| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/765-1 |
| Registreeritud | 16.07.2025 |
| Sünkroonitud | 17.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2025 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Ministeeriumid
Eesti Linnade ja Valdade Liit
16.07.2025 nr 1-4/25/3271
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hiljemalt 29.08.2025 Vabariigi valitsuse
istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu ning „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“
eelnõu koos seletuskirjaga ja lisadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1) ENMAK 2035 eelnõu
2) ENMAK 2035 eelnõu seletuskiri
3) ENMAK 2035 eelnõu lisa 1
4) ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8
5) ENMAK 2035 lühikokkuvõte
6) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
Lisaadressaadid: Riigikantselei
Anastassia Batulin, 625 6359
LISA 1. ENMAK 2035 EELNÕU Keeletoimetuseta, eelnõu seisuga 15.07.2025
Eesmärgid ja tegevused energiajulgeoleku tagamiseks konkurentsivõimelise hinnaga üleminekul kliimaneutraalsele
energiatootmisele aastaks 2050
1
SISUKORD
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1. Olukorra analüüsi järeldused .............................................................................................................. 3
2. Energiamajanduse tulevik ................................................................................................................... 6
2.1 Visioon aastani 2050 – üleminek puhta energiaga majandusele .................................................. 6
2.2 Üld- ja alaeesmärgid ...................................................................................................................... 7
2.3 Mõõdikud ja sihttasemed .............................................................................................................. 8
3. Kavandatud tegevused elektrivarustuses ........................................................................................... 9
3.1 Põlevkivienergeetika roll ............................................................................................................. 12
4. Kavandatud tegevused gaasivarustuses ............................................................................................ 13
5. Kavandatud tegevused küttes ja jahutuses ....................................................................................... 14
6. Transpordikütustega varustatus ........................................................................................................ 17
7. Ülevaade juhtimis- ja rakenduskorraldusest ..................................................................................... 18
8. RAHASTAMISE prognoos ................................................................................................................... 20
Lisad ....................................................................................................................................................... 22
Lisa 1. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE JA TUGITEEMADE KIRJELDUS .................................................... 22
Lisad 2-8: ............................................................................................................................................... 22
Lisa 2. Olukorra analüüs .................................................................................................................... 22
Lisa 3. Ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest ......................................................... 22
Lisa 4. Mõjude eelhindamise kokkuvõte ........................................................................................... 22
Lisa 5. Ülevaade mõõdikute metoodikast ja allikatest ...................................................................... 22
Lisa 6. Kaasamise protsess (sh eelnõule laekunud ettepanekute ja vastuste tabel) ........................ 22
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel ................... 22
Lisa 8. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus lisas 3 lahendamist vajavate küsimuste vastused ... 22
2
SISSEJUHATUS
ENMAK 2035 koostamine algatati 18.11.2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiga ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.
Arengukava koostati lähtudes Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ning selle tegevuskavast, milles on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku.
ENMAK 2035 eelnõu on koostatud riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastuvõetud määrusele nr 117 “Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord”. Arengukavas esitatakse üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada; ülevaade juhtimis- ja rakenduskorraldusest ning maksumuse prognoos. Arengukavas toodud kavandatud tegevuste täpsem sisu ja tugiteemade kirjeldus on esitatud arengukava lisas 1. Arengukava koostamise aluseks olnud stsenaariumide, mõjuhindamiste tulemuste, mõõdikute metoodika ja allikate, kaasamise, arengukava elluviimisel kohalike omavalitsuste võimalike tegevuste, arengukavaga lahendamist vajavate küsimuste ja vastuste ülevaade on esitatud lisades 2-8. ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati majandus- ja taristuministri 7.12.2021 käskkirjaga nr 242. Energeetika- ja keskkonnaministri otsusega 17.04.2025 vastavaks tunnistatud KSH aruande1 tulemuste kokkuvõte on esitatud arengukava lisas 4.1 ja mõjude hindamise aruande2 tulemuste kokkuvõte lisas 4.2. Mõjude hindamiste koostamisel täpsustati ENMAK 2035 eesmärkide, poliitikainstrumentide, poliitikainstrumentide välja töötamise aluseks olevate stsenaariumide ja tehnoloogiatega3 seotud mõjud.
Arengukava eelnõu (seisuga 9.07.2025) kavandab eesmärgid ja tegevused energiamajanduse sõlmküsimuste4 lahendamiseks toimepidevuse tagamisel elektri-, maagaasi-, transpordikütuste- ja kaugküttega varustuses. Arengukava elluviimisega aitab Eesti energiamajandus kaasa puhta energiaga ja konkurentsivõimelise majanduse kujundamisele Eestis (joonis 1) ning aastaks 2050 üleminekule kliimaneutraalsele elektri ja soojuse tootmisele.
ENMAK 2035 üldeesmärk: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Joonis 1. ENMAK 2035 sekkumisahel üldeesmärgi täitmiseks.
1 https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh 2 Riigihange nr 256667 täitmisel Riigihangete register 5.2.5 (riigihanked.riik.ee), tööd teostab Maves OÜ 3 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad täiendatud.docx 4 Energiamajanduse põhiprobleemid lisa 4 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK
3
Arengukavaga seatud alaeesmärgid lähtuvad Maailma Energeetikanõukogu energiajätkusuutlikkuse kolmikvaatest Trilemma5: energiajulgeolek, kättesaadav ja taskukohase hinnaga energia ning keskkonnasääst. Arengukavas esitatud üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud, kavandatud tegevused ja nende rakendamise poliitikainstrumendid on koostatud arengukava alusuuringutes6 välja töötatud tegevuskavade ja seonduvate sotsiaalmajanduslike-, riski- ja tundlikkusanalüüside; ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruannete7; koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude mõjude hindamise tulemuste ning arengukava juhtkomisjoni soovituste alusel.
Arengukava aitab täita strateegiaga Eesti 2035 kavandatud muutusi, annab sisendi mh riikliku energia- ja kliimakava8 ajakohastamisele ja eduaruandesse ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Euroopa Komisjonile esitatava kasvuhoonegaaside heite prognoosi koostamisse.
Arengukava hõlmab kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud energia tarbimise, tootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke, mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste sektorite (ettevõtlus, tööstus, hoonefond, transport, majapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja kalandus, digimajandus, veemajandus jne) arengudokumentide (sh seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentides) koostamise raames. Erinevate sektorite arengudokumentidesse tuleb integreerida energiatõhususe saavutamise tegevuste kõrval fossiilkütustest loobumise, taastuvelektri, energiasalvestuse, rohevesiniku, biometaani ja muude alternatiivkütuste kasutusele võtuga seotud tegevused ja sihttasemed. Planeerimine, hoonete, taristu ja süsteemide disain peab käsitlema ja toetama taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhusust ning laiemalt energiajulgeolekut. Avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutuste eeskuju energiasäästukohustuste täitmisel ja taastuvenergia kasutusele võtul, kohalike omavalitsuste täpsemad energiajuhtimisega seotud eesmärgid ja meetmed kirjeldatakse ja rakendatakse omavalitsuste energia- ja kliimakavade kaudu9, taastuvenergia (nt päritolusertifikaadid) tuleb seada riigihangete kriteeriumiks.
Arengukavaga ei kavandata tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise või kasutusega. Arengukava käsitleb transpordis vedelkütustega varustamist ja alternatiivsete energiaallikatena kasutatavate elektri, biometaani ja rohevesiniku tootmist ja ülekannet (ptk 2, 3, 6), kuid ei käsitle transportkütuste kasutusega seotud eesmärke ja tegevusi (neid käsitleb transpordi- ja liikuvuse arengukava 2021-2035).
1. OLUKORRA ANALÜÜSI JÄRELDUSED
Maailma Energeetikanõukogu energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel on Eesti globaalses pildis energiamajanduse jätkusuutlikkus järjest ja väga oluliselt paranenud: 2013. aastal oli Eesti energiamajandus maailma riikide järjestuses 68. kohal, 2023. aastaks juba 7. kohal10. Lisaks antud näidikule oli Eesti positsioon 2023. aasta seisuga ka muudes energeetikaga seotud erinevates globaalsetes riikide järjestustes esikümnes:
• 2024 Yale keskkonnatulemuslikkuse indeksi alusel 1. koht maailmas11
5 Eesti tõusis energeetika Trilemma arvestuses seitsmendaks! - Maailma Energeetikanõukogu (wec-estonia.ee) 6 Transitioning to a climate-neutral electricity generation, REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus Elektri uuringud | Energiatalgud;
Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium; Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud; Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067, Euroopa Komisjoni rahastus Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 7 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 8 Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium 9 Kliimaseadusega muutuvad kohustuslikuks. 10 skoor 80,2/100, sh varustuskindlus 69.9/100 A energia kättesaadavus ja hind 94.8/100 B keskkonnasäästlikkus 78.5/100 Aa, maksimumina võimalik saada AAAa) 126 riigi järjestuses World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 11 2024 Environmental Performance Index - Environmental Performance Index
4
• 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses12 (2024. aastal 15/16713)
• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.14
Olukorra analüüs on täpsemalt kirjeldatud lisas 2. Olukorra analüüsi olulisemad järeldused on järgmised:
• Täitmaks aastaks 2030 seatud energiatõhususe direktiivist tuleneva primaarenergia tarbimise sihttaset15 ja taastuvenergia direktiivist (EL) 2023/2413 tulenevaid taastuvenergia osatähtsuse eesmärke, on Eestis vaja rakendada täiendavaid meetmeid transpordis ja tööstuses16.
• Energiatarbimine on viimastel aastatel muutunud ja tarbimise muutust on järgmise 10 aasta vaates keeruline prognoosida. Energiatarbimise arenguid mõjutavad kütuste maailmaturu hinnad, CO2 kvoodihind, ilm, elektris välisühenduste toimimine jpm.
• Eesti juhitavad võimsused baseeruvad enamaltjaolt põlevkivijaamadel. Põlevkivist elektri tootmine otsepõletusel pole turul konkurentsivõimeline, samuti on enamik jaamadest vanad. See tähendab, et Eestisse on vaja rajada uusi juhitavaid võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, tuleb töökorras hoida piisavas mahus olemasolevaid..
• Tänane elektrivõrk on valmis ca 3000 MW tootmise vastuvõtmise jaoks. • Salvestuse turg on käivitunud ja esimesed akud Eestisse rajatud. Paindlikkusteenuste Eestis
tagamise ning võimaluste täiendavaks tuvastamiseks kavandatakse arengukava elluviimise perioodil täiendavaid analüüse. Paindlikkusteenuste, sh tarbimise juhtimise paremaks rakendamiseks võetakse kasutusele tarbimise juhtimise turumudel päev-ette turu osas. Lisaks on vajalik paindlikkuse efektiivne rakendamine ka võrgupiirangute juhtimisel, mille kontseptsiooni peab välja töötama võrguoperaator.
• Taastuvenergiale üleminek ja salvestite kasutuselevõtt võimaldab katta kasvavat energiavajadust võimalikult soodsalt ning suurendada meie energiasõltumatust. Eelnevast ja viimaste kümnendite trendidest tulenevalt eeldame käesolevas arengukavas nii taastuvenergiale ülemineku kui salvestite odavnemise mõju elektri turuhinna stabiliseerimisele järgmise 10 aasta vaates.
• Elektrienergia keskmine börsihind kasvas 2022. aastal energiakriisi ajal 19,3 s/kWh tasemele. Aastal 2024 oli Eesti keskmine elektri börsihind 8,7 s/kWh. Elektri lõpphinna osas on kodutarbijate elektri hind Eestis naaberriikidega võrreldes enamasti odavam, suuremal osal mittekodutarbijatest aga kõrgem. Erinevate kodu- ja mittekodutarbijate tarbimisklasside elektri lõpphinna konkurentsivõime ühtlustamine tuleb võtta eesmärgiks nii võrguteenuse kui ka teiste hinnakomponentide kujundamisel.
• Maagaasi börsihind on kordades langenud võrreldes 2022. aastaga. Kütuste ja elektri kättesaadavuse tagamisel on kõige haavatavamad üksnes maagaasist sõltuvad kaugküttevõrgud, Enamik kaugküttesüsteeme on moderniseeritud ning Eestis on jäänud vaid alla 10 väikese kaugküttevõrgu, mis sõltuvad täielikult maagaasist.
• Kaugkütte tarbimine toimub 95 % ulatuses energiatõhususe direktiivi kohase tõhusa kaugkütte baasil, kuid soojuse piirhind erineb võrgupiirkondades üle kahe korra (sõltuvalt eelkõige katelde vahetusega seotud investeeringute kallinemisest viimastel aastatel). Kaugküte on piisava tarbimismahuga Eesti linnade ja asulate tulevikukindel energialahendus, mis moodustab täna olulise osa soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites. Oluline on mitmekesistada energiaallikate valikut kaugküttesektoris, seetõttu on kaugkütte ettevõtted hakanud rajama oma võrkudesse ka soojussalvesteid ning soojuspumpasid, mis aitavad suurendada varustuskindlust vähendades kallite importkütuste kasutamist.
• Transpordikütuste tarbimine on kasvanud, muutes väljakutseks vastavalt seatud eesmärkidele vedelkütuste asendamise alternatiivkütustega. Piisav vedelkütuste varu (90 päeva) on igal hetkel
12 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org) 13 Sustainable Development Report 2024 14 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org) 15 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca- 04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf 16 Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
5
tagatud ja Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on järjest kasvanud, ulatudes 2025. aastal 88%-ni.
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on aastaks 2030 jõuda vähemalt 42,5 % taastuvenergia osakaaluni energia tarbimises, tehes pingutusi 45 % eesmärgi täitmiseks. Eestis oli see osakaal 2023. aastal 41 % ja aastaks 2030 on kehtivas energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärgiks 65 %. Soomel on aastaks 2030 seatud taastuvenergia sihiks 62 %17 (sh elektrienergia tarbimisest 65 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt uute tehnoloogiate ja heitkogustega kauplemise süsteemi mitte kuuluvate sektorite abiskeem, tuule, biogaasi ja väikeste koostootmiste abiskeem, mitte-fossiilne elekter tuumajaamadest tõstab Soomes heitevaba energia osakaalu), Leedul 55 % (sh elektrienergia tarbimisest 100 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt tootvate tarbijate toetamine, avameretuulepargid, salvestite kasutusele võtt majapidamistes, energiaühistute moodustamine)18 ja Lätil 61 % (sh elektrienergia tarbimisest 100%, mis saavutatakse meetmetega nagu nt suure võimsusega seadmetele kliimaneutraalsuse saavutamise plaanide koostamine, avameretuulepargid, suursalvestite pilootprojekt, ehituslubade kiirendamine)19. Kaugem eesmärk on jõuda Euroopa Liidus süsiniku netoheite nulli viimiseni aastaks 2050, Eestis on selle eesmärgi täitmiseks kavandatud sama siht strateegias Eesti 2035 ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses. Juhitavad võimsused on täna Eestis peamiselt fossiilkütustel ja biomassil, Soomes tuumaenergial, Lätis ja Leedus hüdroenergial ja gaasil.
Praegused prognoosid näitavad, et naftatoodete, kivisöe ja maagaasi tarbimine maailmas väheneb tänu energiamahukuse vähenemisele, elektrisõidukite kasutuse kasvule, puhtale energiale ja madala heitega tööstusele üleminekuga. Aastaks 2050 fossiilkütuste tarbimine täielikult ei kao Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ega mujal maailmas (nt Aafrikas, Indias ja Kagu-Aasias fossiilkütuste kasutus kasvab oluliselt)20.
Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate elektri välisühenduste planeerimisel, gaasivõrgu arendamisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.
Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt globaalsed megatrendid, millega tuleb energiajulgeoleku tagamisel 10 aasta vaates arvestada21, sh maailma keskmine õhutemperatuur soojeneb võrreldes tööstuse eelse ajaga; maailma rahvastik kasvab ja vananeb; jätkuv linnastumine (linnades kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80% maailma majanduse kogutoodangust); globaalne energiavajadus kasvab; Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate kasutuselevõtt; maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele; absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal väheneb ja suureneb majanduslik ebavõrdsus; tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja tehisintelligentsi roll kasvab, mis samuti suurendab energiakasutust.
Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed22 piisava energiatootmise ja -tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) ning turgude toimimise tagamine, et tagada igal ajal Eestis energia kättesaadavus23; lisaks elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve); põlevkivi järkjärguline asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega ja piisava juhitava tootmisvõimsuse tagamine; energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;
17 Tabel 4 Finland's Integrated National Energy and Climate Plan : Update 18Lithuania - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission 19 Latvia - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission 20 Regional dashboards – World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA 21 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html 22 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 23 Energia kättesaadavus tähendab riigi võimekust tagada kodu- ja äritarbijate juurdepääs taskukohasele, õiglaselt hinnastatud ja piisavale energiale lk 9 World Energy Trilemma Index 2024.pdf
6
erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine; vajadus defineerida ja lahti mõtestada energiapiisavus ja selle seos varustuskindlusega; sotsiaalmajanduslikult optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime; varude tagamine nii tava- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit); hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat; energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine)24.
Ressursside ja tootmisvõimsuste kavandamist mõjutavad peamiselt erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad); lisaks kogukondade valmisolek uute energiaobjektide rajamiseks; kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine; põlevkivi ja muude kõrge süsinikuheitega energiaallikate järk-järguline asendamine, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus; regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik); kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind; geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele; kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu; energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused; sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides; kaubanduspartnerite ootused tarbida tooteid, mille kasutamiseks on kasutatud puhastest energiaallikatest toodetud energiat.
2. ENERGIAMAJANDUSE TULEVIK
2.1 Visioon aastani 2050 – üleminek puhta energiaga majandusele
Kasvava elektrivajaduse katmine tuleb pikas perspektiivis tagada taastuvenergialt puhtale ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga, seejuures arvestades majanduskasvu eeldustega. Puhta energiaga25 majandusele ülemineku eeldused on majanduse järkjärguline elektrifitseerimine (elektrisõidukitele üleminek, soojuspumpade kasvav kasutus küttes ja jahutuses, rohevesiniku taristu rajamine, elektrivõrgu tugevdamine ja piisavad välisühendused), põlevkivi kasutuse lõpetamine elektrienergia tootmises, tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ja fossiilkütuste kasutuse järkjärguline lõpetamine soojusmajanduses, energiasõltumatus ja konkurentsivõimelised energiahinnad.
Seoses uute taastuvelektri projektide edasi liikumise kiirusega on ilmnenud, et elektrienergia summaarse lõpptarbimise 100% mahus taastuvenergiaga katmise26 saavutamine turupõhiselt 2030. aastaks pole realistlik, kuid sõltuvalt tarbimisest võib see osutuda võimalikuks aastaks 2035. Sealjuures tuleb arvestada, et viimatiste analüüside kohaselt suureneb mittejuhitava taastuvelektri osakaalu kasvul elektritarbimises üle 70% oluliselt toetuse vajadus27. Tehnoloogiate edasise odavnemise korral toetusvajadus väheneb. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt aastaks 2040 puhta elektrienergiaga, seejuures aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega tuleb saavutada turupõhiselt (joonis 2).
24 Töörühmade kavandamise vahearuanne Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx 25 Puhas energia: esikohal energiatõhusus, taastuvenergiaallikatel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/attachment/860103/Clean_energy_et.pdf 26 Riiklik taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 Energiamajanduse korralduse seaduses Energiamajanduse korralduse seadus–Riigi Teataja 27 Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale? Kuidas leida tasakaal energiasüsteemi toimimise ning tarbija ja tootja huvide vahel?
7
Joonis 2. Energiamajanduse pikaajalised sihid.
Energiamajanduse arenguvisioon aastaks 2050:
Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol. Vastavalt strateegiale „Eesti 2035“ tagab Eesti oma energiajulgeoleku aastaks 2050 kliimaneutraalse energiatootmisega. Välja kujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmispotentsiaal on kasutusele võetud.
Eestist on kujunenud Euroopa energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat ühiskondlikult parimal viisil rakendav riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Energiatõhususse, kodumaiste kütuste tootmise edendamisse ja teadmiste põhisesse majandusse suunatud vahendid on majanduskasvu üheks mootoriks, läbi mille suurenevad riigi maksutulud, tööhõive ja eksport. Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust läbi pikaajaliste innovatiivsete finantseerimislahenduste. Energiataristu välisühendused on strateegilise tähtsusega majandusarengu kontekstis, tagades paindlikkust tarbijatele, tootjatele ning täiendavalt varustuskindlust, energia julgeolekut ja fossiilkütustest vaba energiaga varustatust.
Võrreldes kehtiva arengukava (ENMAK 2030) eesmärkide ja meetmetega panustab ENMAK 2035 uute kavandatavate tegevustega energiasüsteemi paindlikkuse kasvu (tarbimise juhtimine, salvestuse kasv), transpordi alternatiivsete energiaallikate (elekter, taastuvgaasid) tagamisse, jahutusmajandusse ja läbi kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku ka pikaajalise energiapiisavuse28 tagamisse.
2.2 Üld- ja alaeesmärgid
ENMAK 2035 üldeesmärk: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
ENMAK 2035 alameesmärgid on (seonduvad mõõdikud on esitatud tabelis 1):
❖ energiajulgeoleku tagamine; ❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; ❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
28 Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire, vt täpsemalt lisa 2.
2040
konkurentsivõimeline energiahind, energiajuhtimine,
võrgu tugevdamine, paindlikkusteenuste, tarbimise
juhtimise käivitamine, juhitavad võimsused, päikese- ja
maismaatuuleenergia, hübriidpargid, akupargid,
gaasijaamad, keskkonna- ja heitsoojus, jahutus, sääst,
kogukonnaenergeetika, energiasektorite integreerimine
2050 2030
• ENERGEETILISELT SÕLTUMATU
• KLIIMANEUTRAALNE
• KONKURENTSIVÕIMELINE
2035
põlevkivielektri vähenemine, tõhusus, elektrifitseerimine,
täiendavad välisühendused, hübriidpargid,
madalatemperatuuriline kaugküte, salvestus (suursalvestid,
soojussalvestid, vesinik),
puhta transpordi osakaalu kasv
meretuulepargid, kliimaneutraalsed ja
energiapositiivsed tarbijad, puhas energia,
energeetiline sõltumatus, tuumaenergia?
2025
204
020
40
8
Tabel 1. Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused, alaeesmärgid: (EJ) energiajulgeoleku, (TK) kättesaadava ja taskukohase energia hinna ning (KK) keskkonnasäästlikkuse tagamine.
KAVANDATAVAD TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS
ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE GAASIVARUSTUSE TAGAMINE KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK) Turu korraldamine Balti ja Soome turgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Taristu arendamine (EJ, TK, KK)
Tarbimise juhtimise potentsiaali kasutusele võtmine kõigil turutasemetel (EJ, TK)
Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine (EJ, TK)
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ, TK, KK)
Elektrisalvestuse käivitumine turupõhiselt (EJ, TK)
Taastuvgaaside soodustamine (EJ, TK, KK)
Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine (EJ, TK, KK)
Valmisoleku loomine tuumaenergia kasutuselevõtuks (EJ, TK, KK)
Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes) (EJ, TK, KK)
Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega (EJ, TK)
Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK)
Turu korraldamine Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, TK)
Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK)
Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine (EJ, TK, KK)
Investeerimisriskide maandamine (EJ, TK, KK)
Arengukava elluviimisel tagatakse Eesti energiasüsteemi toimepidevus elektri- ja gaasivarustuses, küttes ja jahutuses, transpordikütustega varustamisel integreerides energiasektoreid puhta energiaga majandusele üleminekuks. Energiamajanduse elutähtsad teenused on elektri-, maagaasi-, vedelkütuste- ja kaugküttega varustamine, mille toimepidevus on Eestis reguleeritud hädaolukorra seadusega29 ja seonduvad kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks vajalikud tegevused kavandab käesolev arengukava. ENMAK 2035 üldeesmärgi saavutamisel on oluline, et elutähtsa teenuse osutajatel on rakendatud piisavad füüsilise ja küberturvalisuse meetmed ning vähendatud sõltuvust teistest teenusepakkujatest nii, et oleks tagatud teenuse toimepidevus laiapindse riigikaitse kontekstis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia30.
2.3 Mõõdikud ja sihttasemed
ENMAK 2035 üldmõõdik on energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnasäästlikkust31.
Maailma Energeetikanõukogu (World Energy Council) energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikute põhjal on seatud ENMAK 2035 alameesmärgid:
❖ energiajulgeoleku tagamine; ❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine; ❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Arengukavaga kavandatud tegevused panustavad Eesti positsioonidesse globaalses riikide võrdluses energiajulgeoleku ja –jätkusuutlikkuse tagamisel. Energiajulgeoleku tagamisel üleminekuga kliimaneutraalse energiatootmise alaeesmärgid, seonduvate mõõdikute alg- ja sihttasemed on toodud tabelis 2. Arengukava lisas 5 on toodud ülevaade arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest.
29 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 30 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 31 World Energy Trilemma Index | World Energy Council, sama üldmõõdik on kasutusel kehtiva ENMAK 2030 rakendamise seires
9
Tabel 2. ENMAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed.
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Üldeesmärgi mõõdikud
Energia jätkusuutlikkuse indeksi koht riikide järjestuses ja punktid (AAA)
2023: 7/126(ABA=80.2/100) 2035: koht esimese 15 seas(AAA)
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär 2023: 3,5% 2035 <0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2024: 1350 MW 2035: 1200-1600 MW*
Varustuskindluse norm Täidetud Täidetud
Elektrisüsteemi taaskäivitamise võimekuse olemasolu riigisiseselt
(pärast kustumist süsteemi taaspingestamine)
Täidetud Täidetud
Elektrienergia netoimport 2024: 35,6% 2035 <0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1** 2023: 114,9% 2035 >100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus
minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) 5 aasta keskmisena
2020-2024 keskmine 218 2031-2035 <120
Elektri aasta keskmine elektri lõpphind kõigis tarbijagruppides alla
Läänemere-äärsete riikide (va Saksamaa) keskmise elektri lõpphinna
2024 täidetud 7 tarbijagrupis,
täitmata 4 tarbijagrupis
Täidetud kõigis
tarbijagruppides
Energia kättesaadavus ja taskukohasus 2023 : 94,8/100 2035 >95
3 kõige suurema ja 3 kõige kallima kaugkütte võrgupiirkonna
keskmise piirhinna erinevus
2025: 37% 2035: 20%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase) 2023: 30,2 2030: 29,4
Primaarenergia tarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase) 2023: 47,7 2030: 36,5
Energiamahukus, Kg Õliekvivalenti kgoe/EUR1000SKP 2023:105,81
(EL keskmine 78)
2035 <EL keskmise
Puhta energia tootmise osakaal energia lõpptarbimisest, % 2023: 41% 2035 >66%
… elektri tarbimises, % 2023: 32% 2035 >80%
… soojuse lõpptarbimises, % 2023: 67% 2035 >80
…transpordi lõpptarbimises, % 2023: 9% 2035 >26%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2023: 6,1% (0,21 TWh) 2035: 33% (1 TWh) * Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes.
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat
suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval,
mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi
tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 32
3. KAVANDATUD TEGEVUSED ELEKTRIVARUSTUSES
Aastal 2024 oli elektrienergia tootmisvõimsustena kasutusel taastuvenergia (päikse-, bio-, tuuleenergia) kõrval nii põlevkivi, uttegaasi kui maagaasil töötavad jaamad. Elektritootmise juhitav võimsus saab tänase teadmise kohaselt baseeruma aastal 2035 peamiselt gaasil (sh taastuvgaasil). 2035+ võib energiaallikana lisanduda tuumaenergia. Aastal 2024 oli elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega 8,26 TWh33, aastaks 2030 kasvab elektrienergia tarbimine võrgust Eleringi prognoosi kohaselt 10,4 TWh-ni ja aastaks 2035 12,2 TWh-ni34. Tarbimise mahud on prognoositi erinevad – näiteks Rohetiigri energia teekaardis on prognoositud aastal 2035 elektrienergia tarbimine kuni 10,9 TWh35. Elektritarbimine võib järsult väheneda või kasvada nt suurtarbijate lisandumisel uue puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse tekkel. Tugevate elektriühenduste tõttu mõjutavad Eesti elektri hinda oluliselt ka naaberturgudel toimuvad arengud. Pikaajalise elektrienergia võimsuste ja toodangu täpsema prognoosi saab ajakohastada siis, kui on selgunud kiirete sagedusreservide hanke tulemused ning tehtud uute välisühenduste lõplikud
32 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 33 Elektri tarbimine ja tootmine | Elering 34 Tabel 4.4 elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf 35 Energia-Teekaart-2025.pdf
10
investeerimisotsused aastal 2027. Prognoosi mõjutavad ka suursalvestite ja vesinikutaristu rajamise otsused, kuid need on veel kavandamisjärgus.
Tabelis 3. esitatud kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1. Elektrivarustuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus „Kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminek“36 välja töötatud ja analüüsitud stsenaariumidele koostatud tegevuskavade37 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruande38 baasil, arvestades Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi ning elektrivõrgu arengukavasid.
Tabel 3. Elektrivarustuse kavandatavate tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad kirjeldused lisas 1.1.1). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ – energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK)
Regulatiivsed muudatused, varustuskindluse normi täitmiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel reservvõimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia* kasutuselevõtu analüüs ja tuumaenergia kasutuselevõtuga seonduva regulatsiooni ja tuumaregulaatori loomine (2025-2026) vastavalt Riigikogu otsusele 5.06.2024, riikliku eriplaneeringu koostamine tuumajaama asukoha kehtestamiseks VV otsusega, sh KSH (2025-2029**). Pidev
Tarbimise juhtimise potentsiaali 39 käivitumine kõigil turutasemetel (EJ, TK)
Tururaamistiku loomine sh tsentraalse arveldamise mudeli rakendamine, andmelao arendused, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste kasutamine. 2027
Elektrisalvestuse käivitumine turupõhiselt (EJ, TK)
Turubarjääride eemaldamine, regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs, täiendavad tuluallikad (nt kiirete sagedusreservide turg), pilootprojektid; vajadusel toetusmehhanismid sh EL rahastuse kasutamine, pikaajalised finantseerimislahendused puhta tööstuse paketi osana. Pidev
Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega (EJ, TK)
Regulatiivsed muudatused, võrgu 10 aastased arengukavad (sh fikseeritud liitumistasu kontseptsioon, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute ajutise alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine, hajatootmise võimaldamine, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, toimepidevuse plaanide täiendamine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, vajalike ühenduste investeerimisotsused). Pidev
Turukorralduse arendamine Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, TK)
Balti rikide ja Soome elektri jaeturgude toimimise põhimõtete ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Pidev
Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine eelkõige tuule-40 ja päikseparkide rajamisega (EJ, TK, KK)
Menetlusprotsesside kiirendamine, asukohtade kavandamine, taastuvelektri vähempakkumine, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine, hajaenergeetikale üleminek, päikeseenergiajaamade keskkonnamõju leevendusmeetmetega41 arvestamine, pikaajalised finantseerimislahendused puhta tööstuse paketi osana. Pidev
Investeerimisriskide maandamine (EJ, TK, KK)
Avaliku sektori eeskuju, elektriostu- ja hinnavahelepingud, elektritariifide erisused, , taastuvelektri arendamise edendamine, pikaajalised finantseerimislahendused, tuumaenergiaga seotud arendusriskide defineerimine. Pidev
*Tehnoloogilisest vaates käsitleme tuumajaama aeglaselt juhitava võimsusena. Selline võimsus saab hinnanguliselt katta kuni pool juhitava võimsuse
vajadusest. Arvestades tuumaenergia tootmise käivitamisega seotud protsesside ajalist kestust, saaks tuumaelektrijaama rajamisel Eestis elektrit toota
perioodil 2035+. Tuumajaam on turupõhine investeering, mille tehnoloogia töökindlus ja ohutus peab olema heaks kiidetud tuumaregulaatori poolt.
**Vastavalt tuumaprogrammile seisuga aprill 2025.
Kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on Eesti eesmärgiks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui ise aastapõhiselt tarbime. 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada. Ambitsioon toota 100% taastuvelektrit säilib ning on turupõhine – see saavutatakse siis kui tehnoloogiad on toetusteta konkurentsivõimelised (mida prognoositakse juhtuma 2030-2035 aastatel). Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on läbiviidav taastuvelektri
36 Transitioning to a climate-neutral electricity generation, REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus Elektri uuringud | Energiatalgud 37 D7 Action plan Report Final 6.10.22.pdf 38 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf 39 Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuringus on arvestatud tarbimise juhtimise potentsiaaliga 261 MW https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704 40 Prognoos maismaatuuleparke 3000 MW, sh riigimaadele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut tootmisvõimsusega 1 094,4 MW Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine | Keskkonnaportaal 41 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning
Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
11
vähempakkumine, finantsinstrumendid, pikaajalised elektri ostulepingud ning regulatsiooni aja- ja asjakohasena hoidmine, st planeerimis- ja loamenetluse kiirendamine. Arengukava alaeesmärkidesse panustavate kavandatud tegevustega (tabelis 3) juhitava võimsuse olemasolu tagamisel, tarbimise juhtimise ja salvestite kasutuselevõtul, elektrivõrgu tugevdamisel, taastuvenergiale üleminekul ja riskide maandamisel luuakse ühelt poolt eeldused Eesti energiasüsteemi tulevikukindlaks muutmiseks ning teisalt elektrienergia hinnavahe vähendamisele naaberriikide hinnapiirkondadega. Kirjeldatud tegevuste tulemusel lisandub uusi tuule- ja päikeseparke ja kiire sagedusreservi loomiseks eeldatavalt gaasielektrijaam(ad). Juhitav võimsus on tagatud aastani 2035 põlevkivi, bioenergia, põlevkiviõli tootmisest pärit uttegaasi ja maagaasi (täpsustub sagedusreservide hanke tulemusel III kvartal 2025) baasil. Kavandatud salvestusvõimsused aitavad juhtida tarbimist, stabiliseerida taastuvelektri tootmist ja elektrihinda. Salvestus aitab ühelt poolt vähendada tipuvõimsuse vajadust, salvestades elektrit kui elektrihind on soodsam (öösel või kui elektrisüsteemis on palju taastuvelektri tootmist) ja tootes ajal mil elektrihind on kallim (päeval või elektrisüsteemis on vähe taastuvelektri tootmist). Salvestite poolt kaetavat tipuvõimsust on võimalik täiendavalt suurendada, kui lisaks juhitamatule taastuvenergiale kasutada suuremahuliste salvestite laadimiseks ka öisel, madalama tarbimisega perioodil vabanevat juhitavate jaamade võimsust42.
2035. aastaks tuleb Eleringil tagada piisava mahuga uute juhitavate elektritootmisvõimsuste Eestile saamine, arvestades põlevkivi otsepõletusel baseeruvast elektritootmise konkurentsivõimet elektriturul. Tuule- ja päikeseelektri tootmisseadmed pidevalt aastast elektrienergia vajadust üksi katta ei suuda. Selleks, et elektri varustuskindlus oleks tagatud on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid võimsusi. Ligikaudu pool sellisest juhitavast võimsusest peab olema kiirelt või üles ja alla reguleeritav43. Aastaks 2035 tagatakse Eesti juhitava võimsuse vajadus bioenergial koostootmisseadmetega, Auvere elektrijaamaga, uttegaasiga ja ülejäänud puuduolev osa muude juhitavate võimsustega, nt gaasielektrijaamadega. Salvestusseadmed ja tarbimise paindlikkus aitavad juhitava võimsuse vajadust vähendada. Juhitava elektritootmisvõimsuse tagamiseks rakendatakse vajadusel turuüleseid (toetus)mehhanisme (nt võimsusmehhanismid) vana juhitava võimsuse töös hoidmiseks ja uue juhitava võimsuse rajamiseks.
2035. aastal on Eesti elektrivõrku ühendatud turupõhiselt täiendavaid taastuvelektri tootmisseadmeid ning elektrisalvestusseadmed. Elektri põhivõrku täiendavate välisühenduste (Eesti-Läti neljas ühendus ja Eesti- Soome kolmas ühendus) rajamise võimalikud investeerimisotsused tehakse 2027/2028. aastal. Tehtud on vajalikud põhi- ja jaotusvõrgu tugevdamised, muutmaks võrku tulevikukindlamaks. Elektritarbimise ja elektrienergia hajatootmise kasvuga suureneb elektrivõrgu tugevdamise tähtsus paralleelselt paindlikkusteenuste vajadusega.
2035. aasta vaates panustavad ENMAK 2035 kavandatud tegevused (tabelis 3) elektrihinda, mis jääb alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektrihinna ning vähendavad hinnavahet Soome elektrihinnaga. Eelkõige taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses konkurentsivõimelisemana hoida. Tööstusele jt suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga seotud maksude ja tasude erisused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastavalt Tööstuspoliitikas44 ja Majandusplaanis45 toodud majandussektorite vajadustele. Energiapoliitiliste eesmärkide seadmisel energiaintensiivsetele tööstustele (nt tasude või maksude diferentseerimisel) loob uusi võimalusi Euroopa Liidu algatus taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele46 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid. Eesti energiamahukus on viimase kümne aastaga kaks korda vähenenud (tuleneb väiksema elektritarbimisega teenuste sektori suurenenud osakaalust), kuid see on siiski oluliselt kõrgem EL keskmisest. Ettevõtted saavad oma energiakulusid kontrollida ja sõltuvust elektrihinna muutustest vähendada energiajuhtimise võtete kaudu, sh energiasäästu, tarbimise juhtimise, oma tarbeks energia tootmise ja salvestusega. Selleks saavad nad sõlmida näiteks elektri otseostulepinguid, rajada otseliini elektritootjate läheduses või rakendades kogukonnaenergeetika põhimõtteid elektritootmisel (joonis 3).
42 Tasakaalumudel – Rohetiigri Energia Teekaart 2025 43 Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii öelda baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga. Sagedusreserve saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine. Baaskoormuse pakkumiseks sobib tehnoloogiliselt hästi näitekstuumajaam. 44 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 45 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 46 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
12
Enam kui kahekümnest tuhandest siinsest elektritootjast47 on vähemalt 3/4 elektrienergiat tootvad tarbijad48, kes hoiavad ise enda elektrikulud all ja ei sõltu niipalju elektrihinna muutustest.
Joonis 3. Konkurentsivõimelise elektrihinna kujunemise mõjutajad.
HINDA MÕJUTAVAD INVESTEERINGUD: MÕJUTATAVAD HINNAKOMPONENDID: Võrguarendused Välisühendused Päikse- ja tuulepargid, salvestus Täiendavad juhitavad jaamad
Elektri börsihind Taastuvenergia tasu Võrgutasu Reservide tasud Elektriaktsiis
KONKURENTSIVÕIMELINE ELEKTRIHIND: TARBIJA MÕJU HINNALE: 10 aasta vaates kõikide tarbijagruppide elektrihind Eestis võrdluses Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Taaniga.
Tootvad tarbijad Otseliinid Elektri otseostulepingud Kogukonnapõhiselt elektritootmine tööstuse ja elektritootjate koostöös ISO 50001 vastav energiajuhtimine ettevõttes
3.1 Põlevkivienergeetika roll
Põlevkivisektor on Eesti jaoks ajalooliselt olnud oluline energiavarustuse tagamisse panustaja. Seetõttu tuleb sektori arengusuundumuste ning -võimalustega energiamajanduse arengukavas arvestada49, et õigeaegselt vajalikke muudatusi Eesti energiamajanduses esile kutsuda.. Põlevkivist toodetakse Eestis nii elektrit kui ka põlevkiviõli. Protsesside jääksoojust kasutatakse lähedalasuva soojustarbimise olemasolul elanike ja ettevõtete (kaugkütte)soojusega varustamiseks. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütuste tootmiseks, misläheb ekspordiks.
Valdav enamus Eesti juhitavatest võimsustest baseerus 2024. aastal põlevkivi otsepõletusel. Põlevkivist otsepõletusel elektritootmine on juba praegu elektriturul valdavalt nõrgas konkurentsipositsioonis ning vaid põlevkivi otsepõletusel jaamad töötavad aastas vähesel arvul tundidest. Lisaks on enamik põlevkivivõimsusest 40+ aastat vana. Eestis peab igal ajahetkel olema tagatud piisvas mahus juhitavaid võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, tuleb alles ning töövõimelisena hoida olemasolevaid.
Põlevkiviõli tootmine on seni süsinikulekke riski tõttu saanud tasuta kvoote. Tasuta kvootide maht väheneb iga-aastaselt. Tasuta kvootide vähenemine mõjutab põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet. Samuti mõjutab põlevkiviõli tootmisega seonduvat nõudluse poolel toimuv. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt on üles seadmisel kohustuslik laevakütuste standard ja laevanduse KHG heite hinnastamine laevanduse null-netoheiteni jõudmiseks aastaks 2050, millega seotud meetmed rakenduvad aastal 2027 üle 5000 tonnaažiga ookeanilaevadele50. Samuti kavandatakse põlevkivi ja muude sektorite KHG heite eesmärke seadvat Eesti siseriiklikku regulatsiooni (kliimakindla majanduse seaduse eelnõu).
Arengukava elluviimise perioodi jooksul (2035) on vaja tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestis kui ka olemasolevate juhitavate võimsuste tööshoidmine seni kuni on rajatud (või olemasolevaid moderniseeritud) piisavas mahus uusi juhitavaid võimsusi. Põlevkiviõli tootmine (ja sellega seonduva jääksoojuse kasutusvõimaluste olemasolu) saab toimuda ka perioodil 2035+, kuid peame olema valmis stsenaariumiks, kus põlevkiviõli tootmise konkurentsipositsioon maailmaturul nõrgeneb ning seetõttu on vaja tagada, et põlevkiviõli tootmise jääksoojust kasutavates soojusvõrkudes on õigeks ajaks olemas alternatiivsed lahendused.
47 2023. aasta tootmisrekordid Elektrilevi võrgus - Elektrilevi 48 2024_tootvate-tarbijate-ja-tarbimise-juhtimise-mojuanaluus-aastani-2040_uuring.pdf 49 Lisaks on Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt vaja uuendatavas energiamajanduse arengukavas kirjeldada meetmeid ja tegevusi põlevkivivõimsuste asendamiseks. 50 IMO approves net-zero regulations for global shipping
13
Põlevkivi51 otsepõletuse asemele elektris tulevad juhitavate võimsustena hinnanguliselt (täpsemalt vt ptk 3 ja lisa 1):
• olemasolevatele juhitavatele võimsustele (põlevkivil, uttegaasil, bioenergial ja gaasil) lisaks rajatakse 2028/2029 kuni 500 MW uusi juhitavaid elektrijaamasid52;
• alates 2030+ täiendavate juhitavate võimsuste turule toomiseks rakendatav võimsusmehhanism peaks turule tooma täiendavaid gaasielektrijaamasid või muid juhitavaid tootmisvõimsusi.
Soojusega varustamisel põlevkivi kasutusele alternatiivide leidmine on kirjeldatud peatükis 5.
Arengukava (sh detailsemalt lisa 1.1.1.1) käsitleb põlevkivilt kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele üleminekuks kavandatud tegevusi (uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamise kiirendamine). 2023. aastal moodustas taastuvelekter esimest korda ajaloos poole üle elektritootmisest ja moodustas 32% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest. Põlevkivitööstuse ümberprofileerimisega seoses on võimalike kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude ennetuseks välja töötatud Ida-Viru õiglase ülemineku territoriaalne kava53 ning loodud Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fond54.
4. KAVANDATUD TEGEVUSED GAASIVARUSTUSES
Gaasitarbimine on aastal 2035 prognoosi kohaselt 2,3 TWh ja 5,1 TWh vahel vähenedes aastaks 2050 alla 1 TWh-ni55. Sektorite lõikes toimub prognoosi kohaselt gaasitarbimise kasv aastaks 2030 eelkõige gaasielektrijaama rajamisel, kuid ka uute tööstusparkide gaasikasutus võib lühiajaliselt tarbimist tõsta56. Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole võrgugaasist aastaks 2035. Gaasi tarbimise vähenemisega paralleelselt suureneb gaasivõrgus biometaani osakaal. Aastaks 2035 võib gaasivõrgus taastuvgaas 1/3 ulatuses maagaasi asendanud. Gaasitaristu arendamisel tekitatakse võimekus taastuvgaaside ülekandeks. Ühtlasi on alanud tegevused vesinikutaristu (s.h riikidevahelise ülekandetorustiku57) arendamisel.
Aastani 2035 on kavandatud tegevused gaasituru korralduseks, gaasivaru ja -infrastruktuuri tagamiseks ning taastuvgaaside (sh biometaan, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik) tootmise ja kasutusele võtu soodustamiseks on esitatud tabelis 4, kavandatud tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.2. Tabelis 4. esitatud kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1. Gaasivarustuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus „Eesti gaasivõrgu dekarboniseerimine“58 välja töötatud ja analüüsitud stsenaariumidele koostatud tegevuskavade59 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruande60 baasil, arvestades Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi, gaasivõrgu arengukava.
Tabel 4. Gaasivarustuse kavandatud tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad kirjeldused lisas 1.1.2). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ – energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
51 Põlevkivi kaevandamise määr on 20 mln t/a, aastal 2020-2023 kaevandati pool määrast Põlevkivi | Keskkonnaamet 52 Eleringi sagedusreservide hankes pakutav võimsus selgub 2025. aasta III kvartalis. 53 Õiglase ülemineku kava | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee) 54 Avaleht | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee) 55 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 56 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 57 https://elering.ee/pohjamaade-balti-vesinikukoridor-0 58 Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 59 Gas decarbonisation pathways - D7 Final report.docx 60 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf
14
Turukorralduse arendamine Balti ja Soome turgude ühtlustamiseks (EJ, TK)
Analüüs, regulatiivsed muudatused, süsteemihaldurite ja regulaatorite kokkulepped, ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse (Leedu ja Poola kaasamine) edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järkjärguline dekarboniseerimine Pidev
Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine (EJ, TK)
Regulatiivsed muudatused, et oleks tagatud kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine ja hooldus, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek, toimepidevuse plaanide täiendamine, tegevuste kavandamine maagaasi kasutuse vähenemise korral (asendumisel mh bioenergia lahendustega). Pidev
Taastuvgaaside soodustamine 1 TWh taastuvgaasi toodanguks ja kasutusele võtuks aastaks 2035 (EJ, TK, KK)
Sisend metaaniheite vähendamise tegevuskavasse, toetused võrku sisestamiseks ja tanklatele, biogaasi teekaart, vesiniku teekaart ja tegevuskava, riigi toetusega pilootprojektid, 2027. aastast algava EL-i eelarveperioodiga seotud jätkutegevused, arenenumate turgude praktika ülevõtmine ja vajadusel standardite loomine, maksumäärad (sh. maksuvabastused), aastaks 2026 vesiniku ülekandetaristu eriplaneeringu algatamine, vesinikualaste õigusaktide loomine ja ülevõtmine, vesiniku süsteemihalduri määramine, vesiniku transiiditaristu teemalise infovahetus Läänemere riikidega. 2030
5. KAVANDATUD TEGEVUSED KÜTTES JA JAHUTUSES
Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel. Uuringu „Eesti üleminek Süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“61 kohaselt oli 2021. aastal hoonete soojustarbimine 12,6 TWh, mis prognoositakse vähenema aastaks 2050 veerandi võrra 8,5 TWh-ni. Tööstuse soojusvajadus oli 2021. aastal 3,2 TWh, mis sõltuvalt tööstuste arengust kasvab prognoositavalt 1 TWh võrra aastaks 205062. Uuringu kohaselt kasvab tulevikus jahutusvajadus, mis hinnanguliselt suureneb 0,3 TWh-lt aastal aastaks 2050 1 TWh võrra peamiselt ärihoonetes, mis võimaldab suurendada kaugjahutuse kasutust. Tulenevalt Euroopa rohelisest kokkuleppest peab ka küte ja jahutus olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Kütte- ja jahutusvajaduse prognoos aastaks 2035 koostatakse pärast riikliku hoonete renoveerimiskava valmimist, mis tuleb Euroopa Komisjonile esitada 31.12.2026. Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muudatustena) tuleneb kohustus vähendada kütte ja jahutuse CO2 heidet. Riiklikud trajektoorid peaksid alates 2030. aastast vastama elamufondi keskmise primaarenergia tarbimise viie aasta vahe-eesmärkidele. Direktiiv sätestab päikeseenergiaseadmete paigaldamise tähtajad avalikusektori hoonetele, elu- ja mitteeluhoonetele ja parkaltele. Riiklik hoonefond peab EL suundumuste kohaselt olema aastaks 2050 heitevaba63, millest lähtuvalt peavad tegutsema ka kaugkütteettevõtted. Uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“64 alusel on aastaks 2035 võimalik taastuvenergia osakaalu suurendada soojusenergia tarbimisel 80%-ni. Fossiilkütuste kasutus soojusmajanduses on järjest vähenenud: aastal 2016 kasutati kütteks kütuseid kokku 17,7 TWh, sh taastuvenergia osakaal soojuse summaarses lõpptarbimises oli 52%, kuid aastal 2023 kasutati kütteks kütuseid 16,6 TWh ja taastuvenergia osakaal soojuse ja jahutuse summaarses lõpptarbimises oli 67%. Direktiiv 2023/1791 sõnastab tõhusa individuaalse kütte ja jahutuse65 ning toob välja kohustuse
61 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 62 Figure 11 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee) 63 Heitevaba hoone on väga väikese energiatarbega, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 64 Uuring „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“ Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 65 Tõhus individuaalne küte ja jahutus - individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalus, mis võrreldes tõhusa kaugkütte ja -jahutusega vähendab mõõdetavalt taastumatu primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires, või milleks on
15
liikmesriikidel koostada rahalise toetuse kavad, et suurendada energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõttu individuaalse kütte ja jahutuse ning kaugkütte ja -jahutuse süsteemide põhjaliku remondi korral. Samas jätab see direktiiv täpsustamata nõuded tõhusale individuaalsele küttele ja jahutusele.
Eesmärkide saavutamiseks on kavandatud tegevused esitatud tabelis 5 ja täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.3. Küttes ja jahutuses kavandatud tegevused ja poliitikainstrumendid on välja töötatud uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“66 ja analüüsitud stsenaariumidele koostatud tegevuskavade67 ja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade tulemuste aruande68 baasil, arvestades Euroopa Liidu algatustest, direktiividest ja määrustest tulenevaid kohustusi.
Tabel 5. Kütte ja jahutuse kavandatud tegevuste rakendamise poliitikainstrumendid ja tähtajad (täpsemad
kirjeldused lisas 1.1.3). Esimeses veerus sulgudes on näidatud alaeesmärk, millesse tegevus panustab: EJ –
energiajulgeolek, TK – taskukohasus, KK – keskkond.
KAVANDATUD TEGEVUS POLIITIKAINSTRUMENDID TÄHTAEG
Taristu arendamine, sh kaugküttevõrkude temperatuuride alandamiseks, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimiseks (EJ, TK, KK)
Regulatiivsed muudatused, pilootprojektide ja toetusvajaduse täpsustamine, investeeringutoetused kaugkütte elektrifitseerimiseks ning soojussalvestuse arendamiseks, kaugkütte toimepidevuse69 tagamiseks vajalikud taristu arendused, päritolutunnistused, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikate arvestite baasil andmete kasutusvõimaluse loomine keskses andmebaasis, avaliku sektori hoonete liitumine kaugküttega, lokaalkütte regulatiivsete eeliste kaotamine, süsteemiteenuste arengule kaasa aitamine, kaugküttevõrkude moderniseerimise toetamine varustuskindluse suurendamise ja kaugkütte toimepidevuse tagamise eesmärgil. Pidev
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ, TK, KK)
Regulatiivsed muudatused, toetusvajaduse täpsustamine, päritolutunnistused, reservkütuse kohustuse muutmine, turukorraldus ja pilootprojektid heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutuselevõtu nõuete täpsustamine Pidev
Energiatõhususe suurendamine ja taristu moderniseerimine (EJ, TK, KK)
Regulatiivsed muudatused, toetusvajaduse täpsustamine, päritolutunnistused, kaugküttevõrkude moderniseerimise toetamine, sh pilootprojektide käivitamine nt asumipõhine renoveerimine, uute kaugküttesüsteemide rajamine ja kaugküttevõrguga liitumise toetamine ning küttesüsteemide renoveerimine toetamaks töötemperatuuride langetamist Pidev
Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes) (EJ, TK, KK)
Sõltub gaasivõrgu dekarboniseerimise tempost ja põlevkivi asendamisest, regulatiivsed muudatused, sh koostamisel olev kliimakindla majanduse seadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad, reguleeritud ETS ja 2027 alates ETS 2-ga; KOV-d võivad kavandada vajadusel täiendavaid tegevusi (nt soodustada fossiilkütustel põhinevate küttesüsteemide asendamist kaugküttega ja madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks vajalikke investeeringuid (nt sõltuvate soojussõlmede väljavahetamine, küttesüsteemide renoveerimine vms). 2050
Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK)
Toetusvajaduse jm poliitikainstrumentide täpsustamine, soojussalvestus vähendab vajadust kütuste järele ja tipuenergia katelde kasutuse vajadust, samal ajal saab kasutada soodsat taastuvelektrit, ühtlustab koormust ning võimaldab pakkuda süsteemiteenuseid. Pidev
Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK)
Pilootprojektid asendamaks lokaaljahutus kaugjahutusega (nt büroohoonetes), väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, kütte- ja jahutuskavade koostamiseks > 35 000 elanikuga linnades juhendi koostamine. Pidev
Kaugküttesektori toimepidevus sõltub peamiselt kütuste ja elektri kättesaadavusest ning taristu tehnilisest seisukorrast. Viimane on aastatega oluliselt paranenud tänu kaugküttevõrkudesse tehtud investeeringutele, mida on KIK-i poolt toetatud. Nii on tõusnud eelisoleeritud torustiku osakaal üle 70%, mis tähendab, et ootamatute katkestuste oht väheneb.
Kõik investeeringud, mis parandavad kaugküttetorustiku seisukorda või vähendavad importkütuste osakaalu, aitavad kaasa kaugkütte toimepidavuse tagamisele. Kuna ca 60% Eesti elanikest sõltuvad kaugküttesüsteemidest, siis on oluline, et ka tulevikus jätkuksid investeeringud kaugküttevõrkudesse.
vaja sama, ent väiksemate kuludega taastumatu primaarenergia sisendit, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks nõutavat energiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) 66 Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 67 Deliverable 7 Report: Action plans D7 (2).pdf 68 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf 69 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
16
2035. aastal on soojusenergia tarbimisel üle mindud ca 80% ulatuses puhtale energiale. 2035. aastal toodetakse kaugküttes soojust valdavalt biomassist, kuid katelde eluea lõppemiseni ja reservkateldes kasutatakse veel fossiilkütuseid (nagu näiteks maagaas). See tagab olemasolevate katelde optimaalse kasutuse nende tehnilise eluea jooksul. Järk-järgult suureneb ka elektrienergia osakaal soojuspumpade näol. Kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja suurendada ka muude puhaste soojusallikate nagu näiteks heitsoojuse osakaalu. Lokaalküttesektoris suureneb elektrienergia osakaal. Eesmärgi täitmiseks tuleb hoonete renoveerimisel rõhku panna küttesüsteemide renoveerimisele, et tagada valmidus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks, rakendada tööstusliku ja serveriparkide heitsoojuse kasutust ning soojussalvestite kasutusele võtt. Kaugküttevõrkude arendamisel võetakse suund madalatemperatuurilisele kaugküttele ja soojuspumpade kasutusele üleminekuks, mille eelduseks on hoonete küttesüsteemide uuendamine.
Selleks, et saavutada energiatõhus ning fossiilkütustest sõltumatu kütte- ja jahutussektor on oluline rahaliste vahendite olemasolul toetada investeeringuid ja pilootprojekte nii tootmise, võrkude kui ka tarbimise poolel. Lisaks on oluline keskenduda ka kaugkütte elektrifitseerimisele, mis aitab ühtlustada elektritarbimist ning soojussalvestuse arendamisele, mis aitab vähendada maagaasi ning põlevkiviõli tarbimist. Kaugkütte elektrifitseerimisele saab kaasa aidata ka läbi erinevate pilootprojektide toetamise, kus soojusallikaks on näiteks maapõu, tööstusprotsess või veekogu.
Investeeringutoetused taastuvsoojuse tootmise seadmete rajamiseks on oluliselt vähendanud fossiilkütuste tarbimist küttesektoris. Võimalusel tasuks sarnaste toetusskeemidega jätkata, et toetada investeeringuid just väiksemates võrgupiirkondades. Lisaks tasuks kaaluda selliste toetusskeemide laiendamist uute kaugküttevõrkude ehitamiseks. Investeeringutoetuste tingimuste juures on oluline, et säiliks tehnoloogianeutraalsus, et oleks võimalik valida parim võimalik tehnoloogia.
Energiatõhususe ning varustuskindluse suurendamiseks on oluline, et ka tulevikus jätkuksid investeeringud kaugküttevõrkudesse, sest nii on võimalik vähendada fossiilkütuste tarbimist ja võrkude töötemperatuure. Nende investeeringute tegemiseks võib teatud juhtudel vaja minna investeeringutoetuseid. Kuna jahutustarbimine kasvab kiirelt, siis tõenäoliselt suurenevad tulevikus ka investeeringud kaugjahutusvõrkudesse.
Hoonete ning kaugküttevõrkude energiatõhususe suurenemine tähendab, et tulevikus võib hakata mitmetes võrgupiirkondades soojustarbimine langema. Selleks, et vältida kaasnevat hinnatõusu võrgupiirkondades ning tõsta õhukvaliteeti tiheasustuspiirkondades on vaja ka tulevikus toetada nii kortermajade kui ka eramajade kaugküttevõrguga liitumist. Toetusmeetmete kulutõhususe tõstmiseks tasuks katsetada asumipõhist liitumist, kus terve piirkond liidetakse korraga, nt toetatud pilootprojektidena.
Suurematel linnadel on kohustus koostada kütte- ja jahutuskavad70, mis peavad mh hindama ja kaardistama energiatõhususe suurendamise potentsiaali, sealhulgas madalatemperatuurilise kaugkütte valmiduse, tõhusa koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia kasutamise potentsiaali küttes ja jahutuses selles konkreetses piirkonnas. Uuendatud Eesti kliimaandmete alusel hoonete jahutusvajadus ja seonduv energiatarve suureneb, millega arvestatakse hoonete projekteerimisel71.
Põlevkivist, uttegaasist ja põlevkiviõlitööstusest sõltuvad võrgupiirkonnad (nt Narva, Kiviõli, Kohtla-Järve ja Jõhvi võrgupiirkonnad) on 2040. aastaks suurel määral üle läinud alternatiivsetele lahendustele, kus kaugküttevõrkude soojusvarustus tagatakse puhaste energiaallikate baasil, mida saab toetada tööstusprotsessidega kaasnev heitsoojus. Heitsoojust kasutatakse nendes võrgupiirkondades tõenäoliselt nii kaua kui see vastab keskkonnanõuetele ning on majanduslikult mõistlik, mis sõltub omakorda põlevkivitööstuse tulevikuarengutest.
Kodumaised biokütused pakuvad vajalikku varustuskindlust ja isemajandamise suutlikkust nii kaug- kui lokaalküttes täna ja tulevikus. Biomassi tarbimismahud energeetikas on viimastel aastatel stabiliseerunud ning suuremad muutused seonduvad lähiaastatel peamiselt Ida-Virumaa energeetikaküsimuste
70 artikkel 25 Direktiiv - 2023/1791 - EN - EUR-Lex 71 1. juunil uuenevad hoonete energiatõhususe nõuded | Kliimaministeerium
17
lahendustega. Mõningal määral võib biomassi tarbimist mõjutada ka kaugküttepiirkondade taasloomine väikeasulates jms. Tulevikus on soojusvarustuse korraldamisel puitkütustel endiselt suur roll, sest ka kõrge lisandväärtusega toodete tootmisel ning säästlikul metsade majandamisel tekib hulgaliselt madalväärtuslikku materjali, mida on otstarbekas kohalikus energeetikas kasutada. Säästlikkuse kriteeriumite kasutamine, sihtrühma laiendamine ning EL EUDR määrus (raadamisvabade toodete määrus) tõstavad suurema tähelepanu alla jätkusuutlikud tarneahelad, mille digitaalsel korraldamisel on Eestis olulised eelised (mh puitkütuste ekspordil).
6. TRANSPORDIKÜTUSTEGA VARUSTATUS
Transpordi energiatarbimine peab lähemate aastate jooksul muutuma tõhusamaks, saavutatav muutus on suurim kogu transpordikütuste tarbimise ajaloos ja selle elluviimist suunatakse läbi poliitikameetmete.
Taastuvate kütuste osakaalu järjepidev kasv vähendab oluliselt fossiilsete vedelkütuste tarbimist, mis omakorda toob kaasa muutusi vedelkütuste hulgi- ja jaeturul. Lisaks on vedelkütuste osakaalu vähenemisel mõju vedelkütusevaru kogusele ja haldamisele.
Vedelkütustelt üleminekut alternatiivkütuste tarbimisele edendatakse transpordi- ja liikuvuse arengukava
2021-2035 alusel rakendatavate meetmetega. Transpordivahendite järkjärguline ülemineku kohustus senistelt fossiilsetelt transpordikütustelt alternatiivsetele energiaallikatele (sh taastuvelekter, taastuvkütused) tuleneb peamiselt järgmisest EL regulatsioonist:
• Jõupingutuste jagamise määruse (ESR, (EL) 2018/842) kohaselt tuleb vähendada KHG heiteid võttes kasutusele rohkem kütusesäästlikumaid sõidukeid, elektrisõidukeid, taastuvkütuseid ja muid madala süsinikusisaldusega lahendusi.
• Alternatiivkütuste määruse (AFIR, (EL) 2023/1804) kohaselt tuleb tagada alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu ELis
• Heitkogustega kauplemise määruse (ETS2, (EL) 2023/959) kohaselt 2027. aastast rakenduv Euroopa Liidu ETS2 annab süsinikuhinna ka transpordikütustele, mis suurendab majanduslikku motivatsiooni vähese heitega lahendustesse investeerimiseks. Põhieesmärk on maksustada suure CO2 jalajäljega kütuseid ning läbi selle suunata transpordisektorit kasutama väiksema CO2 jalajäljega kütuseid.
• Taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused72 moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest (26% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata) või peab transpordisektor saavutama aastaks 2030 kasvuhoone gaaside heite vähendamise 14,5%. Lisaks peab olema täiustatud biokütuste osakaal vähemalt 5,5 % aastaks 2030, millest muud kui bioloogilise päritolu taastuvkütuse osakaal peab olema vähemalt 1 %. Täiustatud biokütuseks loetakse vedelaid või gaasilisi biokütuseid, mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 II lisa A osas nimetatud toorainetest ning ei konkureeri toidu- ja söödatootmisega ning omavad suuremat kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali. Merenduses püüavad vedelkütuse tarnijad tagada, et 2030. aastast on muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaal meretranspordisektorile tarnitava energia üldkoguses vähemalt 1,2%.
Alternatiivsete transpordikütuste kasutusele võtu kavandamisel on aluseks alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand73 ja elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs74. 2025. aasta lõpuks peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile alternatiivkütuste poliitikaraamistiku75, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi (sh tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega).
72 Taastuvkütused on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL 2023/2413) kohaselt IX lisa lähteainetest toodetud vedelad biokütused, biometaan ning lisaks taastuvelekter ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused. 73 Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf 74 Energex OÜ Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708 75 Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf
18
Taastuvenergia osatähtsuse tõstmisesse transpordis alternatiivkütustega varustatuse tagamisega panustab käesolev arengukava (ptk 2 ja 3) järgmiste tegevustega:
• taastuvelektri tootmise suurendamine (maismaa-, meretuuleparkide ja päikeseelektrijaamade rajamine) ja nende rajamisega seonduv elektrivõrkude tugevdamine, sh laadimistaristu investeeringutega arvestamine (nii kergsõidukitele hoonete juurde76 ja laadimispargid summaarse väljundvõimsusega vähemalt 600 kW 2027. aasta lõpuks, kui raskeveokitele TEN-T põhiteedevõrgus vähemalt 3600 kW väljundvõimsusega laadimispargid ja üldteedevõrgus vähemalt 1500 kW väljundvõimsusega laadimispargid 2030. aastaks, lisaks ühistranspordi elektrifitseerimine, sadamates täiendavad võimsused merenduse elektrifitseerimisel77);
• taastuvgaaside tootmine ja sisestamine gaasivõrku loomaks võimalust mh transpordis taastuvgaaside kasutuseks;
• taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku tootmise ja taristu loomine mh transpordis vesinikusõidukite kasutusele võtuks;
• taastuvkütuste osakaalu suurendamine transpordis, eriti nende sõiduvahendite puhul millel on tehnoloogiliselt keeruline ning aeganõudvam teha üleminekut puhtamale energiale (nt merendussektor ja lennundussektor).
Vedelkütuste varustuskindlus tuleb tagada kriitilistes sektorites üleminekuperioodil alternatiivkütustele. Kuigi vedelkütuste kogutarbimine väheneb, jäävad need paljudes sektorites (nt pääste, kaitse, rasketransport ja rahvusvaheline logistika) asendamatuteks vähemalt mõne aja jooksul. Strateegilised prioriteedid vedelkütustega varustamise toimepidevuse tagamisel on varude paindlik kohandamine, kriitiliste sektorite varustuskindlus, alternatiivkütuste kättesaadavuse edendamine ning logistikavõimekuse säilitamine. Järjest kasvab kodumaiste või piirkondlike taastuvkütuste osakaalu suurendamise olulisus varudes – nt biokütused, HVO, e-kütused. Taastuvkütuste tarneahelate töökindluse toetamine on oluline kogu väärtusahela ulatuses: toorme kättesaadavus, tootmisvõimekus, logistikavõrk. Vedelkütustelt alternatiivkütustele üleminekuga seoses vajab vedelkütusevaru hoidmise kõrval muude transpordikütuste varu hoidmise vajadus täpsustamist..
7. ÜLEVAADE JUHTIMIS- JA RAKENDUSKORRALDUSEST
Arvestades arengukavale ja mõjude hindamistele seatud nõudeid on arengukava koostamisettepaneku kokkupanek, ettevalmistavad töörühmad, eelnõu koostamine (sh ettevalmistavad tegevused, mõjude hindamised) ja kooskõlastamine kokku võtnud viis aastat (arvestades alusuuringuid, veelgi kauem). Viimase viie aastaga muutunud geopoliitilised olud tõestavad, et energiamajanduse arengu planeerimine kümnendi või pikemas vaates peaks olema oluliselt paindlikum ja muutustele kiiremini reageeriv, kui see on täna õigusaktidega sätestatud. Puhta energiaga majandusele üleminekuks vajalik sünergia teiste sektoritega eeldab, et ENMAK 2035 elluviimine ning järgmiste arengudokumentide koostamine arvestab samaaegselt toimuvaid globaalseid, regionaalseid ning kohalikke muutusi. Energiajulgeoleku tagamisel kiirelt muutuvates oludes on vaja luua, sümbioosis Euroopa Liidu algatuste ja regulatsiooniga, kohalikul tasandil vajalike muudatuste rakendamiseks erinevate huvirühmade aktiivsel osalusel ning panustamisel põhinev interaktiivselt uuendatav lähenemine. Selleks analüüsitakse ENMAK 2035 elluviimise käigus alternatiivseid energiamajanduse strateegilise planeerimise meetodeid ning vajadusel ja võimalusel võetakse need kasutusse.
Arengukava aitab kaasa strateegias Eesti 2035 toodud vajalikele muutustele ning annab sisendi nii kohalikele energia- ja kliimakavadele kui Euroopa Komisjonile esitatava riikliku energia- ja kliimakava eduaruandesse, Euroopa Komisjonile 1.01.2028 esitatavasse riikliku energia- ja kliimakava projekti.
76 Laadimisi käsitleb (sh suurema läbilaskevõime investeeringute kogumaksumus kodulaadimistel 30 mln eurot, raskeveokitel 69 mln eurot, sadamates 8,5 mln eurot, ühistranspordi elektrifitseerimisel 7,5 mln eurot) Jaotusvõrgu arengukava aastani 2035 jaotusvorgu_arengukava_aastani_2035_ddf1a76dad.pdf 77 Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708
19
Vastavalt strateegilise planeerimise raamistikule78 toimub arengukava elluviimise juhtimine ja rakendamine igal aastal koostatava riigieelarvega seotud programmi ja tulemusaruande baasil79. Vastavalt valdkonna arengukava koostamist reguleerivale määrusele80 ja ENMAK 2035 koostamisettepanekule81 moodustati ENMAK juhtkomisjon82, mille peamine funktsioon on nõustada arengukava koostamist ja rakendamist (sh tagasiside tulemusaruandele).
Riigi ülesanded kohalike omavalitsuste võimestamisel ja kaasamisel riiklike energia- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning kohalike omavalitsuste võimalikud tegevused on loetletud lisas 7. Turuosalistel on energiamajanduse kujundamisel kanda järgmised rollid:
• elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused ja elutähtsa teenuse osutajad: kohustused on sätestatud hädaolukorra seaduse ja valdkondlike määrustega, sh täpsustab toimepidevuse tagamisega seotud meetmed 2025. aasta lõpuks Riigikantselei poolt koostatav toimepidevuse strateegia;
• valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused: valitsusasutused (KLIM eestvedamisel) koordineerivad ENMAK koostamise protsessi ning korraldavad elluviimise seiret, sh valdkondlike andmete kogumist. Erinevatel valitsusasutustel on oma roll täita energiajulgeoleku tagamisel ning rahvusvaheliste suhete ning regulatsioonide väljatöötamisel Euroopa Liidus, erinevates energiamajanduse valdkondades (elekter, soojus-jahutus, kütused) ning panustatakse erinevate meetmete väljatöötamise ja rakendamisega (nt toetusmeetmete väljatöötamine). Maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO-d) ja kohalikud omavalitsused (KOV-d) panustavad energia tootmise arendamisse, edastamisse ja tarbimise kujundamisse kohalike meetmete rakendamisega, sh kohalike energia- ja kliimakavade83 kaudu. Kõik avaliku sektori (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste) asutused peavad ise olema eeskujuks energiasäästukohustuste täitmisel ja taastuvenergia kasutusele võtmisel (sh päikeseenergiaseadmete paigaldamisel);
• võrguettevõtted (Elering; Elektrilevi jt jaotusvõrguettevõtted): võrguettevõtjate rolliks on energiavõrgu jätkusutlik ja arendamine ja käitamine;
• tavatarbijad: tavatarbijate (era- ja äritarbijad) tegevus energiasäästumeetmete rakendamisel aitab kaasa energiasäästukohustuste84 täitmisele ning summaarse energianõudluse vähenemisele. Samuti on aktiivsetel tarbijatel oluline roll ka tarbimise juhtimisel. Lisaks on tavatarbijatele seatud ootus aktiivselt kaasa lüüa vabaühenduste tegevuses, et aktiivselt osaleda energiamajanduse kujundamise protsessides;
• tootjad ja tarnijad: energia tootjate ja tarnijate rolliks on tagada tarbijatele energiavarustus parima hinnaga ning ratsionaalsete investeeringutega, panustada energiasäästukohustuste täitmisse läbi energiatõhusamate ja puhtamate tootmis- ja tarneprotsesside ning taristu arendamise, mh taastuvenergia tootmiseks ja salvestuseks. Tootjad ja tarnijad teevad tihedat koostööd riigisektoriga varustuskindluse tagamiseks vajalike lahenduste väljatöötamisel;
• vabaühendused: vabaühendused on peamised koosloome protsesside kujundajad. Vabaühendustele on seatud ootus edastada sihtgruppide huve ja vajadusi riiklikule tasandile, kogudes sisendit läbi kaasamisprotsesside ning tehes ettepanekuid riiklike eesmärkide saavutamiseks;
• arendus- ja teadusorganisatsioonid, konsultatsiooni- ja planeerimisettevõtted: nende rolliks on pakkuda analüütilist ja teaduslikku tuge teistele turuosalistele, nii sektori arengu suunamisel kui ka konkreetsete sekkumismeetmete ja lahenduste väljatöötamisel, läbi viia alus- ja rakendusuuringuid ja/või arendustegevusi ning nendega seonduvaid tegevusi (sh õpetamine - inseneride/ teadlaste juurdekasv, publitseerimine ja tehnoseire) (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus),
78 Arengukavad ja strateegiline planeerimine | Eesti Vabariigi Valitsus 79 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium 80 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja 81 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 82 ENMAK 2035 juhtkomisjoni koosseis aprill 2025_0.pdf 83 Kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavad | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee) 84 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja
20
teadusarendustegevusega energeetika ja seonduvates valdkondades toetada loodud teadmuse jõudmist turule.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste täpsemad kirjeldused on toodud lisas 1.1. Olulisemate kavandatud tegevuste tähtajad ja vastutajad on toodud tabelis 6.
Tabel 6. ENMAK 2035 olulisemad kavandatud tegevused, tähtajad ja vastutajad.
Olulisemad kavandatud tegevused Tähtaeg Vastutajad
Elektrivarustuse tagamine
Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamine Pidev Elering, Kliimaministeerium
Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turu tasemetel 2027
Süsteemihaldur ja bilansihaldurid, ja agregaatorid, Kliimaministeerium
Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude regulatsiooni ühtlustamine Pidev Kliimaministeerium, Elering jt turuosalised
Elektrisalvestuse rajamine 2025 - 2035 Turuosalised, Kliimaministeerium (regulatsioon)
Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused) 2035 Elering, Elektrilevi, Kliimaministeerium
Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine 2033
Energiatootjad, Kliimaministeerium, Elektrilevi, kohalikud omavalitsused
Gaasivarustuse tagamine
Balti ja Soome hulgituru arendamine Pidev Kliimaministeerium, Elering
Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine Pidev Elering, Eesti Varude Keskus, Kliimaministeerium
1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimekuse loomine 2040
Biometaani tootjad, kohalikud omavalitsused, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kütte ja -jahutuse tagamine
Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine 2035
Kaugkütte ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, Kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kaugjahutuse arendamine 2035 Kaugjahutuse ettevõtjad, Kliimaministeerium, kohalikud omavalitsused
8. RAHASTAMISE PROGNOOS Arengukava perioodil 2026-2035 energiavarustuskindluse ning konkurentsivõimelise energia hinna tagamiseks vajalik initsieerida ca 5,6…10 mlrd € mahus investeeringuid ning rakendada riiklikke meetmeid kokku hinnanguliselt 1,3 - 1,6 mlrd euro ulatuses (tabel 7), sõltuvalt rahastusotsustest. ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja taastuvenergia tasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu (hõlmab tuumaenergia regulatsiooni ja kasutusele võtu raamistiku loomist). Lähiaastatel toimub 2028. aastal algava Euroopa Liidu rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik uue perioodi vahendid võimalikult perioodi algusest kasutusele võtta.
Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) 85 alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku ca 171 mln euro eest tegevusi, sh, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja investeeringud elektrivõrgu tugevdamisse.
Soojusmajandusega seotud taristu arendamise eelduseks on hoonete renoveerimine, sealjuures on kavandatud struktuurivahenditest aastani 2027 korterelamute renoveerimiseks 330 mln eurot.
Tabel 7. Kavandatud tegevustega seotud ENMAK 2035 alaeesmärkidesse panustavad rahalised meetmed
(alaeesmärkide tähistuse lühendid: energiajulgeoleku (EJ), kättesaadava ja taskukohase energia hinna (TK)
ning keskkonnasäästlikkuse (KK) tagamine)
85 Eesti taastekava | Riigi Tugiteenuste keskus
21
Rahalised meetmed, mln eurot 2025-2030 2031- 2035
Rahastusallikad Alaeesmärk
ELEKTER
Juhitav võimsus (strateegiline reserv või saartalitlusreserv, tulevikus uus juhitav
võimsus ) 150…300 150…300 Rahastatakse läbi vastava reservitasu EJ, TK
Tuumaenergeetika kasutuselevõtu valmisoleku loomine86
35 38 Riigieelarve EJ, TK
Taastuvelektri toetus 454 337 Taastuvenergia tasu EJ, TK, KK
Elektrivarustus kokku 639…789 525…675 EJ, TK, KK
GAAS
Biometaani ja rohevesiniku toetused kokku 76 - Taastekava, Struktuurivahendid EJ, TK, KK
Soojus
Katlamajade ja soojustorustike uuendamine 22,5 Struktuurivahendid EJ, TK, KK
Soojussalvestite piloteerimine 1,5 Taastekava EJ, TK, KK
Soojus kokku 24 - EJ, TK, KK
KOKKU 739…889 525…675 EJ, TK, KK
ENMAK 2035 alusuuringutes prognoositud investeeringute vajadus kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele, süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele üleminekul, gaasivõrgu dekarboniseerimisel ja 2030. aasta energiatarbimise sihttasemete saavutamiseks rakendatavate energiatõhususe meetmega seoses on ülevaatlikult esitatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 2.
Aastani 2035 tehtavad suuremad investeeringud on indikatiivselt järgmised:
• peamiselt turupõhiselt rajatavad taastuvenergia tootmisvõimsused (maismaatuulepargid 1300- 1800 MW maksumusega ca 1,33 mln EUR/MW2024, meretuulepargid 0-1000 MW maksumusega ca 2 mln EUR/MW2024, päikesepargid 390-790 MW maksumusega ca 0,26 mln EUR/MW2024) erainvesteeringute, otseostulepingute ja 2025. aastal väljakuulutatava vähempakkumise tulemusel;
• salvestus (1000-1300 MW maksumusega ca 1 mln EUR/MW2024);
• sagedusreserv (600-1000 MW maksumusega 0,5-1,3 mln EUR/MW2024); • Eesti-Läti välisühendus 500 MW (EstLat4) aastaks 203387 (otsus 2027 maksumusega 1,2-2 mlrd
eurot, millest Eesti osa 0,6…1 mlrd €); • Eesti-Soome välisühendus 700 MW (Estlink3) aastaks 203588 (otsus 2027 maksumusega ca 1,5
mlrd eurot, millest Eesti osa ca 0,75 mlrd €). • Kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine või asendamine puhta energiaga 11,3 TWh (sh
2,4 TWh soojuspumbad) ja muude kütustega 3,2 TWh (sh tööstuses kasutatavad kütused, jäätmed) maksumusega ca 1 mlrd eurot;
• Vajalikud investeeringud gaasivõrgu toimimise tagamisse ca 93 mln €89.
86 Tuumaprogrammi rakendamise riigieelarvelised kulud ptk 4.5 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne.pdf 87 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf 88 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf 89 elering.ee/sites/default/files/2024-12/Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034.pdf
22
LISAD
LISA 1. KAVANDATAVATE TEGEVUSTE JA TUGITEEMADE KIRJELDUS
LISAD 2-8:
Lisa 2. Olukorra analüüs
Lisa 3. Ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest
Lisa 4. Mõjude eelhindamise kokkuvõte
Lisa 5. Ülevaade mõõdikute metoodikast ja allikatest
Lisa 6. Kaasamise protsess (sh eelnõule laekunud ettepanekute ja vastuste tabel)
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide
täitmisel
Lisa 8. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus lisas 3 lahendamist vajavate
küsimuste vastused
1
Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu
seletuskiri.
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................................. 2
2. Eelnõu otsuse sisu ....................................................................................................................................... 4
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................................. 16
4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud .................................................................................................... 16
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused .............................................................................................. 21
6. Eelnõu jõustumine .................................................................................................................................... 22
7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine ............................................................................... 22
2
1. Sissejuhatus
„Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (edaspidi ENMAK 2035) eelnõu on ette valmistatud riigieelarve
seaduse §20 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määruse nr 117 „Valdkonna arengukava
ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ alusel. Vabariigi Valitsus kiitis
arengukava koostamise ettepaneku heaks 18.11.20211.
Arengukava koostati, lähtudes Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja
suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud
vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukavas
on esitatud mh arengukava visioon aastani 2050, üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja
sihttasemetega (sh metoodika ja allikad); ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud
eesmärke saavutada ja maksumuse prognoos. Arengukava lisades on esitatud kavandatud tegevuste täpsemad
kirjeldused, energiajulgeoleku olukorra analüüs (sh taastuvenergiale üleminekul ja energiavarustuse olukord
analüüsitud stsenaariumidega elektri- ja gaasivarustused, küttes ja jahutuses ning energiatõhususes), ülevaade
varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest, mõjude eelhindamise kokkuvõte, ülevaade mõõdikute metoodikast
ja allikatest, kaasamisprotsess (ettevalmistavad töörühmad, laekunud ettepanekute arvestamine), kohalike
omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel, ENMAK 2035 koostamise ettepaneku
lisas lahendamist vajavate küsimuste vastused, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja mõjude
hindamise aruanne.
ENMAK 2035 katab riigi eelarve tulemusvaldkonda energeetika. ENMAK 2035 eelkäija on ENMAK 2030,
mis koondab Eesti energiapoliitika eesmärgid, arengukava visiooni aastaks 2050, eelmise perioodi arengukava
eesmärkide täitmise ülevaate, valdkondade arengu ülevaate (energiatarbimises ja energiatõhususes,
elektrimajanduses, soojusmajanduses, elamumajanduses, transpordi energiakasutuses, kütusemajanduses,
teadus- ja arendustegevuses, rahvusvahelises ja regionaalses koostöös), üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud,
alaeesmärkide täitmiseks meetmed varustuskindluse tagamisel ja primaarenergia tõhusamal kasutusel, seosed
teiste arengudokumentidega, juhtimisstruktuuri, kasutatud uuringud ja analüüsid. ENMAK 2030 on ellu viidud
igal aastal järgmiseks neljaks aastaks täpsustatava energeetika programmi kaudu ja ellu viimist seiratud eelneva
aasta kohta tehtud tulemusaruande kaudu. ENMAK 2030 mõõdikud on energeetika ja maavarade programmis
2024-2027 aastaks 2023 seatud sihttasemete võrdluses 2023. aasta andmete alusel suures osas täidetud.
ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdluses saab välja tuua, et ENMAK
2030 rakendamisel on riigieelarvega seotud energeetika programmi ja tulemusaruandesse2 lisatud mõõdikuna
indeks, mis näitab Eesti positsiooni riikide järjestuses energiajätkusuutlikkuse alusel. Energiajätkusuutlikkuse
indeks on ENMAK 2035 täitmise üldmõõdikuks. ENMAK 2035 energiavarustuse tagamiseks kavandatud
tegevused on detailsemalt välja töötatud kui ENMAK 2030, kuid samas on välja jäetud hoonefondi ja transpordi
energiatõhususe meetmed, mille kavandamine ja rakendamine tagatakse energiasäästukohustuse jaotuskava
alusel 2021-2030. ENMAK 2035 on juurde toodud energia kättesaadavuse ja taskukohasusega seotud
alaeesmärk (tabel 1).
1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktile 4.25 Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx 2 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
3
Tabel 1. ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdlus. PÕHISISU Kehtiv ENMAK 2030 ENMAK 2035
Üldeesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas
panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi
parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab
riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Üldmõõdikud Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse
muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk 65 % siseriiklikust
tarbimisest aastaks 2030 (2012 oli 25,8%, 2023 oli 41%)
Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris 10,5 mln tCO2ekv/a aastal 2030 (2012 oli 16,8 mln tCO2ekv/a, 2023
oli 3,7 mln tCO2ekv/a)
Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel Eesti oli
maailmas 129 riigi seas 2013. aastal 68. kohal, 2023. aastal
126 riigi seas 7. kohal, 2035 sihttase on olla esimese 15 riigi seas.
Tarbimise mõõdikud Energia lõpptarbimine ≤32,8 TWh aastal 2030 (2012 oli
33,2 TWh, aastal 2023 oli 30,2 TWh)
Primaarenergiaga varustatus 57,7 TWh aastal 2030 (2012 oli 64,1 TWh, 2023 oli 47,7 TWh)
Energia lõpptarbimine 29,4 TWh aastal 2030
Primaarenergia tarbimine 36,5 TWh aastal 2030
Varustuskindlusega
seotud mõõdikud
Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises on >
50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab
taastuvenergia vähemalt 100% aastaks 2030 (2012 oli see 0,75%, 2023 oli see 32%)
Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro)
elektrienergia lõpptarbimisest moodustavad > 10% aastaks 2030 (2024 oli see 27 %)
Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava sünkroonalaga
aastaks 2030 (ühendatud 2025) Gaasituru kontsentreeritus (HHI) aastal 2030 on <2000
(2012 oli 10 000, 2023 oli 4064)
Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector rajatud aastaks 2019 (avati 11.12.2019)
Energiamahukus 2 MWh/EUR1000SKP2012 aastal 2030 (2012
oli 5,6 MWh/EUR1000SKP2012
Puhta energia osakaal energia lõpptarbimisest >66 % aastal 2035.
Puhta energia osakaal elektri tarbimises aastal 2035 > 80%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 1200-1600 MW aastal
2035 (2024 oli 1350 MW)
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus on üle 100 % aastal (2023 oli 114,9%)
Energiamahukus alla EL keskmise aastal 2035
(2023=105,81 KGOE/EUR1000SKP, EL keskmine 78)
Alaeesmärk 1 Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus Energiajulgeoleku tagamine
Alaeesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -
tarbimine on säästlikum panustama majanduse arengusse ja
Eesti elanike heasse toimetulekusse.
Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Alaeesmärk 3 Kolmandat üldeesmärgi aspekti (majanduse seisund)
alaeesmärkide seas ei kajastatud, sest varustuskindluse ja
primaarenergia tõhusam kasutuse alaeesmärkide meetmete rakendamise toimel peab energiamajandus panustama
majanduse arengusse ja Eesti elanike heasse
toimetulekusse.
Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Meetmed,
kavandatud
tegevused,
poliitikainstrumendid
1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus
ülekanne;
1.3 Gaasivarustuse tagamine; 1.4 Kütusevarude säilitamine;
1.5 Soojusenergia tõhus tootmine;
1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö. 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine
transpordis;
2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;
2.3 Tõhus sõidukipark;
2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;
2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine;
2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne;
2.7 Avaliku sektori eeskuju 2.8 Energiasääst muudes sektorites
Energiasäästu meetmed 2021-2030 rakendatakse
energiasäästukohustuse jaotuskava alusel.
ELEKTRIVARUSTUS:
Juhitava võimsuse tagamine
Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine
Elektrisalvestuse käivitumine Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega
Turukorralduse arendamine Balti ja Soome jaeturgude
ühtlustamiseks Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine
Riskide maandamine
GAASIVARUSTUS:
Turukorralduse arendamine
Gaasiinfrastruktuuri ja
gaasivaru tagamine Taastuvgaaside soodustamine
KÜTE JA JAHUTUS
Taristu arendamine
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutuse suurendamine
Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine
Fossiilkütuste asendamine
Soojussalvestite rajamine Kaugjahutuse arendamine
ENMAK 2035 eelnõu koostamise eest vastutas ja seda juhtis Kliimaministeeriumi energeetikaosakonnas
strateegilise planeerimise juht Irje Möldre ([email protected]).
4
ENMAK 2035 eelnõu on koostatud vastavalt valdkonna arengukava koostamisele seatud nõuetele. Arengukava
kirjeldab püstitatud eesmärke ja nende täitmiseks kavandatud tegevusi, seab mõõdikud ja sihttasemed aastaks
2035, visiooniga aastani 2050. Arengukava lähtub strateegias Eesti 2035 seatud kohustusest minna üle
kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050. Arengukava alaeesmärkideks on Maailma
Energeetikanõukogu energiajätkusuutlikkuse kolmikvaade: tagada energiajulgeolek, kättesaadavus ja
taskukohasus ning keskkonnasääst. Arengukava toob välja energiamajanduse korralduse seadusega 2030.
aastaks seatud taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud poliitikainstrumendid elektri- ja soojusenergia
tootmisel ning kavandab sihttasemed aastani 2035. Arengukava arvestab kavandatava kliimakindla majanduse
seadusega. Arengukava aitab kaasa 2025. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatava alternatiivkütuste
poliitikaraamistikuga seonduvate vajadustega transpordikütustega varustatuse tagamisel (eelkõige
elektrisõidukitele, biometaani ja rohevesiniku kasutusele üleminekuks transpordis). ENMAK 2035
rakendamisel koostatakse igal aastal riigieelarvega seotud programm ja tulemusaruanne.
2. Eelnõu otsuse sisu
Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsusega kinnitatakse Energiamajanduse arengukava aastani 2035.
Arengukava on koostatud koostöös teiste ministeeriumide, turuosaliste, erialaliitude ja huvirühmadega
eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja tegevused, mis aitavad pikaajaliselt tagada
energiajulgeolekut, minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagada energia kättesaadavuse,
taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse. Arengukava kavandatakse Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks
esitada 2025 detsembris.
Arengukava üldeesmärk on järgmine: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi
konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas kolm alaeesmärki:
❖ energiajulgeoleku tagamine;
❖ energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;
❖ energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.
Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Eesmärkide täitmiseks kavandatud tegevused, alaeesmärgid: (EJ) energiajulgeoleku, (TK)
kättesaadava ja taskukohase energia hinna ning (KK) keskkonnasäästlikkuse tagamine.
KAVANDATAVAD TEGEVUSED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS
ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
GAASIVARUSTUSE
TAGAMINE
KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
Juhitava võimsuse tagamine (EJ, TK)
Turu korraldamine Balti ja Soome
turgude ühtlustamiseks (EJ, TK) Taristu arendamine (EJ, TK, KK)
Tarbimise juhtimise potentsiaali
kasutusele võtmine kõigil turutasemetel
(EJ, TK)
Gaasiinfrastruktuuri ja
gaasivaru tagamine (EJ, TK)
Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus (EJ, TK,
KK)
Elektrisalvestuse käivitumine turupõhiselt
(EJ, TK)
Taastuvgaaside soodustamine (EJ,
TK, KK)
Energiatõhususe suurendamine ja
moderniseerimine (EJ, TK, KK)
Valmisoleku loomine tuumaenergia kasutuselevõtuks (EJ, TK, KK)
Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes)
(EJ, TK, KK)
Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega (EJ, TK)
Soojussalvestite rajamine (EJ, TK, KK)
Turu korraldamine Balti ja Soome
jaeturgude ühtlustamiseks (EJ, TK)
Kaugjahutuse arendamine (EJ, TK, KK)
Kütusevabade energiaallikate osakaalu
suurendamine (EJ, TK, KK)
Investeerimisriskide maandamine (EJ, TK,
KK)
5
Arengukava rakendamisel lähtutakse järgmisest:
1. Tarbijatele peab olema tagatud taskukohane energiahind, arvestades majanduse
konkurentsivõimega ja Euroopa Komisjoni taskukohase energia tegevuskavaga3.
2. Puhta energiaga majandusele üleminekuks ja soodsama energiahinna saamiseks tuleb
suurendada taastuvenergiale üleminekut arvestades Euroopa Komisjoni puhta tööstuse
plaaniga4. Eesti on seadnud energiamajanduse korralduse seaduse eesmärgi toota 2030. aastal
taastuvelektrit aastases mahus samapalju, kui on Eesti enda aastane elektritarbimine. Elering on
prognoosinud elektritarbimist 2030 aastaks 10,4 TWh/a ja 2035 aastaks 12,2 TWh/a5. Arvestades 2025.
aastaks prognoositud taastuvelektri toodanguga 5 TWh6, kavandatud vähempakkumise tulemusel
täiendava toodanguga kuni 2 TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega
moodustaks aastal 2030 toodetav taastuvelekter kuni 8 TWh ehk orienteeruvalt 75-85 %, mitte 100 %
tarbimisest. 12,2 TWh tarbimismahu katmiseks oleks vaja veel täiendavalt 4,2 TWh/a taastuvelektrit.
Antud mahus tarbimise katmiseks ei pruugi mittejuhitava elektrienergia tootmine sellises mahus olla
nii majanduslikult kui elektrisüsteemi seisukohalt põhjendatud.
3. Elektrienergia tootmisel tuleb tagada igal ajahetkel piisav juhitavate võimsuste7 maht.
Olemasolevad põlevkivielektrijaamad töötavad kuni nende asendamiseni uute juhitavate võimsustega
(nt gaasielektrijaamad). Juhitavat võimsust aitavad tagada ka koostootmisjaamad ja Kiisa
gaasielektrijaam (turu kasutusse andmine kavandatud 2028. a.). Riigikogu otsuse8 alusel on ette
valmistamisel regulatsioon tuumaenergia9 kasutuselevõtu tingimuste määratlemiseks ning
tuumaprogramm perspektiivis tuumajaama rajamise võimaluse loomiseks.
4. Arendada tuleb paindlikkusteenuseid võtmaks kasutusele energiasalvestuse ja
tarbimise juhtimine potentsiaal, mis aitab nihutada tiputarbimist, vähendada hindade volatiilsust ja
siduda energiasüsteemi rohkem taastuvenergiat.
5. Imporditavast maagaasist sõltuvust tuleb vähendada, selleks on vajalik gaasivõrgus kohalikult
toodetud taastuvgaaside (sh biometaan, rohevesinik, sünteetiline metaan Power-to-Gas meetodil)
osakaalu suurendamine, seonduvate tarneahelate väljaarendamine ning gaasivõrgu toimimine
regionaalses koostöös.
6. Energiavõrkude arendamine peab lähtuma mh taastuvenergiale üleminekul järjest lisanduvatest
uutest tootmisvõimsustest halvendamata võrgu toimimise kvaliteeti. Elektrisüsteemi (sh -turu, -võrgu)
efektiivsemaks toimimiseks tuleb mh hinnata täiendavate välisühenduste vajadust Läti ja Soomega
arvestades nii taastuvenergia tootmisseadmete potentsiaalsete asukohtade10, majandusliku ja
keskkonna-alase põhjendatuse kui välisühenduste arendamisel kõrgema hinnapiirkonnaga aladega Eesti
majanduse tervikliku konkurentsivõime ja ühiskondliku kasuga.
7. Elutähtsate teenustega seotud kriitilise energiainfrastruktuuri11 vastupanuvõimet tuleb
suurendada võttes arvesse hübriidohte, st ohtude tuvastamist ja ennetamiste, ohu korral reageerimist
ja algse olukorra taastamist.
8. Rohevesiniku tootmisele ja kasutusele võtule tuleb luua eeltingimused 2035. aastaks, et 2040. aasta
perspektiivis oleks võimalik koostöös Läänemere regiooni riikidega rajada (rohe)vesiniku
transiiditaristu koos salvestusvõimekustega ja seonduvate tarneahelatega.
