Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 26.02.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231751562

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui

I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

II. kahtlustatava süü ei ole suur

III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju

IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja

V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Järgnevalt on toodud arutluskäik kinnitamaks, et loetletud viis tingimust on täidetud.

I. Menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Täpsemalt on esemeks

KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest

karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

II. Kahtlustatava süü ei ole suur

Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades

süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus.

Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et konflikt toimus ning et ta haaras kannatanu

ninast, möönab, et võis seda teha liiga kõvasti (KarS § 57 lg 1 p 3), selgitab, et tegutses

hetkeemotsiooni ajel ning vahetult pärast seda, kui kannatanu oli visanud konflikti

käigus klaasi kildudeks katki.

• tahtluse osas tuleb arvestada, et enda hinnangul isik ei tegutsenud kavatsusega

kannatanule vigastusi tekitada, vaid tegutses kaitseseisundis.

• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.

III. Kahtlustatav on võtnud kohustuse kannatanule tekitatud kahju hüvitada

Varalist kahju käesoleva kriminaalasja menetluses tuvastatud ei ole.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada rikkumise laadi, ulatust ja

raskust, kahju tekitaja süüd ning selle astet, kahju tekitaja laiemat käitumist ning suhtumist

kahjustatud isikusse, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Käesoleval juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse hindamisel lähtepunktiks võtta kannatanul

tuvastatud vigastused (mh ka ekspertiisiaktis loetletud): ninaluude nihkumiseta murd koos

nahaaluse verevalumi ja tursega nina piirkonnas ning ninaverejooksuga, silmade põrutus.

Kahtlustatava majanduslikku olukorda hinnates tuleb arvestada, et 2022. aastal oli kahtlustatava

deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 14512 eurot. Samuti tuleb arvestada, et

kahtlustatav enda sõnul reageeris ta kannatanupoolsele ründele, sh on kahtlustataval fikseeritud

vigastused. Ka kannatanu on kinnitanud, et kahtlustatava ründele eelnes tema ja kahtlustatava

vaheline konflikt, milles kannatanu viskas vihatundest kannustatuna klaasist vaasi katki.

Kohtupraktikas on käesoleva kannatanuga sarnaseid vigastusi kaasa toonud teo

toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistetud välja nt

• 800 eurot: vigastusteks peaajuvapustus, ninaluu murd, parema silmakoopa põhja murd,

põrutushaav silmalaul, näo parema poole turse ja kahe lõikehamba murd (kohtuasi nr 1-

17-3167)

• 500 eurot: süüdistatav lõi kannatanut käega kõhtu ning korduvalt rusikaga näkku nina

ja lõua piirkonda, põhjustades ninaluude kinnise murru ning lahtisi pea ja nina haavu

(kohtuasi nr 1-19-3097)

• 500 eurot: süüdistatav peksis kannatanut, põhjustades ninaluude murru, parema

sarnaluujätke murru, vasaku labakäe kämblaluude murrud, põrutushaavasid,

hematoome, rebimishaavasid ja nahamarrastusi erinevatesse keha piirkondadesse.

(kohtuasi nr 1-19-3405)

• 1000 eurot: kolm süüdistatavat põhjustasid kannatanule teda pekstes ninaluu murru

(kohtuasi nr 1-19-1908)

Arvestades nii kohtupraktikat kui arutluse all oleva juhtumi asjaolusid (sh süü suurust) tuleb

käesolevas asjas mittevaralise kahju suuruseks hinnata 1000 eurot.

Kannatanu taotletav 1500 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis on disproportsioonis nii

kohtupraktika kui konkreetselt vaidlusaluse kuriteoepisoodi tehioludega st tegelikult tekitatud

mittevaralise kahjuga. Kohtupraktikas on 1500 euro suurusjärgus hüvitist välja mõistetud nt

juhtudel, kus kannatanule on tekitatud kuulmekile rebend ja seeläbi kuulmislangus (1-17-

11144), pead ja kaela haarav vasakust kõrvast alalõuani ulatuv ca 15 cm pikkune lahtine haav

(1-19-1791), mh hambakaare plaatproteesi purunemine, kahe jäävhamba kaotus ja ühe

jäävhamba liikuvus (1-20-982), vägistamise käigus erinevaid kehavigastus suguelunditele ning

hamba murd (1-19-7552). Käesoleval juhul ei ole menetlusega tuvastatud sarnases suuruses

kahju kannatanule. Seadmata kahtluse alla tsiviilhagis välja toodut (kannatanu tundis tugevat

valu-, häbi- ja hirmutunnet, emotsionaalset stressi ning unehäireid) tuleb mittevaralise kahju

hindamisel lähtuda seadusest, konkreetse teo asjaoludest ning kohtupraktikast.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea

menetluse lõpetamisel eelduseks selle, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna

rahuldatud. Kahtlustatav, kaitsja ja prokurör on nõus, et kuriteoga tekitatud kahju hüvitatakse

väiksemas ulatuses kui tsiviilhagiga nõutud. Käesolevaga teavitab prokurör kannatanut, et

täitmata nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava vastu pöörduda tsiviilkohtusse.

