ca kl 19:15 vanalinna laste
seltskonnaga Mustpeade Majast Raekoja platsi vastlasupi ja -kuklite
söömisele järgides ajaloolist vastlapäeva traditsiooni.
Infot annan Teile põhjusel, et möödume vene saatkonnast (mille
lähistel Te korda peate).
Lugupidamisega
Kristel
P.S. Tegemist on kogukonna liikmete ajaloolist traditsiooni austava
kokkusaamisega, mitte avaliku üritusega (avalik üritus on avalikus
kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, etendus,
võistlus, kaubandusüritus või muu taoline inimeste kogunemine,
mis ei ole koosolek).
___
Vastlapäev oli talveaja viimane päev, mil võis vabalt lustida, süüa-juua kõike head-
paremat enne järgnenud tuhkapäeva.
See tähistas suure paastu algust, mis lõppes alles Jeesus Kristuse ülestõusmispühal.
Tallinna kaupmehesellide, Mustpeade vennaskonna määruses aastast 1522 on kirja
pandud, millised neli meest pidid vennaskonna majas kuuse oma õlgadele võtma ning
pidulikus protsessioonis, tantsu ja muusika saatel, Raekoja platsile viima.
Kroonikakirjutaja Balthasar Russow on vastlakuuse rituaali kirjeldanud järgmiselt: "...
panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, suure turu peale püsti …“.
Talvise aja tõttu ei saanud mainitud roosid olla ehtsad, vaid küllap kangast ja paberist.
Kui linnades korraldati vastlakarnevale, siis eesti talupojad tegid
õlgedest, puust ja vanadest riietest vastlapuusliku, Metsiku.
Too kanti õhtupimeduses "teise saksa maa peale" või metsa puu otsa.
Selle viguriga kehastati vana ja halva väljaviimist, "et vili, põlluvili
ja lina hästi õnnestuksid."
Seajala konte kasutati tuleviku ennustamiseks.
Nüüdisajaks on vastlapäeva karnevalilikust kombestikust säilinud vaid jääl liulaskmise
tava.
Liulaskmine pidavat soodustama lina ja naiste juuste kasvu.
Süüakse vahukoorega kukleid, kuigi vanasti eelistati rasvaleiba.
Head tähistamist!
-- what a splendid day it is
-- what a splendid day it is
Saatja: Kristel Akerman <[email protected]>
Saadetud: 13.02.2024 13:21
Adressaat: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>
Teema: Re: Vastlad 2024
Tänan tagasiside eest.
Kas me peame omalt poolt veel midagi tegema või Teie saate Pika tn
patrullidele info edasi anda?
On Tue, 13 Feb 2024 at 13:20, Politsei- ja Piirivalveamet <> wrote:
Politsei- ja Piirivalveamet on Teie edastatud dokumendi 12.02.2024
numbriga kätte saanud. Dokument on registreeritud 12.02.2024 numbriga
2.1-2/220-1.
Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 15060 TALLINN e-post:
--
what a splendid day it is
Saatja: Kristel Akerman <[email protected]>
Saadetud: 12.02.2024 14:30 Adressaat: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>
Teema: vastlad 2024
[email protected] Tere!
Annan märku, et jalutame homme ca kl 19:15 vanalinna laste seltskonnaga Mustpeade Majast Raekoja platsi vastlasupi ja -kuklite söömisele järgides ajaloolist vastlapäeva traditsiooni. Infot annan Teile põhjusel, et möödume vene saatkonnast (mille lähistel Te korda peate). Lugupidamisega
Kristel P.S. Tegemist on kogukonna liikmete ajaloolist traditsiooni austava kokkusaamisega, mitte avaliku üritusega (avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, etendus, võistlus, kaubandusüritus või muu taoline inimeste kogunemine, mis ei ole koosolek).
___
Vastlapäev oli talveaja viimane päev, mil võis vabalt lustida, süüa-juua kõike head-paremat
enne järgnenud tuhkapäeva.
See tähistas suure paastu algust, mis lõppes alles Jeesus Kristuse ülestõusmispühal.
Tallinna kaupmehesellide, Mustpeade vennaskonna määruses aastast 1522 on kirja pandud,
millised neli meest pidid vennaskonna majas kuuse oma õlgadele võtma ning pidulikus
protsessioonis, tantsu ja muusika saatel, Raekoja platsile viima.
Kroonikakirjutaja Balthasar Russow on vastlakuuse rituaali kirjeldanud järgmiselt: "... panid
nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, suure turu peale püsti …“.
Talvise aja tõttu ei saanud mainitud roosid olla ehtsad, vaid küllap kangast ja paberist.
Kui linnades korraldati vastlakarnevale, siis eesti talupojad tegid
õlgedest, puust ja vanadest riietest vastlapuusliku, Metsiku.
Too kanti õhtupimeduses "teise saksa maa peale" või metsa puu otsa.
Selle viguriga kehastati vana ja halva väljaviimist, "et vili, põlluvili
ja lina hästi õnnestuksid."
Seajala konte kasutati tuleviku ennustamiseks.
Nüüdisajaks on vastlapäeva karnevalilikust kombestikust säilinud vaid jääl liulaskmise tava.
Liulaskmine pidavat soodustama lina ja naiste juuste kasvu.
Süüakse vahukoorega kukleid, kuigi vanasti eelistati rasvaleiba.
Head tähistamist! -- what a splendid day it is