3 Affordable Energy - European Commission 4 Clean Industrial Deal - European Commission 5 Aastase tarbimise prognoos tabelis 4.4 Elering_VKA_2024.pdf 6 Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx 7 Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, nt päevi kestva pakase korral. Need võimsused
tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, nt Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks. Varustuskindlus 2021 lk.pdf
(elering.ee) 8 Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamise ja õigusraamistiku loomise otsus 5.06.2024 Tuumaenergeetika - Riigikogu 9 Tuumajaama saab Eesti elektrisüsteemis arvestada osaliselt juhitava võimsusena, kuna Eestis arendatava tuumaelektrijaama väikereaktorist tulenevat
võimsust on võimalik kiiresti tõsta – 1,5 MW/minutis. Näiteks on võimalik 15 minutiga saavutada 22,5 MW võimsus. Lõplikud parameetrid selguvad tehnoloogia valikul ja rajamisel. 10 Nt Eesti-Läti neljas ühendus viia üle Saaremaa ja Eesti-Soome kolmas ühendus Läänemaalt, et luua potentsiaal lähedal asuvate taastuvenergiaalade
kasutuselevõtuks. 11 Kriitiline infrastruktuur (KI) on vara, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute toimimiseks. Näiteks
tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks. See on infrastruktuur, mille kahjustada saamine või hävimine
mõjutaks oluliselt riiki. (Euroopa Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ) Kriitilise infrastruktuuri küberkaitse | RIA
6
9. Kaugkütte ja -jahutuse senisest suurem elektrifitseerimine, et minna fossiilkütuste tarbimiselt üle
soojussalvestuse, keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele ning tagada valmidus madalatemperatuurilisele
kaugküttele üleminekuks.
Puhta energiaga majandusele üleminekuks vajalikud tegevused on toodud joonisel 2.
Joonis 2. Puhta energiaga12 majandusele üleminekuks vajalikud põhitegevused energiamajanduses.
ENMAK 2035 eelnõus välja töötatud eesmärkide, mõõdikute, sihttasemete ja kavandatud tegevustega seotud
poliitikainstrumentide aluseks on:
1. Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud uuringud (ülevaade ENMAK 2035 lisas 2)
2. ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruanded ENMAK töörühmade töödokumendid |
Energiatalgud
3. Esimesele ENMAK 2035 tööversioonile seisuga 17.11.2023 asjaomaste asutuste ja turuosaliste esitatud
ettepanekud seisuga 21.03.2024 koostatud vastused ENMAK 2035 tööversiooni seisuga 13.11.2024
lisas 6.2 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava
4. ENMAK 2035 tööversioonile seisuga 13.11.2024 esitatud ettepanekute vastused ENMAK 2035 eelnõu
lisas 6.2 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium
5. Kliimaministri poolt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega energeetika-
ja keskkonnaministri poolt 17.04.2025 vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
6. Riigikantselei mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustiku täitmine ja selle kohta koostatud
aruanne https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise sisendid ja väljundid on toodud joonisel 3.
12 Puhas energia: esikohal energiatõhusus, taastuvenergiaallikatel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/attachment/860103/Clean_energy_et.pdf
Elektrifitseerimine
• Elektrisõidukitele üleminek
• Soojuspumbad küttes ja jahutuses
• Rohevesiniku taristu rajamine
• Elektrivõrgu tugevdamine ja täiendavad välisühendused (EstLat4, EstLink3)
Uue tootmise rajamine
• Juhitava elektrienergia tootmisvõimsuse 1200-1600 MW tagamine
• Tuule-, päikse-, akupargid
• Gaasisüsteemi dekarboniseerimine (biometaan, süngaas)
• Elektrienergia eksport
• Narva, Jõhvi/Ahtme, Kiviõli soojusvarustuse puhtale energiale
Majanduskasvu eeldused
• Energiasõltumatus, vajalikus mahus taastuvenergia tagamine igal ajahetkel
• Suurtarbijate lisandumiseks valmisolek (omatarbeks tootmine, salvestus)
• Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri otseostulepingud)
• Fossiilkütuste kasutuse lõpetamine kaugküttes ja -jahutuses
• Kliimaneutraalsus
7
Joonis 3. ENMAK 2035 koostamise ja rakendamise sisendid ja väljundid.
Aastaks 2050 kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kavandamisel on arengukavas arvestatud
järgmisega:
• aastal 2035 jääb elektritarbimine hinnanguliselt 9,3-12,2 TWh/a vahemikku 13 (täpselt on keeruline
prognoosida, elektritarbimine võib väheneda või kasvada nt suurtarbijate kadumisel või lisandumisel
uue puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse tekkel), kuid samas majanduse
energiaintensiivsus14 väheneb võrreldes tänasega seoses energiatõhususe meetmete rakendamise
(näiteks Eesti teenindussektoris, mis on EL energiamahukaim, vt lisa 1.2.10) ja taastuvelektrile
üleminekuga (potentsiaalsed lisanduvad tööstusettevõtted jm tarbijad rakendavad
kestlikkusaruandlust15 ja nullnetotööstuse määruse16 nõudeid);
• aastaks 2035 on prognooside ja tänase teadmise kohaselt puhta energia osakaal elektritarbimises
>80 %;
• elektritootmises on juhitamatu (tuule- ja päikeseenergia) elektritootmise kõrval tagatud
juhitavad võimsused;
• tuule- ja päikeseelektri tarbimise tõhustamiseks ja tasakaalustamiseks ning hinnavolatiilsuse
vähendamiseks võetakse laialdasemalt kasutusele energia (s.t soojuse ja elektri) salvestusseadmed;
• tarbimise juhtimist rakendatakse nii tiputarbimise kui ka toodangu ülekoormuse nihutamiseks;
• kliimaneutraalsest energiatootmisest ja kliimakindluse tagamisest lähtuv elektrivõrgu tugevdamine;
• taastuvenergiale üleminek tähendab energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja seotud
majandussektorite kohanemist;
• kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus (eelarve kujuneb mh kohalike energia- ja kliimakavade
alusel).
13 Sõltuvalt aluseeldustest on tarbimise prognoos aastaks 2035 erinev, nt Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute
Keskus 1.07.2025.xlsx, Elekter – Rohetiigri Energia Teekaart 2025 ja Tabel 4.4 Elering_VKA_2024_0.pdf 14 Energiaintensiivsus – primaarenergia tarbimise suhe sisemajanduse kogutoodangusse 15 Kestlikkusaruandlus 16 Nullnetotööstuse määrus - Euroopa Komisjon (europa.eu)
2025-2035 ENMAK 2035 rakendamine:
igal aastal, riigieelarvega seotud neljaks
aastaks koostatav programm ja eelneva
aasta tulemusaruanne (ENMAK 2035
eesmärkide, sihttasemete ja kavandatud
tegevuste täitmise kohta)
Strateegia Eesti 2035: vajalikud muutused
kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminekuks
REKK 2030: Riikliku energia- ja
kliimakava aastani 2030
ajakohastamine ja eduaruanne
Euroopa Komisjonile
ENMAK 2035 juhtkomisjon: nõuandev
ekspertide kogu
2023-2024 ENMAK 2035 mõjude
hindamine: keskkonnamõju strateegiline
hindamine ja muude mõjude hindamine
2021-2023 ENMAK 2035 koostamise
ettepanek ja ettevalmistavad töörühmad:
huvirühmadest moodustatud
töörühmade tulemuste alusel
arengukava eelnõu koostamine
2024 ENMAK 2035 eelnõu: Eestis on kindel
ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas
energiamajandus
➢ üld- ja alaeesmärgid,
mõõdikud
➢ kavandatud tegevused ja
nende rakendamise
poliitikainstrumendid
tugiteemad
➢ rakendamise korraldus,
maksumuse prognoos
➢ keskkonnamõju strateegiline
hindamine, mõjude hindamine
➢
2020-2023 koostatud kliimaneutraalsele
energiatootmisele ülemineku uuringud
Kasvuhoonegaaside heite
prognoos energeetikas:
kavandatavate tegevuste
rakendamise alusel Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse
koostatav aruandlus Euroopa
Komisjonile
8
Elektrivarustuses lähtutakse arengukavas järgmisest:
1. 2030. aastaks seatud riiklik taastuvenergia eesmärgi täitmine sõltub elektritarbimise mahust ja
turupõhiselt lisanduvatest taastuvelektri tootmisvõimsustest. Arvestades 2025. aastaks
prognoositud taastuvelektri toodanguga 5 TWh17, kavandatud vähempakkumise tulemusel täiendava
toodanguga kuni 2 TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega moodustaks aastal
2030 toodetav taastuvelekter kuni 8 TWh, aastaks 2035 on seega vaja juurde tarbimise mahu 9,3-12,2
TWh katmiseks aastal 2035 kuni 4,2 TWh taastuvelektri toodangut. 2. Eestis on vaja rajada juhitavaid tootmisvõimsuseid, mis suudaksid hinnalt regionaalsel
elektriturul konkureerida. Eesti importis 2024. aastal ligikaudu kolmandiku tarbimise katmiseks
vajalikust elektrienergiast. Taastuvelektri tootmine tuule- ja päikseparkidega on kiireim ja soodsaim
viis vajalikku võimsust rajada, kuid nende kõrval peab olema juhitavaid elektritootmisvõimsusi ja
salvestust ajaks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.
3. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus võib kasvada 10 aasta vaates orienteeruvalt 1200 kuni 1600MW-
ni. Seda vajadust aitavad katta Eestis täna olemasolevad keevkihtplokid, uus gaasielektrijaam läbi
reservvõimsuse mehhanismi elektrisüsteemis säilitamise kuni 2035 ja muu juhitav võimsus. Samuti
uute gaasielektrijaamade rajamine turupõhiselt või läbi võimsusmehhanismi, et tagada piisavas mahus
juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu Eestis. Eestis peab olema pidevalt tagatud kindlaid
tootmisvõimsuseid, mis koos EstLink 1 ja EstLink 2 kaudu saadava elektrienergiaga suudavad ära katta
Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise (2024. a jaanuaris oli senine suurim tiputarbimine: 1591 MW).
Süsteemihalduri hinnangul on vaja lisaks Estlinkide kaudu saadavale elektrienergiale Eestis kohapeal
vähemalt 1000…1200 MW kindlaid tootmisvõimsuseid, et tagada saartalitluse18 olukorras Eesti
tarbijate elektrivarustus. Uus juhitav võimsus käivitusega 2028/2029. aastal kiire sagedusreservi19 jaoks
peab vastama käsitsi juhitavale sagedusreservi (manual Frequency Restoration Reserve ehk mFRR)
kriteeriumidele, sh käivitusajaga kuni 12,5 minutit20, milleks sobivad nt gaasielektrijaamad. Sellised
jaamad saavad 2030. aastal tarbimise 100 % katmisel taastuvelektriga hinnanguliselt tööd kuni 2000
tundi aastas, sõltuvalt alla (tarbimise vähenemine nt suure tarbija välja lülitumisel) või üles koormamise
(tarbimise suurenemine nt sõltuvalt ilmastikuoludest) vajadusest. Alates 2029. aastast on eelduslikult
tootmisvõimsusi, mis saavad muuhulgas pakkuda ka sagedusreservi ca 900 MW koos olemasolevate
Auvere ja Eesti Elektrijaama 5. ploki tootmisplokkide ning rajatavate gaasielektrijaamade baasil kokku.
Lisaks on eelduslikult kasutatav ka Kiisa avariielektrijaam 250 MW ulatuses. Oluline on juhitava
tootmisvõimsuse mahu tagamine erinevate tehnoloogiatega ja hajutatult, võimalikult taskukohaselt ja
kliimaeesmärkidega kooskõlas. Läbi juhitavate tootmisvõimsuste ja lühiajaliste ressursside (salvestus
ja tarbimise juhtimine) on vajalik tagada lühiajaliste reservide olemasolu tootmise ja tarbimise
lühiajaliste ning kiirete muutuste (sh sageduse hoidmise tagamiseks) kui ka pikaajalised
tootmisvõimekused, kui tuul ei puhu ja päike ei paista pikema perioodi jooksul.
4. Elering AS hankega on plaanis luua täiendavad sagedusreservid, mille tulemusena tekib kuni 500
MW täiendavad juhitavat võimsust hiljemalt 2030. aastaks. Juhitavate võimsuste puudujäägi korral
võib osutuda vajalikuks strateegiline reserv asendada turupõhise võimsusmehhanismiga, mis toob
turule uut kindlat tootmisvõimsust 2032+ vaatest.
5. Salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamine ühtlustab elektri turuhinda, aitab vähendada juhitavate
jaamade ja võrguinvesteeringute vajadust, vähendab hindade volatiilsust, soodustab taastuvenergia
arengut ja pakub süsteemiteenuseid.
6. Tarbijatel on rohkem võimalusi oma elektrikulusid juhtida (sh mõjutada osakaalu sissetulekust) ja
hinnasäästu saavutada paindlikuma tarbimise (tiputarbimise välisel ajal), omatarbeks tootmise ja
kasutusele võtuga, suurtarbijad taastuvelektritootjatega elektri otseostulepingute sõlmimisega.
7. Kriitilise maismaa ja merealuse infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine (sh tänaste
hübriidohtudega toimetulekuks).
17 Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx 18 Saartalitlusvõime tagamise eesmärk on elektritootmisvõimsuse kättesaadavus elektrisüsteemi saartalitluse olukorras tipukoormuse ajal ja Eesti
elektrisüsteemi stabiilne töö. Saartalitlus tähendab seda, Eestil on katkenud ühendused Lätiga ning Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse. Iseseisvalt elektrisüsteemi toimimiseks on vaja piisavalt juhitavaid tootmisvõimsusi, mis aitavad tagada sageduse hoidmise ja elektrienergiaga varustatuse. 19 Sagedusreservide eelkvalifitseerimise nõuded | Elering 20 Joonis 2.2 Elering_VKA_2023_5.pdf
9
8. Elektrivõrgu valmisoleku tagamine kliimaneutraalseks energiatootmiseks (sh ülekandevõrgu
arenduskohustuse laiendamine, fikseeritud liitumistasu, kesk- ja madalpingevõrgu kliimakindlamaks
muutmine, võrgukvaliteedinõuete erisused tarbimise juhtimise ja paindlike liitumistega investeeringute
vajaduse vähendamine).
Puhta energiaga majandusele ja kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul on oluline fossiilkütuste
asendamine taastuvenergiaga. 2024. aastal moodustas taastuvenergia toodang ca 2/3 Eestis toodetud elektrist.
Seejuures moodustasid kütusevabad energiaallikad elektrienergia lõpptarbimisest (8,26 TWh) 27 %. ENMAK
2030 eesmärk aastaks 2030 on >10% kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, hüdroenergia) osakaal elektri
lõpptarbimises. Eesmärgi täitmiseks näeb ENMAK 2035 eelnõu ette täiendavate taastuvelektri
tootmisvõimsuste rajamise ja seonduvalt salvestite kasutusele võtu mh tiputarbimise nihutamiseks ja
elektrihinna stabiliseerimiseks.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste tulemusel lisandub aastaks 2030 taastuvelektri eesmärgi täitmiseks uusi
tuule- ja päikeseparke ja kiire sagedusreservi loomiseks eeldatavalt gaasielektrijaam(ad). Aastaks 2040 on
vajalik rajada täiendavaid uusi juhitavaid võimsusi, eeldatavalt taastuvgaasi (sh rohevesinik), tuumaenergia vms
energiaallikatel lahendustena. Pikaajalise elektrienergia võimsuste ja toodangu uuendatud prognoosi saab
koostada siis, kui on selgunud kiirete sagedusreservide hanke tulemused III kvartalis 2025, maismaatuule
vähempakkumise tulemus ning tehtud uute välisühenduste investeerimisotsused. Prognoosi mõjutavad
ka suursalvestite, vesinikutaristu ja võimaliku tuumajaama rajamise otsused, kuid need on veel
kavandamisjärgus.
ENMAK 2035 eelnõu kaasamisprotsessis laekus suur osa ettepanekuid seoses elektrienergia hinnaga. Suur- ja
tööstustarbijate elektrihinna prognoosimiseks naaberriikides teostasime täiendava analüüsi (vt tulemused
kokkuvõtvalt arengukava lisas 2.2.2). ENMAK 2035 kavandatud tegevuste mõju elektri lõpphinnale seiratakse
arengukava elluviimisel programmi ja tulemusaruande kaudu.
Arvestades lähtekohana 2024. aasta elektri keskmist turuhinda (8,7 s/kWh), 2025. aasta taastuvenergia tasu
(0,84 s/kWh21), elektriaktsiisi (0,1 s/kWh, energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsetel
ettevõtetel on elektriaktsiisi soodustus 0,5 EUR/MWh22), edastamise tasu jaotusvõrgus 4,4 s/kWh23 ja
põhivõrgus erinevatel pingetel (6,62 s/kWh pingel 300 kV; 11,57 s/kWh pingel 110 kWh; 12,57 s/kWh pingel
<110 kWh24) on võimalik kujundada mitte-kodutarbijate elektri lõpphinda soodsamaks ettevõtete
konkurentsivõime parandamiseks.
Olulisemad kavandatud tegevused on seotud eelkõige elektrivarustusega, millest omakorda sõltuvad nii
gaasitaristu nõudlus kui fossiilkütuste alternatiivina keskkonnasoojuse kasutuselevõtt. Elektrivarustuse teekaart
aastani 2035 on toodud joonisel 4.
21 Taastuvenergia tasu | Elering 22 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus–Riigi Teataja 23 Võrgutasu muudatus - Elektrilevi 24 https://elering.ee/elektri-ulekandeteenuse-hinnad-alates-01012025
10
Joonis 4. Elektrivarustuse teekaart aastani 2035.
ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmiseks kavandatavate tegevuste üldine ajakava elektrivarustuses on esitatud
tabelis 2.
Tabel 2. ENMAK 2035 alaeesmärkide täitmise üldine ajakava elektrivarustuses.
SIHTTASEMED 2035 2025-2030 2031-2035 2035+
VARUSTUSKINDLUS Juhitava
võimsuse tagamine 1200-1600
MW
Varustuskindluse normi
täitmine
Taaskäivitamise võimekus
(pärast kustumist süsteemi
taaspingestamine)
Elektrienergia netoimport < 0
Täiendavate sagedusreservide rajamine
kuni 500MW (gaas, salvestus), võrgu
tugevdamine, kliimakindluse tõstmine,
sünkroniseerimine 2025 alguses,
reservvõimsuse mehhanismi loomine,
tagada kindel tootmisvõimekus 4-5
elektritootmise ploki mahus alates 2027
elektrisüsteemi seisukohalt oluliste
elektriinfrastruktuuri osade
vastupanuvõime suurendamine, uute
välisühenduste investeerimisotsused 2027,
tuumaprogrammi (sh regulatsiooni)
loomine.
Uute välisühenduste ja salvestite rajamine,
detsentraliseeritud ja omatarbeks toodetud
elektri osakaalu suurendamine,
paindlikkusteenuste toimimine, vajadusel
uus reservvõimsuse mehhanismi tüüp
(market-wide capacity mehhanism)
täiendavaks reserviks 2030/2032.
1200-1600 MW juhitavaid võimsusi (nt
gaasielektrijaamad, tehnoloogia
olemasolul ja sobivusel võimalik ka
tuumaenergia)s salvestus aitab juhitava
võimsuse vajaduse kasvu ohjata. Töös on
Auvere elektrijaam, kaugküttevõrku
soojust tootvad koostootmisjaamad,
sagedusreservide pikaajalisest hankest
tootmisvõimsused ja Kiisa.
KÄTTESAADAVUS JA HIND
5 aasta keskmine SAIDI <120
minuti
Elektri aasta keskmine
lõpptarbija hind alla Läänemere
äärsete riikide keskmise
Sagedusreservide turgude avanemine,
salvestusvõimsusi 1000 MW aastaks 2030,
energiajagamine, tarbimise juhtimise
turumudeli rakendumine, optimaalsete
taastuvenergia- ja võrgutasude (sh uute
taastuvate tootmisvõimsuste ja
kliimakindluse tagamine) loomine,
ilmastikukindla võrgu osakaal
suurendatakse 75%-ni, liinikoridoride
vajadusel laiendamine ja korrashoiu
tagamine.
Elektri kogukulu EL keskmisest madalam
hoidmine, turuhinna alla tulek
taastuvelektri tootmiste ja
salvestusvõimsusi 1500 MW, täiendavad
välisühendused (Estlink3 ja EstLat4).
Liinikoridoride korrashoiu ja võrgu
ilmastikukindluse tagamine vähemalt
senisel tasemel.
Skandinaaviaga hinnavahe vähendamine
(sh oma tarbeks tootjate kaudu, akude
kasutus), energiapositiivsed kogukonnad
toodavad omatarbeks, sh võrgust ostetava
elektri mahu vähenemine.
5 aasta keskmine SAIDI on <100 minutit.
Liinikoridoride korrashoiu tagamine
KESKKONNASÄÄST
Puhta energia osakaal
elektritarbimisest >80% aastal
2035
Taastuvenergia direktiivi muudatuste
kohaldamine, taastekava tegevused
(eelisarendusega alad, loamenetluste
kiirendamine) maismaatuule- ja
hübriidparkide rajamiseks, taastuvelektri
vähempakkumised, taastuvelekter katab
bilansiliselt siseriikliku tarbimise.
Turupõhine taastuvelektri areng Kasvava tarbimise mahus (2035=12,2
TWh) taastuvelektri tootmise tagamine
11
ENMAK 2035 eelnõu kaasamisprotsessis laekus üksjagu ettepanekuid seoses gaasitarbimise ja selle
katmise prognoosiga. Vastavalt turuosalistega kokku lepitule25 pole gaasitarbimise prognoosid ENMAK 2035
eelnõus siiski esitatud, vaid käesolevas eelnõu seletuskirjas tabelis 3 ja joonisel 5. Prognoosid sisaldavad
võimaliku gaasielektrijaama lisandumist, erinevate sektorite gaasitarbimise muutust, gaasi tiputarbimise
võimsuse prognoosi ning biometaani tarbimise prognoosi. Aastane võrgugaasi tarbimine prognoositakse
vähenema, saavutades 2050. aastaks umbes 600–1000 GWh tasemele. 2030. aastal võiks gaasiga töötavate
elektrijaamade võimalike arengute tõttu alguses tarbimine suureneda 2 TWh võrra. Energiaettevõtte kontekstis
on kõige potentsiaalikamad alternatiivid maagaasile elektrienergia ja vesinik, samuti biogaas ja biometaan, mis
põhinevad kohalikul toorainel. Gaasitarbimise prognoosi stsenaariumid arvestades sektorite vajadusi on toodud
gaasi ülekandevõrgu arengukavas, mida korrigeeritakse igal aastal, seejuures järgmist prognoosi mõjutab, kas
ja mis võimsusega prognoositud gaasielektrijaamad Eleringi sagedusreservide hanke26 tulemusel tegelikult
rajatakse aastaks 2029.
Tabel 3. Võrgugaasi tarbimise indikatiivne prognoos aastani 2050 baasstsenaariumis27.
Gaasi tarbimine 2024 2027 2030 2035 2040 2045 2050
Tarbimine TWh 3,8 3,8 5,2 3,7 1,5 1 0,8
Sh biometaani osakaal % 6,1 6 6 21 56 80 92
Tiputarbimine talvel koos
elektrijaamadega MW 190028 1365 2230 1906 1043 650 611
Joonis 5. Võrgugaasi tarbimise prognoos sektorites aastani 2050 baasstsenaariumis29.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ei näe ette enam gaasihinna sellist kasvu, nagu nägime aastatel 2022-2023
(joonis 6), mis annab kindlust mh gaasielektrijaamade rajamiseks juhitava võimsuse tagamisel.
Biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 0,8 TWh, rohtse biomassi biogaasijaamadega kuni 1,5 TWh30,
mis näitab, et järgmise kümnendi vaates maagaasi asendamiseks biometaanist ei piisa. Biometaani tootmist ja
kasutusele võttu mõjutab maagaasi hind, millele 2022. aastaga võrreldavat kasvu ei prognoosita vähendades
biometaani kasutusele võtu tasuvust. Päritolutunnistuste süsteemiga tuuakse biometaan tarbimisse31.
25 Joonis 4.1 pealkirjas sulgudes ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 EELNÕU 26 Elering pikendas sagedusreservide pikaajalise hanke pakkumuste tähtaega | Elering 27 Civitta 2024 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 28 Lk2 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 29 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 30 Biogaas | Kliimaministeerium, täpsemalt Microsoft Word - Biogaasi uuring. Lõpparuanne.doc 31 Biometaani päritolutunnistused | Elering
12
Joonis 6. Maagaasi hinna prognoos32.
*STEPS – ainult kehtivad poliitikad, APS – riigid täidavad kõik kliimalubadused, NZE – globaalne kliimaneutraalsus aastaks 2050
Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur (2024).
Gaasivarustuses lähtutakse järgmisest:
1. Hajutatud gaasivarustus võimaldab gaasitarbijatel jätkata ja üle minna taastuvgaaside
kasutusele elektri- ja soojusenergia tootmisel ja tarbimisel (sh hooned), transpordis ja tööstuses.
Gaasivarustus peab olema piisav, et Eestis on võimalik selleks sobivates asukohtades gaasilistest
kütustest elektrienergiat juhitavate võimsuste ulatuses toota.
2. Viimase 15 aasta jooksul on gaasitarbimine langenud kolmekordselt (gaasitarbimine oli 2008.
aastal 10 TWh ja 2024. aastal 3,8 TWh). Tarbimist mõjutab eelkõige gaasielektrijaama lisandumine
sagedusreservide hanke tulemusel aastaks 2029, selle mitte lisandumisel on vähenemise jätkumine
tõenäoline ka tulevikus ning see on mõjutatud gaasi kui energiakandja konkurentsivõimest teiste
alternatiividega (nt elektri ja vesinikuga). Biometaani teoreetiline maksimaalne tootmismaht Eestis ilma
rohtset biomassi kasutusele võtmata on 0,8 TWh33. Samas ei saa eitada Eestis gaasiliste kütuste vajadust
kuni on kasutusel tasuvad alternatiivid. Üheks võimalikuks asenduseks maagaasile võib olla vesinik,
eeskätt taastuvenergiaallikatest toodetud vesinik.
3. Tänane olemasoleva gaasivõrgu füüsiline eluiga süsteemihalduri andmete alusel ulatub 2050
aastani34. See on sama ajavahemik, kui riik on võtmas suuremaid ambitsioone elektri- ja soojuse
tootmise ning energiavõrgu CO2 neutraalseks muutmiseks. Selleks ajaks on alternatiivne vesinikutaristu
ning biometaani ja sünteetiliste gaaside väärtusahelad alles välja kujunemas. Riskide maandamiseks
tuleb hoida üleval gaasivõrku vastavalt gaasitarbimise vajadusele ja anda sellega kindlus investoritele
uute gaasilistel kütustel töötavate seadmete investeerimisotsuste tegemiseks. Teadvustades, et vastav
eluea pikendamine võib kaasa tuua võrguressursi mittetäielikult efektiivse kasutuse, võib see tõsta
võrgukasutuse eluea lõpu hinda.
4. Gaasivaru hoidmise kohustus: hoida 15% gaasivaru lähtudes viie viimase aasta keskmisest aasta
tarbimisest. Hetkel Läti hoidlas hoitav gaasivaru on 1TWh, mis on 26% 2024. aasta gaasi tarbimisest.
Täpsustada tuleb, kui palju on meil vaja tulevikus gaasi hoida strateegilises gaasivarus arvestades
tarbimise muutust kui ka gaasitarbimise profiili muutust tulenevalt gaasielektrijaamade lisandumisest.
Pakrineeme haalamiskai suurendab Eesti võimekust kriisiolukordadega toime tulla. Gaasi hoidmine on
küll lisakulu tarbijatele, kuid samal ajal vajalik kriisideks valmisoleku tagamiseks;
5. LNG kai funktsioonide mitmekesistamine: tuleb tagada haalamiskai mitmekülgne kasutus (sh soovi
korral kasutamiseks turuosalistele täiendava gaasi toomiseks ja lühiajaliste üksikute veeldatud LNG
ujuvterminalide (FSRU) vastuvõtmine);
6. Hinnaohje: võrgutariifide hinnatsooni kujundamine (sh selle aluseks gaasivoogude analüüs tariifi
kehtestamiseks) üle Balti riikide ja Soome võttes arvesse Eesti gaasitarbija huve ning hulgi- ja
jaeturgude ühendamine regulatsioonide ühtlustamisega.
32 World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA 33 Biogaas | Kliimaministeerium 34 Eleringi koostatud Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034
13
7. Biometaani vastuvõtuvõimekuse loomine ülekandevõrku: gaasivõrgu optimeerimine, arvestades
biometaani võimalustega transpordis ja gaasivõrgu dekarboniseerimise vajadusega, fossiilsete kütuste
impordisõltuvuse vähendamiseks, vajab lahendus koostöös põllumajandusettevõtetega.
Ülekandevõrgus biometaani osakaalu suurendamiseks on vajalik sisestuspunktide loomine.
Eraettevõtted on juba rajamas ja kavandamas sisestuspunkte ülekandevõrku.
Fossiilkütuste kasutamise järk-järgult lõpetamiseks küttes ja jahutuses tuleb lisada riiklikusse hoonete
renoveerimiskavasse poliitikameetmed kogu olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite
vähendamiseks35. Renoveerimise eesmärgid on: elamufondi primaarenergia kasutus peab vähenema 16%
aastaks 2030 ja 20-22% aastaks 2035, mitte-elamute puhul kõige kehvema tõhususega (G-klass) hoonetest tuleb
renoveerida 16% aastaks 2030 ja mitte-elamute puhul kõige kehvema tõhususega (F-klass) 26% aastaks 2033.
Ehitusseadustikku täpsustatakse järgmiste nõuetega: 1.01.2028 uued avaliku sektori hooned ja 1.01.2030 kõik
uued hooned peavad olema heitevabad36, olemasolevad hooned tuleb 2050. aastaks muuta heitevabaks.
Uute ja renoveeritud heitevabade hoonete summaarne aastane primaarenergia tarbimine kaetakse järgmiselt:
tõhus kaugküte ja -jahutuse energia, kohapeal või läheduses toodetud taastuvenergia, taastuvenergiakogukonna
toodetud taastuvenergiat või süsinikuvabadest energiaallikatest toodetud energia. Hoonete renoveerimise
tulemusel väheneb soojustarbimine aastaks 2050 kolmandiku võrra.
Joonis 7. Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimise tulemusel, TWh37.
Eraldi tähelepanu tuleb juhtida soojustarbimise sõltuvusele hoonete renoveerimisest ja tulevikus kasvavale
jahutusvajadusele. Jahutus suureneb 0,3 TWh-lt aastal 2021 aastaks 2050 vähemasti 1 TWh võrra suurima
kasvuga ärihoonetes suurendades kaugjahutuse arendamise vajadust.
35 Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muudatustena) 36 Heitevaba hoone on väga väikese energiatarbega, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO2 heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses
koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 37 Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and
cooling by 2050 Figure 10 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D3%20report%20pdf.pdf
14
Joonis 8. Jahutusvajaduse prognoos, TWh38.
Arengukavas on küttes ja jahutuses arvestatud järgmisega:
1. soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab kolmandiku võrra aastaks 2050
eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete
rajamisel. Hoonete renoveerimine toimub vastavalt hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias
toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi 15 mln m2 hoonepinda. Lokaalsed
kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist ja
arendamist käesolev arengukava ei kata;
2. alternatiiv maagaasile ja põlevkivisaadustele on üleminek keskkonna- ning heitsoojuse laialdasele
kasutamisele soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojuspumbad),
päikeseenergiale ja geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Põlevkiviõlil, uttegaasil ja põlevkivil
töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need eluea lõpus muu tehnoloogiaga välja vahetada.
Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani 2040.
Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel
biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluea lõppu. Soojuses on
vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada taastuvate allikatega;
3. kaugküttevõrkude renoveerimist tuleb jätkata. Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest
on renoveerimata ehk eelisolatsioonita 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude renoveerimistempot
oluliselt hoida, et säästa energiat ja vähendada kütuste tarbimist (täna on kadu rohkem kui 0,65 TWh
aastas);
4. kaugjahutusvõrkusid tuleb suuremates linnades laiendada, arvestades jahutusvajaduse kiiret
kasvu võiks 2035. aastal linnades olla kokku 70 km ja 2050. aastal 140 km kaugjahutusvõrku.
Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, kuigi kaugjahutusvõrgud on juba olemas
Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Transpordisektori eesmärgiks on taastuvenergia direktiivi kohaselt alates 2030, kas taastuvenergia osakaalu
29% (26% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata, täiustatud biokütuse osakaal olema vähemalt 5,5 %, millest
muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on 2030. aastal vähemalt 1 protsent) või kasvuhoone
gaaside vähendamine 14,5% (13% kui I põlvkonna biokütuseid ei kasutata, täiustatud biokütuse osakaal olema
vähemalt 5,5 %, millest muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal on 2030. aastal vähemalt 1
protsent). Lisaks taastuvenergia direktiivile reguleerib lähikümnendil Euroopa Komisjon transpordi
kasvuhoonegaaside heite vähenemist alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavuse ja kasutatavuse
(AFIR), jõupingutuste jagamise määruse (ESR) nõuete, direktiivi 2003/87/EÜ muutmisega 2025. aastast
38 Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and
cooling by 2050 Figure 12 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D3%20report%20pdf.pdf
15
laiendada heitkogustega kauplemise süsteemi hoonetele ja maanteetranspordile (HKS2). Siseriiklikult täpsustab
koostamisel olev kliimaseadus kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid erinevatele sektoritele.
Alternatiivkütuste poliitikaraamistiku kavand39 ja elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu
investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs40 on aluseks transpordikütuste tuleviku kavandamisel.
Transpordikütuste kasutuse prognoosi koostamisel on arvestatud lisaks olemasolevatele transpordi
kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmetele kliimakindla majanduse seaduse eelnõus toodud eesmärkide
täitmiseks kaardistatud meetmeid41.
Tabel 4. Transpordikütuste kasutus kliimakindla majanduse seaduse meetmetega kasvuhoonegaaside heite
prognoosi stsenaariumis42. KÜTUSTE TARBIMINE, GWh 2023 2025 2030 2035
Bensiin 2401 2212 1786 1319
Diisel 6424 5866 5165 4291
Vedel biokütus 260 318 353 371
BioCNG 188 237 369 378
LPG 97 123 50 27
CNG 122 42 4 0
Elekter 36 117 155 382
Vesinik 0 4 4 4
KOKKU maantee 9528 8919 7886 6772
Lennukikütus 22 20 21 22
Diisel 161 168 0 0
Elekter 23 17 79 229
Diisel 76 68 68 6
ENMAK 2035 eelnõu sisu ja rakendamist mõjutavad poliitilised otsustuskohad on kliimaseaduse vastu
võtmine, tuumaenergia kasutuselevõtt (sh asukohavalik riigi eriplaneeringuga43), suuremahulistele
energeetikaprojektidele (nt pikaajaline salvestus, meretuulepargid) finantsinstrumendi loomine, puhta energiaga
majandusele üleminekuks kõrge lisandväärtusega ettevõtetele (sh energiaintensiivsetele ettevõtetele)
majanduskeskkonna loomine (sh energia lõpphinna komponentide erisused), energiasüsteemi kliimakindluse
tagamine, fossiilkütustel küttelahenduste väljavahetamise kiirendamine taastuvenergia lahendustega, erinevates
sektorites energiatõhususe meetmete kiirendamine (sh energiasäästukohustuse jaotuskava rakendamine),
kohalike omavalitsuste võimestamine regionaalsete kontaktpunktide/nõustamisvõimaluste loomisega (mh
kohalike energia- ja kliimakavade elluviimisel), elektrisõidukite laadimistaristut jm alternatiivkütuste (sh
rohevesinik) kasutusele võttu mõjutavad otsused (sh 2025. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatav
alternatiivkütuste poliitikaraamistik), erinevate sektorite digitaliseerimine ja integreerimine mh puhtale
energiale üleminekuks. Täiendavaid meetmeid rakendamata saab Eestile olema väljakutse44 energiatõhususe
direktiivist tuleneva aastaks 2030 seatud primaarenergia tarbimise sihttaseme45 täitmisel ning taastuvenergia
direktiiviga (EL) 2023/2413 aastaks 2030 seatud taastuvenergia osakaalude saavutamisel eeskätt transpordis ja
tööstuses46. Energiajulgeoleku tagamisel kiirelt muutuvates oludes on vaja luua, sümbioosis Euroopa Liidu
algatuste ja regulatsiooniga, kohalikul tasandil vajalike muudatuste rakendamiseks erinevate huvirühmade
aktiivsel osalusel ning panustamisel põhinev interaktiivselt uuendatav lähenemine arengukavade koostamisele.
ENMAK 2035 koostamine algatati 2021. aasta lõpus, mõjude hindamisele kulus 2,5 aastat, arengukava
koostamise protsess koos alusuuringute ja koostamisettepaneku ettevalmistamisega kestis kokku kuni 6 aastat.
39 Estonia 2024. Draft National Policy Framework.pdf 40 Energex OÜ Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708 41 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud KHG heite vähenemise prognoosis arvestatud meetmed on leitavad https://kliimaministeerium.ee/eesti-
kliimaseadus 42 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2024. aastal koostatud täiendavate meetmetega kasvuhoonegaaside heite stsenaariumis arvestatud meetmete alusel 43 600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneering | Riigiplaneering 44 Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx 45 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca-
04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf 46 Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx
16
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
ENMAK 2035 on valdkonna arengukava, mis on koostatud vastavalt Valdkonna arengukava ja programmi
koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja. Energiamajanduse arengukava
on strateegiline planeerimisdokument, millele on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine ja tehtud
energeetika- ja keskkonnaministri poolt 17.04.2025 otsus KSH aruande vastavaks tunnistamise kohta seaduse
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja nõuetele. ENMAK 2035
eelnõule on koostatud mõjude hindamise aruanne vastavalt määrusele Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi
Teataja ja Justiitsministeerium ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikale Mõjude hindamine |
Riigikantselei. Mõjude hindamiste tulemuste ülevaade on esitatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 4, dokumendid
on leitavad https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud
ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti esitati ENMAK 2035 koostamise ettepanekus47.
Alljärgnevalt on toodud väljavõte ENMAK 2035 eelnõu lisades 9 ja 10 on toodud ENMAK 2035 mõjude
hindamise aruannete tulemustest.
ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus teostati:
• mõju hindamine looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele;
• mõju hindamine Natura 2000 võrgustikule;
• stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimaliku kaasneva mõju hindamine erinevatele
keskkonnakomponentidele (looduskeskkond, inimese tervis, kultuuripärand, jäätmeteke);
• alusuuringute stsenaariumide võrdlus strateegiate Eesti 2035 ja Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks
välja töötatud tõetamme mõõdikutega. Võimalikus maksimaalses mahus omistati stsenaariumitele
numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide), võrdluse põhjal kaugeleulatuvate järelduste tegemine
oleks spekulatiivne.
ENMAK 2035 KSH aruande olulisemad järeldused on:
• Kui rakendatakse peatükis 11 „Leevendavad meetmed“ kirjeldatud meetmeid, ei ole ENMAK
2035 ette näha olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.
• Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.
• Puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele
• Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne piiriülene mõju
• ENMAK 2035 mõju pikas vaates positiivne. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja
sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu ilmastik või mõju liikidele.
• Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja saasteainete heide õhku.
• Olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale
vähenemisele), see vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju
• Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt
vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus
muutuks tuntavalt.
ENMAK 2035 mõjude hindamise aruande koostamise aluseks oli mõjude hindamise metoodika ja
kontrollküsimustik48.
Mõjude hindamisel tuvastati erinevaid riske, mis võivad ENMAK 2035 rakendamisel realiseerida ning mille
maandamisega tuleb arengukava ellu viimise käigus tegeleda.
Keskkonnamõjud - ENMAK rakendamisega kaasneb jäätmeteke. Akuparkide laialdane kasutuselevõtt toob
tulevikus kaasa suure mahu akujäätmeid, mille töötlemine vajab spetsiifilist tehnoloogiat. Tuulikulabad on
47 Ptk 6 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK 48 Mõjude hindamine | Riigikantselei
17
valmistatud klaaskiust, mis on halvasti taaskasutatav, tekitades Eesti jaoks uue jäätmevoo. Lisaks võib uue
energia tootmise infrastruktuuri rajamine (nt tuule- ja päikesepargid) põhjustada mõjusid looduslikele
maastikele ja elupaikadele.
Majanduslikud mõjud - ENMAK rakendamine suurendab investeerimisvajadust nii kaugkütte- kui
elektrisüsteemide arendamisel. Kaugkütteettevõtted seisavad silmitsi vajadusega investeerida uutesse
tehnoloogiatesse ja infrastruktuuri, mis võib ületada nende tavapärase investeerimisvõimekuse. Elektrisüsteemi
juhitavate võimsuste tagamine võib samuti tuua kaasa kulude kasvu, mis kandub edasi tarbijatele.
Sotsiaalsed mõjud - Suurim sotsiaalne mõju on seotud põlevkivisektori konkurentsivõime muutumisega.
Töökohtade kadumine mõjutab inimesi otseselt ja kaudselt, soodustades väljarännet piirkonnas. Samal ajal on
Eestisse vaja uut energia tootmist ja salvestust, mis tähendab, et luuakse uusi töökohti. Haridussüsteem peab
olema valmis uute oskuste ja vajaduste jaoks.
Regionaalarengulised mõjud - Elektrivõrgu arendamisel võib haajaasustuse varustuskindlus saada soovitust
vähem tähelepanu. Katkestuste keskmine kestus SAIDI) võib keskmistada välja sagedasemad ja pikemad
katkestused.
Julgeolekumõjud - ENMAK rakendamine suunab meid tagama varustuskindlust senisest rohkem Eestis
paikneva infrastruktuuri ja tootmise abil. Imporditavatest energiaallikatest ja välisühendustest sõltuvus muudab
Eesti haavatavaks geopoliitilistele riskidele, sealhulgas sabotaažile ja tarnekatkestustele. Samuti suureneb
küberohtude risk, kuna energiasüsteemide juhtimine muutub digitaalsemaks ja haavatavamaks.
Sotsiaalne õiglus ja toetuste jaotus - mistahes toetused võivad süvendada sotsiaalset ebavõrdsust. On risk, et
toetused jõuavad pigem teadlikumate ja jõukamate ühiskonnagruppideni, jättes haavatavamad grupid kõrvale.
ENMAK 2035 jõustumisel eeldatavalt kaasnevad mõjud on alljärgnevalt kirjeldatud KSH ja mõjude hindamise
tulemuste alusel alljärgnevalt täpsemalt.
Mõju sotsiaalkeskkonnale:
-põlevkivienergeetikast loobumine mõjutab Ida-Viru leibkondade toimetulekut (põlevkivist elektri tootmise
vähenemisest tulenevalt võib hõive sektoris väheneda ligikaudu 300–400 töökoha võrra), toob kaasa muutusi
rahvastiku paiknemises;
-uute tehnoloogiate kasutusele võtmine nii tarbimist, käitumisharjumusi, ning võib mõjutada piirkondlikult ka
rändekäitumist (põlevkivisektori hõive vähenemisel);
-põlevkivienergeetikata vähenevate keskkonnatervise riskide positiivne mõju peamiselt Ida-Viru piirkonnas
elavatele inimestele;
-muutused tegevusalati hõivatute hulgas suurendavad vastavatel tegevusaladel täiend- ümberõppe vajadust;
-mõju inimeste toimetulekule avaldub energiahindade stabiliseerumise ja varustuskindluse paranemise kaudu;
- elektrikatkestustest on enim mõjutatud maapiirkondade inimesed, kelle heaolu elektrivõrgu tugevdamine
otseselt parendaks, samas tuleb arvestada, et võrguteenuse hind peab olema taskukohane.
Mõju haridusele ja kultuurile:
- kõikide meetmete elluviimisel on väike kaudne positiivne mõju teenuste pakkujatele energiahindade
stabiliseerumise ja varustuskindluse paranemise kaudu;
- ruumiliselt on oodata olenevalt piirkonnast uut maavõttu (nt liini koridorid, tuulepargid, energiat tootvat
jaamad) või juba varem muus kasutuses olnud alade taaskasutust, mille puhul tuleb vältida mõju
kultuuripärandile
- mõju kogukonna identiteedi säilimisele seoses põlevkivitööstuspärandi ja sellega seotud kultuuri säilimisele;
- uute spetsialistide vajadus;
-seni põlevkivi energeetikaga seotud olnud töötajad vajavad järk-järgult ümberõppe võimalusi, et jätkata
aktiivselt tööturul osalemist (täiend- või ümberõpet vajab aastaks 2035 ca 1 700 inimest);
- mõjutatud on taastuvenergeetikaga seotud valdkonnad (tuulikute, päikeseparkide hooldustehnikud,
taastuvgaaside valdkonna oskusteave, kasutuselevõtu otsuse korral tuumaenergia) ja seonduvad
haridusvaldkonna tegevuskavad.
Mõju majanduskeskkonnale:
18
- ENMAK-i tegevused tervikuna on suunatud konkurentsivõimelise hinnaga stabiilse elektrienergia
kättesaadavuse tagamisele Eesti rahvusvahelisi kokkuleppeid arvestades;
-otseselt mõjutatud ettevõtetes (nt põlevkivist elektrienergiat tootvates ettevõtetes) on vajadus asendada
tegevusalad uutega, suurte investeeringute vajadus tegevuse ümber profileerimiseks, varem tehtud
investeeringute tasuvuse küsimuse alla sattumine, suur energiatarve ning energiatõhususe nõuded;
-mõju ettevõtetele, milles tegevus ENMAK-iga kavandatud sekkumiste elluviimisel hoogustub (näiteks
taastuvenergia tootmine, salvestus, biogaasidega seotud tegevusalad);
-mõju ettevõtetele, mis peavad tegema piiratud mahus investeeringuid (nt energiatõhususe suurendamine,
tarbimise juhtimine, lokaalne salvestus), ent mille jaoks ENMAK-i sekkumiste tagajärjel peaks olema
kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga energia;
- elektri ja gaasi turukorralduse arendamise tulemusel peaks hind piirkonnas ühtlustuma, so Eesti tarbija jaoks
võrreldes naaberriikidega seniste trendide jätkudes langema;
-hinnatippude vähenemist peaksid kaasa tooma taastuvenergeetika arendamine, salvestamise ning tarbimise
juhtimisega seotud tegevused ja seega opereerimiskulud (kulutused energia tarbimisele) vähenevad ning
ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime või majandustegevuse tulusus pareneb;
- positiivne mõju on ulatuslikum nende ettevõtete puhul, kelle tegevuskuludes moodustab energiatarbimine
suure osa;
- tarbimise juhtimise mõju on eeldatavasti suurem energiamahukatele ettevõtetele (nt mäetööstus, töötlev
tööstus, energia tootmine, terase- ja tsemendi ning paberitööstus, keemiatööstus);
- võrguteenuste kvaliteedi tõstmine avaldab positiivset otsest mõju ettevõtlusele piirkondades, kus
toimepidevusega seotud probleeme esineb sageli (perifeersed alad, saared);
-taastuvenergeetika osakaalu suurendamine ja otsemüügilepingute sõlmimise võimaluste edendamine Eesti
ettevõtete konkurentsivõimet, andes võimaluse ettevõtetele enda tegevusega kaasneva keskkonnajalajälje
vähendamiseks;
- ka muudes riikides (UK49, USA50) on subsiidiumid meretuule tootmisele osutunud planeeritust kõrgemaks,
mis on vajalik projektide teostatavuse tagamiseks, et saavutada stabiilsem taastuvenergia tootmine;
- läbi gaasiturule suunatud meetmete on võimalik stabiliseerida ettevõtluskeskkonda üldiselt;
- fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga võib avaldada positiivset mõju põllumajandusele seoses biogaasi
kasutuselevõtmisega;
-ENMAK-is kavandatud võimalike arengusuundade elluviimisel kiireneb teatud ettevõtlusvaldkondade areng
(nt taastuvgaasid, salvestus, tuumaenergeetika), elluviimine toimub nii omakapitali kui ka lisainvesteeringute
arvel;
- ulatuslikumad investeerimisvajadused kaasnevad ka kaugkütte ja -jahutusega seotud tegevusaladel:
väikesemas mahus investeerimisvajadus võib kaasneda ka ettevõtetes laiemalt (nt salvestusvõimsuse, tarbimise
juhtimisega, taastuvgaaside kasutuselevõtuga seotud investeeringud);
- oluliste ENMAK-iga seotud muudatuste kiirendamiseks on eeldatavasti vajalikud toetused;
- otsene negatiivne mõju võib kaasneda leibkondade majanduslikule olukorrale juhul, kui kavandatud
muudatustega seoses suurenevad kulud energiale või kaasneb investeerimisvajadus;
- muudatuste elluviimise kiirendamiseks võib kaasneda toetuse vajadus nende sekkumiste puhul, mis eeldavad
majapidamiste investeeringuid;
- korteriühistute jaoks võivad kaasneda kulud kaugküttega liitumisel, oluline mõju muudele kolmanda sektori
organisatsioonidele puudub.
Mõju looduskeskkonnale:
- kui rakendatakse ENMAK 2035 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse51 nõuetele
vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande52 peatükis „11 Leevendavad meetmed“
kirjeldatud meetmeid, ei ole ENMAK 2035 ette näha olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale;
- positiivne mõju pigem avaldub pikas ajahorisondis läbi kliimaneutraalsuse saavutamise, mis aitab pidurdada
liigilise mitmekesisuse kadu ENMAK aitab sellele kaasa eeldusel, et ka ülejäänud maailm liigub
kliimaneutraalsuse suunas;
49 Record breaking funding for clean energy in Britain - GOV.UK 50 New York awards new contracts for Equinor, Ørsted offshore wind projects | Utility Dive 51 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja 52 https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
19
- lühiajalised mõjud kaasnevad ehitiste püstitamisel (tuulikud, päikesepaneelid jne) ning keskkonnakasutusel
(päikeseenergia kasutamine, saasteainete heide õhku jne), mida tuleb ohjata kehtivat seadusandlust arvestades
ja käesolevas KSH-s toodud leevendusmeetmeid rakendades;
- ENMAK 2035 kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne piiriülene mõju;
- ENMAK 2035-l rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning
puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut;
- peamine indikaator võimaliku mõju ilmnemisel elurikkusele on ENMAK rakendamisega kaasnev maavõtt
looduslikel aladel, kuid iga maavõtt ei too automaatselt endaga kaasa elurikkuse vähenemist (võimaliku riski
vähendamiseks tuleb uute energialahenduste rajamisel eelistada inimese poolt juba rikutud maa kasutamist);
- vähesel määral võib ilmneda mõju liinikoridoride laienemisega kuna sel juhul muu hulgas raadatakse metsa,
hinnanguliselt ei ole aga see mõju oluline;
- peamiseks riskiks on taastuvenergialahenduste mahu suurenemisel kindlate probleemsete jäätmevoogude
kasvamine, nt akujäätmete, tuulikute labade kulumisel kehva taaskasutuspotentsiaaliga klaaskiust materjali
teke;
- fossiilenergia asendumine taastuvenergiaga toob endaga kaasa positiivsed muutused välisõhu kvaliteedis,
samas kui katlas hakatakse fossiilkütuse asemel põletama biomasskütust, siis piirkondlik koormus välisõhu
kvaliteedile jääb enam vähem samaks (korstnast tuleb ikka saasteaineid) ning seetõttu on välisõhu kvaliteedile
positiivsed need muutused, mis asendavad põletamise mittepõletamisega (soojuspumbad, tuulikud,
päikeseenergia);
- tuumajaama rajamisega kaasneb kiirgusoht avarii korral, selle ennetamiseks töötatakse välja reeglid ja riskide
juhtimine (seejuures tuleb lahendada küsimus, kas tuumajaamaga kaasnev risk on ühiskonna poolt
aktsepteeritav);
- negatiivset kliimamõju võib tekitada gaasivarustuse tagamine, kuivõrd lähiaastatel ei ole oodata maagaasi
märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist;
- massiivsete investeeringutega tuleb ka otsesest KHG heite vähendamistest maha arvestada oluline kliimamõju
terviklikus olelusringis (sh maavõtt pinnases salvestatud süsiniku vabastamisel);
-tuule- ja päikeseenergia ning akutehnoloogiate rajamisel avaldub nö süsinikuleke Hiinasse, Indoneesiasse ja
teistesse kolmandatesse riikidesse;
-otsustavalt sõltub kliimamõju kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust vähendamise jaotusest ja
vähendamise tempost ning ripub suuresti põlevkivienergeetikast väljumisest;
- kliimamuutus ja ilmarežiimi muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning
johtuvalt mõjutab olulisel määral varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu korraldust;
-energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab kontseptuaalset uuendust, süsteemset programmilist
lähenemist ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise
asemel;
- energiatehnoloogiate puhul merekeskkonnale avalduv meretuulikute potentsiaalne mõju selgitatakse välja
kohustuslike keskkonnamõju hindamiste käigus, soojuspumpade võimalik mõju pinna ja põhjaveele on
reguleeritud normatiividega õigusaktides või suuremate rajatiste korral ohjatud loakohustuse läbi, välisõhu
kvaliteet eeldatavalt paraneb kuna põletatavatel kütustel kasutatavad lahendused suures osas asendatakse
elektril põhinevate lahendustega.
Mõju riigivalitsemisele:
- ENMAK elluviimiseks on vajalik valdkonnapoliitikate väljatöötamine ja elluviimine, mis on valitsusasutuste
tavategevus ning ei eelda ümberkorraldusi valitsusasutuste tegevuses, kuid tulenevalt muutuste ulatuslikkusest
tuleb samas täpsemalt hinnata haldusvõimekuse olemasolu vajalike muudatuste ettevalmistamiseks ja
realiseerimiseks;
-uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab lisaks toetustele arvestamist toetusmeetmete
administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused jms);
- kui võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid ja tekivad uusi teadmisi ning oskuseid nõudvad ametikohad, siis
tuleb arvestada, tekkivate täiendavate hariduskuludega;
-võimalikke muudatusi riigiasutuste ülesannetes sh vajadusi õigusakti tasandil ülesannete muutmiseks
prognoositavalt arengukava elluviimisega ei kaasne, välja arvatud tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud
täiendavad funktsioonid (tuumaenergia kasutuselevõtt tähendab täiendavate riiklike funktsioonide välja
arendamist ning sellega kaasnevat kulu tuleb katta riigieelarvest regulatsiooni ja raamistiku loomiseks
tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamiseks);
20
- taastuvenergeetika kiirendatud kasutuselevõtt võib haldusvõimekuse tagamiseks kohalikes omavalitsustes
vajada toetusvajaduse jätkumist haldusmenetluste oluliseks kiirendamiseks;
- arengukavas ette nähtud taastuvenergiaprojektide kiirendamine nõuab eeldatavasti ka kohalikes omavalitsustes
täiendavate oskuste, nõustamise või ka ressursi olemasolu (nt teatud juhtudel avalikustamise protsessides
tehisaru poolt koostatud sadade küsimuste menetluse lahendamiseks on vajalik riigi tugi, mis aitab sellised
takistustegevused lahendada).
Mõju infotehnoloogiale ja -ühiskonnale
- lahendused, millele plaanitakse toetuda (nt tarbimise juhtimine) on juba olemas ja võetakse kasutusele
laiemalt, pole ette näha, et ENMAK 2035 võiks infotehnoloogilisi arendusi pärssida;
- uute lahenduste (nt tarbimise juhtimine) rakendamine toob endaga kaasa ka küberkeskkonna kasutamise kasvu
(nt isikuandmete haldamine elektrooniliselt, sh nimi, tarbimise koht, tarbimise maht jne);
-info kogumine küberkeskkonnas ajas pigem kasvab ning ENMAK 2035 on üks kasvu põhjustest mitmete seas
riigi üldise arengu mõjul ja seetõttu on väljaspool ENMAK 2035 on veel palju teha, et vältida põhjendamatut
andmekogumist, salvestamist ja halvimal juhul selle lekkimist
Mõju riigikaitsele ja välissuhetele:
-varasemalt olnud probleem tuulikute mõjuga kaitseotstarbelistele radaritele on hetkeks lahendatud53, kuid
sarnane probleem on üles kerkinud päikesejaamadega54, kuid see on lahendatud kooskõlastamise protsessiga ja
seetõttu võib asuda seisukohale, et ENMAK rakendamisel ei ole tekkimas olukorda, kus riigikaitsevõimekus
saaks olema põhimõtteliselt halvatud;
- kuigi ENMAK rakendamine eeldab suhtlemist naaberriikidega kas välisühenduse loomiseks või ühiste
turureeglite kokkuleppimiseks, ei ole põhjust eeldada, et see toob endaga kaasa olulist muutust välissuhetes;
-tugevam lõimimine naaberriikidega võib olla positiivne kuna lähendab valitsemise ja majanduse põhimõtteid,
kuid võib ka tekkida probleeme eriarvamuste lahendamisel.
Mõju siseturvalisusele:
-riskantseks võib osutuda lahendus, kus juhitava võimsuse garanteerimiseks toetutakse välisühendusele, kuna
veealused välisühendused on halvasti turvatavad, võivad need saada saboteeritud (mida on lähiajal juhtunud
mitmeid kordi55;56), kriisiolukorras mõtlevad ka sõbralikud riigid kõigepealt enda heaolule57;
-välisühenduste rajamine on kindlasti oluline turu ühtlustamiseks ning mida rohkem välisühendusi, seda
väiksem ka mõju ühe ühenduse rikke korral;
- siseriikliku julgeoleku vaatest on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda riigi piires;
- positiivne on ENMAK 2035 rakendamisel energiatootmisüksuste jaotumine veel hajusamalt, kui praegu, mis
vähendab ühe tootmisüksuse rivist välja langemisel üldist mõju elektritootmisele.
Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele:
-Eestis esinevad piirkondlikud erinevused eri majandustegevuse arendamise eelduse seisukohalt (aktiivsema
põllumajandustegevusega piirkonnad (taastuvgaasid), taastuvenergeetika arendamiseks sobilikud piirkonnad),
mis tulenevad geograafilistest eripäradest, mitte ENMAK kavandatud tegevustest;
-energeetika seotud tegevused koonduvad eeldatavasti ruumiliselt piirkondadesse, kus nende elluviimiseks on
sobivad eeldused (näiteks taastuvgaaside tootmine põllumajandus- või jäätmekäitlusüksuste lähedal,
soojussalvestuse rajamine suurema kaugküttevõrguga piirkondades tasuvusest tulenevalt, piisav tarbijaskond ja
sobilikud looduslikud olud kaugjahutuse kasutuselevõtuks) ja seega koonduvad vastavalt ruumiliselt ka
vastavad ettevõtluse elavdamisega kaasnevad võimalikud mõjud, kuid kuna prognoositav ei ole selliste
tegevuste negatiivne mõju muule ettevõtlusele piirkonnas, ei ole tõenäoline antud tegevustega negatiivse
piirkondliku mõju kaasnemine;
-kavandatud elektrivõrgu parenduste mõju on ulatuslikum piirkondades, kus seni on katkestuste mõju suurim;
- kavandatud sekkumiste täpsemal sisustamisel (näiteks taastefondist toetatavad energiasalvestuse tegevused)
tuleb arvestada piirkondlikke erisusi, mis on seotud kohaliku investeerimisvõimekusega (erisused
sissetulekutes, ligipääs turupõhisele kaasfinantseeringule, väike tarbijate hulk), nt eeldatavasti peab
53 ERR. 2022. Eesti ostab passiivradari, mis kaotab suure osa tuulikute kõrguspiirangutest. 54 ERR. 2022. Kaitseministeerium ootab Võru ja Ida-Viru päikesejaamade ehitajatelt loa küsimist. 55 ERR. 2024. EstLink 2 taaskäivitamine nihkus märtsi lõppu. 56 ERR. 2023. Nord Streami plahvatuste eel olid torude lähistel Vene laevad. 57 ERR. 2020. Saksa-Poola piirile lõksu jäänud eestlased on välisministeeriumi peale pahased.
21
toetusprotsent perifeersetes piirkondades olema kõrgem (erisuste vajalikkus vajab võimalike
toetusprogrammide disainimisel igakordselt kaalumist).
Mõju energiajulgeolekule:
- võimalikeks ohtudeks on väliste jõudude ründed (sh sabotaaž) riigi energiasüsteemi osade (tootmine,
ülekandmine, jaotamine) ja nende juhtimissüsteemide ning riikidevaheliste/piiriüleste energiaühenduste vastu,
mille mõju vähendavad varud ning asendavad/alternatiivsed tarnekanalid ja energiaühendused;
- juhtimissüsteemide ründeohtu arvutivõrkude kaudu (nn küberründed) saab vähendada juhtimissüsteemide
eraldamisega avatud arvutivõrgust ja muude küberturbe meetmetega;
- termini “energiajulgeolek” võib kustutada kui irrelevantse, kuna piisab kättesaadavusest ja taskukohasusest,
pigem kasutada terminit energiahaavatavus, mis näitab, mil määral mõjutab kahjulik väline sündmus
energiasüsteemi kaudu riigi elanike tervist ja põhiõiguste teostamist58.
Mõju kliimaeesmärkidele:
-KHG heite vähendamine on arengukava aluspõhimõtteks, regulatiivsete, normatiivsete, turukorralduse ja
halduslike poliitikainstrumentide mõju on valdavalt positiivne, kuid see avaldub mõjutegurite paljususes ja
seostes kaudselt, poliitikainstrumentidega luuakse tingimused taastuvelektri tootmiseks ja turule tulekuks ning
nõndaviisi põlevkivielektri asendamiseks;
-positiivsed mõjud kaasnevad taastuvgaaside kasutuselevõtu laiendamisel, kuid lähiaastatel ei ole oodata
maagaasi märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist;
-kaugkütte ja kaugjahutuse tagamisel on keskmine positiivne mõju tänu tingimuste loomisele fossiilkütuste
asendamisel taastuvatega ning tõhusama tootmise ja varustuse arvelt;
-negatiivsed mõjud kaasnevad kaugjahutusest oluliselt laialdasema kohtjahutusega (konditsioneerimisega);
- kliimamõju sõltub kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust vähendamise jaotusest ja vähendamise
tempost ning ripub suuresti põlevkivienergeetikast väljumisest;
- negatiivne mõju võib avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima-
ja ilmahäiringuid;
-taristu investeeringutes ja ehitusprotsessis võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised
konstruktsioonid jne).
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Arengukava juhtimine ja rakendamine toimub igal aastal koostatava riigieelarvega seotud programmi ja
tulemusaruande baasil59, arengukava aitab kaasa strateegias Eesti 2035 toodud vajalikele muutustele ning annab
sisendi Euroopa Komisjonile esitatava riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
ajakohastamisele ja eduaruandesse (joonis 9).
Joonis 9. Strateegia Eesti 2035 vajalike muutuste ellu viimiseks energiamajanduses koostatavad riigieelarvega
seotud dokumendid.
58 Mäe, A., 2022. Väikeriikide energiajulgeolekust ja -haavatavusest Baltimaade näitel 59 Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
STRATEEGIA EESTI 2035
(Vajalikud muutused valdkondade arengukavade kaudu)
ENMAK (EL ja Eesti eelnõud, uuringud, mõju
hindamised, eesmärgid, meetmed/poliitikainstrumendid)
ENERGEETIKA PROGRAMM 1x aastas n+3a
(mõõdikud, meetmed, tegevused, teenused)
TULEMUSARUANNE 1xaastas n-1a
(eesmärkide ja meetmete täitmine)
Euroopa Komisjonile REKK 2030
(EL ja Eesti eelnõud, eesmärgid, 100 kliimameedet + TAIE, mõjud, eduaruanne)
RIIGI EELARVESTRATEEGIA
(Kliima, energeetika ja elurikkus tulemusvaldkond)
22
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks on ENMAK 2035 eelnõu rakendamisega seotud
indikatiivsed investeerimis- ja toetusvajadused (vajalik rakendada riiklikke meetmeid kokku hinnanguliselt 1,4
- 1,7 mld euro ulatuses) kirjeldatud ENMAK 2035 eelnõus ptk 8. Perioodil 2020-2023 läbi viidud
alusuuringutega (2020. a hindades) on Eesti kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku investeeringute
kogumaksumus, olenevalt stsenaariumist 28 kuni 38,4 mld eurot. Kavandatud tegevuste ja seonduvate mõju
hindamiste aluseks olevates uuringutes analüüsitud stsenaariumide ülevaade on leitav ENMAK 2035 eelnõu
lisas 2.
Kavandatud tegevustega seotud investeeringute elluviimise peamised argumendid on fossiilkütuste
asendamisega kliimasoojenemise ja keskkonnamõju ennetus, elektrihinna all hoidmine, põlevkivi varem või
hiljem asendamise vajadus tootmisseadmete vananemise ja kõrge tootmishinna tõttu, tänane välisühenduste
ebapiisavus (nt Balticconnectori ja Estlink2 intsidendid).
ENMAK 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse Eesti taastekava, struktuurivahendite, võrgutasude ja
taastuvenergiatasu jms kaudu. Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, hõlmab tuumaenergia
regulatsiooni ja kasutusele võtu raamistiku loomist. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub
majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest.
Eesti Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) 60 alusel finantseeritakse 2026. aastani kokku 170,94 mln euro
eest tegevusi, sh, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja investeeringud elektrivõrgu tugevdamisse.
6. Eelnõu jõustumine
Vabariigi Valitsuse istungi protokolliline otsus jõustub üldises korras.
7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
2024. aastal koostati (2023. aastal valminud esimese tööversiooni täiendustena) Energiamajanduse arengu-
kava aastani 2035 kaks tööversiooni (21.03.2024 ja 13.11.2024) vastavalt asjaomaste asutuste, turuosaliste,
juhtkomisjoni ja mõjuhindajate ettepanekutele. Ettepanekute alusel tehtud täiendused puudutasid nii
üldeesmärgi sõnastust; alaeesmärke, mõõdikuid ja aastaks 2035 seatavaid sihttasemeid; kavandatud tegevuste
täpsustusi; elektri, soojuse ja gaasi tarbimise prognoose; võimsuste ja toodangu prognoose; energiahinna
prognoose; kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud nõudeid elektri- ja soojusenergia tootmisele jne.
2024. aasta jooksul koostati seonduvad mõjude hindamised (sh keskkonnamõju strateegiline hindamine). 2025.
aasta aprillis tunnistas energeetika- ja keskkonnaminister arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise
vastavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Järgmise sammuna läheb
arengukava ministeeriumide ja teiste asjasse puutuvate asutuste kooskõlastuste saamiseks valitsuse eelnõude
infosüsteemi. Ajakava kohaselt on arengukava heaks kiitmine Vabariigi Valitsuses planeeritud hiljemalt
detsembris 2025.
ENMAK 2035 koostamist ettevalmistavad tegevused toimusid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023 eelkõige
huvirühmi kaasavate töörühmade kaudu, ENMAK 2035 eelnõu esimesed tööversioonid koostati järkjärgult
vastavalt a. kaasamise käigus huvirühmadelt ja b. KSH ja mõjude hindamisest laekunud ettepanekutele maist
2023 kuni maini 2025. Seejuures KSH viidi läbi 2,5 aasta jooksul vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse61 nõuetele. ENMAK 2035 eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi ning
kavandatakse arutelude järgselt esitada heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele detsembris 2025.
Huvigruppe on kaasatud ENMAK 2035 eelnõu koostamisse ENMAK 2035 koostamise ettepaneku,
ettevalmistavate töörühmade ja kõigi tööversioonide koostamise käigus. ENMAK 2035 koostamise ettepaneku
60 Taaste- ja vastupidavusrahastu | Sotsiaalministeerium 61 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja
23
koostamisel ja ENMAK 2035 eelnõu koostamise ettevalmistamisel62 ning ülevaade ENMAK 2035 eelnõu
tööversioonide63 koostamisel toimunud kaasamised on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Ülevaade ENMAK 2035 eelnõu koostamise kaasamisprotsessist. Ajakava Kaasamine ENMAK 2035 eelnõu koostamise etappides
ENMAK 2035 eelnõu Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses juuli kuni detsember 2025:
Dets 2025 Riigikogust laekunud ettepanekute alusel täiendatud ENMAK 2035 eelnõu kuues versioon esitatakse
heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele
Okt-nov 2025 ENMAK 2035 eelnõu arutelud Riigikogus
Sept 2025 ENMAK 2035 eelnõule kooskõlastamisel laekunud ettepanekute alusel täiendatud viies tööversioon
Vabariigi Valitsusele
ENMAK 2035 eelnõu esimese nelja tööversiooni koostamine mai 2023 kuni mai 202564:
Juuli-august 2025 ENMAK 2035 eelnõu neljas tööversiooni kooskõlastamine eelnõude infosüsteemis
20.05.2025 ENMAK 2035 eelnõu kolmanda tööversiooni 13.11.2024 täienduste, mõjude hindamiste ja analüüside
tutvustus ja arutelu ministeeriumide ühishoones
Dets 2023-apr 2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ja
hiljem laekunud ettepanekud (ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 laekunud
ettepanekud ENMAK 2035 neljanda tööversiooni lisas 6.2)
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmas tööversioon 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ettepanekute
esitamiseks (ENMAK 2035 eelnõu teisele tööversioonile 21.03.2024 laekunud ettepanekud ENMAK
2035 kolmanda tööversiooni 13.11.2024 lisas 6.265)
17.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu KSH aruande avalik arutelu
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eeönõu KSH aruande avalik väljapanek
8.05.2024 ENMAK 2035 eelnõu teise tööversiooni 21.03.2024 täienduste tutvustus ja arutelu ministeeriumide
ühishoones
21.03.2024 Kliimaministeeriumi poolt aprilli lõpus 2024 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
saadetud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande aluseks olev ENMAK 2035
teine tööversioon 21.03.2024
20.11.2023 ENMAK 2035 esimese tööversiooni 17.11.2023 tutvustamine ja arutelu ministeeriumide ühishoones
21.09.2023 KSH programmi avalik arutelu
23.08-13.09.2023 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad66 KSH
programmi avalikul väljapanekul
ENMAK 2035 ettevalmistavad tegevused jaanuar 2022 kuni aprill 202367
8.03.2023 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmades arutatud poliitikainstrumentide ettepanekute aruande
tutvustamiseks veebis ja ministeeriumide ühishoones
22.11.2022 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmade esimeste tulemuste tutvustuseks: probleemsed teemad,
teekaartide valik, eesmärgid ja mõõdikud
16.06.2022 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade68 avakohtumine
Apr-okt 2022 töötubade programm "Kliimamuutus ja energiajuhtimine kohalikus omavalitsuses"
22.02.2022 kliimaneutraalse elektritootmise uuringu raames koostatavate teekaartide tegevuskavade sisu tutvustus
ja arutelu
18.11.2021 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ENMAK 2035 koostamise ettepanek (sh
kooskõlastustabel)69
14.12.2021 veebikohtumine ENMAK 2035 koostamise protsessi kavandamiseks
5.10.2021 veebikohtumine „ENMAK 2035 koostamise ettepanek“, mille raames arutati ENMAK 2035
koostamise ettepanekule laekunud mõtteid ning kommentaare ja anti ülevaade edasistest tegevustest
14.06.2021 veebitöötuba „Energiamajandus aastal 2035“
ENMAK 2035 ettevalmistamisel lähtuti erinevatest alusdokumentidest (joonis 10), mida analüüsiti ja mille
alusel pakuti välja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade poolt ENMAK 2035 eesmärgid, mõõdikud ja
poliitikainstrumendid70.
62 Kohtumised | Energiatalgud 63 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 64 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 65 ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule 66 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad.docx 67 Kohtumised | Energiatalgud 68 ENMAK 2035 töörühmade kavandamiseks tuli esitada ENMAK 2035 töörühmades osalemiseks sooviavaldus 69 Dokumendid | Energiatalgud, Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx 70 Töörühmade töödokumendid ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud
24
Joonis 10. Arengukava koostamise sisendid.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik
mõju ja riskid hinnati, sensitiivsusanalüüs teostati ning stsenaariumide ellu viimise tegevuskavad koostati
järgmistes, rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes:
2022 - Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity generation71, REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus) 2022 - Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 205072, siseriiklik rahastus) 2022 - Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia73 (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) 2024 - Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/06774, Euroopa Komisjoni rahastus)
Alusuuringutes koostatud stsenaariumide ja tegevuskavade alusel täpsustati eesmärke ja sihttasemeid ning
kavandati poliitikainstrumendid (joonis 11).
71 Elektri uuringud | Energiatalgud 72 Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud |
Kliimaministeerium 73 Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus) Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 74 Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067, Euroopa Komisjoni
rahastus Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
25
Joonis 11. Poliitikainstrumentide aluseks olevad alusuuringutes välja töötatud stsenaariumid ja tegevuskavad.
Eesmärgid, mõõdikud ja poliitikainstrumendid töötati välja alusuuringute ja läbi viidud töörühmade tulemuste
alusel. Kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel on uuringute koostamisel arvestatud seosed esitatud
joonisel 12.
Joonis 12. Alusuuringute omavahelised seosed.
Valdkonna arengukava elluviimist ja aruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon75, kes:
1) annab valdkonna arengukavaga seotud tulemusaruande põhjal soovitusi valdkonna arengukava eesmärkide
elluviimisega seotud programmide algatamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
2) teeb ettepanekuid hindamisteks ja tõhustamiskavade koostamiseks;
3) annab hinnangu valdkonna arengukava muutmise ja lõpetamise ettepaneku kohta;
4) täidab muid ministri antud ülesandeid;
5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 juhtkomisjoni koosseis on vastavalt ENERGIAMAJANDUSE
ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK punktile 7 järgmises koosseisus aprillis
2025:
• Riigikantselei - strateegiabüroo nõunik Triin Reisner
• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunik
Sandra Salom
75 §4 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord–Riigi Teataja
2050 energiajulgeoleku tagamine
kliimaneutraalse energiatootmisega
2035 energiajulgeoleku, taastuvenergia,
energiatarbimise eesmärkide täpsustamine
Kliimaneutraalse elektritootmise
stsenaariumid ja tegevuskavad
Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid ja
tegevuskavad
Gaasivõrgu dekarboniseerimise
stsenaariumid ja tegevuskavad
Energiatõhususe stsenaariumid ja
tegevuskavad (sh Fit 55 vs REKK 2030)
26
• Rahandusministeerium – strateegiatalituse nõunik Rando Kängsepp
• Kliimaministeerium – energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, kliimaosakonnajuhataja
Laura Remmelgas, keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja Birgit Parmas
• Haridus- ja Teadusministeerium - teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika
asekantsleri Renno Veinthal, teadusosakonna juhataja Katrin Kiisler
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – majanduse ja innovatsiooni valdkonna
strateegilise planeerimise juht Martti Kalvik
• Siseministeerium
• Eesti Elektritööstuse Liit (sh Eesti Biokütuste Ühing, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, Elektrilevi
OÜ) – Tõnis Vare
• Eesti Taastuvenergia Koda (sh MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Jõujaamade ja
Kaugkütte Ühing, MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Veskivaramu) – juhatuse liige
Silver Sillak
• Eesti Gaasiliit – tegevdirektor Heiko Heitur
• Eesti Transpordikütuste Ühing – tegevjuht Krista-Maria Alas
• Elering AS - Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk ja asendusliikmeks Elering AS strateegiajuht
Karl Kivinurm
• Eesti Linnade ja Valdade Liit - nõunik Kalle Toomet, asendusliikmeks ELVL asedirektori Jan Trei
• Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Ingrid Nielsen Nielseni Eestimaa Looduse Fondist
• Tallinna Tehnikaülikool – teadusprodekaan professor Argo Rosin
Aprillis 2025 lisandunud liikmed Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjon – esimees professor Jaak
Aaviksoo, liige Arvi Hamburg
ENMAK 2035 ettevalmistamisel ja eelnõu koostamisel on toimunud ENMAK juhtkomisjonil 9 kohtumist
aastatel 2022-2025:
2025 – 13.02 ja 22.04 (Energeetika 2024. aasta tulemusaruanne ja ENMAK 2035 mõju hindamised)
2024 – 10.04 ja 28.11 (Energeetika 2023. aasta tulemusaruanne, KSH aruanne ja eelnõu täiendused)
2023 – 1.03, 7.06 ja 16.11 (ENMAK 2035 KSH programm ja eelnõu)
2022 – 26.04 ja 17.11 (ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad)
ENMAK 2035 koostamise ettepaneku eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule perioodiks 1.06.2021–
31.08.2021. Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Haridus-
ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks esitasid
ettepanekud 16 organisatsiooni (sh erinevaid organisatsioone ühendavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing,
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Elektritööstuse Liit, Eest Taastuvenergia Koda). Kooskõlastused ja
ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud koostamise ettepaneku lisas 176.
ENMAK 2035 eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
kooskõlastamiseks.
Materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel Energiamajanduse arengukava (ENMAK) |
Kliimaministeerium
76 211115_Lisa 1. Kooskolastustabel_clean.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1
Kavandatavate tegevuste ja tugiteemade kirjeldus
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1
SISUKORD 1.1 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS ............................................................................................. 1
1.1.1 ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE .................................................................................................. 2
1.1.1.1 Juhitava võimsuse tagamine ...................................................................................................... 2
1.1.1.2 Tarbimise juhtimise potentsiaali kasutusele võtmine ................................................................ 5
1.1.1.3 Salvestuse käivitumine turupõhiselt ........................................................................................... 9
1.1.1.4 Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega ............................................................................... 10
1.1.1.5 Turu korraldamine Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks ................................................. 13
1.1.1.6 Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine ............................................................ 14
1.1.1.7 Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud investeerimisriskide maandamine .................. 15
1.1.2 GAASIVARUSTUSE TAGAMINE ........................................................................................................ 16
1.1.2.1 Turu korraldamine Balti ja Soome turgude ühtlustamiseks ...................................................... 16
1.1.2.2 Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine .............................................................................. 17
1.1.2.3 Taastuvgaaside soodustamine ................................................................................................. 17
1.1.3 KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE ....................................................................................................... 19
1.1.3.1 Taristu arendamine ................................................................................................................... 19
1.1.3.2 Keskkonna- ja heitsoojuse kasutus ........................................................................................... 19
1.1.3.3 Energiatõhususe suurendamine JA MODERNISEERIMINE ....................................................... 20
1.1.3.4 Fossiilkütuste asendamine (sh lokaalküttes) ........................................................................... 21
1.1.3.5 Soojussalvestite rajamine ......................................................................................................... 21
1.1.3.6 Kaugjahutuse arendamine ........................................................................................................ 21
1.2 TUGITEEMADE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 22
1.2.1 Arvestatud õigusaktid ...................................................................................................................... 22
1.2.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI) .................................................................................. 23
1.2.3 Kogukonnaenergeetika käivitamine ................................................................................................. 25
1.2.4 Avaliku sektori eeskuju ..................................................................................................................... 27
1.2.5 Rahvusvaheline koostöö .................................................................................................................. 27
1.2.6 Kriisideks valmisolek ........................................................................................................................ 29
1.2.7 Digitaliseerimine, andmehõive ......................................................................................................... 32
1.2.8 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine .......................................................................... 35
1.2.9 Kutseoskused ................................................................................................................................... 36
1.2.10 Sektorite vahelise integreerituse tagamine .................................................................................... 36
1
1.1 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KIRJELDUS
Eesti energiamajanduse arengukava 2035 loomisel ja elluviimisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti energiamajanduse, -süsteemi ja -turgude arendamine põhineb Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidel ja õigusaktidel. Üleminekul puhta energiaga majandusele on oluline tagada Eesti riigi energiajulgeolek ja energiasüsteemi toimepidevus viisil, mis toetaks Eesti riigi majanduslikku konkurentsivõimet võrreldes ülejäänud Euroopaga ning loodud poliitikainstrumendid ennetaksid vähekaitstud tarbija energiaostuvõimetusse sattumist.
Energiajulgeoleku ja majandusarengu tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele ja -tarbimisele üleminekuga tuleb pikaajaliselt arvestada järgmiste põhimõtetega:
1. Eesti energiatarbimise katmiseks peab olema tagatud varustuskindlus, st piisav tootmise ja tarnimise infrastruktuur ning turud katmaks igal ajal Eestis taskukohase hinnaga energia kättesaadavuse. 2025. aasta veebruarist on Eesti elektrisüsteem osa Mandri-Euroopa elektrisüsteemist ja Eesti tagab Mandri-Euroopa reeglite nõuetele vastava koguse sagedusreserve. Selleks ajaks on loodud vajalik reeglistik salvestusvõimekuste osalemiseks kõikide energiasüsteemi teenuste pakkumisel, planeeritud on pikaajaline üleminek vähemfossiilsetele energiakandjatele, tagatud on elutähtsate teenuste pakkumise võimekus (ka siis, kui turupõhiselt ei ole tootjad võimelised seda tegema) ning piisavas mahus juhitavad elektritootmisvõimsused, sh vajadusel kasutades selleks reservvõimsuse mehhanisme (juhul, kui tootjad ei suuda turu vastu juhitavat tootmist pakkuda);
2. energiasüsteemi arendamine peab lähtuma Eesti majanduse arengu vajadustest – taastuvenergia areneb turupõhiselt, vajadusel rakendatavate toetusmeetmete välja töötamiseks kasutatakse tehnoloogianeutraalseid ja turupõhiseid (sh vähempakkumise) lahendusi toomaks Eestis turule aasta läbi tootvad võimsused, tarbijad kaasatakse tootmisse, taastuvenergia tõendamiseks kasutatakse päritolutunnistusi.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku stsenaariumid modelleeriti, kaasnevad sotsiaalmajanduslik mõju ja riskid hinnati ning stsenaariumide ellu viimise tegevuskavad koostati järgmistes rahvusvaheliste ekspertrühmade poolt koostatud uuringutes (joonis 1):
• Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele (Transitioning to a climate-neutral electricity generation1,REFORM/SC2020/068, Euroopa Komisjoni rahastus)
• Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 (Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 20502, siseriiklik rahastus)
• Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid (Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM, Euroopa Komisjoni rahastus)3
• Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus (Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia, REFORM/SC2022/067, Euroopa Komisjoni rahastus) - lõpetamisel
Alusuuringud on omavahel seotud eelkõige uuringutes kasutatud elektritarbimise ja elektrifitseerimise, taastuvgaaside, hoonete rekonstrueerimise jms alusandmete kaudu (joonis 1).
1 Elektri uuringud | Energiatalgud 2 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
2
Joonis 1. Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku uuringute omavahelised seosed.
Eesmärgid ja poliitikainstrumendid (kavandatud tegevused) on koostatud nimetatud uuringutes koostatud
tegevuskavade ja ENMAK 2035 ettevalmistanud töörühmade ettepanekute4 alusel arvestades ENMAK 2030
rakendamise aluseks olevaid seniseid energeetika ja maavarade programme5, et tagada
riigieelarvestrateegiat arvestav energiapoliitika järjepidev kujundamine, planeerimine ja täitmine.
1.1.1 ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE
1.1.1.1 Juhitava võimsuse tagamine
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: juhitav tootmisvõimsus elektrisüsteemis, varustuskindluse norm, N-1 Probleem, mida lahendab: juhitamatute tootmisvõimsuste tasakaalustamine ja elektrisüsteemi stabiilsuse tagamine, juhitamatutest energiaallikatest elektritoodangu puudumise kompenseerimine, elektriimpordi sõltuvuse vähendamine Põhitegevused: varustuskindluse normi täitmiseks ja elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalike tootmisvõimsuste tagamine, vajadusel saartalitlusvõime tagamise teenuse või võimsusmehhanismi (sh strateegilise reservi) rakendamine ja selleks vähempakkumise läbiviimine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus (regulatsiooni ja tuumaregulaatori loomine).
Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, näiteks Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks6. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii kiirelt (sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii öelda baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga, näiteks tundidega. Sagedusreserve saab pakkuda eeskätt gaasielektrijaam, mõningal määral ka salvestus ja tarbimise juhtimine. Baaskoormuse pakkumiseks sobib tehnoloogiliselt hästi ka tuumajaam. Eestis on juhitavat võimsust vaja vähemalt 1000-1200 MW 2024 seisuga, see väärtus on ajas kasvav ja hinnanguliselt 2035 on see vajadus hinnanguliselt ca 1200-1600 MW. Osa (ligikaudu 50%) sellest võimsusest peab suutma pakkuda sagedusreserve ja olema selle jaoks kiiresti juhitav, ehk minutitega, baasvõimsust tagav osa võib olla aeglasemalt reageeriv, ehk ka tundidega. Eestis peab olema pidevalt tagatud kindlaid tootmisvõimsuseid, mis koos EstLink 1 ja EstLink 2 kaudu saadava elektrienergiaga
4 II aruanne ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 5 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 6 Eesti tarbijate elektrivarustuskindluse aruanne aastani 2030 (Elering 2021) https://www.elering.ee/sites/default/files/2021- 12/Varustuskindlus%202021%20lk.pdf
3
suudavad ära katta Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise (2024. a jaanuaris oli läbi aegade suurim tiputarbimine 1599 MW). Süsteemihalduri hinnangul on vaja lisaks Estlinkide kaudu saadavale elektrienergiale Eestis kohapeal vähemalt 1000-1200 MW kindlaid tootmisvõimsuseid, et tagada saartalitluse olukorras Eesti tarbijate elektrivarustus. Uus juhitav võimsus käivitusega 2028/2029. aastal kiire sagedusreservi7 jaoks peab vastama käsitsi juhitavale sagedusreservi (manual Frequency Restoration Reserve ehk mFRR) kriteeriumidele, sh käivitusajaga kuni 12,5 minutit8, milleks sobivad nt gaasijaamad. Gaasijaam saab 2030. aastal tarbimise 100 % katmisel taastuvelektriga hinnanguliselt tööd kuni 2000 tundi aastas, sõltuvalt alla (tarbimise vähenemine nt suure tarbija välja lülitumisel) või üles koormamise (tarbimise suurenemine nt sõltuvalt ilmastikuoludest) vajadusest. Alates 2029. aastast on valminud eelduslikult uusi tootmisvõimsusi, mis saavad muuhulgas pakkuda ka sagedusreservi kokku ca 900 MW koos olemasolevate Auvere ja vanemate tootmisplokkide, koostootmisjaamade ning rajatavate gaasijaamade baasil. Lisaks on eelduslikult turupõhiselt kasutatav selleks ajaks ka Kiisa avariielektrijaam 250 MW ulatuses, mis on plaanis müüa turuosalistele aastal 2028. Juhitavate tootmisvõimsuste vajadusest 2035 aastal hinnanguliselt ca 600-800 MW9 peab vastama sagedusreservide nõuetele, ehk olema kiire juhitav ja ülejäänu võib olla aeglasem juhitav, mis reageerib tundidega. Aeglase juhitava võimsuse vajadust saab tulevikus katta näiteks ka tuumajaam, mis võib tulla Eesti energiasüsteemi pärast aastat 2035. Oluline on juhitava tootmisvõimsuse mahu tagamine erinevate tehnoloogiatega ja hajutatult, võimalikult taskukohaselt ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. Läbi juhitavate tootmisvõimsuste ja lühiajaliste ressursside (salvestus ja tarbimise juhtimine) on vajalik tagada reservide olemasolu tootmise ja tarbimise nii lühiajalisteks ning kiireteks muutusteks (sh sageduse hoidmise tagamiseks) kui ka pikaajalised tootmisvõimekused juhuks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista pikema perioodi jooksul.
Kindel (ilmastikust mitte sõltuv) turupõhine tootmisvõimsus oli aastal 2024 põlevkivi ja biomassil elektrijaamade baasil kokku 1350 MW10. Kui lisada turuväline Kiisa avariielektrijaam (250 MW), siis kindlat tootmisvõimsust on kokku ca 1600 MW.
1.1.1.1.1 Turupõhised lahendused
Kuigi hinnanguliselt on vaja juhitavat võimsust 1000-1200 MW ulatuses tagamaks varustuskindluse normi ja elektrisüsteemi stabiilsust, siis tegemist on ajas muutuva numbriga kuna see sõltub tiputarbimisest ja paindlikkuse ressurssidest nt salvestus ja tarbimise juhtimine. Varustuskindluse normi ja elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks võib jaotada lahendused kaheks erinevaks võimaluseks – lahendused turupõhiselt ja turuväliselt.
Turupõhised lahendused tipukoormuste katmiseks, mida on võimalik katta järgnevalt:
• läbi gaasi/vesiniku elektrijaama; • kasvatades salvestusvõimsust (näiteks vesisalvestid, akupargid);
• tarbimise juhtimise suurendamine; • riikidevaheliste ülekandevõimsuste suurendamine.
Tuumajaama saaks Eesti elektrisüsteemis arvestada aeglaselt juhitava võimsusena11.
Alates 2026. aastast rakendatakse Eestis saartalitlusvõime teenust, mis võimaldab hoida valmisolekus vahemikus 1000-1200 MW juhitavat võimsust (süsteemihaldur täpsustab iga-aastaselt täpse vajaduse üle), tagades sellega Eesti elektrisüsteemi iseseisva hakkamasaamise. Valmisolekut seda võimsust hoida peab olema vähemalt 10 järjestikust päeva. Saartalitlus tähendab, et juhul kui Eestil on katkenud ühendused Lätiga ning Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse suudab elektrisüsteem iseseisvalt toimida.
7 Sagedusreservide eelkvalifitseerimise nõuded | Elering 8 Lisa 2 elering.ee/sites/default/files/2024-12/Elering_VKA_2024.pdf 9 Hinnang põhineb Eleringi 2023 aasta Varustuskindluse aruande analüüside teadmisel. Tegelik kiire juhitava vajadus täpsustub iga-aastaselt
Varustuskindluse analüüsis ja sõltub Baltikumi tarbimise juurdekasvust ja taastuvenergia tootmisvõimsuste arengust regioonis. 10 Kindel tootmisvõimsus tabel 4.5 Elering_VKA_2023_5.pdf 11 Tuumaenergia kasutusele võtmise ettevalmistavad tegevused kavandatakse tuumaenergia programmis. Elektrit Eestis toota, kui tehakse vastavad otsused ning on olemas sobilik ja konkurentsivõimelise hinnaga tehnoloogia, saaks jaam 2035+ perioodil.
4
Saartalitlusvõime tagamise meetmes osalevad elektritootjad saavad osaleda jätkuvalt igapäevasel elektriturul, mis võimaldab tipuhindasid allapoole tuua (võrreldes olukorraga, kui nad ei osaleks turul).
Kui ka pärast uute juhitavate võimsuste lisandumist varustuskindluse probleem püsib, tuleb järgmisel kümnendil pärast strateegilist reservi rakendada turul osalevat reservvõimsuse mehhanismi vajaliku puudujäägi tagamiseks. See tähendab seda, et vähempakkumise tulemusel makstakse turuosalistele tasu, mis võimaldab kiiremini uutel juhitavatel võimsustel turule tulla.
1.1.1.1.2 Turuvälised lahendused
Turuvälised lahendused tipukoormuse katmiseks on võimalikud läbi reservvõimsuse mehhanismi loomise. Reservvõimsuse mehhanismi strateegilise reservi näide on, kus riik ostab võimsust reservi senikaua, kuni turupõhiselt vajaminev maht ei tule kokku. Ressursiks võib olla näiteks põlevkivielektrijaamade valmisolekus hoidmine, salvestus, tarbimise juhtimine, gaas, vesinik, biomass. Vajadus tekib tänase teadmise kohaselt alates 2027. aastast ning seda tuleb hoida senikaua, kuni turupõhiselt tekib juurde piisavas mahust juhitavat võimsust varustuskindluse normi tagamiseks.
Turuväline lahendus tähendab reservvõimsuse mehhanismi näitel strateegilist reservi, mis ei osale igapäevasel elektriturul ning sellel puudub mõju päevasiseselt kaubeldavale elektrihinnale. Elektriturul toimub kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pooli elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste lepingute alusel.12 Reservvõimsuse mehhanismis oleva võimsusega ei kaubelda Nord Poolis ning see ei paku tootja ja tarbija vahelisi lepinguid. Mehhanism käivitatakse ainult viimases hädas, kui Eestis on elektrienergiat puudu.
Vähempakkumise korraldamine reservvõimsuse mehhanismi loomiseks sõltub riigiabi loa saamisest. Vähempakkumine toimub orienteeruvalt 2025. aastal, reservvõimsuse mehhanismi vajadus tekib orienteeruvalt 2027. aastal.
Tulenevalt Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/943 artikkel 25 põhimõtetest ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjast § 141 -le ei tohi Eestis piirangutunde olla rohkem kui kaheksa ning keskmine andmata jäänud energiakogus ei tohi ületada 4,5 GWh. Varustuskindluse normi hinnatakse üleeuroopalise elektrisüsteemi võimekuse analüüsis (ERAA) ja samuti süsteemihalduri poolt siseriiklikus analüüsis (NRAA), kus vaadatakse, kas see on järgneva kümne aasta jooksul täidetud. Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et ilma täiendavate meetmetega, mis jaamu vajalikus mahus töös hoiaks, ei pruugi Eesti põlevkivielektrijaamu ei pruugi piisavas mahus turul olla. Varustuskindluse tagamiseks rakendatakse vajalikke meetmeid.
1.1.1.1.3 Põlevkivienergeetika roll
Põlevkivisektor on Eesti jaoks ajalooliselt olnud oluline energiavarustuse tagamisse panustaja. Seetõttu tuleb sektori arengusuundumuste ning -võimalustega energiamajanduse arengukavas arvestada13, et õigeaegselt vajalikke muudatusi Eesti energiamajanduses esile kutsuda.. Põlevkivist toodetakse Eestis nii elektrit kui ka põlevkiviõli. Protsesside jääksoojust kasutatakse lähedalasuva soojustarbimise olemasolul elanike ja ettevõtete (kaugkütte)soojusega varustamiseks. Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena ning läheb ekspordiks.
Valdav enamus Eesti juhitavatest võimsustest baseerus 2024. aastal põlevkivi otsepõletusel. Põlevkivist otsepõletusel elektritootmine on juba praegu elektriturul valdavalt nõrgas konkurentsipositsioonis ning vaid põlevkivi otsepõletusel jaamad töötavad aastas vähesel arvul tundidest. Lisaks on enamik põlevkivivõimsusest 40+ aastat vana. Eestis peab igal ajahetkel olema tagatud piisvas mahus juhitavaid võimsusi. Seni, kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, tuleb alles ning töövõimelisena hoida olemasolevaid.