IV. Kahtlustatav on võtnud endale kohustuse hüvitada menetluskulud

Esmalt tuleb tuvastada menetluskulude suurus. Seadusandja on lähtunud arusaamast, et

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse lõpetamise korral otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine hiljemalt koos menetluse lõpetamisega (vt 25.05.2020. a otsus asjas nr 4 19-

1809/48, p 30). See tähendab, et need kaks otsust - kriminaalmenetluse kulude üle otsuse

tegemine ning menetluse KrMS § 202 alusel lõpetamine - on võimalik teha ühe ja sama

määrusega. Seda käesoleval juhul ka tehakse.

Menetluskulud koosnevad antud juhul riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kuludest (310 eurot) ning valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasust

(menetluskulude nimekirja kohaselt 2536,75 eurot).

Ekspertiisikulude suuruse osas vaidlus puudub. Käesolevalt võtab prokurör vastu otsuse valitud

esindajale makstud tasu mõistliku suuruse (KrMS § 175 lg 1 p 1) kohta.

Kannatanu esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles toodud ühikuhind (150 eur/h

+ km) on mõistlik, see ei kaldu märkimisväärselt kõrvale tavapärasest tasu suurusest. Osutatud

õigusabi mahu vajalikkust ja põhjendatust kaaludes tuleb arvesse võtta aga järgmist.

Õigusabikulude väljamõistmisel peaks arvestama mh kriminaalasja keerukust, süüdistuse

mahtu ning vaidluse iseloomu (vt RKKK 3-1-1-28-11, p 18), sh tuleb kaaluda, kas kaitsja töö

maht, arvestades just asja keerukust ja tehtud toiminguid, on olnud vajalik ja põhjendatud. Nii

Riigikohtu kriminaal- kui tsiviilkolleegium on üksmeelsed seisukohas, et töö mahtu hinnates

tuleb arvesse võtta ka seda, kuivõrd erineb konkreetses asjas tehtud töö sisu nii-öelda samale

blanketile tehtud teistest menetlusdokumentidest (vt RKTK 3-2-1-43-10, p 14).

Ülaltoodut arvesse võttes hindab prokuratuur õigusabikulude mahtu esindaja edastatud

nimekirjas toodud mahust mõnevõrra väiksemaks järgmiselt:

Esindaja nimekiri Põhjendatud maht

Kliendiga vestlemine ja konsulteerimine 1h 30m 1h 30m

Põhistamata määrusega tutvumine 15m 15m

Taotlus põhistusteks 10m 10m

Põhistustega tutvumine 3h 2h 35m

Kaebus riigiprokuratuuri 2h 1h 40m

Tühistamise määrusega tutvumine 1h 30m 1h 10m

Toimikuga tutvumine 4h 2h 25m

Hagi koostamine 1h 30m 1h 10m

Menetluskulude koostamine 15m 15m

Aeg kokku 14h 10m 11h 10m

Põhistustega tutvumise mõistlikuks mahuks tuleb võrreldes nimekirjas tooduga lugeda 25

minutit väiksem maht: põhistused on suures osas tõendites toodu (sh nt ütlused) ümberkirjutus,

toimikus toodud tõenditega tutvumiseks on eraldi menetluskulude rida, põhistuste sisuline osa

on umbkaudu 1 lk, sellega tutvumiseks kuluv ajaline maht ei saa olla 3h.

Riigiprokuratuuri edastatud kaebuse koostamise ajaliseks mahuks hindab prokuratuur

nimekirjast toodust 2h asemel 1h 40m, kuna vaidlusalune dokument on sisult umbes 1,5 lk

pikkune. Riigiprokuröri määrusega tutvumise mõistlikuks mahuks loeb prokurör 1h 10m,

viidatud määruse sisuline osa on kokku umbes 2 lk, muus osas koosneb määrus kannatanu

esindajale juba tuttavast menetluskäigu ümberkirjutusest.

