Dokumendiregister | Põhja Ringkonnaprokuratuur |
Viit | PRP-15/24/1028 |
Registreeritud | 26.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | PRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 22.02.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231750313
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
30.08.2023 alustati KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel kriminaalasjas nr 24231750313 menetlust
selles, et xxx on 17.-27.01.2024 tunginud kallale endaga koos elavale emale xxx väänates teda
sõrmest, lüües teda vastu pead, tõmmates juustest jne.
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava süü ei ole suur
III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et
• kahtlustatav on oma süüd suures osas tunnistanud ning kahetsust väljendanud (KarS §
57 lg 1 p 3), selgitades, et on tegutsenud hetkeemotsioonide ajel konfliktsituatsioonides
• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära
• kahtlustatav on juba esimesel menetlustoimingul kinnitanud soovi osaleda vägivallast
loobumise tugiliini teenusel
• kannatanu on (21.02.2024 telefoni teel prokurörile) selgitanud, et ta ei oma
kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kahtlustatava karistamist, vaid
psühholoogilist-terapeutilist abi, poolte suhtlus on pärast viimast intsidenti
normaliseerunud ning uusi vägivallaintsidente pole ette tulnud
• kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi
Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV).
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus
kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest
loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt:
Kahtlustataval puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda
varasemalt kriminaalkorras samasisulise st vägivalda kätkeva teo eest karistatud. tema suhtes
varasemalt kohaldatud KrMS §-e 202, 203 või 2031 st menetlust oportuniteedi korras lõpetatud.
Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus: osaleda
pikema aja jooksul vägivallast loobumise tugiliini teenusel. Sellisele seisukohale jõudis
prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes
ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi ei ole
kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Ka kannatanu toetab
kahtlustatava karistamise asemel kahtlustatava suunamist sotsiaalprogrammi.
Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui kehtivate karistusteta isik, kes tegutses enda
hinnangul hetkeemotsioonide ajel ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi
konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise
osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik kuulati üle, ta on oma tegusid tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele
operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on lubanud
konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud
eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva
kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid
signaale.
Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi
olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul.
Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning
seega prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – hindab (ülaltoodud argumentatsioonile
tuginevalt), et avalik menetlushuvi siiski siinses asjas puudub. Karistusõiguslikud sanktsioonid
peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi
viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning
muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus
puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750313 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga
numbril 6606077 ([email protected]), osaleda nõustamistel
nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse ilmnemisel
läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.
a) связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки
отказа от применения насилия по номеру 6606077
([email protected]), принимать участие в
консультировании в объёме, предусмотренном консультантом (не менее
5 раз), и, при появлении необходимости, пройти социальную программу,
на которую направит консультант.
Tähtajaks määrata 8 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 22.10.2024 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad
6. Käesolev määrus saata:
• kannatanule: xxx (KrMS § 206 lg 2)
• teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Margus Salumets
7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi
korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 toodud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör
uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.