12 Kliimaministeerium. Elektriturg. 13 Lisaks on Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt vaja uuendatavas energiamajanduse arengukavas kirjeldada meetmeid ja tegevusi põlevkivivõimsuste asendamiseks.
5
Põlevkiviõli tootmine on seni süsinikulekke riski tõttu saanud tasuta kvoote. Tasuta kvootide maht väheneb iga-aastaselt. Tasuta kvootide vähenemine mõjutab põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet. Samuti mõjutab põlevkiviõli tootmisega seonduvat nõudluse poolel toimuv. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt on üles seadmisel kohustuslik laevakütuste standard ja laevanduse KHG heite hinnastamine laevanduse null-netoheiteni jõudmiseks aastaks 2050, millega seotud meetmed rakenduvad aastal 2027 üle 5000 tonnaažiga ookeanilaevadele14. Samuti kavandatakse põlevkivi ja muude sektorite KHG heite eesmärke seadvat Eesti siseriiklikku regulatsiooni (kliimakindla majanduse seadus).
Arengukava elluviimise perioodi jooksul (2035) on vaja tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestis kui ka olemasolevate juhitavate võimsuste tööshoidmine seni kuni on rajatud (või olemasolevaid moderniseeritud) piisavas mahus uusi juhitavaid võimsusi. Põlevkiviõli tootmine (ja sellega seonduva jääksoojuse kasutusvõimaluste olemasolu) saab toimuda ka perioodil 2035+, kuid peame olema valmis stsenaariumiks, kus põlevkiviõli tootmise konkurentsipositsioon maailmaturul nõrgeneb ning seetõttu on vaja tagada, et põlevkiviõli tootmise jääksoojust kasutavates soojusvõrkudes on õigeks ajaks olemas alternatiivsed lahendused.
Põlevkivi15 otsepõletuse asemele elektris tulevad juhitavate võimsustena hinnanguliselt:
• olemasolevatele juhitavatele võimsustele (põlevkivil, uttegaasil, bioenergial ja gaasil) lisaks rajatakse 2028/2029 kuni 500 MW uusi juhitavaid elektrijaamasid16;
• alates 2030+ täiendavate juhitavate võimsuste turule toomiseks rakendatav võimsusmehhanism peaks turule tooma täiendavaid gaasielektrijaamasid või muid juhitavaid tootmisvõimsusi.
Soojusega varustamisel põlevkivi kasutusele alternatiivide leidmine on kirjeldatud 1.1.3.
Arengukava peatükk 3 käsitleb põlevkivilt kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele üleminekuks kavandatud tegevusi (uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamise kiirendamine). Peatükk 5 kirjeldab kütte tagamisel kavandatud tegevused fossiilkütustelt üleminekuks taastuvenergiale. Põlevkivitööstuse ümberprofileerumisega seoses on võimalike kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude ennetuseks välja töötatud Ida-Viru õiglase ülemineku territoriaalne kava17 ning loodud Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fond18. Elektrivõrgu varustuskindluse normi täitmine ja vajamineval hulgal tootmisvõimsuste olemasolu tuleb tagada esmajärjekorras turutingimustel. Juhul, kui tekib oht tootmisvõimsuste piisavusele tuleb rakendada vajadusel reservvõimsuse mehhanismi (riigiabi loa saamisel), millega hangitakse vajalikud juhitavad võimsused läbi vähempakkumise (nt strateegilise reservi loomisega). Reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõtu regulatsioon jõustus 2024. Juhitava võimsuse vajalik maht oli 2024 seisuga 1350 MW tarbimisel koos võrgukadudega 8,3 TWh (tiputarbimisel 1599 MW), st tulevikus võib see perspektiivis suureneda. Juhitavate võimsuste vajadust vähendab tarbimise juhtimise ja salvestuse potentsiaali realiseerimine (ENMAK 2035 eelnõu lisad 1.1.1.2 ja 1.1.1.3).
1.1.1.2 TARBIMISE JUHTIMISE POTENTSIAALI KASUTUSELE VÕTMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa Liidu keskmise Probleem, mida lahendab: tiputarbimise ja ületootmise ajaline nihutamine, sagedusreservide mahu suurendamine Põhitegevused: tururaamistiku loomine sh tsentraalse arveldamise mudeli rakendamine, andmelao arendused, tariifisüsteemide ja sagedusturgude arendused, paindlikkusteenuste19 kasutamine.
14 IMO approves net-zero regulations for global shipping 15 Põlevkivi kaevandamise määr on 20 mln t/a, aastal 2020-2023 kaevandati pool määrast Põlevkivi | Keskkonnaamet 16 Eleringi sagedusreservide hankes pakutav võimsus selgub 2025. aasta III kvartalis. 17 Õiglase ülemineku kava | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee) 18 Avaleht | Õiglase ülemineku fond (idavirufond.ee) 19 paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid
6
Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine. Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt, mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev joonis20:
Joonis 2. Paindlikkusteenuste ülesehitus. Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, nt elektri börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise21. Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori22 kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks. Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud23 213 kuni 407 MW. Elektri börsihinnast ja tarbijate omapoolsest otsustest sõltuv kaudse tarbimise juhtimise praegune võimekus24 on kuni 100 MW. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev joonis25:
20 REPowerEU Priority 3: Proposed measures to facilitate demand side response and to improve the flexibility market functioning in Estonia, Trinomics - https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023-04/Ad-hoc_report_Demand_Side_Response%20-%20FINAL%5B38%5D.pdf 21 Tarbimise juhtimise iseseisva agregaatori tururaamistiku ettepanekud Eestile, Konkurentsiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news- files/tarbimise_juhtimise_iseseisva_tururaamistiku_ettepanekud_eestile.pdf 22 Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks Elektrituruseadus–Riigi Teataja 23 https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Tarbimise_juhtimine_1.pdf 24 Eesti elektri tarbimiskaja ja tootva tarbimise simulatsioonianalüüs, TalTech - https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2024/06/2024_eesti- elektri-tarbimiskaja-ja-tootva-tarbimise-simulatsioonianaluus_uuring.pdf 25 Encouraging Flexibility in Electricity Market Design, ACER - https://www.ceer.eu/documents/104400/-/-/45a8c9a6-c65a-f249-ebd8- 13f90ff0620d
7
Joonis 3. Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise osalemine elektriturgudel. Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev joonis.
Joonis 4. Tarbimise juhtimise mõju elektri tarbimisele.
Agregaatori rolli tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev joonis.
Joonis 5. Tarbimise juhtimise sidumine elektrituruga.
Riigikontroll on oma aruandes26 leidnud, et tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist takistab eelkõige puudulik regulatsioon, mis ei sätesta piisaval määral turuosaliste rolle ja kohustusi. Reguleerimisturul on Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt tarbimise vähendamisel bilansihalduri otsesed kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel agregaatori poolt. Tarbimiskaja regulatsioon on ennekõike puudu järgmise päeva, päevasisesel ja võrgukoormuste juhtimise
27 Konkurentsiamet
8
turgudel. Alloleval joonisel on visualiseeritud tsentraalse arveldusega turumudel, mis visualiseerib turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori27:
Joonis 6. Arveldamise mudel tarbimise juhtimisel agregaatori kaudu (Allikas: Konkurentsiamet). Eesmärk on tuua otsene tarbimise juhtimine kõigile turutasemetele (päev-ette, päevasisene ja reguleerimisturg) ja seeläbi ühelt poolt vähendada elektrikulusid tarbijale (sh majapidamised, tööstus, teenindus , avalik sektor), teisalt suurendada varustuskindluse taset ning aidata kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Tarbimise juhtimine vähendab osaliselt juhitavate võimsuste vajadust ja on soodsam täiendava elektritootmise rajamisest. Lisaks on eesmärk võtta tarbimise juhtimine kasutusele ka võrguettevõtjate poolt nt võrguinvesteeringute edasilükkamiseks või võrgu ülekoormuse vähendamiseks. Võrguettevõtjad annavad iga kahe aasta tagant koostatavas võrgu kümneaastases arengukavas ülevaate paindlikkusteenuste kasutamise plaanidest. Tarbimise juhtimise eesmärkide realiseerimiseks muudetakse elektrituruseadust, planeeritakse võrgu arengukavades tarbimise juhtimise tegevused , mis võimaldavad agregaatoritele vastavate turutingimuste (regulatsiooni raamistik, tehnilised tingimused, andmevahetuse tüüptingimused) loomist klientidele tarbimise juhtimise teenuste pakkumiseks. Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja 2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri, turuoperaatori ja agregaatori vahel. Tarbimise juhtimine kõigile turutasemetel on kavandatud käivituma hiljemalt 2027. aastal.
2025. aastal muudetakse elektrituruseadust viisil, mis kohustab võrguettevõtjaid paindlike liitumislepingute sõlmimise võimalust tarbijatele pakkuma. Paindlikud liitumislepingud tähendavad seda, et võrguettevõtja ja liituja lepivad kokku võrguga liitumise tingimustes selliselt, et võrgu ülekoormuse korral liituja
Selleks, et tarbimise juhtimist veelgi laiemalt ja efektiivsemalt reguleerimisturgudel (süsteemihaldur) ja lokaalsetel võrguturgudel (jaotus- ja põhivõrgud) kasutusele võtta on vajalik suurendada süsteemihalduri ja põhivõrguettevõtja ning jaotusvõrguettevõtjate vahelist koostööd tarbimiskaja hankimisel. Seda saab realiseerida läbi võrguettevõtjate vahelise või süsteemihalduri poolt pakutava paindlikkusplatvormi kasutuselevõtu. Eesmärk, et sama tarbimise juhtimise ressurssi saaks pakkuda nii reservide turgudele (kasutaja süsteemihaldur Elering) kui lokaalsetele võrgupiirangute turgudele (kasutaja nii jaotusvõrgud, nt Elektrilevi, kui põhivõrk - Elering). Selleks on vajalik luua riiklik või regionaalne paindlikkusplatvorm ja koostöö selle realiseerimiseks süsteemihalduri ning võrguettevõtete vahel. Euroopa Liidus ühetaolise lähenemise rakendamiseks töötatakse EL tasandil välja tarbimise juhtimise võrgueeskiri28, mille raames
27 Konkurentsiamet 28 Tarbimise juhtimise võrgueeskiri, ACER - https://www.acer.europa.eu/documents/public-consultations/pc2024e07-public-consultation-draft- network-code-demand-response
9
luuakse ka põhimõtted võrguettevõtjate vahelise koostöö ning infovahetuse parandamiseks. Need põhimõtted on aluseks ka paindlikkusplatvormi kasutusele võtmiseks.
1.1.1.3 SALVESTUSE KÄIVITUMINE TURUPÕHISELT
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa Liidu keskmise Probleem, mida lahendab: hinnastabiilsus, suure mahu taastuvelektri, elektrisüsteemi integreerimine, tiputarbmise ja ületootmise vähendamine ajalise nihutamisega, sagedusreservide tagamine Põhitegevused: turubarjääride eemaldamine, regulatiivsed muudatused ja garantiimehhanismi analüüs.
Salvestus on tehnoloogia, mis võimaldab salvestada energiat ühel ajahetkel ja teisel ajal seda salvestatud energiat kasutusele võtta. Salvestust saab kasutada nii tootmisel kui tarbimisel, mistõttu avaldab, nt elektritarbimine elektriturule kahepoolset mõju – ühel hetkel suurendab tarbimist ja teisel hetkel suurendab tootmist. Salvestus (nt liitiumakud, pump-hüdroakumulatsioonijaamad, soojussalvestid) võimaldab suurendada elektrisüsteemi paindlikkust, seeläbi vähendades vajadust juhitavate võimsuste järele. Salvestusega leevendame järgmiseid probleeme:
• varustuskindluse paranemine: salvestus võimaldab siluda nii ebaühtlast tootmist kui tarbimist, see omakorda vähendab juhitavate jaamade vajadust, mis loob eelduse kliimaneutraalse elektritootmise saavutamiseks;
• ebastabiilne elektrihind kõrge elektrihinnaga stabiliseerub tarbijatele läbi hinnatippude vähenemise (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust väheneb keskmine börsihind 1,31 - 3,93 €/MWh29) ja suureneb turuhind taastuvelektri tootjale läbi volatiilsuse vähenemise;
• taastuvelektri suuremas mahus elektrisüsteemi integreerimisel tekkiv ebastabiilsus on võimalik kompenseerida salvestusega, salvestus võimaldab taastuvelektrit suuremas mahus kasutusele võtta, kuna taastuvelektri tootjatel on võimalik turupõhiselt rohkem teenida ja salvestus võimaldab taastuvelektri tootmist nihutada hetkedele, kus taastuvelektri tootmist on vähem näiteks õhtutundidel, volatiilsuse vähenemine vähendab vajadust riigi poolt taastuvelektri tootmisele toetusi maksta (sõltuvalt salvestuse võimsusest ja mahust suureneb taastuvelektri tootjate tulu 1,5 kuni 8,6%30);
• fossiilsete energiaallikate kasutus ja fossiilsel energial töötavate tipujaamade töötunnid võimaldab salvestus süsteemistabiilsuse hoidjana asendada taastuvelektriga;
• süsteemi ebastabiilsus on välditav läbi täiendava tootmis- või tarbimisressursi pakkumise. Salvestus pakub erinevaid süsteemiteenuseid sh inertsi tagamiseks ja sageduse reguleerimiseks. Suuremahuline salvestus saab pakkuda ka elektrisüsteemi nullist käivitamise võimekust (ingl. k black-start), vajadus üha suuremal määral süsteemistabiilsust tagada tuleneb sünkroniseerimisest Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ja elektrisüsteemis taastuvelektri osakaalu suurenemisest ning kuna taastuvelektrivõimsused (tuul, päike) ei ole juhitavad, siis suureneb vajadus nende tehnoloogiate poolt tekitatud ebastabiilsust elektrisüsteemis tasakaalustada;
• elektrivõrgu koormatus on võimalik ennetada tarbimise juhtimise ja salvestusega, mille tõttu saab võrguinvesteeringuid edasi lükata või võrgu ülekoormust vähendada (nt võrguettevõtete poolt tarbimise juhtimist ja elektrisalvestust turult hankides või pakkudes liitujatele paindlike tarbimise ajast, või võrgu koormatusest sõltuvaid elektrilepinguid) kujundades võrgutariifi tarbimise ajast või võrgu koormatusest sõltuvaks ning kuna Eesti elektrivõrk on täna juba tootjaliitumisi täis ja iga täiendav liitumine on liitujale kulukas saab olukorra leevendamiseks ja elektrivõrgu optimaalseks kasutamiseks võrguettevõtja pakkuda liitujatele paindlikku liitumist, mille puhul võrguettevõtja tellimusel või kellaajast sõltuvalt peab tootmise alla koormama ja üle jääva elektri kas jätma tootmata, või selle salvestama hilisemaks kasutamiseks, lisaks võimaldab võrgu koormamise
29 TalTech Elektrisalvestuse mõju analüüs Salvestuse uuringud | Energiatalgud 30TalTech Elektrisalvestuse mõju analüüs Salvestuse uuringud | Energiatalgud31 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse- seadmete-pilootprojektide-arendamine
10
ajaliselt võrdsemalt jaotamine vältida võrguinvesteeringuid, mis muidu tuleks teha tiputootmise või -tarbimise tõttu ja seonduvalt loob tarbijatele ning tootjatele soodsama võrguga liitumise.
Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega on elektrisalvestite rajamiseks rahastatud 7 projekti energiasalvestuse pilootprojektide toetusega31, kokku 10,64 MW salvestusvõimsust (2 tunnine salvestus). 2024. aastal oli liitumisprotsessis salvestusseadmeid (akusid) kokku 734 MW32 ulatuses. Sellele lisaks on arendamisel suursalvesti - Paldiski vesisalvesti (500 MW). Paralleelselt taastuvenergia elektrisüsteemi lisandumisega, saab turule tuua täiendavat elektrisalvestust ja selleks tehakse järgmisi tegevusi:
• kiirete sagedusreservide turu avanemine 2025. aastal;
• salvestuse edendamise toetusmeetmete vajaduse ja võimaluste analüüsimine sh EL rahastuse kasutamine nt PCI projektide elluviimiseks ja taastuvenergia toetusskeemidesse integreerimine; 2025-2026;
• elektriturudirektiivist tulenevate salvestust soosivate sätete kohaldamine Eesti õigusaktidesse, jõustumine 2025;
• olemasolevate regulatiivsete barjääride kõrvaldamine, nt õigusaktide muutmine topeltmaksustamise ja -tasustamise vältimiseks (nt taastuvenergia tasud ja võrgutasud); muudatuste jõustumine 2026 jaanuar.
1.1.1.4 VÕRGU ARENDAMINE VÕIMEKUSE TÕSTMISEGA
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst Mõõdikud, millesse panustab: viie aasta keskmine elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI), taastuvelektri osakaal elektritarbimises Probleem, mida lahendab: toimekindluse probleemid keskpingevõrgus, aastaks 2030 elektritarbimise mahus lisanduvate taastuvelektri tootmisvõimsuste mahus vastu võtmiseks ja liitumiseks puudub võimekus Põhitegevused: võrgu pikaajalised arengukavad jaotusvõrkude ja põhivõrgu poolt, võrgu arengukavades paindlikkuse kasutamine võrguinvesteeringute alternatiivina, võrgu arenduskohustuse laiendamine, hajatootmise võimaldamine, fikseeritud liitumistasu lahenduste analüüsimine, liitumisvõimsuste optimeerimine, kasutajasõbralikumad liitumistaotlused, võrguteenuste kvaliteedi tõstmine, hübriidohtudega toimetulek, merevõrgu arendus, uued välisühendused
Elektrivõrgu toimekindluse parandamine hõlmab endas järgmisi aspekte:
• vastupanuvõime kasvatamine hübriidohtudega toimetulekuks sh küberturvalisuse tagamine elektrisüsteemis (võrgud ja juhtimiskeskus), taristu füüsiline turve, toimepidevuse plaanide täiendamine hübriidohtude ennetuseks ja tõrje kirjeldamisel (vt täpsemalt ptk 1.2.6);
• võrguteenuste kvaliteedi tõstmine läbi katkestusaja vähenemise, võrguteenuste kvaliteedinõuete uuendamine;
• võrgu ilmastikukindlamaks ehitamine.
• Elektrilevile eraldati investeeringuteks täiendavaid vahendeid sihtotstarbeliste toetusmeetmete33 raames, et parandada finantseerimisvõimekust võrgu kvaliteedinõuete tagamiseks. Riigi pikaajaline strateegiline eesmärk on viia rikkeline viie aasta SAIDI (keskmine katkestuse aeg aastas kliendi kohta) aastaks 2035 alla 120 minuti. Selle eesmärgi täitmine eeldab elektrivõrkudesse tänasest rohkem investeerimist ja selleks vajalike vahendite olemasolu. Eesti elektrivõrgu varustuskindlus on looduslikele teguritele tundlik ning saared on oma geograafilise eraldatuse tõttu eriti haavatavad, seega on aastatel 2023-2025 Elektrilevi suursaartel teostanud investeeringuid
31 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine 32 Ptk 3.2.2 Elering_VKA_2024.pdf 33 Näiteks Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on elektrivõrgu tugevdamise programmile mh. kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks eraldatud 30 miljonit eurot, millega tugevdatakse üle 600km elektrivõrku üle Eesti ning ka Eesti valitsus on otsustanud eraldada (pärast 2022.a lõpus Saaremaad ja Hiiumaad tabanud tugevat lumesadu) saarte elektrivõrkude kliimakindluse tõstmiseks 15,7 miljonit eurot.
11
kogumahus ligi 35 miljonit eurot, eesmärgiga asendada umbes 450 kilomeetri ulatuses paljasjuhtmelisi õhuliine vastavalt kas kaetud juhtmega õhuliini või maakaabliga (kuna enim rikkeid põhjustavad raskete ilmastikuolude korral just liinidele kukkuvad puud ja oksad). Samuti käib alates aastast 2023 Elektrilevi käivitatud ja suursaartelt üle Eesti laienev suuremahuline kesk- ja kõrgepinge paljasjuhtmeliste õhuliinide liinikoridoride laiendamise projekt (st. liinikoridori puhastamine puudest, võsast, okstest). Just selliste liinide toitel on suurim hulk kliente. Liinikoridori laiendust tehakse kogu kaitsevööndi ulatuses – see tähendab, et keskpingevõrgu puhul puhastatakse liini ümbrusest kummalegi poole liini telge kümme meetrit, kõrgepingevõrgu puhul 25 meetrit. Liinikoridore laiendatakse 2028. aastaks selle projekti raames 6000 km liinide ulatuses. Kokku on Elektrilevil kesk- ja kõrgepingevõrku 28 000 kilomeetrit, millest keskpingevõrgus on 2024. aasta seisuga 44% ja madalpingevõrgust 97% kliimakindel (osa võrgust ka ei vaja ilmastikukindlaks muutmist, nt. kui see ei asu metsas).
Eesti elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering teostab Lääne-Eestis ja saartel taastuvenergiast elektri tootjate suuremas mahus võrku ühendamise võimaluste tagamiseks Euroopa rahastatud RRF (Recovery and Resilence Fund ehk Taaste- ja Vastupidavusrahastu) meetmete kaasabil samuti mitmeid projekte. Nende projektide kõrvalmõjuna kaasneb muuhulgas kliimakindluse paranemine tormituulele avatud paikades (nagu näiteks Väikese väina õhuliinide kaablisse viimine). Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks. Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul kui lisandub meretuuleparke. Kui pikemas perspektiivis on mõistlik tuuleparke ehitada Läänemerre, siis on ratsionaalne Liivi lahe aladelt ühendada tuuleparke mandril asuvasse võrku ning Saaremaast läänes asuvate meretuulepargialade puhul nende ühendamiseks kasutada läbi Saaremaa plaanitavat Eesti-Läti ühendust. Mis puutub eelmainitud piiriülestesse projektidesse, siis piiriülene taristu ei ole osa ülekandevõrguhalduri arenduskohustusest ja nende liinide rajamine sõltub sellest, kas on näha suurt positiivset mõju (kas sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju EL ühisturu toimimisele või varustuskindlusele) ja regionaalset kasu, nende liinide rajamisele eelneb laiem ühiskondlik diskussioon. Eelnev sõltub ühtlasi suuresti sellest, millise energiaportfelli abil Eesti oma tarbimise sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga katab ning kuivõrd on taastuvenergia arendajad huvitatud ka puhtalt vabaturutingimustes oma kavandatud projekte teostama.
Eesti suurimad ülekandetaristu projektid ja võrguarendusega seotud tegevused:
1) Sisemaise võrgutaristu laiendamine (Kesk-Euroopa sünkroonalaga ühendamise raames);
Sünkroniseerimise eelduseks on Eesti sisemaise põhja-lõunasuunalise 330 kV võrgu ja olemasolevate Eesti- Läti 330 kV õhuliinide tugevdamine ning kolmas Eesti-Läti 330 kV õhuliin Tallinna ja Riia vahel, et parandada läbilaskevõimet Eesti ja Läti vahel ning tõsta nii Eesti kui ka Läti varustuskindlust. Teine oluline eeldus on minimaalse vajaliku inertsi ja lühisvõimsuse taseme tagamine, et säilitada elektrisüsteemi sageduse-, pinge- ja nurgastabiilsus nii normaal- kui ka süsteemi häiritud olukorras. Selleks on Eesti elektrisüsteemi strateegilistesse võrgusõlmedesse paigaldatud kolm reaktiivenergia sünkroonkompensaatorit. Sarnased seadmed paigaldavad oma süsteemi ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid.
2) Täiendavate välisühenduste (ESTLINK-3, ESTLAT-4) rajamine; • EstLink3 puhul on teadaolevalt eelduslik valmimisaasta 2035 ja kavandatav võimsus 700MW.
Praegu käib uuring, millega analüüsitakse sobivaimat kaabli ja konverterjaama asukohta ning 330- kilovoldise võrgu sidumist konverterjaamaga. Investeeringuotsust ei ole praegu selle projekti kohta tehtud. Mõne aasta tagused kuluarvutused näitasid projekti kogumaksumuseks 630-720 mln eurot, kuid tänaseks on see hind tõenäoliselt märgatavalt tõusnud. Projekt on esitatud Euroopa 10
12
aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 202234. Samuti on projekt kinnitatud PCI nimekirja35, seega on võimalik sellele taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.
• Eesti-Läti IV ühenduse eelduslik võimsus on 700-1000 MW (kaubanduslik võimsus 500-600 MW). Ühendus valmib eeldatavasti 2033. aastal. Samas ei ole ülekandeliini konkreetne trassikoridor, maksumus ja täpne tehniline lahendus veel paigas, kuna see sõltub riigi eriplaneeringust (kehtestatakse eeldatavasti 2026.a.), selle raames tehtavast keskkonnamõjude hindamisest ning projekteerimisest. Projekt on esitatud Euroopa 10-aastasesse võrgu arengukavasse TYNDP 202236. Projekti eeldatavaks maksumuseks hinnati mõni aasta tagasi 860 mln eurot, kuid kuna konkreetne trass ei ole veel selge, siis võib maksumus muutuda. Projekt on PCI kinnitatud nimekirjas37 ning sellele on võimalik taotleda Euroopa kaasrahastust CEF fondist.
3) elektri ülekande- ja jaotusvõrkude täiendavaks arendamiseks.
Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi tulemustele ja auditi tagasisidele38 tuginedes on alustatud mitmete seadusandluse muudatuste jm. sammudega. Näiteks on planeeringute kiirendamiseks muudetud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi, mis võimaldavad tuulepargi planeerimisprotsessi lühendada 3-5 aastalt ca 1,5 aastale.
Ka Euroopa Liit on juhtinud tähelepanu asjaolule, et elektrivõrgud peavad vastu pidama suuremahulisele juhitamatute elektrijaamade lisandumisele, elektromobiilsuse kasvavale populaarsusele, kütte- ja jahutusvaldkondi ees ootavatele muutustele, tööstuse elektrifitseerimisest ja rohevesiniku tootmisest rääkimata. Selleks on EL välja tulnud võrkude tegevuskavaga (an EU Action Plan for Grids39), mis käsitleb nii jaotus- kui ülekandevõrke ja näeb ette 14 konkreetset tegevust lühemas ja pikemas plaanis, et saavutada 2030. Aastaks seatud eesmärke. Tegevustesse on kaasatud nii põhi- ja jaotusvõrkude koostööorganisatsioonid (ENTSO-E ja EU DSO ühendus), riiklikud regulaatorid ja regulaatorite ühendasutus ACER ning Komisjon ise. Käsitletakse ka kõigiks nendeks tegevusteks ja võrkude tulevikukindlaks muutmiseks vajamineva rahastuse küsimust, sh EL vahendite kättesaadavust. 2024.a. kevadel võeti Brüsselis mitteametlikul energeetikaministrite kohtumisel vastu Nõukogu järeldused ja ettepanekud tegevuskavale.
Ühishuviprojektide loamenetlusi ja planeerimist viiakse läbi vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013, konsulteerides ja kaasates kõiki asjasse puutuvaid huvigruppe. Ühishuviprojektide nimekirja on võimalik projektidel kandideerida igal aastal kindlate kategooriate all. Ühishuviprojektide nimekirja kinnitatud projektidel on õigus hiljem taotleda rahastust ka Euroopa fondist Connecting Europe Facility (CEF).
2024.a avalikustatud ühishuviprojektide nimekirja40 kuuluvad Eestiga seotud projektidest pumphüdroakumulatsioonijaama rajamine, Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud, Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas ühendus ning Põhja-Balti vesinikukoridori projekt.
• paindlikkusteenuste (mõiste kirjeldatud elektrituruseaduses) kasutuselevõtt võrgu arengukavades võrguinvesteeringute vähendamiseks ja võrgupiirangute juhtimiseks ja paindlikku liitumise pakkumiseks;
Võrguettevõtja poolt pakutav paindlik liitumine annab klientidele võimaluse mitte investeerida Eleringi võrgu läbilaskevõime suurendamisse ning samal ajal tagab võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. Kliendil on võimalik valida, kas tasuda võrgu
34 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1094 35 Ühishuviprojektid (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel on ülepiiriline mõju ning mis aitavad
kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut.
Kinnitatud PCI-projektide nimekiri https://energy.ec.europa.eu/document/download/3db5e3d1-9989-4d10-93e3-
67f5b9ad9103_en?filename=Annex%20PCI%20PMI%20list.pdf 36 https://tyndp2022-project-platform.azurewebsites.net/projectsheets/transmission/1088 37 https://energy.ec.europa.eu/document/download/3db5e3d1-9989-4d10-93e3-67f5b9ad9103_en?filename=Annex%20PCI%20PMI%20list.pdf 38 Taastuvenergia arendamise kiirendamine | Eesti Vabariigi Valitsus Grids, the missing link - An EU Action Plan for Grids: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A757%3AFIN&qid=1701167355682 40 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1041&qid=1712586379310
13
läbilaskevõime suurendamise eest või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine.
• 2025. aasta juuni elektrituruseaduse muudatusega on seoses liitumistasude fikseeritud hinnakirja põhimõttega loobutud esiteks täielikult deposiidi nõudest ning teiseks loodud võimalus liitumispakkumisest taganemiseks juhul, kui võrguga liitumise kulupõhises komponendis sisalduva ehitushanke hinnaindikatsioon ning tegelik ehitushanke hind erinevad märkimisväärselt.
• võrgu arenduskohustuse laiendamine ja fikseeritud liitumistasu;
Hajatootmise suuremahuline elektrivõrku liitumine piirkondades, kus ajalooliselt on väiksema võimsusega võrk, kuid samas sageli paremad tuuletingimused (nagu saared ja Lääne-Eesti), on tekitanud olukorra, kus liitumise hind (mis on seni olnud kulupõhine ning sõltunud iga konkreetse tootja elektrivõrku liitmisega kaasnevast investeeringuvajadusest) on sageli äärmiselt kõrge ja prognoosimatu. 2025. aasta juuni elektrituruseaduse muudatusega rakendatakse olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel fikseeritud hinnakirja ning kulupõhiseks jääb väljaspool olemasolevat ülekandevõrku liitumine. Seeläbi muutub arendajatele võrguga liitumise hind paremini prognoositavaks ja projekti hinna planeerimine lihtsamaks. 2030. aastaks on vaja luua võrguvõimekus täiendavate liitumiste lisandumiseks, sealhulgas vajaliku tootmisportfelli ühendamiseks, selleks võib osutuda vajalikuks arvestada need arenduskohustuste hulka ehk toimuks võrgu ettevalmistamine nagu praegu tehakse olemasolevate võrguklientide perspektiivsete vajaduste katmiseks. See tähendab, et tänu seadusemuudatusele on nüüd võimalik osade investeeringute arenduskohustuse raames ette tegemine juba enne kui tootja alustab liitumisprotsessi ja seega võrgutugevdamisega seotud planeeringute ja ehitusega seotud tegevused senisest varem valmis saada.
1.1.1.5 TURU KORRALDAMINE BALTI JA SOOME JAETURGUDE ÜHTLUSTAMISEKS
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise Probleem, mida lahendab: naaberriikide regulatsiooni erinevuste ühtlustamine Põhitegevused: Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise.
Jaeturgude ühtlustamine: Eesti on osa ühtsest Euroopa Liidu elektriturust. Tarbijatel on võimalus soetada elektrit elektriturul börsihinnaga või fikseeritud hinnaga. Lisaks on suurtarbijatel võimalik elektritootjatega kahepoolseid lepingud (Power Purchase Agreement, PPA), millega ühelt poolt garanteeritakse tootja tulud ja teiselt poolt tarbijale fikseeritud elektrihind. Kuna PPA-sid on mõistlik sõlmida hinnapiirkonna siseselt, siis seab Eesti turu väiksus PPA-de sõlmimisele piirid, kuna võivad olla kallimad importelektriga pakutavatest pakettidest. Elektriturgude täiendav regiooniülene (Baltikum ja Soome) integreerimine võimaldab suurendada konkurentsi ja turgude likviidsust. Vajalik on analüüsida turgude regulatsiooni käsitlevaid erisusi ja tulemuste põhjal muuta regulatsiooni:
• Analüüsi läbiviimine ja õigusaktide muudatused Balti riikide ja Soome õigusruumi suuremaks ühtlustamiseks.
• Baltikumi ja Soome elektri jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise. Eesmärk on ühtlustada Balti riikide ja Soome elektri- ja gaasituru reegleid ja nõudeid, eesmärgiga võimaldada turuosalistel lihtsamat tegutsemist riikide üleselt ning suurendada konkurentsi turul.
Liitumine Euroopa reservide turgude platvormidega: Balti elektrisüsteemide liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga 2025 veebruaris tõi kaasa fundamentaalse muudatuse kogu senise Balti elektrisüsteemide tasakaalustamise korraldusel, mille tulemusena Balti süsteemihaldurid loovad võimekuse osaleda ise sageduse juhtimise ehk load-frequency control (LFC) vastutuse kandmisel. Euroopa süsteemi osana peavad Balti riigid iseseisvalt oma elektrisüsteemi juhtima. Sagedusreserve hangitakse Baltikumi üleselt. Oluline on kindlustada piisav reservide pakkumine Baltikumis ja turu toimimiseks teha tihedalt kolme riigi vahel koostööd. Päev-ette reservide võimsusturult hangitakse iga päev järgmiseks ööpäevaks kolme Balti riigi
14
jaoks ühiselt vajalik kogus kiiret sageduse taastamise reservi (FCR) ning automaatselt ja manuaalselt aktiveeritavat sageduse taastamise reserve (aFRR ja mFRR).
1.1.1.6 KÜTUSEVABADE ENERGIAALLIKATE OSAKAALU SUURENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise, taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises Probleem, mida lahendab: fossiilkütustel elektritootmise asendamine taastuvenergiaga, kõrge elektrihind, taastuvenergiaallikate tõendamine on oluline tööstusele Põhitegevused: menetlusprotsesside kiirendamine, taastuvelektri vähempakkumine 2025-2026, finatnsinstrumendid, avaliku sektori üleminek taastuvenergia suuremale kasutamisele, taastuvenergia projektide jooksev progressi kaardistamine ning järelhindamine, hajaenergeetikale üleminek.
Keskkonnaagentuur jälgib tuuleenergia võimsuste lisandumist ning 2025. aasta juuni seisuga on planeeringuid töös kokku 4190 MW tuuleenergia võimsuses, sh lõppfaasis 405 MW. Peamiseks kitsaskohtadeks kütusevabade energiaallikate (peamiselt tuuleenergia) edendamisel on:
• planeerimis- ja loamenetluste aeganõudev protsess tulenevalt nt ehitus- ja looduskaitselistest piirangutest, hoiakutest taastuvenergia suhtes või kohalike omavalitsusüksuste võimekusest taastuvenergia planeeringute menetlemiseks;
• liitumispakkumise hind on kulupõhine ning sõltub iga konkreetse tootja liitmisega elektrivõrku kaasnevast investeeringuvajadusest, mistõttu liitumise hind ei ole kulutõhus.
Tegevused kütusevabade energiaallikate (tuul, päike) edendamiseks:
• taastuvelektri projektide menetluse pidev hindamine ning järelhindamine aastal 2027 - analüüs, st planeeringute realiseerimise seis;
• menetlusprotsesside kiirendamine (RePowerEU kava), sh o menetlusprotsesside kiirendamine - kiirendada REPowerEU raames taastuvenergia juurde
tulekut läbi KMH protsesside kiirendamise ja osadel juhtudel ära jätmise (vastavalt EL 2023/2413 artikkel 15e41), loamenetluste kiirendamise ning taastuvenergia projektidele ülekaaluka avaliku huvi rakendamise (so leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamise), ehitisregistri arendus menetluste kiirendamiseks;
o asukohtade kavandamine – Keskkonnaagentuur kaardistas aastal 2024 riigimaadel 1000 MW tuuleenergia tootmiseks sobivad täiendavad alad (Eesti taaste- ja vastupidavuskava), aastaks 2026 tuleb määrata alad, kus on võimalik loamenetlus teha aastaga (taastuvenergia direktiivi muudatus), määratud on üle riigi tuuleenergia eelisarendusalad, päikeseenergias keskendume hoonete potentsiaali kasutamisele;
o veebipõhise kontaktpunkti loomine meretuuleparkidele, meretuuleparkide ühendloa kontseptsioon (varasema hoonestusloa, vee erikasutusõigust andva loa ja ehitusloa integreerimine ühte meretuulepargi hoonestusloa menetlusse) ja meretuulepargi ühendloa menetlus ehitisregistris;
o veebipõhise kontaktpunkti (RED III alusel loodav ühine kontaktpunkt ehituslubade ja keskkonnakaitselubade menetlusvoo ja tähtaegade ühes keskkonnas kuvamiseks) loomine taastuvenergiaprojektidele suurendamaks koostööd kohaliku omavalitsuse üksuste ja pädevate asutuste (TTJA, Keskkonnaamet) vahel;
• piiriülene koostöö ja ühisprojektide loomine, sh meretuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamine piiriülese projektiga;
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (europa.eu)
15
• katustele rajatavatele päikesepaneelidele toetusraamistiku loomine, sh kombineerituna energiasalvestusseadmete, soojuspumpade ja katuse renoveerimisega, tagamaks hoonete kõrge energiatõhususe klass42 ;
• kohalikes omavalitsustes arvestatakse päikeseenergiajaamade rajamisel keskkonnamõju ennetavate leevendusmeetmetega43 tagamaks elektri tootmine ühes elurikkuse säilimise ja suurendamisega, seejuures on äikeseenergiajaamu eelkõige soovitav rajada kohtadesse, kus selleks ei kulu täiendavat pinda (nt katustele, fassaadidele, parklatesse, teede piirdealadesse, tööstuspiirkondadesse, maha jäetud prügilatesse, kaevandusaladele, inimese poolt rikutud aladele, maanteede kohale ja raudteede servadesse);
• avaliku sektori üleminek järkjärgult taastuvenergiale (sh avalikule sektorile seatavad eesmärgid koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses, ühisostuvõimaluste tutvustamine ja PPA turu hoogustamine);
• prognoositava ja soodsama võrguga liitumise kulu ja lühema ajaperspektiivi pakkumine, sh fikseeritud liitumise kontseptsiooni loomine (vt lähemalt ptk 1.1.1.4);
• riikidevahelise koostöö jätkamine meretuuleenergia ja sellega kaasneva elektrivõrgutaristu arendamiseks Läänemerel.
1.1.1.7 TAASTUVELEKTRI TOOTMISE JA KASUTUSEGA SEOTUD INVESTEERIMISRISKIDE MAANDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasääst Mõõdikud, millesse panustab: Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Läänemere äärsete riikide keskmise, taastuvenergia osakaal Probleem, mida lahendab: fossiilkütustel elektritootmise asendamine taastuvenergiaga Põhitegevused: elektri müügilepingute sõlmimine, finantsinsturmendid, päritolutunnistused, koosluste ja taastuvelektri kombineeritud lahendused jms.
Taastuvenergia tootmise ja kasutamisega seotud riskid võivad olla mitmetahulised ning sõltuvad konkreetsest taastuvenergia allikast, tootmise tehnoloogiast, asukohast ja muudest teguritest. Peamised riskid, mida antud peatüki all silmas on peetud on finantsriskid, mida saab maandada läbi nimetatud põhitegevuste. Teatavat hinnagarantiid on pakkunud erinevad toetusmeetmed ning korraldatud taastuvelektri vähempakkumised. Samuti on taastuvelektri tootjatele täiendavaks tuluallikaks olnud päritolutunnistused, mida tarbija saab soetada, et tõendada tarbitava elektri taastuvat päritolu. Näiteks 2022. aastal toodetud taastuvast elektrienergiast (2622 GWh) väljastati päritolutunnistusi 2380 gigavatt-tunnile44. Probleemiks on aga minevikus olnud väikeste tootjate päritolutunnistuste agregeerimine, et neid atraktiivseks teha suurematele tarbijatele, kuid aina enam leidub turupõhiselt vahendajaid, kes soodustavad ka väiketootjate päritolutunnistuste jõudmist tarbijateni. Eeldatavad lahendamist vajavad probleemid: Konkurentsiameti hinnangul ei ole seni taastuvelektri müügilepingud (Power Purchase Agreement, PPA) osutunud populaarseks, kuna: 1) regulatsioon ja õiguslik raamistik võivad piirkonniti oluliselt erineda, mõjutades pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute teostatavust ja rakendamist; 2) tootjad ja turuosalised seisavad silmitsi krediidivõimelisuse, maksehäirete ja energiatarbimise muutustega seotud riskidega, mis võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute rahalist elujõulisust; 3) taastuvenergia tehnoloogiate töökindlus ja jõudlus võivad mõjutada tegelikku elektritootmist ja sellest tulenevalt ka pikaajalistest taastuvelektri müügilepingutest saadavat tulu;
42 EL päikeseenergia strateegia resource.html (europa.eu) 43 https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2023-01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf 44 https://elering.ee/elektri-paritolutunnistused#tab3
16
4) elektrihindade kõikumised, energia tootmise ja salvestamise tehnoloogiad, valitsuse stiimulite või toetuste muutused ja energianõudluse muutused võivad mõjutada pikaajaliste taastuvelektri müügilepingute kasumlikkust. Pikemas visioonis võimaldavad piiriüleseid PPA-sid sõlmida Balti riikide ühine hinnapiirkond ja füüsilised ühendused. Turuosaliste hinnangul pole turg veel energiakriisist taastunud ja oodatakse eeskuju riigilt, millest tulenevalt on vajalik korrata Riigi Kinnisvara AS poolt läbi viidud üleriigilist roheelektri PPA-d. Sellised lepingud saavad toimida riskimaanduselemendina iga turuosalise vaatest. Vajalikud tegevused:
• avaliku sektori jaoks välja töötatud hanke tingimused taastuvelektri ühisostuks, RKASi rohehanke raamistik45;
• konkurentsiameti poolne analüüsimine taastuvenergia müügilepingute kasutuselevõtuga seotud takistuste eemaldamiseks (esimene analüüs aastal 2024), sh taastuvenergia ja elektrituru direktiividest tulenevalt turubarjääride sh regulatiivsete ja haldustõkete analüüsimine/hindamine PPA-de sõlmimisel ning sellest lähtuvalt vajadusel teha seadusemuudatused ja hinnata riigipoolse riskimaandusinstrumendi vajalikkust;
• riigi osalusega PPA-de sõlmimise analüüsimine, vähese tarbimisega turuosaliste elektritarbimise agregreerimine PPA-de sõlmimiseks ja finantsmehhanismide rakendamine PPA riskide vähendamiseks;
• tööstuse sõlmitavate PPAde soodustamine olemasoleva ja lisanduva taastuvelektri tootmisvõimsuse vastu;
• taastuvelektri tootmise ja elurikaste koosluste kombineeritud lahenduste 46 kasutuselevõtt ja toetamine (EL Elurikkuse strateegia kohaselt 10% põllumaa pindalast elurikaste kooslustega katmiseks);
• tuuleparkide ja päiksejaamade rajamiseks tarneahelate tagamine (Läänemere piirkonna ja siseriiklik koostöö investeeringute siia meelitamiseks eeliste välja toomisega, nt ruumi olemasolu, kuid tarbijate puudus);
• taastuvenergia eesmärkide täitmist mõjutava tarneahela ajaline nihkumine tehnoloogiaga varustatuse viibimisega (tehnoloogiate tootmine ei jõua järgi taastuvelektri tootmise vajadustele);
• tehnoloogia riski maandamine (nõudlus ületab pakkumise ja tehnoloogia hind kasvab) väärtusahelasse panustamisega teadlikkuse kaudu varakult tellimiste kavandamisega (st 2030 eesmärgi täitmiseks tuleks hiljemalt 2026. aastal tehnoloogia pargi rajamiseks tellida).
1.1.2 GAASIVARUSTUSE TAGAMINE
1.1.2.1 TURU KORRALDAMINE BALTI JA SOOME TURGUDE ÜHTLUSTAMISEKS
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1 Probleem, mida lahendab: naaberriikide regulatsiooni ja gaasihinna erinevused Põhitegevused: ühtne Soome-Balti hulgituru ja tariifitsooni laienduse edasiarendus ja jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi ning gaasisüsteemi järkjärguline dekarboniseerimine
Ühtne Soome-Balti hulgituru edasiarendus läbi Leedu ja pikemas perspektiivis ka Poola kaasamise ühtsesse tariifitsooni regulaatorite ja süsteemihaldurite omavahelises koostöös. Eesmärk on lihtsustada gaasi tarnimist ja kasutamist ning luua gaasitarnijatele laiem turul tegutsemise võimalus, mis seeläbi toob tarbijatele parema hinna ja varustuskindluse. Tegevuste raames lisatakse ühtsesse tariifitsooni ka Leedu
45 Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee) 46 Nt Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele_isbn.pdf (ut.ee)
17
gaasiturg ning võimalusel ka Poola gaasiturg. Lisaks on arutlusel Eesti-Läti bilansitsooni laiendamine ka Soome ja pikemas perspektiivis Leedu ja Poola suunal. See võimaldaks ühtlustada regioonis ka jaeturge ning gaasimüüjatel pakkuda oma teenuseid palju laiemas turu ulatuses ning tarbijatel valida palju rohkemate gaasimüüjate vahel.
Lisaks on analüüsimisel Baltikumi ja Soome gaasi jaeturgude ühtlustamine läbi ühtse õigusruumi loomise, milleks on vajalik analüüsida turgude erisusi ja vajadusel muuta regulatsiooni. Analüüsile järgnevad süsteemihaldurite kokkulepped ja õigusaktide muudatused.
1.1.2.2 GAASIINFRASTRUKTUURI JA GAASIVARU TAGAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus Mõõdikud, millesse panustab: Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1 Probleem, mida lahendab: gaasitaristu toimepidevuse tagamine igal ajahetkel Põhitegevused: kodumaine taastuvgaaside tootmine ja gaasivõrku sisestamine, LNG terminalide piisavus regioonis ja ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine Eestis, tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks, vajadusel infrastruktuuri arendamine ja hooldus, gaasi strateegilise varu olemasolu, hübriidohtudega toimetulek.
Regioonis gaasi tarnekindluse ja tarneallikate mitmekesisuse tagamine, sh läbi kodumaise taastuvgaaside tootmise ja gaasivõrku sisestamise hõlmab endas järgmisi aspekte:
• LNG terminalide piisavus regioonis ja Eestis ujuvterminalide vastuvõtuvõimekuse tagamine; • tarnete tagamine tarbimisvajaduse katmiseks; • infrastruktuuri arendamine ja hooldus;
• riikliku strateegilise gaasivaru tagamine; • vastupanuvõimekuse kasvatamine mh. hübriidohtudega toimetulekuks, sh infrastruktuuri füüsiline
turve, toimepidevuse plaanide täiendamine lähtudes võimalikest hübriidohtudest, küberturvalisuse tagamine (sh küberohtude regulaarne analüüs ja turvariske maandavate meetmete rakendamine).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1032 tulenevalt on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada gaasivaru, mis vastab vähemalt 15 protsendile liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.47 Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus riigi tegevusvaru moodustamiseks48, mille kohaselt tuleb varuna hoida 1 TWh gaasi. Eesti hoiab enda strateegilist gaasivaru Lätis Inčukalnsi maa- aluses gaasihoidlas. Võrreldes 2023. aasta tarbimisega (3,42 TWh), kataks strateegiline gaasivaru tarbimisest ligikaudu 30%. Siiski arvestades gaasitarbimise pikaajalisi prognoose ja nõudluse järkjärgulist vähenemist, tuleb tulevikus hinnata, millises mahus strateegilist gaasivaru on mõistlik hoida, et tagada Eesti gaasitarbijate varustuskindlus. Gaasi varutuskindluse vaates on oluline piisavate tarneallikate olemasolu regioonis ja piisav gaasitaristu. Regioon toetub eeskätt Klaipeda ja Inkoo LNG terminalidele, aga loodud on võimekus tuua vajadusel ka Pakrineemele vedelgaasi ujuvterminal. Pakrineemel on võimalik ujuvterminalist gaasi võrku anda kuni 81,2 GWh/päevas Vastuvõtuvõimekuse selline kasv panustab otseselt gaasi varustuskindluse tagamisse juhuks, kui gaasivarustatusega peaks Eestis probleeme tekkima.
1.1.2.3 TAASTUVGAASIDE SOODUSTAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % Probleem, mida lahendab: fossiilgaasi kasutus
47 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032 48 Riigi tegevusvaru moodustamine. RT III, 24.05.2022. 1https://www.riigiteataja.ee/akt/302082022003?leiaKehtiv
18
Põhitegevused: gaasivõrgu dekarboniseerimine, sisend metaani heite tegevuskavasse, toetus, hinnapoliitika, regulatsioon, biometaani kvaliteedi standard, vesiniku teekaart ja tegevuskava, õigusruumi kujundamine, käimasolevate pilootprojektide tulemuste alusel edasiste tegevuste kavandamine.
Kuna biometaani hind on kõrgem kui harilikul maagaasil, on biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamiseks rakendatud erinevaid toetusi - nt Eleringi kaudu biometaani tarbimisse võtmise toetus(37 mln eurot)49. Eesti taastekavaga on kavandatud toetus biometaani tootmisseadmetele ja/või gaasivõrku sisestamise punktidele. Biometaaniga seotud meetmed on kokkuvõtlikult kirjeldatud metaaniheite vähendamise tegevuskavas. Euroopa Liit on ette näinud, et liidus tarbitava energia KHG emissioone tuleb vähendada vähemalt 55% võrra aastaks 2030 ning eesmärk on kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seepärast on vaja soodustada taastuvgaaside (s.o eelkõige biometaani) ja madala süsinikusisaldusega gaasidega kasutamist, sh vesiniku tarbimist ning samal ajal tagada varustuskindlus kõigile Euroopa elanikele. Tarbijatele tuleb anda võimalus valida fossiilse gaasi asemel tarbimiseks taastuvat või madala süsinikusisaldusega gaasi. Pikemas perspektiivis on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku mitte pikendada neid maagaasi tarnelepinguid, mille puhul pole tagatud süsinikuheitmete püüdmine. Tegevused gaasitaristu dekarboniseerimisel:
• gaasitaristu arendamine maagaasi asendamiseks taastuvgaasiga (gaasituru dekarboniseerimise kontekstis on vajalik kaaluda ka süsinikuneutraalse ja madala süsinikusisaldusega gaasi ning vesiniku kasutamist), selleks võiks hinnanguliselt olla vajalik rajada aastaks 2035 kokku 1 TWh taastuvgaasi tootmisvõimekust;
• biometaani tootmise ressursside täpsustamiseks valmis 2024. aastal analüüs50, mille tulemusena selgus biometaani tootmise potentsiaal ja selle realiseeritav maht;
• seejärel kavandatakse eri tüüpi biomassi (põllumajandus, olmejäätmed, reovee setted) jätkusuutlik väärindamine ja sellele omakorda ühtne tegevus- ja toetusraamistik;
• biometaani ja biogaasi ulatuslikum kasutus (sh biogaasi ja biometaani rajatiste – nii taristu kui jaamade toetusmeetmete väljatöötamine);
• biometaani võrku liitumise lihtsustamine, ühtlase liitumispunktide võrgustiku loomine, Lätiga biometaani kasutamise ja tarnimise nõuete ühtlustamine;
• biometaani rahvusvahelise kvaliteedistandardi loomises aktiivne osalemine ja biometaani piiriülese kaubanduse arendamine;
• Kui vesiniku segamine olemasolevasse gaasivõrku ei ole teatud ulatuses või põhjustel võimalik, võib kaaluda puudujääva biometaani katmist süngaasiga (süngaasi ehk sünteetilise maagaasi tootmiseks saab muuhulgas nt. kasutada seda CO2, mis on kinni püütud biometaani tootmisel)51
• Ka käesoleva arengukava ja tegevuste üle vaatamine regulaarselt ja arvestades tehnoloogiasektori kiiret arengut ning naaberriikide ambitsioone on tähtis.
Tänu suurele taastuvenergia potentsiaalile võib Eestist saada vesiniku eksportija lähiriikidele, kelle praegune tööstuslik vesinikutarbimine on suure nõudlusega. Eestil võib olla oluline roll kogu ELi hõlmavas vesinikuturu alases koostöövõrgustikus. Vesiniku teekaardi alusel on 2030. aastaks plaanis toota >1100 t/a vesinikku ehk alumise kütteväärtuse järgi teisendades (33,3 kWh/kg) 36,66 GWh52. Vajalikud tegevused vesinikutootmise käivitamiseks: Kuna Eestis seni vesinikku laiaulatuslikult ei toodeta ega tarbita, on puudunud vajadus ka seda reguleerida, seega on vajalikud tegevused kogu väärtusahela lõikes. Pilootprojektide53 analüüsi pealt võib alates 2027. aastast otsustada järgmised sammud:
49 https://www.elering.ee/biometaani-toetus 50 Biogaas | Kliimaministeerium 51 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringu lõpparuanne: stsenaariumid
https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fenergiatalgud.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2F2023-
12%2FGas%2520decarbonisation%2520pathways%2520-%2520D3%2520Final%2520report.docx&wdOrigin=BROWSELINK 52 Vesiniku teekaart 53 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/vesinik
19
• KIKi meetmed, Metrosert ja TTJA loovad nõudeid ja Eesti Standardikeskus osaleb standardite välja töötamises ja nende ülevõtmises Eesti standarditeks kui nende puudumine takistab turu arengut;
• analüüsida vesiniku tootmise soodustamist taastuvenergia arenduste lähedal; • analüüsida võimalust lisada gaasivõrku rohelist vesinikku (sh valmistuda regionaalse vesiniku
taristu rajamiseks, kas olemasoleva gaasitaristu või rajatava eraldi taristu näol); • rohevesiniku tootmist edendava õigusruumi kujundamine (taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektri salvestamiseks, tööstuse vajaduste katmiseks ning transpordiks) sh tänaste puuduste ja võimaluste kaardistamine;
• Vajadusel kehtestada rohevesinikku edendavad maksumäärad.
1.1.3 KÜTTE JA JAHUTUSE TAGAMINE
1.1.3.1 TARISTU ARENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: 3 kõige suurema ja 3 kõige kallima võrgupiirkonna keskmise piirhinna erinevus, taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % Probleem, mida lahendab: renoveerimisel pole arvestatud madalatemperatuurilise kaugkütte, salvestuse, heit- ja keskkonnasoojuse kasutusega; Põhitegevused: elektrist toodetud soojuse võrku müümise võimaluse loomine, tiheasustuses kaugkütte eelisarendamine, nutikate arvestite baasil andmete kasutusvõimaluse loomine keskses andmebaasis, KOV-de hoonete liitmine kaugküttevõrguga.
Fossiilkütusest ja mõnel juhul ka siiani biomassist sõltuvate lahenduste asendamine kaugküttes süsinikneutraalsete lahendustega eeldab järgmiseid tegevusi:
• taristu arendamine madalatemperatuuriliseks kasutamaks kaugküttes keskkonna- ja heitsoojust (soojuspumbad), soojussalvestust;
• päritolutunnistuste süsteemi loomine, juurutamine;
• kaugküttes kaugjahutuse toodetud soojuse kasutamise motiveerimine; • KIK toetused on taastuvenergiale üleminekuks kuni 202754, täpsustada edaspidine toetusvajadus;
• motiveerida elektri abil soojuse tootmist ajal, mil elektrituru hind seda soodustab; • kaugkütte eelisarendamine tiheasustusaladel (fossiilkütustel hoonete sundliitumine/kütteallika
vahetamine; ehituslubade ja planeeringute kaudu mõjutamine; kohalike energia- ja kliimakavade aruandluse eesmärkide täitmiseks);
• soojusmajanduse arengukavade uuendamine ning sidumine kohalike energia- ja kliimakavadega; • sõnastada konkreetsed ootused KOV rollile ja sellega seotud eesmärgid; • rakendada meetmeid (sh täpsustada vajadusel õigusnorme), et soojusmajanduse olukorrahinnang,
arendusvajadused ja –plaanid KOV-s kajastuksid edaspidi ka valla või linna arengukavas;
• vaadata üle KOV ülesannete asjakohasus kaugkütteseaduses ning algatada seaduse muutmine või anda praktilisi juhiseid, et täpsustada soojusmajanduse arengu suunamiseks KOV käsutusse antud instrumentide tähendust ja nende kasutamise võimalusi;
• toetada KOV hoonete liitmist kaugküttevõrguga;
• energiatõhususe miinimumnõuete täpsustamine on vajalik madalatemperatuurilise kaugkütte kasutusele võtuks ja seejärel madalatemperatuurilise kaugkütte pilootprojektide elluviimine.
1.1.3.2 KESKKONNA- JA HEITSOOJUSE KASUTUS
54 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine
20
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus Põhitegevused: reservkütuse kohustus, soojuspumpade kasutus kaugküttes, turukorraldus ja pilootprojektid heitsoojuse kasutuseks, heitsoojuse kasutusele võtu nõuete täpsustamine palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele.
Tegevuse kavandamisel tuleb arvestada taastuvenergia direktiivi muudatustega, sh tuleb koostada suuremates linnades kütte- ja jahutuskavad, taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise potentsiaali hindamise analüüs, kehtestada vahe-eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses tuleb suurendada keskmiselt soovituslikku 2,2 % aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030 kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020. Alternatiiv maagaasile, põlevkivile ja puidule on üleminek keskkonnasoojuse laialdasele kasutamisele soojuspumpade vahendusel (süvasoojus-, maa-, vesi-õhk, õhksoojupumbad), päikeseenergiale ja geotermaalenergia (maapõuesoojuse). Euroopa Komisjoni soojuspumpade tegevuskava näeb ette soojuspumpade laialdase kasutusele võtu samas ohtu seadmata elektrivõrgu stabiilsust55. 2023 aastal on Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud näidisprojektide puurimistööd ja uuringud56, mille abil on võimalik hinnata geotermaalenergia potentsiaali regiooniti. Kaugküttesüsteemide vastavate investeeringute toetus on välja töötatud57, mille raames antakse toetust soojustorustiku renoveerimiseks, soojustootmise seadme renoveerimiseks või olemasoleva kaugküttevõrguga liitumiseks. Suunata rohkem soojuspumpasid ja heitsoojust kasutama järgmiste tegevuste kaudu:
• kaugküttes soojuspumpade ja heitsoojuse kasutusele võtu piloteerimine;
• heitsoojuse kasutusele võtuks täiendava torustikku ehitamine (heitsoojuse kasutuse potentsiaal on 485 GWh/a);
• palju energiat vajavatele info- ja kommunikatsioonisüsteemi lahendustele (nt andmekeskused, serveripargid, mobiilimastid) taastuvenergia kasutamise ja tekkiva heitsoojuse kasutamise nõuete kehtestamine (jõustub 2024-2025)58 ;
• teatud tarbimisega andmekeskuste kohustuslik heitsoojuse suunamine võrkudesse (planeeringud ja regulaator)59 ;
• tööstuse ja soojusettevõtete toetuste põhine motiveerimine heitsoojuse kasutuselevõtuks (perioodil 2024-2028);
• pilootprojektid, kütuseelemendid jm moderniseerimine.
1.1.3.3 ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE JA MODERNISEERIMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus ja kaugküttekaod Põhitegevused: moderniseerimine, sh pilootprojektide käivitamine, kütuseelementide jm kasutuselevõtt
55 Heat pumps (europa.eu) 56 7 - EGT ja maapõueenergeetika uuringud.pdf (envir.ee) 57 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu)
21
Kaugkütte torustikke on kokku üle 1500 km, millest on renoveerimata 500 km. Oluline on kaugküttevõrkude renoveerimistempot oluliselt kiirendada, et säästa energiat ja kütuseid (täna on kadu rohkem kui 0,65 TWh energiat aastas). Vähemalt 55 km ebaefektiivset torustikku on juba renoveeritud KIK meetme raames ja 21MW katlaid saab selle meetme raames samuti renoveeritud. Amortiseerunud ja ebaefektiivsete soojustorustike täiendav renoveerimine ja/või uute soojustorustike ehitamine. KIK meetme60 tulemusena rekonstrueeritakse 130 km amortiseerunud ebaefektiivseid soojustorustikke ja 193 MW kaugküttekatlaid, mis pole aga 2035. aasta vaates piisav. Vajalik on täiendav kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitus ning kütusevahetus.
1.1.3.4 FOSSIILKÜTUSTE ASENDAMINE (SH LOKAALKÜTTES)
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % Probleem, mida lahendab: fossiilkütuste kasutus Põhitegevused: regulatsioonide ja maksude täiendamine, kliimakindla majanduse seadus täpsustab fossiilkütustest väljumise tähtajad, maagaasi aktsiisimäärade jm maksumuudatused
Põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli tootmise jääksoojuse asendamine:
• seni põlevkivienergeetikast sõltunud piirkonnad (Jõhvi, Ahtme, Kiviõli, Narva) lähevad üle alternatiivsetele lahendustele, elanike soojusvarustus tagatakse biomassi katelseadmete ja soojuspumpade baasil, mida saab toetada tööstusprotsesside kaasnev heitsoojus;
• soojussalvestite kasutus vähendab mh vajadust fossiilkütuste kasutuse järgi eelkõige tippkoormusel.
Hoonete energiatõhususe direktiivist EL 2024/1275 (ülevõtmise kohustus 2026. aasta mai lõpuks energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muudatustena) tuleneb kohustus vähendada kütte ja jahutuse CO2 heidet, st eelkõige maagaasi ja põlevkivi asendamist KHG heiteta lahendustega kaugküttes. 2023. aasta seisuga on meil 330MW gaasikatlaid, mida on vajalik asendada või kasutada süsinikneutraalset kütust (biometaani). Potentsiaal on aastaks 2030 asendada maagaasist 1 TWh biometaaniga, seejuures soojuses on vajalik ca 1,2 TWh ulatuses maagaasi asendada.
1.1.3.5 SOOJUSSALVESTITE RAJAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus Mõõdikud, millesse panustab: tarbijate seas võimetus hoida kodu piisavalt soojana, taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises, % Probleem, mida lahendab: kaod ja ressursside piiratus Põhitegevused: regulatsiooni täiendamine, vajadusel toetuse kavandamine
Soojussalvestite maht aastaks 2050 on ca 2600 MW. Täna on salvesteid ca 1800MW. Aastaks 2035 ca 2400MW. Tartu planeerib uut soojussalvestit (30000m3), seejuures on kubatuur oluline parameeter, mis mõjutab ruumilist planeerimist. Ühe m3 puhul 60 - 80 kWh/m3. Energiasalvestuse rajamiseks on välja töötatud toetus61, millega toetatakse 3 soojuse salvestuse projekti mahus 26 000 m3. Eesmärk on toetada 35 000 m3 salvestuse mahtu.
1.1.3.6 KAUGJAHUTUSE ARENDAMINE
Alaeesmärgid, millesse panustab: energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohasus, keskkonnasäästlikkus
60 toetuse määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/118082023001 61 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/energiasalvestuse-seadmete-pilootprojektide-arendamine
22
Mõõdikud, millesse panustab: primaarenergia tarbimine, TWh/a Probleem, mida lahendab: energiakulu Põhitegevused: jahutus büroohoonetes, väiksema CO2 jalajäljega jahutusainete kasutusele võtt, jahutuse integreerimine soojusmajanduse arengukavadesse, pilootprojektid.
Aastaks 2035 on vaja rajada linnades 120 km ja aastaks 2050 on vaja 330 km (kasutustihedusega 2 MWh/m2) kaugjahutuse torustikku. Absorbtsioon, õhk/vesi, vesi/vesi jahutite mahtudeks aastaks 2035 vastavalt 80MW, 90MW, 90MW ning 2050 vastavalt 328 MW, 164 MW ja 164 MW. Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas mere- ja reovee baasil. Jahutust ei hakata tootma maagaasi ega puidu baasil. Kaugjahutuse pikka plaani veel ettevõtete üleselt pole, samas on pilootprojekte, kus jahutusvajadus koondatakse samas piirkonnas ning selliselt on võimalik lokaalne jahutus asendada kaugjahutusega. See on majanduslikult mõistlik (seetõttu neid projekte tehakse juba) ning kuna kasutatakse taastuvenergiat on see ka jätkusuutlik. Peamine majanduslik loogika tuleneb lokaalse jahutuse arvelt vabanenud pinna kasutuselt, mistõttu kaugjahutuse areng on seni toiminud ja toimib turupõhiselt ilma täiendava regulatsioonita. Lisaks kaugjahutusele pööratakse tähelepanu hoonepõhistele passiivsetele lahendustele suvise ülekuumenemise vältimiseks. Passiivsed lahendused on investeeringute mõttes kõige odavamad ja vähendavad vajadust aktiivjahutusele. Sellele aitaks kaasa energiatõhususe miinimumnõuete62 uuendamine (järgmine kord aastal 2028), mis suunab rohkem kasutama varjestuslahendusi uute hoonete projekteerimisel (nt markiisid, erinevad piirded akende ümber, et vältida ruumide ülekuumenemist). Oluline on välja töötada lahendused ja juhendmaterjalid renoveeritavatele korterelamutele, kus nt aktiivjahutuse rajamine on tehniliselt keeruline ja kallis.
1.2 TUGITEEMADE KIRJELDUS
1.2.1 Arvestatud õigusaktid
Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest energiamajandusega seonduvatest Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest (tabel 1):
Tabel 1. ENMAK 2035 aluseks olevad õigusaktid seisuga 2025.
EL õigusakt Seotud EV õigusakt
Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismäärus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks EL 2018/1999
Otsekohalduv
Energiataristu määrus (EL) nr 347/2013 Otsekohalduv (ELTS)
Elektrienergia siseturgude direktiiv (EL) 2019/944 Elektrituruseadus
Elektrienergia siseturu määrus (EL) 2019/943 Otsekohalduv
Maagaasi varustuskindluse määrus (EL) nr 2017/1938 Otsekohalduv
Maagaasi ülekandevõrkude juurdepääsu määrus (EL) nr 715/2009 Otsekohalduv
Kütuste kvaliteedi direktiiv 2009/30/EÜ Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)
Maagaasi siseturu ühiseeskirjade direktiivi muutev direktiiv (EL) 2019/692
Maagaasiseadus
Määrus (EL) 2017/460 gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta
Otsekohalduv
Määrus (EL) 2015/459 gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri
Otsekohalduv
Määrus (EL) 2015/703 koostalitus- ja andmevahetuseeskirjade kohta Otsekohalduv
Määrus (EL) 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta
Otsekohalduv
Trans-European Networks for Energy (TEN-E)määrus63 Otsekohalduv
62 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja 63 https://energy.ec.europa.eu/topics/infrastructure/trans-european-networks-energy_en
23
Elutähtsate teenuste osutamisega seotud direktiiv (EL) 2022/2557 Hädaolukorraseadus (tulevikus tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse koosseisus) ja eriseadused (ELTS, MGS, VKVS, KüttS), leping IEA-ga, nõuded elektriga varustamisel, koostamisel vedelkütusega varustamise määrus 2026, uus seadus koostamisel
Taastuvenergia direktiiv (EL) 2018/2001, 2023/2413 Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS), ELTS, KKüTS
Uus alternatiivkütuste taristu määrus (AFIR)64 Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Määrus rakendus aprillis 2024, mõned sätted määruses on jõustumas ka aastatel 2024, 2025, 2030
Energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL, muudetud direktiiviga EL 2018/2002 ning 13.09.2023 jõustunud, aga veel üle võtmata uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv 2023/1791/EL
Energiamajanduse korralduse seadus ja seotud ministri määrused ja nende lisad + MGS + KKütS + HEtMn + ELTS + “Energiasäästu arvutamise eeskiri”;
Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL muudatus (EL) 2018/844, EL 2024/1275
Ehitusseadustikus + seotud määrused ja nende lisad, ehitusseadustiku rakendamise seadus, EnKS
Gaasi ja vesiniku normide direktiiv (EL) 2024/1788 Maagaasiseadus
1.2.2 Teadus-, arendustegevus, innovatsioon (TAI)
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalikud eelkõige järgmised TAI tegevused:
• elektrivarustuses tarbimise juhtimisel kliendikesksete lahenduste väljatöötamine ja testimine, energiasalvestamise ja koormuste juhtimise paindlikkuse uuringud, energiasalvestina toimivate seadmete (nt elektriautode akud, elektriboilerid, tööstuslikud vahelaod, hoonete termiline mass ja tehnosüsteemid) kasutuseks süsteemiteenuste ja kogukonnapõhiste autonoomsete lahenduste arendamine, rakendusuuringute koostamine muutliku tarbimise ja taastuvenergia tasakaalustamiseks vajaliku juhitava tootmise (nt termiline salvestus või koostootmine, sh vesinik ja kaugküte) kavandamiseks, tarkade võrkude arendamine ja tehisintellekti rakendamine digitaliseeritud energiasüsteemides tarbimise ja tootmise tasakaalustamiseks, erinevate sektorite integreerimine elektrifitseerimisega seotud turukorralduses, tarbimisprofiilid tulevikus ja seonduvate energiateenuste vajaduse hindamine;
• gaasivarustuses rohelistele kütustele (biometaan, vesinik, sünteetiline metaan jne.) ülemineku tehnoloogiate arendamine ja võimaluste uurimine;
• kaugküttes ja -jahutuses taastuvenergia nõudluse ja pakkumise varieerumisega kohanemise lahendused kombineerituna kaugküttetaristu suuremahulise hooajalise salvestusvõimsusega; maasoojuse kaugküttes kasutusele võtu testimine ja piloteerimine; päikesesoojuse tehnoloogiate kasutusvõimaluste uurimine; tööstuslikuks kasutamiseks kõrgtemperatuuriliste (kuni 200 °C) soojuspumpade välja töötamine; geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed, heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud; kütte- ja elektrisektori lõimise lahendused; päikese- või maasoojusenergial töötavate kaugküttesüsteemide kasutuselevõtt ning kaugküttepiirkondade läheduses olevate heitsoojuse allikate liitmine võrkudega (kus väikesed heitsoojuse taaskasutamise allikad võivad olla kohalikud supermarketid teenindus- ja ärisektorist ja reoveetrassid, samas kui suurteks heitsoojuse allikateks võivad olla tööstuslikud protsessid); tehisintellektil põhinevate arukate juhtimissüsteemidega temperatuuri vähendamine suure kaugküttevõrgu koormuse ajal; hooajalise soojasalvestamise lahendustena maa-aluste soojuse salvestamise tehnoloogiate (nt soojuse salvestamine maasoojuspuuraukudes või tuule- ja päikeseenergia salvestamine soojusena liivas, st maa-alused liivaakud); heitsoojuse taaskasutuse ja kontsentreeritud päikeseenergia salvestuse arendamine (sh elektri- ja soojaturu ühendamisel, tööstuslike kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel) ja tehnilis-majandusliku teostatavuse katsetamine; kaugjahutuses efektiivsema ruumikasutuse kavandamine; kommunikatsioonide planeerimine; potentsiaali rakendamine (ühiskondlikud hooned, kontorihooned, erasektori hooned); valdkonna spetsialistide juurdekasvu tagamine, kompetentsi ja võimekuse arendamine kõrgtehnoloogiliste lahenduste jaoks;
• energiatõhususes efektiivsete renoveerimise näidislahenduste väljatöötamine hoonetele, sh kaugjahutussüsteemide ja soojustagastussüsteemide arendamine; energiasäästlike hoonete
64 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_23_1867
24
ehitustehnoloogiliste lahenduste loomine; nullheitega hoonete lahenduste loomine; tarkade kogukondade ja linnade arengut soodustatavate teenuste, toodete ja ärimudelite välja töötamine; inimeste tarbimisharjumuste kujundamine ja suunamine energiatõhususe investeeringute tegemiseks ja igapäevase energiakasutusega seotud käitumis- ja tarbimisharjumuste muutmiseks; digi- ja automatiseerimislahenduste kasutus (sh targad kodud, avalikud hooned, staadionid); elektri, soojus- ja jahutusenergia dünaamilise hinnastamise lahenduste väljatöötamine ja rakendamine; võrguettevõtjate ja elektrimüüjatega koostöös tarbija juures säästu kohtade leidmine; ettevõtetele kuluoptimaalsete, laialdaselt rakendatavate ning hea replikatsioonipotentsiaaliga energiatõhususlahenduste loomine ja piloteerimine; eesmärkide saavutamist toetava teadmuspõhise monitooringusüsteemi arendamine; toodete ja teenuste energiakasutuse uuringud, komponentide, süsteemide ja teenuste arendamine väärtusahelate lõikes ning kokkuhoiuvõimaluste piloteerimine; riigieelarveneutraalsete energiatõhususmeetmete ärimudelite arendamine ja valideerimine; energiasäästu ja taastuvenergia teemade, samuti kohalike energia- ja kliimakavade integreerimine maakondade arengukavade (sh KOV arengukavade) juhendisse (täpsustades mh inimeste ja ettevõtete toimetuleku võimalused energiakriisi tingimustes).
• taastuvenergias bioenergia tootmise arendamine (nt tahkeoksiidsed kütuseelemendid, biogaasi krüopuhastustehnoloogia turuküpseks arendamine, vetikatel põhinev biokütuste tootmise tehnoloogia, kõikide orgaaniliste jääkide ja jäätmete väärindamine toodeteks anaeroobse kääritusprotsessi abil); nutikate energialahenduste väljatöötamisele olulised teaduspõhised ja täpsed ilmaennustuslahendused ja tulevikukliima projektsiooni; CO2 turu reformi mõju hindamine Eesti energeetikale; tuulikute püstitamiseks ja tuuleenergia tootmiseks vajalike komponentide arendamine; meretuulikuparkide hoolduseks vajaliku tehnoloogia arendamine (nt allveerobotite arendus); elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendus (nt päikese- ja tuuleparkide juhtimislahendused); rohevesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite baasil ja mis võimaldab ühtlasi siduda CO2, rohevesiniku tootmise toetamine (nt TA tegevuste toetamine, ladustamine, vesiniku taristu rajamine, transpordisektori pilootprojektid); energia tootmistehnoloogiate keskkonnajalajälje uurimine; tehnoloogiate integratsioon ja suurandmete kasutuselevõtt uute lõpptarbijale suunatud toodete ja teenuste väljatöötamiseks; energia-, tehno- ja automaatikasüsteemide integreerimislahendused ning erinevate lahenduste piloteerimis- ja testimiskeskkondade loomine; nutikad ja säästlikud transpordi- ja liikuvuslahendused (nt liiklusvoogude suunamine ühistransporti ja kergliiklusse, isejuhtivad ja ühendatud sõidukid, nutikas transporditaristu, nutikad lahendused inimeste liikuvuses ja kaubaveos, logistikaprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine).
Alus- ja rakendusuuringute, eksperimentaalarenduste, tootearenduse, teadmus- ja tehnoloogiasiirde tegevuste, harg- ja iduettevõtete arendamise, koostöö arendamise ja ökosüsteemi loomise, tehnoloogiate ja rakenduste piloteerimise ja testimise, investeeringute ja ekspordi, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetamise erinevad toetusmeetmed on kirjeldatud Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna teekaardis (täpsemalt selle lisas 5)65. Teekaart on koostatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)66 ühe eelisarendatava teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldine siht on: teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel toodab Eesti energiat kliimaneutraalselt, muutub Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustatakse energia varustuskindluse tagamisse. Fookusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni prioriteetsed suunad on kliimaneutraalse energiatootmise tehnoloogiate arendamine, energia paindlikkustehnoloogiate (sh salvestamistehnoloogiate) ja ülekandevõrkude arendamine ning energiakasutuse tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks muutmine. Teekaardi alusel kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille puhul eelisarendatavaid valdkondi ei
65 Nutikad ja kestlikud energialahendused | TAIE 66 TAIE arengukava tutvustus | TAIE
25
ole. Eesti on üks madalaima ressursitootlikkusega riike Euroopa Liidus67 ja seetõttu aitavad TAIE (sh antud teekaardi) alusel makstavad toetused vähendada majanduse ressursi- ja energiamahukust.
Eesti panustab rahaliselt partnerluste puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition68) ja linnade ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition69) kaudu riikidevahelistesse teadus – ja innovatsiooniprojektidesse aastani 2027. Eesti teadlased osalevad ka teistes olulistes energeetika valdkonna Euroopa Teadusruumi algatustes nt rahvusvahelises tuumasünteesienergia suurprojektis ITER, mis on otseselt seotud energeetika sektori tulevikuarendusega.
Riikliku energia- ja kliimakava eduaruandes (rakendusakti70 lisa VII) tuleb üle aasta anda ülevaade energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology-Plan)71 täitmise kohta.
1.2.3 Kogukonnaenergeetika käivitamine
Kogukonnaenergeetika on kohalike elanike ja ettevõtete võimalus energiatehnoloogia seadmete ühisostuks või muudeks energiavarustusega seotud ühistegevusteks.
Kogukonnaenergeetika hõlmab endas kogukondlikult juhitud energiatootmise ning -tarbimisega seotud projekte. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks on panustada energiamajanduse hajutamisse, kohalikul tasandil energiavarustuse toimepidevuse suurendamisesse ning energiavaesuse leevendamisesse. Kogukonnaenergeetika projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e-mobiilsuse, energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia varustuskindlusega, paindlikkusteenustega jne seotud tegevusi ja teenuseid. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks võib olla peale oma liikmetele majandusliku kasu osutamise ka keskkonnaalane, kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu, hariduslik, või muu sotsiaalne kasu. Kogukonnaenergeetikaga kaasnevad sotsiaalsed ning keskkonnahoidlikud hüved: kollektiivse tootmise, tarbimise ning salvestamisega käivad kaasas nii energiatõhususe suurenemine kui ka energiakokkuhoid, mille läbi panustavad kogukonnaenergeetika projektid ENMAK 2035 kolme alameesmärki, tagades kohaliku energiajulgeoleku, taskukohasema varustuskindluse kui ka panustades energiatoomise ja kasutamise keskkonnasäästlikkusse. Kogukonnaenergeetika alla käivad kodanike energiakogukonnad, taastuvenergiakogukonnad ning energiaühistud, mille liikmete hulka võivad kuuluda eraisikud, kodanikuühendused (vabaühendused); omavalitsused, avalikud ja eraettevõtted ning mille juhtimises kasutatakse energiademokraatia põhimõtteid - nad on sotsiaalses omanduses ning nende juhtimises on kaasatud demokraatlikke otsustusprotsesse. Tsentraliseeritud energiatootmise ning energiaturu avardamine energiademokraatia72 arendamisega ning lokaalse energiamajanduse toetamine panustavad kogukonnaenergeetikasse. Oluline on kogukonnaenergeetika arendamiselt regulatiivsete takistuste kõrvaldamine, huvigruppide määratlemine ning vajadusel ja võimalusel soodustavate meetmete väljatöötamine. Mitmetes seni valminud kliima- ja energiakavades on ette nähtud energiakogukondade loomine. Planeerimisseaduse alusel saab nt üldplaneeringutes määrata mh energiakogukondade alad (energiaühistud sarnaselt nt metsaühistutele). Kohalike omavalitsuste huvi võiks tulevikus olla oma hallatavate hoonete rentimine, sh energiakogukondadele.
67 Eurostat Resource productivity [CEI_PC030] 68 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 69 The DUT Partnership - DUT Partnership 70 Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta 71 Strategic Energy Technology Plan (europa.eu) ja KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) läbivaatamise kohta – EIS (valitsus.ee) 72 Energiademokraatia on kontseptsioon, mis ühendab taastuvenergia ülemineku jõupingutustega energiatootmise ja -ressursside haldamise demokratiseerimiseks — see hõlmab energiatootmise infrastruktuuris sotsiaalsete omandivormide edendamist, energiasüsteemide detsentraliseerimist ja avaliku osaluse laiendamist energiaga seotud poliitika kujundamises.
26
Vastavalt Euroopa Komisjoni päikesestrateegiale tuleb püüelda 2025. aastaks vähemalt ühe taastuvenergia kogukonna asutamise poole igas omavalitsusüksuses, kus on üle 10 000 elaniku73. Kogukonnaenergeetika aitab kaasa taastuvenergia kasutusele võtule ja kohalikule energiavarustuse tagamisele. Energiakogukondade käsitlemisega seotud põhimõtted pärinevad EL elektrienergia siseturu ühistest normidest ning lähtuvad vähemalt direktiivis esitatud miinimumsätetest. Energiakogukond osutab oma liikmetele ja/või piirkonnas asuvatele leibkondadele või juriidilistele isikutele energiateenuseid. Energiakogukonna eesmärgiks võib olla peale oma liikmetele majandusliku kasu osutamise ka keskkonnaalane, kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu, hariduslik, või muu sotsiaalne kasu.. Kogukonnaenergeetika projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e- mobiilsuse, energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia varustuskindlusega, paindlikkusteenustega jne seotud tegevusi ja teenuseid. Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust ehk jaotusvõrguettevõtja on kohustatud tegema koostööd kogukonna projekti korral taastuvenergiakogukonnaga. Energiakogukonnale ei ole praegu seaduses ette nähtud eelisõigusi ning selle liikmetel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija/aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ning kohustused. Taastuvenergiakogukondadele on moodustatud Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA)74 eestvedamisel töögrupp, mis tuvastab ja tegeleb regulatiivsete haldusalaste takistuste likvideerimise ning lahenduste leidmisega. Töögrupi hinnangul on vajalikud tegevused, mis tuleks turuosaliste ülesannetena kokku leppida järgmised: Kogukonnaenergeetika platvormi ülesanded (TREA75 kogukonnaenergeetika ümarlaud):
• kogukonna määratlemine ja sihtrühma täpsustamine; • energiakogukondade mudelite välja töötamine, mis oleksid õiguslikult, tehniliselt ja majanduslikult
teostatavad; • pädevuse loomine, koolituste/töötubade korraldamine, tehniliste konsultantide koolitamine, TTÜ-s
ja TÜ-s lisada kogukonnajuhtide õppekavasse kogukonnaenergeetika, kohalikud energianõukogud (12 pilootala maal valitud LIFE projekti raames76).
Riigitasandi ülesanded:
• kogukonnaenergeetika seiramiseks vajaliku reeglistiku (sh võrgu vaatest) loomine ning tekkivate regulatiivsete takistuste eemaldamine;
• juhendmaterjali loomine energiakogukondade käivitamiseks, seireks (seonduva andmestiku/registri loomine nt liitumise põhiselt vms);
• vajadusel energiaaudiitoritele vajalike täiendkoolituste ja juhendmaterjali koostamine; • energia kogukonna enda tarbeks kasutamise (sh salvestus) soodustamine pilootprojektide jm
toetavate instrumentidega; • riskide maandamiseks garantii võimaluse loomise kaalumine, KOV-de suutlikkuse toetamine
taastuvenergeetika planeerimisel ja elluviimisel, sh nt tööstusparkide energia varustamine uute taastuvenergia projektide kaudu, piirkondlik nõustamine, energiakogukonna liikmemaksult eraisiku tulumaksu vabastus/tagastuse võimaluse analüüsimine.
Kohalike omavalitsuste ülesanded:
• kohalike energia- ja kliimakavade kaudu kogukonnaenergeetika käivitamine, eeldab valminud KEKK- de analüüsi, KEKK-de juhendisse miinimumnõuete lisamist kogukonnaenergeetika kajastamiseks;
73 resource.html (europa.eu) 74 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/ 75 Tartu Regiooni Energiaagentuur https://www.trea.ee/ 76 AF CMYK EC4RURAL triptico estonio (elvl.ee)
27
• nõustamisvõimaluste loomine, nt regionaalsete nõustamiskeskuste juurde, regionaalsete energiaagentuuride loomine ja/või regionaalsete nõustamiskeskuste teemaks energiakogukonnad kasutades olemasolevaid võrgustikke (LEADER, RURAL projekt);
• taastuvenergia arendustes kohalike kaasamisvõimaluste loomine; • energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades
stabiilsemad energiakulud ; • töötubade mentorprogrammi ("Häkaton") läbi viimine kohalike kogukondade kaasamiseks energia
tootmiseks (nt Leader koolitused); • KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks
energiatootmiseks ("päikesekatused") mikrolaenude (crowdfunding) kaudu, nii uutel kui rekonstrueeritatavatel avalikel hoonetel PV paneelide paigaldamise kohustuse täitmisel 2025-2027 kaasata kohalikku kogukonda;
• KOV ja kogukonna ühistöös energiakogukonna piloodi loomine, sh abi juriidikas, meetmetes; • energiakogukondade koostöö ja demoprojektid (PV, soojuspumbad) omavalitsustega; • selge kuvandi loomine kohaliku kasu ootustest ning suuremat väärtust loovate projektide
eelistamine.
Võrguettevõtjate ülesanded:
• hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja kohaliku energiajulgeoleku kõrval energiasäästu ja -kulude, võrguga seotud ühistegevuste kavandamine (faaside ühtlane koormamine, salvestamine võrgu ülekoormuse leevendamiseks, tarbimise nihutamine, elektriautode laadimise vajadust arvestav elektrivõrk);
• energiaühistute koostöö võrguettevõtetega, taastuvelektri tootmiseks ühisliitumised nt kinnisvaraarendustes ja kortermajades;
• vabanevate liitumisvõimsuste kaardistamine ja avalikult kättesaadavaks tegemine, loodud on toimiv rakendus liitumisprotsessi kiirendamiseks, salvestusseadmete liitumistingimuste ühtlustamine tootmisseadmetega;
• off-grid lahendustes võrku müümise võimaluse loomine; • koormusi järgiva võrgutasu hinnakujunduse loomine tarbimise juhtimiseks.
1.2.4 Avaliku sektori eeskuju
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimisel riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded on toodud lisas 7, prioriteedid on:
▪ pädevuse ja finantsvõimekuse loomine energiajuhtimise rakendamiseks; ▪ maakondade ja KOV-de energiaandmete parem seire (rohereformi mõõdikute koostamise raames
täpsustatakse); ▪ kohalike energia- ja kliimakavade koostamine, rakendamine ja seire ühtse metoodika ja faktilehtede
alusel; ▪ koordinatsioon ja platvormi loomine (ELVL, LEADER, MES jne); ▪ nõustamis- ja koolitusvõimaluste tekitamine (nt regionaalsete energiaagentuuride loomine või
olemasolevate arenduskeskuste vms struktuuride baasil); ▪ taastuvenergia ressursside ja investeerimisvajaduste täpsustamine; ▪ koostöö naabervaldade ja maakonnaga energiamajanduse arendamisel.
1.2.5 Rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelise koostöö fookused:
1. huvide kaitse (Eesti sõnumid jääks kõlama, energiaturudisaini koostöö, majandushuvi tagamine, toimub mh läbi regulaarsete töögruppide, nt Energy Management Authorities võrgustik);
28
2. õppimine makrotrendide osas, teadmiste ammutamine, globaalsem vaade puhtale energiale üleminekule. (nt IEA, WEC, IRENA, Energiaharta);
3. uued teemad (Euroopa ühishuviprojektid (PCI), elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, meretuule- ja tuumaenergia, regionaalses vaates energiaturgude teemad ja varustuskindlus (nt NATO Leedus, elektris ja gaasis Läänemere Strateegia energeetika prioriteetvaldkond (PA Energy)), kriitilise infrastruktuuri kaitse alane koostöö (sh piiriüleste kriiside lahendamisel ja hübriidohtude tõrjel), Läänemere võrgu arendamine koostöös naaberriikide, Saksamaa jt-ga (s.h. uued ühendused naaberriikidega, tulevikus võimalik Baltic WindConnector), smart grid/arukad võrgud, vesinik (Backbone FI-DE), energiasalvestus.
ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentidega seotud koostööformaadid, milles Eesti osaleb on järgnevad:
• Euroopa Liidu algatuste, direktiivide ja määruste rakendamisega seotud töögrupid, sh EL Ministrite Nõukogu, Energialiidu (sh riiklik energia- ja kliimakava), õiglase ülemineku töögrupid, Energiaharta töörühm, puhta energiaga saarte töörühm (Clean Energy for EU Islands), energiaministrite ja ühtekuuluvuspoliitika asutuste (EMA Network) töögrupid;
• Euroopa koostööprojektidega seotud töögrupid, sh CEF määruse ja rahastamise tööformaat, TEN- E määruse ja ühishuviprojektide (PCI), projektide loamenetluse töögrupid jm tööformaadid, Balti energiaturu ühendamise (BEMIP) koostööraamistik, energiatehnoloogia strateegilise planeerimise (SET-Plan), vesinikuvõrgustiku koostöögrupp;
• platvormid, sh gaasi ja elektri ühisostu platvorm (EU Energy Platform), Ida koostööplarvormi energiakohtumised, puhta energiaga saarte platvorm (Clean Energy for EU Islands), õiglase ülemineku platvorm (Just Transition Platform), EL regulaatorite foorum;
• teaduspartnerlused puhtale energiale üleminekuks (Clean Energy Transition) ja linnade ümberkujundamiseks (Driving Urban Transition), ning USA, 24 Euroopa riigi ja Euroopa Liidu Trans- Atlandi energeetika ja kliimakoostöö partnerlus The Partnership for Transatlantic Energy and Climate Cooperation (PTECC)) jt Euroopa Teadusruumi formaadid nt ITER
• Euroopa Liidu välised koostööformaadid, sh energiaplaneerimise (NATO ja ENSECCOE), IRENA, OECD, IEA, Kolme mere algatus (3SI), PTCC koostöö 3B-USA;
• regionaalsed koostööformaadid Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Balti Ministrite Nõukogu (BMN), BMN energeetika vanemametnike koostöö, Balti Assamblee, regionaalse gaasituru koordineerimise grupp, Läänemere maade nõukogu, Euroopa Liidu Läänemerestrateegia (energeetika prioriteetvaldkond / PA Energy).
Regionaalsed konsultatsioonid on määratlenud regionaalse koostöö võimalused taastuvenergeetikas ja seonduvates tehnoloogiates, näiteks meretuuleparkide arenduses. Läänemere meretuuleparkide energiapotentsiaali uuringu77 kohaselt on Läänemere potentsiaalne tuuleparkide koguvõimsus üle 93 GW (st elektrienergia tootmisvõimsusega 500 MW tuuleparke kokku 187 ), sh: Eesti 14 meretuuleparki võimsusega 7 GW ja aastase toodanguga 26 TWh
Suuremahulise taastuvenergia tootmiseks on oluline koostöö meretuuleparkide rajamiseks. 2020. a sügisel sõlmisid Läänemere riigid Poolas meretuuleenergia arendamise poliitilise deklaratsiooni, millele tuginedes sai 2020 lõpus Eleringi eestvedamisel alguse süsteemihaldurite koostöö Baltic Offshore Grid Initiative (BOGI) raames, mille eesmärk on Läänemere regioonis meretuuleparkide jaoks ühiselt võrke planeerida ja arendada. 2023 alguses liitus koostööga ka Poola.
Eesti põhivõrguettevõte Elering sõlmis Saksamaa põhivõrguettevõte 50 Hertz-iga 2023. aasta maikuus vastastikuste kavatsuste leppe ning alustas läbirääkimisi Läti põhivõrguettevõte Augstsprieguma tikls, et alustada tööd võimaliku 810 km pikkuse ja 2 GW võimsusega merekaabli rajamiseks Eesti territoriaalvetest Saksamaa territoriaalvetesse.
77 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9590cdee- cd30-11e9-992f-01aa75ed71a1/language-en
29
2022. a augustis Taanis toimunud Marienborgi tippkohtumisel lepiti valitsusjuhtide tasemel kokku suurendada energiakoostööd, fookusega meretuuleenergial. Deklaratsiooni järgi peaks 2030. aastaks Läänemere tuulevõimsus kasvama 7 korda tasemeni 19,6 GW.
Leedu korraldas 2024. aasta aprillis Vilniuses energeetika ministrite taseme energiajulgeoleku kohtumise, kus allkirjastati Läänemere piirkonna ministrite deklaratsioon, mis kinnitab edasist koostööd meretuule ja kriitilise infrastruktuuri kaitse valdkonnas ja kutsub TSO-sid üles hindama meretuule hübriidprojektide potentsiaali.
19.01.2023 toimunud EL energia peadirektorite kohtumisel kiideti heaks (mittesiduvad) eesmärgid EL merealade tuuleenergia arenduse kohta. BEMIP (Läänemere) formaadis on 2030 eesmärgiks 22,4 GW.
Pikemas plaanis on oluline ELi suurem toetus Läänemere võrgu projektile, et piirkonda tekiks võrgutaristu meretuuleparkide ühendamiseks ning mis toimiksid ühtlasi uute riikidevaheliste elektriühendustena.
Lisaks meretuuleparkide arendamisele on muid olulisi turu efektiivset funktsioneerimist tagavaid projekte, nagu piiriüleste ühenduste parandamine või regionaalse gaasituru arendamine (nt regionaalse gaasivarustuse tagamisel Läti ja Leedu gaasiühenduse projekt ELLI78 gaasi impordiks Klaipeda LNG terminalist ja Poolast Inculkansi gaasihoidlasse Eesti, Läti ja Soome varustamisel). Piirkondlikku koostööd tehakse gaasiturul, elektrisüsteemi sünkroniseerimisel, elektri ja gaasi piiriülestes projektides. Transpordisektoris tehakse koostööd Rail Baltic projekti elluviimisel ning transpordisektori dekarboniseerimisel. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja teevad tulevikus Balti riigid koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti TSO- de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RCC; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG); maagaasituru regionaalse operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA), teaduskoostöö projektides ja PhD vahetuses Balti-Põhjamaade Energia teadusprogrammi raames.
Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekte Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks, on rajatud merealune gaasitoru EE ja FI vahel: Balticconnector, rajamisel transporditaristuprojekt Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused (Eesti-Läti IV elektriühendus ELWIND projekti raames, Estlink 3 ehk kolmas merealune elektriühendus Eesti ja Soome vahel).
1.2.6 Kriisideks valmisolek
ENMAK 2035 üldeesmärgi saavutamisel on oluline, et elutähtsa teenuse osutajatel on rakendatud piisavad füüsilise ja küberturvalisuse meetmed ning vähendatud sõltuvust teistest teenusepakkujatest nii, et oleks tagatud teenuse toimepidevus laiapindse riigikaitse kontekstis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia 2025. aasta lõpuks79.
Arengukava elluviimisel tagatakse Eesti energiasüsteemi toimepidevus elektri- ja gaasivarustuses, küttes ja jahutuses, transpordikütustega varustamisel integreerides energiasektoreid puhta energiaga majandusele üleminekuks.