Toimikuga tutvumisele kuluvaks mõistlikuks mahuks hindab prokuratuur 2h 25m: kokku 218-

l pdf-faili lehel asuva toimikuga tutvumise mõistlikuks mahuks ei saa olla märgatavalt rohkem

kui 2,5h, prokuröri varasemas praktikas (nt viimase aasta jooksul) vastab ühele toimikulehele

umbes 1,4 minutit tööd), mh käesolev toimik sisaldab suures mahus mittesisulisi dokumente

(digitaalallkirjade kinnituslehed, mitmesugused saatekirjad, kannatanu esindaja enda poolt

varasemalt koostatud dokumendid jms).

Tsiviilhagi koostamisele kuluvaks mõistlikuks ajaks hindab prokuratuur 1h 10m, arvesse tuleb

võtta, et suures osas koosneb hagi tekst blanketsest, korduvkasutatavast tekstist, formaalsest

õigusnormide tsiteerimisest.

Niisiis hindab prokuratuur valitud esindajale makstud tasu mõistlikuks suuruseks kokku 2010

eurot. Kuna siinse määrusega teeb prokuratuur otsuse kohtueelses menetluses olnud

kriminaalasja menetluskulude kindlaksmääramise osas, on võimalik menetlusosalistel määrust

selles osas vaidlustada uurimiskaebemenetluse korras, KrMS § de 228-231 alusel.

Kokkuvõttes: Kahtlustatav on võtnud endale kohustuse menetluskulud hüvitada, seega tuleb

temal kanda kannatanule 2000 eurot, kannatanu esindajale 10 eurot (menetluskulude

nimekirjas kohaselt on kannatanu juba tasunud esindaja OÜ-le 2000 eurot, seega seda ületav

summa osa palutakse kanda otse esindaja OÜ-le) ning Rahandusministeeriumile 310 eurot.

V. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi

Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub

põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema

poolt. Temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda

kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud.

Vastavalt riigi peaprokuröri juhise (15.03.2022 nr RP-1-2/22/1) p-le 3.2.1. on avalik

menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul

kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud. 26.09.2022 lõpetati sama kahtlustatava suhtes

KarS § 121 lg 2 p 2 alusel alustatud menetlus KrMS § 203¹ lg-st 6 lähtuvalt (menetluse

lõpetamine leppimise tõttu).

Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka käesoleval juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada

ning seega prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – hindab, et avalik menetlushuvi siiski

siinses asjas puudub. Süüdistuse esitamine ning seeläbi võimalik süüdimõistev otsus ei omaks

arvestatavat täiendavat efekti. Piisavat preventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule

asetatud kohustused: tasuda menetluskulud, hüvitada tekitatud kahju, osaleda täiendavalt

vägivallast loobumise tugiliini nõustamistel. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes

Puudub alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kes tegutses

enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole

uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tänaseks on

kahtlustatav ja kannatanu lahku läinud, lahutanud ning elavad eraldi ega puutu igapäevaselt

kokku. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema

suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud.

Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma

teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik

vabatahtlikult võtnud eripreventiivseid ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustusi.

Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse

osas mingeid negatiivseid signaale.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör

veendunud, et selline vajadus puudub.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi

puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231751562 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on

a) hüvitada süüteoga tekitatud kahju summas 1000 eurot kannatanulexxx

Tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 26.08.2024 (k.a).

b) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga

numbril 6606077 ([email protected]), osaleda nõustamistel

nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse ilmnemisel

läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.

b) связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки

отказа от применения насилия по номеру 6606077

([email protected]), принимать участие в консультировании в

объёме, предусмотренном консультантом (не менее 5 раз), и, при появлении

необходимости, пройти социальную программу, на которую направит

консультант.

Tähtajaks 8 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 26.10.2024 (k.a).

3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.

4. Asitõendid: puuduvad

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: hüvitada kahtlustatava poolt

• valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu

o summas 2000 eurot kannatanule xxx ning

o summas 10 eurot kaitsjale xxx

• ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 310 eurot, Rahandusministeeriumile

Tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 26.08.2024 (k.a).

7. Käesolev määrus saata:

• kannatanule ja tema esindajale: xxx

• teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Roman Krõlov

8. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi

korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)

9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

10. Menetlusosalistel on õigus menetluskulude kindlaksmääramise osas käesolev määrus

vaidlustada uurimiskaebemenetluse korras, KrMS § de 228-229 alusel, Riigiprokuratuuris

11. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest

• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)

• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)

• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema

kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1

Kaspar Urmas Oja

prokurör

Kui isik ei täida talle käesoleva määruse punktis 2 ja 6 toodud kohustusi tähtaegselt, siis

prokurör uuendab kriminaalmenetluse.

Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,

mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia kätte saanud.

Nimi: Allkiri: Kuupäev:

1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания

содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство

о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.

If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination

of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.