Kriisireguleerimine hõlmab üldjuhul endas ennetamist, valmistumist, lahendamist ja taastamist, millele tuleb tähelepanu pöörata. Tegevuste kirjeldused on järgnevad:
• ennetamine, mille eesmärk on hädaolukorda vältida või selle mõju vähendada; • valmistumine, mille eesmärk on asutusi ja elanikkonda ette valmistada hädaolukorra
lahendamiseks ja selles toimetulekuks;
78 Enhancement of Latvia - Lithuania interconnection | Conexus 79 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja
30
• lahendamine, mille eesmärk on hädaolukorra põhjused ja tagajärjed likvideerida;
• taastamine, mille eesmärk on vähendada tagajärgede mõju elanikkonnale ja keskkonnale.
Arvestades geograafilist asukohta, geopoliitilist olukorda ja elektrisüsteemi ülesehitust, on Eesti täide viinud või täide viimas mitmeid tegevusi, mille eesmärk on tagada varustuskindlust ja suurendada vastupanuvõimet erinevatele riskidele.
Gaasi varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks on:
• keelustatud gaasi ostmine Venemaalt alates 01.01.2023; • loodud vastuvõtuvõimekus LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks Pakrineemele (projekteeritud
võimsusega 81,2 GWh/päevas) • loodud strateegiline gaasivaru 1 TWh, mida hoitakse Lätis Incukalnsi maa-aluses gaasihoidlas; • järgitud Euroopa Liidu ülest 15% vabatahtliku gaasitarbimise vähendamise eesmärki; • tagatud kaitstud tarbijate varu olemasolu piisavas mahus (2025. aastal 354 GWh), mida hoitakse
nii Eleringi gaasitorustikus kui ka Lätis Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlas ning on välja töötatud meetmed gaasitarbimise piiramiseks ning kaitstud tarbijate varu kasutusele võtmiseks;
• sõlmitud nn. solidaarsuslepingud Soome ja Lätiga, mille alusel võib saada gaasi kaitstud tarbijate vajaduseks olukorras, kus muud meetmed on ammendunud;
• alustatud Eesti-Läti vahelisi läbirääkimisi, et ühiselt kasutada Pakrineeme infrastruktuuri LNG ujuvterminali vastuvõtmiseks gaasikriisi olukorras.
Elektri varustuskindluse tagamiseks ja hädaolukordadega toimetulekuks:
• Balti riigid desünkroniseerisid end BRELL süsteemist 2025. aasta veebruaris;
• loodud Narva põlevkivielektrijaamadele jahutusvee tagamise iseseisev lahendus; • eesmärk luua reservvõimsuse mehhanism strateegilise reservi näitel 2027. aastaks.
Samuti on oluline kriitilise energiainfrastruktuuri vastupanuvõime suurendamine. Selleks tuleb jätkuvalt:
• edasi arendada meretaristu efektiivsemat seiret, et ennetada või kiiresti tuvastada tekkinud kahjustused (näiteks rike merekaablis);
• tagada kiire parandamisvõimekus kriitilise infrastruktuuri jaoks (näiteks merekaablid, piisavalt varuseadmeid); tagada energiasüsteemi küberturvalisus;
• tõsta maismaa ja merealuse energiataristu füüsilist turvalisust, määrates kriitilisemad objektid alalisteks riigikaitseobjektideks 2025. a lõpuks.
Viimase kolme punkti efektiivseks elluviimiseks oleme allkirjastanud 2024 aasta septembris Soomega ja 2025 aasta mais Läänemereriikidega ühise mõistmise memorandumi (MoU) eesmärgiga merealase energiataristu vastupanuvõime tõstmiseks ja kaitseks regionaalsel tasandil ja ühiselt.
Kriitilise energiataristu tugevdamiseks ühtsetel alustel oleme juunis 2025 sõlminud MoU ka Balti riikide ja Poola vahel, mis lisaks merealuse taristu kaitsele tegeleb ka maismaataristu kaitsevõimete parandamisega ja seda regionaalselt ühtsetel alustel.
Selleks, et tagada energiasüsteemi küberturvalisust, tuleb panustada nii IT-süsteemide endi turvalisusesse kui ka töötajate teadlikkuse tõstmisesse. Kuna digitaalses maailmas arenevad ja ilmuvad uued küberohud kiiresti, siis regulaarselt tuleb paigaldada turvauuendusi, et süsteem oleks ajakohane ja kaitstud.
Riigi poolt on loodud Eesti Varude Keskus, et tagada elanikkonna varustuskindlust kriisidega toimetulekuks. Eesti Varude Keskuse kohustuste kuuluvad ka toidu- ja tervishoiu varu tagamine, kuid ka strateegilise gaasi- ja vedelkütusevaru haldamine ning Pakrineeme sadama valmisolekus hoidmine LNG ujuvterminalide vastuvõtmiseks ning kriisitanklad prioriteetsete tarbijate vedelkütusega varustamiseks.
31
Kriisideks valmisoleku tagamisel lähtutakse raamistikuna Eesti julgeolekupoliitika põhialustest ja hädaolukorra seadusest80, riigikaitseseadusest ja erakorralise seisukorra seadusest. Täiendavalt on Riigikokku 2025. aastal esitatud tervik kriisiseadus nimega „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus“, mis seostab ja ühtlustab tsiviilkriiside ja riigikaitse tagamisega seotud valdkondi reguleerivaid seaduseid, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja omavahelisi vastuolusid. Energiajulgeoleku tagamisel on olulisimateks asutuseks osapoolteks kriisideks valmistumisel on energeetika valdkonna elutähtsa teenuse osutajad (nt elektri põhi- ja jaotusvõrguettevõte, elektritootja, maagaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõte, LNG terminali haldur, vedelkütuse müüjad, kaugkütte ettevõte) ja neid korraldavad asutused (s.o Kliimaministeerium elektri, maagaasi ja vedelkütuse puhul ning kohalikud omavalitsused kaugkütte puhul), samuti on oluliseks osapooleks VKVS ja IEA-ga lepingu kohaselt Eesti Varude Keskus (EVK)81.
2024. aastal lisandus 13 uut elutähtsa teenuse osutajat, n.o. aktsiisilaopidajad, kes lubavad vedelkütust siseriiklikkuse tarbimisse. Uute elutähtsate teenuste lisandumisel suureneb ka ristsõltuvuste arv, millele tuleb tulevikus üha rohkem rõhku pöörata.
Kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele on korraldav asutus kehtestanud elutähtsa teenuse osutamisega seotud nõuded, koostanud elutähtsa teenuse katkestuse lahendamiseks hädaolukorra plaani ning korraldanud kriisireguleerimisõppuseid. Lisaks tuleb iga kahe aasta tagant elutähtsa teenuse osutajal esitada oma korraldavale asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüs, kus on analüüsitud läbi kõige tõenäolisemalt mõjutavad ohud (sh küberohud, ekstreemsed ilmaolud, füüsilise turvalisusega seotud ohud, nt sabotaaž), ja tehtud toimepidevuse plaan, kuidas neid riske ennetada ning nende tekkimise korral tegutseda, samuti tuleb neil korraldada toimepidevuse kontrollimiseks õppuseid. Näiteks ulatusliku tormi järel tekib pikaajaline elektrikatkestus, mida ei suudeta ettenähtud ajaga likvideerida. Ulatuslike rikete likvideerimine võtab aega (eriti rasketes ilmastikuoludes) ning üldjuhul saabub info rikke kohta alles sündmuskohalt, kui avariibrigaad olukorda hindab, et olukorrast ülevaadet saada. Samal ajal saaks näiteks Päästeamet oma ressurssidega toetada rikete likvideerimist, juhul kui need on antud hetkel vabad, kasutades drooni liinikoridori kontrollimisel, et leida langenuid puid elektriliinidele ja edastada avariibrigaadile koordinaadid. Sellise tegevuse tulemusel on võimalik avariibrigaadidel paremini olukorda hinnata ja tegevusi planeerida, mille tulemusel on võimalik rikked kiiremini likvideerida. Tulevikus tuleb kaardistada analoogsed koostöökohad, kuidas on võimalik üksteist võimestada, et ühiselt kriise lahendada.
Pidades silmas tulevikukriise energiajulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem arvestada erinevate hübriidohtudega, mille eesmärk on kahjustada energiajulgeolekut ning mille tulemusel võib tekkida hädaolukord. Geopoliitiline olukord on märgatavalt muutunud Euroopas pärast Venemaa agressiooni Ukrainas alates veebruarist 2022. ning viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud hübriidohtude ulatus ja intensiivsus, olgu need siis riiklike või mitteriiklike toimijate82 poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi. Erinevad füüsilised ja mittefüüsilised operatsioonid energiainfrastruktuuri vastu võivad hõlmata küberrünnakuid, terrorirünnakuid, sabotaaži või vandalismi, et infrastruktuuri hävitada, häirida või seda üle koormata. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri ja elektrisüsteemide vastupanuvõime suurendamist.
Oluline on ka teadmiste ning kogemuste jagamine ja piiriülene koostöö liikmesriikidega, et õppida ja suurendada kriitilise tähtsusega energiainfrastruktuuri vastupidavust hübriidohtude vastu. Olulised on näiteks ühised lauaõppused, mille raames õpitakse, kuidas naaberriigid ja asutused antud olukordades käituvad ning kuidas on võimalik koostööd tehes kriisiolukordi lahendada. Lisaks on oluline meretaristu seire ja parandamisvõimekuse arendamisel teha koostööd Soome ja teiste Läänemere riikide vastavate asutustega.
80 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja 81 Eesti Varude Keskus | ESPA 82 „non-state actor“ ehk isikud või grupeeringud, kellele pole võimalik omistada kindlat päritolu, kuid nad tegutsevad vastaspoole huvides, näiteks häkkerite rühmitused
32
1.2.7 Digitaliseerimine, andmehõive
Euroopa Liidu andmestrateegia suunab Euroopas ühtsetel alustel andmeruumi tekkele.
Joonis 9. Andmehõive arendamise skeem.
Avalik sektor peab tõstma suutlikkust kasutada andmeid otsuste tegemiseks ja avalike teenuste pakkumiseks ajakohastades selleks nõudeid ja sektoripõhiseid poliitikameetmeid (mh andmete parema kättesaadavuse edendamiseks, sektorite vaheliseks jagamiseks kliendikesksel, turvalisel ja usaldusväärsel viisil, innovatiivsete lahenduste väljatöötamiseks ning energiasüsteemi CO2 heite vähendamisele kaasa aitamiseks)83. Digitaalsete tehnoloogiate kasutusega suureneb igapäevaselt loodava ja säilitatava eksponentsiaalselt kasvava andmehulgaga seotud elektritarbimine, digiprügi, ressursimahukus ja keskkonnajalajälg84.
ENMAK 2035 rakendamisega seotud andmehõive korralduse eesmärgiks on tärkavate tehnoloogiate baasil ühtse energiaandmeruumi loomisega tagada energiamajanduses andmepõhised otsused ja teenused.
Eesmärgi täitmiseks luuakse tärkavate tehnoloogiate baasil ühtne andmeruum, määratakse selle peamised kasutusjuhud85, tagatakse otsuste ja teenuste jaoks vajalike andmete kättesaadavus ja ligipääsetavus (sh avaandmete ja väärtuslike andmestikena), järjepidevalt kasvatatakse valdkonna töötajate andmepädevust86 ja tagatakse andmete hoidmine ja töötlemine keskkonna- ja kliimasõbralikult.
83 Chapeau COM version for ISC 84 2022_andmeyhiskonna-tulevik_raport.pdf 85 MKM plaanib toetusmeedet ettevõtete digitaliseerimiseks ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamiseks aastani 2029. 86 Andmepädevus on nii oskus andmeid töises tegevuses või majandusliku tulu saamise eesmärgil kasutada kui ka oskus andmestunud maailmas igapäevaselt turvaliselt tegutseda (andmekirjaoskus).
EL ANDMESTRATEEGIA:
ÜHTNE ANDMERUUM, ANDMETE TURG
EESTIKEELNE ANDMEÜHISKOND,
-RUUM JA -MAJANDUS
TÖÖRIISTAD:
Tehisintellekt
Masinõpe
Pilvearvutus
Digiplatvormid
Avaandmed
Väärtuslikud andmestikud
Nõusolekuteenus
AVALIK HUVI:
Andmepädevus
Ligipääsetavus
Andmete kättesaadavus ja
kasutatavus
Andmestandardid
Digiriik ja -teenused
ANDMEHÕIVE JA ANALÜÜS:
Andmete integreerimine ja korduvkasutus
Energiatarbimise mõõtmine
Avaandmete platvormid
Reaalajas analüüs
Küber- ja andmekaitse lahendused
Nutimõõtmine ja prognoosimine
Andmevahetuse automatiseerimine
Digitaalne kaksik energiasektori planeerimisel
33
Euroopa energiaandmeruumide87 näitel tuleb kujundada aastaks 2035 Eestis ühtne energiaandmeruum, mis toetaks nii andmemajandust kui -vahetust nii energiasektorites kui erinevate majandussektorite vahel. Selleks tuleb kasutusele võtta nii tehisintellekt, masinõpe kui muud tärkavad tehnoloogiad. Tehisintellekti (AI) ja masinõppe rakendamine energiaandmete analüüsimisel on oluline samm kaasaegse energiakasutuse optimeerimisel. Antud tehnoloogiad võimaldavad analüüsida keerukaid tarbimismustreid, tuvastada andmestikes esinevaid kõrvalekaldeid ning prognoosida tulevasi tarbimisvajadusi. AI ja masinõpe on olulised ka energiaandmete kvaliteedi parandamisel ning turvalisuse tagamisel. Lisaks võimaldavad AI- põhised tööriistad keeruliste andmete visualiseerimist, mis pakub poliitikakujundajatele ja lõpptarbijatele selget ülevaadet energiakasutusest ning võimalustest selle tõhusamaks haldamiseks. Rahvusvahelise koostöö edendamine energiaandmete jagamise ja analüüsimise valdkonnas on vajalik, et arendada andmepõhist planeerimist ja aidata kaasa ülemaailmsete energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Piirülene andmevahetus annab Eestile võimaluse osaleda suuremahulistes rahvusvahelistes projektides, jagada teadmisi ja rakendada uuenduslikke lahendusi.
Ühtse energiaandmeruumi loomine nõuab andmehõivega seonduvate täiendavate töökohtade loomist, 2023. aastal oli Eestis elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalade andmetega seotud töötajate arv 141188. Andmeruumi arendamine on vajalik seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia tarbimise nii kavandamise kui seire, ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel.
Kättesaadavaks tuleb teha avaandmetena kättesaadavad energiaandmed, võimaldades nende kasutamist mitmesugustes sektorites. Avalikud energiaandmed pakuvad olulist tuge teadusuuringutele. Avaandmetena kättesaadavad energiaandmed on oluline sisend teadusuuringute, innovatsiooni ja uute lahenduste väljatöötamise puhul nii avalikus kui ka erasektoris. Lisaks annavad need kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele võimaluse energiapoliitika eesmärkide saavutamist tõhusamalt kavandada ja jälgida, olgu selleks taastuvenergia kasutuselevõtt, kogukonnaenergeetika projektide edendamine või CO2 heitkoguste vähendamine. Avaandmete kättesaadavus võimaldab elanikel ja kogukondadel jälgida energiatarbimist ning arendada ühiseid taastuvenergia projekte. Selliste andmete praktiliseks rakendamiseks on oluline, et need oleksid hästi struktureeritud, kvaliteetsed, ajakohased ja hõlpsasti kättesaadavad. Nt AFIR määrus, mille eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu ELis. Kõik alternatiivkütustega sõidukite kasutajad (sealhulgas laevad ja lennukid) peavad saama hõlpsalt ELis liikuda, kuna seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad. Taristu tõhusaks kasutamiseks on vajalik, et juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või omanikud teeksid asjakohased staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks riikliku ITS juurdepääsupunkti kaudu, milleks hakkab olema Eesti Avaandmete Teabevärav89.
Tasuta avalikuks kasutuseks arendatavate väärtuslike andmestikena90 on kategoriseeritud energiaressursid. Avaliku sektori asutused, kes valdavad väärtuslikke andmestikke, tagavad, et väärtuslikud andmestikud tehakse rakendusliideste kaudu kättesaadavaks masinloetavas vormingus91. Eesti on esitanud Euroopa Komisjonile aruande väärtuslike andmete kättesaadavaks tegemise kohta92.
Mõistlik on edendada andmenõusolekuteenust93, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.
87 Common European Data Spaces | Shaping Europe’s digital future 88 Microsoft Word - 08.07.24_Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika 89 Teabevärav 90 Väärtuslikud andmestikud on dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/ 1024, - 20. juuni 2019, - avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 91 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32023R0138 92 Energia valdkonnaga on Komisjoni väärtuslike andmete rakendusaktis kohustuslik ainult energeetiliste maavarade avaandmetena esitamine (INSPIRE direktiivi kohustus). Täpsemalt see andmete kaardikiht: https://avaandmed.eesti.ee/datasets/maavarade-registri-energeetilised- maavarad. 93 Nõusolekuteenus | RIA
34
Energiaandmete parem korraldamine aitab mh kaasa energiaefektiivsuse suurendamisele, kulude vähendamisele, andmevahetuse tagamisele, energiaandmete ülevaate hoidmisele, puuduvate andmete tuvastamisele, energiataristu arendamisele, energiakasutuse optimeerimisele, vaba turu toimimisele, regulatsioonide rakendamisele, valdkonna eesmärkide täitmise seirele, avaliku sektori andmete edendamisele, olemasolevate andmete paremale kasutusele analüütikas ja poliitikakujunduses, paremate majandusnäitajate saavutamisele (sh avalik vs era, avalik vs avalik, KOV vs riik). ENMAK 2035 alaeesmärkide saavutamisega seotud andmevajadused on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Andmevajadused ENMAK 2035 alaeesmärkide saavutamiseks
ENMAK 2035 alameesmärk Andmevajadus Selgitus Kindla energiavarustuse tagamine
Tarbimis- ja tootmisandmete reaalajalisus, seire alternatiivkütuste kasutusele
Tagab varustuskindluse seire ja hädaolukordadeks valmisoleku.
Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektri- ja soojuse hindade andmed, võrguinvesteeringute vajadusandmed
Võimaldab hinnapoliitika kujundamist ja toetuste sihtimist.
Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Heitkoguste andmed, taastuvenergia osakaalu andmed sektorite lõikes
Võimaldab jälgida keskkonnaeesmärkide täitmist ja suunata rohepööret.
Andmehõive vajab arendamist seoses avaliku sektori üleminekuga kliimaneutraalselt toodetud energia tarbimise kavandamisele kui seirele ja erasektori andmete integreerimisega erinevatel platvormidel.
Energiaandmete integreerimine ja kättesaadavuse parandamine olemasolevates portaalides (nt ehitisregister, minuomavalitsus.ee, Eleringi andmed, Keskkonnaameti andmed, kaugkütte andmed, teiste turuosaliste andmed, planeeringute ja erinevate piirangutega seotud andmebaasid jms) võimaldaks tulevikus andmepõhisemaid, informeeritumaid prognoose, sh tarbimisprognoose, ja otsuseid teha taastuvenergiale üleminekul. Täpsemalt annaks andmebaaside liidestatus ja andmete integreeritus ülevaate kasutusel olevatest taastuvenergia allikatest, võrgu ning selle osiste hoolduse ja juhtimise vajadusest, ennekõike biokütuste kasutusest ning elektrifitseerimise ulatusest. Näiteks praegu käimasolevas hoonete energiatõhususe andmete projektis katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonete energiatarbimise ning energiatõhususe kohta94.
Jaotusettevõtte poolt kogutavad ja põhivõrgu ettevõtja andmebaasis hoiustatavad tarbimise andmed võiksid olla operatiivsemalt kättesaadavad lõpptarbijale (andmete omanikule), mis võimaldab ka lõpptarbija loal andmeid edasi anda ka kolmandate osapooltele, (sh KÜ tarbimise koondvaade kättesaadavaks isikuandmete kaitset arvestades). Seda nii individuaalseks tarbimise juhtimiseks, kui ka võimalikes teenusteks, mida kolmandad osapooled selles suhtes saaksid kasutada vastavate teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamist, rakendamist ja seiramist arvestades peaks muutma kättesaadavamaks ka asumi, linnaosa, kohaliku omavalitsuse territooriumi andmed (tarbimine, sh taastuvelektri sertifikaadiga tarbimine, (toodang, installeeritud võimsus), toodang võrku jne) tarbijagruppide lõikes. Soojusmajanduse andmete automatiseerimine, andmete (energiakasutus, CO2 jalajälg ehituses, ETS2 jne) kasutustihedus laieneb ning soojusmajanduse andmete kättesaadavus peab olema tagatud.
Eesti hoonefondi energiaklassid täpsustatakse käimasolevas hoonete energiatõhususe saavutamisele kaasa aitavas projektis95, kus katsetatakse ja töötatakse välja automatiseeritud lahendused, mis
94 Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine | Riigikantselei 95 Innovatsioonifondist rahastatav projekt „Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine“ Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine | Riigikantselei
35
võimaldavad paremat andmete kogumist, analüüsimist ja kontrollimist hoonete energiatarbimise ning energiatõhususe kohta.
Täna on energiaandmed kättesaadavad mh järgmistest allikatest96:
• elektrivarustus – Elering, Elektrilevi ja Statistikaamet • kaugküte ja -jahutus – Keskkonnaagentuur • gaasivarustus – Elering ja Statistikaamet • kütuste toodang ja kasutus – Statistikaamet
• energia suurtarbijad – Keskkonnaagentuur ja kohalikud omavalitsused
• ühistransport – Ühistranspordikeskus ja kohalikud omavalitsused • hooned - ehitisregister • munitsipaalsektor (KOV sõidukid, hooned ja ettevõtted, tänavalgustus) – kohalik omavalitsus,
omavalitsuste portaal Avaleht | Minuomavalitsus
1.2.8 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine
ENMAK 2035 rakendamisel tuleb arvestada kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimimise ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) peab olema tagatud võrguettevõtete ja energiatootjate (elutähtsa teenuse osutajate) riskide juhtimise ja arengukavade, riskianalüüside ja -plaanide, toimepidevuse plaanide kaudu.
Tagada tuleb taastuvenergia ressursside kasutatavus ning tarbijate energia- ja soojavarustus muutuvates ilmastikuoludes. Energiaressursside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused suhteliselt vähe. 2015. aastal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja 26 päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivset kui negatiivset mõju. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia, ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmastikuoludele. Puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. Neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata.
Aastaks 2100 on toimuvate kliimamuutuste tõttu oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mille tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel, kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta. Energiasõltumatus sõltub Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kuivõrd on kliimaäärmuste tagajärjel häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit97.
Kliimakindlus tähendab tehnoloogiate tarnekindlust, elektrivõrkude ilmastikukindlust (sh välisühenduste mitmekesistamine merevõrgu arendamisega Läti ja Saksa suunal),, hajatootmise arendamine vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust, taastuvenergia eesmärkide täitmine aitab leevendada kliimamõju ja kohaneda kliimamuutusega. Meretuuleparkide keskkonnamõju hindamistega lahendatakse seonduvat kliimaennetuse meetmed (nt talvine jäätumine). Akupargid ei kannata ilmaekstreemume ja vastavad seadmed tagatakse akuparkide juurde nii põua puhul jahutuseks kui külmaperioodide jaoks akude soojendamiseks.
96 Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 97 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium
36
1.2.9 Kutseoskused
Energeetika on üks tähtsamaid valdkondi, kus tekivad uued ametikohad või muutuvad seniste töökohtade profiilid. Olulised on tarneahelapõhine koostöö, uute valdkondlike oskuste arendamine (nt roheoskused), haridus ja sertifitseerimine, teadus-arendustöö tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks. Seega tööjõu mahu ja oskuste muutuse mõjud puudutavad lisaks energeetika valdkonnale ka mitmeid muid valdkondi. Haridus- ja Noorteameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse 2023.–2026. aastal meetme „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks" raames ellu roheoskuste arendamise programmi, mille raames toetatakse ka roheoskuste arendamist energeetika sektoris, mis panustab otseselt ENMAK 2035 eesmärkidesse. 2025. aastal valmis tuuleenergeetika tööjõu ja -oskuste uuring98. Vajalikud tegevused:
● regulaarne energeetika valdkonna tööjõuvajaduse oskuste analüüs ning prognoos 99. ● taastuvenergia direktiivi muudatuste (EL 2023/2413) kohaselt tuleb taastuvenergia
tootmisvõimsustega seotud loamenetluse kiirendamisega tagada piisavad vahendid pädevatele asutustele kvalifitseeritud töötajate värbamiseks, täiendus- ja ümberõppeks;
● pidevat kaasajastamist vajavad energeetika valdkonna kutsestandardid ja õppekavad, samuti õpet puudutavad suunised ja tellimused õppeasutustele;
● tuuleenergia osakaalu kiiret kasvu arvestades on vajalik tuuleenergia tööjõuvajaduse mahu ja oskuste prognoos aastani 2040, sh analüüs, millist õpet on otstarbekas ja jõukohane pakkuda Eestis, milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistes riikides ja milliste oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest;
● täpsustada, mis on tõhusa kaugkütte väärtusahelas täna kutseoskustes puudu ja mida on vaja teha, sh kui palju on uusi spetsialiste vaja, sh seoses nt soojussalvestite jm uute tehnoloogiate juurde tulekuga;
● iga aastaselt on vaja juurde 30 erinevat spetsialisti soojus- ning jahutusmajanduse valdkonda; ● HTM, õppeasutuste ning teadus- ja arendusasutustega koostöös õppekavade, uuringute,
programmide jm algatuste käivitamine.
1.2.10 Sektorite vahelise integreerituse tagamine
Märksõnad: energiasektori kohanemisvõimekus majanduse muutustega, tööstuse energiavajaduse katmine, energiamahukuse vähendamine, konkurentsivõimeline elektrihind, ilmastikukindel elektrivõrk, elektrivõrguga liitumiste lihtsus ja kiirus, piiratud energiaressursside tingimustes kestlikele toodetele ja teenustele toetuv majandus100, omatarbeks tootmine ja salvestus, regionaalarengu suunamine.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab kõigis sektorites energiatõhususe meetmete101 rakendamist, taastuvenergia ja salvestite kasutusele võttu:
98 Tuuleenergeetika | OSKA uuringud 99 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority (kutsekoda.ee) 100 Renewed sustainable finance strategy and implementation of the action plan on financing sustainable growth - European Commission (europa.eu) 101 Energiatõhususe meetmed uuringus Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
37
Joonis 10. Energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergiale üleminek energiajulgeoleku tagamisel.
Majandus- ja tööstuspoliitikatega arvestamine 2022. aasta seisuga oli EL liikmesriikide seas Eestist suurema energiamahukusega majandus on vaid Bulgaaria, Eesti energiamahukus (1000 euro tootmiseks kasutati Eestis) on üle kahe korra suurem, kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt102. Ostujõu standardit103 arvestava 1000 euro kohta kulutas Eesti energiat 129 koe ehk 1,5 MWh (EL-s 88 koe ehk 1 MWh) 2022. aastal, see näitaja on järjest vähenenud (2016. aastaga võrreldes -42%), näidates majanduse energiasõltuvuse vähenemist104. Siiski oli Eesti aastal energiamahukuselt EL keskmisest 32 % võrra suurem. Samas, 2022. aasta andmete alusel oli Eestis tööstussektori, transpordi ja hoonefondi energiamahukus EL madalaimate seas, kuid Eesti energiamahukuse ajab kõrgeks teenindussektor, kus on elektrimahukus Soome järel teisel kohal EL-s105. Teenindussektori energiatõhususe meetmed on välja pakutud 2024. aastal lõppenud uuringu käigus hõlmates mh mitteeluhoonete renoveerimistoetust106. Suurettevõttes on keskmine energiatarbimine 40 GWh/a, millest moodustab elekter 36%, soojus 31% ja transport 26%, kuid tööstusettevõttes on energiatarbimine 40% suurem teistest suurettevõtetest. Energiasäästu meetmed on suurettevõtetele välja pakutud TTJA poolt, samas soovitatakse energiaauditeid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele107. Aastaks 2035 võiks Eesti majanduse energiamahukus EL keskmise tasemel. Kui 2017-2022 tööstussektori energiakasutus järjest vähenes, siis transpordi sektori ja kodumajapidamiste energiakasutus oli suurim just 2022. aastal108. Need on sektorid, mille energiasäästu arvelt saaks nt tööstus kasvada. Joonis 11. Energia lõpptarbimise jagunemine sektorite vahel 2022. aastal
102 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei/default/bar?lang=en 103 Glossary:Purchasing power standard (PPS) - Statistics Explained (europa.eu) 104 Energy intensity of GDP in purchasing power standards (PPS) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei__custom_10832804/default/table?lang=en 105 https://www.indicators.odyssee-mure.eu/online-indicators.html 106 Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 107 Energiatõhususest ettevõtetes: kuhu kulub energia ja kuidas seda säästa? | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee) 108 Final energy consumption by sector https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en
38
Energiatõhususe direktiiviga109 aastaks 2030 seatud energia lõpptarbimise sihttaseme ja nõuete saavutamiseks vajalike meetmete rakendamine erinevates sektorites vajab investeeringuid kokku 13,3 mlrd eurot, (sh avalikus sektoris 5 mlrd eurot), millega kaasneksid maksutulu 16,3 mlrd eurot aastaks 2030, energiasääst (nt kavandatud meetmetega tööstuses 0,8 TWh säästu aastaks 2030) ja -kulude kokkuhoid (1,8 mlrd eurot), kasvuhoonegaaside heite vähenemine110. Joonis 12. Energia lõpptarbimise prognoos sektorites arvestades energiatõhususe direktiivi aastaks 2030 seatud sihttasemeid Eestile (CEER2 stsenaarium111).
Energiasüsteemi arendamine peab toetama Eesti majandusarengut – kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga tagatakse kasvuhoonegaaside heitevaba, kindel, jätkusuutlik ja konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustus majanduse toimimiseks ja heaolu kasvuks. Taastuvenergia tootmine ja kasutamine pole omaette tegevus, vaid see tuleneb EL raamistikust, ülemaailmsetest tendentsidest, tootmise mitmekesistamise vajadusest, julgeolekukaalutlustest jne. Sellesse panustavad energiasääst ja elektrivõrkude arendamine (sh välisühenduste tugevdamine), kuid kliimaneutraalsusele üleminekuks on oluline nii energiasääst kui taastuvenergia tootmine ja kasutusele võtt kõigis majandustegevustes. Energia- ja majandussektorite integreerimine (sh digitaliseerimislahenduste abil) on võimalik läbimõeldud ja süsteemse koostööga kõigil tasanditel, sh erialaliitude, kohalike omavalitsuste, teadus- ja arendusasutuste, konsultatsioonifirmade kaasamisega riiklike eesmärkide täitmisesse.
109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/…, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (europa.eu) 110 Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia (REFORM/SC2022/067) Final synthesis report Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 111 Read 51-56 D3 Modelling v6.2.xlsx (live.com)
0
10000
20000
30000
40000
2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035
Energia lõpptarbimise prognoos, GWh
Tööstus Majapidamised
Teenindus Transport
Põllumajandus, kalandus, metsandus
39
Eesti teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtluse eelisarendatavad fookusvaldkonnad 2035. aasta vaates on digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum112. Majanduspoliitika plaan seab eesmärgiks SKT kahekordistamise aastaks 2035, st Eesti majandus peab nominaalselt kasvama 6% aastas113 (viimase 10 aasta keskmine SKP muutus oli 2,4% aastas, EL keskmine 1,7%114). Majanduspoliitika plaan ei täpsusta, millistes majandussektorites eeldatav kasv täpsemalt toimub (sh ekspordipotentsiaaliga eelisvaldkondade kaardistamine toimub plaani ellu viimise käigus, eraldi on välja toodud turismisektori kasvatamise olulisust). 2023. aastal oli elektrienergia 433 miljoni euroga üks Eesti peamisi ekspordiartikleid, kuigi elektrienergiat imporditi ekspordist pea ligi kaks korda enam 741 miljoni euro eest115. Majanduspoliitika plaan eeldab taastuvenergia tootmise suurendamist, kuid selle saavutamiseni võib see tähendada veelgi suuremat elektrienergia importi. Tööstuspoliitika aastani 2035116 kohaselt tagatakse ettevõtete konkurentsivõime ja tootlikkus mh kestliku majandamise põhimõtete rakendamisega, st ettevõtetes rakendatakse energia- ja ressursitõhusus, ringmajandus, keskkonnasäästlikud tooted, teenused ja protsessid ning säästlikud tarneahelad. EL kutsub liikmesriike üles arendama puhta tehnoloogia tööstusi, eelkõige heitevabade energiatehnoloogiate tootmist117. Need tegevused aitaksid kaasa mh energia tootlikkuse118 kasvatamisele. 2022. aastal moodustas elektrikulu ettevõtete kogukuludest nt paberitööstuses 21%, keemiatööstuses 2,7% ja toiduainetööstuses 2,3%. Seejuures paberitööstuses kulus elektrile üle kahe korra rohkem raha kui suudeti teenida ärikasumit. Riigi võimalused aidata ettevõtetel energiakulusid alla tuua on teha võrgu- ja taastuvenergia tasudes erisusi või maksusoodustusi nt tööstusettevõtetele. Ettevõtted saavad oma energiakulusid kontrollida ja sõltuvust elektrihinna muutustest vähendada sõlmides näiteks elektriostulepinguid energiatootjatega või energiajuhtimise võtete kaudu, sh energiasäästu, tarbimise juhtimise, omatarbeks energia tootmise ja salvestusega. Eestis oli 2023. aastal 21 000 elektritootjat119, seejuures on 20% tootvatest tarbijatest ettevõtted ja asutused120. Need on tarbijad, kes hoiavad ise enda elektrikulud all ja ei sõltu niipalju elektrihinna muutustest (joonis 13). Joonis 13. Aktiivsete energiatarbijate panus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekusse.
112 3._taie_arengukava_kinnitatud_15.07.2021_0.pdf 113 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 114 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tec00115/default/table?lang=en 115 Eesti eksport https://data.stat.ee/profile/country/ee/ 116 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 117 Factsheet: Net Zero Industry Act (europa.eu) 118 Majanduse toodang eurodes energiaühiku kohta. Eesti energia tootlikkus oli 2022. aastal kaks korda väiksem EL keskmisest. Näitaja tuleneb sisemajanduse koguprodukti (SKT) jagamisest antud kalendriaasta saadaoleva energia kogumahuga. Eurostat Energy productivity Online data code: t2020_rd310 Statistics | Eurostat (europa.eu) 119 2023. aasta tootmisrekordid Elektrilevi võrgus - Elektrilevi 120 elektrienergia_tootvad_tarbijad.pdf (arenguseire.ee)
40
Regionaalarengu suunamine ENMAK 2035 mõjutab järgmiste arengudokumentide kaudu regionaalarengut:
• üleriigilise planeeringu, üld- ja detailplaneeringute kaudu energiatootmiseks vajalikku maa- ja merealade planeerimist ja kasutust;
• kohalike energia- ja kliimakavade eesmärke ja meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja kohaliku energiajulgeoleku tagamisel, sh võrguühenduse võimekusega autonoomsete (off-grid) lahenduste arendamine ja propageerimine;
• elektri- ja gaasi ülekandevõrkude arengukavade kaudu; • soojusmajanduse arengukavade uuendamist.
Energiasektori sisene integreeritus Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks peab energia- ja muude majandussektorite integreerimine kajastuma teiste valdkondade arengudokumentides mh järgmiste tegevuste kaudu:
• taastuvelektri osakaalu suurendamine, sh arvestades taastuvenergiadirektiivi121 nõuetega, mh avaliku sektori eeskuju ja omatarbeks tootjad (sh energiakogukonnad), salvestuse kasutusele võtt;
• majandussektorite seostamine digitaliseerimise, automatiseerimise, elektrifitseerimise, tööstuse ja andmekeskuste heitsoojuse, jäätmetest ja reoveest toodetava biometaani jms kasutusele võtuga;
• hoonete rekonstrueerimisel salvestuse (sh elektrisõidukite aku), soojuspumpade ja taastuvenergia (päikesepaneelid) kasutusele võtt, autonoomse tootmise ja toimimise võimekuse kasvu, hoonete ja transpordivahendite sümbioosil toimivad lahendused (nt elektrisõidukite akude kasutus salvestina);
• transpordivahendite järkjärguline üleminek elektrile ja teistele alternatiivkütustele (sh taastuvkütused), taastuvenergia direktiivi viimase muudatuse kohaselt peavad aastaks 2030 taastuvkütused moodustama 29% kogu transpordi energiatarbest; vedelkütuste kasutus väheneb kasvuhoonegaaside heite prognoosi (15.03.2024) alusel seni kavandatud meetmetega tänaselt 8,3 TWh mahult 6,4 kuni 7 TWh-le aastaks 2035; täiendavaid meetmeid kavandamata on vedelkütuste tarbimine 3,7 TWh aastal 2050 (kliimaneutraalse majandusega riigi saavutamiseks on täna kavandatud meetmed ebapiisavad122)..2025. aasta lõpuks tuleb liikmesriikidel koostada alternatiivkütuste poliitikaraamistik, mis täpsustab alternatiivkütuste kasutusele võtu võimalusi (sh tuleb arvestada elektrisõidukite akude salvestina toimimisega); vedelkütuste varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul123 (viimase kahe aasta jooksul suurenes Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal 48 %-lt 76 %-ni).
Energiasektorite omavaheline integreerimine toimub:
• küttes elektriküttele, salvestusele ja soojuspumpadele üleminekuga;
121 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (europa.eu) 122 https://www.kasvuhoonegaasid.ee/#/projections/sector/transport 123 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja
41
• heitsoojuse (tööstusest, andmekeskustest) kasutusele võtuga kaugküttes;
• biometaani toodangu kasvuga ja edastamisega gaasivõrgu kaudu tarbijatele (transpordis, energiatootmisel). 2035. aastaks annab biometaani toodang 1 TWh124 1/3 gaasiülekande mahust.
124 a Eesti Biogaasi Teekaart 2030 | Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
1
Lisa 2. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS .................................................................................... 2
2.1 Taastuvenergiale üleminek ................................................................................................................... 9
2.2 Elektrivarustuse olukord ...................................................................................................................... 12
2.2.1 Elektrivarustuse stsenaariumid ja kaasnev mõju ........................................................................ 14
2.2.2 Elektrisalvestuse stsenaariumid ja kaasnev mõju elektrihinnale ................................................. 22
2.3 Gaasivarustuse olukord ja stsenaariumid ............................................................................................... 23
2.3.1 Gaasivarustuse stsenaariumid ja kaasnev mõju ......................................................................... 25
2.4 Kütte ja jahutuse olukord ja stsenaariumid ............................................................................................. 29
2.4.1 Kaugkütte ja -jahutuse stsenaariumid ja kaasnev mõju .............................................................. 34
2.5 Energiatõhususe stsenaariumid .............................................................................................................. 37
Lisa 3. ÜLEVAADE VARASEMATEST TULEMUS- JA MÕJUHINDAMISTEST ................................................. 38
Lisa 4. MÕJUDE EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ............................................................................................. 41
4.1 ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise KOKKUVÕTE (KSH eraldiseisvad dokumendid) 42
4.2 ENMAK 2035 mõjude hindamise kokkuvõte (kontrollküsimustik ja aruanne on eraldiseisvad
dokumendid).................................................................................................................................................. 50
4.3 Elektrivarustuse investeeringute majandusmõju .................................................................................... 52
Lisa 5. ÜLEVAADE MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATEST ................................................................ 53
Lisa 6. KAASAMISPROTSESS ........................................................................................................................ 56
6.1 ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad .......................................................................................... 57
6.2 Asjaomaste asutuste ettepanekud ENMAK 2035 eelnõule seisuga 13.11.2024 vastustega ............. 61
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 09.12.2024 .......................................................................... 61
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 09.12.2024 nr. 20 ............................................................................. 61
Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4 ............................................................................................... 64
Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2 ........................................................................................ 66
Eesti Elektritööstuse Liit (täiendav) 09.12.2024 ............................................................................................ 67
Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon 10.12.2024 ...................................................................... 71
Utilitas 09.12.2024 ........................................................................................................................................ 73
Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024......................................................................................................... 74
Viru Keemia Grupp AS 09.12.2024 VKG.01-09/258-1 ................................................................................... 76
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit 9.12.2024, nr 51 ...................................................................................... 79
Keskkonnainvesteeringute Keskus 06.12.2024 ............................................................................................ 82
Vindr Baltic OÜ 09.12.2024 ........................................................................................................................... 82
Paide Linnavalitsus 09.12.2024 nr 15-9/24/2719-2 ...................................................................................... 83
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 09.12.2024 ............................................................................................. 83
Eesti Omanike Keskliit 09.12.2024 KL 131-24............................................................................................... 84
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 10.12.2024 ................................................................................. 85
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
2
Vool OÜ 06.12.2024 ....................................................................................................................................... 86
Estonian Cell 12.12.2024............................................................................................................................... 87
Eesti Gaasiliit e-kiri 13.12.2024 ..................................................................................................................... 91
Kultuuriministeerium e-kiri 16.12.2024 ......................................................................................................... 93
Fermi Energia AS 19.12.2024, täpsustus 7.04.2025 ja 9.04.2024 punktis 4 ................................................ 93
Fermi Energia AS 18.03.2025 ........................................................................................................................ 96
Muinsuskaitseamet 17.12.2024 .................................................................................................................... 97
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 13.12.2024 nr 4/200 .................................................................................. 100
Teaduste Akadeemia 10.01.2025 1-11/1-2025 ........................................................................................... 102
Kogukonnaenergeetika ümarlaua ettepanekud 20.01.2025 ....................................................................... 106
MTÜ Eesti Veskivaramu e-kirjad 7.03.2025 ja 1.04.2025 ............................................................................ 110
Erametsaliit e-kirjaga 27.03.2025 ................................................................................................................ 113
Maves OÜ koostatudmõjude hindamise aruande ettepanekud 4.juuni 2025 .............................................. 114
Haridus- ja Teadusministeerium e-kirjaga 30.04.2025 ............................................................................... 116
6.3 KSH aruande avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekud ..................................................... 118
Lisa 7. Kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel ............................ 127
Lisa 8. ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTPANEKU LISAS 3 LAHENDAMIST VAJAVATE KÜSIMUSTE
VASTUSED ................................................................................................................................................... 129
Lisa 8.1 Elektrimajandus ......................................................................................................................... 130
Lisa 8.2 Soojusmajandus ........................................................................................................................ 132
Lisa 8.3 Kütusemajandus ........................................................................................................................ 133
Lisa 8.4 Energiasääst .............................................................................................................................. 134
LISA 2. ENERGIAJULGEOLEKU OLUKORRA ANALÜÜS
Maailma Energeetikanõukogu energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel on Eesti globaalses pildis energiamajanduse jätkusuutlikkus järjest ja väga oluliselt paranenud: 2013. aastal oli Eesti energiamajandus maailma riikide järjestuses 68. kohal, kuid 2023 aastal 7. kohal1. Lisaks antud näidikule oli Eesti positsioon 2023. aasta seisuga ka muudes energeetikaga seotud erinevates globaalsetes riikide järjestustes esikümnes:
• 2024 Yale keskkonnatulemuslikkuse indeksi alusel 1. koht maailmas2 • 2023. aastal säästvas arengus 10. koht 166 riigi järjestuses3 (2024. aastal 15/1674)
• 2023. aastal Maailma Majandusfoorumi energiapöörde efektiivsuses 10. koht 120 riigi järjestuses.5
1 skoor 80,2/100, sh varustuskindlus 69.9/100 A energia kättesaadavus ja hind 94.8/100 B keskkonnasäästlikkus 78.5/100 Aa, maksimumina võimalik saada AAAa) 126 riigi järjestuses World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 2 2024 Environmental Performance Index - Environmental Performance Index 3 Sustainable Development Report 2023 (sdgindex.org) 4 Sustainable Development Report 2024 5 WEF_Fostering_Effective_Energy_Transition_2023.pdf (weforum.org)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
3
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse arvutused6 näitavad, et täiendavad meetmed tuleb rakendada aastaks 2030 seatud energiatõhususe direktiivist tuleneva primaarenergia tarbimise sihttaseme7 täitmisega ja taastuvenergia direktiivi (EL) 2023/2413 täitmisega taastuvenergia osakaalu saavutamisel transpordis ja tööstuses. Seetõttu on jätkuvalt oluline täiendavate meetmete kavandamine, sh koostamisel oleva kliimakindla majanduse seadusega seatavate eesmärkide täitmiseks. Hoonete taastuvenergia tarbimise osakaalule seatud kohustuste saavutamisega ei tohiks probleeme tekkida taastuvenergia direktiivi kohustuste täitmisel.
Energiatarbimine on viimastel aastatel muutunud ja tarbimise muutust on järgmise 10 aasta vaates keeruline prognoosida. Elektritarbimine on viimasel 10 aastal püsinud 8-9 TWh/a (koos võrgukadudega) juures. Maagaasi tarbimine langes tarbimiselt 5,4 TWh aastal 2016 aastaks 2024 tarbimiseni 3,8 TWh a. Seejuures asendub maagaas võrgugaasis järkjärgult biometaaniga, mille tarbimine on kasvutrendis – 2020. aasta 0,05 TWh-st 2023. aastal 0,1 TWh-ni8. Aastal 2023 kasutasid nt energiatootmine 32%, tööstus 21 % kodumajapidamised 20%, maismaa- ja veetransport 10% kogu tarbitud maagaasist9. Maagaasi päevapõhine tiputarbimine on viimase 10 aastaga langenud kaks korda võimsuselt 2146 MW aastal 2016 võimsusele 1057 MW aastal 2023 olles mõjutatud rohkem ilmast kui maagaasi turuhinnast10. Soojustarbimine langes tarbimiselt 18,1 TWh aastal 2018 aastaks 2023 tarbimiseni 16,6 TWh11. Samas, transpordisektori energiakasutuses tarbiti aastal 2023 transpordikütustega rekordiline kogus energiat 10,2 TWh, võrdluseks 2014. aastal tarbiti transpordikütuseid 8,5 TWh12. Energiatarbimise arenguid mõjutavad kütuste maailmaturu hinnad, CO2 kvoodihind, ilm, elektris välisühenduste toimimine jpm.
Tabel 2.1. Maagaasi ja elektri sisemaine tarbimine koos võrgukadudega Eestis aastatel 2016 - 2024, TWh (allikas: Elering).
Aasta Maagaasi tarbimine (TWh) Elektri sisemaine tarbimine koos võrgukadudega (TWh)
2016 5,4 8,4
2017 5,2 8,5
2018 5,2 8,7
2019 4,8 8,6
2020 4,4 8,4
2021 5,0 9,0
2022 3,8 8,5
2023 3,4 8,2
2024 3,8 8,3
Tabel 2.2. Elektritootmine Eestis 2024. aastal (TWh)13.
Energialiik Toodang (TWh) Osakaal (%)
Mittetaastuvenergia, sh 1,963 37%
Maagaas 0,044 1%
Generaatorgaas 0,227 4%
Olmejäätmed 0,074 1%
Põlevkivi 1,607 30%
Muu (uttegaas, põlevkiviõli, turvas) 0,011 0%
6 Energeetika sihttasemete 2030 täitmise prognoos Eesti Keskkonnauuringute Keskus 1.07.2025.xlsx 7 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference
Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca- 04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf 8 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 9 KE062: KÜTUSE TARBIMINE TEGEVUSALA JA KÜTUSE LIIGI JÄRGI. Statistika andmebaas 10 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 11 Eleringi andmed elektri ja maagaasi tarbimise kohta. 12 Eurostat SHARES Additional data - Energy - Eurostat 13 Võrku antud kütuseliigiti - net production mix by fuel.xlsx
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
4
Taastuvenergia, sh 3,398 63%
Biogaas 0,001 0%
Biomass 1,198 22%
Tuul 1,164 22%
Hüdro 0,030 1%
Päike 1,005 19%
Biolagunevad jäätmed (biomassi sees) 0,045 1%
Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro) 2,199 41%
Tootmine kokku (mittetaastuv + taastuv) 5,361 100%
Allikas: Elering (2024)
Tabel 2.3 Elektrivarustusega seotud peamised näitajad 2017-2024.
Elektrienergia näitajad 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Tootmine kokku14, TWh 11,2 10,6 6,4 4,8 6,3 7,6 4,9 5,4
Tegelik lõpptarbimine võrgukadudega15, TWh 8,5 8,7 8,6 8,4 9 8,5
8
8,3
Taastuvelektri osakaal elektri tarbimisest16, % 18 20 22 28 29 29
32
43*
Elektritootmise heide, mln tCO2ekv 17 11,8 10,5 5,5 3,4 4,7 6 3 NA
Elektrienergia import, TWh 2,3 3,1 4,9 7,4 7,3 7,2 7,7 5,5
Elektrienergia eksport, TWh18 5 5 2,7 3,7 4,7 6,2 4,4 2,6 *Arvutatud Eleringi andmete alusel.
Põlevkivist elektri tootmine pole valdavalt konkurentsivõimeline ning ainult põlevkivi kasutavad jaamad pääsevad turule vähesel arvul tundidest. Samas on nad vajalikud talvise tiputarbimise katmiseks. 2024. aasta lõpus oli elektrienergia tootmisvõimsus kokku 3777 MW, sh puitkütustel (biomassil) koostootmisjaamad aitavad tagada juhitavat võimsust. 2024 moodustas juhitav võimsus 1828 MW (sh põlevkivi 1350 MW, maagaas 250 MW, biomass 150 MW, uttegaas 78 MW) ja taastuvenergia 2099 MW (päike 1210 MW, tuul 694 MW, biomass 150 MW, jäätmed 17 MW, hüdro 8 MW, muu 20 MW), aastal 2019 oli elektrienergia tootmisvõimsusi installeeritud kokku 3055 MW ja aastaks 2024 prognoositi kokku võimsusi 3432 MW19. Aastal 2024 toodeti elektrienergiat kokku 5,4 TWh, sh 3,4 TWh taastuvenergiat ja 2 TWh mittetaastuvenergiat, aastal 2018 toodeti elektrienergiat kokku 10,6 TWh, sh mittetaastuvenergiat 8,9 TWh ja taastuvenergiat 1,7 TWh.
Tänane elektrivõrk on valmis ca 3000 MW tootmise vastuvõtmise jaoks, Mandril paiknev elektrivõrk vajab suhteliselt vähe lisainvesteeringuid selleks, et olla piisav vajalikus mahus tootmisvõimsuste paigaldamiseks. Juhul kui Saaremaal ja Hiiumaal soovitakse tootmisvõimsusi paigaldada, võib olla vajalik põhivõrku Lääne-Eestis ja saarte pool tugevdada ning samuti juhul kui lisandub meretuuleparke. Elektrikatkestuste keskmine aeg tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) oli 134 minutit 2024. aastal, samas viimase viie aasta (2020-2024) keskmine oli 218 minutit. Välisühendusi on kokku 2400 MW, sh 3 Eesti-Läti ja 2 Eesti-Soome ühendust.
Salvestuse turg on alles kujunemisjärgus. Akusalvestite liitumistaotlusi võrguga oli 2025. aastal 700 MW ja liitunud akusalvesteid 32,6 MW. Paindlikkuse sh salvestite ja tarbimise juhtimise vajaduse ja potentsiaali määramise aluseks elektrisüsteemis saab lähiaastatel olema 2026. aasta juuliks koostatav hindamise metoodika20. Metoodika põhjal valmib siseriiklik analüüs mitte-fossiilsel energial põhineva elektrisüsteemi paindlikkuse tagamise eesmärkide seadmiseks 2026. aastal.
14 Toodang ja prognoos | Elering 15 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total 16 Eurostat SHARES 17 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed 18 KE21: ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, IMPORT, EKSPORT JA MÜÜK (KUUD). Statistika andmebaas 19 Lisa 3 elering_vka_2019_web_final2 (1).pdf 20 ACER to decide on the national flexibility needs assessment methodology | www.acer.europa.eu
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
5
Taastuvenergiale üleminek ja salvestite kasutuselevõtt võimaldab rahuldada kasvavat energiavajadust võimalikult soodsalt ning vähendada energiasõltuvust. Võrreldes ENMAK 2035 alusuuringutes aluseks olnud 2020. aasta tehnoloogiate hindadega on projektide maksumused veelgi kasvanud. Tuule- ja päikeseenergia on odavnenud peamiselt Hiinas toodetud tehnoloogia tõttu, samas kasvasid bioenergia ja maasoojuspumpade maksumus 2023. aasta seisuga. 2022. aastaga võrreldes odavnesid nt gaasiturbiinid ja -hind, 2022. aastaga võrreldes vähenes 2023. aastal akude maksumus21. Kuigi tuuleparkide maksumus aastatel 2023-2024 kasvas, prognoositakse siiski tuuleparkide, eriti meretuuleparkide maksumuse langust järgneva 10 aasta jooksul22. Eelnevast ja viimaste kümnendite trendidest tulenevalt eeldame käesolevas arengukavas nii taastuvenergiale ülemineku kui salvestite odavnemise mõju elektri turuhinna stabiliseerimisele järgmise 10 aasta vaates. Eesti elektri hinnapiirkonnas on väga kõrge või madala hinnaga tunde aasta-aastalt rohkem ehk siis hind on läinud volatiilsemaks. Kindlasti avaldab volatiilsuse tekkele mõju ka taastuvenergia osakaalu suurenemine elektritootmises23.
Elektrienergia keskmine börsihind kasvas 2022 aastal energiakriisi ajal 19,3 s/kWh tasemele. Aastal 2024 oli Eesti keskmine elektri börsihind 8,7 s/kWh. Eesti aastakeskmine elektri turuhind oli 2020-2024 madalam kui Lätis ja Poolas, samas oli see aastal 2024 isegi ligi kaks korda kõrgem kui Soomes 4,6 s/kWh24 (eeskätt merekaablite EstLink avariiliste katkestuste tõttu).
Elektri lõpphinna osas on kodutarbijate elektri hind Eestis naaberriikidega võrreldes enamasti odavam, osal mittekodutarbijatest aga kõrgem. Erinevate kodu- ja mittekodutarbijate tarbimisklasside elektri lõpphinna konkurentsivõime ühtlustamine tuleb võtta eesmärgiks nii võrguteenuse kui ka teiste hinnakomponentide kujundamisel. Aastal 2024 oli kodutarbijate elektri lõpphind sõltuvalt tarbimisklassist vahemikus 16,3-30,7 s/kWh25 ja suurtarbijate (> 2000 MWh/a) elektri lõpphind oli sõltuvalt tarbimisklassist vahemikus 14,3-16,6 s/kWh26.
Maagaasi börsihind on kordades langenud võrreldes 2022. aastaga. 2024. aasta keskmine oli Eesti hinnapiirkonnas 37,09 €/MWh (Soomes samal ajal 41,59 €/MWh). Kõige kallim keskmine gaasi börsihind oli detsembris, vastavalt 45,50 €/MWh. Maksimaalne gaasi börsihind oli 4. detsembril 2024, kui ühe MWh eest tuli maksta 48,62€. Minimaalne gaasi börsihind oli 24. veebruaril 2024, vastavalt 24,12 €/MWh27. 2022. aastal oli gaasi hulgituru keskmine hind 130,97 €/MWh (varieerudes 96,6–199,9 €/MWh)28. Kütuste ja elektri kättesaadavuse tagamisel on kõige haavatavamad üksnes maagaasist sõltuvad kaugküttevõrgud, sest gaaskütuste kohapealne varumine on keerulisem kui näiteks tahkete- või vedelkütuste varumine. Suuremad soojatootjad on varunud reservkütust ning varugeneraatoreid. Kuigi maagaasi osakaal kaugküttes jääb viimastel aastatel vahemikku 13-20% on Eestis veel alla 10 väikese kaugküttevõrgu, mis sõltuvad täielikult maagaasist. Keskkonnainvesteeringute Keskus on aastaid toetanud katlamajade renoveerimist, et vähendada fossiilkütuste kasutamist kaugküttesektoris. Suuresti tänu sellele on ka maagaasi tähtsus sektoris oluliselt langenud. Kaugkütte tarbimine toimub 95 % ulatuses energiatõhususe direktiivi kohase tõhusa kaugkütte baasil, kuid soojuse piirhind erineb võrgupiirkondades üle kahe korra (sõltuvalt eelkõige katelde vahetusega seotud investeeringute kallinemisest viimastel aastatel). 2025. aasta mai seisuga oli suuremate linnade kaugkütte võrgupiirkondades 65-110 EUR/MWh (käibemaksuta), kõikide võrgupiirkondade vaates on piirhind kahekordse erinevusega (vahemikus 59-138 EUR/MWh käibemaksuta)29. 3,6 % tarbijatest olid aastal 2024
21 Vt joonised 1.16, 1.3-1.7, 6.1 ja 6.4, tabelid 2.2, 3.1 ja 4.3 Renewable Power Generation Costs in 2023 22 Lk 23-24 Cost of Wind Energy Review: 2024 Edition 23 Lühikokkuvõte 2024. aasta kohta Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 24 Nord Pool | Day-ahead prices 25 [nrg_pc_204_c] Electricity prices components for household consumers - annual data (from 2007 onwards) 26 [nrg_pc_205_c] Electricity prices components for non-household consumers - annual data (from 2007 onwards) 27 Lühikokkuvõte 2024. aasta kohta (7).pdf, Elering Live 28 Elektri- ja gaasituru aruanne 2022 Elektri- ja gaasituru aruanded | Konkurentsiamet 29 Kooskõlastatud lõpptarbijahind 23.05.2025 Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
6
võimetud hoidma kodu piisavalt soojana30. Eestis on 100 energiatõhusat kaugkütte piirkonda, millele on antud märgis „Tõhus Kaugküte“. Neis piirkondades toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest. Täna toodetakse ligi 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest või heitsoojusest. Kaugküte on Eesti linnade ja asulate eelistatud energialahendus, mis moodustab täna olulise osa soojuse lõpptarbimisest kodumajapidamiste, äri- ja avaliku teeninduse sektorites. Viimastel aastatel on sektori tootmismaht olnud ca 5 TWh. Peamine Eesti kaugküttesektoris kasutatav kütus on kohalik puiduhake <60%, millele järgnevad maagaas <20% ja tööstuse heitsoojus <15. Kütusetarbimist on võimalik vähendada, vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes ning renoveerides hooneid. Puiduhakke kättesaadavus ja kaugkütteteenuse hind on otseses seoses, mistõttu on oluline mitmekesistada energiaallikate valikut kaugküttesektoris, sest üksnes hakkepuidust sõltumine muudab sektori haavatavaks muutustele hakkepuidu hinnas, mis võivad tõusta tööstussektori nõudluse suurenemise või regulatiivse keskkonna muutuse tõttu. Kaugkütte ettevõtted on hakanud rajama oma võrkudesse ka soojussalvesteid ning soojuspumpasid, mis aitavad suurendada varustuskindlust vähendades kallite importkütuste kasutamist. Tartu elektrijaama on rajatud 500 MWh/a mahutavusega soojussalvesti, Tallinnas Väo energiakompleksi on rajamisel 1000 MWh mahutavusega soojussalvesti ja Paljassaarde reo- ja merevee soojuspumbajaam koguvõimsusega 110 MW. Jõgeval on rajamisel soojussalvesti ja -pump. Transpordikütuste tarbimine on järjest kasvanud muutes väljakutseks vastavalt seatud eesmärkidele vedelkütuste asendamise alternatiivkütustega. Tarbimisest 10,2 TWh aastal 2023 moodustasid peamiselt Eesti taastuvenergiaallikatel toodetud kütused 9,06%31 ehk 0,9 TWh ja imporditud fossiilsed vedelkütused 9,3 TWh. Vedelkütuste varu on igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele ja rahvusvahelistele kohustustele peab Eesti mootorikütuste varude tase vastama vedelkütuste puhasimpordi 90 päeva mahule 32. Eestis hoiustatava vedelkütusevaru osakaal on järjest kasvanud, 2024. aastal oli see 88%33. Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mille vedelkütuste väljavedu on suurem kui sissevedu: välja veetavaks kaubaks on raske kütteõli ja sisse veetakse Eestisse rafineeritud vedelkütuseid. 2025. aasta alguse seisuga oli Eestis registreeritud enam kui 9000 elektrienergiat peamise energiaallikana kasutavat sõidukit, millest peamise osa moodustasid kergsõidukid ehk sõiduautod. 2025. aasta alguse seisuga on Eestis enam kui 600 avalikku laadimisjaama kokku hinnanguliselt enam kui 1000 laadimispunktiga. Laadimisjaamad on rajatud eelkõige kergsõidukite teenindamiseks. Eleringi prognoosi kohaselt võib 2030. aasta lõpuks elektrisõidukite arv ületada 90 000 piiri ning neist enam kui 80 000 moodustavad kergsõidukid, mida on otstarbekas laadida hoonete juures. Kergsõidukite laadimistaristule 2030. aastaks seatud nõuetest on 2025. aasta alguse seisuga täidetud TEN-T põhiteedevõrgus nõuded enam kui 60% tee pikkuse ulatuses ja TEN-T üldteedevõrgus ligi 50% ulatuses. Arvestades, et kergsõidukeid laetakse peamiselt kodus ja suurem osa Eesti elanikest elavad kortermajades, on oluliseks elektromobiilsuse valdkonna arengut piiravaks teguriks vähene võimalus korterelamute juurde laadimisvõimekuse rajamiseks. Laadimispunktide rajamisel on takistavateks teguriteks nii otsene ruumipuudus, liitumisvõimsuste puudus, elanike vastuseis kui ka suur investeerimiskulu, mis muudab laadimisvõimekuse rajamise keeruliseks protsessiks. Probleemi lahendustena nähakse nii suuremat koostööd avaliku sektoriga kui ka otsest suure mõjuga toetust laadimistaristu rajamiseks. Raskesõidukite laadimisparkide rajamiseks on turuosaliste huvi tänase seisuga piiratud ning tõenäoliselt on laadimisparkide rajamiseks vaja riigipoolset tuge kõigil TEN-T teedevõrku kuuluvatel teedel34. Elektrilevi jaotusvõrgu arengukava aastani 2035 kohaselt on hinnanguliselt suurema läbilaskevõime investeeringute kogumaksumused kodulaadimistel 30 mln eurot, raskeveokitel 69 mln eurot, sadamates 8,5 mln eurot, ühistranspordi elektrifitseerimisel 7,5 mln eurot35.
30 Võimetus hoida kodu piisavalt soojana (Inability to keep home adequately warm - EU-SILC survey) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ilc_mdes01/default/table?lang=en 31 Eurostat SHARES summary results Additional data - Energy - Eurostat 32 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja 33 Vedelkütusevaru | Eesti Varude Keskus 34 Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs, töö nr S00708 35 Jaotusvõrgu arengukava aastani 2035 https://elektrilevi.ee/et/ettevottest/tutvustus/arengukava
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
7
Fossiilkütuste asendamine heitevabade energiaallikatega on pikaajaline protsess. Euroopa Liidu eesmärk on aastaks 2030 jõuda vähemalt 42,5 % taastuvenergia osakaaluni energia tarbimises, tehes pingutusi 45 % eesmärgi täitmiseks, Eestis oli see osakaal 41 % juba aastal 2023 ja aastaks 2030 on seatud eesmärgiks 65 %. Nii Euroopa Liidust kui naaberriikidest on Eesti ambitsioonikam - Soomel on aastaks 2030 seatud taastuvenergia sihiks 62 %36 (sh elektrienergia tarbimisest 65 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt uute tehnoloogiate ja heitkogustega kauplemise süsteemi mitte kuuluvate sektorite abiskeem, tuule, biogaasi ja väikeste koostootmiste abiskeem, mitte-fossiilne elekter tuumajaamadest tõstab Soomes heitevaba energia osakaalu), Leedul 55 % (sh elektrienergia tarbimisest 100 %, mis saavutatakse meetmetega nagu nt tootvate tarbijate toetamine, avameretuulepargid, salvestite kasutusele võtt majapidamistes, energiaühistute moodustamine)37 ja Lätil 61 % (sh elektrienergia tarbimisest 100%, mis saavutatakse meetmetega nagu nt suure võimsusega seadmetele kliimaneutraalsuse saavutamise plaanide koostamine, avameretuulepargid, suursalvestite pilootprojekt, ehituslubade kiirendamine)38. Kaugem eesmärk on jõuda Euroopa Liidus süsiniku netoheite nulli viimiseni aastaks 2050, Eestis on selle eesmärgi täitmiseks kavandatud sama siht strateegias Eesti 2035 ja regulatiivselt sätestamiseks koostamisel olevas kliimakindla majanduse seaduses. Juhitavad võimsused on täna Eestis peamiselt fossiilkütustel ja biomassil, Soomes hüdro-, gaasi ja tuumaenergial, Lätis ja Leedus hüdroenergial ja gaasil. Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate välisühenduste planeerimisel, gaasivõrgu arendamisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega. Praegused prognoosid näitavad, et naftatoodete, kivisöe ja maagaasi tarbimine maailmas väheneb tänu energiamahukuse vähenemisele, elektrisõidukite kasutuse kasvule, puhtale energiale ja madala heitega tööstusele üleminekuga. Aastaks 2050 fossiilkütuste tarbimine täielikult ei kao Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ega mujal maailmas (nt Aafrikas, Indias ja Kagu- Aasias fossiilkütuste kasutus kasvab oluliselt)39.
Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsele energiavarustusele üleminek hiljemalt aastaks 2050. Selleks tuleb pidevalt suurendada puhta elektri tootmisvõimekust. Seni fossiilsetel kütustel tuginenud energiamajandus tuleb ümber kujundada, et luua uus ja jätkusuutlikum energiasüsteem. Arvestades energiajulgeolekut laiemalt, see ei lahenda traditsioonilisi julgeolekuohte ja probleeme, vaid valdkonna ja tehnoloogia arenedes tekib tõenäoliselt juurde uusi lahendamist vajavaid küsimusi. Energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga tuleb nende olukordade ennetamiseks pikaajaliselt arvestada järgmiste aspektidega:
Tabel 2.4. Energiajulgeoleku tagamisel arvestatavad aspektid.
ENERGIAJULGEOLEK
Töö- ja varustuskindlus: Elektrivarustus ja -süsteemi stabiilsus
Soojus- ja jahutusvarustus Kütusevarustus Kriisivalmidus
Energiatõhus ja kliimakindel elektrivõrk
Avatud energiasüsteem: Välisühenduste ja tootmisvõimsuste
piisavus ja töökindlus Tarbimise katmine kliimasõbraliku
energiaga Kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline
majandus Sektorite integreerimine
Turvalisus: Ohuvalmidus rahvusvahelisel, riiklikul ja
kohalikul tasandil Energiatõhus tootmine ja tarbimine
Hajaenergeetika Energia taskukohasus
Küberturvalisus
Energiajulgeolek on ja jääb Eesti julgeoleku ja majandustegevuse nurgakiviks ning suure taastuvenergia potentsiaali olemasolu võib saada Eesti majanduse kasvumootoriks ning annab võimaluse suurendada energiasõltumatust. Eesti eesmärk on säilitada ka edaspidi täielik energiasõltumatus Venemaa Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks, rohkem kohalikele ressurssidele toetuvaks. Elektri varustuskindluse riskide vähendamiseks tagatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi. Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga oma elektrisüsteeme. Regiooni energiajulgeoleku suurendamine eeldab tihedat koostööd naaberliikmesriikidega, sh täiendavate välisühenduste planeerimisel ning seoses kriisi- ja ohuvalmidusega.
36 Tabel 4 Finland's Integrated National Energy and Climate Plan : Update 37Lithuania - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission 38 Latvia - Final updated NECP 2021-2030 (submitted in 2024) - European Commission 39 Regional dashboards – World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
8
Energiajulgeoleku tagamisel tuleb arvestada mh sotsiaalmajanduslike aspektidega tagamaks energiapiisavust40. See eeldab energia, materjalide, maakasutuse ning veekulude suurenemise ja ületarbimise vältimist viisil, mis garanteeriks kõigi inimeste heaolu planetaarsetes piirides41. Energiapiisavuse järgimine võimaldaks tagada keskkonna säilimise ja tasandataks inimeste heaolu taset vähendades kääre baastasemest madalaima ja ületarbiva inimese heaolu taseme vahel. Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire42. Näiteks Šveits pürgib 2000 W ühiskonna poole, st elaniku kohta tarbimist 63 GJ/a. Kui ELi keskmine primaarenergia tarbimine elaniku kohta on 132GJ/a ja maailma keskmine 63GJ/a43, siis lähtudes Eesti 2022. aasta primaarenergia tarbimisest 54,4 TWh ja elanike arvust 1,34 mln inimest, oli keskmine 146 GJ/a ehk üle EL keskmise. Energiajätkusuutlikkuse tagamiseks vastava kontseptsiooni loomiseks on välja pakutud nt minimaalsete ja maksimaalsete energialimiitide44 välja töötamist lähtudes heaolu piiridest ja tarbimiskoridoride sätestamisest. Samas ei tohiks progresseeruv põhistamata energiatarbimise piiramine olla aktsepteeritud ega piirata energiaintensiivseid ettevõtteid, mis toodavad kohalikust toormest kõrge väärtusega kestlikke tooteid45. Oluline on toetada energiaintensiivse tööstuse ressursitõhusamaks muutumist.
Pikaajalises vaates tuleb energia tootmise ja tarbimise planeerimisel energiapiisavuse tagamiseks: • hinnata majanduspoliitilisi stsenaariume energia tarbimiseks ja energia väärindamiseks,
• hinnata heaolu tagamiseks vajaliku ja piisava energiakoguse olemasolu inimese kohta aastas,
• töötada välja energiapiisavuse tagamiseks kriteeriumid, mõõdikud ning energiapiisavuskavad sektoripõhiselt (kõigile sektoritele),
• kavandada ja tagada võimekus rahuldada nõudluse, salvestuse ja tootmise ebakõlasid vajaduspõhiselt.
Eesti energiamajandust mõjutavad otseselt või kaudselt ka globaalsed megatrendid, millega tuleb energiajulgeoleku tagamisel arvestada aastaks 203046:
• maailma keskmine õhutemperatuur on 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuse eelse ajaga;
• maailma rahvastik kasvab ja Maal elab siis 8,6 miljardit elanikku;
• maailma rahvastik vananeb (12 % on üle 65 aastased, täna 8%);
• jätkuv linnastumine (üleilmselt lisandub linnadesse järgmise 25 aastaga 3 miljardit elanikku), seejuures linnades kasutatakse 60-80% energiaressursist, tekib 70% heitest ja seal luuakse 80% maailma majanduse kogutoodangust;
• globaalne energiavajadus kasvab 1,7 % aastas ja see vajadus kaetakse peamiselt fossiilkütustega;
• Euroopa on jätkuvalt energiaimpordi sõltuvuses, mida leevendab kütusevabade energiaallikate kasutuselevõtt;
• maailma rahvastikust 90 % oskab lugeda, 75% neist on internetiühendusega ja nende liikuvus järjest suureneb põhjustades kasvavat vajadust energia järele;
• tehnoloogilise progressi tulemusel on andmemassiividel senisest olulisem tähtsus ja tehisintelligentsi roll kasvab.
Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 447 ja energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade kavandamise aruandes48, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud töörühmade poliitikainstrumentide aruandes49.
40 Energiapiisavus (ingl k energy sufficiency) on kollektiivse ja individuaalse tegutsemise viis, mille lähtepunktideks on vajaliku energia määra analüüsimine ja alandamine ning eeliste loomine energiat vähem nõudvatele toodetele, tegevustele ja teenustele. Energiapiisavus kirjeldab olukorda, kus igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire (ELF kirjalik tagasiside 30.03.2023) 41 IPCC WG3 SPM 2022, lk. 41 42 Burke MJ. Energy-Sufficiency for a Just Transition: A Systematic Review. Energies. 2020; 13(10):2444. https://doi.org/10.3390/en13102444 43 Measuring & selecting policies to complement energy efficiency policies | Policy brief | ODYSSEE-MURE 44 Meede nr. 90, Suure Siirde 92 soovitust energiapöördeks https://suursiire.ut.ee/et/sekkumispunktid/sekkumised-energiasusteem/ 45 Kestlikud tooted - Euroopa Komisjon (europa.eu) 46 Megatrendid 2030 https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/chapter1.html 47 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 48 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 49 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
9
Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed50:
• piisava tootmise ja tarnimise infrastruktuuri (sh välisühendused) olemasolu, töökindluse ning turgude toimimise tagamine, et tagada igal ajal Eestis energia kättesaadavus;
• elektrisüsteemi ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga ja täiendavate turgude (nt kiired sagedusreservid) käivitumine;
• elektritarbimise kasvul erinevates sektorites energiasüsteemide ja –turgude integreerimine;
• põlevkivi järk-järguline asendamine muude juhitavate tootmisvõimsustega;
• energiasüsteemi paindlikkuse tagamine tarbimise juhtimise teenuste ning salvestuse arendamisega arvestades täiendavate välisühenduste, juhitavate ja juhitamatute võimsustega;
• elektrisüsteemi turvalisuse suurendamine (võrgu füüsiline turve, merealuse võrgu kaitse, sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide seadmetest, hübriidohtudega toimetulek, sh küberturve);
• sotsiaalmajanduslikult kõige optimaalsete lahenduste leidmine ning investeeringute teostamine, et tagada energia taskukohasus ja tarbijate energiaostuvõime;
• varude tagamine nii normaal- kui ka kriisiolukordades (nt gaas, erinevad kütused, sh puit);
• lokaalse energia tootmise võimekiuse tõstmine;.
• energiatõhususe saavutamine (sh inimeste harjumuste muutmine)51.
Ressursside ja toomisvõimsuste kavandamist mõjutavad järgmised aspektid:
• erinevate tootmistehnoloogiate olemasolu ja tehnoloogia küpsusaste (taastuvenergia, tuumaenergia, salvestustehnoloogiad);
• kohalike ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine;
• loobumine põlevkivil ja muude süsinikuheitega energiaallikatest, arvestades sealjuures ka vajadusega tagada varustuskindlus;
• regioonide ülese energiataristu ühendatus (elekter, gaas, vesinik);
• kaevandatavate maavarade sh kriitiliste maavarade kättesaadavus ja hind;
• tuumaenergia potentsiaali võimalik rakendamine Eestis;
• geopoliitiline olukord ja selle mõju riigipiire ületavale energiataristule ning tarneahelate toimivusele;
• kliimamuutuse vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute olemasolu;
• energiaallikate kättesaadavus, tehnoloogia rakendatavus ja maailmaturul kütuste hinna muutused;
• tehnilised aspektid, tehnoloogiate areng ja innovatsioon;
• sotsiaalsed aspektid, nagu volatiilsed energiahinnad, kasvav nõudlus (taastuv)elektri järele nii Eestis kui ka teistes riikides;
• kaubanduspartnerite ootused tarbida rohelisest energiast toodetud tooteid.
Energiajulgeoleku põhiprobleemid on kirjeldatud ENMAK 2035 koostamise ettepaneku lisas 452 ja energiajulgeoleku tagamise väljakutsed ENMAK 2035 koostamist ettevalmistanud töörühmade kavandamise aruandes53, ENMAK 2035 koostamise ettepanekus vastuseid vajavad küsimused on vastatud töörühmade poliitikainstrumentide aruandes54. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud arengukavaga lahendamist vajavad küsimused on täpsemalt vastatud lisas 8.
2.1 Taastuvenergiale üleminek
Mitmete tegurite (kõrged energiahinnad, kliima- ja keskkonnamõjud, vajadus kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu) koosmõjul on oluliselt tõusnud vajadus vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada taastuvenergia osakaalu. Taastuvenergia osakaalu suurendamine tekitab aga muutusi energiasüsteemis, kus tõuseb vajadus tagada taastuvenergiale tugisüsteem hõlmates nii projektide tasuvust (taastuvelektri müügilepingute ja salvestuse kasutuselevõtt) kui kiiret turule tulekut (planeeringute ja loamenetluste hõlbustamine, vabade võimsuste olemasolu). Lahendamist vajavad küsimused on toodud vastustega ka lisas 8.
Taastuvelektri arendamine tähendab ka seda et tootmisseadmed hakkavad paiknema üle Eesti, meile kõigile lähemal. Tuleviku elektrisüsteemis toodetakse elektrit rohkem hajatootmises, mh kasvab järjest
50 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 51 Töörühmade kavandamise vahearuanne https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2023- 01/ENMAK_T%C3%B6%C3%B6r%C3%BChmade%20kavandamise%20vahearuanne_9.01.pdf 52 ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) 53 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 54 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
10
omatarbeks tootvate aktiivsete tarbijate arv55, seda nii näiteks kodumajapidamiste katustel kui ka tuuleparkides osaluse kaudu. Valmisolekut uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamiseks on vaja tõsta nii menetlusprotsesside kui ka näiteks elektrivõrguga liitumise osas.
Eesti üldine taastuvenergia eesmärk energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on aastaks 2030, et taastuvenergia peab moodustama vähemalt 65 % riigisisesest summaarsest lõpptarbimisest. Taastuvenergia direktiivis seatud uue sihttaseme56 kohaselt on Eestil võimalik valida transpordisektoris kahe erineva eesmärgi vahel, millest ühe järgi peab kogu transpordis kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 26 %57 (EnKs-s veel 14%) kogu transpordisektoris tarbitud energiast. Soojuse summaarsest lõpptarbimisest peaks taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 63%, seda toetab soojuspumpade kasutuse kasv soojusmajanduses. Taastuvenergia direktiiviga kaasnevad uued indikatiivsed eesmärgid ka tööstus- ning hoonesektorile. Tööstussektor peab püüdlema keskmiselt 1,6%- ilise taastuvenergia kasutuselevõtu aastase kasvu poole arvutatuna ajavahemike 2021-2025 ning 2026- 2030 kohta58. Tööstus- ja hoonesektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel lähtutakse üldisest riigi taastuvenergia osakaalust. Aastatel 2021-2025 on prognooside kohaselt keskmine aastane osakaalu kasv üle 3%-i ning aastatel 2026-2030 üle 4%.
Eesti taastuvenergia ressurss toetab ambitsioonikate eesmärkide täitmist ning suuremahulist üleminekut taastuvkütuste kasutamisele nii tööstuses, transpordis kui energeetikas. Eestis saab taastuvenergiat toota tuule-, päikeseenergiast, maasoojusest, puitkütustest, biogaasist ja -metaanist, nende kasutamiseks on kaubanduslik tehnoloogia ja seadmed olemas ning varusid piisavalt. Küll aga on elektrifitseerimise tõttu näha bioenergia kasutuses langustrendi nii transpordi kui soojusenergia sektorites. Lisaks tuleb biomassi ressursi kasutamisel arvestada säästlikkuse kriteeriumidega. Hüdroenergia ressursside kasutus vooluveekogude paisutamise teel on praktiliselt ammendatud ning võib seoses elurikkuse eesmärkide täitmisega väheneda. Samas, nt kavandatav vesisalvesti59 kasutaks tulevikus hüdroenergiat. Vesiniku kasutust on võimalik erinevate taastuvenergia lahendustega ühildada (nt tuule- ja päikesepargiga). Taastuvenergia järjest suurem osakaal erinevates sektorites soosib vesiniku laiemat kasutuselevõttu. Geotermaalenergia (maa süvasoojuse) kasutus on perspektiivne lahendus60.
Taastuvelektri eesmärgi täitmise vaatest on väljakutseks vajalike tootmisvõimsuste rajamine, pikad ja komplekssed menetlused, sh planeerimismenetlused ning menetlusprotsesse takistavad asjaolud nagu ehituspiirangud, kohalike elanike vastuseis ja kohalike omavalitsuste võimekus taastuvenergia arendusi menetleda. Samuti võrgu võimekus liita kulutõhusalt uusi taastuvelektri jaamu (suuremad kui mikrotootjad). Lisaks salvestustehnoloogiate vajalikus mahus kasutuselevõtt. Seetõttu 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamine aastaks 2030 ei pruugi realiseeruda. Seniste toetusskeemidega on toodud turule kokku 1,3 TWh taastuvelektrit, kavas on vähempakkumisega toetada veel kuni 2 TWh elektrienergia tootmist. Eleringi 2024. aasta prognoosi kohaselt on aastal 2030 elektrienergia tarbimine 10,4 TWh61, Rohetiigri energia teekaardi 2025 prognoosi kohaselt on see 9-9,8 TWh62. Arvestades 2025. aastaks prognoositud taastuvelektri toodanguga 5 TWh63, kavandatud vähempakkumise tulemusel täiendava toodanguga kuni 2 TWh ja turupõhiselt lisanduvate biogaasi- ja päikesejaamadega moodustaks aastal 2030 toodetav taastuvelekter kuni 8 TWh orienteeruvalt 75-85 %, mitte 100 % tarbimisest.
Transpordisektoris on oluline vähendada fossiilkütuste suurt osakaalu minnes üle alternatiivkütustele ja taastuvkütustele ning edendada sektori elektrifitseerimist elektriautodele ülemineku näol. Eesmärk on
55 Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis - Arenguseire Keskus 56 Taastuvenergia direktiiv EL 2023/2413 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 57 Taastuvenergia direktiivi kohane eesmärk on 29%, kuid kui I generatsiooni kütuste osakaal on aastaks 2030 0%, siis on võimalik vähendada riigisisest transpordi eesmärki 26%-ile. 58 St keskmiselt arvutatuna 5. a kohta peab iga-aastane taastuvenergia osakaalu kasv olema vähemalt 1,6%. 59 Zero Terrain - Zero Terrain (energiasalv.ee) 60 Eesti Geoloogiateenistus, Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk- Eesti, 2021. 61 Tabel 4.4 Elering_VKA_2024.pdf 62 Elekter – Rohetiigri Energia Teekaart 2025 63 Taastuvenergia - Renewable energy (2025)_0.xlsx
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
11
tagada aastaks 2030 taastuvenergia direktiivist EL 2023/2413 tulenev eesmärk tarbida transpordisektoris vähemalt 26 % taastuvatest allikatest pärinevat energiat. Kuivõrd vesinikku transpordisektoris kasutatakse marginaalselt või ei kasutata üldse, siis on üheks väljakutseks vesinikkütuste ning e-kütuste ja sünteetiliste kütuste kasutuselevõtu edendamine, et täita 1%-ilist muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärki.
Kütte- ja jahutussektoris teostatud süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele ülemineku uuring64 prognoosib soojusenergia tarbimisele kahanevat trendi tänu renoveerimiskohustustele ning elektrifitseerimisele. Sõltuvalt stsenaariumi valikust elektrivajadus kütte- ja jahutussektoris kasvab, mis on ennekõike põhjustatud soojuspumpade kasutuselevõtu suurenemisest. Puitkütuste roll ajas jääb kaugkütte puhul samasse suurusjärku (~4500 GWh) ning lokaalkütte puhul väheneb (5200 GWh → 4500 GWh). Suurem üleminek soojuspumpadele on ennustatud aastatesse 2030-2040. Kütte- ja jahutussektoris väljakutseteks on keskkonnasoojuse (nt geotermaalenergia) ja heitsoojuse kasutuselevõtt ning kaugküttevõrkude laiendamisega seotud investeeringud. Seetõttu on oluline, et kaugküttevõrguga liitumine oleks tarbijatele taskukohane. Samuti on väljakutseks maagaasi täielik ja pikas perspektiivis osaliselt puitkütuste asendamine küttesektoris soojuspumpade ja soojussalvestusega (eeldab madalatemperatuurilise kaugkütte poole liikumist). Väikese müügimahuga kaugküttevõrgud vajavad ka tulevikus investeeringutoetusi elektrifitseerimiseks ning soojussalvestuse arenguks, sarnaselt hakkepuidu katlamajadele, mida on varasemalt toetatud. Eesti puitkütuste kasutust mõjutavad 21. novembril 2023 jõustunud taastuvenergia direktiivi muudatused65, mis karmistavad metsa biomassile seatud säästlikkuse kriteeriumeid. Kuigi Eestis on seni olnud turupõhiselt energeetikas kasutusel puit, mis mujal kasutust ei leia ning mille väärindamiseks võimekus puudub, siis taastuvenergia direktiivist tulenevalt tuleb ka edaspidi arvestada toetuste maksmisel puitkütuseid kasutavatele käitistele, et energeetikasse peab jõudma kõige väiksema lisaväärtusega puit ehk arvestama peab puidu astmelise kasutamise põhimõttega ehk kaskaadprintsiibiga. Riikidel on lubatud teha erand kaskaadprintsiibi rakendamisest juhul, kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks. Samuti ei ole võimalik suuremahuliselt energiapuitu hankida suure bioloogilise mitmekesisusega aladelt, nt põlismetsast, rohumaadelt, looduskaitsealadelt. See on Eestis seadusandlikult tagatud. Uueks väljakutseks on kujunemas jahutusvajaduse kiire kasv ning kaugjahutuse lahenduste loomine. Taastuvenergia tarnimise vaatest on äärmiselt oluline ja kiiret tegutsemist nõudev elektri jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine, arvestades hajatootmise kasvu, salvestusseadmete turuletulekut ja elektriautode arvu kasvu (kiirlaadimisvõrgu väljaehitamine). Mittejuhitavate tootmisvõimsuse osakaal elektrisüsteemis suureneb ja juhitavate võimsuste osakaal väheneb, mis seab vajaduse rajada süsinikuheite vabasid juhitavaid võimsusi (nt jaamad, mis kasutavad säästlikku biomassi, biometaani, geotermaaljaamad, tuumaelektrijaam), kuid sellega suureneb ka vajadus täiendavate üleriigiliste ühenduste, salvestuse ja tarbimise juhtimise järele.
Lõpptarbimise vaatest on oluline tegeleda kogukondade vastuvõtlikkuse suurendamisega uutele tehnoloogiatele, tõstes teadlikkust ja julgustades energiakogukondade teket. Valikute tegemist mõjutab jätkuvalt fossiilsete kütuste potentsiaalselt madalam hind, mis tööstuses ja transpordis aeglustab taastuvenergiale üleminekut.
2020-2023 läbi viidud alusuuringutega (2020. a hindades) on Eestis kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumus kokku 28 kuni 38,4 mlrd eurot:
• ENERGIATÕHUSUS - energiatõhususe direktiivi sihttasemete saavutamiseks aastaks 2030 on investeeringute vajadus kuni 13,3 mlrd eurot, sh avaliku sektori kulud kuni 5 mlrd eurot vastavalt uuringule „Eesti energiatõhususe teekaardid ja energiasäästukohustus“66;
64 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee) 65 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2413 66 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
12
• ELEKTER - vajalikke investeeringud 9-14,6 mlrd euro ulatuses taastuvelektri tootmisse aastani 2050 (lisaks pärast 2050 maksta jäävad laenuintressid 2,182-3,19367 mlrd eurot) sõltuvalt teostatavast stsenaariumist vastavalt uuringule „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele aastaks 2050“68;
• SOOJUS - soojus- ja jahutusmajanduses kuni 2,2 mlrd eurot aastani 2050 sõltuvalt valitavatest tehnoloogiatest ja eeldusel, et hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia täidetakse, vastavalt uuringule „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“69
• TAASTUVGAAS - gaasivarustuse dekarboniseerimisel 1,3 mlrd eurot biometaani stsenaariumis ja 5,2 mlrd eurot vesiniku stsenaariumis aastani 2050 vastavalt uuringule „Eesti gaasivarustuse dekarboniseerimise teekaardid“70.
2.2 Elektrivarustuse olukord
Majanduse süsinikujalajälje vähendamine tähendab paljudes sektorites seniste energiaallikate asendamist elektriga. Nii asenduvad tulevikus transpordis ja kodude küttes kasutatavad fossiilkütused tõhusamate elektrienergiat kasutavate lahendustega (elektrisõidukid, soojuspumbad). Seepärast on paljude sektorite dekarboniseerimise edukus otseselt seotud puhta, soodsa hinna ja kõrge varustuskindlusega elektripakkumise tagamisega. Eesti ambitsiooniks on järk-järgult suurendada puhta elektri tootmise osakaalu. Selle sihi täitmisel on võtmetähtsusega roll elektrivõrgu (jaotus- ja põhivõrk) ümberehitamisel ja tugevdamisel piirkondades, kus uued taastuvelektri tootmisvõimsused rajatakse. Hajatootmise varasemast oluliselt suurem integreerimine võrku, võrgu ümberehitamine ja tugevdamine taastuvenergiale soodsates piirkondades eeldab süsteemihaldurilt senisest erinevat lähenemist võrkude planeerimisel ja arendamisel.
Süsteemihaldur Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse aruande71, kus hindab Eesti elektrivarustuse tagatust. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas on üha olulisem panustada Eesti elektrivarustuse tagamisse ja teha kiirendatud ning pikaajalisi otsuseid, mis on vajalikud üles kerkinud riskide leevendamiseks. Näiteks desünkroniseerisid Balti riigid kiirendatud korras oma elektrisüsteemi Venemaa elektrivõrgust. Eleringi roll selle eesmärgi täitmisel on tagada ka piisava läbilaskevõimega ülekandevõrk, mille saavutamiseks koostavad üle kahe aasta Elering põhivõrgu ja Elektrilevi (jt jaotusvõrgud) jaotusvõrgu 10 aasta arengukava. 2023 aastal koostatud arengukavad on esimesed selletaolised. Lisaks sünkroniseerimise jaoks juba tehtavatele investeeringutele planeerib Elering suurema mõjuga investeeringutest nt Estlink3, Saaremaa 330 kV ühendust, Eesti-Läti 4. ühendust ja suuremate tarbimiskeskuste võrgu tugevdamisega seotud investeeringuid.
2023. aastal oli kasutusel põhivõrgus võrgulepingutega tootmissuunalist võimsust hinnanguliselt ca 3000 MW ja valmis, kuid ühendamata liitumispunkte võimsusega 1007 MW. Liitumistes on täiendavalt veel ligi 3000 MW72. Kokku on Eleringi hinnangul 2030. aastaks taastuvelektri eesmärgi täitmiseks vajalik ca 5095 MW tootmissuunalist võimsust73. Eesti elektritootmisvõimsus 2024. aastal on esitatud tabelis 2.5.
Tabel 2.5. Eesti elektritootmisvõimsus aastal 202474.
Tootmisallikas Võimsus
Põlevkivi 1350 MW
Päike 1210 MW
Biomass 150 MW
Maismaatuul 694MW
Maagaas 250 MW
67 Tabel 5-1 taastuvenergia-salvestus, taastuvgaasi ja tuumajaama stsenaariumid S1 (AltWind) D6_Sensitivity_analysis_draft_report_v4.2.pdf (energiatalgud.ee) 68 Elektri uuringud | Energiatalgud 69 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 70 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud 71 https://www.elering.ee/varustuskindluse-aruanded 72 Eleringi liitumiste tabel 73 Tabel 9.1 Eesti elektriülekandevõrgu arengukava 2025-2034_.pdf 74 Elering_VKA_2024.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
13
Uttegaas 78 MW
Jäätmed 17 MW
Hüdro 8 MW
Muud 20 MW
KOKKU 3777 MW
Elektrienergia tootmine mittetaastuvatest energiaallikatest on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja taastuvenergiaallikatest järjest kasvanud samal ajal, kui tarbimine on püsinud 8-9 TWh vahel (tabel 2.6).
Tabel 2.6. Elektrienergia tootmine75 ja tarbimine76.
Võrku sisenenud elektrienergia tootmine, GWh 2017 2018 2019 2020 2021 2022
2023
2024
Mittetaastuvenergia 9 581 8 918 4 501 2 580 3 734 4 964 2 302 1 9603
Taastuvenergia, sh: 1 653 1 665 1 946 2 230 2 597 2 623 2 607 3 398
biogaas 42 37 40 29 18 6 3 1
biomass 908 951 1 139 1 231 1 519 1 372 1 202 1 198
tuul 669 591 692 824 731 664 684 1 164
vesi 29 19 22 27 25 22 25 30
päike 5 13 54 119 305 560 692 1 005
biolagunevad jäätmed 56 55 51 56 50 45 49 45
Tootmine kokku: 11 234 10 583 6 447 4 810 6 332 7 587 4 909 5 361
Import: 2 281 3 053 4 861 7 367 7 332 7 183 7 660 NA
Eksport: 5 015 4 950 2 704 3 723 4 703 6 172 4 355 NA
Tegelik lõpptarbimine võrgukadudega77, GWh 8 500 8 717 8 646 8 440 8 966 8 517
8 072
8 260*
Taastuvelektri osakaal elektri tarbimisest78, % 18 20 22 28 29 29
32
41**
Elektritootmise CO2ekv heide79 11,8 10,5 5,5 3,4 4,7 6
2,9
NA
*Elektri tarbimine ja tootmine | Elering **Arvutuslik.
Eleringi elektritarbimise prognoos aastani 2035 on toodud tabelis 2.7.
Tabel 2.7. Eleringi elektritarbimise prognoos aastani 203580.
Prognoos 2025 2030 2035
Elektritarbimine, TWh 9,1 10,4 12,2
Tipukoormus, MW 1719 1993 2290
Elektrifitseerimise kasvuga muutub aastaks 2035 oluliselt elektrivõrgu tarbijate ja tootjate spekter (joonis 1):
• elektrisüsteemi paindlikkus (tarbimise juhtimine, salvestus, piiriülesed ühendusvõimsused ja juhitavad võimsused) tasakaalustamaks tuule- ja päikeseparke (kasvavalt kombinatsioonis akusalvestusega rajatud hübriidparkidena);
• tarbijate omatarbeks paigaldatud tootmised (tootevtarbijad);
• tarbimist suurendavad sundventilatsioon ja soojuspumbad;
• võrguga seotud tarbimise juhtimise teenused ja akud;
• kaugkütte soojuspumbad ja elektrisõidukite laadimistaristu. Taastuvenergia direktiivi viimaste muudatuste kohaselt tagavad liikmesriigid kuni kliimaneutraalsuse saavutamiseni, et taastuvenergiajaamade planeerimine, ehitamine ja käitamine (sh selliste jaamade
75 Toodang ja prognoos | Elering 76 KE0230: ENERGIABILANSS | Aasta, Näitaja ning Kütuse/energia liik. Statistika andmebaas 77 https://dashboard.elering.ee/et/balance/total 78 Eurostat SHARES 79 https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/?level=subCat§or=none§or=energy&sub=none&sub=pub-heat&sub=pub-electric 80 Tabel 4.4 Elering_VKA_2024.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
14
võrguga ühendamine), seotud võrk ise ning salvestusvahendid vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahvatervist ja ohutust. Joonis 1. Elektrivõrgu tarbijad ja tootjad aastal 2035.
Elektrienergia varustuskindlus tagatakse võrgu arenduste (sh Baltimaade elektrisüsteemi Kesk-Euroopaga täiendavate välisühenduste arendamisega), salvestuse võrku integreerimise, elektritarbimise juhtimise, piisavas mahus juhitavate võimsuste (sh reservvõimsuste) tagamise ja toimiva ning naaberpiirkondadega hästi integreeritud elektrituru kaudu.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku riskid81, mida maandatakse poliitikainstrumentide (tabelis 3.6) kavandamise ja elluviimisega on:
• ülereguleerimine sh pikad ja mahukad planeerimisprotsessid vähendavad investeerimiskeskkonna atraktiivsust;
• elektrisüsteemi tasakaalutus taastuvenergia ja salvestuse integreerimisel; • elanikkonna vähene teadlikkus ja arusaam kliimaneutraalsele energiamajandusele ülemineku
vajadusest; • testimata tuumaenergia ja süsiniku püüdmise tehnoloogiate kasutus;
• sõltuvus impordist; • naaberriikide ambitsioonikam taastuvenergia poliitika vähendaks osade investorite jaoks Eesti
atraktiivsust investeerimiskohana;
• põlevkivi kasutuse lõpetamise ebaselgus.
2.2.1 ELEKTRIVARUSTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Stsenaariumid modelleeriti, stsenaariumide mõjud hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad 2022.
aastal valminud uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“82, stsenaariumidele koostatud
tegevuskavades toodud meetmed olid sisendiks ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja
töötamisel. Stsenaariumidega testiti kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele ülemineku erinevaid
võimalusi.
81 Riskianalüüs https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-05/D5%20Risks%20Analysis%20Final%20Report.pdf 82 Elektri uuringud | Energiatalgud
Elektrivõrk:
PÕHI- JA JAOTUSVÕRK,
VÄLISÜHENDUSED
Energiatõhusad tarbijad - tarbimise
juhtimine, sundventilatsioon,
soojuspumbad, tootevtarbijad
Laadimistaristu elektri-
sõidukitele
Kaugkütte soojuspumbad
sh maa- ja süvasoojus-
pumbad
Juhitavad võimsused bioenerga, sh taastuvgaasid
Hübriidpargid
tuule-, päikse-, akupargid
Salvestusseadmed
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
15
Uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“83 koostatud stsenaariumide modelleerimise
põhijäreldused:
• Uuringus modelleeritud elektritarbimine 2030. aastal on 11,3 TWh, sh vesiniku tootmiseks tarbitav elektrienergia 1 TWh84;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tänasega võrreldes eeldab täiendavat energiat ca +2,2 TWh aastaks 2035 (ekspertide arvutuse lineaarsel meetodil, tuletatud 2050.aasta tasemele vastavalt) ja kokku +6,6 TWh aastaks 2050 (täna hinnanguliselt 1,2 TWh)85;
• Transpordis kasutatud elekter eeldab täiendavalt kuni +1,1 TWh aastaks 2035 (2022. aastal hinnanguliselt ca 20 GWh) (Tepsli OÜ arvutused)86.
Teostatud uuringu alusel on oluline:
• juhtivate võimsuste tagamine Eestis (RES+salvestus või tuumaenergia või turupõhine juhitav võimsus);
• piisavate välisühenduste olemasolu kui soovitakse turule tuua regiooni soodsaima hinnaga elektrit; • turukorraldus, mis tagab valdkondade vahelise integratsiooni ja vajalikud süsteemiteenused
(energiakandjate omavahelised seosed ning “inerts” erinevate süsteemide vahel) • arengustsenaariumite realiseerumiseks vajaliku füüsilise taristu olemasolu (sh salvestid) • eelistama peaks kütusevaba elektritootmist;
• salvestuse kasv suurendab energiavajadust ja varustuskindlust, vajalik rohkem elektrit toota (täiendavalt 1,9TWh elektrit aastas), samas kasvab elektri ülekandmise tõhusus;
• elektri importimisel jäävad näiliselt kulud Eesti bilansist välja; • biomassile alternatiivsete energiaallikate leidmine on väljakutse.
Üheski stsenaariumis, v.a. võrdlusstsenaariumites, ei ole 2050. aastal Eestis elektri tootmisel fossiilsete CO2 heidete tekitamine lubatud. Mudelis on heitmete vähendamise lahendusena lubatud valikuna ka CO2 otsene püüdmine õhust. Iga tehnoloogiakeskne stsenaarium eeldab investeeringut mõnda antud stsenaariumis kesksel kohal olevasse vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse, kusjuures lisainvesteeringud on lubatud kõikidesse ülejäänud salvestamis- ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiatesse (nt maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, Paldiski pump-hüdrojaam, akupatareid). Uuringus modelleeriti järgmised stsenaariumid (tabel 2.8)87:
Tabel 2.8. Kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku stsenaariumide eeldused.
Võrdlusstsenaarium - tänaste trendide jätkumine (BAU), aga ilma Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaariumis eeldatud
võimsuste kasvuta naaberriikides88
- Hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X89 lahenduste järele.
Taastuvenergia ja
salvestus (avamere
tuuleenergia)
- Eestisse paigaldatud avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks
2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050.
83 Elektri uuringud | Energiatalgud 84 Table 3-2 D3_Pathway_modelling_report_final_v10.pdf (energiatalgud.ee) 85 Ptk 2.5 lk 35 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 86 Ptke 1.2 lk 7 Microsoft Word - Töörühmade kavandamise vahearuanne_30.12.2022_puhas.docx (energiatalgud.ee) 87 D8 Final report translated 6.12.2022 clean.pdf (energiatalgud.ee) 88 Euroopa Komisjoni võrdlusstsenaariumite analüüs 2020 https://energy.ec.europa.eu/data-and-analysis/energy-modelling/eu-reference-scenario- 2020_en eeldas uute taastuvenergia võimsuste lisandumist Balti- ja Põhjamaades, käesolevas analüüsis seda ei eeldatud, vaid mudel sai võrdlusstsenaariumi raames valida, millisesse riiki ja millises mahus on otstarbekam uusi võimsusi rajada 89 Power to x tähistab võrgus ülejääva taastuvelektri muundamist kas gaasiks, vedelkütuseks või soojaks (Nt elektrist vesiniku tootmine või soojuspumpade abil toodetud sooja salvestamine).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
16
Tuumaenergia - 2040. aastaks on Eestisse ehitatud väike III+ põlvkonna modulaarne tuumareaktor, mille võimsus on 900
MW.
Süsiniku püüdmine ja
kasutamine (CCU)
- TG11 põlevkivijaamad saavad süsiniku püüdmise võimekuse 2025., Auvere põlevkivijaamad 2030. aastal.
Taastuvgaas - 2030. aastaks on Eestisse rajatud 1 GW mahus biogaasi võimsusi.
Kõik tehnoloogiad - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
- Impordile või võimsuste lisandumisele ei ole seatud lisapiiranguid.
1000 MW juhitav võimsus - Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
- Eestis on kogu analüüsitud perioodil olemas vähemalt 1000 MW juhitavat võimsust.
Kõik tehnoloogiad ilma
netoimpordita
- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
- Elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus.
Modelleerimisel oli peamiseks lähenemiseks vähima kulu meetod. Arvestades elektrinõudluse prognoosi ja stsenaariumides kohaldatud piiranguid, leiti mudelis iga stsenaariumi puhul soodsaim tootmisportfell, mis minimeeris kogu süsteemi diskonteeritud elektritootmiskulud.
Modelleerimine hõlmas perioodi 2015–2050, milles iga aasta oli jagatud 192 ajavahemikuks. Need vahemikud tähistavad tunni täpsusega tüüpilise tööpäeva ja nädalavahetuse päeva elektritarbimist igal aastaajal. Nende ajavahemike modelleerimistulemused kalibreeriti ajalooliste andmetega, mida valideeriti Eleringiga. Prognoose sisaldav periood algas 2021. ja lõppes 2050. aastaga. Mudelis käsitleti 21 geograafilist piirkonda, sealhulgas on Eesti jaotatud analüüsis veel täpsemalt viieks piirkonnaga. Lisaks Eestile olid analüüsis hõlmatud järgmised Nord Pooli pakkumispiirkonnad - Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Rootsi ja Poola. Elektritarbimise modelleerimine on jaotatud Eesti suuremate majandussektorite või tarbijate kaupa, sh elamusektor, põllumajandus, mäetööstus ja töötlev tööstus, ehitus, muu tööstus, jaekaubandus ja teenused ning transport. Muudes piirkondades prognoositi elektrienergia lõpptarbimist ilma sektoriteks jaotamata. Kõigis piirkondades võeti arvesse elektritootjate enda elektri omatarvet, samuti kadusid elektri ülekande- ja jaotusvõrkudes. Elektritarbimist mõjutas ka vesiniku tootmine. Seda arvesse võttes modelleeriti nõudlust vesiniku tootmiseks majanduslikult otstarbekas ja tasuvas mahus ning eeldati, et Eesti 2050. aastal on 160 kt vesiniku tootmiseks vaja 4,1 TWh süsinikuvaba elektrit. Pakkumise poolel käsitles mudel kõiki suuremaid elektritootmis- ja salvestusjaamu Eestis (nt Auvere põlevkivielektrijaama ja Paldiskisse kavandatavat pumphüdroakumulatsioonijaama) jaamade kaupa. Ülejäänud elektritootmis- ja -salvestusvõimsuseid nii Eestis kui ka muudes piirkondades käsitleti agregeeritult tehnoloogiate kaupa. Samuti simuleeriti kõrgepinge ülekandeühendusi modelleeritud piirkondade vahel ning kolmandate riikide (st uuringupiirkonnast välja poole jäävate riikide) vahel. Piirkondade vahelisi ülekandevõimsusi modelleeriti agregeeritult, mitte iga ülekandeliini kaupa.
Tundlikkuseanalüüs näitas, et stsenaariumide modelleerimisel oleks parem kasutada alternatiivseid tuulekõveraid võrreldes esialgselt modelleerimise aluseks olnud eeldustega. Seetõttu said esimeses tundlikkusanalüüsis (S1) testitud tuulekõverad aluseks kõikide stsenaariumide peamiste tulemuste ümberarvutamisele ja stsenaariumide tegevuskavade koostamisele.
Modelleeritud elektritootmise stsenaariumide kohaselt on võimalik elektritarbimist täies mahus katta siseriikliku tootmisega aastal 2030 taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis (eeldab suuremas mahus toetuste maksmist, kui teistes stsenaariumides), aastal 2035 tuumastsenaariumis ja aastal 2050 taastuvgaasi stsenaariumis. Kasvuhoonegaaside heide väheneb eeldusel, et põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi alates 2030 biomassiga90, mõningast heidet põhjustab aastal 2050 fossiilgaas juhul kui seda veel tekib (põlevkiviõli uttegaasi kasutusel põlevkivielektrijaamades). Uuesti modelleeritud tuumastsenaariumi tulemused näitavad, et suures mahus maismaa- ja meretuuleparkide rajamisel sobiksid vajalikku juhitavat võimsust 1200MW tagama olemasolevad koostootmisjaamad ja nii gaasijaamad kui tuumajaam, vajadust juhitava võimsuse järele vähendaks suursalvestite kasutusele võtt. Süsteemi vajaduste ja sotsiaalmajandusliku kulu vaatest on mõistlikum erinevate tootmiste kombinatsioon kui ainult
90 Auvere elektrijaama põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. KKL/324417
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
17
ühele energiaallikale toetumine. Tuumajaam teatud mahus baaskoormuse katmiseks, gaasijaamad kiirete sagedusreservide katmiseks ja salvestid saavad katta süsteemi vajadust ja turgu.
Kõigi kliimaneutraalsete stsenaariumide korral prognoosis mudel elektritootmise ülemineku Eestis põlevkivilt tuule- ja päikeseenergiale (st 2050. aastaks kodumaisest elektrist tuli modelleerimisel 70–85% tuule- ja päikeseenergiast). Tuule- ja päikeseenergia toodangu kõikumisi tasakaalustasid peamiselt rajatavad juhitavad elektritootmise ja salvestamise võimsused ning mõningane tarbimise juhtimine ja elektrienergia import. Tuule- ja päikeseenergia samaaegne arendamine on kasulik süsteemi töökindluse seisukohalt, sest tuule- ja päikeseenergia täiendavad teineteist. Üldjuhul oli maismaa tuuleenergia kõigis modelleeritud stsenaariumides kulupõhiselt konkurentsivõimelisem kui avamere tuuleenergia. Väikeste tehnoloogiakulude tõttu prognoositi kõigis stsenaariumides akude, päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia kasutamise märkimisväärset kasvu. Enamiku stsenaariumide puhul kasutati maismaa tuuleenergia ja tarbimise juhtimise potentsiaal täielikult ära. Jäätmetel või biomassil põhineva tootmisvõimsuse laiendamise potentsiaal oli tagasihoidlik või puudus üldse, sest nende ressursside kasutamine oli piiratud. Sama kehtis hüdroelektrienergia kohta, mille potentsiaal on väike ega ole alternatiivsete tehnoloogiatega võrreldes kulutõhus. Ajavahemikus 2030–2050 suurenes juhitavate võimsuste maht veidi kõigis stsenaariumides, kuid see tulenes suures osas akude võimsuse lisandumisest ning jätkuvast biomassil töötavate põlevkivielektrijaamade kasutamisest. Kõige rohkem alternatiivseid juhitavaid võimsusi lisandus tuumaenergia (lisanduks 900 MW tuumaenergiat) ja taastuvgaasi (lisanduks 1000 MW biogaasi) stsenaariumides. Samuti investeeris mudel uutesse juhitavatesse võimsustesse stsenaariumides kõik tehnoloogiad ja 1000 MW (lisanduks 348 MW pumphüdroakumulatsiooni ja 190 MW gaasi) ning kõik tehnoloogiad ilma netoimpordita (lisanduks 406 MW gaasi ja 300 MW tuumaenergiat). Enamiku stsenaariumide puhul kasvas oluliselt kodumaise tootmisega kaetud elektritarbimise osatähtsus. Taastuvenergia ja salvestuse ning kõigi tehnoloogiate ilma netoimpordita stsenaariumis oli netonõudlus kaetud juba 2030. aastaks, kusjuures taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis oli Eesti netoeksportija juba 2030. aastal ja tuumaenergia stsenaariumis 2040. aastal. Aastaks 2050 katsid netonõudluse kõik stsenaariumid peale süsiniku püüdmise ja kasutamise, mis suutis katta 2050. aastal vähem kui 30% kodumaisest tarbimisest. Investeeringud juhitavasse võimsusesse aitasid vähendada sõltuvust elektri impordist. Investeeringud tootmisvõimsustesse Eestis parandasid elektri impordi-ekspordi suhet ja langetasid elektrihindu. Siiski oli kõikides modelleeritud stsenaariumides perioode, mil kasutataks importelektrit.
Sotsiaalmajandusliku mõju modelleerimisel kvantifitseeriti mõju, mis avaldub iga stsenaariumi ellu rakendamise korral energiasektori investeeringutele, SKP-le, tööhõivele ja kasutatavale sissetulekule. Kuivõrd tundlikkuse analüüsi käigus selgus, et alternatiivsetel tuulekõveratel (mis eeldasid suuremat tuule varieeruvust) oli oluline mõju kõikide stsenaariumite tulemustele, siis otsustati seetõttu ümber arvutada esialgsed modelleerimistulemused. Sotsiaalmajanduslikku mõju modelleeriti mitmel eri viisil ja eri rahastamistingimustega arvestades. Lähtepunktiks olid energiasüsteemi tehtud investeeringud, millest nähtus, et investeeringuvajadus oli suurim taastuvenergia ja salvestuse, tuumaenergia ning taastuvgaasi stsenaariumi korral, väikseim aga süsiniku püüdmise ja kasutamise korral.
Nende investeeringute mahu põhjal modelleeriti majanduslik mõju. Kõik stsenaariumid peale süsiniku püüdmise ja kasutamise tagasid head majandustulemused. Kõige paremad sotsiaalmajandusliku mõju tulemused tagasid tuumaenergia, taastuvgaasi ning kõigi tehnoloogiate ilma netoimpordita stsenaariumid, mille korral on suurenenud investeeringute ja energiahinna muutuste koosmõju majandusele soodne. Taastuvenergia ja salvestuse korral vähendasid investeeringute muidu soodsat majandusmõju teiselt poolt hinnatõus, mis mõjutas sisenõudlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tundlikkusanalüüs näitas, et kui hindu suudetaks hoida madalana, oleks taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium ka sotsiaalmajandusliku mõju poolest üks atraktiivsemaid. Tuumaenergia stsenaariumi majanduslik atraktiivsus vähenes märgatavalt, kui tuumajaamade koormustegur kasvas võrreldes esialgses modelleerimises eeldatud 65– 70% pealt tundlikkuseanalüüsis testitud 90%-ni, kuna kõrgema koormusteguri korral tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergia võimsusi, tõuseksid elektrihinnad ja väheneks konkurentsivõime. Kodumajapidamiste sissetulekute analüüs näitas, et kõige paremini mõjusid sissetulekutele taastuvenergia
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
18
ja salvestuse, tuumaenergia ning taastuvgaasi stsenaariumid, eelkõige tänu sellele, et lisainvesteeringud mõjutavad positiivselt palkasid.
Stsenaariumide riskianalüüs käsitles viite riskivaldkonda: regulatiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed ja keskkondlikud, energiaturu ning majandusriskid. Analüüsi eesmärk oli hinnata huvirühmade arusaama nimetatud riskidest ja seda, kuidas need riskid võivad eri stsenaariumide elluviimist mõjutada. Selleks kasutati küsimustikku, milles esitati avatud küsimusi ja paluti vastajail hinnata eri riskide tõenäosust ja taset iga stsenaariumi puhul. Huvirühmad peavad kõige riskantsemaks tuumaenergiat (keskmise või kõrge riskitasemega), kõige vähem riskantseks aga taastuvgaasi stsenaariumi (ehkki selle riskitase on ainult pisut madalam võrreldes kõigi ülejäänutega). Peamised riskid on tuumaenergia puhul seotud kodanike vastuseisu, reguleerimise, tehnoloogilise viivituse ja kulude ületamisega.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks prognoositi uuringus „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ erinevates stsenaariumides järgmised võimsuste vahemikud (va CCS stsenaarium, kus aastaks 2050 pole varustuskindlus tagatud):
Tabel 2.9. Prognoositud võimsuste vahemik erinevates stsenaariumides 2030-2050.
Paigaldatud võimsused MW 2030 2040 2050
Akud 860*-2235 1667-3980 5907-9288
Maismaatuul 1479 1479 1479
Meretuul 726-1000 726-3000 1576-4000
Päike 1249-1939 1249-3558 2094-6573
Biomass (sh 11. plokk ja Auvere) 310-777 111-577 111-577
Tuuma - 900 300-900
Taastuvgaas 1020 1020 1020
Pumphüdroakumulatsioonijaam** 348 348 174-348
*Taastuvgaasi stsenaariumis **1000MW juhitava võimsuse stsenaariumis tuleks aastal 2030, tuumaenergia ning taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis
võimsusega 174MW aastal 2050
Eleringi prognoositud tarbimist 9,9 TWh aastaks 2030 on võimalik katta taastuvenergiaga kahe stsenaariumiga (taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumiga ja netoimpordita stsenaariumiga), kuid tarbimist 11,3 TWh pole kliimaneutraalselt aastal 2030 võimalik veel katta. Varustuskindlus on võimalik kliimaneutraalselt saavutada aastaks 2040 tuumaenergia stsenaariumiga, aastaks 2050 taastuvgaaside, kõigi tehnoloogiate ja 1000MW juhitavate võimsuste stsenaariumidega:
Joonis 2. Tarbimisvajadust katvad stsenaariumid aastatel 2030, 2040, 2050.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
19
Põhinäitajate poolest olid sobivamad Taastuvenergia ja salvestuse-, Taastuvgaasi-, Tuumaenergia
stsenaariumid, sh kliimaneutraalsus oli modelleeritud stsenaariumides võimalik saavutada aastaks 204091:
Tabel 2.10. Elektritoodang erinevates stsenaariumides võrreldes elektri tarbimisega.
Elektritootmise stsenaariumide toodang, TWh 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 8,5 9,1 9,6 19,1
Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 11,8 15,2 18,6 22,7
Impordita elektrisüsteem 11,3 12,2 13 19
Tuumastsenaarium 8,8 11,8 14,9 23,4
Taastuvgaasi stsenaarium 8,5 9,1 9,7 17,6
Kõik tehnoloogiad võrdsed 7,9 8,7 9,5 19,1
1000MW juhitavaid 8,7 9,6 10,4 19,5
Süsiniku püüdmine ja kasutus 6,8 5,8 4,8 4,6
Elektri tarbimine 11,3 11,3 13 16
Tabel 2.11. Taastuvenergia osakaal elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide toodangus taastuvelektri osakaal % 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 71 73 100 99
Taastuvenergia ja salvestus* 79 83 100 101
Impordita elektrisüsteem 83 83 83 84
Tuumastsenaarium 72 61 63 78
Taastuvgaasi stsenaarium 71 73 100 100
Kõik tehnoloogiad võrdsed 75 75 100 99
1000MW juhitavaid 74 74 98 99
Süsiniku püüdmine ja kasutus 76 81 89 89
*Aastaks 2030 akusid 2,2GW, meretuul 1GW (2040=3GW), maismaatuul 1,5GW ja päike 1,2GW
Tabel 2.12. Elektrihinna prognoos elektritootmise stsenaariumides.
91 Tegevuskavade aluseks olnud teekaartide arvutuste tulemused (d6_charts_Final pathway results) lehed Gen EE S1 (D7), GHG, Avg Prices https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
20
Elektritootmise stsenaariumides
elektri hind (LCOE) 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 97 103 109 103
Taastuvenergia ja salvestus 113 116 118 139
Impordita elektrisüsteem 91 98 104 107
Tuumastsenaarium 88 91 95 88
Taastuvgaasi stsenaarium 98 102 105 101
Kõik tehnoloogiad võrdsed 99 103 107 97
1000MW juhitavaid 96 100 104 103
Süsiniku püüdmine ja kasutus 103 109 116 149
Tabel 2.13. Kasvuhoonegaaside heite prognoos elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2030 2035 2040 2050
Referentsstsenaarium 763 431 98 187
Taastuvenergia ja salvestus 782 433 84 79
Impordita elektrisüsteem 766 775 784 324
Tuumastsenaarium 754 397 41 30
Taastuvgaasi stsenaarium 728 402 77 68
Kõik tehnoloogiad võrdsed 722 399 77 167
1000MW juhitavaid 787 500 213 199
Süsiniku püüdmine ja kasutus 493 178 -136 -147
Arvestades eelnevat modelleeritud stsenaariumide võrdlust põhinäitajate alusel olid varustuskindluse tagamisel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel soodsamad Taastuvgaasi stsenaarium ja Tuumastsenaarium92:
Tabel 2.14. Investeeringute vajadus elektritootmise stsenaariumides.
Elektritootmise stsenaariumide investeeringud
mln eurot (2020 vääringus) 2030 2040 2050 KOKKU
Referentsstsenaarium 1898 360 4626 6884
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 10,2 16,5 125,8 152,5
Taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis 3932 4044 3063 11039
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 73,9 148,1 3063 3285
Impordita elektrisüsteem 3784 724 3567 8075
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 58,5 16,7 60,1 135,3
Tuumastsenaarium 1977 2879 4483 9339
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 0 71 158,7 229,7
Taastuvgaasi stsenaarium 4358 397 4187 8942
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 8,7 18,8 113,4 140,9
Kõik tehnoloogiad võrdsed 1850 452 4671 6973
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 9,1 18,2 128,1 155,4
1000MW juhitavaid 2413 561 4648 7622
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 10 6,8 138,4 155,2
Süsiniku püüdmine ja kasutus 2525 58 482 3065
Seonduvad võrgutugevdamise kulud 18,8 54,1 62 134,9
92 Tegevuskavade aluseks olnud teekaartide arvutuste tulemused (d6_charts_Final pathway results) leht Investments_EE https://energiatalgud.ee/node/8917?category=1704
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
21
Stsenaariumide investeeringute vajadus aastaks 2050 oli vahemikus 9-14,2 mlrd eurot, sh aastaks 2030 oli olenevalt stsenaariumist riigi poolne taastuvenergia toetuse vajadus kuni 209 mln eurot (taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium)93:
Tabel 2.15. Elektritootmise stsenaariumide mõjud.
Pathway Kumulatiivsed investeeringud
2050 (€m)
Võrgu tugevdamise
kulu (€m)
Avalik sektor (2030)
CO2 heide 2050
(ktCO2)
Elektri maksumus (LCOE 2050 €/MWh)
Mõju SKP-le Mõju
töökohtadele
Taastuvenergia ja salvestus
14 293 355 €105-209M 79 ktCO2 139 EUR/MWh Väga posit. Neutr.
Tuuma 12 089 230 €39-78M 30 ktCO2 88 EUR/MWh Neutr. Neutr.
CCU 3 966 135 €28-55M -147 ktCO2 149 EUR/MWh Negat. Negat.
Taastuvgaas 11 577 141 €37-73M 68 ktCO2 101 EUR/MWh Väga posit. Väga posit.
Kõik tehnoloogiad 9 025 155 €36-71M 167 ktCO2 97 EUR/MWh Posit. Negat.
Impordita 10 454 135 €94-189M 324 ktCO2 107 EUR/MWh Väga posit. Väga posit.
1000 MW juhitavaid 9 868 155 €41-82M 199 ktCO2 103 EUR/MWh Posit. Negat.
ENMAK 2035 kavandatud tegevuste aluseks on uuringuga välja töötatud meetmed, mis on koondatud kuueks rühmaks ja on eraldi välja toodud ka nende asjakohasus igas stsenaariumis:
Tabel 2.16. Stsenaariumide elluviimisega seotud meetmed. Meetmete pakett Meetmed Peamised stsenaariumid
Planeerimine 1A. Kiirendada taristu planeerimise kooskõlastamist. ● Kõik stsenaariumid
1B. Suurendada planeerimiseks ja lubade
menetlemiseks ette nähtud haldusressursse.
● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
1C. Tugimeetmed kooskõlastusprotsesside
kiirendamiseks.
● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
Institutsionaalne reform 2A. Luua tuumaenergeetikat reguleeriv asutus. ● „Tuumaenergia“ ● „Kõik tehnoloogiad“
2B. Vaadata läbi Eesti riikliku regulaatori
(Konkurentsiameti) volitused.
● Kõik stsenaariumid
2C. Luua energia- ja kliimaamet. ● Kõik stsenaariumid
2D. Suurendada piiriülest koostööd. ● Kõik stsenaariumid
Riskide vähendamise vahendid 3A. Meetmed energiaostulepingute
kasutuselevõtu soodustamiseks.
● Kõik stsenaariumid
3B. Muuta taastuvenergia vähempakkumiste
süsteemi.
● Kõik stsenaariumid, v.a Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
3C. Viia kogu taastuvenergia rahastamine või osa
sellest üle maagaasi (või muude vahendite) arvele.
● Taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)
● Tuumaenergia
3D. Suurendada Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse (KredExi) pakutavate riigigarantiide
praegust mahtu ja töötada välja laiem riigigarantiide
raamistik.
● Kõik stsenaariumid
3E. Avaliku sektori kaasinvesteerimine ja riskide
jagamine.
● „Tuumaenergia“ ● „Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
Taastuvenergia kodumajapidamistele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele
4A. Koostada kohapealse väikesemahulise
taastuvenergiatootmise toetuskava koos muude
meetmetega, et soodustada hoonete
renoveerimist.
● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
4B. Võimaldada kodumajapidamistel ning väikese ja
keskmise suurusega ettevõtetel investeerida
taastuvenergia tootmisse.
● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
Elektrivõrgud 5A. Töötada välja riiklik paindlikkusstrateegia. ● Kõik stsenaariumid, v.a „Süsiniku püüdmine ja kasutamine“
5B. Suurendada veelgi Baltimaade
tasakaalustamisturu läbipaistvust.
● Kõik stsenaariumid, süsiniku püüdmise ja kasutamise ning tuumaenergia
93 Leht T0-8 Estonia action plan D7 - Figures and data.xlsx (live.com)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
22
stsenaariumide jaoks väiksema tähtsusega
5C. Parandada akutehnoloogia majanduslikku
elujõulisust ja juurdepääsu rahastusele.
● Kõik stsenaariumid, süsiniku püüdmise ja kasutamise ning tuumaenergia stsenaariumi jaoks väiksema tähtsusega
5D. Luua tarbimise juhtimise raamistik. ● Kõik stsenaariumid
5E. Muud meetmed salvestusetehnoloogiate alase
oskusteabe toetamiseks ja takistuste
vähendamiseks.
● Kõik stsenaariumid
5F. Kaaluda alternatiivseid projekti arendamise
mudeleid ja rahastamismehhanisme
võtmetähtsusega avameretaristu jaoks.
● „Taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)“
● „Kõik tehnoloogiad“
5G. Tugevdada ülekande- ja jaotusvõrgu taristut . ● Kõik stsenaariumid
Kodanikuühiskonna kaasamine 6A. Korraldada uue taastuvenergia strateegia
vastuvõtmisel teavituskampaania.
● Kõik stsenaariumid
6B. Seada sisse ühtsed kontaktpunktid. ● Kõik stsenaariumid
6C. Kohalikud tegevusrühmad. ● Kõik stsenaariumid
6D. Hõlbustada kodanikuühenduste ja taastuvenergia
kogukondade tööd.
● Kõik stsenaariumid
Muud meetmed 7A. Toetada haavatavaid leibkondi . ● Kõik stsenaariumid
7B. Arendada oskusi. ● „Tuumaenergia“
Stsenaariumidega kaasnevat keskkonnamõju hinnati ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ptk 8.1.1, mille (Tabel 2) kohaselt mõju osas välisõhu seisundile (SO2, NOx ja peenosakeste mõõdikud) paistab välja taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina „taastuv“). Teiste stsenaariumitega suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena plaanitud biomassi põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole. Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne heitgaasivaba lahendusega, väheneb mõju õhusaastele. CO2ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU) väike. Kaasa arvatud taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt teistele välisõhu saasteainetele ka CO2ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle summaarne heide nulli lähedane. Õhku paisatud CO2ekv kogus seotakse uue kasvava biomassi poolt (tekib CO2ekv ring). ENMAK eeltööde põhjal jääb CO2ekv heide vahemikku -0,15 – 0,32 mln t aastas. Maavõtud on tuletatud olemasolevate sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid) maavõttude põhjal. Kaardilt on mõõdetud olemasolevate tuule- ja päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega. Tulemuseks on keskmine maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud tulevikus plaanitud võimsuste maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses sõltub maavõtt olulisel määral püstitatud võimsuse tehnoloogilisest lahendusest (nt mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt MW kohta). Võib eeldada, et prognoositud maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist on ümardatult täiendav maavõtt:
• maismaal 1 700 – 5 000 ha; • meres 0 – 28 000 ha; • summaarselt 5 000 – 30 000 ha (so 0,7% Eesti maismaa pindalast).
2.2.2 ELEKTRISALVESTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU ELEKTRIHINNALE
Elektrihinda modelleeris erinevates elektrisalvestuse stsenaariumides ja suurtarbijate elektrihinna
prognoosi naaberriikides koostas Ramboll94. Eeldusel, et aastaks 2035 rajatakse meretuulepargid,
elektrisalvestus ja täiendavad välisühendused Läti ja Soome suunal näitab suurenergiatarbijate elektrihinna
prognoos võrdluses naaberriikidega tabelis 4, et aastal 2035 on Eestis põhivõrgu kõrgepinges 330 kV
ühendatud tarbijatel elektri lõpphind kõrgem kui Lätis ja Soomes, kuid madalam Poola, Leedu ja Rootsi
elektri lõpphinnast.
94 Ramboll 2025 Analysis of storage and electricity price forecast for large consumers in neighbouring countries Värske uuring: energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
23
Tabel 2.17. Erineval pingel ühendatud suurenergiatarbijate elektri börsi- ja lõpphinna mudeldatud prognoos
Eestis ja naaberriikides aastal 2035 (Allikas: Rambolli analüüs). Elektri hind s/kWh
aastal 2035 Kõrgepinge lõpphind*
Madalpinge lõpphind
Keskpinge lõpphind
Börsihind 2035
Börsihind 202495
Poola 16,1 16,7 16,3 7,2 9,6
Leedu 8,5 11,7 9,5 4,1 8,7
Rootsi 7,6 9,3 9,2 4,5 2,5-5
Eesti 7 14,1 9,1 3,8 8,7
Läti 4,6 8,7 8,8 4,2 8,7
Soome 4,5 6,9 6,8 2,7 4,6 *Riikide järjestus põhineb kõrgepinge lõpphinnal.
Elektri börsihinda mõjutab tulevikus salvestus, sh mõju elektrikulule on suurem vesisalvestiga. Aastal 2035 on 1500 MW akude kasutusel elektri börsihind 3,827 s/kWh ja kombinatsioonis vesisalvestiga 3,769 s/kWh, st elektritarbimisel 12,2 TWh/a maksab tarbija kombinatsioonis vesisalvestiga salvestuse eest 7,08 mln € vähem elektri börsihinna eest.
Tabel 2.18. Salvestuse stsenaariumite võrdlus (Allikas: Rambolli analüüs)
Stsenaarium Aasta Keskmine elektrihind
(EUR/MWh)
Kaalutud keskmine
elektrihind
1500MW akud
2030 50,38 49,88
2035 38,90 38,27
2040 27,00 26,45
1000 MW akud, 500 MW
vesisalvesti
2030 48,87 48,85
2035 38,06 37,69
2040 25,99 25,66
233.1 MW akud, 500 MW
vesisalvesti
2030 49,58 49,35
2035 38,35 37,90
2040 26,36 25,97
2.3 GAASIVARUSTUSE OLUKORD JA STSENAARIUMID
Maagaasi tarbimine Eesti energiamajanduses on aasta-aastalt järjepidevalt vähenenud, samal ajal on
kasvanud biometaani tootmine.
Tabel 2.19. Maagaasi sisemaine tarbimine koos võrgukadudega Eestis aastatel 2019 - 2024, TWh (allikas:
Elering).
Aasta 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Maagaasi tarbimine TWh 4,8 4,4 5,0 3,8 3,4 3,8
Biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 0,8 TWh, rohtse biomassi biogaasijaamadega 1,5 TWh96.
Tabel 2.20. Biometaani toodang Eestis 2018-202497.
Biometaani toodang 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Eesti, GWh 40 63 97,4 152,4 168,3 210,6 275,3
95 Nord Pool | Day-ahead prices 96 Biogaas | Kliimaministeerium, täpsemalt Microsoft Word - Biogaasi uuring. Lõpparuanne.doc 97 Biometaani päritolutunnistused | Elering
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
24
Peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina vastu 2022. aastal on kogu Euroopas olnud kõrgendatud tähelepanu all gaasivarustuse tagamine tarbijatele. Seda nii Eestis kui Läänemere regioonis laiemalt. Oluline on tagada varustuskindlus riigipõhiselt, kuid seda tuleb vaadelda tervikuna ka regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku, kelle gaasivõrgustikud on omavahel ühendatud - sellesse valemisse lisandub GIPL-toruühenduse kaudu tegelikult ka Poola), kuid vaadelda tuleb samal ajal ka gaasivarustuse taskukohasust ja piisavat pakkumist turul. Lisaks tuleb arvesse võtta, et 2022. aasta mai algusest alustas regioonis tööd täiendav tarnekanal, Leedu-Poola gaasiühendus GIPL, mis liitis Baltikumi ja Soome Kesk-Euroopa gaasisüsteemiga. Eesti on osa ühtsest Euroopa gaasiturust. LNG terminalid (Inkoo ja Klaipeda) on peale Venemaa tarnete katkemist olnud kõige olulisem gaasi allikas Eestile. Suurt osa Eesti gaasivarust hoitakse Inčukalnsi gaasihoidlas(Lätis).
Eestit ühendab Soomega BalticConnectori merealune gaasitoru, teine gaasiühendus on Lätiga. Lisaks läbib Venemaa ja Läti vaheline gaasiühendus Eestit, kuid see torujuhe ei ole Eesti gaasivõrku kuidagi ühendatud.
Gaasi varustuskindlust tagavad solidaarsusmeetmete kokkulepped on Eestil sõlmitud Soome ja Lätiga, kelle gaasisüsteemiga on Eesti otseselt ühendatud. Kokkulepete eesmärgiks on sätestada raamistik, mille alusel saavad lepingupooled gaasituru mittetoimimise olukorras küsida teiselt poolelt abi gaasivarustuse tagamisel ning samuti seda teisele poolele osutada. Kui gaasiturg ei toimi, siis tegemist on hädaolukorraga ning läbi solidaarsuslepingute tagatakse võimalusel esmalt kaitstud kodutarbijate ja kriitilise tähtsusega kaugkütte piirkondade nõudlus.
Gaasitarbimise prognoosi stsenaariumid arvestades sektorite vajadusi on toodud gaasi ülekandevõrgu arengukavas, mida korrigeeritakse igal aastal (joonisel 3), seejuures järgmist prognoosi mõjutab, kas ja mis võimsusega prognoositud gaasielektrijaamad Eleringi sagedusreservide hanke98 tulemusel tegelikult rajatakse aastaks 2029.
Joonis 3. Võrgugaasi tarbimise prognoos99
Juhitava võimsuse, sh sagedusreservi tagamiseks prognoosib ENMAK 2035 gaasielektrijaamade rajamist aastaks 2029, sellega on arvestatud ka võrgugaasi tiputarbimise prognoosimisel (joonis 4).
98 Elering pikendas sagedusreservide pikaajalise hanke pakkumuste tähtaega | Elering 99 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
25
Joonis 4. Võrgugaasi tiputarbimise prognoos100.
Rahvusvaheline Energiaagentuur ei näe ette enam gaasihinna sellist kasvu, nagu nägime aastatel 2022-2023 (joonis 5), mis annab kindlust mh gaasielektrijaamade rajamiseks juhitava võimsuse tagamisel.
Joonis 5. Maagaasi hinna prognoos101.
*STEPS – ainult kehtivad poliitikad, APS – riigid täidavad kõik kliimalubadused, NZE – globaalne kliimaneutraalsus aastaks 2050
Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur (2024).
Gaasivõrgu rekonstrueerimise ja arendamise täpsem ülevaade on kättesaadav Eleringi iga-aastaselt uuendatavas Eesti gaasiülekandevõrgu arengukavas102 .
2.3.1 GAASIVARUSTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Stsenaariumid modelleeriti, mõju hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad uuringus „Gaasivõrgu dekarboniseerimine“103, tegevuskavad olid sisendiks ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja töötamisel. Stsenaariumidega testiti kliimaneutraalsele gaasivõrgu dekarboniseerimise erinevaid võimalusi.
100 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 101 World Energy Outlook 2024 – Analysis - IEA 102 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2024-2033.pdf (elering.ee) 103 Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuring 2022 | Energiatalgud
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
26
Gaasisüsteemi dekarboniseerimise uuringus modelleeriti tavapärase äritegevuse stsenaariumi (BAU) ning kolm stsenaariumi järgmistel eeldustel:
✓ Taastuva metaani (REN-Methane) stsenaarium, mis kasutab biogaasi ja biometaani võrgupõhiste ja -väliste lahenduste jaoks, eelistades vesinikku võrguväliste raskesti dekarboniseeritavate lahenduste jaoks;
✓ Taastuva vesiniku (REN-Hydrogen) stsenaarium, mis hõlmab vesiniku kasutamist võrgus ja väljaspool võrku ning piirkondliku piiriülese vesiniku võrgustiku arendamist 2050. aastaks;
✓ Minimaalse kulu stsenaarium (Cost Minimal, CM), mis uurib konkurentsi taastuvate gaaside ja maagaasi vahel, et leida vähima kulupõhise dekarboniseerimise lahendus modelleeritud perioodil, arvestades seatud piiranguid ja modelleerimise piire.
Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus hinnatud stsenaariumide investeeringute vajadus kokku kuni 5,2 mlrd eurot sõltuvalt stsenaariumist, tabelis 2.21.
Torustiku ja seadmete investeeringud gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumides104:
Tabel 2.21. Gaasivõrgu dekarboniseeriumise investeeringud stsenaariumides.
Investeeringud, mln eurot Torustik Seadmed KOKKU
BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium - 221 221
Biometaani stsenaarium 764 616 1 380
Vesiniku stsenaarium 3 867 1 333 5 200
Vähima kulu stsenaarium 764 634 1 398
Majanduse ja energiasüsteemi mõju hindamise põhjal on kõik kolm gaasi dekarboniseerimise stsenaariumi võrreldes BAU stsenaariumiga majanduslikult ja energiasüsteemi seisukohast väga kasulikud. Kuigi süsinikdioksiidi heite vähendamise viisid nõuavad suuremaid investeeringuid kui BAU stsenaarium, kaaluvad positiivsed otsesed ja kaudsed mõjud majandustoodangu, tööhõive, energiakulude ja impordisõltuvuse osas üles suuremad üldised kapitalikulud. Lisaks sellele on nii majandusmõju kui ka energiasüsteemi mõju seisukohast eelistatum stsenaarium "Cost Minimal", mille puhul saavutatakse veeldatud maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine ja piirkondliku gaasisüsteemi täielik dekarboniseerimine juba 2040. aastaks, samal ajal kui teiste dekarboniseerimise stsenaariumide puhul saavutatakse see alles pärast 2040. aastat.
Peamised riskid, mis tuvastati kolme gaasi dekarboniseerimise stsenaariumi saavutamisel, olid seotud erinevate majanduslike, regulatiivsete ja tehniliste teguritega, mis võivad takistada dekarboniseerimisvahendite kasutuselevõttu. Konkreetsemalt sisaldavad need riske, mis on seotud 1) majanduslanguse ja ebastabiilsusega; 2) vajaliku infrastruktuuri arendamisega seotud probleemidega; 3) tulevaste gaasivarustuse häiretega; 4) taastuvenergia potentsiaali piiramisega (tuule- või biomassipõhine energia); 5) maagaasi kasutamise piiramisega või varade seisakuga; 6) investeeringute aeglustamisega seoses regulatiivse ebakindlusega; ja 7) põhiliste gaasistamise tehnoloogiate hinna või jõudluse ebapiisava parandamisega.
Nende riskide käsitlemiseks ja piirkondlikus gaasisüsteemis täieliku süsinikneutraalsuse saavutamiseks on uuringus koostatud tegevuskavas esitatud 12 meedet, mis on jaotatud 5 kategooriasse: 1) Gaasisüsteemi dekarboniseerimise valitsemisstruktuur 2) gaasituru kujundamine ja integreerimine; 3) taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega gaasi tootmise ja/või tarbimise toetamine ja nõuded; 4) infrastruktuuri kavandamine; ja 5) energia ja süsinikdioksiidi maksustamine. Iga üksiku meetme rakendamise ajakava viies kategoorias on üksikasjalikumalt kirjeldatud teekaardil joonisel 6.
104.“ Gas decarbonisation pathways“ ettekanded 7.10.2022 slaid 20 torustiku maksumus ja 3.10.2023 slaid 9 seadmete maksumus
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
27
Joonis 6. Tegevused gaasisüsteemi süsinikneutraalsuse saavutamisel.
Kavandatavad meetmed hõlmavad uusi või ajakohastatud sätteid Balti piirkondliku gaasituru riikide
reguleerivas raamistikus, samuti täiendavaid mitteregulatiivseid meetmeid, näiteks riiklikke
sidusrühmadevahelist piirkondlikku koordineerimist. Kavandatud meetmed on suunatud kõigile peamistele
stsenaariumide saavutamisega seotud riskidele, nagu on näidatud joonisel 7.
Joonis 7. Riskid gaasisüsteemi süsinikneutraalsuse saavutamisel.
Gaasivõrgu dekarboniseerimise uuringus taastuvgaasi toodang modelleeritud stsenaariumides on toodud
joonisel 8.
Tegevuskomplektid
1 - Gaasisüsteemi dekarboniseerimise valitsemisstruktuur
2 - Gaasituru kujundamine ja integreerimine
3 - Toetus ja nõuded taastuvatele ja vähese süsinikdioksiidiheitega
gaasidele
4 - Infrastruktuuri planeerimine
5 - Energia ja süsinikdioksiidi maksustamine
20452040203520302025
1) Juhtimisstruktuur ja strateegia
2a) Gaasituru integratsioon ja juurdepääs gaasiturule
2b) Energiamärgistuse süsteem
2c) Vesinikuturu areng
3a) Metaanigaaside toetusmeede
3b) H2 toetusmeetmed
3c) Kaaluda uute ühenduste/ katelde seaduslikku keeldu.
4a) Infra. planeerimise koordineerimine
4b) ühenduse nõuded, E/J koordineerimine
4c) Gaasi kvaliteedistandardid
5a) Energiamaksud
5b) Süsinikumaksud
Regulatiivsed tõkked
Väline energiasõltuvus
Ebapiisavad sisendid R/LC
gaasi tootmiseks
Ebapiisav maksumus või jõudlus
Infrastruktuur ei ole piisavalt või
õigeaegselt välja arendatud
Lock-in / varade
kinnipidamine
1) Juhtimisstruktuur
2b) Energia- märgis
2a) BRGM integreerimine
2c) veeldatud
vesiniku turg
3a) toetus metaanigaasidele
3b) toetus vesinikule ja
selle derivaatidele
4a) Infra. planeerimise
kooskõ- lastamine
4b) Ühenduse nõuded ja
planeerimine
4c) Gaas kvalitee-
distandardid
5a) Energia aktsiisimaksud
5b) Süsinikdioksiidi maksustamine
3c) Uute ühenduste /
katelde keelamine
Peamised riskid
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
28
Joonis 8. Taastuvgaaside toodang stsenaariumides.
Tabel 2.22. Tehnoloogiate tootmisvõimsus biometaani stsenaariumis.
Gaasi valdkonnas on teostatud uuringute alusel oluline:
• BAU stsenaariumis süsinikuvabadust ei saavutata • Võrguväline taristu jääb oluliseks
• Torude puhul on küsimus, kas torus liigub metaan või vesinik ning mil määral on vajalik metaanimolekuli liigutamine regiooni seisukohalt
• Analüüsitakse minimaalsete kuludega stsenaariumi, mis toob turule kõige soodsama süsinikuvaba gaaside segu aastaks 2050
• Energiatõhususe vaatest ei ole maagaas eelistatuim energiakandja, samas gaas efektiivsem kui biomass
• Vesiniku tootmine vajab taastuvenergiat
• Gaas kui tippude katmise energiaallikas
• Infrastruktuuri uuendamise vajadus selliselt, et saaks kasutada biometaani ja vesinikku (regionaalne vaade, tootmise ja tarbimise vajadus)
Stsenaariumide keskkonnamõju hinnati võrreldi ENMAK 2035 KSH aruandes ringleva materjali määra ning
olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv
mass – mida rohkem kääritatakse, seda suurem on ringlussevõtt. Nende mõõdikute alusel on vähima
negatiivse mõjuga vähima kulu stsenaarium.
-1
1
3
5 B
A U
R EN
-M et
h an
e
R EN
-H yd
ro ge
n
C o
st m
in im
al
B A
U
R EN
-M et
h an
e
R EN
-H yd
ro ge
n
C o
st m
in im
al
2030 2050
TW h
EE
Off-Network Biogas Off-Network renewable Hydrogen Off-Network Biomethane On-Network SNG On-Network renewable Hydrogen On-Network Biomethane
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
29
2.4 KÜTTE JA JAHUTUSE OLUKORD JA STSENAARIUMID
Stsenaariumid modelleeriti, mõju hinnati ja stsenaariumidele koostati tegevuskavad uuringus „Eesti
üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050“105, tegevuskavad olid sisendiks
ENMAK 2035 eelnõus kavandatud tegevuste välja töötamisel. Stsenaariumidega testiti süsinikneutraalsele
soojus- ja jahutusmajandusele ülemineku erinevaid võimalusi.
Fossiilkütuste kasutus on küttes järjest vähenenud ja väheneb aastaks 2035 kaks korda võrreldes 2022.
aastaga (tabel 2.23) vähendades üldist kütuste tarbimist. Prognooside kohaselt kahekordistub samal ajal
soojuspumpade kasutus.
Tabel 2.23. Soojusenergia tootmine2016-2035106.
Soojusenergia, TWh 2016 2020 2022 2023 2030 2035
Taastuvkütuste tarbimine lokaalselt soojuse tootmiseks
4,8 5 5,2 4,9 4,5 4,4
Taastuvkütuste tarbimine kaugküttesektoris
3,7 4 4,4 4,5 4,6 4,5
Soojuspumpade elektri tarbimine soojuse tootmiseks
0,6 1 1,3 1,7 2 2,4
Taastuvkütuste ja elektri tarbimine soojuse tootmiseks
9,2 10,1 10,9 11 11,1 11,3
Fossiilkütuste tarbimine soojuse tootmiseks
8,6 7 5,8 5,6 4,8 3,2
Kasutatud kütused kokku 17,7 17,1 16,7 16,6 16 14,5
Taastuvenergia osakaal summaarses lõpptarbimises
52% 59% 65% 67% 70% 78%
Kuigi kaugküttesektoris on suures osas asendatud fossiilsed tootmisseadmed hakkepuitu kasutavatega ning ka soojusvõrke on ulatuslikult renoveeritud, toodetakse ligi kolmandik kaugküttesoojusest siiani fossiilkütustest ning soojuskaod mitmetes võrkudes on liiga kõrged. Keskmise kaugküttevõrgu aasta keskmine soojuskadu oli 2021. aastal 19% (2013=13,6-17,3 sõltuvalt võrgu müügimahust107). Samal aastal oli soojuskadu näiteks Jõhvi linnas 28% ning Tootsi vallas 53%. Toetusmeetmete toel on ettevõtjad kaugküttetrasse renoveerides soojuskadusid vähendanud. Samas on võimalik, et tulevikus võivad osades väiksemates võrkudes ka soojuskaod vähesel määral suureneda, kui taastatakse suvine soojatootmine, et pakkuda kohalike inimestele taas ka tarbevee soojendamist kaugküttevõrgu abil. Samas moodustab tarbevee soojendamine võrdlemisi väikese osa kütusetarbimisest kaugküttevõrgus ja seega tasuks kaaluda kütteperioodi välise koormuse katmiseks tööstuslike soojuspumpade või elektrikatelde kasutamist, mis saaksid suvel kasutada odavamat elektrienergiat ning asendada fossiilkütustel töötavaid põletusseadmeid. Kõiki maagaasi katlaid pole tehniliselt võimalik hakkepuidukateldega asendada ning ka madal tarbimistihedus väiksemates kaugküttevõrkudes hoiab kaugküttehinna kõrgel ning raskendab taastuvatele soojusallikatele üleminekut. Elektri- ja gaasivõrgu muutumine süsinikuneutraalseks aitab tulevikus nii kütte- kui ka jahutusmajanduse keskkonnamõju vähendamisele. Lisaks aitab see kaasa ka süsinikuneutraalse varustuskindluse saavutamisele, sest näiteks biometaani või taastuvelektrit saab toota ka kohalikest allikatest. Kuna jahutussektoris kasutatakse energiakandjana ainult elektrienergiat ning väliskeskkonda, siis sõltub
105 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium 106 2016-2022 Eurostat SHARES taastuvenergia osakaal summaarses energiatarbimises, 2030 ja 2035 uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2035 Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium alusel 107 Eesti_Arengufond._Kaugkütte_energiasääst.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
30
jahutussektori dekarboseerimine täielikult elektritootmise dekarboniseerimisest. Soojustarbimisega seotud kasvuhoonegaaside heide on järjest vähenenud (tabel 2.24).
Tabel 2.24. Soojuse tootmisega kaasnenud kasvuhoonegaaside (CO2ekv) heide 2016-2023108.
Soojustootmine 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
CO2ekv 1000 t 1279 1146 1476 1014 790 780 839 762
Võimalikud lahendused süsinikneutraalsele kaugküttele üleminekuks: • Kaugküttevõrkude elektrifitseerimine;
• Soojussalvestite ehitamine; • Erandjuhtudel biogaasi/biometaani kasutamine gaasikateldes; • Madaltemperatuursete kaugküttepiirkondade arendamine; • Kaugküttevõrguga liitumise toetamine väiksemates võrkudes, et suurendada tarbimistihedust. • Kahekomponendilise hinna kasutuselevõtt;
• Heitsoojuse müügi lihtsustamine.
ENMAK 2035 on kavandanud kaugkütte ja -jahutusega seotud poliitikainstrumendid arvestades kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse nõudeid, sh aastaks 2030 moodustab taastuvenergia soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 %. Eraldi kaugküttesektoris on eesmärgiks jõuda samaks aastaks 80% suuruse taastuvenergia osakaaluni. Et selleni jõuda, tuleb kehtestada (nt tegevusloa kõrvalnõudena või hinnaregulatsioonis tulukust määrav nõue) igale kaugküttevõrgule CO2 eriheite eesmärgid:
• 20 kg/MWh aastaks 2035
• 0 kg/MWh aastaks 2040 Joonis 9. Eesti kaugküttevõrkude eriheide [kgCO2/MWh] 2020. aastal.
Lokaalsed kütte- ja jahutuslahendused lahendatakse hoonete põhiselt, kuid nende lahenduste planeerimist ja arendamist käesolev arengukava ei kata. Käesolevas arengukavas kaugkütte ja -jahutuse kavandatud tegevuste poliitikainstrumentide koostamisel võeti aluseks soojus- ja jahutusmajanduse (sh kaugkütte ja - jahutuse) stsenaariumid 109, mille modelleerimisel arvestati hoonete rekonstrueerimise vajadusega vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale110. Peamiselt tuleb energiasääst hoonete renoveerimisest/soojustamisest. Väike osa võib tulla ka küttesüsteemide uuendamisest (mida KIK ja Kredex juba toetavad). Küttesüsteemide uuendamisel on oluline, et see käiks koos kohalike kaugküttevõrkude arenguga. Kaugküttevõrkude soojuskandja temperatuurid on enamikes võrkudes aastatega madalamaks läinud ning seega tuleb küttesüsteemide renoveerimisel uuendamisel arvestada langeva soojuskandja
108 https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/sector/energy, https://kasvuhoonegaasid.ee/#/inventory/?level=subCat§or=none§or=energy&sub=none&sub=pub-heat 109 Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele aastaks 2050 https://energiatalgud.ee/node/8931 110 https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/2b223bb1-8b08-4689-b61a-22788d096d12
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
31
temperatuuriga. Terve kaugküttevõrgu madalatemperauurseks muutmine on teostatav ainult suurte uusarenduste puhul. See kindlasti ei tähenda, et tulevikus peavad kõik hooned põrandaküttega olema, aga energiatõhususe vaatest on mõistlik eelmainitud trendi kindlasti hoonete renoveerimisel või ehitamisel arvestada.
Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, millest 106 tõhusad kaugkütte piirkonnad111, kus toodetakse ca 95% Eesti kaugküttes tarbitavast soojusest. Arengukava koostamise ajal toodeti ca 70% kaugküttest tarbitavast soojusest taastuvatest allikatest (puiduhake 55-58% ja tööstuse heitsoojus 15-17%), ülejäänud maagaasist (20%) ja muudest kütustest (põlevkivi Narvas, põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi baasil Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, põlevkiviõli väga väikses mahus ja reservkütusena jm)112. Kütuseid on võimalik kokku hoida vähendades energiakadu kaugküttevõrkudes, renoveerides hooneid ning minnes üle kütuste põletamiselt elektrienergia kasutamisele. Lisaks on oluline luua soodsad tingimused heitsoojuse kasutamiseks, et suurendada energiatõhusust. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaugkütte arengusoovitused on järgmised113:
• kaugkütte eelisarendamine linnalistes piirkondades ning fossiilkütuseid kasutavate hoonete liitmine kaugküttesüsteemidega
• olemasolevate kaugküttevõrkude moderniseerimise lõpuleviimine (täna on renoveeritud ca 66% Eesti kaugküttetorustikest ehk renoveerimata on ligikaudu 500 km.)
• tootmissüsteemide mitmekesistamine ja tõhustamine (heitsoojuse osakaal Eesti kaugküttes on 15- 17%, rakendatavad on andmekeskustes ja tööstuses tekkiv heitsoojus, tööstuslikud soojuspumbad)
• hoonete energiatõhususe parandamine • regulatiivse keskkonna stabiilsus.
Kaugkütte infrastruktuuri arendamine on enamasti kohalike omavalitsuste pädevuses. Enamustes Eesti asulates, kus eksisteerib kaugküte, on omavalitsused määratlenud üldplaneeringutes kaugküttepiirkonnad ning koostatud on soojusmajanduse arengukavad. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse kaugküttesüsteemide energiatõhususe tõstmist ning taastuvenergiale üleminekut114.
Soojusenergia vajadust järgnevatel kümnenditel vähendab eelkõige hoonete rekonstrueerimine ja järjest karmistunud energiatõhususe nõuded uute hoonete rajamisel. 2021. aastal oli hoonete soojustarbimine 12,6 TWh, mis väheneb aastaks 2050 veerandi võrra 8,5 TWh-ni (joonis 10). Tööstuse soojusvajadus oli 2021. aastal 3.2 TWh, mis kasvab aastaks 2050 1 TWh võrra115Joonis 10. Soojustarbimise vähenemine hoonete renoveerimise tulemusel, GWh116.
111 https://epha.ee/tohusad-kaugkuttesusteemid/ 112 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 113 https://epha.ee/wp-content/uploads/2022/11/EJKY_Kaugkyttesektori-arengusoovitused-2030.pdf 114 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/kaugkutte-katlamajade-ja-soojustorustike-uuendamine 115 Figure 11 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee) 116 Figure 10 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee)
0
5000
10000
15000
2021 2025 2030 2035 2040 2045 2050
G W
h
Eramud Maa-asula Eramud Linn
Korterelamud Maa-asula Korterelamud Linn
Ärihooned Maa-asula Ärihooned Linn
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
32
Järgnevatel kümnenditel suureneb taastuvenergia osakaal kütmisel. Seejuures tööstuses suureneb energiavajadus (tabel 2.25), kuid tööstusel jm sektoritel on võimalik pikas perspektiivis maagaasi asemel kasutada biometaani või gaasivõrgust taastuvgaase.
Tabel 2.25. Taastuvenergia osakaalu muutus soojusmajanduses kasutatavate energiakandjate jaotuses117.
Sektor Ühik 2030 2040 2050
Kaugküte GWh 5744 4723 3890
Taastuvenergia osakaal % 85 100 100
Lokaalküte GWh 6845 5478 4118
Taastuvenergia osakaal % 94 100 100
Tööstus GWh 3905 4267 4479
Taastuvenergia osakaal % 76 100 100
Kokku GWh 16495 14468 12487
Taastuvenergia osakaal % 86 100 100
Peamiseks fookuseks järgnevatel aastatel on soojusmajanduses, sh kaugküttes fossiilkütuste osakaalu vähendamine. Kui uusi fossiilkütustel katlaid kasutusele ei võeta, lõppeb fossiilkütuste kasutus hiljemalt aastaks 2050. Joonised 11-14 ja tabelid 2.25-2.27 põhinevad Stockholmi Keskkonnaistituudi (SEI) 2022. aastal avaldatud uuringul: „Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050“ Uuring stsenaariumid arvutati eeldusel, et energiamajandus peab muutma süsinikuneutraalseks 2050. aastaks. Seoses kliimaseaduse eelnõuga on ülal olevat tabelit 22 korrigeeritud, et 2040. aastaks oleks kogu küttemajandus süsinikuneutraalne.
Joonis 11. Energiakandjate kasutuse prognoos lokaalküttes118
Lokaalküttesektoris väheneb energiatarbimine 2050-ks aastaks mitu korda seoses renoveerimisega ning osaliselt ka kaugküttele üleminekuga. SEI uuringu järgi peaks 2040. aastal veel umbes 5% lokaalküttest sõltuma fossiilkütustest. Need 5% on võimalik asendada kas elektrienergial või muudel taastuvkütustel põhinevate soojusallikatega.
117 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" 118 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050"
0
5000
10000
2022 2030 2040 2050
Energiakandjate tarbimise prognoos lokaalküttes, GWh
Biomass Maagaas Kütteõli Elekter
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
33
Joonis 12. Energiakandjate kasutuse prognoos kaugküttes119
Käesolevas peatükis toodud prognoosid on koostatud eeldusel, et viiakse ellu renoveerimine vastavalt hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias toodud tempole, mille kohaselt tuleb aastaks 2035 renoveerida ligi 15 mln m2 hoonepinda120. Fossiilkütuste kasutuse lõppemisega kaob KHG heide aastaks 2050 (tabel 2.26). SEI uuringu järgi peaks 2040. aastal veel umbes 11% kaugküttest sõltuma fossiilkütustest. Need 11% on võimalik asendada kas elektrienergial, heitsoojusel või muudel taastuvkütustel põhinevate soojusallikatega.
Joonis 13. Energiakandjate kasutuse prognoos tööstuses121
Tabel 2.26. KHG heide soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumides, tuhat tCO2ekv 122
.
Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide KHG heide tuhat tCO2ekv 2022 2030 2040 2050
PSJS (Praeguste Suundumust Jätkumise Stsenaarium)BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 1 312 786 352 12
Elektristsenaarium 1 322 876 0* 0
Kaugkütte stsenaarium 1314 844 0* 0
Lokaalkütte stsenaarium 1304 736 0* 0
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1309 785 0* 0
119 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf 120 Praegu on olemas hoonete rekonstrueerimise toetus aastani 2027. 121 Kaugkütte ja elektrifitseerimise stsenaariumide alusel uuringus "Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050" https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D7%20%282%29.pdf 122 D8 - HC Project summary (1).pdf (energiatalgud.ee)
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2022 2030 2040 2050
Energiakandjate tarbimine kaugküttesektoris, GWh
Jäätmed koostootmisjaamades Maagaas Põlevkiviõli Biomass Elekter
0
1000
2000
3000
4000
5000
2022 2030 2040 2050
Energiakandjate tarbimine kütteks tööstuses, GWh
Elekter Biomass Biogaas Maagaas Kütteõli Põlevkivisaadused Vesinik
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
34
Fossiilkütuste asendamiseks sobivad lahendused on nt tööstusest pärit heitsoojus või soojuspumbad. Põlevkiviõlil ja põlevkivil töötavate katelde osas ei ole muud alternatiivi kui need muu tehnoloogiaga välja vahetada. Fossiilkütustel katelde vahetus kliimaneutraalsete lahendustega võtab aega vähemasti aastani 2040. 2022. aastal oli kaugkütte gaasikatelde (võimsus kokku 308,5 MW) tarbimine 1 TWh. Gaasikatlaid on kokku 460, millest 400 katelt on paigaldatud enne 2015 aastat ning 173 katelt on paigaldatud enne 2000. aastat. Gaasikatelde puhul on võimalik saavutada kõige kiirem üleminek gaasivõrgu dekarboniseerimisel biometaaniga, selliselt ei eeldata investeeringuid seadmetesse enne katelde eluealõppu.
Soojus- ja jahutusmajanduse süsinikuneutraalsusele ülemineku stsenaariumid modelleriti ning koostati vastavad mõjuanalüüsid ja tegevuskavad uuringus „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajanduse aastaks 2050“123 raames. Stsenaariumite näitajad on koondatud tabelisse 5.2.*SKI uuringu stsenaariumis arvutatud väärtused asendatud kliimakindla majanduse seaduse eesmärkidega.
Eraldi tähelepanu tuleb tulevikus pöörata kasvavale jahutusvajadusele, mis suureneb aastaks 2050 vähemasti 1 TWh võrra (võrdluseks, hoonete soojustarbimine aastal 2050 on 8,5 TWh) joonis 14.
Joonis 14. Jahutusvajaduse prognoos, GWh124.
Puitkütuste ja maagaasi asendamisel soojuspumpadega kasvavad kütusekulud, tabel 2.27.
Tabel 2.27. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide sotsiaalmajanduslikud näitajad125.
Näitajad
Praeguste suundumuste jätkamine
Elektrifitseerimine Kaugküte ja - jahutus
Lokaalküte ja - jahutus
Tehnoloogia- neutraalne
Keskmine soojusenergia hind kodumajapidamistele 2050. aastal (EUR/MWh) – 2021 kütusehinnad
60 97 62 74 68
Keskmised küttekulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh) – 2022kütusehinnad
94 105 87 102 92
Keskmised jahutuskulud kodumajapidamistes 2050. aastal (EUR/MWh)
113 112 114 113 110
2.4.1 KAUGKÜTTE JA -JAHUTUSE STSENAARIUMID JA KAASNEV MÕJU
Kliimaneutraalse soojuse ja jahutuse uuringu alusel on sekkumiste kavandamisel oluline (vt ka koondtabeli tööleht Soojuse ja jahutuse stsenaarium)126:
• Biomassi kättesaadavuse/hinna arvestamine (allolev aastaks 2050; Soojuse-jahutuse uuringu Tabel 2-3):
123 EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 | Energiatalgud 124 Figure 12 D3 report pdf.pdf (energiatalgud.ee) 125 Eesti üleminek süsinikuneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050. Koondaruanne tabel 2-3 soojus ja jahutus D8 eesti keeles.docx (live.com) 126https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-12/D8%20-%20HC%20Project%20summary%20%281%29.pdf
0
1000
2000
2021 2030 2040 2050
Jahutusvajaduse prognoos (GWh)
Eramud Maa-asula Eramud Linn
Korterelamud Maa-asula Korterelamud Linn
Ärihooned Maa-asula Ärihooned Linn
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
35
o BAU stsenaarium näeb ette tänasega sarnast mahtu - 12 TWh; o Kaugkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 11,37 TWh; o Lokaalkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 7,93 TWh;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tõstab elektri vajadust tänasega võrreldes ca +2,2 TWh aastaks 2035 ja kokku +6,6 TWh aastaks 2050;
• Primaarenergia tõhusus on oluliselt parem elektrifitseerimise stsenaariumis (7,4 TWh vs 10,7…14,2 TWh; vt uuringu ptk 1.1);
• Kaugkütte arengustsenaariumite realiseerumiseks aluseks on vajaliku füüsilise taristu olemasolu (nii torud kui ka 2,61 GW salvestust).
Soojus- ja jahutusenergia valdkonnas on teostatud uuringute alusel oluline:
• Biomassi kättesaadavuse/hinna arvestamine (allolev aastaks 2050; Soojuse-jahutuse uuringu Tabel 2-3):
o BAU stsenaarium näeb ette tänasega sarnast mahtu - 12 TWh; o Kaugkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 11,37 TWh; o Lokaalkütte/jahutuse stsenaarium prognoosib biomassi mahuks 7,93 TWh;
• Soojuse- ja jahutuse elektrifitseerimine tõstab elektri vajadust tänasega võrreldes ca +2,2 TWh aastaks 2035 ja kokku +6,6 TWh aastaks 2050;
• Primaarenergia tõhusus on oluliselt parem elektrifitseerimise stsenaariumis (7,4 TWh vs 10,7…14,2 TWh; vt uuringu ptk 1.1);
• Kaugkütte arengustsenaariumite realiseerumiseks aluseks on vajaliku füüsilise taristu olemasolu (nii torud kui ka 2,61 GW salvestust).
• Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumidest on optimaalseima maksumusega tehnoloogianeutraalse stsenaarium investeeringuvajadusega 1,2 miljardit eurot kokku kuni aastani 2050.
Tabel 2.28. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide investeeringute maksumus (mln eurot)127.
Investeeringud kokku kuni 2050 (mln eurot) Investeeringud
tootmistehnoloogiasse Investeeringud
kaugküttetaristusse KOKKU
BAU Business as Usual ehk tänaste meetmetega stsenaarium 830 53 931
Elektristsenaarium 2274 53 2327
Kaugkütte stsenaarium 1108 1012 2120
Lokaalkütte stsenaarium 1236 52 1288
Tehnoloogianeutraalne stsenaarium 1164 53 1217
Tabel 2.29. Soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumide näitajad.
127 Tabel 1-2 soojus ja jahutus D8 eesti keeles.docx (live.com)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
36
Integreeritud päikeseenergiasüsteemide (building integrated photovoltaic (BIPV)) kasutamine Eesti hoonetes aitab elektrit toota detsentraliseeritult soojatootmise läheduses. See toetab täiendavalt soojuspumpade ja muude elektriliste lahenduste kasutuselevõttu. Tallinnas on BIPV aasta keskmine geograafiline potentsiaal 637 kWh/m2128. Et näidata BIPV kasutuselevõtu ligikaudset mõju Eesti hoonefondi kontekstis, on Error! Reference source not found. esitatud elektri kogutootmine BIPV-ga juhul, kui 10% kõigi turuosaliste katustest on aastaks 2050 selle tehnoloogiaga kaetud (paigaldusmäär 10% on võetud vaid orienteeruva ulatusena ja see ei ole mõeldud olukorda võimalikult täpselt prognoosima. Turg otsustab, kui suur osa Eesti hoonefondist saab olema kaetud BIPV-tehnoloogiaga.)
Tabel 2.30. Integreeritud päikeseenergiasüsteemide orienteeruv elektritootmise potentsiaal hoonetes aastateks 2030 ja 2050 eeldusel, et 10% eri turuosaliste hoonefondist on BIPVga kaetud.
Hoone liik 2030 2050
Paigalduspindala (mln m2)
Elektrienergia tootmine (GWh)
Paigalduspindala (mln m2)
Elektrienergia tootmine (GWh)
Eramud 28,84 1837 31,59 2012,2
Korterelamud 25,47 1622,3 29,62 1886,6
Teenindus-/ärihooned 28,71 1829,1 41,64 2652,2
Tabel 2.31. Elektrifitseeritud kütte- ja jahutuslahenduste orienteeruv elektrivajaduse katmine akudel töötavate
elektrisõidukite akudega129.
Eramajad
Stsenaariumid
2030 2050 Elektritarbimine kütte ja jahutuse jaoks (GWh)
akusalvestus katab sellest elektritarbimisest ühe laadimistsükliga
akusalvestus katab sellest elektritarbimisest 25 laadimistsükliga
Elektritarbimine kütte ja jahutuse jaoks (GWh)
akusalvestus katab sellest elektritarbimisest ühe laadimistsükliga
akusalvestus katab sellest elektritarbimisest 25 laadimistsükliga
Praeguste suundumuste jätkamise stsenaarium 370 1,3% 31,8% 309 7,1% 100,0%
Kaugküte ja -jahutus 391 1,2% 30,1% 303 7,3% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 419 1,1% 28,1% 420 5,2% 100,0%
Elektrifitseerimine 638 0,7% 18,4% 869 2,5% 63,3%
Tehnoloogia-neutraalne 417 1,1% 28,2% 414 5,3% 100,0%
Korterelamud
Praeguste suundumuste jätkamise stsenaarium 79 5,9% 100,0% 108 20,3% 100,0%
Kaugküte ja -jahutus 56 8,3% 100,0% 7 100% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 116 4,1% 100,0% 300 7,3% 100,0%
Elektrifitseerimine 174 2,7% 67,5% 276 8% 100,0%
Tehnoloogia-neutraalne 81 5,8% 100,0% 110 20% 100,0%
Teenindus-/ärihooned
Praeguste suundumuste jätkamise stsenaarium 438 1,1% 26,8% 666 4% 82,5%
Kaugküte ja -jahutus 339 1,4% 34,7% 201 10,9% 100,0%
Lokaalküte ja -jahutus 552 0,9% 22,5% 1060 2,1% 51,9%
Elektrifitseerimine 642 0,7% 18,3% 1248 1,8% 44,1%
Tehnoloogia-neutraalne 449 1,0% 26,2% 701 3,1% 78,4%
Stsenaariumide keskkonnamõju hinnati ENMAK 2035 KSH aruandes ptk 8.1.1 kasvuhoonegaaside heitkoguse (F-gaaside kasutust põhjustavad võimsused), happevihmade (põletamise teel (heitgaasid) saadav energiahulk) ja põlevkivi kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu. Vähima negatiivse keskkonnamõjuga on selles võrdluses elektrifitseerimise stsenaarium.
128 Gholami, Hassan & Røstvik, Harald & Steemers, Koen. (2021). The Contribution of Building-Integrated Photovoltaics (BIPV) to the Concept of Nearly Zero-Energy Cities in Europe: Potential and Challenges Ahead. Energies. 14. 6015. 10.3390/en14196015. 129 Tabel 2-1 ja 2-2 soojus ja jahutus D8 eesti keeles.docx (live.com)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
37
2.5 ENERGIATÕHUSUSE STSENAARIUMID
Energiatõhususe stsenaariumidega kaasnevat keskkonna- ja muud mõju täiendavalt ei hinnata, kuna energiasektoriga seotud kavandatavate tegevuste kaudu energia lõpptarbimist mõjutavaid säästumeetmeid teistes sektorites käesolev arengukava ei käsitle (energiatõhususe meetmed peavad saama kavandatud teiste sektorite arengudokumentides). Lisades 2.2-2.3 toodud elektri-, gaasi- ja soojusmajanduse stsenaariumide modelleerimisel on eeldatud energiatõhususe meetmete rakendamisega (hoonete rekonstrueerimine, elektrisõidukitele üleminek, tööstuse heitsoojuse kasutus). Energiatõhususe uuringuga „Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“130 täpsustati erinevate sektorite energiatõhususe meetmed täitmaks energiatõhususe direktiivi eesmärke aastaks 2030. Uuringus arvestati järgmiste energiatõhususe direktiivi (EED) eesmärkidega Eestile, mida ühtlasi kajastab riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (NECP 2030), mida täitsid tervikliku energiatõhususe reformi stsenaariumi (CEER2) meetmed (tabel 2.32).
Tabel 2.32. Energiasäästu eesmärkide täitmine optimaalseimas stsenaariumis (CEER2)131.
Tabel 2.33. Optimaalseima stsenaariumi mõjud132.
130 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 131 Tabel 0-2 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee) 132 Tabel 0-3 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
38
Tabel 2.34. Energiatõhususe uuringuga analüüsitud meetmed133.
LISA 3. ÜLEVAADE VARASEMATEST TULEMUS- JA
MÕJUHINDAMISTEST Varasemad hindamised seoses kehtiva energiamajanduse arengukavaga aastani 2030 (ENMAK 2030):
• EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021) on leitav Energeetika ja maavarade valdkonna analüüsid ja uuringud | Kliimaministeerium
• ENMAK 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamisega seotud dokumendid on leitavad ENMAK:Dokumentatsioon | Energiatalgud
• Energeetika tulemusvaldkonna aruanded aastate 2020-2023 kohta on leitavad Tegevuspõhine eelarve | Kliimaministeerium
EL programmperioodi 2014-2020 energeetika valdkonnaga seotud meetmete rakendamise mõju ja tulemusi Eesti energiamajanduse eesmärkide saavutamisse hinnati 2021. aastal134. Uuringus analüüsiti 18 meetme tegevust, mille raames rahastati 1349 projekti. Analüüsitud 1349 projektist olid 921 (68%) seotud energiasäästu saavutamisega ja 103 (7,6%) seotud taastuvenergia arendamisega. 962 (71,3%) projekti panustasid kasvuhoonegaaside vähendamisse. Rahastatud projektide elluviimisel saavutatakse summaarne energiasääst 439 GWh aastas ja võetakse kasutusele taastuvenergiat 407 GWh aastas. Suurim energiasääst tuleb ettevõtete ressursitõhususe tegevusest, millele järgnev korterelamute renoveerimine ning kaugküttetorustike renoveerimine. Taastuvenergia kasutamisse panustavad enim kaugküttekatlamajade rekonstrueerimise, biometaani kasutuselevõtmise ja ettevõtete ressursitõhususe tegevused. Rahastatud projektide elluviimisel saavutatakse CO2 vähenemine 192 580 t CO2 ekv/aastas, mis on ca 1,3...1,7% kogu Eesti heitemahust. CO2 heitmete vähendamisse panustavad enim kaugküttekatlamajade rekonstrueerimise, biometaani kasutuselevõtmise ja ettevõtete ressursitõhususe tegevused. Kõikide analüüsitud tegevustega (18) kaasnesid perioodil 2014-2020 otsesed või kaudsed positiivsed keskkonnamõjud, sh mõju ressursikasutusele, CO2 vähenemine, PM2,5 heite vähenemine (16 tegevuse puhul), 13 tegevuse puhul oli mõju kliimamuutusega kohanemisel ja kõigi 18 tegevuse puhul mõjutas kliimamuutus tegevuse rakendamist. 16 tegevuse puhul kaasnesid perioodil 2014-2020 osaliselt negatiivsed keskkonnamõjud, mis on seotud ehitamise käigus tekkivate võimalike lühiajaliste negatiivsete
133 Tabel 0-5 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee) 134 EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele (2021).pdf (kliimaministeerium.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
39
keskkonnamõjudega. Kõikide analüüsitud tegevustega kaasnesid otsesed või kaudsed positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh positiivsed mõjud inimese tervisele, tööhõivele, kinnisvaraväärtusele (v.a biometaani ja ressursitõhususe tegevuste puhul), energiaostuvõimetusele (8 tegevuse puhul) ja 12 tegevusel tuvastati ka ringmajanduse potentsiaal. Üldise energiasäästukohustuse eesmärk perioodil 2014- 2020 oli rahastamise kavade osas 685 GWh, millest saavutati 364,32 GWh ehk 53,18 %. Osaliselt lükkub saavutatud säästu järgmisesse energiatõhususkohustuse perioodi (2021-2030). Uuel EL perioodil 2021- 2027 jätkuvad sisuliselt 7 meetme tegevust (korterelamute rekonstrueerimine, kaugküttetorustike rekonstrueerimine, kaugküttekatelde renoveerimine, haiglavõrgu pädevuskeskused, koolivõrgu korrastamine, ettevõtete ressursitõhusus, biometaani kasutamise toetamine). Ei jätku 8 meetme tegevust (soojusmajanduse arengukavad, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, liginullenergia hoonete näidisprojektid, erihoolekande asutused, 139/142 lastehoiu infrastruktuur, tervisekeskusete edendamine, alakasutatud alade elavdamine, TA arendusprogramm), mille asemel lisanduvad uued tegevused. Probleemne on sihttasemete saavutamine elamumajanduse valdkonnas. Korterelamute rekonstrueerimise maht aastaks 2023 ei saa tõenäoliselt täidetud ebapiisava toetusmahu, hilise käivitumise ja ehitushindade tõusu tõttu. Energiamajanduse eesmärkide sh rohepöörde eesmärkide saavutamise jälgimiseks on vajalik koguda lisaks energiasäästule ka taastuvenergia toodangu ja kasvuhoonegaaside vähenemise andmeid projektide tasandil.
Kehtiva ENMAK 2030 üldmõõdiku Eesti Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) poolt välja töötatud energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli aastal 2013 Eesti 129 WEC liikmesriigi seas 68-ndal kohal, sh energiajulgeolekult 65, energia kättesaadavuse poolest 51, keskkonna jätkusuutlikkuse tagamisel 117. Kümme aastat hiljem on Eesti sama indeksi järjestuses 126 riigi seas 7. kohal135. Ainuüksi selle mõõdiku alusel saab väita, et kehtiva arengukavaga kavandatud meetmete rakendamine on olnud edukas.
ENMAK 2035 eelkäija on ENMAK 2030, mis koondab Eesti energiapoliitika eesmärgid, arengukava visiooni aastaks 2050, eelmise perioodi arengukava eesmärkide täitmise ülevaate, valdkondade arengu ülevaate (energiatarbimises ja energiatõhususes, elektrimajanduses, soojusmajanduses, elamumajanduses, transpordi energiakasutuses, kütusemajanduses, teadus- ja arendustegevuses, rahvusvahelises ja regionaalses koostöös), üld- ja alaeesmärgid, mõõdikud, alaeesmärkide täitmiseks meetmed varustuskindluse tagamisel ja primaarenergia tõhusamal kasutusel, seosed teiste arengudokumentidega, juhtimisstruktuuri, kasutatud uuringud ja analüüsid. ENMAK 2030 on ellu viidud igal aastal järgmiseks neljaks aastaks täpsustatava energeetika programmi kaudu ja ellu viimist seiratud eelneva aasta kohta tehtud tulemusaruande kaudu. ENMAK 2030 mõõdikud on energeetika ja maavarade programmis 2024- 2027 aastaks 2023 seatud sihttasemete võrdluses 2023. aasta andmete alusel suures osas täidetud.
ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdluses saab välja tuua, et lisandunud on indeks, mis näitab Eesti positsiooni riikide järjestuses energiajätkusuutlikkuse alusel. ENMAK 2035 energiavarustuse tagamiseks kavandatud tegevused on detailsemalt välja töötatud kui ENMAK 2030, kuid samas on välja jäetud hoonefondi ja transpordi energiatõhususe meetmed, mille kavandamine ja rakendamine tagatakse energiasäästukohustuse jaotuskava alusel 2021-2030. ENMAK 2035 on juurde toodud energia taskukohasusega seotud alaeesmärk (tabel 3.1).
135 WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
40
Tabel 3.1 ENMAK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide, mõõdikute ja meetmete võrdlus. PÕHISISU Kehtiv ENMAK 2030 ENMAK 2035
Üldeesmärk Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut.
Üldmõõdikud Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk 65 % siseriiklikust tarbimisest aastaks 2030 (2012 oli 25,8%, 2023 oli 41%) Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris 10,5 mln tCO2ekv/a aastal 2030 (2012 oli 16,8 mln tCO2ekv/a, 2023 oli 3,7 mln tCO2ekv/a)
Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mille alusel Eesti oli maailmas 129 riigi seas 2013. aastal 68. kohal, 2023. aastal 126 riigi seas 7. kohal, 2035 sihttase on olla esimese 15 riigi seas.
Tarbimise mõõdikud Energia lõpptarbimine ≤32,8 TWh aastal 2030 (2012 oli 33,2 TWh, aastal 2023 oli 30,2 TWh) Primaarenergiaga varustatus 57,7 TWh aastal 2030 (2012 oli 64,1 TWh, 2023 oli 47,7 TWh)
Energia lõpptarbimine 29,4 TWh aastal 2030 Primaarenergia tarbimine 36,5 TWh aastal 2030
Varustuskindlusega seotud mõõdikud
Taastuvenergia osakaal elektrienergia lõpptarbimises on > 50% aastal 2030, kuid vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse muudatusele aastal 2022 on uus eesmärk elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100% aastaks 2030 (2012 oli see 0,75%, 2023 oli see 32%) Kütusevabad energiaallikad (tuul, päike, hüdro) elektrienergia lõpptarbimisest moodustavad > 10% aastaks 2030 (2024 oli see 27 %) Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava sünkroonalaga aastaks 2030 (ühendatud 2025) Gaasituru kontsentreeritus (HHI) aastal 2030 on <2000 (2012 oli 10 000, 2023 oli 4064) Eesti-Soome gaasiühendus BalticConnector rajatud aastaks 2019 (avati 11.12.2019) Energiamahukus 2 MWh/EUR1000SKP2012 aastal 2030 (2012 oli 5,6 MWh/EUR1000SKP2012
Puhta energia osakaal energia lõpptarbimisest >66 % aastal 2035.
Puhta energia osakaal elektri tarbimises aastal 2035 > 80%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 1200-1600 MW aastal 2035 (2024 oli 1350 MW) Eesti gaasitaristu tehniline piisavus on üle 100 % aastal (2023 oli 114,9%) Energiamahukus alla EL keskmise aastal 2035 (2023=105,81 KGOE/EUR1000SKP, EL keskmine 78)
Alaeesmärk 1 Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
Energiajulgeoleku tagamine
Alaeesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum panustama majanduse arengusse ja Eesti elanike heasse toimetulekusse.
Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Alaeesmärk 3 Kolmandat üldeesmärgi aspekti (majanduse seisund) alaeesmärkide seas ei kajastatud, sest varustuskindluse ja primaarenergia tõhusam kasutuse alaeesmärkide meetmete rakendamise toimel peab energiamajandus panustama majanduse arengusse ja Eesti elanike heasse toimetulekusse.
Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Meetmed, kavandatud tegevused, poliitikainstrumendid
1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne; 1.3 Gaasivarustuse tagamine; 1.4 Kütusevarude säilitamine; 1.5 Soojusenergia tõhus tootmine; 1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö. 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis; 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; 2.3 Tõhus sõidukipark; 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine; 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne; 2.7 Avaliku sektori eeskuju 2.8 Energiasääst muudes sektorites Energiasäästu meetmed 2021-2030 rakendatakse energiasäästukohustuse jaotuskava alusel.
ELEKTRIVARUSTUS: Juhitava võimsuse tagamine Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine Elektrisalvestuse käivitumine Võrgu arendamine võimekuse tõstmisega Turukorralduse arendamine Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks Kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine Riskide maandamine GAASIVARUSTUS: Turukorralduse arendamine Gaasiinfrastruktuuri ja gaasivaru tagamine Taastuvgaaside soodustamine KÜTE JA JAHUTUS Taristu arendamine Keskkonna- ja heitsoojuse kasutuse suurendamine Energiatõhususe suurendamine ja moderniseerimine Fossiilkütuste asendamine Soojussalvestite rajamine
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
41
Kaugjahutuse arendamine
Kehtiva ENMAK 2030 sihttasemetest on 2022. aasta andmete baasil põhimõõdikute osas vahepeal seatud ambitsioonikam eesmärk taastuvenergias. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid on täpsustamisel koostamisel oleva kliimakindla majanduse seadusega136.
Keskkonnamõjudest on olulisemana välja toodud atmosfääri peenosakesed läbimõõduga PM2,5 tervisemõju, eelkõige kohtküttest, mille tõttu aastal 2012 oli 260 varajast surma137, kuid aastal 2020 juba 571 varajast surma. Samas on antud hinnang, et kui võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%. Eri sektorites (kohtküte, liiklus, muud, sh tööstuslikud allikad) on tervisemõjude vähenemine olnud suhteliselt sarnane. Kuigi õhusaaste tervisemõjud on vähenenud, põhjustavad need endiselt olulist kahju rahva tervisele, mh soovitatakse motiveerida vähendama kohtkütte heiteid, soodustada ahikütte kasutamise vähenemist, luues elanikele paremad tingimused kaugküttega liitumiseks138.
ENMAK 2030 täitmise 2023. aasta tulemusaruande139 kohaselt on kõige suuremad väljakutsed energeetikas:
1. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga, kriitilise energia infrastruktuuri vastupanuvõime kasvatamine, energiataristu arendamine kasvava hajatootmise ja salvestuse nõudlusele vastavaks, 1000MW juhitava tootmisvõimsuse olemasolu tagamine eelistatult turutingimustel või läbi strateegilise reservmehhanismi loomise.
2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodangu olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid. Riiklike eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis tagaks taastuvenergia osakaalu kasvu ning energiajulgeoleku.
3. Energiatõhususe osas on suurimateks väljakutseteks hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtude realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste kasutuse vähendamine. Direktiivi elluviimine eeldab senisest suuremat valdkondade ülest riigipoolset sekkumist ja kõigi sektorite panust, tagamaks direktiivist tulenevaid nõudeid.
LISA 4. MÕJUDE EELHINDAMISE KOKKUVÕTE ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEK (energiatalgud.ee) ptk 6 on
esitatud ENMAK 2035 eeldatavad mõjud:
136 Kliimakindla majanduse seadus | Kliimaministeerium 137 Tabel 3 Orru,_H._ENMAK_2030._Õhusaaste_tervisemõju.pdf (energiatalgud.ee) 138 Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030.pdf (kliimaministeerium.ee) 139 Lisa 3_Energeetika_2023_tulemusaruanne.docx (kliimaministeerium.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
42
Tabel 4.1. ENMAK 2035 eeldatava mõju iseloom mõjuvaldkonniti.
4.1 ENMAK 2035 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
KOKKUVÕTE (KSH ERALDISEISVAD DOKUMENDID)
ENMAK 2035 KSH läbiviimine kestis jaanuarist 2023 kuni aprillini 2025, KSH aruanne tunnistati vastavaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse140 nõuetega energeetika ja keskkonnaministri poolt 17.04.2025141.
ENMAK 2035 eesmärkide ja kavandatavate tegevuste välja töötamise aluseks olnud stsenaariumidega kaasnev eeldatav mõju on kirjeldatud Tõetamme mõõdikute142 alusel. Võrdluseks on toodud stsenaariumite üksteisevahelised mõjud suhtväärtustena värviskaalal. Skaala on järgmine:
Suhtväärtused iseloomustavad mõju suhet stsenaariumite vahel. See tähendab, et tabel näiteks iseloomustab erinevate stsenaariumite mõju CO2ekv heitele (konkreetsel juhul stsenaarium „BAU“ avaldab suurimat negatiivset mõju ja stsenaarium „CCU“ väikseimat negatiivset mõju CO2 heitele). Tabelis ei ole mõõdikute (nt CO2 heide, maavõtt jne) omavaheline mõju võrreldav ja summeeritav (nt mida heledam veerg, seda soodsam lahendus), sest mõõdikute mõju ei ole üksteise suhtes normaliseeritud. Erinevatel ridadel väljendatud mõjusid ei saa veergude kaupa keskmistada ja väita, et kõige rohkem rohelist sisaldav veerg on kõige ebasoodsam. Erinevate mõõdikute omavahelised seosed on keerulisemad ja nende niisugune võrdsustamine viiks järelduste tegemisel eksiteele. Pigem tuleb võtta teadmine, et mida rohelisem on veerg, seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu võimalike riskide leevendamisele. ENMAK raames on välja töötatud seitse elektristsenaariumit, millele lisandub jätkamine endisel viisil. ENMAK koostamise raames stsenaariumite mudeldamisel ja analüüsimisel selgus, et osa neist ei taga eesmärgi saavutamist – sajaprotsendilist kliimaneutraalse elektri osakaalu aastaks 2035. See tähendab, et mõju hindamise kontekstis on tegemist teostamatute stsenaariumitega. Teostamatute stsenaariumite päised on allolevas tabelis värvitud halliks. Tabelist 4.2 neid ei ole välja jäetud, et pakkuda laiemat pilti elektrimajanduse võimalustest ja mõjudest.
140 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja 141 Vastavaks tunnistatud ENMAK 2035 KSH aruanne on leitav https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh 142 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu (stat.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
43
Tabelis 4.2 toodud SO2, NOx ja peenosakeste mõõdikud kirjeldavad koondavalt mõju välisõhu seisundile. Nende osas paistab välja taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina „taastuv“). Teiste stsenaariumitega suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena plaanitud biomassi põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole. Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne heitgaasivaba lahendusega, väheneb mõju õhusaastele. CO2ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU) väike. Kaasa arvatud taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt teistele välisõhu saasteainetele ka CO2ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle summaarne heide nulli lähedane. Õhku paisatud CO2ekv kogus seotakse uue kasvava biomassi poolt (tekib CO2 ekv ring). ENMAK eeltööde põhjal jääb CO2ekv heide vahemikku -0,15 kuni –0,32 mln t aastas. Maavõtud on tuletatud olemasolevate sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid) maavõttude põhjal (lisa 4). Kaardilt on mõõdetud olemasolevate tuule- ja päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega. Tulemuseks on keskmine maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud tulevikus plaanitud võimsuste maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses sõltub maavõtt olulisel määral püstitatud võimsuse tehnoloogilisest lahendusest (nt mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt MW kohta). Võib eeldada, et prognoositud maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist on ümardatult täiendav maavõtt: • maismaal 1 700 – 5 000 ha; • meres 0 – 28 000 ha; • summaarselt 5 000 – 30 000 ha. Võrdluseks 30 000 ha on 0,7% Eesti maismaa pindalast. Elektristsenaariumid on tabelis 2 tähistatud järgmiselt:
1. Olemasolev – BAU; 2. taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) – taastuv; 3. tuumaenergia – tuuma; 4. süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU) – CCU; 5. taastuvgaas – gaas; 6. kõik tehnoloogiad – kombi; 7. netoimpordita stsenaarium – impordita; 8. 1000 MW juhitav võimsus - juhitav.
Tabel 4.2. Elektristsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Soojuse ja jahutuse stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU), tabelis 4.3.
Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda kasvuhoonegaaside heitkoguse (F-
gaaside kasutust põhjustavad võimsused), happevihmade (põletamise teel (heitgaasid) saadav energiahulk)
ja põlevkivi kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
44
Tabel 4.3. Soojuse ja jahutuse stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU), tabel 4.4.
Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda ringleva materjali määra ning olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv mass – mida rohkem kääritatakse, seda suurem on ringlussevõtt.
Tabel 4.4. Gaasivõrgu stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule
Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju looduskeskkonnale pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu ilmastik või mõju liikidele. ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks, kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu, on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides (konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid keskkonnaelemendid arvestamata). ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne mõju, nagu kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdumine, avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et soovitud positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik saastavad riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset mõju.
Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 keskkonnamõju järgmine:
• ENMAK 2035 mõju looduskeskkonnale on pikas vaates positiivne.
• Leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset mõju. Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.
• KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki lõpus.
• ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
45
• ENMAK 2035 on üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega.
• Neljast Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb päikeseenergia ja maasoojus (27–44 g/kWh).Error! Bookmark not defined.;143 Kõik need energialiigid on fossiilenergiast kümneid, kohati isegi sada korda säästvamad.
• Märkimisväärne mõju on peamiselt tuulikutega kaasnev lindudele kokkupõrke oht, inimestele häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal, jäätmete ringlussevõtt (tuulikulabad). Elektritootmise stsenaariumide mõju analüüsis Tõetamme mõõdikute alusel on KSH ekspert välja arvutanud, et maismaatuulikutega seotud maavõtt on kokku kuni 29 747 ha (täna tuuleparkidega seotud 1071 ha) ja meretuuleparkidega seotud ala kuni 28 000 ha.
• Päikesejaamade mõju sõltub ruumilise planeerimise otsustest, ehitus- ja hooldustavadest ning ökosüsteemi tüübist ja seisundist.
• Puitkütuste puhul mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu biomassi ei jätku), seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku lepitud raiemahtudest ning veenduda, et fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on saadaval toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata. Puidu põletamisel on õhusaaste olulisus ja ulatus ohjatud normidega ja loamenetlusega konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei ole põhjust eeldada biomassi põletamisel olulist negatiivset mõju inimtervisele. Kui põletamisel tekkivat tuhka ei ladestata prügilasse ja kasutatakse kasulikul eesmärgil (väetiseks) puudub biomassi põletamisel oluline mõju jäätmetekkele.
• Elektri tootmisel kasutatava põlevkiviõli tootmise jäägina tekkiva uttegaasi (poolkoksi gaas) kasutamise puhul on mõistlik on kaaluda uttegaasi põletamise asemel selle fraktsioneerimist komponentideks. See on teostatav juhul, kui fraktsioneerimise kulu on väiksem üksikkomponentidest saadavast tulust.
• ENMAK ei ole ette näinud jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu looduskeskkonnale täiendavat mõju ei põhjustata.
• Kui elektri ja soojuse tootmiseks üldiselt jäätmete põletamise kasvu ette ei nähta, siis erandiks on soojuse tootmise juures kaugkütte stsenaarium, kus jäätmetest plaanitakse edaspidi saada 50% rohkem energiat kui täna soojuse tootmiseks põletatakse (ehk põletatakse rohkem jäätmeid). Pole põhjust eeldada et selline põletamise mahu kasv põhjustab olulist mõju jäätmetekkele.
• Tarbimise juhtimisel on looduskeskkonnale positiivne mõju juhul, kui see toob endaga kaasa vajaduse rajada vähem energiatootmise võimsusi. Eelduslikult toob tarbimise juhtimine tipukoormusi alla, tänu millele ei ole vaja püstitada ka nii palju võimsusi, st mida vähem on püstitatud võimsusi, seda väiksem on inimmõju looduskeskkonnale.
• Tuumaenergia kasutusele võtuks Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud eeluuringError! Bookmark not defined. jõudis järeldusele, et tuumaenergia kasutuselevõtu peamine probleemkoht on radioaktiivsete jäätmete käitlus ja lõppladustamine. Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp järeldusele, et tuumaelektrijaama rajamist selgelt takistavaid asjaolusid (lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja planeerimisega ning mõjude hindamisega võib edasi liikuda. Tuumaenergia kasutuselevõtu üle otsustamisel peaks vähemalt üheks kaalukeeleks olema ühiskondlik riskitunnetus. See tähendab, kas Eesti ühiskonna enamus tunneb ennast piisavalt turvaliselt arvestades saadavat energeetilist kasu (loodustingimustest sõltumatu elektritoodang) ja sellega kaasnevat riski (võimalikud kaasnevad mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda küsimust tuleks ühiskonnas arutada jagades emotsioonitut ja teaduspõhist informatsiooni.
• Pumphürdrojaama võimalikud mõjud sõltuvad jaama asukohast (kas kogu rajatis asub maa peal või reservuaar asub maa all). Maa alla reservuaari rajamisel on oluline üksteisest isoleerida põhjaveekihid, et ei toimuks segunemist ja võimalikku saastumist. Merest vee võtmisel on vaja tagada, et süsteemi ei satuks vee-elustik (selgroogsed). Arvestades, et pumphüdrojaamasid ei tule palju (mõned), on nende võimalik mõju piirkondlik ja leevendatav projektipõhiste hindamistega.
143 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
46
• Soojus- ja jahutusvarustuses minnakse järjest üle soojuspumpadele. Soojuspumpade probleemkohaks on selleks kasutatav külmakandja, mis üldiselt ühtlasi on ka kliimagaas144. Külmakandjate CO2 ekvivalent võib ulatuda mitmete tuhandete tonnideni kilogrammi kohta. See tähendab, et nende kliimamõju võrreldes CO2-ga on väga palju suurem. Aastast 2025 hakkab kehtima nõue, mis ei luba kasutada külmakandjaid, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 750. Kasutuselt kõrvaldatud seadmete olulisemaks jäätmeprobleemiks on külmaaine. Selle eemaldamine peab olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist leket väliskeskkonda. Üle Eesti võetakse tasuta vastu kompleksseid suuri kodumasinaid, sh kliimaseadmed.145. Maasoojuspuuraukudel võib olla risk joogiveeks kasutatavatele põhjaveekihtidele (veekihtide ühendamine146). Riski ohjamiseks on nt Tartu linn koostanud reeglistiku maasoojuspuuraukude rajamiseks147. Mõjud õiguslikul tasandil on ohjatud puurakude rajamise nõuetega. Kitsaskohaks on nõrk järelevalve.
• ENMAK näeb ette rohevesiniku tootmist, mille protsess on kliimaneutraalne. Peamiseks probleemiks on vesiniku tootmise suur energiakulu. Vesiniku tootmise tõhusus koos tarneahelaga on 45–60%.148 See tähendab, et tootmiseks kasutatud energiast on kütusena kasutatav 40–55%. Kui tootmiseks kasutatakse kliimaneutraalseid energiaallikaid, on vesiniku tootmine endiselt valdavalt kliimaneutraalne kuid siiski madala tõhususega. Kindlatel juhtudel on vesiniku tootmine siiski mõistlikum kui mittetootmine. Nt kui elektritarve on madal aga tootmispotentsiaal (päike, tuul) kõrge või suuremate seadmete käitamiseks, mida pole võimalik püsivalt ühendada elektrivõrku (laevad). Vesinikkütuse põletamisjääk on vesi, mis on keskkonnale ohutu. Vesinik on plahvatusohtlik ja selle hoiustamine seotud riskiga, kuid ka fossiilsete kütuste hoiustamine on seotud sama riskiga. Seega riski tase oluliselt (kuivõrd vesinikku hoiustatakse rõhu all ja võib kergemini lekkida) ei tõuse.
• Nagu kõigi teiste põletusprotsessidega, võib põlevkiviõli ja veeldatud maagaasi (LNG) kasutuse mõju avalduda paljude seadmete koosmõjus, kui need on kontsentreerunud ühte piirkonda (nagu põlevkivitööstus praegu Ida-Virumaal). Põlevkiviõli kütte ja LNG kasutust ENMAK sellises mahus ette ei näe.
• ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. • ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese
kliimamõju • Kliimaneutraalse elektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa elektroonikaseadmete
kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid tuleb olla valmis, et ka elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib jäätmekäitlusvajadus. Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus 299-2226 MW vahel.
• Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakutError! Bookmark not defined.. Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on lühidalt järgmised:
1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegilisel tasemel määratletakse tuulikute summeeritud võimsuse suurusjärk. Planeerimistegevuse loogiline jätk oleks kogu riiki hõlmava asukohavaliku läbi viimine, mille käigus selgitatakse ka summaarsed mõjud ja nende vältimise meetmed. Taastuvenergiale üle mineku kiires tempos on see etapp vahele jäänud ja tuulikute asukohtasid planeeritakse kohalike omavalitsuste tasemete planeeringutes. Üleriigiline asukohavalik
144 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning soojuspumpade käitlejale. 145 Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude ja kasutatud patareide kogumine Eestis. 146 Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 147 Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ 148 Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
47
ilmselt enam kandvat mõtet ei oma, sest suurem osa tuulikute asukohtasid on juba ära planeeritud või planeerimine käimas. Siiski on mõistlik tuulikute plaanitud asukohad ja ka veel plaanimata asukohad üleriigilisel tasandil üle vaadata ja nendega kaasnevad summaarsed mõjud. Vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed. Selleks võib kasutada koostatavat üleriigilist planeeringut Eesti 2050, või teha eraldi uuring.
2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest uuringust.Error! Bookmark not defined.
3. Selgitada, kuidas lahendatakse jäätmekäitlus (tuulikud, päiksepaneelid, akud) arvestades ringmajanduse põhimõtteid. Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav tekitada kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete tekkimisel oleks olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused.
4. Põlevkivielektrijaamades biomassi suuremas mahus kasutusele võtul tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.
5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse. Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada.
6. ENMAK-il tuleb panustada KHG heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. ENMAK dokumendis tuleb käsitleda kohustuste jagamise määruse (JJM) tingimusi.
7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-ajalises plaanis.
8. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on soovitatav vähendada/parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori alusel ning lisada SAIFI arengukava indikaatoritesse.
9. Põhjalikumalt arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes.
10. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab kaasa, et taastuvenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel.
11. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides: a. keskkonnaaspektide arvestamine edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamine, b. taristuobjektide asukohavalik eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid asukohtades, kus seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni, c. rakendada projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile), d. arvestada parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega.
Tabel 4.5. KSH ettepanekute arvestamine ENMAK 2035 eelnõus.
KSH ettepanekute lühisisu Arvestamine ENMAK 2035 eelnõus
1. Üleriigiline asukohavalik ilmselt enam kandvat mõtet ei oma, sest suurem osa tuulikute asukohtasid on juba ära planeeritud või planeerimine käimas. Siiski on mõistlik tuulikute plaanitud asukohad ja ka veel plaanimata asukohad üleriigilisel tasandil üle vaadata ja nendega kaasnevad summaarsed mõjud.
Arvestatud Ettepanek edastatud üleriigilise planeeringu koostajale.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
48
Vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed. Selleks võib kasutada koostatavat üleriigilist planeeringut Eesti 2050, või teha eraldi uuring.
2.päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest uuringust
Arvestatud Suurte päikseparkide puhul arvestatakse, paljudes kohtades soovitusena juba hõlmatud. Eeskätt on see KOV (üldplaneeringud) ja põllumaade omanike otsus. Taastuvenergia rajatise jaoks sobilik maa sihtotstarve on tootmismaa. Päikesepargi võib teatud juhtudel kohaliku omavalitsuse loal rajada ka väheväärtuslikule põllumajandusmaale, kui maa on ka edaspidi põllumajanduslikult kasutatav.RED3 suunab samuti taastuvenergiat arendama rikutud aladele ja mitmeotstarbelistesse kohtadesse(katused, parklad). Rikutud maastikud asuvad peamiselt Ida-Virumaal, kuhu päiksejaamu ei saa rajada (rikub raadiosignaali), siiski tuleb leida seal võimalus PV kasutusele võtuks. Agrivoltaic (agro PV) põllumajanduses varjuks, parklate, katuste kasutus.
3.jäätmekäitlus (tuulikud, päiksepaneelid, akud), teha kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle koosseisus prognoosida muutusi jäätmevoogudes
Mittearvestatud Eraldiseisva andmebaasi loomine tekitab topelt andmebaase ja seonduvat administratiivkoormust. Jäätmekäitlus toimub vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele, nt vastavatele otsekohalduvatele määrustele. Kuna taastuvenergia eesmärgid on EL ülesed, siis on kõige tulemuslikum rakendada keskset ökodisaini ja jäätmekäitluse regulatsioone, mis tagavad ühetaolise lähenemise kõikides liikmesriikides. Nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid. Samuti kohalduvad jäätmevaldkonna muud regulatsioonid, mis sätestavad nõuded jäätmekäitluseks. Nimetatud jäätmed on kaetud enamuses Probleemtoodete registriga Probleemtooteregister (envir.ee), täiendamisel on Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu–Riigi Teataja.
4.põlevkivielektrijaamades biomassi suuremas mahus kasutusele võtul tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi
Mittearvestatud Kavandatud tegevustega biomassi kasutuse kasvu ei kavandata, põlevkivielektrijaamade asemele kavandatakse juhitava võimsusena mh gaasijaamade rajamist. Pikemas perspektiivis sõltuvad biomassi kasutamise kogused olulisel määral konkurentsiolukorrast, st uute taastuvelektri tootmise võimsuste lisandumisest, CO2 hinnast, regulatiivsetest muutustest jms. Tänase seisuga on sisuliselt kõik põlevkivi kasutavad energiaplokid (väljaarvatud Auvere elektrijaam) turult väljas, sealhulgas Balti elektrijaam, mis kasutas olulisel määral biomassi. Kui kaua Auvere elektrijaam turul püsib, mis mahus ta toota suudab jms on kaugemasse tulevikku vaadates ebaselge. Koostootmise potentsiaal on Eestis juba kasutusele võetud, lisanduvad biotoodete jms tehased võivad põhitoodete tootmise käigus müüa võrku ülejäävat elektrit (nt VKG biotoodete tehas).
5.täpsustada kas põlevkivist elektri tootmine ja/või kasutus nulli
Arvestatud Põlevkiviga seonduv tekst eelnõus uuendatud
6. ENMAK-il tuleb panustada heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas (sh hoonete kohtküttes), käsitleda jõupingutuste jagamise määruse tingimus
Mittearvestatud Nimetatud määruse tingimused ja nõuete täitmise täpsustab kliimakindla majanduse seadus. Käesoleva arengukavaga kavandatud tegevused panustavad taastuvenergiale üleminekuga nimetatud määruse nõuete täitmisse.
7.kliimariskide maandamine Mittearvestatud Elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsides hinnatakse riskid ja toimepidevuse plaanid näevad ette tegevused riskide maandamiseks. Toimepidevuse plaanis kajastatakse tegevused riskide avaldumise korral. Ettevõtjad maandavad oma kliimariskid, sh läbi mõjude hindamiste. Valmisolek kriisideks on täpsemalt kirjeldatud ENMAK 2035 lisa 1 ptk 1.3.6, kus on mh viidatud koostamisel olevale tsiviilkriisi ja
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
49
riigikaitse seadusele, millega reguleeritakse mh riskide ennetus149.
8.Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses.
Arvestatud osaliselt KHG heide arvutatakse elektri- ja soojusetootmises kasutatud kütustega seotud KHG heite alusel, valdkondade seire toimub KHG inventuuri koostamisega ja kliimakindla majanduse seaduse täitmisel, mille tulemusi saab kajastada arengukava programmis.
9.elektri katkestuste sagedus SAIFI mõõdikuks Mittearvestatud SAIDI ja SAIFI normväärtused on varasemalt arvutatud150 - elektriettevõtjad esitavad regulaatorile SAIDI, SAIFI ja CAIDI, vt Konkurentsiameti võrguteenuste kvaliteedinäitajad (2023 oli jaotusvõrgus tarbimiskoha kohta SAIFI 2,4 katkestust kokku kestusega SAIDI 419 minutit ja keskmise kestusega CAIDI 169 minutit)151. SAIDI-ga mõõdame katkestuste kestust kokku, selles numbris sisaldub nii SAIFI kui CAIDI.Nende mõõdikute alusel analüüsiti152 ja kavandati kehtiva energiamajanduse arengukava aastani 2030 võrguteenuste kvaliteedinäitaja. Kuna SAIDI hõlmab teisi näitajaid juba, siis SAIFI lisamine pole põhjendatud.
10. arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises
Mittearvestatud Paindlikkusvaru on tagatud arengukavaga kavandatud tegevustega juhitavate võimsuste olemasolu, salvestuse, tarbimise juhtimise, uute välisühendustega, lisaks lähtutakse arengukava ellu viimisel taastuvenergia seadmete kavandamisel keskkonnamõjude hindamisega ette nähtavatest leevendavatest meetmetest vastavalt KeHJS nõuetele.
11.energiasektori kliimakerksusele (climate resilience) programmilise lähenemise rakendamine tulevikukliima riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ning valdkondlikku kohanemisuuringu läbi viimine
Arvestatud osaliselt Kliimakindla energiavarustuse tagamine on kirjeldatud nt arengukava tabelis 12, ettepaneku alusel on täpsustatud lisa 1.3.8. Võrguettevõtete riskide juhtimise aruanded ja arengukavad sisaldavad riskideks valmisolekut, elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsid ja -plaanid, toimepidevuse plaanid peavad tagama hädaolukorraks valmisoleku, sh arvestades direktiividest tulenevaid kohustusi.
12. pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust
Mittearvestatud Riiklik ilmateenistus on olemas (sh tuulenormid153, päikesekiirguse atlas154) ja andmed avalikult kättesaadavad, KOV-de üldplaneeringutes on toodud tuuleparkide arendusalad (näidatud keskkonnaportaalis), päikesepargi arendajad leiavad alad koostöös KOV-ga, HELCOM jm andmekogud tuulterooside jms kohta on olemas, arendajate uuringud, olemasolevatele andmebaasidele lisaks täiendava atlase/andmebaasi loomise vajadust pole arendajad jm osapooled välja toonud155.
13. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK järgmistes etappides
Arvestatud ENMAK järgmistes etappides arvestatakse Natura hindamise meetmetega, sh vajadusel viiakse arengukava elluviimisel kavandatavate tegevuste arendamise käigus läbi Natura hindamine ja selgitatakse võimalik mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele.
149 Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus – EIS (valitsus.ee) 150 Tabel 4.4 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/0/0c/Elektrilevi_O%C3%9C_kask- ja_madalpingev%C3%B5rgu_varustuskindluse_n%C3%A4itajad_ja_muutuste_m%C3%B5jurid_erinevates_varustuskindluse_piirkondades_%C3%BCle minekul_kaabliv%C3%B5rgule.pdf 151 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/elekter/jarelevalve#item-1 152 Elektrivõrgu_tänane_olukord.docx (live.com) 153 Tuul |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee) 154 Päikesekiirguse atlas |Keskkonnaagentuur | ILM (ilmateenistus.ee) 155 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
50
4.2 ENMAK 2035 MÕJUDE HINDAMISE KOKKUVÕTE
(KONTROLLKÜSIMUSTIK JA ARUANNE ON ERALDISEISVAD
DOKUMENDID) ENMAK 2035 muude mõjude hindamisel156 kasutati kontrollküsimustikku157, kus iga poliitikainstrument (n=16) käsitleti läbi kontrollküsimustikus toodud alamvaldkondade küsimustega (n=36). Teisisõnu on ENMAK 2035 mõjusid hinnatud 16x36=576 eraldiseisva käsitlusena. ENMAK 2035 kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjud on kontrollküsimustiku alusel üldjuhul väikesed, kaudsed või puuduvad, välja saab tuua negatiivsete mõjudena:
• Keskmine mõju elektrienergia tarbimise juhtimisel kasvavate administreerimiskuludega kaasnev mõju riigieelarvele; juhitavate võimsuste tagamisega Ida-Virumaal põlevkivisektori tööjõu vajaduse vähenemisel mõju demograafiale ja rahvastiku arengule ning uute oskustega spetsialistide koolitamisega mõju haridusele ja teadusele; tuumajaama rajamisel ning ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamisel keskmine mõju riigieelarvele; ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamisel liinikoridoride laiendamise ja raadamisega keskmine mõju elurikkusele, metsandusele ja mullale; kütusevabade energiaallikate suurendamisega jäätmetekkele (tuulikulabad); kaugkütte taristu arendamisega võib suureneda kaugküttelahendusi rakendavate korteriühistute finantskoormus seoses investeeringutega mõjutades keskmiselt mittetulundussektorit, kaugkütte taristu arendamisel ning kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtul, katlamajade ja kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamise, soojussalvestite ja kaugjahutuse rajamisega seotud võimalike toetuste mõju riigieelarvele taristu arendamiseks vajalike toetuste maksmisega struktuuri vahenditest; kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutuselevõtul haavatavamatele gruppidele toetuste ja lahenduste käivitamine mõjutades inimeste heaolu ja sotsiaalset kaitset ning kulud roheoskuste arendamiseks, ümberõppeks ja TA elluviimiseks mh katlamajade ja kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamisel, fossiilkütuste asendamisel;
• Suur mõju leibkondade majanduslikule olukorrale juhitavate võimsuste tagamisega seotud kulude kandmisega tarbijale, tuumajaama rajamisel keskvalitsuse korraldusele, tuule- ja päikseparkidega seotud maavõtu ja merealade kaudu elupaikade vähenemisega elurikkusele
Positiivsete mõjudena saab välja tuua:
• elektrienergia tarbimise juhtimise ja salvestuse ning elektri turukorralduse arendamisel (taastuvenergia turule tuleku soodustamine), taastuvgaaside turule tuleku soodustamisel (fossiilkütuste asendamine), kaugkütte taristu arendamisel, kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusele võtul (täiendav kliimamõjuta soojusenergia), katlamajade ja kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamisel, fossiilkütuste asendamisel taastuvenergiaga (soojuse tõhusam tootmine, maagaasi asendamine biometaaniga) keskmine mõju ja juhitavate võimsuste olemasolu tagamise põlevkivienergeetikast väljumisega ning ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamisega (tingimused uutele taastuvenergia võimsustele) ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega suur mõju kliimamuutuste leevendamisele;
• juhitavate võimsuste tagamisega varustuskindluse ning ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamise, kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamise ja taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine kaudu keskmine mõju kliimakerksusele – kliimariskidega kohanemisele;
• elektrienergia salvestuse tuleku mõju elurikkusele (vähendab juhitamatute energiarajatiste vajadust) elanikele, leibkondadele, ettevõtlusele ja energiamahukatele ettevõtetele;
• ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine mõjutab keskmiselt maapiirkondade kultuuriasutusi (vähenevad elektrikatkestused) ja suurelt ettevõtlust (eelduseks ettevõtete toimepidevusele,
156 ENMAK 2035 mõjude hindamise aruanne ja kontrollküsimustik leitav https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh 157 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide- mojude-hindamine
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
51
eelkõige perifeersetes regioonides), toob riigieelarvesse majanduskeskkonna elavdamisega maksutulu
• elektri turukorralduse arendamisel on kaudselt suur mõju elektrikulude stabiliseerimisega ja taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamisega inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, keskmine mõju riigieelarvele majanduskeskkonna arendamisega
• suure kaudse mõjuna inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele on toodud juhitavate võimsuste olemasolu tagamisega kaasneval elektri hinna stabiliseerumisel;
• suure mõjuna ettevõtete elektrienergia kättesaadavusele juhitavate võimsuste tagamisega
• kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisel on suur positiivne mõju ettevõtlusele ettevõtete (sh keskmine mõju põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtete) rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisega, keskmine positiivne mõju välisõhule ja tervisele fossiilkütuste kasutuse vähendamise kaudu (arvestamata tuulikute lähedal elavate inimeste tervisemõju), madalama elektrihinna ja taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamise kaudu inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, töökohtade loomisega tööturule ja - keskkonnale, demograafiale ja rahvastiku arengule, haridusele ja teadusele
• taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamine mõjutab keskmiselt põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstuse ettevõtete konkurentsivõime edendamist
• gaasi turukorralduse arendamisel on keskmine mõju ettevõtlusele eeldatavate tarbijahindade vähenemisega, suur mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale tarbijale teenuse hinna vähenemisega;
• gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru tagamine on olulise mõjuga gaasi tarbivate ettevõtete toimepidevusele mõjutades ettevõtlust ja suure mõjuga gaasivõrguga ühendatud leibkondade varustuskindlusele
• taastuvgaaside turule tuleku soodustamisega biogaasi tootmine on oluline lisandväärtuse andja suure mõjuga põllu-, metsa-, kalamajandus ja toiduainetööstuses ning taastuvgaaside tootmine mõjutab kindlate jäätmeliikide ringlust mõjutades keskmiselt jäätmeid ja ringmajandust, kliimagaasidega välisõhku
• kaugkütte taristu arendamine vähendab tarbijate kulutusi kaugküttele mõjutades keskmiselt inimeste heaolu ja sotsiaalset kaitset, roheoskuste koolituse kaudu mõju haridusele ja teadusele keskmine, kasvuhoonegaaside jt välisõhuheitmete vähenemise kaudu mõju välisõhule keskmine
• kaugküttes keskkonna- ja heitsoojuse kasutusel keskmine mõju välisõhule esmaste toorainete ja fossiilkütuse kasutuse vähendamisega
• katlamajade ja kaugküttevõrkude energiatõhususe suurendamisel on peamiselt linnades mõju välisõhule kasvuhoonegaaside jt õhuheitmete vähendamisele
• Soojussalvestite rajamine aitab tagada stabiilsema kütte hinna tarbijatele (sh tervishoius)
Välja on toodud, et tuumaenergia kasutusele võtul kasvab oluliselt kiirgusohutusega ning kiirgushädaolukorraga seotud valdkondade võimekuse vajadus, samas on tuumaenergia kasutusele võtul keskmine positiivne mõju tööturule ja keskkonnale kuni 400 töökoha loomisega ning riigieelarvele (maksutulu).
Valdavalt on mõju kliimamuutustega kohanemisele kaudselt vähesel määral positiivne. Juhitavate võimsuste ja taristuarenduste puhul on positiivne mõju varustuskindlusele otsene. Negatiivne mõju võib avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima- ja ilmahäiringuid. Taristu investeeringutes ja ehitusprotsessi võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised konstruktsioonid jne). ENMAK käsitlus kliimamuutustega kohanemisel on liiga kitsas, ilmastikuline, mitte kliimamuutuslik. Riskikäsitluses piirdutakse vaid kitsalt füüsiliste akuutsete ilmariskidega, näiteks võrgurikete osa, kuid terviklikult ja süsteemselt ning pikas kliimamuutuste perspektiivis on energiasektori ja -süsteemi tootmis-, tehnoloogilised, juhtimis- ja maineriskid käsitlemata. Kliimamuutus ja ilmarežiimi muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning johtuvalt mõjutab olulisel määral varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu korraldust. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab kontseptuaalset uuendust, süsteemset programmilist lähenemist ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele reageerimise asemel.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
52
Kontrollküsimustikku selgitavas aruandes on kokkuvõttes toodud järgmised ettepanekud, millega arvestamine on kajastatud lisas 6.2:
• Tarbimise juhtimise lahendused tuleb välja töötada selliselt, et andmevahetus toimuks automaatselt ega suurendaks ettevõtete aruandluskohustusi.
• Energia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamisel arvestada majandussektoritega, millel puudub võimalus tarbimist vabalt juhtida.
• Taastuvenergiale üleminekul võimaldada tööta jäävatele põlevkivisektori inimestele ümberõpet ja leida lahendusi nende hõivamiseks uutes valdkondades. Eelistada võimalust uueks tööhõiveks inimese endises elukohas.
• Selgitada milliseid spetsialiste ja kui palju on ENMAK rakendamisel juurde vaja ning luua koolitusvõimalused.
• Veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb tarbijate rahaliselt tundlikumale klassile ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku eesmärki.
• Kliimatõhususe määramisel arvestada juhitava võimsuse tagamisel ehitiste rajamise ja imporditud kütuste kogu olelusringi jalajälge.
• Vaja on viia läbi analüüs tuuleenergeetika arendamiseks vajalike oskuste ja tööjõu osas. TEHTUD Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
• Mõju vältimiseks kultuuripärandile (eelkõige tuulikute rajamisel, põlevkivisektori tööstuspärand ja kogukonna identiteet) küsida konkreetsete tegevuste planeerimisel seisukohta Kultuuriministeeriumilt.
• Selgitada konkreetselt milline täiendav kulu või tulu saab olema leibkondadele seoses ENMAK rakendamisega (taastuvenergia tasud).
• Kaudseks riskiks võib perspektiivis olla suurte taastuv-tootmisvõimsuste koondumine suurtarbijate kätte, samal ajal kui Eestile on omane mikro- ning väikeste ettevõtete suur osakaal ning ka nende ligipääs konkurentsivõimelisele taastuvenergiale tuleb tagada.
• Kaugküttevõrgu arendamisel veenduda sobivate spetsialistide koolituspakkumuste olemasolus.
• Selgitada kaugkütte ettevõtetele laskuv investeeringukoormus ning nende võimekus seda kanda. • Kaugküttetaristu arendamisel veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb tarbijate
rahaliselt tundlikumale klassile ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku eesmärki.
• Täiendavate ülesannete andmisel KOVidele tuleb tagada asjakohane rahastus. • Uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab lisaks toetustele arvestamist
toetusmeetmete administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused jms). Pole selge, kas see kulu on sisse arvestatud.
• Siseriikliku julgeoleku vaatest on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda riigi piires
• ENMAK rakendamise etapis analüüsida täpsemalt, kas olemasolevatest toetusskeemidest ja teadlikkuse tõstmise meetoditest piisab, et tagada võrdsed võimalused ka sotsiaalselt haavatavatele gruppidele, või on vaja ette näha uusi toetusskeeme.
• Negatiivsete mõjude vältimiseks kultuuriväärtustele on uue taristu ja hoonete ning muude ehitiste rajamisel vaja arengukava rakendamisel edasisel täpsemalt planeerimisel (üldplaneeringud, eriplaneeringud, detailplaneeringud) arvestada kultuuripärandi paiknemisega sh võttes arvesse, et eelkõige tuleb vältida negatiivseid mõjusid kultuurimälestistele, kuid võimalusel ka kaitse all mitte olevale kultuuripärandile nt pärandkultuurile, militaarpärandile jm-le ehitatud pärandile.
4.3 ELEKTRIVARUSTUSE INVESTEERINGUTE MAJANDUSMÕJU
ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud elektrivarustuse investeeringute majandusmõju analüüs teostati Kliimaministeeriumi poolt eelnõu ptk 8 toodud kavandatud tegevustega seotud indikatiivsete
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
53
investeeringute alusel arvestades järgmiste elektritarbimise stsenaariumidega võrreldes 2024. aasta tarbimisega 8,26 TWh:
• tarbimise kasvul 15% (tarbimine 9,5 TWh) investeering 3,72 mlrd eurot 3540 MW tootmisvõimsusesse elektritarbimise 9,5 TWh katmiseks;
• tarbimise kasvu 33% (tarbimine 11 TWh) investeering 5,16 mlrd eurot 5190 MW tootmisvõimsustesse 11 TWh tarbimise katmiseks.
Investeeringute mõju perioodil 2026–2035 on märkimisväärne, kus Eesti majandusse suunatakse kuni 2,6 mld eurot ja importkaupadele kulub 5,0 mld eurot. Tulemuseks luuakse vahetu ja edasikanduva mõjuna 9,5 mld eurot täiendavat kogutoodangut, 3,0 mld eurot lisandväärtust, tasutakse 1,1 mld € riiklike makse ning täiendavalt on vajalik kuni 4700 töökohta.
Analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised158:
• Elektritarbimise kasvul 15 % on eeldatav kogutoodangu kasv 281 mln eurot (reaalhinnas 152 mln eurot) ja kasvul 33% on eeldatav kogutoodangu kasv 681 mln eurot (reaalhinnas 369 mln eurot);
• Lõpptarbimine kasvab 171 mln eurot (reaalhinnas 93 mln eurot) elektritarbimise kasvul 15 % ja 415 mln eurot (reaalhinnas 225 mln eurot) elektritarbimise kasvul 33 %.
• Elektritarbimise kasv 15 % mõjutab Eesti majandust 2,11 mld eurot ja importkaupadele kulub 4,0 mld eurot (negatiivne bilanss), elektritarbimise kasv 33 % mõjutab Eesti majandust 2,6 mld eurot ja importkaupadele kulub 5,0 mld eurot (negatiivne bilanss).
• Elektritarbimise kasvul 15% on vahetu mõju (Direct effect) ja edasikanduv mõju (Indirect effect) kokku kogutoodangu nominaalväärtuses ca 7,8 mld eurot, lisandväärtust luuakse 2,4 mld eurot, riiklikke makse tasutakse 0,9 mld eurot ja töökohti luuakse ca 3900 (perioodi keskmine). Investeeringute teostamiseks tarbitakse 170 GWh elektrienergiat.
• Elektritarbimsie kasvul 33 % on vahetu ja edasikanduv mõju kokku kogutoodangu nominaalväärtuses ca 9,5 mld eurot, lisandväärtust luuakse 3,0 mld eurot, riiklikke makse tasutakse 1,1 mld eurot ja töökohti luuakse ca 4700 (perioodi keskmine). Investeeringute teostamiseks tarbitakse 211 GWh elektrienergiat.
• Panus SKPsse on kuni 3,0 mld eurot (1,6 mld eurot reaalhinnas). • Ühe investeeritud euro kohta luuakse 1,5 eurot kogutoodangut ja 0,62 eurot lisandväärtust
(vahetu ja edasikanduva mõju baasil), investeeringute tootlikkus on mõõdukas ning täiendav mõju peab tulema elektrienergia hinnast.
Vaadeldud kolmes elektri lõpphinna stsenaariumis on mõju lisandväärtusele marginaalne aastal 2035:
• 2024. aasta elektri lõpphinna 17,48 senti/kWh (2035. aastal vastab inflatsiooni arvestades 13,42 sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -23%) juures on mõju SKP kasvu 2,19 mln eurot;
• 16,63 senti/kWh (2035. aastal vastab 12,77 sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -27%) juures on mõju SKP kasvu 13,9 mln eurot;
• 20,56 senti/kWh 2035. aastal vastab 15,78 sendile/kWh 2024. aasta hindades ehk -9,7%) juures on mõju SKP kasvu 40,12 mln eurot.
LISA 5. ÜLEVAADE MÕÕDIKUTE METOODIKAST JA ALLIKATEST
Mõõdikute allikad on näidatud mõõdikute ja seotud alg- ja sihttasemete juures allmärkustena tabelis 5.1.
158 PowerPoint Presentation
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
54
Tabel 5.1. ENMAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed.
MÕÕDIKUD ALGTASE SIHTTASE
Üldeesmärgi mõõdikud
Energia jätkusuutlikkuse indeksi koht riikide järjestuses ja punktid (AAA159)
2023:7/126(ABA=82.2/100)160 2035: koht üle 15? (AAA)
Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine
Energiasõltuvusmäär161 2023: 3,5%162 2035: <0%
Juhitav võimsus elektrisüsteemis 2024: 1350 MW163 2035: 1200-1600 MW*
Varustuskindluse norm164 Täidetud Täidetud
Elektrisüsteemi black-start võimekuse olemasolu riigisiseselt (pärast
kustumist süsteemi taaspingestamine)
Täidetud Täidetud
Elektrienergia netoimport 2024: 35,6%165 2035: <0%
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1** 2025: 114,9%166 2035: >100%
Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine kogukestus
minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) 5 aasta keskmisena
2020-2024 keskmine 218167 2035: < 120168
Elektri aasta keskmine elektri lõpphind kõigis tarbijagruppides alla
Läänemere-äärsete riikide (va Saksamaa) keskmise elektri
lõpphinna169
2024 täidetud 7 tarbijagrupis,
täitmata 4 tarbijagrupis
Täidetud kõigis
tarbijagruppides
Energia kättesaadavus ja taskukohasus170 2022: 94/100 2035: >95
3 kõige suurema ja 3 kõige kallima kaugkütte võrgupiirkonna
keskmise piirhinna erinevus
2025: 37%171 2035: 20%
Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine
Energia lõpptarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase)172 2023: 30,2 2030: 29,4173
Primaarenergia tarbimine, TWh/a (indikatiivne sihttase)174 2023: 47,7 2030: 36,5175
Energiamahukus, Kg Õliekvivalenti KGOE/EUR1000SKP 2023: 105,81176
(EL keskmine 78)
2035: <EL keskmise
Puhta energia tootmise osakaal energia lõpptarbimisest, %177 2023: 41% 2035: >70%
… elektri tarbimises, % 2023: 32% 2035: >80%
159 AAA näitab, et riik on energiajulgeoleku, energia kättesaadavuse ja hinna ning keskkonnasäästlikkuse näitajate poolest 25 esimese riigi seas maailmas. 160 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org) 161 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse. https://www.stat.ee/et/uudised/kas-sailitame-rohepoorde-kaigus-energiasoltumatuse 162 KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD WWW.STAT.EE 163 Eleringi varustuskindluse aruanne 2024 164 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas § 14'1 lõikes 2 - 9 h ja 4,5 GWh aastas 165 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022, Konkurentsiamet - https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded 166 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 167 2020-2024 võrguteenuse kvaliteedinäitajad https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve 168 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel. 169 Kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_204/default/table?lang=en, Mitte-kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205_c/default/table?lang=en 170 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele, kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal, sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses), Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for passenger and commercial vehicles) https://trilemma.worldenergy.org/#!/country- profile?country=Estonia&year=2022 171 Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad 16.06.2025 alusel Kooskõlastatud hinnad | Konkurentsiamet 172 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en 173 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 19: Indicative national contributions for FEC for all Member States Detailed calculations for the Member States https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca- 04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf 174 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en 175 See on indikatiivne sihttase, kuna Euroopa Komisjon arvutab igal aastal seda uuesti, vt Table 13. EED recast Annex I formula results (EU Reference Scenario 2020 & updated EU Reference Scenario 2020), in Mtoe https://energy.ec.europa.eu/document/download/1be582f1-5029-40c4-b9ca- 04ca546b99ae_en?filename=2024_03_13_Detailed_calculations_for_EED_Article%204.pdf 176 Energy intensity of GDP in purchasing power standards (PPS) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ei/default/table?lang=en 177 Eurostat SHARES summary results Additional data - Energy - Eurostat
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
55
… soojuse lõpptarbimises, % 2023: 67% 2035: >80178
…transpordi lõpptarbimises, % 2023: 9% 2035: >26%
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises, % 2023: 6,1%179 (0,21 TWh) 2035=33% (1 TWh180)
* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes
** Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat
suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval,
mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi
tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas. 181
*** Mõõdiku aluseks on kaugkütte võrkudes soojuse keskmine piirhind (konkurentsiamet.ee).
Kodutarbijate hind on arvutatud Eesti ja Läänemere riikide keskmise elektri lõpphinna saamiseks Eurostati statistika alusel tabelis 5.2.
Tabel 5.2. Kodutarbijate hind tarbimisklassides võrdlevalt Eestis ja teiste Läänemere äärsete riikide (va Saksamaa ja Venemaa) keskmisena.
KODUTARBIJATE HIND EUR/kWh182 TARBIMINE kWh 2024
Eesti > 15 000 0,2
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome > 15 000 0,28
Eesti 5 000-14 999 0,26
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 50 00-14 999 0,3
Eesti 2 500-4 999 0,28
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 2 500-4 999 0,36
Eesti 1 000-2 499 0,31
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 1 000-2 499 0,41
Eesti < 1 000 0,37
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome < 1 000 0,5
Kodutarbijate hind on arvutatud Eesti ja Läänemere riikide keskmise elektri lõpphinna saamiseks Eurostati statistika alusel tabelis 5.3.
Tabel 5.3. Mitte-kodutarbijate hind tarbimisklassides võrdlevalt Eestis ja teiste Läänemere äärsete riikide (va Saksamaa ja Venemaa) keskmisena.
MITTE-KODUTARBIJATE HIND EUR/kWh183 TARBIMINE MWh 2024
Eesti 70 000-149 999 0,17
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 70 000-149 999 0,15
Eesti 20 000-69 999 0,18
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 20 000-69 999 0,15
Eesti 2 000-19 999 0,18
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 2 000-19 999 0,16
Eesti 500-1 999 0,19
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 500-1 999 0,18
Eesti 20-499 0,20
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome 20-499 0,22
Eesti <20 0,28
Keskmine - Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome <20 0,30
178 Sihttase arvutatud uuringu EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 stsenaariumide põhjal. 179 Lk 61 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 180 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside 181 Tehnilise läbilaskevõime N-1 hinnang 2023. aastaks. Elering. EESTI GAASIÜLEKANDEVÕRGU ARENGUKAVA 2023-2032. 182 Kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_204/default/table?lang=en 183 Mitte-kodutarbija hind https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205_c/default/table?lang=en
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
56
LISA 6. KAASAMISPROTSESS
ENMAK 2035 koostamist ettevalmistavad tegevused toimusid jaanuarist 2022 kuni aprillini 2023 eelkõige huvirühmi kaasavate töörühmade kaudu, ENMAK 2035 eelnõu esimesed tööversioonid koostati järkjärgult vastavalt a. kaasamise käigus huvirühmadelt ja b. KSH ja mõjude hindamisest laekunud ettepanekutele maist 2023 kuni maini 2025. Seejuures viidi KSH läbi 2,5 aasta jooksul vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse184 nõuetele. ENMAK 2035 eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi ning kavandatakse arutelude järgselt esitada heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele detsembris 2025.
Huvigruppe on kaasatud ENMAK 2035 eelnõu koostamisse ENMAK 2035 koostamise ettepaneku, ettevalmistavate töörühmade ja eelnõu esimese kolme tööversiooni koostamise käigus. ENMAK 2035 koostamise ettepaneku koostamisel ja ENMAK 2035 eelnõu koostamise ettevalmistamisel185 ning ENMAK 2035 eelnõu tööversioonide186 koostamisel toimusid järgmised kaasamised:
Tabel 6.1 ENMAK 2035 kaasamise ajakava.
Ajakava Kaasamine ENMAK 2035 eelnõu koostamise etappides
ENMAK 2035 eelnõu Riigikogus ja Vabariigi Valitsuses juuli kuni detsember 2025:
Dets 2025 Riigikogust laekunud ettepanekute alusel täiendatud ENMAK 2035 eelnõu kuues versioon esitatakse heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele
Okt-nov 2025 ENMAK 2035 eelnõu arutelud Riigikogus
September 2025 ENMAK 2035 eelnõule kooskõlastamisel laekunud ettepanekute alusel täiendatud viies tööversioon Vabariigi Valitsusele
ENMAK 2035 eelnõu esimese nelja tööversiooni koostamine mai 2023 kuni mai 2025187:
Juuli 2025 ENMAK 2035 eelnõu neljas tööversiooni ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis
20.05.2025 ENMAK 2035 eelnõu kolmanda tööversiooni 13.11.2024 täienduste, mõjude hindamiste ja analüüside tutvustus ja arutelu ministeeriumide ühishoones
Dets 2023-apr 2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ja hiljem laekunud ettepanekud (ENMAK 2035 eelnõu kolmandale tööversioonile 13.11.2024 laekunud ettepanekud ENMAK 2035 neljanda tööversiooni lisas 6.2)
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu kolmas tööversioon 13.11.2024 KSH aruande avalikul väljapanekul ettepanekute esitamiseks (ENMAK 2035 eelnõu teisele tööversioonile 21.03.2024 laekunud ettepanekud ENMAK 2035 kolmanda tööversiooni 13.11.2024 lisas 6.2188)
17.12.2024 ENMAK 2035 eelnõu KSH aruande avalik arutelu
15.11-9.12.2024 ENMAK 2035 eeönõu KSH aruande avalik väljapanek
8.05.2024 ENMAK 2035 eelnõu teise tööversiooni 21.03.2024 täienduste tutvustus ja arutelu ministeeriumide ühishoones
21.03.2024 Kliimaministeeriumi poolt aprilli lõpus 2024 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks saadetud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande aluseks olev ENMAK 2035 teine tööversioon 21.03.2024
20.11.2023 ENMAK 2035 esimese tööversiooni 17.11.2023 tutvustamine ja arutelu ministeeriumide ühishoones
21.09.2023 KSH programmi avalik arutelu
23.08-13.09.2023 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad189 KSH programmi avalikul väljapanekul
ENMAK 2035 ettevalmistavad tegevused jaanuar 2022 kuni aprill 2023190
8.03.2023 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmades arutatud poliitikainstrumentide ettepanekute aruande tutvustamiseks veebis ja ministeeriumide ühishoones
184 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja 185 Kohtumised | Energiatalgud 186 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 187 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 188 ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule 189 Hinnatavad energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja tehnoloogiad.docx 190 Kohtumised | Energiatalgud
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
57
22.11.2022 ENMAK 2035 kaasamisseminar töörühmade esimeste tulemuste tutvustuseks: probleemsed teemad, teekaartide valik, eesmärgid ja mõõdikud
16.06.2022 ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade191 avakohtumine
Apr-okt 2022 töötubade programm "Kliimamuutus ja energiajuhtimine kohalikus omavalitsuses"
22.02.2022 kliimaneutraalse elektritootmise uuringu raames koostatavate teekaartide tegevuskavade sisu tutvustus ja arutelu
18.11.2021 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ENMAK 2035 koostamise ettepanek (sh kooskõlastustabel)192
14.12.2021 veebikohtumine ENMAK 2035 koostamise protsessi kavandamiseks
5.10.2021 veebikohtumine „ENMAK 2035 koostamise ettepanek“, mille raames arutati ENMAK 2035 koostamise ettepanekule laekunud mõtteid ning kommentaare ja anti ülevaade edasistest tegevustest
14.06.2021 veebitöötuba „Energiamajandus aastal 2035“
6.1 ENMAK 2035 ettevalmistavad töörühmad
ENMAK 2035 ettevalmistamiseks viidi läbi töörühmad kolmes valdkonnas: energiajulgeolek, taastuvenergia ja energiatõhusus193. Töörühmade tulemused kirjeldati kolmes aruandes: 1. aruanne kirjeldas energiamajanduse hetkeolukorra, peamised kasutatavad alusallikad ning kaasamismetoodikad, 2. aruanne, kus seati teadaoleva tänase olukorra ja valdkonna sihtide põhjal energiamajanduse eesmärgid ja mõõdikud, 3. aruanne poliitikainstrumentide analüüsi ja lõpliku määratlemise kohta. Kokku osales lisaks analüüsimeeskonna ekspertidele poliitikainstrumentide analüüsis 73 osalejat, esindades eri valdkondade huvigruppe: regulaator, järelevalve, ettevõtlus, keskkond, teadus ja tarbija. Kokku toimus ENMAK 2035 ettevalmistamisel 12 töörühmade seminari ja kaks laiemat kaasamisseminari (22.november 2022 ja 8.märts 2023)194.
Töörühmade põhimõtted:
1. ENMAK 2035 koostamise ettepanekus toodud probleemidele ja küsimustele leitakse lahendused 2. Lahendused peavad olema rakendatavad mh planeeringute, kohalike energia- ja kliimakavade
kaudu 3. Olulised on nii suur- kui väikeenergeetika (sh salvestus, tehisintellekt, multi-energiakandjatega
tarkvõrk, virtuaalelektrijaamad, energiakogukonnad) perspektiivid ning võrgutugevdamise vajadused
4. Lähtekohaks on alusuuringutes koostatud prognoosid, seonduvad (sh ettevõtjate) arengudokumendid, olemasolevad ressursid (sh maakasutuse mitmekesistamine, kriitilised maavarad, ringmajandus) ja kohalike omavalitsuste võimestamise vajadus
5. Ambitsioonikus võimaldab arvestada tulevikus Euroopa Liidu nõuete karmistumist, võimalike geopoliitiliste ja muude erinevate kriisidega seonduvate riskide maandamise vajadusega
6. Energiamajandus panustab majanduse dekarboniseerimisse aidates kaasa erinevate sektorite energiapöörde kaudu ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks vajalike uute ärimudelite ja kaasneva positiivse sotsiaalmajandusliku mõju võimendamisega
7. Energiasõltumatus tähendab eelkõige energiamajanduse jätkusuutlikkust (taskukohane, varustuskindlus siseriikliku tootmisega ja ühenduste tagamisega, keskkonda arvestav)
8. Keskendumine pikema vaatega tegevuste/poliitikainstrumentidele ajaperioodiks 2025-2035 ning toetuste vajaduse vähendamisele
9. ENMAK 2035 teostamist toetavad rakendusteaduslikud ja sotsiaalteadulikud uuringud (sh TAIE nutikate energialahenduste teekaart)
10. Konsensuse otsimisel täpsustada, mis antud küsimusest sõltub, st mis sõltub arengukavast 11. Erinevate valdkondade süntees ja integreeritus tuleb tagada
191 ENMAK 2035 töörühmade kavandamiseks tuli esitada ENMAK 2035 töörühmades osalemiseks sooviavaldus 192 Dokumendid | Energiatalgud, Vabariigi Valitsuse tegevuspogramm 2021-2023 (lõplik).xlsx 193 ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 194 Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
58
ENMAK 2035 ettevalmistamisel lähtuti erinevatest alusdokumentidest (joonis 6.1), mida analüüsiti ja mille alusel pakuti välja ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade poolt ENMAK 2035 eesmärgid, mõõdikud ja poliitikainstrumendid195.
Joonis 6.1. Arengukava koostamise sisendid.
Eesmärkide, mõõdikute ja poliitikainstrumentide välja töötamise etapid:
1. 2020-2023 teostatud uuringutes196 modelleeritud, turgu ja energia tarbimist arvestavad kliimaneutraalse energiatootmise ja energiatõhususe stsenaariumid ja tegevuskavad, muud asjakohased analüüsid;
2. Septembrist 2022 kuni aprillini 2023197 koostatud ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade eesmärkide, mõõdikute ja poliitikainstrumentide ettepanek;
3. Mai-oktoober 2023 mõju hindamiste aluseks olevad hinnatava energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad198
4. Novembris 2023 vastavaks tunnistatud keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) programm 5. Mais 2024 KSH aruanne ja muude mõjude hindamine 6. Juunis 2024 ENMAK 2035 eelnõu täiendamine vastavalt KSH ja muude mõjude hindamise
tulemustele
ENMAK 2035 alusuuringud, sh Euroopa Komisjoni toel:
• Transitioning to a climate-neutral electricity generation (REFORM/SC2020/068)
• Transitioning to a carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050 (siseriiklik rahastus) • Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (DG REFORM)
• Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia (REFORM/SC2022/067)
Alusuuringutes koostatud stsenaariumide ja tegevuskavade alusel täpsustati eesmärke ja sihttasemeid ning kavandati poliitikainstrumendid:
195 Töörühmade töödokumendid ENMAK töörühmade töödokumendid | Energiatalgud 196Kliimaministeeriumi energeetika analüüsid ja uuringud https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja- uuringud?view_instance=0¤t_page=1#uldine ja energiatalgud.ee koondatud uuringud https://energiatalgud.ee/Tehtud_uuringud?category=1688 197 ENMAK 2035 töörühmade aruanded https://energiatalgud.ee/node/8928?category=1713 198 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
59
Joonis 6.2. Poliitikainstrumentide aluseks olevate stsenaariumide ja tegevuskavade koostamine.
Eesmärgid, mõõdikud ja poliitikainstrumendid töötati välja alusuuringute ja läbi viidud töörühmade
tulemuste alusel. Kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel on arvestatud järgmiste seostega:
Joonis 6.3. Alusuuringute omavahelised seosed.
ENMAK 2035 koostamisel leiti vastused järgmistele põhiküsimustele:
• Milliseid energiamajanduse rohestamise tehnoloogiaid ning millises ajalises järjestuses tuleks rakendada/hoogustada? Elektrienergia tootmisel rajatakse esimeses järjekorras vajalikus mahus maismaatuule- ja päikesepargid ning akupargid,. Ilmastikust mittesõltuva tehnoloogiana rajatakse aastaks 2029 üleminekukütusena maagaasi kasutavad jaamad võimekusega perspektiivis toota taastuvgaasidest (biometaan, rohevesinik) elektrienergiat. Hoonete renoveerimisel tuleb luua võimekus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks, soojuspumpade ja -salvestite kasutusele võtuks. Tööstuse ja serveriparkide heitsoojus tuleb kasutada ära soojuse tootmisel. Alternatiivsete transpordikütustena suureneb eelkõige taastuvelektri ja biometaani kasutus.
• Kui realiseeritav on toetusvaba energia tootmine arvestades kliimaambitsiooni tõstmist? Elektrienergia tarbimise katmine 100 % puhta energiaga ei ole toetusteta realiseeritav aastaks 2030, turupõhiselt tuleb see hiljem. .
• Kuidas üleminekul kliimaneutraalsele energiatootmisele tagada energiajulgeolek arvestades seejuures erinevaid loodus-, riigikaitselisi jt julgeoleku tagamisega ning riigi teiste eesmärkidega seonduvaid piiranguid (sh nt tuuleparkide puhul mõju ennetamine Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitseväe seiresüsteemidele)? Puhta energia tehnoloogiad on tänaseks piisavalt arenenud, et saame neid juhitava võimsuse rajamisel kasutusele võtta (nt taastuvgaasil töötavad gaasielektrijaamad). Taastuvelektri tootmise lisandumise tõttu tuleb tõsta elektrivõrguga liitumise võimekust. Erinevate piirangutega arvestamiseks kavandatakse taastuvenergia tootmine üld-, detail- ja eriplaneeringutega, mille käigus hinnatakse taastuvenergia arendamisega seonduvad piirangud ja mõjud.
• Milliseid investeeringuid, millises mahus ja kelle poolt tuleb teha taastuvenergia eesmärkide
2050 energiajulgeoleku tagamine kliimaneutraalse
energiatootmisega
2035 energiajulgeoleku, taastuvenergia,
energiatarbimise eesmärkide täpsustamine
Kliimaneutraalse elektritootmise
stsenaariumid ja tegevuskavad
Süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse stsenaariumid ja
tegevuskavad
Gaasivõrgu dekarboniseerimise
stsenaariumid ja tegevuskavad
Energiatõhususe stsenaariumid ja
tegevuskavad (sh Fit 55 vs REKK 2030)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
60
täitmiseks ja tõstmiseks? Taastuvelektri tootjad on peamine sihtrühm, kes vähempakkumistel osalemise kaudu on rajanud ja rajab uued tuule-, päikse-, akupargid. Taastuvelektri eesmärgi täitmiseks tuleb toota elektritarbimise mahus taastuvelektrit tuulest ja päikesest, võtta kasutusele taastuvelektri salvestustehnoloogiad. Küttes tuleb maagaasi asemel järjest enam kasutada bioenergiat, keskkonna- ja heitsoojust. Investeeringute ülevaade on toodud ENMAK 2035 eelnõus.
• Kas põlevkivist elektri tootmisest loobumisel on vaja rakendada meetmeid, et mitte suurendada sõltuvust elektritarnetest teistest EL liikmesriikidest? Jah, peamine meede on gaasivõrgu dekarboniseerimine vähendamaks sõltuvust imporditavast maagaasist. Põlevkivi asemele peame rajama piisavalt juhitavaid tootmisseadmeid, et tagada varustuskindlus (1200-1600 MW aastaks 2035). Kuna täna ainus tehnoloogia juhitavate võimsuste tagamiseks on gaasielektrijaam, tuleb tagada mitmekesine taastuvgaaside portfell arendades seejuures välja siseriiklikku tootmist ning mitmekesistada taastuvgaaside import.
• Kuidas maksimeerida kohalik energiatootmise potentsiaal, sh seonduva maakasutuse planeerimine energia tootmisalade ja looduskaitseliste ning põllumajanduslike alade kooskasutuseks ning kuidas tagada nende eesmärkide rakendamiseks vajaliku kompetentsi olemasolu? Potentsiaal realiseeritakse kohalike omavalitsuste, kohalike kogukondade, planeerijate ja arendajate koostöös. Niipalju kui võimalik tuleb kohapeal taastuvelektrit ja võimaluse piirides ja taastuvgaase toota. Kompetentsi olemasolu ja vajadust täpsustab OSKA tööjõu uuring199.
• Kuidas majanduskasvu kontekstis vähendada riigi energiatarbimist? Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe meetmete rakendamise ja taastuvenergia kasutusele võtuga, hoonete rekonstrueerimine kavandatud mahus, transpordi üleminek alternatiivkütustele, ettevõtetes energiajuhtimissüsteemide rakendamine aitavad vähendada energiatarbimist kompenseerimaks võimaliku majanduskasvuga kaasnevat energiatarbimise kasvu. Elektrifitseerimine võimaldab energiat tõhusamalt tarbida, nt elektritranspordile üle minnes või soojuspumpade kasutusega küttes ja jahutuses.
• Milline on sektorite potentsiaal energiatõhususe suurendamisel ja tarbimise vähendamisel? Potentsiaal hinnati uuringuga Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia200, mille kohaselt on energiatõhususe direktiivi 2030. aasta sihttasemete täitmiseks vaja rakendada energiatõhususega seotud investeeringuid hoonete, transpordi, tööstuse ja põllumajanduse sektorites kokku 13,3 mlrd euro mahus, 9,1 miljardit eurot läheb ehitussektorisse, 0,4 miljardit eurot tööstusesse ja 2,6 miljardit eurot transpordisektorisse. Täiendavad 1,2 miljardi euro suurused investeeringud tulevad erinevatest sektoritest (ehitus ja transport) tänu kütuste maksustamisele. 5 miljardit eurot kogu investeerimisvajadusest tuleb avaliku sektori vahenditest (toetused ja abi, aga ka investeeringud avalikku infrastruktuuri ja tegevusse). Arvestades suuri riiklike ja erainvesteeringuid, on vaja kaasata nii avalik kui ka finantssektor ja tuleb kasutada mitmesuguseid rahastamisvahendeid - alates fondidest, toetustest kuni laenude ja garantiideni. 88% investeeringutest tuleb teha ajavahemikul 2025-2030. Sellise kava teostatavus ei ole ilmne ja on väga keeruline, kuna EEDi sihttase on väga ambitsioonikas. Ehitussektoris eeldab see hoonete renoveerimise jätkamist vajalikus mahus, tööstuses vabatahtlike lepingute sõlmimist, transpordis ühistranspordi ja kergliikluse infrastruktuuri investeeringuid ning sõidukite ja kütuste maksustamist.
• Kuidas parandada energiatõhususe investeeringute tasuvust? Igasugused poliitika- ja muud meetmed on vajalikud, et liikuda energiatõhususe pideva kasvu suunas kõigis Eesti sektorites. Kiirete muutuste ja investeeringute stimuleerimiseks on vaja toetuskavasid (hoonete renoveerimiseks, tõhusamate tööstusprotsesside või sõiduautode alternatiivide kasutamise stimuleerimiseks), kuid neid on võimalik rakendada ainult lühiajaliselt rahaliste vahendite piiratuse tõttu (avaliku sektori kulud). Regulatiivsete meetmete eesmärk on viia turusignaalide abil läbi järkjärgulised, kuid pikaajalised muutused. Nende rakendamine nõuab rohkem aega ja nende puhul tuleks pöörata tähelepanu haavatavatele majapidamistele201.
• Energiatõhusus vs energiapiisavus – kuhu peaksime kliimaneutraalsuse suundumuste raames
199 Tuuleenergeetika | OSKA uuringud 200 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 201 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary_EE.pdf (energiatalgud.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
61
liikuma? Energiatõhusus on eelduseks energiapiisavuse202 tagamisel. Energiatõhususe meetmete rakendamisega on arvestatud kliimaneutraalse energiatootmise kavandamisel.
6.2 Asjaomaste asutuste ettepanekud ENMAK 2035 eelnõule seisuga
13.11.2024 vastustega
Tabel 6.2 ENMAK 2035 eelnõu versioonile seisuga 13.11.2024 laekunud ettepanekute vastused.
Ettepanek Vastus
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 09.12.2024
Vastused:
ENMAK 2035 üldeesmärk peab selgelt väljendama, et energiamajandus soodustab majanduse konkurentsivõime kasvu. Praegune eesmärk suunab „kindlale“ energiamajandusele, mis jääb terminina ebaselgeks, ning kliimapoliitika kooskõlale, mis eesmärgina jääb ebaselgeks, kuna erinevate riigi strateegiate vahel peab olema kooskõla igal juhul. Veelgi enam, eelneva lõigu põhjal võiks järeldada, et tegemist on ühe ja sama sisuga, kuna „kindla energiavarustuse tagamiseks kliimaneutraalse energiatootmisega“ korral viidatakse vaid KHG heite vähendamisele ja selle saavutamiseks olulistele tegevustele. Samas tekitab Eesti ühiskonnas enim muret just Eesti majandusolukord ja julgeolek. Seetõttu pakume üldeesmärgi sõnastust: „Eesti energiamajandus kasvatab majanduse konkurentsivõimet ja soodustab kliimapoliitiliste eesmärkide täitmist.“.
Osaliselt arvestatud. Üldeesmärk on ümber sõnastatud.
Samuti vajab tööd alaeesmärkide saavutamise tervikliku lähenemise kujundamine. Hetkel on alaeesmärkide all välja toodud küll häid lähenemisi, aga ei selgu, kuidas need moodustavad terviku, aidates alaeesmärgi täitmiseni jõuda.
Arvestatud. Lisatud alaeesmärkide täitmisega seotud kavandatud tegevusi täpsustav joonis ptk 2.3. Kavandatud tegevuste panus alaeesmärkidesse on näidatud tabelites 3.3, 4.2, 5.3.
EESTI JÕUJAAMADE JA KAUGKÜTTE ÜHING 09.12.2024 NR. 20 Vastused:
1. Arengukava eelnõus on väga suure detailsusega välja toodud elektrienergia valdkonnas planeeritavad meetmed ja investeeringud. Kahjuks pole sama detailselt välja toodud soojus-jahutusmajandusega seotud tegevused, mis omakorda võib kaasa tuua olukorra kus vajalik tähelepanu hajub. Näiteks ulatuvad mitmete tabelis 5.3 välja toodud kavandatud tegevusete ja poliitikainstrumentide lõpptähtajad arengukava ajaraamist välja ning samuti pole need tabelis 9.1 maksumuse prognoosis detailsemalt avatud. Seetõttu jääb hetkel pisut arusaamatuks, et mil viisil, mis tegevuste ja finantseerimisallikate toel näeb arengukava ette kaugküte eelisarendamist linnalistes piirkondades, ca 500km kaugküttevõrkude rekonstrueerimist, ca 120 km kaugjahutuse torustikku rajamist, keskkonna ja heitsoojuse suuremat kasutamist ning 2,4 TWh soojusenergia tootmist soojuspumpade abil. Selguse ja õiguskindluse huvides palume selles osas arengukava eelnõu täpsustada.
Osaliselt arvestatud. Linnalistes piirkondades eramajade liitmine kaugküttevõrguga on täna juba osaliselt tänaste toetusmeetmetega kaetud. EIS-il oli näiteks väikeelamute rekonstrueerimistoetus, mille raames toetatakse ka kaugküttevõrguga liitumist. KIK juba toetab soojustorustike ehitamist ja rekonstrueerimist. Ka osad omavalitsused toetavad kaugküttevõrguga liitumist. Ei ole selge kas uue toetusmeetme välja töötamine oleks kulutõhusam olemasolevatele meetmetele lisavahendite leidmisest. Maksumuse prognoosis on toodud täna teada olevad toetusmeetmed ja toetusvajadused, samas on täna veel täpsemalt planeerimata EL uue finantsperioodi toetusmeetmed alates aastast 2028.
2. Arengukavas on viidatud, et aastaks 2035 soovitakse tagada 1200 MW juhitava elektritootmisvõimsuste olemasolu. Selle eesmärgi täitmisesse saaks väikeses
Selgitame. Sellele küsimusele saab vastata pärast sagedusreservide hanke tulemuse selgumist III kvartalis 2025.
202 Energiapiisavus tähendab, et igal ühiskonna liikmel on ligipääs energiateenustele, mida neil vajaduspõhise, mitte “tahtmispõhise”, heaolu garanteerimiseks vaja on sellisel viisil, et energiasüsteemi toimimine ei ületa keskkonna taluvuspiire
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
62
mahus panustada ka kohalike koostootmisjaamade rajamine, aga ainult juhul kui riiklik energiapoliitika seda toetaks. Koostootmispotentsiaali maksimaalselt ära kasutav hajaenergeetika võimaldaks mitme arengukava eesmärgi täitmist samaaegselt - toota energiat elanike lähiümbruses, parandada energia varustuskindlust ning vähendada läbi kaugküttesoojuse kasutamise ka elektrienergia tiputarbimist. Samuti vähendaks see riski, kus maagaasi kasutamine nn tipukoormusjaamades muutuks keskkonnanormide rakendumisel võimatuks (nt tabelis 2.1 nähakse ette, et aastal 2035 on taastuvgaasi osakaal Eesti energiaportfellis kõigest 33% (1TWh)). Samuti on arengukavas ja KSH aruandes läbivalt viidatud biomassiga seotud võimalikele täiendavatele piirangutele, mistõttu on kriitiliselt oluline, et varustuskindluse normiks vajalik 1200 MW juhitavaid võimsusi ei tähendaks piiratud kättesaadavusega biomassi masspõletamist Narva elektrijaamade blokkides.
3. Arengukava võiks veel selgemalt välja tuua, et kuidas on plaan soojus-jahutusmajanduses läbi regulatsioonide, keskkonnatasude jms suunata arenguid suurema taastuvenergia kasutamise ning kliimaneutraalsuse suunas. Värske taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi ning ka ehitiste energiatõhususe direktiivi eesmärkide kulutõhus täitmine on võimalik saavutada kaugkütte-kaugjahutuse levikut soosides sh tuleks kindlasti vältida sellele trendile vastu töötavaid tegevusi. Kriitilise tähtsusega on kaug- ja lokaalenergia sektori tasakaalustatud arendamine, sest vastasel korral pole arengukava lõppeesmärkide saavutamine ettenähtud ajaraamis saavutatav ning arengud võivad liikuda soovimatult hoopis vastupidises suunas (kogu soojussektori suurus on tabelis 9.1 välja toodud 11,3TWh, millest kaugküte-kaugjahutus moodustavad tugevalt alla poole). Praktikas ei olegi sageli probleemiks niivõrd otsesed toetusmeetmed, kuivõrd kaudsed fossiilkütustele eeliseid andvad erisused. Negatiivse näitena saab välja tuua 01.07.2024 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatuse, kus drastiliselt tõusnud CO2 tasu rakendus üksnes kaugkütteettevõtjatele ehk peegeldub üksnes kaugkütte tarbijahinnas. Arengukava eesmärgina kirjeldatud kaugkütte eelisarendamist peab toetama ka maksupoliitika. Samamoodi võib mõjuda katelseadmete registreerimiskohustuse rutakas lõdvendamine, mis peaks olemas tasakaalus ehitisregistri arengute ning kohalike omavalitsuste võimekusega protsesside suunamisel. Korrigeerimist vajab maagaasi varumakse mehhanism, mida rahastavad suures osas just kaugkütte tarbijad (ilma sisulise võimaluseta seda varu kasutada) ning mis seetõttu ei anna keskkonnaeesmärkide saavutamiseks õigeid signaale. On tänuväärne, et sama põhimõte on sisse toodud värske kliimakindla majanduse seaduse eelnõusse, mille järgi peaks koostatavas kliimaaruandes sisalduma analüüs toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Selline eesmärk ei peaks piirduma üksnes analüüsi tegemisega,
Arvestatud. ETS ettevõtetele täiendavaid CO2 nõudeid ei rakendata. Kaugküttele piirangute seadmisel tekivad eelised lokaalküttelahendustele, mis vähendab kaugküttega liitumist. Soojusetootjad kaugkütteseaduse tähenduses maksavad jätkuvalt 25 eurot/t (kuni ETS 2 rakendumiseni 2027. aastal). Lokaalkütteseadmed CO2 tasu maksma ei pea, kuna pole soojuse tootjad. Puitküttel on CO2 tasu määr 0. Keskkonnatasude seaduse muudatusega CO2 tasu rakendada 1-5 MW lokaalkütteseadmetele (nt ärihoonetes) on kaalumisel. Hoonete sektoris (lokaalkütteseadmed) ja soojuse tootmises peab alates aastast 2040 CO2 neutraalsed kütused ehk fossiilkütuseid ei kasutata.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
63
vaid sätestada tuleks ka ambitsioonikas tähtaeg sedalaadi vastuoluliste erisuste kaotamiseks. Teeme ettepaneku selles osas ka ENMAKi eelnõu täiendada.
4. Selgusetuks jääb, et mis eeldusel püsib ning kuidas realiseerub arengukava (lk 5) kindlas kõneviisis esitatud väide, et alates 2050.aastast ei saa kliimaneutraalseks energiatootmiseks enam kasutada KHG heite sidumiseta puitu jm biomassi, biogaasi, taastuvgaasi ning siis tagatakse energiavarustus tuule-, päikse-, vesiniku-, tuumaenergia jm tulevikukindlate energiakandjate baasil. Praegu kehtivad regulatsioonid sellist piirangute ette ei näe. Samuti ei näe seda ette selle väite juures olev viide. KHG heite sidumise raamistik on alles välja töötamisel ning on ebaselge, millal ja millisel moel see kehtima hakkab. Metsarikkas Eestis on säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi kasutamine igati kooskõlas kliimaeesmärkidega ja ringmajanduse põhimõtetega ning sellel on oluline roll soojusenergia ja ka juhitava elekterenergiatootmisel (nt on ühe arengukava tegevusena välja toodud võimalus biomassi kasutamiseks Ida-Virumaa linnade soojusvarustuse tagamisel). Samuti on kavas toodud viide, et lokaalküttesektoris on eelduslikult 2035. aastal biomassi osakaal 70%, elektri osakaal 21% ning fossiilide osakaal 7%. Nii suurest biomassi osakaalust tulenevalt on eeltoodud väite kontekstis ebaselge, et kas ja kuidas on planeeritud biokütustest väljumine lokaalkütte sektoris võimalike KHG piirangute tekkel.
Nõustume. Praegune regulatsioon ei näe ette, kuid tõenäoliselt tulevikus ses osas regulatsioon täpsustub. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu
seisuga 2.12.2024 täpsustab terminid Microsoft Word - 29112024 kliimaS_EN Alates 2050 teoorias kliimaneutraalseks KHG heitega biomassi kasutust tõenäoliselt ei loeta, see on väike kogus, mida saaks kompenseerida, nt süsinikunegatiivse kütuse kasutuse lahendus läbi sertifitseerimisega. See teema on mõjutatud Euroopa Komisjoni regulatsiooni muudatustest.
5. Soojusmajanduse suuremaks elektrifitseerimiseks tuleb soodustada soojuspumpade laiemat kasutuselevõttu kaugküttes ning samaaegselt peab olema tagatud soodsa taastuvelektri pidev kättesaadavus. Kindlasti tuleks rakendada suurtes tööstuslikes soojuspumpades kasutatava elektrienergia vabastamist taastuvenergia tasust ja elektriaktsiisist, sest nende mõlema maksu olemuslik mõte on suunata energiatarbijaid säästlikumale käitumisele, edendada taastuvenergia kasutamist ja vähendada fossiilkütustel põhineva energia tarbimist).
Osaliselt arvestatud. Analüüsime ettepanekut ENMAK 2035 elluviimisel.
6. Jahutussektori dekarboniseerimisel on samuti oluline soodustada kaugjahutuse levikut oluliselt laiemas mahus, sest suurtes tootmisseadmetes on võimalik kasutada väiksema keskkonnakoormusega jahutusgaase nt jahutusainena taaskasutada kokku kogutud CO2-de.
Selgitame. Uus F-gaaside määrus (EL) 2024/573 suunab kasutama väiksema GWP-ga F-gaase ning loodussõbralikke alternatiive (CO2, NH3, HC-d). F- gaaside vähendamine toimub kvoodisüsteemi ja erinevate turule laskmise keeldude kaudu. Lisaks suunab määrus olemasolevate seadmete hoolduses kasutama suuremal määral ringlussevõetud ja taasväärtustatud F-gaase. Täna ei koguta andmeid alternatiividega seadmete kohta, sest FOKA-sse peavad registreerima ainult F- gaasi sisaldavad seadmed. Kui süsteem mõne alternatiivse gaasi peale ümber ehitatakse, siis vastavat andmestikku meil ei ole.
7. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu näeb ette kliimaneutraalse soojus-jahutusmajanduse saavutamise aastaks 2040. Selles vaates on kõige kriitilisem küsimus heitmete allokeerimise täpsustamine ning kokku leppimine. Eurostati juhendid ja Euroopa komisjoni soovitused näevad ette, et kaugküttevõrkudes kasutusele võetud vältimatule
Arvestatud osaliselt. Heitsoojuse kasutamisega seotud abinõude välja töötamine on eraldi töös olev protsess, mida pole vajadust eraldi ENMAK-is välja tuua. Lisas 1.1.3.2 on heitsoojuse kasutust täpsemalt kirjeldatud.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
64
heitsoojusele omistatav eriheide on alati 0, sest tegemist on vältimatu kõrvalsaadusega, mis ilma kaugkütte- kaugjahutuse võrgu olemasoluta jääks kasutamata ning hajuks keskkonda. Sama printsiipi tuleb rakendada nii põlevkivitööstuse, jäätmepõletuse, töötleva tööstuse ning ka andmekeskustest jne eralduva heitsoojuse kasutamisel. Palume leida võimalus, et ENMAKis oleks selgemini välja toodud heitsoojuse kasutamisega seotud abinõud ja stiimulid.
8. ENMAK tabelis 2.1 on indikaatorina välja toodud kõige kallima kaugkütte hinna suhe keskmise kaugküttevõrgu hinda, mis ei ole meie hinnangul kõige mõistlikum indikaator. Teeme ettepaneku, et indikaator käsitleks kaalutud keskmist kaugküttehinda või siis esitletaks võrdlus elektri hinna suhtes.
Arvestatud osaliselt. Piirdume soojuse hinna osas järgmises eelnõu versioonis ühe mõõdikuga „Võimetus hoida kodu piisavalt soojana, %“
9. ENMAKi eelnõu maksumuse prognoos näeb kümneaastasel perioodil ette soojus-jahutussektori koondinvesteeringuid 1,070 mld eurot (Tabel 9.1). Samuti on tabelis 9.2 märgitud, et kaugküttesektori investeeringutoetusteks on tänase seisuga planeeritud kõigest 29 mln eurot, millest enamus on teadaolevalt tänaseks ka projektidega kaetud. Seega võib eelnõu maksumuse prognoosist mõista, et ülejäänud investeeringute esilekutsumine peaks toimuma turupõhisel (mahukad investeeringuid nii uute tootmis- ja salvestusseadmete rajamiseks, võrkude renoveerimiseks kui ka heitsoojuse kasutuselevõttu võimaldavate lahenduste väljatöötamiseks jms). Hinnanguliselt on seega tulevikuvajadus ca 5 korda suurem, kui näiteks on soojusmajanduse valdkonda investeeritud ajavahemikul 2014 – 2024 struktuurivahendite toel. Selleks, et need ambitsioonikad eesmärgid reaalselt saavutada tuleb lisaks ettekirjutustele, sanktsioonidele ja regulatsioonidele mõelda ka turuosaliste motiveerimise peale (näiteks läbi kõrgema WACCi määra või siis regulatsioonis ettenähtust efektiivsema majandamise tulude lubamise teel vms). ENMAKis soovitud arengu jätkumiseks on kriitilise tähtsusega, et regulaatori poolt lubatud tulunorm ehk kaalutud keskmise kapitali hind (WACC), mille alusel toimub kaugkütte hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamine, oleks kujundatud õigetel eeldustel (tänane WACCi määr ignoreerib täielikult tulumaksu komponenti, mis on samuti üha olulisem olukorras, kus madalam tulumaksumäär on ära kaotamisel ning tulumaks tervikuna tõuseb 22%-ni). Energeetikas on igasuguste investeeringute tasuvusaeg väga pikk, mistõttu on vajalik kindlus, et regulatiivses keskkonnas ei toimu nende tasuvusperioodil investeeringu tegemise ajal kehtinud eeldusi oluliselt muutvaid arenguid ning eriti mitte tagasiulatavaid muudatusi.
Selgitame. Ettepanek eeldab Konkurentsiameti metoodika muudatust, sh seonduvaid uuringuid. Regulatiivseid muudatusi 10 aasta vaates ei saa välistada. Kaugkütteseaduse muudatusettepanekud seoses viidatud vajaliku kindluse loomisega tuleb teha kaugkütteseadusele.
KESKKONNAAMET 09.1.2024 NR 6-5/24/9041-4 Vastused:
1. ENMAK 2035 joonise K1 kohaselt kasutati 2022/2024. aastal energiaallikana põlevkivi 1138 MW (38% kõikidest energiaallikatest). Joonise K2 kohaselt kasutatakse 2030. aastal põlevkivi 358 MW (7% kõikidest energiaallikatest). Joonise K3 kohaselt kasutatakse 2035. aastal põlevkivi 272 MW (5% kõikidest energiaallikatest). Sellest tulenevalt jääb mulje, et põlevkivi kasutus väheneb väga suurel määral juba
Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti on eelnõus täpsustatud.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
65
2030. aastal. Võrreldes 2020. aastaga võrreldes langeb põlevkivi kasutus 69%. Samas ENMAK 2035-s korduvalt rõhutatakse, et põlevkivi kasutus elektritootmisel lõppeb aastal 2030. Seega on tekst ning joonised vastukäivad ning ei ole otseselt aru saada, kas põlevkivi kasutamine elektritootmisel peab vähenema juba 2030. aastaks ja kas ENMAK 2035-s toodud vähendamise vahe-eesmärgid on täitmiseks nii põletusseadmete käitajale kui ka nt keskkonnakompleksloa andjale. ENMAK 2035 alaptk-s 2.2 ja samas toodud joonisel on välja toodud, et 2027. aastal väheneb põlevkivi kasutus 499 MW. ENMAK 2035 lisa 1 lk 5 on selgitatud, et 2027. aastal sulgub tõenäoliselt veel 3-4 plokki (koguvõimsusega vahemikus 700-850 MW). ENMAK 2035 joonisel 2.4 on veel välja toodud, et 2029. aastal väheneb põlevkivi kasutus 280 MW. ENMAK 2035 lisa 1 lk 5 on selgitatud, et kuni 2030. aastani on alles ligikaudu 494-660 MW ulatuses põlevkivi. Samas ENMAK 2035 joonisel K2 on märgitud 358 MW. Seega on andmed vastuolulised ning vajavad ühtlustamist. Kokkuvõtlikult on arusaamatu, mis juhtub aastatel 2024- 2030 ning kas ja kuidas peavad põlevkiviplokid võimsusi vähendama ning milliseid meetmeid tuleb selleks rakendada. Juhime tähelepanu, et Riigikohus on 14.03.2024 kohtuse nr 3-20-16571 p-s 20 selgitanud, et: „Kolleegiumi hinnangul järeldas vastustaja ekslikult, et tal pole vajadust arvestada loamenetluses keskkonnakaitse arengukavadest tulenevate eesmärkidega. Riigikohus on märkinud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel peab haldusorgan muuhulgas arvestama keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides (vt RKHKo nr 3-17- 2013/31, p 20; nr 3-20-771/103, p 21).“ Seega tuleb arengukavadest tulenevate eesmärkidega arvestada ka loamenetluses. Palume selgitada, mis kohustusi ENMAK 2035 seab Keskkonnaametile. Kas Keskkonnaametil kui kompleksloa andjal tekib kohustus/õigus load, mis on väljastatud põlevkivi põletamiseks, kehtetuks tunnistada või tekib selline kohustus/alus 2030. aastal?
2. ENMAK 2035 lk 6 on lause: „Aastal 2035 tagatakse Eestis juhitav võimsus tõenäoliselt eeskätt gaasielektrijaamadega, 272 MW Auvere elektrijaam saab töötada uttegaasil ja biomassil ja võib arvestada ka 150 MW täiendavate biomassil töötavate koostootmisejaamadega“. Jääb arusaamatuks, et kas Auvere elektrijaam jätkab pärast 2035. aastat biomassi ja uttegaasi põletamisega ning põlevkivi seal enam ei põletata ja kas see on tehniliselt võimalik? Palume selgitada.
Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti on eelnõus täpsustatud.
3. ENMAK 2035 lk 14 on öeldud, et aastaks 2035 väljutakse põlevkivi otsepõletusest elektrienergia tootmises ja aastaks 2040 põlevkivi kasutuses kütuse ja energiakandjate tootmiseks. Palume täpsustada, et kas see on plaanis realiseerida administratiivsete meetmetega (keskkonnakaitselubade muutmine täiendavalt turupõhistele instrumentidele (ETS) ning võimalikke süsinikuneutraalsust võimaldavaid tehnoloogiaid (CCS) ei aktsepteerita, isegi kui need moodustaks olulise komponendi uue põlvkonna kütuste tootmisahelas. Vajab
Selgitame. ENMAK 2035 seab paika energeetikavaldkonnaga seonduvad suundumused, arvestades kehtivaid ja plaanitavaid nõudeid. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti on eelnõus täpsustatud.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
66
täpsustamist, et kas see eesmärk on absoluutne ehk kui plaanitakse investeeringuid, milles esimese astmena toodetakse põlevkiviõli ja sellest mitte kõik ei lähe kõrgemasse väärindamisse, siis selliseid tegevusi ei lubata. Administratiivse meetmena kaaluda põlevkivienergeetika ja õlitööstuse järgmise perioodi PVT-de koostamist nii, et väljumise säästlik strateegia (tehaste sulgemine) on juba käsitletud.
4. ENMAK 2035 lk 18 on kirjutatud: „Põlevkivi kasutamise kütuse või energiakandjate tootmiseks lõpetamine aastaks 2040 viiakse ellu läbi kliimakindla majanduse seaduse vastu võtmise ning rakendamise, mille kohaselt uusi kaevanduslube põlevkivi kaevandamiseks antakse seaduse jõustumise järgselt vaid põlevkivi kasutamiseks lõpptoodete tootmiseks, mis ei ole kütused ega energiakandjad. Põlevkivitööstuse ümberprofileerumisega seoses on võimalike kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude ennetuseks välja töötatud Ida-Viru õiglase ülemineku territoriaalne kava ning loodud Ida-Viru Õiglase Ülemineku Fond.“ Märgime, et kaevandamislubade eesmärk on hinnata kaevandamisest tekkivat mõju. Põlevkivi põletamiseks väljastatakse keskkonnakomplekslube ning reguleeritakse põletamisega tekkivaid mõjusid. Kui eesmärk on vähendada põlevkivi põletamisega tekkivaid mõjusid, tuleks seda reguleerida muul tasandil. Nt otsene keeld põlevkivi põletamiseks 2040. aastal.
Selgitame. Eestis peab olema igal ajahetkel tagatud piisavalt juhitavaid võimsusi. Seni kuni uut juhitavat võimsust pole rajatud, on vaja olemasolevad alles ja töövõimelisena hoida. Põlevkiviga seonduvat teksti on eelnõus täpsustatud.
EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT 09.12.2024 NR 1-12/24-2 Vastused:
Lk 14: Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035 eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta või taotleda võrreldud dokumendi muutmist).
Riigikohus on enda otsustega (vt näiteks kohtuasja nr 3-20- 1657) pidanud võimalikuks juhtida riiki arengukavades sätestatu baasil: 20. Kolleegiumi hinnangul järeldas vastustaja ekslikult, et tal pole vajadust arvestada loamenetluses keskkonnakaitse arengukavadest tulenevate eesmärkidega. Riigikohus on märkinud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel peab haldusorgan muuhulgas arvestama keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides (vt RKHKo nr 3-17- 2013/31, p 20; nr 3-20-771/103, p 21). Seetõttu ootame me ministeeriumilt selget seisukohavõttu olukorra suhtes, kus ilmneb ENMAK-i vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga. Turuosalised peavad teadma kuidas kavatseb riik selliseid konfliktiolukordi edaspidi lahendada, sest vastasel korral võib selliste konfliktiolukordade lahendamine lõppeda kohtus.
Selgitame. ENMAK 2035 KSH aruanne toob välja võimalikud vastuolud ja nende ennetamise võimalused seoses muude strateegilise planeerimise dokumentidega.
Lk 29: „Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse valdkondlikud arengukavad. Paljudes
Selgitame. Antud ettepanek tuleb esitada kliimakindla majanduse seaduse eelnõule.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
67
valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti 2035“ eesmärke ja mõõdikuid. Menetluses olevas kliimakindla majanduse seaduse eelnõus kavatseb riik vähendada enda KHG vähendamise ambitsiooni võrreldes „Eesti 2035“ tegevuskavas (mida Riigikogu ei kinnitanud) viidatud 8 mln tonniga 2035 aastal. Kuidas kavatseb riik kliimakindla majanduse seaduse eelnõus sätestatud ja „Eesti 2035“ tegevuskavas sätestatud eesmärkide vastuolu edaspidi käsitleda?
EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT (TÄIENDAV) 09.12.2024 Vastused:
Kuigi ENMAK viitab tööstuse kasvu ja investeeringute kooskõlale on investeeringuplaanid etteruttavad ja lahus, vaatamata ENMAK- i enda visioonis sätestatule:
• Visioonis lk 15 on põhimõte: "Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust."
• Visioonis sätestatud põhimõtte ENMAK ülene rakendamine oleks vajalik, kuna just konkreetsete tööstuste toetamine energia tootmislahenduste loomisel hoiaks ära vajaduse elektrivõrgu üledimensioneerimiseks.
Võtame teadmiseks.
• Arengukava põhistsenaariumis peaks nägema ette meetmed vaid kindla tarbimise kasvu ulatuses elektri tootmiseks. Seega ei tohiks üle võimendada ühiskonnale kulukaid elektritootmise ja võrgu arenduse vajadusi ebakindlatel unistustel põhinevat tööstuse kasvu arvelt. Elektri (lõpp)hinna konkurentsivõimelisuse teemat ei ole vajaduspõhiselt käsitletud või analüüsitud Kuigi ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse vajadusele sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs äri- ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise majanduse vaatevinklist ENMAKis puudub ja elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. aasta tööstustarbija elektri koguhind konkurentsivõimeline eksporditurgudel. Täiendav Tõnis Vare kommentaar: ENMAK (table 2.1) seab eesmärgiks saavutada EL-i keskmisest madalam elektri hind. Antud eesmärk on täiesti ebaadekvaatne, sest Eesti jaoks ei oma erilist tähtsust asjaolu, et kas Eesti elektri lõpptarbija hind on madalam kui näiteks Portugalis. Samas on erakordselt tähtis Eesti konkurentsipositsioon tähtsamate ekspordipartnerite suhtes (Põhjala, Balti riigid, Saksamaa jne). Seetõttu on äärmiselt oluline motiveeriv ärikeskkond, mis kohaliku elektritootmise konkurentsipositsiooni kujundab loob eelduseks konkurentsivõimele. Antud teemat ENMAK- is käsitletud ei ole. Kinnitatakse küll, et energiamajandus peab toetama majanduse konkurentsivõimet, aga seda, et ka selle energiamajanduse konkurentsipositsioon peab tagatud olema asjakohase regulatsiooniga jms, seda ENMAKist ei leia. Madala või olematu konkurentsipositsiooniga
Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused taastuvenergiale üleminekuks, salvestite kasutusele võtuks, täiendavad välisühendused loovad eeldused hinnavahe vähenemisele naaberriikidega ja konkurentsivõimelise elektrihinna kujunemisele. Konkurentsivõimeline elektrihind on käsitletud täpsemalt ENMAK 2035 lisas 1.2.10 Sektorite vaheline integreeritus, mh on öeldud, et „…Energiasüsteemi arendamine peab toetama Eesti majandusarengut – kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga tagatakse kasvuhoonegaaside heitevaba, kindel, jätkusuutlik ja konkurentsivõimelise hinnaga energiavarustus majanduse toimimiseks ja heaolu kasvuks….Riigi võimalused aidata ettevõtetel energiakulusid alla tuua on teha võrgu- ja taastuvenergia tasudes erisusi või maksusoodustusi nt tööstusettevõtetele.“ Täna on Eestis elektri lõpphinna soodustusi suurtarbijatel. Võrreldes teiste ettevõtetega on elektrointensiivsetel ettevõtetel madalam elektriaktsiisi määr ja soodsamad võrgutasud suurema energiatarbimisega klientidele. Elektrointensiivsetel ettevõtetel on elektriaktsiisi soodustus 0,5 EUR/MWh. Lisaks sellele on võimalik võita lõpphinnast läbi madalama võrgutasu. Nii on Eleringi ülekandevõrku ühendatud ettevõtetel väiksem võrgutasu kui teistel tarbijatel. Tõsi, selliseid ettevõtteid on väga vähe. Käesolevast aastast on taastuvenergiatasu kõigile 20 % väiksem kui eelmisel aastal (eelmisel aastal 1,05 s/kWh, sel aastal 0,84 s/kWh käibemaksuta). Lisaks annab otseliini rajamine võimaluse täna saada soodsama elektri. Maksuerisuste rakendamine on poliitiline otsus.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
68
energiamajandus ei saa saa pakkuda konkurentsivõimelist hinda reaalmajanduse ettevõtetele.
Lisaks detailsemad elektrihinna teema kommentaarid:
• 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks täiendada sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. Energia kättesaadavuse ja taskukohase ning konkurentsivõimelise hinna tagamine;
Selgitame. Joonist eelnõu uues versioonis ei sisaldu. Selgitame. Konkurentsivõimelist elektrihinda Skandinaaviaga 10 aasta vaates pole võimalik Eestis saavutada, ENMAK 2035 kavandatud tegevused aitavad vähendada hinnavahet. Skandinaavial on odava omahinnaga elektri tootmisel absoluutne eelis.
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks tavatarbija tööstustarbija hinda. Arvestades arengukava ambitsioonikat plaani energiatarbimist energiaintensiivse tööstuse massilise lisandumisega peaks üks alammõõdikutest olema energiaintensiivse tööstuse elektrihind. See annaks hinnasihi investeeringute kavandamiseks nii olemasolevale tööstusele kui uutele kavandatavatele tööstustele.
Selgitame. Mõõdikuna kasutame Eurostati näitajaid, tööstuse elektrihinda statistika põhjal seirata ei ole võimalik.
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt avaneb keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse.
Selgitame. Nimetatud viite lehel tuleb valida „Dimensions“ all Taxes „All taxes and levies included“, selliselt näeb hinda kõigi maksude ja tasudega.
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 GWh aastas Eurostatis statistika üldse puudub. Statistika on puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu puhul, millises kategoorias 15 riiki ei avalda oma andmeid (sh näiteks Soome) ja 4 riiki deklareerivad ilmselge eksitusega tasuks 0 EUR/MWh (sh Eesti). Statistics | Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_p c_205__custom_13991186/default/table?lang=en
Võtame teadmiseks.
• Arvestades ENMAKi ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi, tuleks oluliselt rohkem vaeva näha konkurentsivõimelise hinnataseme väljaselgitamisega, tellides rahvusvahelistelt konsultatsioonifirmadelt vastavasisulise uuringuid, mis muuhulgas võtaks arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas.
Võtame teadmiseks.
• Soome energiapoliitikas on energia maksustamine üks peatükkidest. Arvestades tööstuse kasvuambitsiooni ENMAK’I aluseeldusena, peaks see teema olema kaetud ka ENMAK’is
Võtame teadmiseks.
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK-ita.
Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused seoses elektrivarustusega on toodud eelnõu tööversioonis 13.11.2024 tabelis 3.3, kavandatud tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1, elektri otseostulepingud PPA-d on täpsemalt kirjeldatud lisades 1.1.1.5 ja 1.1.1.7.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav on Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamise aastaks 2030. Seda tegevust tuleks majanduse konkurentsivõime tagamiseks prioritiseerida
Võtame teadmiseks. Nordpool on energiaturuplatvorm, mis kuulub kahele ettevõttele Euronext (66%) ja TSO Holding (34%)203. Ettepanekus jääb selgusetuks, kuidas Eesti saaks sõnaõigust platvormil hinnamehhanismi kujundamisel.
203 About us | Nord Pool
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
69
ja täiendavalt tuleks päevakorda lülitada Eesti sõnaõiguse saamine Nord Pool hinnamehhanismi kujundamisel.
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või vähemalt puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Ühelt poolt eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks massilise uute tööstuste lisandumisega tuua allapoole reguleeritud tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava elektri mahu vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt pikendatakse otseliine. Täiendav Tõnis Vare kommentaar: Liiduna ei evi me optimismi “Balti ja Soome jaeturgude turukorralduse ühtlustamise” osas, sest see on reaalsuses pigem tühipaljas loosung. Samas peame Liiduna äärmiselt tähtsaks seda, et ENMAK-i tekstis oleks selgesõnaliselt kirjeldatud konkreetsed energiapoliitilised eesmärgid energiaintensiivsetele tööstustele, näiteks tasude või maksude diferentseerimised jms.
Osaliselt arvestatud. Täpsustatud arengukava ptk 3. Tööstusele jt suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga seotud maksude ja tasude erisused kavandatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga vastavalt Tööstuspoliitikas204 ja Majandusplaanis205 toodud majandussektorite vajadustele. Energiapoliitiliste eesmärkide seadmine energiaintensiivsetele tööstustele (nt tasude või maksude diferentseerimisel) tuleb kavandada arvestades Euroopa Liidu algatustest Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025.
Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 (Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga: • ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas biomassist toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada punkt: „Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega. Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine tööstuses.“
Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta tööstuse algatuse raames.
Selgituseks ja ettepaneku toetuseks: • Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma
primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is.
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol.“
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja erasektori praegustest killustatud investeeringutest, ning soodustada integratsiooni ja investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil, tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama parema koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste erasektori sidusrühmadega.“ Täiendav Tõnis Vare kommentaar: (taastuva)gaasimajanduse teema on ENMAK-is ebamõistlik ja kantud soovmõtlemisest. Biogaasi tootmise potentsiaaliks öeldaks 1 TWh primaarenergiat aastas. Seda väikest kogust soovitakse kasutada
Mittearvestatud. Vaja luua nõuded ja meetmed taastuvgaasi tulekuks. (nt päritolutunnistus võrgugaasile). Gaasivõrgu dekarboniseerimist tuleb vaadata käsikäes gaasi tarbimise vähenemisega. See tähendab, et fossiilse gaasi asendamise maht taastuvaga on ajas samuti vähenev. Taastuvgaasidena panustavad dekarboniseerimisse nii biometaan, rohevesinik, sünteetiline metaan jne. Niiviisi asendatakse imporditav gaas kodumaise gaasiga. Välistada ei saa puudujäävas osas tulevikus taastuvgaaside importi. Sisepõlemismootorite sõidukite turule lisandumise vähenemisega, vabaneb ajas ka biometaani kasutus transpordis.
204 Tööstuspoliitika | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 205 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
70
elektritootmises (1200 MW gaasijaamu), transpordis, põllumajanduses, tööstuses jm. See 1 TWh on kõikide nende alade vahel jagatuna äärmiselt väike kogus. Ka viited vesiniku revolutsioonist on äärmiselt ennatlikud ehk antud eeldustesse on väga raske uskuda.
ENMAK on ühiskonnale oluliselt kallim, kui kuni 2035. aastani arvutatud toetused summas 2,65 miljardit eurot aastani 2035.
• Nimelt jätkuvad meretuuleparkide ja maismaatuuleparkide toetused ka pärast 2035. aastat, kava tabeli 9.2 kohaselt hinnangulistes summades 130 miljonit eurot aastas + 30 miljonit eurot aastas.
• Arvestades joonisel 7.4 toodud täiendavate võimsuste lisandumist, kestavad maismaa tuuleparkide toetusskeemid vähemalt 7 aastat ja meretuuleparkide toetusskeemid kestavad vähemalt 10 aastat peale ENMAK vaatlus perioodi.
• Seetõttu on ENMAK tabeli 9.2 kohased ja ENMAKis arvestamata toetusmeetmed vähemalt 1,5 miljardit eurot.
Selgitame. ENMAK 2035 kavandab tegevused aastani 2035 ja seetõttu on eelnõus maksumuse prognoos toodud aastani 2035. Eelnõu maksumuse prognoosis peatükis 8 on toodud viide lisale 2, mis sisaldab mh ülevaadet alusuuringutes esitatud kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud investeeringutest.
• Tuuleparkide koguinvesteeringuks on tabelis 9.1 märgitud 2,035 miljardit eurot. Tabeli 9.2 kohaselt plaanitakse toetus 130 miljonit eurot aastas, eeldatavalt 12 aastasel perioodil, mis teeb toetuse kogusummaks 1,56 miljardit eurot. Lisaks muudetakse 50% ulatuses solidaarseks liitumistasud. Arvutuslikult on tulud garanteeritud ca 80%-le investeeringust lisaks elektri turuhinnale. See on turumajanduse olukorras pretsedenditu toetusskeem ühiskonna taskust, milline vajaks olulisemalt põhjalikumat analüüsi, avalikustamist ja kõiki huvigruppe, sh tarbijad sisuliselt kaasavat arutelu. Selgitav taustakommentaar: Eesti ENMAK ambitsioon saavutada 100% taastuvelektri osakaal tarbimisest aastaks 2030 on kliimaeesmärkide kontekstis vaieldamatult tervitatav. Siiski peaks taastuvelektri ambitsioon käima paindlikult ja tasakaalustatult käsikäes majanduse konkurentsivõime arengutega ja mitte ruttama ette Euroopa Liidu üldeesmärkidest, ega lähiriikide ambitsioonidest. Teadaolevalt ei ole sellist ambitsiooni ühelgi naaberriigil (näiteks puudub Lätil, Leedul, Soomel, Rootsil). Täiendav Tõnis Vare kommentaar: Soomel ja Rootsil ei ole põhjust sellist taastuvenergia ambitsiooni kirjeldada, sest ca 95% nende elektritootmisest on juba praegu süsinikuneutraalne ja need riigid räägivad puhtast energiast (clean energy), mitte taastuvenergiast, st nad ongi seal juba kohal sela, kuhu Eesti jõuda soovib. Samas praegune Eesti taastuvelektri eesmärk on ebamõistlikult ambitsioonikas ning sellel põhjusel ka tõenäoliselt äärmiselt kulukas (kuivõrd selle saavutamine eeldab mahukate subsiidiumide/toetuste maksmist). Irooniana on “positiivne” samas see, et Eesti enda 2030 aasta taastuvelektri eesmärki suure tõenäosusega antud mittemotiveerivas ärikeskkonnas ei saavuta.
Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis täiendavaid toetusi energiamajanduse korralduse seaduse riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks ja meretuuleparkide rajamiseks ei kavandata.
1. Soomes on prioriteediks tasakaalu leidmine elektri hinna ja taastuvenergia osakaalu suurendamise vahel, kusjuures elektri taskukohasus on esiplaanil. Soome energiapoliitikas
Teadmiseks võetud. ENMAK 2035 eesmärkide ja kavandatud tegevuste mõõdikuteks on nii elektrihind, energia lõpptarbimine kui -
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
71
on energiaefektiivsus kesksel kohal, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035, samal ajal energiahindu alandades, kaitstes haavatavaid tarbijaid ja tagades varustuskindluse. Lisaks on Soome energiapoliitikas spetsiaalsed tööstustarbijatele suunatud programmid, et üheskoos süsinikuneutraalsust saavutada. Täiendav Tõnis Vare kommentaar: Eesti ja Soome olukorra võrdlemine on sisus keeruline, sest Eestis puudub nähtavas tulevikus tuumaenergia potentsiaal, Soomes moodustab aga tuumaenergia suurima osa elektritootmise portfellist. Eestil puuduvad ka eeldused hüdroenergia kasutusele võtuks Soomega võrreldavas mahus. Samas on kindlasti äärmiselt oluline, et elektriintensiivsete suurtarbijate toetuseks tuleks ette näha igasuguste tasude diferentseerimist jms. Soomes on tööstuste süsinikuvähenduse teekaardid sisendiks energiapoliitika kujundamisele. Eestis vastatakse tööstuse pakkumisele osaleda süsinikuemissioonide vähendamisel ENMAK eelnõu lisas 6, et tööstuse poolt pakutud mõõdetavate üle 20 tuhande CO2 ekvivalendile vastavate süsinikuemissioonide vähendusele “puudub otseselt vajadus toetuse järele ENMAK 2035 eesmärkide täitmiseks”.
primaarenergia tarbimine, lisaks on üheks mõõdikuks energiamahukus sihttasemega jõuda aastaks 2035 alla Euroopa Liidu keskmise taseme. Lisaks on ettevõtjad oma rohetiigri energia teekaardiga näidanud energiatõhususe ja -säästu lahendused Energiatõhusus ja -sääst – Rohetiigri Energia Teekaart 2025
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ENERGEETIKAKOMISJON 10.12.2024
Vastused:
ENMAK 2035-s kavandatud elektrimajanduse arendamine, peaasjalikult seoses ideoloogilise eesmärgiga katta 2030. aastal Eesti sisemaine summaarne lõpptarbimine 100% taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga ning selleks meretuuleelektrile ebavajaliku toetusskeemi rakendamisega, ei taga elektrisüsteemi kestlikku toimet ega ENMAK 2035 seatud ühegi eesmärgi täitmist:
Arvestatud osaliselt. Toetustega seonduvat on uues eelnõus läbivalt muudetud
• Energiajulgeoleku tagamine ja varustuskindlus. Juhitavad tootmisvõimsused kahanevad tasemelt 1808 MW tasemele 1250 MW olukorras, kus tiputarbimine kasvab ning suurte tootmisüksuste nagu meretuuleparkide lisandumine esitab täiendava vajaduse juhitavate tootmisvõimsuste ja süsteemiteenuste järele.
Selgitame. Põlevkivi on kütusena kallis ega pääse turule. Tulevikus peavad juhitavad võimsused tooma odavama elektrihinna. Praegune juhitavate võimuste vajadus on 1000 MW, elektritarbimise kasvades on aastaks 2035 juhitava võimsuse vajadus arvestamata meretuuleparkide rajamist 1200-1600 MW.
• Energia kättesaadavus ja taskukohane hind. Elektri lõpphind ei lange, elektri turuhinnale lisanduvad võrgu tugevdamise, süsteemi tasakaalu tagamise ja taastuvenergia tasud. Hind jääb jätkuvalt kõrgemaks kui Põhjamaades. Elektri hinna arvutustes on aluseks võetud elektritarbimise 2 kordne kasv järgneva 10 aasta vältel ja kolmekordne kasv aastaks 2050. Kasvu mitterakendumisel on dotatsioonide ja toetuste kulu proportsionaalselt suurem olemasolevatel tarbijatel, millel on negatiivne mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Selgitame.. Lähtusime viimases ENMAK 2035 tööversioonis 13.11.2024, Eleringi tarbimise prognoosist 2024. aasta varustuskindluse aruandes. Eleringi tarbimise prognoosil 10,4 TWh aastal 2030 ja 12,2 TWh aastal 2035206 on meretuuleparke tarbimise katmiseks tõenäoliselt vaja,, lisaks arvestasime MKM antud elektri tarbimise kasvuprognoosi,. Uues versioonis elektritarbimise järsu kasvu prognoosi pole arvestatud, eeldame pigem tagasihoidlikumat tarbimise kasvu.
• Keskkonnasäästlikkus. Eesmärgi Taastuvenergia 100 täitmine ei vähenda oluliselt süsinikuheitmeid, valdavalt asendub kodumaine fossiilkütus (põlevkivi) imporditud fossiilkütusega (maagaas). Keskkonnasõbralikuma energiatootmise
Selgitame. ENMAK 2035 ei näe ette kodumaise fossiilkütuse asendamist imporditud kütusega, vaid näeb ette puhtale energiale ülemineku juhitava võimsuse tagamisega piisavas mahus. See tähendab ühe võimalusena gaasielektrijaamade rajamist, mis perspektiivis töötaksid taastuvgaasil.
206 Elering_VKA_2024.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
72
saavutamiseks peame Taastuvenergia 100% eesmärgi asendama 100% CO2 vaba eesmärgi vastu.
1. Päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsuste pea viiekordne kasv (1129 MW-lt- 5600 MW- le aastaks 2035) tekitab soodsatel tuuleoludel mitmekordse üle tootmise, millele puudub majanduslikult põhjendatud ja usaldusväärne turg. Kavandatud tarbimise kasv tulevase energiamahuka tööstuse poolt, arvestades eeldatavaid hindu, ajalisi raame ja juhuelektri ebakindlust, ei ole realistlik. Arvestama peab ka asjaoluga, et ettevõtete ja tarbijaspetsiifiliste uute tootmisvõimsuste lisandumisel ei saa dotatsioonikulu arvutustes võtta aluseks kogu elektritarbimist.
Selgitame. Puhta elektrienergia tootmismahtude suurendamine on vajalik majandustegevuse säilitamiseks. Seonduva üle tootmise saab vajadusel maandada salvestuse tulekuga, vt ENMAK 2035 eelnõus ja lisas 1 elektrisalvestuse käivitamisega seotud kavandatava tegevused kirjeldused. Investorid arvestavad tuuleparkide rajamisel tarbimise ja turusituatsiooniga.
2. Arvestuslike vajalike investeeringute maht, mis ületab iga- aastaselt 3% SKP-st, on ebarealistlikult suur ja mõjutab tuntavalt Eesti konkurentsivõimet. Puudub asjakohane tasuvusanalüüs, viited vajadusele taotleda nendeks riigiabi luba osundavad kavatsusele võtta oluline osa investeeringukuludest riigieelarve kanda.
Mitte arvestatud. Investeeringuga koos tuleb pidada silmas elektrienergia odavnemist ning turupõhist kulu kandmist kasvava energiatarbimise arvelt. Suur investeeringute maht avaldub suuremas maksutulus, lisanduvates töökohtades ehk positiivses mõjus SKP-le, seda näitas ka alusuuringus kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku kohta sotsiaalmajandusliku mõju hinnang207. ENMAK 2035 elektrivarustusega seotud majandusmõju analüüs on teostatud ja leitav Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium. Oleme vaadanud ka investeeringute mõju mh elektrihinnale.
3. Elektritootmise kavandatud toetused on liigse turusekkumisega ja loovad investoritele ebavõrdsed investeerimistingimused. Jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on valitud elektrimajanduse stsenaariumitest lähenemine, kus eeldatav elektri hind ja toetusevajadus on kõige suuremad, mitte aga valitud stsenaariume, mis pakuvad aastaks 2050 kõige madalamat süsinikuheidet ja kõige madalamat eeldatavat elektri hinda.
Arvestatud. Toetusteta pole elektritarbimise 100 % mahus taastuvenergiale üleviiminetäidetav. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon näeb ette selle eesmärgi täitmise turupõhiselt, seejuures kirjeldades investeerimis- ja toetusvajadused.
4. Arengukava tugineb energiakasutuses tehnoloogiliselt ebaküpsete ja majanduslikult küsitavate tehnoloogiatele, mille laiem kasutuselevõtt 10 aasta perspektiivis ei ole usutav.
Ettepaneku koostaja pole täpsustanud, milliseid tehnoloogiaid silmas peetakse. Nt gaasielektrijaamade rajamisel on võimalus üle minna maagaasiga sama keemilise koostisega biometaanile, samuti saab väikses mahus gaasivõrgus rohevesiniku kasutada.
5. Elektri ja gaasimajanduse osad pole omavahelises kooskõlas. Nii näiteks pole gaasitarbimise prognoosis arvestatud elektritootmise lisandumisega. Viimane on aga pigem tõenäoline areng olenemata valitavast stsenaariumist. Kohaliku taastuvgaasi tootmispotentsiaal on teoreetiline, samuti on taastuvgaasi kasutusala nähtud ette nii transpordisektoris kui ka elektritootmises.
Arvestatud. Täpsustame ENMAK 2035 eelnõu lisas 2 gaasitarbimise prognoosi Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 alusel. Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring arvestab gaasi elektrijaamade lisandumisega208. 2024. aastal lõppenud biogaasi uuringus209 tõdetakse, et siseriikliku toorme baasil on võimalik suurendada kestliku biogaasi tootmist Eestis 815 GWh-ni aastas ning, et „Järk-järgult minnakse üle kohalikule võrguvabale biogaasi tarbimisele biogaasijaamade läheduses laienevates või kujunevates piirkondlikes tööstussümbioosi mudelit rakendavates tööstusparkides ja/või energiakogukondades. Sellega välditakse ülemäärast energiakulu biogaasi muundamisel ja
207 D8 Final report translated 6.12.2022 clean.pdf tabel A-2 208 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 209 Biogaas | Kliimaministeerium
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
73
transpordil ning riske, mis kaasnevad gaasivõrgu arenguga.“ Seega ei piisa kohalikust ressursist biometaaniga erinevate sektorite vajaduste katmiseks ning tuleb leida täiendavaid energiaallikaid gaasivajaduse katmiseks.
6. ENMAK 2035 kannab küll energiamajanduse arengukava nime, kuid sisuliselt on arengukavas käsitletud vaid elektri- ja soojusmajandusega seonduvat. Pea täies ulatuses on käsitlemata transpordisektor, kuigi transpordi energiatarbimine moodustab kolmandiku Eesti energiatarbimisest.
Arvestatud. Transpordisektori tulevik, sh energiakulu on kavandatud Transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastani 2035210. Lisasime ENMAK 2035 eelnõu uude versiooni transpordikütustega varustatust käsitleva peatüki.
7. Transpordisektori taastuvenergia osakaal peaks arengukava kohaselt kasvama 27%-ni aastal 2030, 49%-ni aastal 2035 ja 72%-ni aastaks 2040, kuid arengukava tekst ega ka alusuuringud ei võimalda aru saada nende eesmärkide arvutusloogikast ega ka sellest, milliste poliitikameetmetega need on kavas saavutada. Sellest tulenevalt on ettepanek transpordikütuste kasutamise osa arengukavas sisustada.
Arvestatud. Energiaallikate kasutus esitati ENMAK 2035 eelnõu tööversiooni 13.11.2024 kokkuvõtte joonistel kasvuhoonegaaside prognoosi aluseks olevate sektorite energiaallikate kasutuse prognoosi alusel, kuid taastuvenergia osakaalu prognoos sektorites esitati taastuvenergia direktiivist tulenevate eesmärkide baasil joonisel 2.5. Transpordisektori taastuvenergia osakaal on ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis täpsustatud lähtudes kasvuhoonegaaside heite prognoosist (arvestab transpordi kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmetega, sh alternatiivkütustele üleminek).
8. Arengukavast pole tuvastatav sotsiaalmajandusliku mõju hinnang, kuidas energia hinnad mõjutavad majandust või tarbimisharjumusi ja milline on arengukavas ette nähtud investeeringute mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule.
Selgitame. ENMAK 2035 koostamise alusuuringutes teostati sotsiaalmajanduslikud analüüsid, vt ENMAK 2035 eelnõu sissejuhatuses viidatud analüüsid ja täpsemalt lisas 2. ENMAK 2035 eelnõule on koostatud mõju hindamine, mille kokkuvõte on toodud lisas 4.2. Veel täiendavate analüüside teostamine pole põhjendatud.
UTILITAS 09.12.2024 Vastused:
Maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumiste ehk finantseeritavuse õnnestumiseks teeme ettepaneku viia vähempakkumised kooskõlla Euroopas reaalselt toimivate praktikatega, konkreetsemalt: a) suurendada maismaatuuleparkide vähempakkumisel toetuse ülemmäära 40 euroni/MWh ning indekseerida tarbijahinnaindeksiga nii toetuse ülemmäär kui pakkumuse hind ning b) kas eemaldada meretuuleparkide vähempakkumisel toetuse ülemmäär 65 eurot/MWh või indekseerida toetuse ülemmäär, ning mõlemal juhul indekseerida pakkumuse hind tarbijahinnaindeksiga;
Võetud teadmiseks.
Maismaatuuleparkide ehitusõiguse õigeaegseks saavutamiseks teeme ettepanekud: a) rakendada süsteemi, kus teatud kriteeriumitele ja asukohapuhvritele vastavad maismaatuulepargid saab kavandada ilma planeeringumenetluseta, loamenetluse raames, mille käigus viiakse läbi ka mõjude hindamine ning kaasatakse puudutatud isikud ning b) jaotada taastuvelektri eesmärgile vastav maismaatuulikute arv riigikaitselistest kõrguspiirangutest vabaks jäävate omavalitsuste vahel ära, koos kohustusega vastaval hulgal tuulikutele oma territooriumil ehitusõigus anda;
Mitte arvestatud. a) sisuliselt toetame ettepanekut planeeringumenetluse kiirendamist ja etappide vähendamist, ka senisest mahukam loamenetlus, mis hõlmab ka teatud planeerimisetappe, võib olla üks tuuleprojektide kiirendamise võimalus. Samas tuleb arvestada, et 2030. eesmärki silmas pidades ei ole tegemist kiire lahendusega, sest eelduseks on planeerimisvaldkonna õigusaktide kontseptuaalne muutmine, mis ei saa toimuda üleöö. b) planeerimismenetluse ülesanne on välja selgitada, millistel tingimustel ja kuhu tuulepargid sobivad, sealhulgas kaaluda eri asukohtade vahel ja leida
210 Transpordi energiakulu aastal 2035 vt lk 24 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
74
tuulepargi jaoks parim lahendus. Igas KOVis ei pruugi leiduda tuuleparkidele sobivat asukohta, näiteks on linnalised asulad. Loamenetlus algatatakse juba konkreetses asukohas ja konkreetsetele parameetritele vastava tuulepargi rajamiseks. Seega juhul, kui loamenetluses selgub, et valitud asukohta tuulepark ei sobi, lõpeb seniste õigusaktide kohaselt loamenetlus keelduva haldusaktiga ja puudub võimalus sama menetluse raames jõuda muu, sobivama tuulepargi lahenduseni. KOV-le kaasnevad kulud ja täiendavad kohustused (sh võrreldes muude KOV territooriumidele rajatavate objektidega) seoses tuuleparkide planeerimisega vajavad täpsustamist. KOV pikaajaline arengukava peab andma raami ja eesmärgid tulevikuks. Tuuleparke kavandatakse alla pooltes KOV-des, sh mitte tiheasustuses.
Mere- ja maismaatuuleparkide õigeaegse võrguühenduse saavutamiseks teeme ettepanekud: a) koheselt ja etteulatuvalt (enne tulevaste vähempakkumiste tulemuste selgumist) alustada 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks teoreetiliseltki vajalike võrguinvesteeringute puhul juba ehitusõiguse saamiseks vajalike haldusmenetluste, eelprojekteerimise ning maakasutusõiguste kokku leppimisega; b) teha ära investeerimisotsused ja alustada elluviimisega nende võrguinvesteeringute osas, mis erinevate stsenaariumite korral on igal juhul (või vähemalt suure tõenäosusega) 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kaasa arvatud, aga mitte ainult seniste vähempakkumiste võitjaks osutunud tootmisseadmete põhivõrguga ühendamiseks vajalikud investeeringud.
Selgitame. ELTS muudatus Elektrituruseadus–Riigi Teataja ja seonduv rakendusakt laiendab põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige teha põhivõrku ettenägelikke ja heaperemehelikke investeeringuid, et uusi tootmisvõimsusi võimalikult kiirelt võrku liita. Nii on võimalik taastuvenergia arendajatel uued elektrijaamad rajada ja nendega tööd alustada kohe peale seadme ja liitumispunkti valmimist, sest kui vajalikud võrgutugevdused ei ole veel selleks ajaks valminud, makstakse tootjale müümata jäänud elektri eest hüvitist.
Elektrifitseerimise ja energiamahukate tööstusinvesteeringute initsieerimiseks ja toetamiseks teeme ettepanekud: a) suurtööstuste planeeringumenetlusi oluliselt kiirendada; b) rakendada maksuerisusi, näiteks elektri suurtarbijatele tuleks kohaldada aktsiisivabastust kehtivast regulatsioonist paindlikumalt ning taastuvenergia tasu peaks tulema tarbijatariifi asemel riigieelarvest (arvutused näitavad, et riigile lisanduv maksutulu katab juba niigi taastuvenergia vähempakkumistega kaasnevad väljamaksed); c) tagada piisavas mahus taastuvelektri toodangu olemasolu, mis omakorda sõltub meie eespool nimetatud väljakutsete lahendamisest.
Selgitame. Tabelis 3.3 on toodud mh taastuvelektri toodangu tagamiseks kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamine (maismaa-, meretuuleparkide, päikesejaamade rajamisega), elektrisalvestuse käivitamine, riskide maandamise all on toodud mh elektritariifide erisused poliitika instrumendina. Ettepanekutes toodud tegevused a ja b kavandatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga arvestades Euroopa Liidu algatustest Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025.
Mõistame, et kõigi ettepanekute elluviimine eeldab muudatusi mitte ainult ENMAK 2035 eelnõus, vaid ka erinevates õigusaktides, k.a paralleelselt menetluses olevates seaduseelnõudes. Leiame siiski, et ENMAK 2035 eelnõu peaks ühelt poolt leidma ja pakkuma lahendusi tarbimist katvate taastuvelektri tootmisvõimsuste õigeaegseks ja piisavas mahus rajamiseks ja võrguga ühendamiseks ning teiselt poolt energiamajandusega seotud majandusarengu võimaluste ärakasutamiseks.
Nõustume. ENMAK 2035 kavandab vastavad tegevused.
EESTI TAASTUVENERGIA KODA 09.12.2024 Vastused:
Juhul, kui riik näeb arengukava eelnõu lk-l 22 tabelis 3.1 ette 1000 MW tootmisvõimsusega meretuuleparkide, mis toodavad
Selgitame. ENMAK 2035 teksti läbivalt uuendatud seoses meetmetega taastuvelektri turule toomiseks
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
75
ligi 4 TWh/a elektrit, rajamist hiljemalt aastaks 2035, siis tuleb korraldada meretuuleenergia vähempakkumine mahus 4 TWh/a. Vastasel juhul on sellise toodangu mahuga meretuuleparkide rajamine ebatõenäoline ja 1000 MW meretuuleenergia tootmisvõimsuse saavutamine arengukava eelnõus seatud tähtajaks ebarealistlik.
Tabelis 3.1 on mõned elektritootmise võimsused toodud välja tabeli sees ja mõned nagu hüdroenergia tabeli all tärniga (*). Jääb selgusetuks, miks on mõned võimsused jäetud tabelist välja. kui need võimsused siiski panustavad eesmärgi täitmisse. Teeme ettepaneku lisada tabeli all tärniga toodud tootmisvõimsused ka tabelisse.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu uus versiooni ei prognoosi elektritootmisvõimsusi, kuna eeldame nende lisandumist peamiselt turupõhiselt.
Eelnõu lk 5 järgi “2050. aastast alates ei saa kliimaneutraalseks energiatootmiseks enam kasutada KHG heite sidumiseta puitu ja muud biomassi, biogaasi ega taastuvgaasi ning siis tagatakse energiavarustus tuule-, päikse-, vesiniku-, tuumaenergia ja muude tulevikukindlate energiakandjate baasil”. Nõustume, et biogeense ehk biomassi või biogaasi tootmisel või kasutamisel tekkiva CO2 kinnipüüdmist ja kasutamist tuleks näha ärivõimalusena ning seda soodustada. Oleme valmis koos ministeeriumi ja teiste partneritega neid võimalusi arutama ja panustama vastava teekaardi koostamisse. Samas soovime rõhutada, et CO2 püüdmine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik ega teostatav väiksemate katlamajade juures ja kindlasti mitte lokaal- või kohtkütte puhul. Samuti ei leidu olemasolevaid tehnoloogiaid metaani ehk CH4 püüdmiseks, mis samuti biomassi põletamisel eraldub. Hetkel toodetakse ligi 65% Eesti soojusenergiast biomassist ning see on vähemalt lähitulevikus jätkuvalt taastuv ja CO2-neutraalne energiaallikas, millele puuduvad samaväärselt kulutõhusad ja varustuskindlust tagavad alternatiivid. Seetõttu soovitame mitte seada energiasektorile täieliku kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki aastaks 2050, kuna biomassi kasutamise välistamine alates 2050. aastast ei ole realistlik ega mõistlik. Selle asemel võiks lubada energiasektori vähese allesjääva kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamist LULUCF sektoris heite sidumisega.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõus lähtume strateegias Eesti 2035 seatud kohustusest tagada energiajulgeolek kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga. ENMAK 2035 tõime välja, millised on sellele nõudmisele täna vastavad tehnoloogiad. Eeldame järgmistel kümnenditel uute tehnoloogiate küpseks saamist, mis aitaksid nõuet täita.
Eelnõu lk-l 3 ja edaspidi mainitud juhitavate võimsuste puhul oleks vaja täpsemat modelleerimist, kui palju on vaja juhitavaid võimsusi elektrivõrgus sageduse hoidmiseks aastatel 2030, 2040 ja 2050 ja seda olukorras, kus üks või mitu välisühendust mingil põhjusel ei tööta.
Selgitame. Elering modelleerib igal aastal stsenaariumid ja esitab tulemused varustuskindluse aruandes. Sagedusreservide hanke tulemused selguvad III kvartalis 2025, pärast mida saab täpsemalt ka antud modelleerimist teostada.
Gaasivarustuse puhul toetame ENMAK mõjuhinnangus välja toodud soovitust lisada arengukavasse konkreetsemad biogaasi ja biometaani tootmise prognoosid ja eesmärgid. Eesmärk peaks olema, et hiljemalt aastaks 2050 on kogu tarbitav gaasiline kütus võrgus taastuvat päritolu ehk biogaas, vesinik või muu taastuvgaas. Meie hinnangul on biometaani tootmise potentsiaal Eestis 3 kuni 4 TWh/a, kui arvestada toormena põllumajanduse ja tööstusliku tootmise jääke, muid jäätmeid nagu reoveesete ja biojäätmed, prügilagaasi ning poollooduslike maade hooldamisest või kasutuseta põllumaalt pärit rohtset biomassi. Seega on ainuüksi biometaaniga võimalik asendada kogu maagaasi tarbimine Eestis. Vahe-eesmärgina on meie prognoosi järgi saavutatav 1 TWh/a biometaani tootmist juba aastaks 2030, mitte 2035 nagu arengukava eelnõu lk-l 7 ette on nähtud. Sama prognoosi järgi võib biometaani tootmine ületada maagaasi tarbimist transpordisektoris juba 2027. aastal,
Selgitame. Biometaani gaasivõrku sisestamise võimaldamiseks otsib Kliimaministeerium võimalusi selle tegevuse toetamiseks, näiteks biometaani sisestuspunktide rajamise toetus. Lähikümnendi gaasitarbimine ja tipuvõimsuste vajadus võrreldes tänasega võib gaasielektrijaamade lisandumisega kasvada, aga tegemist on sel juhul tipukoormuse katmisega ning võrgugaasi tarbimine langeb. Vajalik on seega eristada gaasienergia tarbimist ja gaasi võimsusvajadust ning gaasivõrgu ülalpidamisega seotud kulusid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
76
mistõttu tuleb ruttu valmistuda biometaanile täiendava tarbimise võimaluste loomiseks lisaks transpordisektorile, näiteks biometaani gaasivõrku sisestamise võimaldamiseks.
Soojusmajanduse puhul tahame rõhutada, et tähtis pole ainult kaugküttevõrkude ja katlamajade renoveerimine, vaid tiheasutuspiirkondades tuleb jätkuvalt prioritiseerida ka kaugkütte- ja jahutusvõrkude laienemist ning arvestada sellega hoonete rekonstrueerimise ja uute hoonete rajamise puhul. Kaugküttel on oluline strateegiline roll tuleviku energiasüsteemis, kuna see võimaldab esiteks kombineerida erinevaid üksteist täiendavaid taastuvenergiaallikaid soojuse tootmiseks ning teiseks tasakaalustada elektrisüsteemi soojuspumpade, soojussalvestuse ja vesiniku tootmise kaudu elektritootmise ülejäägi hetkedel, suurendades seega sektorite vahelist integreeritust.
Selgitame. Tänased toetused võimaldavad kaugküttega liituda, kaugjahutuse puhul pole tegemist välisõhuheitega ehk see pole täna toetusmeetmete välja töötamisel ja rahastusel prioriteet. Suurematel linnadel (elanike arvuga > 45 000) on kohustus koostada kütte- ja jahutuskavad (artikkel 25 Direktiiv - 2023/1791 - EN - EUR-Lex), mis peavad mh hindama ja kaardistama energiatõhususe suurendamise potentsiaali, sealhulgas madalatemperatuurilise kaugkütte valmiduse, tõhusa koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia kasutamise potentsiaali küttes ja jahutuses selles konkreetses piirkonnas.
Eelnõu lisas 1 lk-l 37 mainitud sektorite vahelise integreerituse tagamise puhul tasuks kaaluda mõiste täpsustamist nii, et see oleks kõigile üheselt arusaadav, kuna tegu on tuleviku energiasüsteemi jaoks keskse mõistega. Tavaliselt peetakse selle all silmas elektri-, soojus- ja gaasivõrkude omavahelist ühendamist selliselt, et oluliselt suurendada energiasüsteemi paindlikkust ja seekaudu taastuvenergia osakaalu kogu süsteemis, st nii elektri-, soojus-, transpordi- kui ka tööstussektori tarbimises. Kuigi energiamajanduse arengukava eelnõu koostamiseks on tänuväärselt tellitud ja teostatud mitu väga põhjalikku analüüsi, siis tulevikus tasuks kaaluda eraldi sektoripõhiste analüüside kõrval või asemel ka kogu energiasüsteemi tervikuna käsitleva analüüsi tellimist, mis võimaldaks paremini modelleerida sektorite vahelise integreerimise vajadusi ja võimalusi.
Arvestatud. Kaalume tulevikus täiendavate energiasüsteemi analüüside teostamist.
Eelnõu lisas 2 lk- 14 on öeldud: “Jäätmetel või biomassil põhineva tootmisvõimsuse laiendamise potentsiaal on tagasihoidlik või puudub üldse, sest nende ressursside kasutamine on piiratud. Sama kehtib hüdroelektrienergia kohta, mille potentsiaal on väike ega ole alternatiivsete tehnoloogiatega võrreldes kulutõhus”. Palume täpsustada, et hüdroenergia on igal juhul kulutõhus ja selle tootmise potentsiaal on Eestis 10 MW. Vastupidise väitmine ilma sisulise selgituseta ei ole siin asjakohane ning tuleks välja jätta. Juhitavate võimsuste mõistes ei ole Eesti hüdroenergia võimsus tavaolukorras igapäevaselt tõesti kasutatav keskkonnanõuete tõttu. Kui aga tekib ohu- või muu hädaolukord, siis on võimalik seda siiski teha.
Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versiooni ei prognoosi elektritootmisvõimsusi, kuna eeldame nende lisandumist peamiselt turupõhiselt.
VIRU KEEMIA GRUPP AS 09.12.2024 VKG.01-09/258-1 Vastused:
ENMAK 2035 eelnõu on ideoloogiline-teoreetiline visioonidokument, mille narratiiv püsib üleval alljärgnevatel lihtsatel alustel:
1. Eesti energiatootmine peab olema null- süsinikuheitmega ning seetõttu on lõppvalikus ainult tuule- ja päikeseenergia, biogaas, puidu põletamine (biomass) ja tuumaenergia
Selgitame. Eelnõu tabelites ja joonistel toodud prognoosid toetuvad kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku alusuuringutele.
2. Autorid lähtuvad põhimõttest, et energia hind pole tegelikult oluline. Autorid on võtnud eelduse, et kuna Euroopas on kõigi valikud samasugused, siis ei pea muret tundma energiakandjate hinna konkurentsivõimelisuse
Selgitame. Lähtume Maailma Energeetikanõukogu metoodikast riikide energia jätkusuutlikkuse hindamisel.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
77
pärast – kui hind osutub tulevikus kõrgeks, siis on ta kõrge kõigi jaoks (erandiks majandused väljaspool Euroopa Liitu). Seetõttu kasutavad ENMAK 2035 eelnõu koostajad „konkurentsivõime“ termini asemel sõna „taskukohane“. „Konkurentsivõimet“ saab hinnata kellegagi võrdluses, aga „taskukohane on laialivalguv mõiste, mis ei võimalda hinnata Eesti energiamajanduse konkurentsivõimet naaberriikidega.
3. Eesti tahab muutustes olla kiirem kui muu Euroopa. Küsimus „Miks on see Eestile hea?“ on jäetud vastuseta.
Selgitame. Lähtume energiapoliitika kujundamisel nii Eesti huvidest kui ka EL raamistikust
4. Põlevkivist peab väljuma hiljemalt 2040. Läbi 2040 uttegaasist elektri tootmise keelu välistab Eesti isegi süsiniku püüdmise ja ladustamise (CCS) tehnoloogiate kasutusele võtmise. Autorid on võtnud suuna iga hinna eest põlevkivist välja. Küsimus „Miks see Eestile hea on?“ on jäetud vastuseta.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu teksti põlevkiviga seonduva osas on uuendatud
5. „Millised on riskid Eesti jaoks?“ on jäänud vastuseta. Seades maksumaksja kõrgema maksukoormuse alla, tahab Eesti olla teistest kiirem, teadmata, kas üldse ja mida ta sellega võidab. Tänaste ambivalentsete eelduste mittetäitumisel on aga kindel, et kannatavad Eesti majanduse konkurentsivõime ja elanikkonna hakkamasaamise võime.
Selgitame. ENMAK 2035 kavandatud tegevused on suunatud taskukohase ja keskkonnasäästliku energiavarustuse tagamisele. ENMAK 2035 ei kavanda maksupoliitikat.
Toome välja 3 suurimat plaanitud muudatust ja hinnangu nende mõjudest Eesti majandusele.
1. Ettepanek: Mitte välistada uttegaasi kasutamist elektri tootmises kuni 2050.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu ei välista uttegaasi kasutamist elektri tootmises. Ärilised otsused uttegaasiga seoses teeb ettevõtja.
2. Loobuda tuuleenergia ületootmise (võimsused mis on üle Eesti keskmise aastase tarbimisvõimsuse) riiklikust toetamisest. Vähendada riiklikult toetatava tuuleenergia mahtu. Viia toetuste vähempakkumised läbi etapiviisiliselt 5-10 aasta jooksul vastavalt elektrienergia tarbimise kasvule või kahanemisele.
Arvestatud. Kavandamisel on veel vaid üks vähempakkumine ja eeldame tulevikus taastuvelektri tootmisvõimsuste lisandumist turupõhiselt.
3. Uute tööstusinvesteeringute Eestisse toomiseks siduda taastuvenergia toetamine uute energiamahukate tööstuste investeeringutoetusega. Toetada energia tootmise projekte, millel on tarbija poolne partner läbi elektrienergia ostulepingu (PPA).
Selgitame. Spetsiifilised toetused tööstusele saab välja töötada MKM. Hindame võimalust hoogustada PPA turgu, sh elektrihinna vähenemisel taastuvelektri tootmiste tulekuga. 2030. aasta eesmärgi saavutamisel on meil olemas taastuvelektri tootmisvõimsused, mille vastu on võimalik sõlmida pikaajalised PPA-d. Eraldi toetust PPA jaoks ENMAK 2035 alusel ei kavandata. Nt andmekeskused võiks olla tulevikus PPA-de sõlmijad Eesti elektrihinna odavnemisel.
4. Koostada maagaasil põhinevate juhitavate võimsuste toodetava elektri hinna analüüs. Tuua välja maagaasi ja CO2 hinna eeldused. Hinnata, kui paljudel tundidel gaasi elektrijaam turule pääseb. ENMAK peab andma vastuse, kas tegemist on olemuselt nn. varujaamaga, mille olemasolu toetamiseks makstakse kapitalitoetust, või eeldame temalt ka võimekust teenida raha energiamüügist turutingimustel.
Mitte arvestatud. Gaasijaamade eesmärk on tagada sagedusreservide ja varustuskindluse olemasolu, kui neid poleks oleks varustuskindlus ohus. Mõju elektrihinnale on positiivne, kuna vastasel juhul oleks turul kallim tootmisvõimsus või puudujääk. Me eraldi gaasielektrijaamade mõju elektrihinnale ei analüüsi. Hinna alla toomiseks on tuuleparkide rajamine plaanis suures mahus.
5. Tuua välja, mis on planeeritavate salvestite 2,4 miljardi euro investeeringu efekt energiasüsteemile. ENMAK peab andma vastuse, kui paljudel tundidel ja millise hinnaga elektrit me salvestitest saame. ENMAK peab andma vastuse, kas salvestite finantseerimist kavatsetakse toetada läbi tarbijate maksustamise. Samuti peab ENMAK hindama, kas
Selgitame. ENMAK 2035 raames ei nähta salvestusele ette konkreetseid toetusmeetmeid. Salvestid rajatakse turupõhiselt. Suure mahuga salvestite puhul takistab investeeringu teostamist suur investeerimiskulu ja ebakindlus pikaajaliste tulude ees. Suuremahuliste investeeringute puhul
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
78
niivõrd suure investeeringu toetamine on mõistlik ja proportsionaalne saadava kasuga.
võib olla vajalik riikliku finantsinstrumendi loomine, vastavad mõjuanalüüsid teostatakse konkreetse meetme väljatöötamisel. Salvestuse mõjuanalüüsid sh elektriturule on leitavad veebilehel:
https://energiatalgud.ee/salvestuseuuringud?c ategory=1708, Ramboll 2025 Analysis of storage
and electricity price forecast for large consumers in neighbouring countries Värske uuring: energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal
Analüüs: 1. Elektrienergia tarbimise kasvu prognoos on esitatud
ebarealistlikult suurena, et õigustada meretuuleparkide toetusskeemide vajadust: Eelnõus põhjendatakse kavandatud tuuleenergia mahu kasvatamist tänaselt 580 MW-lt 4 000 MW-ni vajadusega katta prognoositavat elektrienergia tarbimise kasvu. Tuuleenergia toetuste vähempakkumiste korraldamisel arvestatakse 2035 elektritarbimise vajadusega 18,5 TWh/a. Võrdluseks, et Eesti tänane talvine tiputarbimine on 1 600 MW ja 2023 elektrienergia tarbimine 8 TWh/a. Eelnõus puudub läbiv arusaam, milliseks soovitakse 2035. aastaks kujundada Eesti elektrienergia tarbimine. Elektrivarustuse peamiste kavandatud tegevuste juures tuuakse välja eeldatav elektrienergia tarbimise prognoosi vahemik 11,3-18,5 TWh/a. Eelnõus on toodud 2035. aasta vaates Eleringi prognoos 11,3 TWh/a, Kliimaministeeriumi puhta tööstuse stsenaarium 15,4 TWh/a ja tuuleenergia toetuse vähempakkumiste aluseks võetav 18,5 TWh/a. Arvestades lähiaastate Eesti tegeliku elektrienergia lõpptarbimist 8-8,5 TWh/a on oodatav tarbimise kasv optimistlik.
Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis on loobutud täpsemate prognooside esitamisest, arvestame võimalike arengutena nii Eleringi kui ka näiteks Rohetiigri energia teekaardi elektritarbimise prognoose.
2. ENMAK-is tuuakse välja, et meretuulepargi rajamise toetamisel lähtutakse eeldusest, et Eesti 2035. aasta elektrienergia tarbimine on vähemalt 15,4 TWh/a ning sellisel juhul ei ületa taastuvenergia tasu 1,3 senti/kWh piiri ehk 13 €/MWh. Eeldatakse, et elektri lõpphinnaks kujuneb 15,4 senti/kWh (154 €/MWh) ja 330 kV võrku liitunud suurtarbijale 100 €/MWh. Eeltoodud hinnang põhineb kahel eeldusel: 1. Maismaa tuuleparkide toetused on vajalikud ainult piiratud ulatuses. Maismaale 30 miljonit eurot/aastas. 2. Elektrienergia tarbimine kasvab 15,4 TWh-ni aastas. Mõlemad eeldused on põhjendamata.
Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis lähtutakse eeldusest, et uued tootmisvõimsused tulevad peamiselt turupõhiselt ja seetõttu on meretuuleparkide toetamine välistatud. 2025. aastaks on kavandatud vähempakkumine kuni 2 TWh mahus täiendava taastuvelektri toomiseks. Võrgutasude kujundamine on võimalus suurtarbijate energiakulude alla toomiseks. Tööstusele jt suurtarbijatele vajalikud elektrihinnaga seotud maksude ja tasude erisused kavandatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga arvestades Euroopa Liidu algatustest taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele211 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid (selguvad kõige varem sügisel 2025).
Salvestusvõimsuste toetuse kohta ei ole ENMAK-is allikat toodud.
Arvestatud. Tabelis 9.2 on 2031 kuni 2035 võimalikud toetuse vajadused pikaajalisele salvestusele. Suursalvesti toetuse mahud ei realiseeru siiski perioodil 2031-2035, vaid pikaajaliselt aastani 2050. Teeme tabelisse paranduse.
Eelnõus ei ole analüüsitud, milliseks kujuneva elektri lõpphinna konkurentsivõime võrrelduna meie naaberriikidega. Puudub võimaliku tööstusinvestori poolne vaade Eesti elektrihinna ja
Arvestatud. Tööstuse elektrihinna prognoos naaberriikidele on teostatud uuringu Ramboll 2025 Analysis of storage and electricity price forecast for
211 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
79
üldise majanduskeskkonna konkurentsivõimele. Eesti tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasuga toetatud taastuvelektri turule tulek viib tuulistel tundidel elektri turuhinnad alla kogu Baltikumis, samas on elektri lõpphind Eesti tarbijale naabritega võrreldes taastuvenergia tasu võrra kallim. Miks peaks sellistel tingimustel suutööstuse investeeringud Eestisse tulema?
large consumers in neighbouring countries Värske uuring: energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal raames ja vastavalt on täiendatud arengukava ptk 3. Elektrihinna stabiliseerimisele aitavad kaasa, nt ise endale elektritootmine ja salvestus rajada, rajada otseliin elektritootjani, rakendada energia- ja tarbimise juhtimist.
ENMAK eelnõus on elektri tarbija lõpphinna eesmärgiks võetud ELi keskmine kodutarbijate hinnatase. Samas, kui soovime Eestisse meelitada suurtarbijatest tööstusinvesteeringuid, tuleb eesmärgiks võtta meie naaberriikide suurtarbijate elektri lõpphind. Lätis, Leedus ja Soomes on suurtarbijad soodsamalt maksustatud kui kodutarbijad ja vastavalt nendele hindadele tuleb seada ka meie eesmärgid. Vastasel juhul puuduvad argumendid, miks peaks energiamahukad tööstused tulema just Eestisse. Samuti ei ole välja toodud, kuidas jaguneb taastuvenergia tasu ja võrgutasu era- ja suurtarbijate vahel. Eeldatakse, et 2035. aastaks jõuame keskmise turuhinnani 49 €/MWh, millele lisandub lõpptarbija jaoks taastuvenergiatasu, võrgutasu, sagedusreservi tasu ja juhitavate võimsuste tagamise kulu. Võrdluseks, et Soome hinnapiirkonnas oli juba 2023. aasta keskmine elektri turuhind 56,5 €/MW ja 2024. aasta 11 kuu keskmine 45,8 €/MWh. Seega ei tugevda ENMAK-is kavandatu Eesti kui energiamahukate tööstusinvesteeringute sihtriigi konkurentsivõimet võrreldes meie naaberriigiga, pigem vastupidi. Palume ülaltoodust lähtuvalt teha ENMAK 2035 eelnõus vajalikud täiendused, et Eesti konkurentsivõimet kasvatada ning tagada Eesti energia varustuskindlus.
Arvestatud osaliselt. Lisatud on kõikide tarbimisklasside elektrihinna mõõdik võrdlusena Läänemere äärsete riikide keskmisena. Taastuvenergia tasu ja võrgutasu eristamist tarbijate lõikes tulevikus pole välja toodud, kuid teostatud on analüüs suurtarbijate elektri lõpphinna võrdluse kohta naaberriikidega 2035. aasta vaates. Eeldame, et elektritarbimine võib järsult väheneda või kasvada nt suurtarbijate kadumisel või lisandumisel uue puhta energiaga ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse tekkel.
EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT 9.12.2024, NR 51 Vastused:
Omamata kindlust tööstuse lisandumisest on investeeringud taastuvenergiasse etteruttavad. Visioonis lk 15 on põhimõte: "Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga. Uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega, pakkudes osapooltele vajalikku kindlust." EMPL on seisukohal, majanduse areng saab tugineda pikaajalistel majanduspoliitilistel otsustel, millega tagatakse konkurentsivõimeline energia ja toorme hind Eestis. Spetsiaalselt uute energiamahukate tööstusettevõtete tarbeks energia tootmislahenduste loomine aitaks hoiduda ühtlasi energiamajanduse investeeringute üle dimensioneerimisest selleks mittevajalikes kohtades.
Võtame teadmiseks.
Elektri hinna konkurentsivõimelisuse teema on piisavalt käsitlemata ja puuduliku analüüsiga. Ehkki ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse vajadusele sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs äri- ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise majanduse vaatevinklist ENMAKis puudub ja elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. aasta Eesti tööstustarbija elektri koguhind konkurentsivõimeline eksporditurgudel.
Arvestatud. Teostatud suurtarbijate elektrihinna prognoos võrdluses naaberriikidega, täiendatud ptk 3 ja lisatud kõigi tarbimisklasside elektrihinna mõõdik.
Eeltoodule lisaks detailsemad hinna teema kommentaarid: • 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2
-Selgitame. 2023 hind täpsustatud joonistel K1 ja K2, kuid joonised prognoosidega on eelnõust
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
80
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks täiendada sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. Energia kättesaadavuse ja taskukohase ning konkurentsivõimelise hinna tagamine;
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks tavatarbija ja tööstustarbija hinda. Arvestades arengukava ambitsioonikat plaani energiatarbimist energiaintensiivse tööstuse massilise lisandumisega peaks üks alammõõdikutest olema energiaintensiivse tööstuse elektrihind. See annaks hinnasihi investeeringute kavandamiseks nii olemasolevale tööstusele kui uutele kavandatavatele tööstustele.
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt avaneb keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse.
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 GWh aastas Eurostatis statistika üldse puudub. Statistika on puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu puhul, millises kategoorias 15 riiki ei avalda oma andmeid (sh näiteks Soome) ja 4 riiki deklareerivad ilmselge eksitusega tasuks 0 EUR/MWh (sh Eesti). Statistics | Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_2 05__custom_13991186/default/table?lang=en
• Arvestades ENMAK ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi tuleks oluliselt rohkem vaeva näha konkurentsivõimelise hinnataseme väljaselgitamisega, tellides rahvusvahelistelt konsultatsioonifirmadelt vastavasisulise uuringu, mis mh võtaks arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas.
• Soome energiapoliitikas on ka energia maksustamine energiapoliitika oluliseks osaks. Arvestades tööstuse kasvuambitsiooni ENMAK’i aluseeldusena, peaks maksuteema olema kaetud ka ENMAK’is.
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK’ita.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamise aastaks 2030. Seda tegevust tuleks majanduse konkurentsivõime tagamiseks selgelt prioritiseerida ja täiendavalt tuleks realiseerida Eesti sõnaõiguse saamine Nordpool hinnamehhanismi kujundamisel.
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või vähemalt puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Ühelt poolt eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks massilise uute tööstuste lisandumisega tuua allapoole reguleeritud tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava elektri mahu vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt pikendatakse otseliine.
eemaldatud (lähtume energiamajanduse turupõhisest arengust). -Mittearvestatud. Jääme alaeesmärgi 2 puhul Maailma Energeetikanõukogu Trilemma mõõdiku kasutamise juurde, kuid täiendatud on alaeesmärgia seotud mõõdikuid suure tarbimise mitte- kodutarbijate elektrihinna mõõdikuga võrdluses naaberriikidega. -Arvestatud osaliselt, eristatud kõigi tarbimisklasside elektrihind võrdluses Läänemere äärsete riikide vastavate klasside keskmise elektrihinnaga. Energiaintensiivsele tööstusele ühtset hinnamõõdikut ega sihttaset seada pole võimalik, kuna täna puudub vastav statistika ja metoodika tuleb alles luua (otseliinid, elektrienergia otseostulepingud tekitavad tulevikus olukorra, kus ettevõtete hinnainfot tuleb koguda tänasest erinevatel alustel). -Arvestatud, link korrigeeritud. -Võtame teadmiseks. Ettepanek puudub, kuidas deklareerimisvigu edaspidi vältida. -Arvestatud. Uuring teostatud naaberriikide suurtarbijate elektrihinna prognoosi koostamiseks, tulemused kajastatud arengukava eelnõu lisas 2.2.2. -Arvestatud osaliselt. Maksustamise osas arvestame Euroopa Liidu algatustest taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele212 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025. -Selgitame. Otseostulepingutega seotud info on täpsemalt toodud lisades 1.1.1.5-1.1.1.7. Hindame võimalust hoogustada PPA turgu, sh elektrihinna vähenemisel taastuvelektri tootmiste tulekuga. 2030. aasta eesmärgi saavutamisel on meil olemas taastuvelektri tootmisvõimsused, mille vastu on võimalik sõlmida pikaajalised PPA-d. Eraldi toetust PPA jaoks ENMAK 2035 alusel ei kavandata. Nt andmekeskused võiks olla tulevikus PPA-de sõlmijad Eesti elektrihinna odavnemisel. -Selgitame. Tabeli 3.3 kavandatud tegevused (sh Turukorraldus Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamiseks) on täpsemalt kirjeldatud lisas 1.1.1. Töötame igapäevaselt turureeglite ühtlustamise teemal. Nordpool on energiaturuplatvorm, mis kuulub kahele ettevõttele Euronext (66%) ja TSO Holding (34%)213. Ettepanekus jääb selgusetuks, kuidas Eesti saaks sõnaõigust platvormil hinnamehhanismi kujundamisel. -Selgitame. Tabelis 3.3 on toodud võimalus elektritariifide erisuseks, tabelis 7.1 on toodud optimaalsete taastuvelektri- ja võrgutasude loomine. ENMAK otseselt ei kujunda ega määra tariife, kuid loob võimaluse vajadusel tariife muuta (nt tabelis 3.3 elektritariifide erisused), ENMAK kavandab tegevused taastuvenergiale üleminekuks ja kirjeldab
212 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe 213 About us | Nord Pool
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
81
kavandatud tegevuste võimalikud mõjud, sh elektrihinnale. Omatarbeks elektrienergia tootmine on järjest kasvanud214 ja seega antud mahus on vähenenud võrgust ostetava elektri maht.
Primaarenergia tootmine ja kasutamine tööstuses on kahjuks ENMAK´is katmata Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 (Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga: • ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas biomassist
toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada punkt: „Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega. Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine tööstuses.“ Selgituseks ja ettepaneku toetuseks:
• Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is.
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol.“
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja erasektori praegustest killustatud investeeringutest, ning soodustada integratsiooni ja investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil, tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama parema koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste erasektori sidusrühmadega.“
Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta tööstuse algatuse raames.
• ENMAK on ühiskonnale tegelikult oluliselt kallim kui kuni 2035 aastani arvutatud toetused summas 2,65 miljardit eurot. • Tegelikult jätkuvad meretuuleparkide ja
maismaatuuleparkide toetused ka pärast 2035. aastat, kava tabeli 9.2 kohaselt hinnangulistes summades 130 miljonit eurot aastas + 30 miljonit eurot aastas.
• Arvestades joonisel 7.4 toodud täiendavate võimsuste lisandumist, kestavad maismaa tuuleparkide toetusskeemid vähemalt 7 aastat ja meretuuleparkide toetusskeemid kestavad vähemalt 10 aastat peale ENMAK vaatlus perioodi.
• Seetõttu on ENMAK tabeli 9.2 kohased ja ENMAKis arvestamata toetusmeetmed vähemalt 1,5 miljardit eurot.
• Tuuleparkide koguinvesteeringuks on tabelis 9.1 märgitud 2,035 miljardit eurot. Tabeli 9.2 kohaselt plaanitakse toetus 130 miljonit eurot aastas, eeldatavalt 12 aastasel perioodil, mis teeb toetuse kogusummaks 1,56 miljardit eurot. Lisaks muudetakse 50% ulatuses solidaarseks liitumistasud.
Arvestatud. Meretuule-spetsiifilist vähempakkumist enam ei kavandata
214 Tootvate tarbijate ja tarbimise juhtimise mõjuanalüüs aastani 2040 - Arenguseire Keskus
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
82
Arvutuslikult on tulud garanteeritud ca 80%-le investeeringust lisaks elektri turuhinnale. See on turumajanduse olukorras pretsedenditu toetusskeem ühiskonna taskust, milline vajaks olulisemalt põhjalikumat analüüsi, avalikustamist ja kõiki huvigruppe, sh tarbijad sisuliselt kaasavat arutelu.
KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS 06.12.2024 Vastused:
1. Joonis K4. Kas CO2 neutraalsete kütuste hulka kuulub ka säästlikkuse kriteeriumitele vastav biomass ja biomassi all on mõeldud muud biomassi? Võiks täpsustada, jääb segaseks.
Selgitame. CO2 neutraalsete kütuste all on mõeldud eelkõige gaaskütuseid, tuumaenergiat. Joonist ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis ei sisaldu.
2. LK 5 ja 20 ENMAK 2035 üldmõõdikud: „1. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia jätkusuutlikkuse indeks, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning energeetika keskkonnasäästlikkust. 2023 tase on 7. koht, 2035 sihttase koht esimese 15 seas.“ – sellist sihttaset ei peaks seadma, kuna ei sõltu ainult Eestist. Peaksime võrdlema Eesti indeksit 2023 vs 2035, kas on paremaks muutunud, mitte aga kohta maailmas.
Selgitame. 2023. aastal 7-nda koha hoidmine ei peaks olema eesmärk omaette, ka esimese 25 riigi seas olemine on juba hea tulemus.
3. Elektrisalvestuse leviku ja tarbimise juhtimise ergutamiseks toetusmeetmeid ei kavandata? (lk 6 ja 7 ei mainita). Tabel 3.3 on salvestuse piloodid ja toetused sees, sellega korras. Tarbimise juhtimise pool vajaks täpsustamist, ilmselt ikka vajab toetusi.
Selgitame. Tarbimise juhtimise puhul ei ole plaanitud toetusi anda. Eesmärk on Euroopa Liidu regulatsioonist lähtudes luua võimalused tarbimise juhtimisel läbi agregeerimise osaleda elektriturgudel.
4. Lk 13 Eesti energiajulgeoleku tagamisel on peamised väljakutsed – lisada võiks, et vaja selgeid sõnumeid, et ahjuküte on jätkuvalt lubatud ja seda ka tulevikus. Vähemalt reservküttena on ahjud (ja lokaalsed katlad koos elektrigeneraatoriga) vajalikud. Võimenduvad sõnumid, et EL keelab ahjukütte.
Mittearvestatud. Õhukvaliteedinõuete karmistumisel muutuvad ahjud ilmselt kallimaks, kuid täielikult ahikütte keelustamist EL regulatsioonis täna pole. Energiajulgeoleku seisukohalt on ahiküte oluline hajaasustuses, kuid me ENMAK-ga ei keela neid.
5. Tabel 5.3 kaugkütte teemad. Pilootprojektid ja toetusvajaduse täpsustamine kirjas, aga võiks rohkem rõhutada. Ilmselt ikkagi päris ilma toetuseta väiksemad kaugküttepiirkonnad ei saa. Uued tehnoloogiad vajavad ka toetust (nt soojuspumbad, soojuse salvestid), sest olemas oleva (ja veel elujõulise) taristu kõrvale rajamine kallis.
Arvestatud
6. Tabel 9.2. Salvestuse toetused 2025-2030 – RRFst 10 miljoni asemel elektrisalvestus 5 MEUR (2024 novembri seis rahastatud projektide osas). Soojuse salvestite toetus 1,5 MEUR. Toetused küttele 22,5 MEUR Struktuurivahendid. Õiglase Ülemineku Fondi toetus pidi olema 20 MEUR, seda vähendati 2024 5 MEUR ning sügiselt 2024 ei rakendu see meede üldse. Seega kaugküttele võib arvestada 22,5 + 1,5 (taastekava soojuse salvestus) MEUR.
Arvestatud. Tabel täpsustatud.
VINDR BALTIC OÜ 09.12.2024 Vastused:
Tähelepanek #1. ENMAK küll deklareerib, et "Taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses konkurentsivõimelisemana hoida" (lk. 3), kuid samas jääb hoolimata võimsast taastuvenergia lisandumisest lõpphind tarbijale 2030.aastaks täpselt samale tasemele, mis on 2023.aastal (lk. 4). Tutvusime terve raportiga, kuid ei leidnud lk. 3 toodud hindade vähenemise väite tõestuseks midagi enamat kui korduvad viited Rahvusvahelise Energiaagentuuri üldistatud arvutustele (lk. 9 ja lk. 37). Ettepanek: Avalikkuse veenmiseks on vaja paremini ära näidata, kuidas taastuvenergeetika osakaalu suurendamine vähendab lõpptarbija
Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon ei sisalda elektrihinna prognoosi, kuid selgitab konkurentsivõimelise hinna kujunemise mõjutajaid. Eeldame energiatootmise kujunemist peamiselt turupõhiselt. Lisas 2.2.2 on prognoositud suurtarbijate elektrihind võrdluses naaberriikidega 2035. aasta vaates.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
83
elektrihinda. Üks võimalus selleks on plaanitavate maismaa- ja meretuule CfD-oksjonite edasi lükkamine, nii et kõigepealt ehitataks vastu turgu valmis need projektid, mis tegelikkuses toetust ei vaja. CfD kulurea puudumine või alanemine elektriarvel avaldab selget mõju lõpliku elektrihinna vähenemisele tarbija jaoks.
Tähelepanek #2. ENMAKis on jäänud kirjeldamata, mida ja kuidas kavatseb riik teha, et kaasa aidata pikaajaliste elektri ostulepingute turu tekkele. Samas on see ära toodud kui üks kolmest põhilisest instrumendist ENMAK eesmärkide saavutamiseks (lk. 3): "Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on taastuvelektri vähempakkumised, pikaajalised elektri ostulepingud ning regulatiivkeskkonna aja- ja asjakohasena hoidmine". Vähempakkumistest ning regulatiivkeskkonna asjakohasena hoidmisest leiab arengukavas mitmeid teemakäsitlusi, kuid pikaajalistest elektri ostulepingutest pole ühtegi lõiku. Ettepanek: Selleks, et pikaajaliste elektri ostulepingute turg ka päriselt tekiks, peab ENMAK käsitlema detailsemalt riigi rolli ning tegevusi selles.
Selgitame. MKM-ga koostöös on analüüsimisel PPA- de turg ja meetmed PPA rakendamiseks. Täna on ENMAK 2035 eelnõus PPA teema markeeritud pikaajalises vaates.
Tähelepanek #3. ENMAKis on vasturääkivus meretuuleparkidele CfD oksjoni korraldamise tingimustes. ENMAKis on "arvestatud elektri summaarse lõpptarbimise prognoosiga 11.4 TWh aastaks 2030 ja 12.5 TWh aastaks 2035" (lk. 20)“. Samas on juba lk. 4 mainitud, et meretuuleenergia võetakse kasutusele "eeldusel, et tarbimine on vähemalt 15.4 TWh/aastas". Kuivõrd sama raporti järgi ei ole prognoositav tarbimine 2035.aastaks 15.4 TWh vaid 12.5 TWh, siis ei ole ka arusaadav, miks korraldatakse meretuuleparkidele CfD oksjon seatud tarbimistingimuse mittetäitumisel. Ettepanek: Jätta meretuuleparkide CfD oksjon välja kuulutamata enne, kui on selge prognoos, et maismaa tuuleparkide elektritoodang – millest arvestatav osa võiks olla ilma CfD’ta (vt ettepanek #1) – ei ole prognoositava tarbimise katmiseks piisav.
Arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu on täpsustatud, 2030. aasta eesmärgi täitmisesse saavad panustada vaid maismaatuulepargid. Investeerimisotsuse jaoks on vajalik täita investoritele vajalikud tingimused, sh vähempakkumise tingimused, CfD leping.
Tähelepanek #4. ENMAK seab eesmärgiks, et "Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind peab jääma alla Euroopa Liidu keskmise". Sellel mõõdikul puudub võrdlusbaas meie naabritega Balti- ja Skandinaaviamaades. Seega võib tekkida olukord, kus Eesti elektrihind on küll madalam kui näiteks Lõuna-Euroopas, kuid kõrgem kui kõikjal meie naabruses, mis ei aita aga siinsele konkurentsivõimele kuidagi kaasa. Ettepanek: Muuta seda mõõdikut nii, et võrdlus oleks meie lähinaabritega, mitte Euroopa Liidu keskmisega.
Arvestatud. Mõõdik lisatud.
PAIDE LINNAVALITSUS 09.12.2024 NR 15-9/24/2719-2 Vastused:
Paide Linnavalitsus on ENMAK 2035 tutvunud ja teevad ettepaneku täiendada, millistel julgeoleku eeltingimustel on ENMAK 35 seatavad eesmärgid elluviidavavad.
Selgitame. ENMAK 2035 kehtib tavaolukorras. ENMAK 2035 eelnõu kavandatud tegevuste peatükkides on kirjeldatud eeldused, millest lähtume.
EESTI TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON 09.12.2024 Vastused:
• Avalikkuse veenmiseks on vaja paremini ära näidata, kuidas taastuvenergeetika osakaalu suurendamine vähendab lõpptarbija elektrihinda. ENMAK küll deklareerib, et "Taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses konkurentsivõimelisemana hoida" (lk. 3) kuid samas jääb hoolimata võimsast taastuvenergia lisandumisest lõpphind tarbijale 2030.aastaks täpselt samale tasemele, mis on 2023.aastal (lk. 4).
Osaliselt arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon toob välja taastuvenergia tehnoloogiate odavnemise kõrval vajalikud investeeringud taastuvelektrile üleminekuks, mis kajastuvad elektri lõpphinnas. Elektrihinna samale tasemele jäämine (sh võrdluses ostujõu suurenemisega) on ebareaalne olukordades, kus nt välisühenduste katkemise või naaberriikides lisanduvate
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
84
suurtarbijate tõttu kasvav energianõudlus võib ennustamatult elektrihinda kasvatada.
• ENMAK ei kirjelda, mida ja kuidas kavatseb riik teha, et kaasa aidata pikaajaliste elektri ostulepingute (PPA) turu tekkele. See on ära toodud kui üks kolmest põhilisest instrumendist ENMAK eesmärkide saavutamiseks (lk. 3): "Põhilised instrumendid eesmärgi saavutamiseks on taastuvelektri vähempakkumised, pikaajalised elektri ostulepingud ning regulatiivkeskkonna aja- ja asjakohasena hoidmine". PPAdele sobiva keskkonna loomine on riigiülene ülesanne, mis ei toimu iseenesest. Kuna see on nii oluline, siis peab sellekohane strateegiline plaan olema vähemalt üldjoontes kirjeldatud.
Selgitame. Otseostulepingud tagavad, et tootmis- ja tarbimismahud kasvavad käsikäes ning riik on selleks pakkunud välja vähempakkumiste näol toetava keskkonna.
• Eesmärk "Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind alla Euroopa Liidu keskmise" ei ole asjakohane näidik, kui Eesti hind on küll madalam kui mõnes Lõuna-Euroopa riigis, kuid püsib kõrgemana lähiregiooni hindadest. Oluline on võrdlus naaberriikidega.
Arvestatud. Võrdlust naaberriikide elektrihinnaga on tehtud ja vastav mõõdik lisatud Eurostati andmete alusel.
• Pikad planeerimis- ja loamenetlused on selgelt seotud kohalike omavalitsuste (KOV) sisemise valmidusega teemaga tegeleda. Eesti KOVide seas on täna lai ampluaa erinevatest suhtumistest, mis kas soodustavad või takistavad tuuleparkide rajamise protsesse. ENMAKi üks eesmärk peab olema lisaks riigi ambitsioonide kirjeldamisele ka kohalike omavalitsuste rolli selgem määramine. Olukord, kus riik seab eesmärgid, kuid nende täitmine jääb KOVidele, kes ei näe selleks ei vajadust ega tunneta kohustust, ei võimalda tuuleparkide rajamist ehk eesmärkide täitmist.
Arvestatud. KOV-de võimalikud tegevused on kirjeldatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 7. Kohaliku omavalitsuse energiajuhtimine toimub kohalike energia- ja kliimakavade kaudu (muutuvad kohustuslikuks kliimakindla majanduse seaduse jõusutmisel).
EESTI OMANIKE KESKLIIT 09.12.2024 KL 131-24 Vastused:
Probleemi kirjeldus: ENMAK 2035 näeb ette, et 2035. aastaks ühendatakse Eesti elektrivõrku ca 5750 MW ulatuses taastuvelektri tootmisseadmeid, ca 1500 MW ulatuses elektrisalvestust ja 1250 MW nn juhitavaid võimsusi. Eeltoodud tootmisvõimsus ületab Eesti tipuvõimsust, mille tulemusel tekib plaani elluviimisel olukord, kus juhitavad jaamad ei tööta optimaalsel võimsusel (6000-7000 tundi aastas), ning jaamadega seotud püsikulud kumuleeruvad tavaolukorraga võrreldes lühemale ajavahemikule, muutes nende toodetud elektrienergia maksumuse tarbijatele kõrgemaks, kui see tavareziimil töötades. Probleemi võimendab ENMAK 2035 eesmärk lõpetada maagaasi kasutamine 2040 aastaks, mis tähendab, et jaamade rajamiseks tehtud investeeringud tuleb tagasi teenida veelgi väiksemate töötundidega. Elektrituru toimimispõhimõtte kohaselt, kus elektri hind kujuneb kõige kallima pakkumise alusel, toob kirjeldatud olukord juhitavate jaamade turule sisenemisel kaasa järsu, tarbija vaatest põhjendamatult suure elektrienergia hinnatõusu. Ettepanek: Analüüsida juhitavate jaamade mõju elektriturul kujunevale hinnale olukorras, kus need on alakoormatud ning võrrelda tulemust situatsiooniga, kus jaamadele on tagatud optimaalne tööreziim ja nende toodetud elektrienergia müük toimub eelisjärjekorras.
Mittearvestatud. Kui juhitavad võimsused suunata eelisjärjekorras turule, oleksid päev-ette turu hinnad oluliselt kõrgemad. Juhitavate jaamade tulu laekub sagedusreservide turust ja võimsusturust, päev-ette turule sisenevad ainult tipuhindade alla toomiseks, mitte seal põhitulude teenimiseks. Juhitava võimsuse eesmärk on tagada varustuskindlus.
Probleemi kirjeldus: ENMAK 2035 lähtutakse 2020-2023 läbi viidud alusuuringutest, mis põhinevad 2020 aasta hindadel. Eeltoodud hinnad ei ole tänasel päeval enam ajakohased, kuna peale Ukraina sõja algust on mitmete arengukavas olulisel kohal oleva tootmisvõimsuste rajamise kulud hüppeliselt kasvanud
Mittearvestatud. Arvestades nimetatud analüüside koostamisele kulunud aega ja analüüside maksumust pole võimalik ega põhjendatud arengukava koostamine panna mitmeks aastaks pausile uute analüüside tellimiseks ja teostamiseks,
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
85
(näiteks tuuleparkide osas 40%). Seetõttu ei pea EOKL realistlikuks ENMAK 2035 hinnangut, et kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku kogumaksumuseks kujuneb 28 kuni 38,4 mlrd eurot. Ettepanek: viia läbi uued tasuvus- ja arendusanalüüsid reaalsete hindadega.
mis on valmimise hetkeks taas juba mõne aasta tagustele hindadele toetudes vananenud. Tuule- ja päikeseenergia on odavnenud, peamiselt Hiinas toodetud tehnoloogia tõttu, samas kasvasid bioenergia ja maasoojuspumpade maksumus 2023. aasta seisuga, 2022. aastaga võrreldes odavnesid ka nt gaasiturbiinid ja -hind, vt joonised 1.3-1.7, taastuvelektriga on oluliselt vähendatud fossiilkütuste kulu, joonis 1.16, kasvanud on tuulikute ja päiksepaneelide võimsustegurid, tabelid 2.2, 3.1 ja 4.3, 2022. aastaga võrreldes vähenes 2023. aastal akude maksumus, joonised 6.1 ja 6.4
Renewable power generation costs in 2023 Võrreldes ENMAK 2035 alusuuringutes aluseks olnud 2020. aasta hindadega on taastuvenergia tehnoloogiad odavnenud, võimsused veelgi kasvanud ja seetõttu ei saa eeldada, et investeeringute kogumaksumus erineks oluliselt uute arvutustega.
Probleemi kirjeldus: Meretuuleenergia ja maismaatuule energia LCOE analüüsis hinnatakse tulevaste plaanitud suuremahuliste vähempakkumiste (nn 4+4) referentshindadeks maismaal 65 EUR/MWh ja meretuulenergia jaoks 100EUR/MWh. Eeltoodud analüüs ei lange kokku avalikkusele varasemalt tutvustatud tulevikustsenaariumiga, mille kohaselt langeb elektri hind 2023 aasta 9 senti/KWh asemel 2030 ca 6.6 sendile. Kui lisada siia ka Eleringi investeerimisplaan uutesse välisühendustesse ning salvestustesse, siis peaks elektri hind langema 2035 aastaks 4,9 sendile/KWh-st. Eeltoodud numbrid ei lange kokku meretuuleenergia ja maismaatuule energia LCOE analüüsiga. Kui elektrihind saavutab ENMAK 2035-s prognoositud hinnad, siis see tähendab, et tarbijad ning ettevõtted hakkavad CfD lepingutega või mingi muu skeemi alusel igal juhul läbi toetuste maksma mere- ja maismaatuuleparkidele tootmise eest lisatasu, mis kas otseselt või siis kaudselt tõstab elektri hinda. Ettepanek: Teeme ettepaneku ENMAK 2035 täiendada selgitusega, millest nähtub elektrihinna LCOE analüüsi ja tulevikuprognoosi elektrihinna erinevused tarbijatele.
Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon ei kavanda viidatud mahus vähempakkumisi ja seetõttu ei prognoosita ka vähempakkumiste mõju elektrihinnale. 2025. aastaks kavandatud vähempakkumisele kuni 2 TWh mahus täiendavaid vähempakkumisi ei järgne ja taastuvelektri tootmised lisanduvad tulevikus turupõhiselt.
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM 10.12.2024 Vastused:
1. Palume välja tuua kaugkütte muudatuste mõju omavalitsustele kuivõrd mitmed soojusettevõtted ja soojusvõrgud on KOV omandis ning muudatused võivad nõuda omavalitsustes täiendavaid investeeringuid. Kas ja kuivõrd on vastavaid mõjusid hinnatud?
Mittearvestatud. Meil puudub riiklik statistika ja andmestik kaugkütte piirkondade, ettevõtete, omandi kohta. ENMAK mõjude hindamise aruande kontrollküsimustikus on kavandatavate tegevuste mõjud hinnatud.
2. ENMAK 2035 eelnõu lisa 1 avalikule väljapanekule Lk 30 on toodud kohalike omavalitsuste ülesanded. ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule Lisas 7 lk 89 on toodud KOV võimalikud tegevused. Küsimused ja märkused toodud KOV ülesannete osas: • ENMAK eelnõu kohaselt peaks regionaalseid
nõustamiskeskuseid looma KOVid. Kas ja kuivõrd on kaalutud riigi poolt kompetentsikeskuste rajamist?
• Mida on silmas peetud KOVi poolse tegevusega „energiaostuvõimetuse ennetamine enda tarbeks energia tootmise ja salvestusega tagades stabiilsemad energiakulud“? Energiaostuvõimetus ja energiakulude stabiliseerimine peaks olema riigi kesktasandi poliitika
Selgitame. Juhime tähelepanu, et viidatud lisas 7 lk 89 on toodud kohaliku omavalitsuse VÕIMALIKUD tegevused, mitte kohustused. ENMAK 2035 ei sea KOV-dele täiendavaid kohustusi. ENMAK 2035 kirjeldab KOVide rolli energiapoliitikas, kuid Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt täidavad KOVid ise oma ülesandeid seoses kohaliku elu korraldamise, planeerimisseadustiku ja järelvalvega.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
86
osa ning ei saa arengukavas anda üle omavalitsustele. Arengukavaga ei saa KOVidele anda juurde täiendavaid ülesandeid.
• „KOV ja kogukonna ühistöös energiakogukonna piloodi loomine ning energiakogukondade koostöö ja demoprojektid“ peaksid jääma võimalusteks mitte kohustuslikeks ülesanneteks.
• On toodud, et omavalitsused peaksid strateegilistes dokumentides kajastama energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke, mille alusel alustatakse mh taastuvenergia tootmist. Omavalitsused ei ole taastuvenergiaettevõtted ning ENMAKiga ei saa anda omavalitsustele kohustust alustada energiatootmisega.
• Lisas 7 KOV võimalike tegevustena on viidatud oma territooriumil asuva hoonefondi tehnilise seisukorra kaardistusele koos hoonete renoveerimise strateegiaga, ülevaate koostamisele territooriumil olevate kinnistute võimalustest PV-jaamade ja teiste taastuvatel energiaallikatel töötavate seadmete paigalduseks ning kogu omavalitsusüksuse haldusterritooriumil energiakasutuse regulaarsele seiramisele. Kõik need tegevused nõuavad omavalitsustel kesksete andmete olemasolu ning kättesaadavust, sh eraisikute ja erasektori andmete kasutust, millele omavalitsustel ei ole ligipääsu. Ebaselgeks jääb kuivõrd detailsed antud kaardistused peaksid olema ning milline halduskoormus omavalitsustele sellega kaasneb, sh ei saa omavalitsus koostada territooriumi hoonete renoveerimise strateegiat kuivõrd renoveerimine oleneb eraisikute ja eraettevõtete soovist ja võimkusest renoveerida.
• Tegevused „Taastuvenergia ja energiasäästu rahastusmudeli loomine inimeste hoituse ja energiavaesuse ennetamise tagamiseks, sh suhtlus pankade, ehitajate jt tagamaks efektiivse rahade kasutuse.“ Ja „Võrguettevõtjaga ja elektrimüüjatega koostöös initsiatiivi näitamine tarbija juures säästu kohtade leidmisel (nt tarbijale elektriarvel säästunipid, check-list), sh võrgu efektiivistamiseks, alajaama kasutuse parandamiseks, kriisideks valmisolekuks“ nõuaksid keskset üleriigilist lähenemist. Ei ole otstarbekas, et iga omavalitsus hakkaks eraldiseisvalt pankade, ehitusettevõtete, võrguettevõtja ja elektrimüüjatega läbi rääkima ning omavalitsuse põhiseid lähenemisi kokku leppima kuivõrd mitmed lahendused saaksid olla universaalsed.
VOOL OÜ 06.12.2024 Vastused:
1.1.1.8 Regulatiivsed tegevused elektri turukorralduse paremaks toimimiseks
• Senised uute elektritootmise investeeringute esilekutsumiseks mõeldud tugimeetmed lähtuvad eelkõge elektritootmise ja -tootjate vajadustest. Ilmastikust sõltuva elektritootmise suure osakaalu tingimustes elektritootmise koguportfellis muutub elektritootmise vastavus tegelikule tarbimisprofiilile järjest tähtsamaks. Nii näiteks on Rohetriigri Energia teekaardis jõutud järeldusele, et Eesti taastuvenergia eesmärkide täitumisel on toodetakse vähemalt 50% ajast elektrienergiast perioodil, mil sisemaist
Selgitame. Kavandatud tegevused juhitava võimsuse tagamiseks, tarbimise juhtimiseks, elektrisalvestuse käivitamiseks, võrgu tugevdamiseks, turukorralduseks (lisas 1.1 on toodud kavandatud tegevuste täpsemad kirjeldused), lisas 2 kirjeldatud tugiteemad aitavad kaasa elektrihinna stabiliseerimisele. Lisaks saavad tarbijad ise enda kulude kontrollimiseks rajada otseliini, omatarbeks elektrit toota ja salvestada, sõlmida elektrienergia otseostulepinguid, rakendada muid energiajuhtimise võtteid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
87
tarbimist pole piisavalt, samas vähemalt 40% ulatuses ajast kodumaine elektritootmine elektritarbimist ei kata . Selline tootmise-tarbimise disproportsioon toob kaasa varustuskindluse, elektrihinna volatiiluse, elektriarve suuruse ja tugimeetmete efektiivsusega seotud väljakutsed. Eesmärgiks on elektritootmise investeeringute esilekutsumiseks vajalike tugimeetmete rakendamine võimalikult suures ulatuses siseriiklikku tarbimist arvestavas mahus. Pakkudes tarbijatele nende tegelikule tarbimisprofiilile vastavat elektrienergiat ühelt poolt ning andes elektritootjatele piisava pikaajalise lepingulise kindluse sellise balansseeritud elektriportfelli pakkumisel võiks märkimisväärselt alandada elektrienergia maksumust tarbija jaoks. Näiteks, RKAS poolt 2024a. läbiviidud elektrihanke raames saadi mõlemapoolselt riske maandades hinnaks 83EUR/MWh (koos rohesertifikaatidega) olukorras, kui vabaturu pakkumine sarnasele teenusele oli ca 130EUR/MWh.
• Investeerimisriskide maandamine mõjutab elektritootmise täiskulusid kuni 2 korda. Eestis on seni kõik investeeringutega seotud riskid jäetud arendajate kanda, kuigi arendajatel puudub igasugune võimekus mõjutada näiteks maksu-ja mistehes regulatsiooni muutustega seotud riske. Kuna riskid on otseselt seotud tuluootusega, siis on Eestisse arendatavate investeeringute tuluootus eelkõige Põhjamaade vastavate projektide tuluootusest märkimisväärselt kõrgem ning sellel on otsene negatiivne mõju Eesti tarbijahindadele. Eesmärgiks on sellise riskijuhtimise praktika väljatöötamine ja rakendamine, mille üldiseks põhimõtteks on riskide kandmine selle osapoole poolt, kes seda kõige paremini juhtida saab.
Selgitame. Ei vasta tõele väide, et üksnes arendaja kannab kõik investeeringutega seotud riskid. Arendaja ei tegutse isoleeritult tarbimise, majanduskeskkonna, taristu kaitse ega rahvusvaheliste suhete ja õiguse keskkonnas.
• Eesti senine elektrivõrk ja vastav võrguregulatsioon on ülesehitatud tsentraalselt elektritootmisest lähtuvalt. Hajutatud elektritootmise tingimustes tuleb elektrivõrk ehitada ümber ning seepärast on mõistlik kaaluda kaasaegseid tehnoloogilisi, juhtimislikke ja majanduslikke võimalusi võrguregulatsiooni muutmiseks eesmärgiga minimeerida võrgu ümberehitusega kaasnevaid kulusid ning motiveerida kõiki turuosalisi parimate praktikate rakendamiseks.
Selgitame. Nii võrguettevõtjad kui avalik sektor lähtuvad väljapakutud loogikast juba täna. Näiteks viimased elektrituruseaduse muudatused Elektrituruseadus–Riigi Teataja optimeerivad võrgu ümberehitusega seotud kulusid ning hõlmavad endas paindlikku võrgukasutust (kui võrgutugevdused ei ole valmis või ei ole majanduslikult otstarbekad, piiratakse võrku antavat elektrienergiat ja saamata jäänud tulu kompenseeritakse).
• Eesti senises energiapoliitika praktikas puudub olulisemate valikukohtade (nt stsenaariumide võrdlus, investeeringutega seotud otsused) üle otsustamisel põhjalike tulu-kuluanalüüside koostamine. Sellised kulu- tuluanalüüsid peaksid lisaks otsestele elektrivaldkonna mõjudele sisaldama arvutusi kõigi olulisemate sotsiaal- majanduslke mõjude kohta.
Selgitame. ENMAK 2035 alusuuringute koosseisus olid sotsiaalmajanduslike mõjude hindamised, lisaks koostame täiendavate kulu-tuluanalüüsi.
ESTONIAN CELL 12.12.2024 Vastused:
ENMAK lisasse toodud meie eelnevate tööstuse süsinikuheite vähendamise ettepanekute vastus ei ole meie arvates õige ega piisav ja palun teema uuesti käsitlusele võtta. Selgitav taustakommentaar Eesti ENMAK ambitsioon saavutada 100% taastuvelektri osakaal tarbimisest aastaks 2030 on kliimaeesmärkide kontekstis vaieldamatult tervitatav. Siiski peaks taastuvelektri ambitsioon käima paindlikult ja tasakaalustatult käsikäes majanduse
Selgitame. Atmosfääriõhu kaitse seadus–Riigi Teataja alusel planeeritakse KHG heite vähendamise toetust tööstusele ja energeetikale (biogaasi jaamadele). Välja töötamisel on Euroopa Komisjoni toetusraamistik CO2 heite püüdmiseks ja muud moodi vähendamiseks.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
88
konkurentsivõime arengutega ja mitte ruttama ette Euroopa Liidu üldeesmärkidest, ega lähiriikide ambitsioonidest. Soomes on prioriteediks tasakaalu leidmine elektri hinna ja taastuvenergia osakaalu suurendamise vahel, kusjuures elektri taskukohasus on esiplaanil. Soome energiapoliitikas on energiaefektiivsus kesksel kohal, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035, samal ajal energiahindu alandades, kaitstes haavatavaid tarbijaid ja tagades varustuskindluse. Lisaks on Soome energiapoliitikas spetsiaalsed tööstustarbijatele suunatud programmid, et üheskoos süsinikuneutraalsust saavutada. Soomes on tööstuste süsinikuvähenduse teekaardid sisendiks energiapoliitika kujundamisele. Eestis vastatakse tööstuse pakkumisele osaleda süsinikuemissioonide vähendamisel ENMAK eelnõu lisas 6, et tööstuse poolt pakutud mõõdetavate üle 20 tuhande CO2 ekvivalendile vastavate süsinikuemissioonide vähendusele “puudub otseselt vajadus toetuse järele ENMAK 2035 eesmärkide täitmiseks”.
Primaarenergia tootmine ja kasutamine tööstuses on ENMAKis katmata Peatükis " Peamised kavandatud tegevused eesmärkide täitmiseks aastaks 2035 gaasivarustuses" ja punktis 4 (Kavandatavad tegevused gaasivarustuses) on kajastamata jäänud potentsiaal asendada fossiilse päritoluga maagaas tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. Seetõttu palume mõlemaid punkte täiendada alternatiiviga:
• ENMAKisse lisada võimalus asendada maagaas biomassist toodetava energiaga tööstuses ja vastavalt lisada punkt: „Maagaasi asendamine muude taastuvate kütustega. Biomassi ja tööstuse jääkidest biogaasi kasutamine tööstuses.“ Selgituseks ja ettepaneku toetuseks:
• Biomassist energia tootmine tööstuses peaks kuuluma primaarenergia hulka ja vastavalt selle toetuste põhine motiveerimine peaks sarnaselt alternatiivsete energia tootmisvõimalustega olema käsitletud ENMAK’is.
• Ettepanek toetab Energiamajanduse arenguvisiooni aastaks 2050: „Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris nt biometaani tarbimise näol.“
• Ettepanek on muuhulgas kooskõlas ENMAKis viidatud Nullnetotööstuse määrusega, mis sätestab, et „Selleks et ületada piiranguid, mis tulenevad avaliku ja erasektori praegustest killustatud investeeringutest, ning soodustada integratsiooni ja investeeringutasuvust, peaksid komisjon ja liikmesriigid paremini koordineerima olemasolevaid rahastamisprogramme liidu ja riiklikul tasandil, tekitama nendevahelise koosmõju ning tagama parema koordineerimise ja koostöö tööstuse ning oluliste erasektori sidusrühmadega.“
• Riigikohus on selgitanud, et riigi kohustus on tulenevalt inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest (PS § 10) tagada energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja kestlik toimimine (RKHKm 14.10.2024, 3-23-15/29, p 13).Energiaturu kestliku toimimise tagamise üheks eelduseks on ka riigi energiaportfelli mitmekesistamine.
Osaliselt arvestatud. Täpsustatud ptk 4 sõnastusega „Traditsiooniliselt maagaasi kasutanud sektorites gaasi tarbimine aastaks 2035 väheneb (mh selle asendamisega taastuvgaaside, sh biogaasi ja biometaani jm bioenergia lahenduste näol), kuid eeldatavalt Eleringi sagedusreservi hanke tulemusel rajatavad gaasielektrijaamad tarbivad poole
võrgugaasist aastaks 2035.“. Riigiabi saab tööstustele tulevikus anda tõenäoliselt puhta tööstuse algatuse raames. Energiavõrkude nõuetekohase ja kestliku toimimise tagamiseks koostavad võrguettevõtjad pikaajalist arengukava, mida esitatakse avalikule konsultatsioonile. Energiaturu kestliku ja nõuetekohase toimimise tagab EL elektrituru korralduse parandamisega seotud nõuete täitmine.
Elektri hinna konkurentsivõimelisuse teemat pole piisavalt käsitletud või analüüsitud, , kuigi see kohustus tuleneb PS §-st 31 (ettevõtlusvabadus):
Selgitame. Elektrit müüakse vabaturul, elektrit tootvatele ettevõtetele ei saa elektri hinda ette dikteerida, mis teeb elektrihinna prognoosimise
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
89
• PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabadus kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest sellesse tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt aga nõuab avalikult võimult ka ettevõtluseks sobiva õigusliku keskkonna loomist. Järelikult tuleks ka ENMAK kui arengukava loomisel arvestada nii energiat tootvate ettevõtjate kui ka energia tarbivate ettevõtjate huvisid. Samasugune nõue tuleneb ka PS preambulist, mille kohaselt riik peab olema pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Selles on kokku võetud riigi kohustus energiaturu kujundamisel tagada, et taastuvenergiale ei minda üle ükskõik mis hinnaga vaid välditakse tööstuse hääbumine kõrgete taastuvenergiahindade tõttu.
keeruliseks. Elektrihinda tootmissisendina saab riik reguleerida hinnakomponentide tasude ja maksude osas. Taastuvenergia ja salvestus negatiivse hinna ja hinnatippude tasandajana toovad eelduslikult elektrihinda alla. Lõpphinna mõjutamiseks tuleb mh teha investeeringud võrgu tugevdamisse. Energiapoliitilised otsused peavad aitama kaasa majanduse konkurentsivõime tagamisele, arengukava üld-eesmärgi täpsustus kajastab konkurentsivõime tagamist.
• Ehkki ENMAK puudutab mõnel korral ka majanduse konkurentsivõime aspekti ja Tabelis 1.1 osundatakse vajadusele sellega arvestada, siis elektrihinna analüüs äri- ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise majanduse vaatevinklist ENMAKis puudub ja elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. aasta tööstustarbija elektri koguhind konkurentsivõimeline eksporditurgudel.
Arvestatud. Täiendatud ptk 3. Elektrihinna stabiliseerimiseks aitab kaasa nii võrgu tugevdamine kui taastuvenergiale ja salvestitele üleminek.
• 2023. aasta keskmise tavatarbija hind joonisel K2 ei ole õige siht tööstusele konkurentsivõimelise hinna sihiks. Nimelt oli 2023. aasta hinnatase jätkuvalt ja üleüldse ebanormaalselt kõrge. Teiseks tuleb majanduse vaatest eristada suurtarbijate hinda, seda enam, et ENMAK arvutused baseeruvad 5 TWh tööstuse energiatarbimise kasvule.
Arvestatud osaliselt. Suurtarbijate hind täpsustatud ptk 3, spetsiifiliselt tööstusettevõtete hinnastatistika puudub. Tarbimise prognoosil lähtume Eleringi tarbimise prognoosist, puhtale tööstusele ülemineku prognoos on eelnõust välja võetud.
• Sissejuhatuses ENMAK alameesmärk nr 2 tuleks täiendada sõnadega "ning konkurentsivõimelise": 2. Energia kättesaadavuse ja taskukohase ning konkurentsivõimelise hinna tagamine;
Mitte arvestatud. Lähtume Maailma Energeetikanõukogu Trilemma mõõdikutest, millega riikide konkurentsinäitajaid ei seirata. ENMAK 2035 kavandatud tegevustega seotud investeeringute ajaraamis pole võimalik konkurentsivõimelist elektrihinda saavutada.
• Kui hind on nimetatud eesmärkides, siis peaks ka energiahind olema üks üldmõõdikutest ja eristada tuleks tavatarbija tööstustarbija hinda. Vaid nii on võimalik tagada kooskõla PS §-s 12 sisalduva võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigikohtu valitseva praktika kohaselt väljendub PS §-s 12 sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4-1-12- 07, p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Sellest järeldub, et õigusaktide loomisel tuleb tagada regulatsioon, mis võimaldavad isikuid ka tegelikult (faktiliselt) võrdselt kohelda. Faktilise võrdsuse saavutamiseks võib riik kasutada spetsiifilisi nn positiivseid erimeetmeid, näiteks soodustused suurtarbijatele. Arvestades arengukava ambitsioonikat plaani energiatarbimist energiaintensiivse tööstuse massilise lisandumisega peaks üks alammõõdikutest olema energiaintensiivse tööstuse elektrihind. See annaks hinnasihi investeeringute kavandamiseks nii olemasolevale tööstusele kui uutele kavandatavatele tööstustele.
Arvestatud osaliselt. Eristatud on kõikide tarbimisklasside elektrihind võrdluses Läänemere äärsete riikide keskmise elektrihinnaga vastavates tarbimisklassides. Energiaintensiivsele tööstusele ühtset hinnamõõdikut ega sihttaset seada pole võimalik, kuna täna puuduv vastav statistika ja metoodika tuleb alles luua (otseliinid, elektrienergia otseostulepingud tekitavad tulevikus olukorra, kus ettevõtete hinnainfot tuleb koguda tänasest erinevatel alustel).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
90
• Tabel 2.1 lõpptarbija hinna mõõdiku link viite 59 alt avaneb keskmise eratarbija lehele, sh mitte arvestades elektrihinnale kohalduvaid lõive ja makse.
Arvestatud. Täiendatud allmärkust. Kodutarbija hinna komponendid on leitavad https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nr g_pc_204/default/table?lang=en ja äritarbija hinnakomponendid https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nr g_pc_205_c/default/table?lang=en
• Energiaintensiivse tööstuse kohta tarbimisega üle 200 GWh aastas Eurostatis statistika üldse puudub. Statistika on puudulik juba üle 150 GWh tarbimismahu puhul, millises kategoorias 15 riiki ei avalda oma andmeid (sh näiteks Soome) ja 4 riiki deklareerivad ilmselge eksitusega tasuks 0 EUR/MWh (sh Eesti). Statistics | Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_2 05__custom_13991186/default/table?lang=en
Võtame teadmiseks.
• Arvestades ENMAK ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi tuleks oluliselt rohkem vaeva näha konkurentsivõimelise hinnataseme väljaselgitamisega, tellides rahvusvahelistelt konsultatsioonifirmadelt vastavasisulise uuringu, mis mh võtaks arvesse eri riikides rakendatavaid EL-i poolt soovitatavaid maksuerisusi reguleeritud tasude osas.
Arvestatud. Uuring tellitud ja teostatud, Ramboll 2025 Analysis of storage and electricity price forecast for large consumers in neighbouring countries Värske uuring: energiasalvestus mängib keskset rolli tuleviku elektrihinna kujundamisel | Keskkonnaportaal
• Soome energiapoliitikas on energia maksustamine üks peatükkidest. Arvestades tööstuse kasvuambitsiooni ENMAK’I aluseeldusena, peaks see teema olema kaetud ka ENMAK’is.
Arvestatud osaliselt. Maksustamise osas arvestame Euroopa Liidu algatustest taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele215 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid, mis selguvad kõige varem sügisel 2025.
• Visiooni majanduskasvu eeldusena on lk 14 nimetatud tegevust „Energiakulude stabiliseerimine (sh elektri otseostulepingud)“. Tegevus on ENMAKis sisustamata pealkiri ja suurtarbija vaatest arusaamatu sisuga, kuna otseostulepingud on võimalikud ilma ENMAK’ta.
Selgitame. Otseostulepingud tagavad, et tootmis- ja tarbimismahud kasvavad käsikäes ning riik on selleks pakkunud välja vähempakkumiste näol toetava keskkonna.
• Energiakulude stabiliseerimine vajab sisulisi ja riigi poolt kontrollitavaid meetmeid. Selles kontekstis on tervitatav on Tabeli 3.3 tegevus ühtlustada õigusruumi tagades turukorraldusega Balti ja Soome jaeturgude ühtlustamise aastaks 2030. Seda tegevust tuleks majanduse konkurentsivõime tagamiseks prioritiseerida ja täiendavalt tuleks päevakorda lülitada Eesti sõnaõiguse saamine Nordpool hinnamehhanismi kujundamisel.
Teadmiseks võetud, töötame igapäevaselt turureeglite ühtlustamise teemal.
• ENMAK tariifikujundusloogika ei lähe kokku või vähemalt puuduvad selle kohta läbipaistvad arvutused. Ühelt poolt eeldatakse mastaabiefekti, mis justkui võiks massilise uute tööstuste lisandumisega tuua allapoole reguleeritud tasusid. Teisalt viidatakse võrgust ostetava elektri mahu vähenemisele (tabel 7.1, …) ja samaaegselt pikendatakse eraldi seaduse muudatusega otseliine. • Otseliinid on tööstuse konkurentsivõime seisukohalt
vaieldamatult tervitatavad. Kui aga tööstuse energiavarustus saab valdavalt tagatud otseliinidega, siis ei tohi lisanduva tööstuse tarbimismahtu kasutada mastaabiefektina reguleeritud tasude arvutusel.
• Ühiskondlikult on täiendav vastuolu, et kui uute tootmissuunaliste võimsuste liitumised maksavad 50% ulatuses kinni tarbijad, siis samade tootmisseadmetega otseliini kaudu energiat saav
Selgitame. Otseliinid ja võimalus moodustada suletud jaotusvõrk kui erilahendused elektrienergia jaotamiseks tarbijatele on mõlemad võimalused tööstusettevõtjate konkurentsivõime hoidmiseks ja tagamiseks. Näeme siiski, et otseliini omavatel tarbijatel on tavaliselt ka (teine) liitumispunkt võrguga, kuna on võimalik, et taastuvenergiajaam ei suuda pidevat energiavarustust tarbijale tagada ning neil hetkedel on vaja ka võrguelektrit. Sellisel juhul saab rääkida ka lisanduva tööstuse tarbimismahust. Vt. Eelmine vastus – mitte iga tööstusettevõtja ei pea tõenäoliselt vajalikuks/võimalikuks otseliini rajada, vaid liitub täiendavalt ka jaotus- või ülekandevõrguga.
215 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
91
tööstus ei osale solidaarselt vastavate võrgu tugevduskulude katmisel.
EESTI GAASILIIT E-KIRI 13.12.2024 Vastused:
1 Tabel 4.1 Maagaasi tarbimine: palun ajakohastada tabel 2023. aasta tarbimisega, sest vastasel korral jääb kahtlus, et koostajate huvi on näidata maagaasi tarbimist väiksemana kui see tegelikkuses on. Saame aru, et võibolla ENMAK 2035 alustamisega ei pruukinud veel 2023. aasta andmeid olemas olla, aga nüüd võiks selel täpsustuse teha.
Arvestatud osaliselt. Eleringi kodulehel kättesaadava gaasisüsteemi ülevaate põhjal oli aastal 2023 Eesti sisemaine gaasi ülekandeteenuse maht 3,4 TWh ning 2024.a oli see 3,7 TWh. Info olemasoleva olukorra kohta täpsustatud ENMAK 2035 eelnõu lisasse 2.
2 Tabeli all on viidatud prognoosile, mis valmib 2024. aasta lõpuks, aga muuhulgas tuginetakse eelmise Civitta gaasitarbimise prognoosi andmetele, mille kohaselt oleks aastal 2035 gaasi tarbimine 2–4 TWh vahel. Teeme ettepaneku see osa välja arvata ja võtta aluseks viimane versioon nii tekstiosas kui ka tabelite ja graafikute kujundamiseks.
Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 koostamise ajal olemasolevad prognoosid (sh gaasi tarbimise ja gaasi tiputarbimise prognoos) on tõstetud eelnõust ENMAK 2035 eelnõu seletuskirja, kuna Elering uuendab oma prognoose sagedamini kui ENMAK 2035 eelnõu ajaperiood.
3 Tabel 4.1 (peaks olema tabel 4.2): esiteks ei ole aru saada, et mis tegevused täna paika on pandud, et Eesti gaasivõrkudes oleks 2 TWh süsinikuneutraalset gaasi. Kust see täpsemalt tuleb ja millises osas? Peamiselt on räägitud vesinikust, millel täna tarbijaid ei ole, puudub infra. Teeme ettepaneku lisada tegevused, mis on seotud biometaaniga ja selgelt kirjeldada, et milliste tegevustega täiendavaid võimsuseid turule tuuakse.
Selgitame. Meie hinnangul on biometaani osa ENMAKis kirjeldatud piisavas mahus praegust ajaakent (aastani 2035) arvestades. Näeme, et biometaanil on kahtlemata roll puhtale energiale üleminekul ning ka gaasivõrgu toimimise tagamisel sellega arvestatakse. Energia kontekstis on ju potentsiaali elektrienergial ja vesinikul, kuid ka biogaasil, lisaks biometaanile. Juba praegu on toetusmeetmeid teostatud ja kavandamisel (biometaani tootmise ja kasutamise investeeringutoetus, biometaani sisestuspunktide rajamise meede), kuid seni kui fossiilne maagaas on jätkuvalt EL-is konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadav, ei ole ilma täiendavate toetusmeetmeteta biometaani rolli suurendamine reaalne.
4 Peamised eelduse gaasivarustuses: Vastused:
Punkt 1: kas te saaksite palun selgitada, et miks gaasitarbija soovib üle minna taastuvgaasidele kui see on kordades kallim, isegi siis kui elamumajandus läheb ETS2 alla jääb maagaas kõige soodsamaks lahenduseks. Tarbijatel, eelkõige elamumajanduses puudub stiimul taastuvgaasi kasutamiseks, sest selle tõttu ei võimalik parandada hoone energiaklassi samadel tingimustel nagu toimib tõhus kaugküte;
Selgitame. Kuni maagaasi on lubatud kasutada ning vastavas mahus päritolutunnistusi osta, et tagada süsinikuneutraalsus, on maagaasil oma roll, kuid majanduse suuremahulise elektrifitseerimise ja taastuvenergia arendamisega ja seoses sellega, et EL-i plaan on 90% kasvuhoonegaaside heidet vähendada aastaks 2040, siis maagaasi tarbimine laiemalt näitab vähenemise märke.
Punkt 2: „Tarbimise vähenemise jätkumine on võimalik ka tulevikus“. Ei saa täpsemalt aru, et mida siin silmas on peetud, sest väga suure tõenäosusega on turule tulemas gaasielektrijaamad, mis tõstavad gaasitarbimist 1–2 TWh aastas, mistõttu viimase 8 aasta vaatest tarbimine hoopiski suureneb. Palume tekstiosa vastavalt täiendada, lisaks võtta arvesse viimast gaasitarbimise prognoosi.
Arvestatud osaliselt. Prognoosid on esitatud ENMAk 2035 eelnõu seletuskirjas ja lisades. Fossiilse gaasi tarbimine jätkab tulevikus prognooside kohaselt vähenemist asendudes puhta energiaga. Tipukoormuse (mis tõenäoliselt ka ajutiselt kasvab mh gaasielektrijaama rajamisel) ja reservide katteks vajaminev gaasikogus jääb endiselt teatud mahus alles, nõustume.
Punkt 3: Eesti teatavasti ei ole valmis täitma EL 2040 teatise eesmärke kui ei ole piisavalt tehnoloogiaid selle teostamiseks. Teatises on välja toodud, et gaasi dekarboniseerimiseks on vaja süsiniku sidumise mehhanisme, mistõttu on ka Euroopa Komisjon tõdenud ja aru saanud, et gaasivõrke on väga keeruline dekarboniseerida, sest see on elektritootmises, tööstuses ja
Mitte arvestatud. Taastuvgaaside kasutuse ja osakaalu suurendamine gaasivõrgus on põhjendatud arvestades kaugemat eesmärki minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele aastaks 2050.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
92
hoonetes väga oluline energiakandja. Lisaks ei nõua kliimakindla majanduse seadus, vähemasti meie arusaama kohaselt, et gaasivõrgud peaksid 2040. aastal olema süsinikuneutraalsed. Kuna tegemist on ENMAK 2035 arengukavaga, siis on arusaamatu, et miks selle töö käigus proovitakse piiluda veel kaugemale kui vaja, eriti arvestades, et iga prognoos ja eeldus, mida kasutatakse, on suure tõenäosusega ebatäpsem kui lähiaastatel prognoositav. Toote ka ise välja, et asi on ebaselge. Palume vastav tekstiosa üldse välja arvata, sest adresseerib vastukäivaid signaale.
Punkt 4: Tuletame meelde, et biometaani väärtusahel on transpordis olemas, võiks olla ka elamumajanduses kui Kliimaministeerium sooviks elamumajandusse biometaani mõistlikel tingimustel lubada. Teeme ettepaneku biometaani loetelust välja jätta, sest täna võiks poliitikameetmetega juba tekitada biometaani nõudluse aastaks 2030 ca 0,9–1 TWh ulatuses.
Mittearvestatud. Biometaani kasutus elamumajanduses pole keelatud.
Punkt 8: teistes riikides on välja ehitatud biometaani sisestamise punktid. ENMAK 2035 raames ei ole seda suudetud konkreetselt isegi välja tuua. Jääb arusaamatuks riigi püüd dekarboniseerida gaasivõrke olukorras, kus puudub konkreetne pikaajaline poliitika biometaani nõudluse tekitamiseks, biometaanist on saanud rahvusvaheline kaup EL turul, mida on võimalik liigutada ühest riigist teise ning kõige olulisem on see, et gaasivõrkude omanikule ei kuulu gaas vaid infra. Seetõttu on gaasivõrkude dekarboniseerimine tulemus, mis saab toimuda üksnes siis kui riigis soovitakse taastuvgaase toota ja tarbida ning selle jaoks on välja töötatud soodne maksukeskkond, keskkonnapoliitika ja stiimulite pakett.
Selgitame. Praegu on käsil toetusmeede ettepanekus mainitud biometaani sisestuspunktide rajamiseks. Maksukeskkonna eest hoolitseb Rahandusministeerium, kuid selle eest, et Eesti keskkonnapoliitika vastaks Euroopa Liidus kokku lepitud nõudmistele, vastutab Kliimaministeerium ja praeguse ENMAK versiooniga oleme kirjeldanud meile teadaolevat olukorda, mis jätab gaasi tootjatele ja tarbijatele piisavalt pika üleminekuaja ja võimaluse oma valikud ja investeeringud ajatada (vähemalt) aastani 2050.
5. Joonis K3: taastuvgaaside osakaal maagaasi lõpptarbimisest peaks olema 33% aastal 2035. Palun selgitada, et milline on sellisel juhul gaasi tarbimine viimase prognoosi kohaselt ja kui suur on biometaani tootmine Eestis? Lisaks sooviks aru saada, et kas riik arvestab kogu toodetud biometaani tarbimist Eestis või oodatakse eelduslikult ka selle importi ja mis sektoritesse? Lisaks sooviks aru saada, et kas on arvestatud, et Eestis toodetud biometaan võib liikuda teistesse riikidesse?
Selgitame. Biometaani ekspordi ja impordi küsimusi reguleerib vedelkütuseseadus ja Euroopa Komisjon arendab praegu välja andmebaasi just vedelate ja gaasiliste taastuvkütuste liikumise ja nende päritoluga seotud teabe vahendamiseks. Praeguse prognoosi järgi on Eestis potentsiaali toota vähemalt kuni 1,4 TWh biogaasi või biometaani aastas ning sellest tõenäoliselt ei piisa, et aastal 2040 vaid kodumaise tootmisega gaasitarbimine katta (ehk tõenäoline Eestis toodetud taastuvgaaside osa Eesti 2035.a. eelduslikust 3,7 TWh tarbimisest olekski sel juhul ca kolmandik). 2024.a. detsembris valminud biogaasi kasutuselevõtu uuringu järgi “Siseriiklikul ressursil põhinev kestliku biogaasi tootmise ja tarbimise optimaalne maht 0,8 TWh/a saavutatakse aastaks 2035.”
6. LISA 1 Punkt 1.1.2.3: kas saaksite palun välja tuua, et mis tegevused on planeeritud taastuvgaaside ja madala süsinikusisaldusega gaaside turuletoomiseks? Kas on plaanis ka biometaanile või madala süsinikusisaldusega gaasidele anda võrgutariifi vabastus? Kas on planeeritud poliitika instrumendid nende tarbimise kasvuks? Lisaks toome välja, oleme seda varasemalt rõhutanud korduvalt, et Euroopa Liit ei ole keelanud maagaasi tarbimist ja gaasivõrgud ei pea olema dekarboniseeritud. See on Kliimaministeeriumi enda nägemus, mis on
Selgitame. 1) Mis tegevused on plaanitud taastuvgaaside
ja madala süsinikusisaldusega gaaside turuletoomiseks?
Vastus: Ühe konkreetse meetmena saame välja tuua biometaani sisestuspunktide rajamise toetusmeetme (riiklik toetus ERDF vahendeid kolme sisestuspunkti rajamiseks aastaks 2029)
2) Kas on plaanis biometaanile või madala süsinikusisaldusega gaasidele anda võrgutasu vabastus?
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
93
turuosalistega läbi rääkimata ja arutamata, et kuidas seda üldse on võimalik saavutada ja kas üldse. Seetõttu on kohatu, et järjepidevalt kirjutatakse ja räägitakse viisil, et gaasivõrke on vaja dekarboniseerida. Palun viidake mõnele määrusele või direktiivile, mis teie nägemust üldse toetab. EL 2050 eesmärk saada kliimaneutraalseks ei ole seotud mitte ühegi konkreetse sektoriga vaid vaatleb tervet riiki üheselt ning arvestab ka võimalusega, et teatud sektorites on võimalik emiteerida niipalju kui on sidumist. Ettepanek: välja arvat retoorika, mis käsitleb dekarboniseerimise kohustust või vajadust, lisaks eemaldada kirjeldus „vajadusega asendada maagaasi tarbimine taastuvgaasidega“. Ka EL 2040 teatis toob välja, et maagaasi põletamisest tulenevat süsinikku on vaja kinni püüda, see on üks võimalik lahendus. ENMAK 2035 raames ja Kliimaministeeriumi arvates tuleks maagaas kiiresti ära keelata, aga seda ei taotle isegi mitte Euroopa Komisjon, mistõttu saab järeldada, et Kliimaministeeriumi keskkonnapoliitika on rangem kui senine EL praktika ja KOMi nägemus. See on sektoriga läbi rääkimata ja ootame vastavat arutelu, kus Kliimaministeerium on valmis kuulama ja vaatama olemasolevat olukorda neutraalselt. Süngaasist on juttu ainult võtmes, et seda oleks vaja niipalju kui biometaanist jääb puudu. Palun tutvuge Soome plaanidega, seal räägitakse süngaasidest olulisemalt põhjalikult, mõeldakse veeldamise peale ja nende mõttemaailmast ja tegevustest võib välja lugeda, et gaasiturgu soovitakse tõepoolest arendada väiksema süsinikusisaldusega kütuste suunas.
Vastus: Euroopa Liidu määruse 2024/1789 järgi on taastuvgaasidele võimalik kohaldada tariifisoodustused, mis toetavad turu arengut ja süsinikuvaba energiatootmise kasvu. Konkurentsiamet analüüsib naaberriikidega koos sellise soodustuse rakendamise mõjusid ja mõjutatud osapooli ning eesmärk on rakendada regionaalselt sarnased tasud ja meetmed, et kaitsta majanduse konkurentsivõimet parimal moel.
3) Kas on plaanitud poliitikainstrumente nende tarbimise kasvuks?
Vastus: Otseselt ei ole Kliimaministeeriumis ega poliitiliselt riiklikul tasandil kujunenud eesmärki mõne konkreetse kütuse tarbimise kasvuks poliitikainstrumente luua ning erinevate kütuste tarbimise ja pakkumise üldisemas keskkonnahoiu raamistikus paneb paika vabaturumajandus.
• Ettepanek: välja arvata retoorika, mis käsitleb dekarboniseerimise kohustust või vajadust, eemaldada kirjeldus “vajadusega asendada maagaasi tarbimine taastuvgaasidega”.
Vastus: Mittearvestatud. Selgitame: Euroopa 2040.a. kliimaeesmärk on KHG heitkoguste vähendamine 90% võrra 1990.a. tasemega võrreldes aastaks 2040 ning seaduslikult siduv on Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, millele järgneb negatiivsete emissioonide nõue. Peame juba praegu suunda näitama hakkama.
KULTUURIMINISTEERIUM E-KIRI 16.12.2024 Vastused:
Juhime tähelepanu, et ENMAK2035 ühe sihina toodud, „2040 väljub Eesti põlevkivienergeetikast, sh põlevkivi otsepõletusest elektrienergia tootmises aastaks 2035 ning põlevkivi kasutusest kütuse või energiakandjate tootmiseks aastaks 2040“, puudutab otseselt Ida-Viru maakonna majandust ja sotsiaalset olukorda. Kuna suur osa Ida-Virumaa tööstusest on energiamahukas ja sõltub põlevkivist, siis töökohtade kadumine põlevkivisektoris toob kaasa negatiivsed tagajärjed piirkonna sotsiaal- majanduslikule arengule. Vastavat mõju ja võimalikke leevendavaid meetmeid ei ole ENMAK 2035 eelnõu puudutavates dokumentides piisavalt välja toodud. Tähelepanu tuleb pöörata EMAK2035 koostamise ja rakendamisega kaasnevate muudatuste kohta kommunikatsiooni juhtimisele ja elluviimisele, eriti eesti keelest erineva emakeelega elanikele, et ennetada võimalikke sotsiaalseid ja kogukondade vahelisi pingeid.
Mittearvestatud. Nimetatud mõjusid ja meetmeid Ida-Virumaal on käsitletud õiglase ülemineku territoriaalses kavas https://idavirufond.ee/oiglase- ulemineku-taustainfo/oiglase-ulemineku- territoriaalne-kava. ENMAK 2035 ei kavanda tegevusi kommunikatsiooni juhtimisele, kuid see on üks seonduvaid tugiteemasid.
FERMI ENERGIA AS 19.12.2024, TÄPSUSTUS 7.04.2025 JA 9.04.2024 PUNKTIS 4
Vastused:
1. Üldine: a. Mitmetes Lisades on keeruline orienteeruda. Ettepanek kirjeldada lühidalt iga Lisa sisu ENi Sissejuhatuses. b. 100% TE elektris aastal 2030 tähendab elektri koguhinda 179 EUR/MWh ja CO2 langeb 37% ehk tasemele 4.3 mln tCO2ekv – see on indikatsioon, et TE100% eesmärgina iseeneses ei võimalda Eestil saavutada ei konkurentsivõimelist hinda ega vajalikku kliimamõju. Samas
a. Mitte arvestatud. Eelnõu sisukord sisaldab lisade nimekirja, mille põhjal saab ülevaate lisade sisust. b. Võtame teadmiseks. c. Arvestatud osaliselt. CO2 neutraalne gaas eemaldatud. d. Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu uues versioonis joonis ei sisaldu.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
94
kasvab märgatavalt vajadus võimsusreservide ja võrguarenduste järele ning jätkuvalt püsivad küsimused TE ületoodangu majanduslikkuse osas (juba täna on tuule/PV allahindlus jõudsalt kasvamas, otsemüügilepinguid on juhitava energia puudumisel liiga riskantne pakkuda). c. Tabel 3.1, selgitada kuskil, mida tähendab “CO2 neutraalne gaas”? d. Trükiviga graafikul K4 “MW Meretuulepargid” e. Lk 24. Elektri turuhind ei saa olla „eeldus“, vaid eeldustel põhinevate stsenaariumite analüüsi tulemus. f. Lk 40. 2022. aasta tekkinud akude jäätmete viide puudu. Mainitud „märkimisväärne jäätmehulk“ on potentsiaalne keskkonnarisk, mille maandamise/käitlemise teemakäsitlus puudub. g. Lk 40. lauses „.. 2022. aastal maismaatuuleparkide (kokku 310 MW) üldpindala kokku 1002 ha maad (3,232 ha/MW), sh tuulikute all oli kokku 62 ha maad (0,2 ha/MW) ENMAK 2035 kavandatud tegevuste tulemusel on aastaks maismaatuuleparke 9 korda rohkem (2850 MW) kokku maa vajadusega 9 211 ha, sh tuulikute all kokku 570 ha (nt Ülemiste järve pindala on 9600 ha)“. Parandus: Ülemiste järv on 940 ha. Ehk tuuleparkide all saaks olema mitte üks vaid kümme Ülemiste järve suurust ala.
e. Selgitame. Eeldame, et ENMAK 2035 kavandatud tegevused toovad soodsamad elektrihinnad teostatud analüüside põhjal. f. Arvestatud. g. Arvestatud.
2. Hind a. Elektrihinna mõiste. Tekstis peaks olema alati üheselt mõistetav, kas mõeldakse elektri turuhinda või koguhinda tarbijale. Nt lk 2, „Taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab elektrienergia hinda naaberriikidega võrdluses konkurentsivõimelisemana hoida“ – arvestades EN-s esitatud numbreid, võimaldab TE hoida elektri turuhinda (50-60 EUR/MWh) konkurentsivõimelisena, kuid koguhind tarbijale (154-179 EUR/MWh) kindlasti konkurentsivõimeline ei ole. b. Aastaks 2035 plaanitakse veelgi suurendada TE mahtusid (5750 MW), mille hulka arvestatakse meretuulepargid juhul, mis on hinnatud reaalseks kui tarbimine tõuseb 15.4 TWh peale, mis aga ei ole hinnatud realistlikuks ei Eleringi prognoosides1 ega ka EIS uute investeeringute „toru“ põhjal. Lisaks on 2035. aastaks jätkuvalt alles suur CO2 jalajälg: 3.8 mln tCO2ekv. Ettepanekud: i. panustada jõudsamalt tuumaenergeetika kasutuselevõtuks ettevalmistavatesse tegevustesse, mille kulud on 10a jooksul ca 73 MEUR - oluliselt madalam võrreldes alternatiividega. c. ENMAK EN-is kirjeldatud hinnaprognoos tugineb SEI/Trinomicsi „Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele“ analüüside asemel kliimaministeeriumi memole3, mida ei ole võimalik analüüsida ja tagasisidestada, kuna eeldused, arvutusmeetodid ja analüüs pole avalik. d. Kirjeldada mõju elektri turuhinnale kui investeeringute/tarbimise juhtimise indikaatorile tulevikus: i. Võttes arvesse, et nii TE kui juhitava energiatootmise rajamist plaanitakse suuremahuliselt riiklikult toetada, siis milline on elektri turuhinna roll turupõhiste investeeringute tegemisele juhul kui ENMAKis kirjeldatud tegevused aastani 2035 ellu viiakse? (tuleviku elektri turuhinna indikatsioonid varieeruvad eelnõus 49- 66 EUR/MWh kohta) ii. Võttes arvesse, et tulevikus hakkavad eelnõus kirjeldatud riiklike meetmete/ toetuste katmiseks tehtavad kulud kajastuma elektriarvel muudel ridadel kui elektrienergia ehk on trend, kus elektriarve kogusuuruse sõltuvus tunnihindadest väheneb
a.Arvestatud b.Selgitame. ENMAK 2035 kajastab tuumaenergeetika töörühma lõpparuannet ja Riigikogu otsust tuumaprogrammi ja regulatsiooni loomiseks. c.Arvestatud. Trinomicsi uuring koostati eeskätt võimalike stsenaariumide analüüsiks ja tegevuskavade koostamiseks, memo koostati taastuvelektri vähempakkumise ettevalmistamiseks. Elektrihinna läbipaistvaks prognoosimiseks on käimas riigihange viitenumbriga 292338. d. Võtame teadmiseks.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
95
(aktsiis, võrgutasud, KM, TE tasu ei ole tunnipõhised), mis omakorda vähendab tarbimise juhtimise (ja salvestuse) majanduslikku atraktiivsust. (2023: 91/179=51%; 2030: 66/179=37%; 2035:49/154=32%) – risk on jääda toetuse lõksu.
3. Meretuulepargid. a. Meretuulepargid ei ole dokumendist lähtuvalt vajaliku TE100% saavutamiseks. b. Kuidas monitooritakse meretuuleparkide rajamise eeldust tarbimismaht 15.4 TWh/a eelnevatel aastatel ja millistel tingimustel on põhjendatud/risk maandatud teha otsus meretuuleparkide ja lääne Eesti elektrivõrgu rajamise toetamise osas? Kuni pole kindlust 15.4TWh/a osas, pole investeeringud põhjendatud/vältimatult vajalikud.
a. Selgitame. Aastaks 2030 sätestatud taastuvelektri eesmärgi täitmine tuleb saavutada meretuuleparkideta, kuna aastaks 2030 meretuuleparke ei rajata. b. Selgitame. Meretuuleparkide hinnavahelepinguga toetamist ENMAk 2035 eelnõu uus versioon ei kavanda, elektrivõrgu arendamisega seotud investeeringud kavandatakse põhi- ja jaotusvõrgu arengukavadega.
4. Varustuskindlus a. Kuna nii tiputarbimine kui ilmast sõltuvate tootmiste osakaal portfellis tõuseb, siis peab ka baas/juhitavate võimsuste osakaal vastavalt tõusma, Vastavalt Aastal 2023 on see 1aastaks 2035 MW, aastaks 2040 MW, aastaks 2050 MW. Juhitavate kindlate (mis ei saa paari tunniga tühjaks nagu akud nt) võimsuste maht peab olema piisav. 2024: Nõutakse 1000 MW ja tegelikkuses on 2024. aastal olemas 1616 MW, mis on väga mõistlik – 10-20% tipuvõimsusele lisaks võiks olla turvaline. Elering teab paremini. 2030-2035. aastateks juhitava võimsuse maht langeb - arusaadav, seda pole kuskilt võtta kui põlevkivi välja arvata. 2035+ on juhitava maht küll suurem, kuid see on madalam kui tiputarbimine arvestades, et tarbimine on rohkem kui 2x tõusma prognoositud. Kokkuvõtteks: Sooviks näha juhitava võimsuse osakaalu süsteemis igal ajahetkel 10-20% rohkem kui tiputarbimine. Miinimum oleks = tiputarbimine. Lisaks vaatab Eleringi Varustuskindluse aruanne juhitavate võimsuste vajadust Baltikumiüleselt (5000-8000 MW aastatel 2024-2035), mis tähendab, et kliimaeesmärkide saavutamiseks on põhjendatud rõhutada süsinikheitmeta juhitava võimsuse vajadust. Näen 2024 varustuskindluse aruandest, et Elering hindab, et Estlink 1 ja 2-le lisaks on vaja 1000 MW kuni 2030, sealt edasi 1200 MW. Ehk kokku nähaks juhitava võimsuse olemasolu vajadust 2000 MW, tulevikus 2200 MW ja enamgi veel.. Tänastes oludes, kus on teada, et:
- Kaablitega on riskid (ka realiseerunud nii tehnilise rikke kui pahatahtliku tegevuse tõttu)
- Olemasolevaid juhitavaid jaamu plaanitakse sulgeda - Juhuslikku taastuvenergiat (päike, tuul) tuleb veel juurde - Riigikogu on otsustanud tuumaenergeetika
ettevalmistustega jätkata - SEI/Trinomics analüüside kohaselt oli tuumaenergia
stsenaarium positiivne (mida, kinnitavad ka Soome/Rootsi näited) .
Teeme ettepaneku lisada ENMAK2035 eesmärk “Varustuskindluse tagamiseks, kliimaeesmärkide saavutamiseks ja elektrienergia konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia tootmiseks arendab riik hiljemalt 2040. aastaks välja kindla võimsusena 600 MW tuumaenergiat.
Selgitame. ENMAK 2035 eesmärkide seadmisel ja tegevuste kavandamisel oleme lähtunud strateegias Eesti 2035 toodud kohustusest minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele energiajulgeoleku tagamisel aastaks 2050. Juhitava võimsuse kavandamisel lähtub Elering tiputarbimise võimsuse prognoosist.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
96
5. Tuumaenergia kasutuselevõtt. ENMAK keskendub perioodini kuni 2035, mille jooksul on meil tõesti piiratud võimalused kliimakindla majanduse saavutamiseks. Kuni 2035 tuleb kindlasti taastuvenergiat arendada, hankida strateegilisi reserve (olemasolevate põlevkivijaamade ja uute gaasijaamade näol), kuid seejuures arvestada, et osakoormusega töötavate TE võimsuste ja tipukoormusele vastavate reservide samaaegne väljaarendamine on väga kallis. Lisaks on strateegiline reserv ajutine meede (riigiabi) kasutamiseks erakordetel juhtudel. See tähendab, et need reservid ei osale päev-ette elektriturul ja käivitudes erakordsetel juhtudel (nt kui päev ette turul pole piisavalt pakkumisi ja hind on maksimaalne või vähemalt väga kõrge). Eelmainitust ning asjaolust, et ENMAK 2035 analüüside käigus on tuumaenergia tuvastatud kui heade sotsiaal-majanduslike näitajatega perspektiivikas võimalus 2035+ elektri hinna alandamiseks, CO2 jalajälje vähendamiseks, tasakaalus juhitava netoimpordita energiasüsteemi kujundamiseks, on põhjendatud kirjeldada maksimaalse selgusega tegevusi, mida tehakse kuni 2035 selleks, et tuumaenergia kasutuselevõtt oleks võimalik. a. Ettepanekud: i. Lisada tekstis 2035.a. käsitlevasse osasse 300 MWe tuumaenergia juhul kui ettevalmistavate tegevuste, projektiarenduse ja rajamisega on valmis jõutud. ii. Kõikjal tekstis, kus on 2035 ja edasi kontekstis „nt gaasijaam“ asendada „nt gaasi- või tuumajaam“. iii. Tabel 9.1– lisada tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalike investeeringute maht (Tõsta ümber toetuste Tabelist 9.2, kuna need on investeeringud, nagu H2 ja süngaasi võrku sisestamine, mitte toetused). Samas on Tabelis 9.1 mitmed read (nt tuulepargid) ju sisuliselt toetused, mitte investeeringud, need kuuluvad Tabelisse 9.2. iv. Uuendada lk. 38 tekstiosa „Riigieelarvest tuleb katta tuumaprogrammi loomise kulu, kui tehakse otsus luua regulatsioon ja raamistik tuumaenergia kasutuselevõtu võimaldamiseks.“ kuna vastavalt 12.06.2024 RK OE 4314 on nüüdseks Riigikogu otsustanud toetada Eestis tuumaenergia ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. v. Tabel 7.1: 2025-2030 veerus tuumaprogrammi loomise eeldus, positiivne otsus, on täidetud. Uuendada.
i. Osaliselt arvestatud. Fermi Energia AS pöördumises 18.03.2025 toob välja, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis 600MWe mahus 2037 aastaks on realistlikult teostatav. St tuumajaam ei tule ENMAK 2035 ajaraamis, kuid ENMAK 2035 eelnõu uus versioon näeb ette tegevused tuumaenergiaga kasutusele võtu ettevalmistamiseks. ii. Mittearvestatud. Gaasijaam sobib sagedusreserviks, tuumajaam mitte ja seetõttu ei saa öelda üks või teine. iii. Selgitame. Tabelis 9.2 on toodud Tuumaprogrammi rakendamise riigieelarvelised
kulud ptk 4.5 Tuumaenergia töörühma lõpparuanne.pdf. Tabelis 9.1 on toodud 2025-2035 vajalikud investeeringud ühikmaksumuste alusel arvestades taastuvelektri eesmärki aastaks 2030. iv. Arvestatud, v. Arvestatud.
FERMI ENERGIA AS 18.03.2025 Vastused:
Arvestades meretuule toetuste kulukuse ja Euroopa komisjoni Puhta tööstuse algatuse tõttu hanke rajamistähtaja edasilükkumisega ning viimastel kuudel tõendatud mitmete Venemaa rünnakuga Läänemere elektri ülekandeliinide ja sideühenduste vastu ning Kanada BWRX-300 rajamisega edasi liikumisega, teeme ettepaneku „Eesti energiamajanduse arengukavas 2035+“ kindlamalt kui seni sõnastada tuumaenergia tootmine 600MWe mahus väikereaktorite rajamise eesmärgina enne 2040 aastat.
14. jaanuaril 2024 esitas Fermi Energia AS avalduse 600MWe võimsusega tuumaelektrijaama riikliku eriplaneeringu algatamiseks Viru-Nigula ja Lüganuse vallas. Valitsuserakondade juhid leppisid 27. jaanuaris 2024 kokku, et liigutakse edasi pakti meetmetega energeetikas investeeringute kiirendamiseks, muuhulgas tuumaelektrijaama eriplaneeringu algatamise
Arvestatud osaliselt. Tuumaenergia peab olema turupõhine investeering ja seetõttu saab eelnõus kirjeldada vaid arendaja visiooni (investeerimisotsust pole tehtud).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
97
otsusega, mida on kinnitanud ka uue moodustatava valitsusliidu juhid.i,ii Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on avaldanud, et peavad võimalikuks eriplaneerinuga edasi liikumist I etapis ka tuumaenergia seaduse väljatöötamisega paralleelselt.iii
Esitame järgnevas lisas põhjendused ja arvutused miks ja kuidas tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis 600MWe mahus 2037 aastaks on realistlikult teostatav, rahastatav, Eesti elektrienergia varustuskindlust ja kliimaeesmärke toetav ning ökonoomne ja panusega majanduskasvu.
Tuumaenergia konkreetsem eesmärgi seadmine „Eesti energiamajanduse arengukavas 2035+“ võimaldab otsustajatel ja avalikkusel sisukamalt ja praktilisemalt kaaluda tuumaenergiat Eesti vajaduste ja energiatootmise lahenduste pikaajalises kogumis.
MUINSUSKAITSEAMET 17.12.2024 Vastused:
• Lk 10 põhimõte nr 10 ütleb, et kavandatavate tegevuste elluviimine toimub arvestades mh kultuuriväärtusi – kuid selleks, et see ei jääks paljasõnaliseks, tuleks kultuuriväärtusi dokumendis läbivalt käsitleda. Vastasel juhul ei taju rakendusasutus, milliste tegevuste korral ja millises etapis neil kultuuriväärtustega puutumus tekib ja siis võib jääda pärandispetsialistide kaasamine liiga hiljaks. Sellest on ajendatud ka järgnevad tähelepanekud.
Selgitame. täpsustatud, et ENMAK 2035 elluviimine toimub arvestades Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja, sh arvestades kultuuripärandit. Mõju kultuuripärandile on täpsustatud ENMAK 2035 KSH aruandes.
• Lk 3 „Selleks, et meie elektri varustuskindlus oleks tagatud, on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid, kiirelt või aeglaselt üles ja alla reguleeritavaid võimsusi“ – teadmata liiga palju erinevat tüüpi elektritootmiste reguleeritavusest võiks siin ehk arvesse võtta
hüdroelektrijaamasid (Kategooria:Eesti hüdroelektrijaamad – Vikipeedia). Nii vähe, kui neid meile veel alles on jäänud ning mõni, teatavasti, on mingis osas mälestis või asub mälestisel. Jägala jõel on kaks HEJ, neist Jägala Energy HEJ on 2MW ja Linnamäe HEJ 1,15MW (mälestis, maksimaalne elektrienergia toodang Wikipedia andmetel 7 GWh/aastas). Lähikonna tarbeks ja kriisiolukordade leevendamiseks on see piisav (st panus nii energiajulgeolekusse kui kliimaeesmärkidesse). Kundas on 400kW ja Tudulinna HEJ on pisike, 150kW koguvõimsusega ning mõlemad on mälestised. Hüdroenergia on aastaringselt kasutatav, vastupidiselt päikeseenergiale ning stabiilsem kui tuuleenergia. Lk 23 tabeli kohaselt on hüdroenergia maht Eestis kokku 8MW, mis küll kogumahust on köömes, kuid lokaalses vaates oluline. Seda lokaalset olulisust tegelikult võiks (paluda) analüüsida, nt kas seda toodangut saab sihitatult ümbersuunata elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiolukorras (haiglad). NB! Lk 13 energiajulgeoleku väljakutsete all on nimetatud „hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat“ ning tootmisvõimsuste kavandamise all „kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine“, mida hüdroenergia just täidab, olles ühtlasi ka juhitav
Selgitame. Hüdroenergia on oma olemuselt kindel elektri tootmise tehnoloogia suure kõrguste vahe ja vooluhulgaga vesikondades. Hetkel paigaldatud hüdroenergia võimsus võrdub ühe kaasaegse maismaatuuliku võimsusega
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
98
võimsus (mida arengukava tähtsustab)! Lisa 1 lk 36 lisab kliimakindluse sisustamisel „hajatootmise arendamine vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust“. Seega leiame, et lokaalsete, juhitavate ja aastaringselt suhteliselt stabiilsete energiatootmisallikatena võiks HEJ-e rohkem tähtsustada.
• Hoonete renoveerimisel tagada valmidus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks ja soojuspumpade kasutusele võtuks, keskkonna- ja heitsoojuse ning soojussalvestuse integreerimiseks – see kõik on tervitatav, kuid siin oleks kindlasti vaja toetusmeetmeid, et vähendada majaomanike investeeringu mahtu, vastasel juhul ei ole see eesmärk näiteks muinsuskaitsealade ajalooliste hoonete kontekstis realistlik (sissetulekute tase on madal ning hoonete remondivõlast tingitud investeeringuvajadus kokku on niikuinii omanikele ülejõukäiv. Kaugküttega liitumise rahaline toetamine vabastaks nende ressursse hoone energiatõhusamaks rekonstrueerimise tarbeks).
Arvestatud. Riik ette ei kirjuta temperatuure, seda teeb võrguettevõte. Ettevõtted koostöös kohaliku omavalitsusega määravad kaugküttega liitumistingimused. Vahendite olemasolul olemasolevate toetuste jätkamiseks ja kaugkütte investeeringuteks uurime ja korraldame toetusvõimalused tarbijatele, ettevõtetele ja/või kohalikele omavalitsustele. Muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikele hooned ei pea vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, kui nõueteA täitmine rikuks hoonete välimust. Korterelamute, sh kultuuriväärtuslike hoonete kaugküttega liitumine, st tööd kinnistul ja liitumistasu, on toetatav ja hõlmatud järgmiste toetustega:
• Ida-Viru meede
https://www.riigiteataja.ee/akt/12009 2024001 (§ 5 lg 1 p 16);
• üleriigiline meede
https://www.riigiteataja.ee/akt/12712 2024022 (§ 6 lg 1 p 16);
• RRFist rahastatav samasisuline toetus on ka veel avatud -
https://www.riigiteataja.ee/akt/11302 2025006 - § 6 lg 1 p 7.1.
Lisaks kaugküttega liitumisele on toetatavad kõik hoone energiatõhustamisele suunatud tegevused.
• Tuuleparkide ja päikeeseelektrijaamade rajamise kavandamisel tuleb asukoha valikul arvestada riikliku ja kohaliku kultuuripärandiga, st nii ehitatud keskkond, kaitsevööndid kui väärtuslikud maastikud ja arheoloogia (sh maa- ja veealune). Selleks tuleks protsessi aegsasti kaasata KOV (just kultuuripärandi spetsialisti mõttes) ja Muinsuskaitseamet, et võimalikud kitsendused ei ilmneks alles menetluse hilises etapis. Näiteks on hiljuti tekkinud selline olukord Lääne-Virumaal Vinni vallas Muuga mõisa juures, kus kavandatakse tuuleparki mõisast 2,5km kaugusele. Muuga mõis on nii arhitektuuri kui ajaloo poolest Eestis erakordselt väärtuslik ning tuulepargi rajamine sedavõrd lähedale muudaks ajaloolist väärtuslikku maastikku märkimisväärselt, mistõttu vajaks plaan mõju analüüsi kultuuriväärtuste säilimisele.
Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi käsitletakse keskkonnamõjude hindamisel ja ehitustööde käigus kooskõlas kehtivate seaduste ja korraga koostöös Muinsuskaitseametiga ning leidudest ja tähelepanekutest tuleb vastavalt teada anda.
• Torustike rekonstrueerimisel ja kaugjahutuse rajamisel tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiaga ning ajalooliste hoonete stabiilsuse tagamisega. Nende töödega kaasnevalt tuleks tänavate rekonstrueerimisel kaaluda võimalusi aja jooksul tõusnud tänavapinna langetamiseks, et tänavaäärsete hoonete soklid taastada algsel või võimalikult lähedasel kõrgusel (see aitab taastada keldrite niiskustasakaalu ning tagada
Selgitame. See on kohaliku omavalitsuse planeerimis- ja ehitusküsimus, kuidas tagada hoone rekonstrueerimisel kommunikatsioonid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
99
hoone konstruktsioonide säilimist). Samuti tuleks majaomanikega alustada aegsasti koostööd, et neil oleks võimalus ajastada hoonete soklite niiskustõke ja soojustamine ajale, mil tänav on niikuinii lahti kaevatud.
• Lk 9 põhimõtetesse võiks lisada põhimõtte, et kaugküttega liitumine on kodutarbijale taskukohane, analoogselt elektrihinnaga (põhimõte nr 1). Samaga võiks täiendada ka lk 13 loetelu. See oleks alus toetusmeetmete väljatöötamiseks.
Selgitame. Põhimõte nr 1 sissejuhatuses on taskukohasene elektrihind, mitte liitumine võrguga. Elektri lõpphinda on tarbimisklasside lõikes võimalik hinnakomponentide (nt võrgutasu või taastuvenergia tasu diferentseerimine) kaudu mõjutada, kaugkütte hinna määrab Konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte võrgupiirkonna soojuse piirhind.
• lk 29 joonis 5.1, millest nähtub, et soojustarbimise vähenemine prognoositakse olema kõige suurem maa- asula eramutel ja maa-asula kortermajadel ning niivõrd üldse mitte linna korterelamutel, nagu energiatõhusust eestvedavad starteegiadokumendid on deklareerinud (väide, et NL-aegsete korterelamute tehaselisest rekonstrueerimisest on saadav kõige suurem energiasääst). Maa-asula eramud hõlmavad eelduslikult just nn määratlemata pärandit, mille ajaloolise välisilme kadumise pärast on mures ICOMOS Eesti, Vabaõhumuuseum jt. Selle diagrammi alusel on mure seniarvatust akuutsem. Siin tahaks küll teada, kuidas selline diagramm on saadud ja mida tuleb mõista maa- asula või linna all (st kumba jäävad muinsuskaitsealad?). Samuti, kui nii ENMAK kui nt kliimakindla majanduse seadus adresseerivad avalikus kasutuses olevate (st riigile või KOV-ile kuuluvate) hoonete energiatõhustamist eeskujuna teistele, siis miks paistab sellel diagrammil ärihoonete soojustarbimise vähenemine nii napp. Vrdl nt hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia lk 2 ja lk 4 ning ENMAK vastava diagrammi alusena viidatud D3 report lk 18 mahtusid. Üksteisele viitavad siseriiklikud strateegiadokumendid peaksid strateegiate väljatöötamiseks kasutama samadel alustel valminud või samu uuringuid või siis selgitama erisused.
Selgitame. Soojus- ja jahutusmajanduse uuringus leiti vastavalt hoonete energiamärgisele rekonstrueerimisega kaasnev energiakulu vähenemine: enne 2000. a ja pärast 2000 a. ehitatud hoonete pindala järgi arvutatud energiavajaduse järgi energiakulu era- ja kortermajades, statistika järgi saadi maa- ja linnaasulate erinevused. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.pdf puhul leiti enne 2000. aastat ehitatud hoonete rekonstrueerimise mahtude pindala. Ärihoonetele pole seni energiatõhususe suurendamiseks toetusi makstud, erinevalt elamutest ja avaliku sektori hoonetest ning tegelikult on tehnosüsteemide rekonstrueerimine 5 aastase tasuvusajaga ärikinnisvara uuringu lõpparuanne_0.pdf. Ajas paraku nõuded (sh strateegilistele dokumentidele) muutuvad ja olude muutusest tulenevalt samad eeldused ei pruugi enam aasta-paari pärast kehtida, soojusenergia tootmise statistikat juba mitmed aastad riiklikult ei koguta ja seetõttu on keeruline saada ülevaadet ja prognoosida soojuse tarbimist. Seetõttu soojuse uuringus prognoositi küttevajaduse hoonete energiavajaduse järgi. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia keskendus hoonete rekonstrueeritava pinna täpsustamisele, mitte energiavajaduse täpsustamisele, strateegia uuendatakse tähtajaga 1.09.2026 Renoveerimiskava | Kliimaministeerium.
• Selleks, et arengukava tegevuste elluviimisel kultuuripärandit säästvaid põhimõtteid igakülgselt arvestada, tuleb suuremate maa-alaliste rajatiste (eelkõige tuulepargid ja päikeseelektrijaamad) kavandamisel lisaks kaitsealusele kultuuripärandile arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga.
Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi käsitletakse kooskõlas kehtivate seaduste ja korraga koostöös Muinsuskaitseametiga ning leidudest ja tähelepanekutest tuleb vastavalt teada anda. Suuremate maa-alaliste rajatiste kavandamisele eelneb kas keskkonnamõjude hindamine või siis projekteerimistingimuste koostamine. Menetlejaks on KOV, kellel on teadmine kaitsealustest kultuuripäranditest. Ettepanekust ei selgu, kuidas saaks planeerimis- või projekteerimistingimuste koostamise etapis võtta arvesse seni avastamata arheoloogiapärandeid. Nõuda sellekohaseid uuringuid arendajalt on ebamõistlik ja tooks kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu aeglustumise, see oleks omakorda vastuolus ENMAKis püstitatud eesmärkidega.
• Mistahes toetusmeetmete väljatöötamisse palume kaasata Muinsuskaitseameti, et tagada toetuse
Selgitame. Pärandi- ja arhitektuuriküsimusi käsitletakse kooskõlas kehtivate seaduste ja korraga
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
100
tingimuste kooskõla kultuuripärandi säilimise eesmärkidega.
koostöös Muinsuskaitseametiga ning leidudest ja tähelepanekutest tuleb vastavalt teada anda. Arvestame ettepanekuga ja kaasame toetusmeetme väljatöötamisel Muinsuskaitseamet.
Lisas 1 on kirjeldatud kavandatavad tegevused. Palju on regulatiivseid meetmeid aga mõni puudutab otseselt ka ehitatud keskkonda, näiteks kaugküttevõrgu eelisarendamine (ptk 1.1.3.1), soojuspumpade kasutus (ptk 1.1.3.2) kaugküttevõrgu renoveerimine (ptk 1.1.3.3), jahutusvõrkude rajamine (ptk 1.1.3.6) – nende puhul tuleks mainida kultuuripärandiga arvestamist, et rakendavate tegevustega seotud osapooled oleksid sellest vajadusest teadlikud. Äärmiselt oluline on teadvustada kultuuripärandi ja pärandiekspertide rolli TAI (teadus, arendus, innovatsioon; ptk 1.2.2) tegevustes vältimaks olukorda, kus keerulisemaid lahendusi eeldavad pärandkeskkonnad ja -hooned jäävad teistest maha, mis omakorda hakkab mõjutama kultuuriväärtuslike piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana ja seeläbi nende säilimise võimalikkust – nii on juba juhtunud hoonete energiatõhususe tõstmise lahenduste väljatöötamises.
Selgitame. Kuigi eraldi toetust milljööväärtuslikele hoonetele pole, siis Kredexi renoveerimistoetuste tingimused annavad eeliseid taolistele hoonetele.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 13.12.2024 NR 4/200 Vastused:
Lisada ENMAK 2035 üldeesmärki viide, et see peab soodustama majanduse konkurentsivõimet. Näiteks võiks üldeesmärgi sõnastada järgmiselt: „Energiamajandus on kestlik, tagades Eesti ettevõtete toodete ja teenuste konkurentsivõime, ning on kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega.“
Arvestatud. Üldeesmärk on täpsustatud.
• Palume ENMAK 2035 sõnastust muuta selliselt, et ettevõtete konkurentsivõime ja elanike majandusliku heaolu tagamiseks peab ka energia lõpphind olema taskukohane võrreldes meie lähiregiooniga.
• Soovitame rohkem tähelepanu pöörata sellele, et ENMAK 2035 tagaks konkurentsivõimelise elektrienergia hinna võrreldes meie lähiregiooniga. Selleks tuleb võrrelda Baltimaade, Poola ja Põhjamaade tööstustarbijate/suurtarbijate energiasisendite hindasid ja rakendatavaid makse/tasusid. Selline analüüs annab vastuse, kui konkurentsivõimeline on täna elektrienergia lõpphind Eesti tööstustarbijale/suurtarbijale ning millised on erinevad võimalused elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimelisemaks muutmiseks.
Arvestatud. Tööstuse elektrihinna prognoos naaberriikides tellitud ja eelnõu täiendatud elektrivarustuse ptk 3.
• Palume ENMAK 2035-s lihtsalt ja arusaadavalt välja tuua arvutuskäik ja eeldused, millest lähtuvalt on prognoositud, et 2035. aasta elektrienergia lõpphind on 154 EUR/MWh. Samasugune lihtne ja arusaadav ülevaade tuleb teha ka alternatiivsete stsenaariumite kohta. Näiteks võiks analüüsida alternatiivi, kus meretuul on asendatud maismaatuulega.
• Tuua välja, millise tarbimismahu juures on pakutud hinnaprognoos tehtud. Lisaks tuleb arvutada elektrienergia lõpphind erinevate tarbimismahtude juures.
• Kas ja kuidas on prognooside tegemisel arvesse võetud meie lähiregiooni elektrituru arenguid? Milline saab olema elektrienergia lõpphind meie lähiregioonides aastaks 2035?
-Mitte arvestatud. Meretuuleparkidele hinnavahelipinguga toetust ENMAK 2035 eelnõu uus versioon ei kavanda. -Arvestatud osaliselt. Välja on toodud elektrihinna mõjutajad. Prognoositud on suurtarbijate elektrihind võrdluses naaberriikidega. -Arvestatud. Naaberriikide elektrihinna prognoosi kajastatud lisas 2.2.2.
• Teeme ettepaneku lisada ENMAK 2035 ka erinevaid maksude ja tasudega seotud teemasid, mis aitaksid
Arvestatud. Täiendused leitavad ptk 2.4 ja 3.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
101
muuta elektrienergia lõpphinna tarbijatele või teatud tarbijagruppidele konkurentsivõimelisemaks.
• Lisada ENMAK 2035 üldmõõdikuna või vähemalt alaeesmärgi mõõdikuna elektrienergia (koos maksude ja tasudega) mõõdik ka tööstusettevõtete või suurtarbijate elektrihinna jaoks.
• Palume kehtestada ambitsioonikam mõõdik taskukohase hinna jaoks. Näiteks võiks mõõdik olla seotud meie lähiregiooni elektrienergia hinnaga või Eesti elektrihind on teatud protsendi ulatuses soodsam kui ELi keskmine näitaja.
• Täiendada alaeesmärki „taskukohase hinna tagamine“ ka sõnaga „konkurentsivõime“ ehk siis alaeesmärk peaks olema taskukohane ja konkurentsivõimeline hind.
-Arvestatud osaliselt. Vastav statistika tööstustarbijatele puudub. Lähtume Eurostati statistikast kodumajapidamiste ja mitte- kodumajapidamiste elektrihinna komponentide kohta kõigis tarbimisklassides. -Arvestatud. Ptk 2.4 on toodud kõikide tarbimisklasside elektrihinna mõõdik võrdluses Läänemere äärsete riikide keskmise elektrihinnaga samades tarbimisklassides. -Mittearvestatud. Lähtume Trilemma energiajätkusuutlikkuse indeksist, mida arvutatakse igal aastal WEC poolt.
• Miks ei ole plaanitav tuuleparkide toetusmeede tehnoloogianeutraalne, vaid eristatakse maismaa- ja meretuuleparke? ENMAK 2035-s ei ole selle kohta põhjendusi.
• Kas ja kui palju toetatakse meie lähiregioonis, näiteks Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus uute tuuleparkide rajamist? Kas ja kui palju rajatakse nendes riikides tuuleparke ilma toetuseta? Kui rajatakse ka toetuseta, siis miks ei eelista Eesti turupõhist lähenemist toetusepõhisele lähenemisele?
• Lisada ENMAK 2035 põhimõte, et elektritootmisvõimsuste rajamise toetamisel lähtutakse tehnoloogianeutraalsusest ja tagatakse investorite võrdne kohtlemine.
Arvestatud osaliselt. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon näeb ette, et pärast 2025. aasta taastuvelektri vähempakkumist kuni 2 TWh toodangu turuletoomiseks toetusi ei kavandata ja uued tootmised lisanduvad turupõhiselt. ENMAK ei ennusta ega välista poliitilisi otsuseid, vaid esitab võimalikud otsused ja kirjeldab nende tulemusi.
• Palume ENMAK 2035-s täpsemalt selgitada, kuidas tagatakse, et Eesti energiamajanduse investeeringud on tasakaalus majanduse arenguga ning uued investeeringud tehakse koostöös lisanduvate suurtarbijatega. Kas ja kuidas võetakse seda arvesse taastuvenergia vähempakkumiste korraldamisel?
• Taastuvenergia vähempakkumise tingimused peaksid olema sellised, et toetust makstakse toodangule, mida tarbitakse tunnipõhiselt vaid Eestis.
Selgitame. Eesti tarbijate küsimused seoses elektrienergiaga väljenduvad enamasti soovis muuta selle hind taskukohasemaks. Nii pikemas kui lühemas perspektiivis on elektrienergia hinda võimalik vähendada üksnes tehnoloogiatega, millel on senisest keskmisest elektrienergia börsihinnast soodsamad muutuvkulud. Neid on võimalik rajada turutingimustel olukorras, kus vahe elektrienergia hinna ja projekti kulukuse vahel on piisavalt suur, et katta nii kapitali- kui opereerimiskulu. Juhul kui see vahe on väike, siis võivad investeeringud viibida, viivitades ühtlasi elektrihinna odavnemist. Elektrihinna languse kiirus on seotud tuule- ja päikeseenergia kiire turule tulekuga. Energia- ja Euroopa Liidu siseturu reeglid ei luba piirata eksporditavat elektrienergiat ega siseriiklikke tarbijaid kohalikult toodetud elektrienergia toetamise kaudu varjatult subsideerida. Küll aga ei anta toetust kogu toodetud elektrienergia ulatuses – üksnes tootmisrajatise vähempakkumisele esitatud toodangu ulatuses; ega kogu pakkumishinna ja turuhinna vahe ulatuses – vaid üksnes piiratud toetuskoridori ulatuses. Kui elektrienergia börsihind langeb madalamaks pakkumishinna ja toetuskoridori vahest, ja on suurem kui „null“, jääb see elektritootja riskiks.
ENMAK 2035 tegevustes tuleb elektrisüsteemi tasakaalu tagamiseks tehtavatest kulutustest katta vaid Eesti tarbimismahtu tagav osa.
Võtame teadmiseks.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
102
Kajastada ENMAK 2035-s investeeringuid aastani 2050 või vähemalt tuua välja ENMAK 2035-s kirjeldatud tegevuste investeeringute maht pärast 2035. aastat.
Selgitame. ENMAK 2035 alusuuringutes hinnatud kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku investeeringud aastani 2050 on kirjeldatud ENMAK 2035 eelnõu lisas 2 tabelites 13, 14, 18, 25 ja 26, 29 ja 30.
• Palume selgitust, miks ei ole ENMAK 2035 tehnoloogianeutraalne ja välistab põlevkivienergeetika kasutamise isegi juhul, kui see muutuks CO2 neutraalseks ja oleks konkurentsivõimelise hinnaga.
• ENMAK 2035-s tuleb lähtuda sellest, et elektritootmine muutub CO2 vabaks, kuid tehnoloogilist lahendust ei peaks ette kirjutama.
Selgitame. Põlevkiviga seonduv tekst on ENMAK eelnõus uuendatud
Palume kaaluda ettepanekut lisada gaasivarustuse alla minevate tegevuste alla ka võimalus asendada fossiilse päritoluga maagaas tööstuses kohapeal biomassi jäätmetest toodetava energiaga. Lisaks teeme ettepanekud koostada biogaasi tooraine ressursi analüüs.
Selgitame. Ettevõtjatel on võimalik taotleda toetust
uuele energiaallikale üleminekuks Ettevõtja varustuskindluse toetus - EIS. Täiendava toetusvajaduse täpsustamiseks on vajalik kõigepealt hinnata antud toetusmeetme tulemusi. Biogaasi tooraine ressurssi käsitlev uuring valmis 2024. aasta
lõpus Biogaas | Kliimaministeerium
Palume ENMAK 2035-st kustutada kliimakindla majanduse seaduse eelnõule viitav tekst.
Mittearvestatud. Lähtume eeldusest, et viidatud seaduse eelnõu veel sisuliselt täpsustub, kuid võetakse vastu ja jõustub.
TEADUSTE AKADEEMIA 10.01.2025 1-11/1-2025 Vastused:
TA juhib tähelepanu, et eelnõus prognoositud tootmis- ja tarbimismahud ei pruugi olla realistlikud. Samuti ei ole eelnõus toodud sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangut, mis näitaks, milline on arengukavas ette nähtud investeeringute mõju Eesti sisemajanduse kogutoodangule, tööhõivele ja kodumajapidamiste netosissetulekule. Seepärast jääb eelnõu ettenägemise võime piiratuks ning see ei suuda esitada veenvat ega põhjendatud visiooni kliimaneutraalsest energiasüsteemist 2050. aastal. Selleks et majanduse konkurentsivõimele ja ühiskonna heaolule kriitilise tähtsusega arengukava tegevuste kavandamise ning elluviimisega edasi minna, peab TA esmaselt vajalikuks ENMAK 2035 eelnõu sotsiaal-majandusliku analüüsi koostamist ning pakub selleks oma kompetentsi.
Selgitame. ENMAK 2035 koostamise alusuuringutes teostati sotsiaalmajanduslikud analüüsid, vt ENMAK 2035 eelnõu sissejuhatuses viidatud analüüsid ja täpsemalt lisas 2. ENMAK 2035 eelnõule on koostatud mõju hindamine, mille kokkuvõte on toodud lisas 4.2. Veel täiendavate analüüside teostamine pole põhjendatud.
Tuuleenergia on Eesti kontekstis mõistlik valik, sest suuri võimsusi on võimalik rajada suhteliselt kiiresti ja soodsalt ning need vähendavad pea lineaarselt elektri importi. Kuna maismaatuul on soodsam, siis eelnõu aluseks oleva kliimaneutraalse elektritootmise uuringu optimeerivates stsenaariumites kasutati ära kõigepealt maismaatuule potentsiaal, millele järgnesid avamere tuulepargid. Samas on uuringu stsenaariumite arvutuses (eelnõu lisa 2) kasutatud 2000 MW meretuuleparkide võimsust aastaks 2035, kuid eelnõu ise näeb ette poole väiksemat võimsust 1000 MW ning pakub välja toetuse ainult väiksemale tuulepargi toodangule (2 TWh). Kuna stsenaariumid olid väga tundlikud lähtuvalt sisendparameetritest, siis tuleks ka selline variant modelleerida. Samuti ei ole eelnõus analüüsitud varianti, kus meretuul lisanduks pärast 2035. aastat, kuigi osa uuringu stsenaariumeid (taastuvgaas, tuumaenergia, kõik tehnoloogiad võrdsed ja 1000 MW juhitavad) seda näitasid. Leiame, et eelnõus tuleks põhjendada tehtud valikut rakendusuuringute kontekstis.
Selgitame. Meretuuleparkide lisandumine sõltub elektritarbimise kasvust. Viidatud alusuuringus lähtuti Eleringi ja Euroopa Komisjoni koostatud elektritarbimise prognoosist Eestile, ENMAK 2035 eelnõu eelmise versiooni koostamisel lähtusime mh MKM prognoositud uute võimalike suurtarbijate lisandumisest. Eelnõu uues versioonis prognoose ei sisaldu, kuna neis on liiga palju määramatust ja seetõttu on need taustainfona toodud seletuskirjas.
Eelnõu on jätnud lahtiseks tuumaenergia kasutamise või mittekasutamise juhitavates võimsustes 2040.–2050. aastate
Selgitame. Tuumajaama jm tootmiste investeerimisotsused teevad ettevõtjad.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
103
perspektiivis, tõdedes, et prognoos täpsustub 2025. aasta suvel saartalitluse või strateegilise reservi ja sagedusreservide hangete ning tuuleparkide vähempakkumise tulemuste alusel. Tuumastsenaariumist tuleneva juhitavate võimsuste tagamise ning madala elektrihinna alusel tuleks tuumaenergiat edaspidi käsitleda ühe põhistsenaariumina ja koostada tuumaenergia rakendamise sotsiaal-majanduslike mõjude hinnang ning vastavalt sellele kavandada edasised tegevused. Kuna Eesti alustab tuumaenergeetikas sisuliselt nullist, tuleks 2040 perspektiivis töötavate tuumajaamade ehitamise põhimõttelise otsuseni jõuda suhteliselt kiiresti ja koheselt hakata Eestis koolitama tuumaenergia tehnoloogiat tundvat inimressurssi.
Tuumajaama ei rajata enne 2035. aastat ja see ei sobi juhitava võimsusena kiireks sagedusreserviks, mistõttu ei käsitleta seda arengukavas aastani 2035 nö põhistsenaariumina. ENMAK 2035 ei välista tuumajaama rajamist. Tuumaenergia stsenaariumi sotsiaalmajanduslikud mõjud on leitavad ENMAK 2035 alusuuringu aruannetest kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku kohta Elektri uuringud | Energiatalgud
Eelnõus on ette nähtud 500 MW uute gaasijaamade rajamine enne 2035, mis erineb kliimaneutraalse elektritootmise uuringust. Gaasijaamade vajadus on põhjendatud, kuid nende kasutusele võtmine muudab uuringu modelleerimise tulemusi ja gaasitarbimise prognoosi, mida tuleb eelnõus täpsustada.
Selgitame. Viidatud uuringus modelleeriti taastuvagaaside stsenaarium aastal 2030 võimsusega 1 GW Elektri uuringud | Energiatalgud ehk antud uuringus arvestati võimalusega lisanduvate gaasielektrijaamade kohta. Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring on aluseks gaasitarbimise prognoosile, kus arvestatakse täiendavate gaasielektrijaamadega ptk 4.1 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 Eleringi hangitava 500 MW sagedusreservi tulemus selgub juulis, mille alusel täpsustame ENMAK 2035 eelnõud. Vastavad selgitused on eelnõus toodud, nt ptk 2.2 allmärkuses.
Juhitavad tootmisvõimsused kahanevad praeguselt tasemelt – 1808 MW – tasemele 1250 MW 2035. aastaks olukorras, kus tiputarbimine kasvab ning suurte tootmisüksuste, nagu meretuuleparkide lisandumine esitab täiendava vajaduse süsteemiteenuste järele. Eelnõu uuringutes teostatud modelleerimine on ebapiisav selgitamaks, kas juhitav võimsus jõuab kriitilise piirini, mis rikete puhul võib süsteemi muuta haavatavaks, raskendades energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamist.
Selgitame. Praegune juhitavate võimuste vajadus on 1000 MW, ENMAK 2035 eelnõu uue versiooni kohaselt on elektritarbimise kasvades aastaks 2035 juhitava võimsuse vajadus 1200-1600 MW, vastavad juhitavad võimsused on näidatud ENMAK 2035 eelnõu versioonis 13.11.2024 tabelis 3.1. Eleringi varustuskindluse aruanne täpsustab igal aastal 10 aasta vaates eriolukordades Balti riikide ja Eesti stsenaariumid varustuskindluse tagamisel, vt nt ptk 4.3 Elering_VKA_2024.pdf
Eelnõus on käsitletud energiajulgeolekut, kuid edaspidi tuleb sellele pöörata rohkem tähelepanu ja koostada riskianalüüs, et olla paremini valmis ka võimalikeks radikaalseteks muudatusteks.
Selgitame. Riskianalüüsi koostavad elutähtsa teenuse osutajad, vt ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.6 Kriisideks valmisolek.
Eelnõus on suur määramatus tarbimisprognooside koostamisel, mis on konfliktis riikliku energiasäästukohustuse teekaartide uuringu tulemustega. Suure määramatuse tingimustes on vaja testida tegevuste tundlikkust erinevate tarbimisstsenaariumite korral, mida eelnõus pole tehtud. Samamoodi ei suuda eelnõu prognoosida lähiaastate gaasitarbimist. Seetõttu muutuvad analüüsitud stsenaariumite tulemused ebatäpseks ning neid ei saa võtta aluseks pikaajaliste prognooside tegemisel.
Selgitame. Ilmselt on mõeldud uuringut „Renoveerimislaine toetamine – energiatõhususe stsenaariumid ja energiasäästu kohustus Eestis“216, kus toodud meetmete rakendamine on eelduseks energiatõhususe direktiivist tulenevate energia tarbimise 2030. aasta sihttasemete täitmiseks. 2035. aastaks liikmesriikidele energiatarbimise sihttasemeid seatud pole energiatõhususe direktiiviga. ENMAK 2035 alusuuringutes lähtuti Euroopa Komisjoni ja Eleringi elektritarbimise prognoosist ning teostati mh stsenaariumide sensitiivsusanalüüsid, vt D6_Sensitivity_analysis_draft_report_v4.2.pdf ja D4- 6 report.pdf. Elektritarbimise prognoose uuendab Elering igal aastal. ENMAK 2035 koostamine algas 2021. aastal, vastavalt ettepanekule oleksime
216 Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
104
pidanud igal aastal kuni ENMAK 2035 heaks kiitmiseni uue tarbimise prognoosiga kõik alusarvutused korrigeerima, mis on ebareaalne. Alusuuringutes toodud stsenaariumid olid sisendiks kavandatud tegevuste kirjeldamisel. Gaasitarbimise prognoosi aluseks on gaasi ülekandevõrgu arengukava, st täiendame ENMAK 2035 eelnõud uue gaasitarbimise prognoosiga, ptk 4.1 Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2025-2034 alusel
Eelnõus arenguhinnangute aluseks kasutatud tarbimis- ja tootmismahud ei ole realistlikud. Ligi neljakordne elektritootmise ja samuti päikese- ja tuuleelektri tootmisvõimsuste kasv aastaks 2035 on ülimalt ambitsioonikas (investeeringute maht iga- aastaselt üle 3% SKP-st) ja ei pruugi täies ulatuses turule mahtuda. Seepärast on vajalik prognooside edaspidine täpsustamine ning mudelarvutuste korrigeerimine.
Arvestatud. Ambitsioonikad võimsused tulenevad majanduse vajadusest viia elektrihind alla ja tuua Eestisse uusi energiamahukaid ettevõtteid. Olemasolevate, peamiselt põlevkivil elektritootmistega elektrihinna alla toomine pole võimalik. Täpsustame ja korrigeerime edaspidi prognoose.
Eelnõus toodud elektrihinna prognoosid on ebapiisavalt põhjendatud ega tugine sisulisele analüüsile, vaid eraldiseisvale memole, milles toodud hinnanguid ei ole selgitatud. Elektrihindade adekvaatseks prognoosimiseks on vaja täiendavat uuringut.
Arvestatud. Euroopa Komisjoni rahastusega teostatud ENMAK 2035 alusuuringutes kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks prognoositi elektrihind erinevates stsenaariumides, vt nt tabel 0-2 D8 Final report translated 6.12.2022 clean.pdf, eraldiseisvas memos analüüsiti elektrihinda seoses meretuuleparkide vähempakkumise kavandamisega. Elektri börsihinna prognoosimine eeldab modelleerimise võimekust, mida täna Eestis ei ole: sobiva mudeli ning vajalike andmete (elektriturul olemasolevate ja perspektiivsete tootmiste, salvestite, riikide vaheliste ühenduste jms) olemasolu, riikide energiapoliitikates pikaajaliste eesmärkide ja nende täitmise toetusmeetmete arvestamist, geopoliitilise olukorra võimalike arengutega seotud eelduste kokku leppimist jpm. Otsime võimalusi modelleerimise võimekuse loomiseks.
Eelnõu järgi ei lange elektrihind enne, kui lisanduvad uued välisühendused 2035. aastaks. Juhul kui elektrihinna arvutustes aluseks võetud elektritarbimise kahekordne kasv järgneva 10 aasta vältel ei rakendu, on toetuste kulu proportsionaalselt suurem olemasolevatele tarbijatele, millel võib olla negatiivne mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele, sest praegused võrgutasud ei soosi tööstust. Samuti puuduvad eelnõust tegevused, mis vähendaksid võrgutasusid, aktsiise või taastuvenergiatasu energiamahukale tööstusele, kus elekter on oluline tootmise sisend.
Arvestatud. Eelnõus ptk 3 on lisatud elektrihinna mõjutajad, mille kaudu saavad energiamahukad ettevõtted vähendada elektrikulusid, täpsemad meetmed saab kavandada arvestades Euroopa Liidu algatustest taskukohasele energiale ja puhtale tööstusele217 üleminekul tulenevaid regulatsioone ja meetmeteid (selguvad kõige varem sügisel 2025). Elektrointensiivsetel ettevõtetel on täna elektriaktsiisi soodustus Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus–Riigi Teataja, 330 kV või 110 kV pingel ülekande võrku ühendatud ettevõtetel on väiksem võrgutasu Elektri ülekandeteenuse hinnad alates 01.01.2025 | Elering kui teistel elektritarbijatel, taastuvenergiatasu on 20 % väiksem aastal 2025 eelneva aastaga võrreldes. ENMAK 2035 eelnõu seni koostatud kolmele versioonile pole laekunud ühtegi ettepanekut, milline on tööstusettevõtete ootus taastuvenergiatasu osas ja kes peaks katma seonduvate erandite kulud.
Elektri- ja gaasimajanduse osad ei ole eelnõus piisavalt seotud. Gaasitarbimise prognoosis pole näiteks arvestatud
Arvestatud. Gaasitarbimise prognoos vastavalt Microsoft Word - Eesti gaasiülekandevõrgu
217 Uus tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks säästa energialt 260 miljardit eurot aastas - Euroopa Komisjon ja Puhta tööstuse kokkulepe
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
105
elektritootmise lisandumisega. Kohaliku taastuvgaasi tootmispotentsiaal on arvestatav, kuid selle konkurentsivõime ja osakaal elektritootmises jääb ebaselgeks.
arengukava 2025-2034 on esitatud ENMAK 2035 eelnõu seletuskirjas, kuna prognoosid uuenevad regulaarselt ja eelnõus esitamine pole seega põhjendatud. Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring arvestab gaasi elektrijaamade lisandumisega218. 2024. aastal lõppenud biogaasi uuringus219 tõdetakse, et siseriikliku toorme baasil on võimalik suurendada kestliku biogaasi tootmist Eestis 815 GWh-ni aastas ning, et „Järk-järgult minnakse üle kohalikule võrguvabale biogaasi tarbimisele biogaasijaamade läheduses laienevates või kujunevates piirkondlikes tööstussümbioosi mudelit rakendavates tööstusparkides ja/või energiakogukondades. Sellega välditakse ülemäärast energiakulu biogaasi muundamisel ja transpordil ning riske, mis kaasnevad gaasivõrgu arenguga.“ Seega ei piisa kohalikust ressursist biometaaniga erinevate sektorite vajaduste katmiseks ning tuleb leida täiendavaid energiaallikaid gaasivajaduse katmiseks.
Kütte ja jahutuse tegevused moodustavad väga väikese osa kavandatud toetustest hoolimata sellest, et antud valdkond moodustab ligikaudu poole energia lõpptarbimisest ning kasutab täna suures koguses fossiilkütuseid. Kuna arengukava ei kata lokaalseid kütte- ja jahutuslahendusi, siis oleks oluline näidata fossiilkütuste kasutust eraldi soojuse tootmisel ja lokaalküttes, mida eelnõu ei käsitle. Lokaalkütte välistamine tekitab eelnõus võimaliku vastuolu maagaasi tarbimise vähendamise eesmärgiga, mida on raske täita ilma lokaalkütte meetmeteta. Samas on arusaamatu, miks eelnõu peab vajalikuks pöörata eraldi tähelepanu kasvavale jahutusvajadusele, mis on hoonete energiabilansis suhteliselt marginaalne, ning tuleb juhtida tähelepanu, et jahutuse tipuvõimsused langevad kokku päikeseelektri toodangu maksimumiga.
Selgitame. Gaasivõrgu dekarboniseerimisega luuakse võimalus seni maagaasil kütteseadmetele maagaasi tarbimise ja KHG heite vähendamiseks. Jahutusvajadus pole tulevikus marginaalne, jahutusvajadus kasvab 1 TWh võrra aastaks 2050. Eelnõu lisas 2 on toodud lokaalküttes energiakandjate tarbimise prognoos ja kaugküttes energiakandjate prognoos on toodud
ENMAK 2035 kannab küll energiamajanduse arengukava nime, kuid sisuliselt on arengukavas käsitletud vaid elektri- ja soojusmajandusega seonduvat. Pea täies ulatuses on käsitlemata transpordi- ja hoonete sektorid, mis moodustavad kokku 80% energia lõpptarbimisest Eestis. Arvestades, et energiatõhususe parandamise investeeringute vajadus on samas suurusjärgus energiatootmise investeeringutega, võib tekkida oht, et energiamajanduse erinevad osad ei taga energiasüsteemi optimaalset toimimist tervikuna. Selle tõttu teeb TA ettepaneku veel kord kaaluda, kas terviklikust energiamajanduse arengukavast loobumine on põhjendatud.
Selgitame. Transpordi- ja hoonete sektorite eesmärkide ja tegevuste kavandamiseks on omad arengukavad, mis peavad tagama mh energiatõhususe saavutamise, vt Transpordi tulevik | Kliimaministeerium ja Renoveerimislaine | Kliimaministeerium. Topelt planeerimine tekitab ebaselgust ja vastutuse hajumist.
TA peab vajalikuks oma seisukohtade ja ettepanekute põhjendamisel osutada tänasele olukorrale energiamajanduses ja eelnõus viidatud uuringute tulemustele. Juhime tähelepanu, et Eesti on lühikese aja jooksul muutunud elektrit eksportivast riigist elektrit importivaks riigiks. Eelnõus esitatud andmete järgi on elektritootmine langenud viie aastaga üle kahe korra: aastatel 2016–2018 toodeti elektrit 10–11 TWh, kuid 2023. aastal ainult 4,9 TWh. See on taustsüsteemiks eelnõus välja pakutud suurtele investeeringutele, mille abil tahetakse kolmekordistada elektri tootmist 14,2 TWh tasemele juba 2030. aastaks, mis muudaks
Nõustume. Kirjeldatud põhjustel on ENMAK 2035 tegevuste kavandamisel lähtunud vajadusest minna üle taastuvenergiale.
218 Gaasitarbimise pikaajalise prognoosi uuring 219 Biogaas | Kliimaministeerium
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
106
Eesti tagasi elektrit eksportivaks riigiks. Eesti kliimaneutraalse elektritootmise uuringus 2050. aastani modelleeritud kliimaneutraalsust mitte saavutav referentsstsenaarium ja kõik kliimaneutraalsed stsenaariumid (sh tuumaenergeetika stsenaarium) näitasid väga sarnase struktuuriga tootmisportfelli. Kõikides stsenaariumites toodeti 70–85% elektri sisemaisest toodangust tuulest ja päikesest. See loob teatud kindluse, et hoolimata suurest määramatusest on eelnõus esitatud tegevused vähemalt lähiaastate perspektiivis liikumas õiges suunas ning suures osas ka hädavajalikud.
KOGUKONNAENERGEETIKA ÜMARLAUA ETTEPANEKUD 20.01.2025
Vastused:
Teeme ettepaneku kanda järgnev punkt ENMAKi põhiteksti:
1. Kogukonnaenergeetika definitsioon ja arendamise
eesmärk
Kogukonnaenergeetika hõlmab endas kogukondlikult juhitud energiatootmise ning -tarbimisega seotud projekte. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks on panustada energiamajanduse hajutamisse, kohalikul tasandil energiavarustuse toimepidevuse suurendamisesse ning energiavaesuse leevendamisesse. Kogukonnaenergeetika projektid võivad pakkuda soojusenergia, energiatõhususe, e- mobiilsuse, energiavaesuse, energiateadliku käitumise, energia varustuskindlusega, paindlikkusteenustega jne seotud tegevusi ja teenuseid. Kogukonnaenergeetika eesmärgiks võib olla peale oma liikmetele majandusliku kasu osutamise ka keskkonnaalane, kliimamuutuste leevendamise ning kohanemisega seotud kasu, hariduslik, või muu sotsiaalne kasu. Riigi huvi kogukonnaenergeetika vastu põhineb konkreetsetes sotsiaalsetes ning keskkonnahoidlikes hüvedes: kollektiivse tootmise, tarbimise ning salvestamisega käivad kaasas nii energiatõhususe suurenemine kui ka energiakokkuhoid, mille läbi panustavad kogukogunnaenergeetika projektid energia trilemma kõiki kolme eesmärki, tagades kohaliku energiajulgeoleku, taskukohasema varustuskindluse kui ka panustades energiatoomise ja kasutamise keskkonnasäästlikkusse. Kogukonnaenergeetika alla käivad kodanike energiakogukonnad, taastuvenergiakogukonnad ning energiaühistud, mille liikmete hulka võivad kuuluda eraisikud, kodanikuühendused (vabaühendused); omavalitsused, avalikud ja eraettevõtted ning mille juhtimises kasutatakse energiademokraatia põhimõtteid - nad on sotsiaalses omanduses ning nende juhtimises on kaasatud demokraatlikke otsustusprotsesse.
Arvestatud osaliselt. 20.06.2024 tegi kogukonnaenergeetika ümarlaud ettepaneku tõsta kogukonnaenergeetika teemad ENMAK 2035 eelnõu põhitekstist tugiteemade alla, vt ENMAK 2035 eelnõu
tööversiooni 13.11.2024 lisa 6.2 lk 83 ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8 avalikule väljapanekule. Seetõttu lisasime definitsiooni ja arendamise eesmärgi pisut korrigeeritud sõnastuse lisasse 1.2.3. Kogukonnaenergeetika on kohalike elanike ja ettevõtete võimalus, mitte kohustus energiatehnoloogia seadmete ühisostuks või muudeks energiavarustusega seotud ühistegevusteks.
Teeme ettepaneku muuta ENMAKi Lisa 1, Kogukonnaenergeetika peatükki järgnevalt:
2. Ülesanne: Regulatiivsete takistuste eemaldamine ning kogukonnaenergeetikat soodustava keskkonna loomine Kogukonnaenergeetika arendamiseks vajaliku reeglistiku loomiseks ning tekkivate regulatiivsete takistuste eemaldamiseks on tarvis:
- Lubada virtuaalse otseliini võimalust läbi riikliku võrgu (nt alajaama piires) ja võimaldada kogukonda kuuluva tootjate ja tarbijate vahel energia otsemüüki ilma
Selgitame. Kinnitame, et juba on menetluses seadusemuudatused, millega nähakse ette netomõõtmise põhimõtted, liitumispunkti sisene energiajagamine ja regionaalne energiajagamine. Paraku ei ole täna võimalik nõustuda lähenemisega, millega võimaldatakse kogukonnaenergeetikale võrgutasu vabastust, kuna seni kuni elektrienergia kogukonna liikmete vahel toimetamiseks kasutatakse avalikku võrku, kasutatakse võrguteenust ja kui kogukonna liikmed on
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
107
võrgutasuta, kasutades tunnipõhise netotarbimise põhimõtet.
võrgutasust vabastatud, tähendab see, et nende võrgutasu osa maksab ülejäänud ühiskond ja kuna energiakogukonna omavahelisest energia jagamisest kogu ülejäänud ühiskond kasu ei saa, ei ole ka otstarbekas, et ülejäänud Eesti võrguteenuse tarbijad seda energia jagamist subsideerivad.
- Tagada võrguhalduri poolt ette nähtud 15kW võrku tagasi müümine mistahes juhul, ilma kliendipoolse lisainvesteeringuteta. On näiteid, kus korteriühistutel on tingimuseks seatud mitmekümne tuhande euroste investeeringute tegemine võrgu arendusse. Kui võimalusi pole, nagu korteriühistu puhul tihti on, siis jääb energiamärgis saamata. Energiamärgisest samaaegselt sõltuvad laenutingimused või sootuks laenu kättesaadavus. Näiteks, 10 korteriga maja maapiirkonnas vajab 30kW elektritootmist, et saada järgmise taseme energiamärgis kuna ainuüksi fassaadi remondist ja katuse soojustamisest ei piisa. Juhul kui ta laenu ei saa märgise tõttu, jääb kogu maja rekonstrueerimata ning jääb saavutamata nii energiasääst kui ka elaniku jaoks on elamiskulud selles majas kõrged.
Selgitame. See konkreetne ettepanek on kahtlemata ühelt poolt tugevalt seotud ka Teie teise ettepanekuga, mis puudutas energiademokraatia põhimõtete täpsustamist korteriühistute otsustuskvoodi vähendamise kontekstis, aga teisalt on tegemist väga tehnilise ja elektrivõrgu töökindlust puudutava küsimusega. Keskmise (16 korteriga elamu) maksimaalne tarbimisvõimsus tunnis on 8kW ja tegelik vajalik tootmisvõimsus oleks 4-5kW. Paigaldades 15kW võimsusega päikesepaneelid, on juba olukord kus tarbitakse ära 46% oma toodetud elektrist ja 54% antakse võrku. Seega esiteks on kodumajapidamiste ja korteriühistute puhul mõistlik lähtuda tootmisvõimsusest 12-14kW. Jaotusvõrguettevõtja hinnangul on lähimal kümnendil liitumas Elektrileviga ca 1000 MW 15kW mikrotootjat ja 600MW ulatuses 30kW mahuga liituda soovivaid korteriühistuid. Nende liitumiste võrku võimaldamiseks on Elektrilevil vaja võrgutugevdustöödeks teha investeeringuid 700-800 miljoni euro ulatuses. Juhul kui ettepanekust lähtudes lubada 15kW igal juhul ja kuludeta võrku sisestada, tähendab seda, et need liitujad saavad subsideeritud tingimustel ühtlasi ka suurema tarbimissuunalise läbilaskevõime, mille realiseerimist ei ole võib-olla varasemalt sõltuvalt asukohast majanduslikult otstarbekaks peetud. Lisaks ja mitte vähemtähtsana tekib sel moel teatav oht võrgu alakasutuse suurenemiseks, mille läbi suurenevad võrguga seotud halduskulud. Kui liituja jaoks ei põhine tema liitumistasu enam tegelikel kuludel, aga võrguettevõtjalt eeldatakse tehniliste tingimuste ja nõuete täitmist ning võrguehitust, siis soositakse ebaratsionaalset rahaliste ressursside kasutust ja võib suureneda võrgu konfiguratsiooni ja toimimise seisukohast mitteoptimaalsete lahenduste hulk.
- Laiendada kohaliku kasu instrumenti nii, et
kogukonnaenergeetika ühendused saaksid otseosaluse
taastuvenergia suurarendustes - nt osakute jagamine
kohalikke elanikke koondavate juriidiliste isikutega.
Selle toetamiseks on tarvis koostada ka hea tava loomaks selge
kuvand kohaliku kasu ootustest ning sotsiaalset väärtust loovate
projektide eelistamisest.
Selgitame. Keskkonnatasude seadus reguleerib keskkonnahäiringu hüvitamise tasu („tuulikutasu“) maksmist. Lisaks sõlmitakse arendajate ja KOV-de vahel vabatahtlikke kohaliku kasu lepinguid. Oleme seisukohal, et seaduse muudatuse ettepanekud ei peaks kajastuma arengukavas. Hea tava koostamine on pigem kogukonnaenergeetika ühenduste ja KOV- de eest vedada. Ettepanekus ei selgu sihtrühmad, kelle jaoks täpsemalt on hea tava dokumendi koostamine vajalik.
- Võimaldada kohalikel omavalitsustel seada hangetel
kogukonnaenergeetikat soodustavaid tingimusi. Näiteks
kaotades hankekohustus kuni 150kW
Selgitame. Ettepanek nõuaks riigihangete seaduse muutmist.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
108
kogukonnaenergeetika tootmiselt energiaostu lepingute
korral. Oluline on seada tingimused, mis välistavad
traditsiooniliste ettevõtete konkureerimist
kogukonnaenergeetika ühistutega samadel alustel - et
soodustatud/eritingimustel hankes osaleda, peab
kogukonnaenergeetika juriidiline keha tegutsema
energiademokraatia printsiipidest220 lähtuvalt: olema
sotsiaalses või kollektiivses omanduses ja rakendama
demokraatlikku otsusprotsessi (näiteks ühistuna
tegutsedes kasutades üldkoosolekut või olles
munitsipaalomandis kasutama kohalikest kodanikest
koosnevat nõuandekoda). Täiendavalt võiks lubada
KOVidel 1% ulatuses osta elektrit kohalikelt
väiketootjatelt ilma hanketa.
Selgitame. Ettepanekus vajaks täpsustamist, kes või mis takistab täna kohalikel omavalitsustel seada hanketingimusi või hanketa osta elektrit kohalikelt väiketootjatelt, nt otseostulepinguga või otseliiniga. Tõenäoliselt on silmas peetud, et ettepanek nõuaks riigihangete seaduse muutmist. Oleme seisukohal, et seaduse muudatuse ettepanekud ei peaks kajastuma arengukavas.
- Võimaldada korteriühistutel vähendada otsustuskvooti (mis on hetkel 100% ühisomandis oleva vara kasutamisel) juhtudel, mis on seotud energiatootmisega, näiteks katusepinna kasutamisel energiatootmispinnana või selle rentimisel elektritootjale. Energialahenduste rakendamistel võiks korteriühistutel olla sama kohustus nagu laenu taotlemisel - 51% häältest. Selleks võiks võimaldada energiaga seotud tegevuste puhul korteriühistutel vähendada otsustuskvooti (mis on hetkel 100% ühisomandis oleva vara kasutamisel - näiteks katusepinna kasutamisel energiatootmispinnana või selle rentimisel elektritootjale). Korteriühistute otsustuskvoodi alandamine lihtsustamaks katusepindade kasutust taastuvenergia projektide tarbeks eesmärgiga renoveerimisel parandada hoone energiaklassi.
Selgitame. Ettepanek eeldab Korteriomandi- ja korteriühistuseadus–Riigi Teataja muudatust.
3. ülesanne: töötada välja kogukonnaenergeetika
alustavatele projektidele toetavad mehhanismid ja
meetmed.
Et kogukonnaenergeetika ettevõtmised saaksid areneda, vajavad nad riigipoolset tuge, kuna tegu on uuenduslike omandivormide ning väikesemahuliste kohalikku ettevõtlust ning energiajulgeolekut edendavate projektidega. Euroopa erinevatest toetusmeetmetest on võimalik ka kogukonnaenergeetikale suunatud rahalisi meetmeid rakendada (nt pakub sellist võimalust praegu Sotsiaalne kliimafond221, aga on pakkunud ka Ühtekuuluvusfond, Taaste- ja vastupidavusrahastu, Õiglase ülemineku fond jne). Riik saab panustada kogukonnaenergeetikat toetavatesse meetmetesse, pöörates tähelepanu, et võimalikud investeeringud ei satuks valede eesmärkidega osapoolte kätte. Selleks tuleks kogukonnaenergeetika abikõlbulikkuses veendumiseks lähtuda välja töötatud sotsiaalse ettevõtluse ning sotsiaalses omanduses olevatest ühistulistest ärimudelitest ning
Selgitame. Pilootprojektide rahastusmeetme väljatöötamise nõue ENMAKi raames ei ole otstarbekas, sest ENMAKi väljatöötamise perioodil ei ole võimalik ette näha, missugused toetusfondid Eestile avanevad ja mis sihtsuunitlusega neid kasutada saab. Kindlasti saame antud ettepanekut arvestada uute meetmete väljatöötamisel.
220 https://energy-democracy.net/principals/index.html 221 P (25) Sotsiaalse Kliimafondi regulatsioon (EU) 2023/955
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
109
töötada välja kogukonnaenergeetika rakendamiseks otsetoetused või teenused:
- Pilootprojektide rahastusmeetme välja töötamine projektidele, mis rakendavad sotsiaalset omandivormi ning kaasavad omanike ringi kohalikke elanikke, kohalikku omavalitsust ja/või kohalikke mikroettevõtteid ning mille tegevusala on energiatootmise või teenustega tegelemine.
Sealhulgas on vajadus meetmete järgi, mis toetavad juriidilist nõustamise saamist, energiakogukondade koostöö arendamist ning demoprojektide algatamist.
- Toetada KOVide suutlikkust taastuvenergeetika
planeerimisel ja elluviimisel, sh võimaldades ressursid
kohaliku energiamajanduse korraldamiseks ning
nõustamiseks.
KOVidel on terav vajadus kohaliku energiamajanduse korraldamiseks, elanike nõustamiseks energia teemadel. Selleks on neile vaja eraldada ressursse regionaalsetele energiaagentuuride loomiseks või väike- ja kogukonnaenergeetika nõustamisteenuse avamiseks ja/või energiaspetsialisti palkamiseks.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisas 7 on toodud KOV võimalikud tegevused KOV energiamajanduse arendamisel, samas KOV-de võimestamine ENMAK 2035 eesmärkide täitmiseks. Salvestuse võimestamiseks võeti hiljuti vastu eelnõu salvestuse topelttasude kaotamiseks ja lisaks TE tulek ise soodustab salvestuse tulekut ja sagedusreservide turud ka.
- Osana tugiraamistikust tuleb sisustada kogukonnaenergeetika arengusuund REKKis ning leida viisid, kuidas KOVid saaksid kasutada KEKKi kohalikul tasandil kogukonnaenergeetika võimestamiseks - peamiselt on selleks läbi kohaliku tasandi valdkonna eesmärgistamine.
Mittearvestatud. Vastav ettepanek on tehtud REKK sisustamisele, KOV-d saavad KEKK-de kaudu kogukonnaenergeetika arengut suunata. REKKis on energiakogukonnad käsitletud Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium
- Tõsta ühiskonna energeetika-alase ning kogukonnaenergeetika teemalist teadlikkust ning pädevust luues nõustamisvõimalusi läbi regionaalsete energiaagentuuride või regionaalsetele nõustamiskeskuste (nagu ettevõtluskeskused, arengukeskused) või KOVide ametnike koolitamise kaudu.
Nõustume.
- KOV hoonete katuse või muu pinna kasutusse andmise võimaluse loomine kohalikuks energiatootmiseks ("päikesekatused"), näiteks ühisrahastuse (crowdfunding) kaudu, nii uutel kui rekonstrueeritavatel avalikel hoonetel (seotud päikesepaneelide paigaldamise kohustuse täitmisega 2025-2027).
Nõustume.
- Määratleda konkreetsed tingimused energiaühistute koostööks võrguettevõtetega (nt: ühisliitumised taastuvelektri tootmiseks nt kinnisvaraarendustes ja kortermajades). Võrguettevõtja poolt on selleks vajadus kavandada hoonepõhise ja hoone lähedase hajatootmise ja võrguga seotud ühistegevusi.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu ei täpsusta võrguettevõtete koostöö tingimusi, selleks on nt Elektrilevi arengukava, võrguga liitumise tingimused.
4. Ülesanne: Üldise teadlikkuse ja pädevuse kasv Üldise teadlikkuse ning valdkonna eestvedajate ja spetsialistide pädevuse tõstmiseks on tarvis teha asjakohane teave kättesaadavaks. Selleks on vaja:
- Toetada valdkonna eestvedajatele suunatud regulaarsete ümarlaudade jätkamist (TREA kogukonnaenergeetika ümarlaud);
Selgitame. Ümarlaudade korraldamiseks arengukavaga toetust ei kavandata, kuid kogukonnaenergeetika võrgustiku loomine ja arendamine teadlikkuse ja pädevuse kasvatamisele aitab kaasa.
- Tunnustada asjakohaseid metoodilisi ning informatiivseid materjale ja avaldada need avalikult
Nõustume.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
110
ministeeriumite poolt kasutatavatel veebilehekülgedel (nt Energiatalgud.ee).
- Rajada seirevõimekus andmete najal, mis on kogukondadele lihtsasti kättesaadavad ning mille omamine Konkurentsiametil, võrguoperaatoril jt. seda infot vajavatel organisatsioonidel on hädavajalik valdkonna kaardistamiseks ja arendustegevusteks. Seirevõimekus võib olla tagatud läbi elektrituru andmete kogumise põhimõtete, eristades kogukondlikud tarbijad/tootjad ning sellekohased andmed peaksid olema avalikult kättesaadavad.
Selgitame. Andmehõive arendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele ja riikliku statistika võimalustele, vt ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.7.
MTÜ EESTI VESKIVARAMU E-KIRJAD 7.03.2025 JA 1.04.2025 Vastused:
Hüdroelektrijaamade käigus hoidmine ja olemasolevate HEJ rakendamine annab panuse Eesti elektriga varustamise kindlusesse ja ENMAK 2035 üld- ja alameesmärkide saavutamisse 1. Energiajulgeolek, kättesaadavus ja taskukohane hind Baasvõimsust tagav tootmisviis Tootmine 24/7 Tootmise muutused hooajaliselt hästi ennustatavad Tootmine vastutsükliline päikeseelektrijaamadega Hajutatud pöörlevad võimsused panustavad võrgu stabiilsusesse Hajutatud väikesed tootmisüksused võimelised jätkama tööd kohaliku olulisusega saartalituses (kriisiolukorrad, kerksuskeskused, laadimisvõimaluste loomine)
Teadmiseks võetud. Soovime toonitada, et veekogu paisutamisel peavad aastaringselt olema tagatud keskkonnaloas kehtestatud paisutustasemed ning peab säilima ökoloogiline miinimum vooluhulk paisust allavoolu (sellisel juhul suvel madalveeperioodil, nö põuasel ajal, hüdroenergia tootmiseks ei pruugi jääda piisavalt vett turbiinidele juhtimiseks). Veevool jões ei ole 24/7 ühtlane, mis võimaldaks pidevalt ühtlast tootmist. Intensiivse hoogsaju sademete hulk ei võimalda oluliselt rohkem hüdroenergiat toota, vaid selle võrra on vajalik rohkem paisust allavoolu vett suunata, et mitte ületada keskkonnaloas kehtestatud kõrgeimat paisutustaset paisjärves. Paisjärves veetaseme tõstmine (lubatud kõrgeima paisutustaseme ületamine) hüdroenergia tootmise suurendamiseks võib tekitada üleujutusi ülevalpool paisu (üleujutusoht võib kaasneda muinsuskaitselistele kultuurimälestistele, eraisikute varale, looduskaitsealadele). Intensiivsed lokaalsed sajuhood ei ole sageli täpselt ennustatavad.
Alameesmärk: keskkonnasäästlikkuse tagamine • Hüdroelektrijaamade käigus hoidmine ja Eesti olemasolevate HEJ rajatiste maksimaalne töösse rakendamine • panustab kliimaeesmärkide saavutamisse • täielikult taastuv, CO2 emissioonivaba • pika kasutuseaga, rajatised on juba olemas 2 • ehitamise ja tootmisseadmete tootmise jalajälg toodangu ühiku kohta võrreldes teiste tootmisviisidega peaaegu olematu • parandab veekogude olukorda - kasutusse uuenev keskkonnatehnoloogia
Teadmiseks võetud. Vt ka eelmist kommentaari.
ENMAK 2030 eesmärk oli: Hüdroelektrijaamadest elektritoodang 30 GWh aastas. – Selle lähedane olukord saavutati 2017 aastal – 29 GWh. – 2024. aastal soodsates veeoludes taas ligi 30 GWh – 2018 -2024 aastate keskmine toodang siiski 26 GWh Euroopa komisjoni juhendmaterjali kohaselt on hüdroenergial täita võtmeroll taastuvenergia direktiivi rakendamisel ja EL-I 2020- 2030. aasta energiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. EL-is registreeriti 2011. aastal umbes 23000 hüdroelektrijaama.1 Lisaks hüdroenergia tähtsustamisele ei kutsu Komisjon üles hüdroenergiajaamu likvideerima, vaid huvide tasakaalustamisele looduskaitseliste väärtustega.
Teadmiseks võetud. Vt ka esimest kommentaari plokis Jan Niilo MTÜ Eesti Veskivaramu e-kirjad 7.03.2025 ja 1.04.2025 Rõhutame siinkohal, et paisutamiseks antud keskkonnalubadest on osad tähtajalised, nende pikendamine otsustatakse loa muutmise menetluse käigus kaalutluse teel. Keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus“ olevatel veekogudel või nende osadel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
111
loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Seega olemasolevaid hüdroenergiajaamu on võimalik maksimaalselt töösse rakendada paisjärves olemasoleva veeressursi arvelt. Kui veepeegli pindala suureneb (rajatakse paisjärv), siis suureneb ka kasvuhoonegaaside emissioon. „Keskkonna jalajälg“ ei ole olematu, paisu kasutamine, hooldamine ja rekonstrueerimine vajab erinevat ehitusmaterjali. Puudub siinkohal konkreetne näide ning võrdlus „keskkonna jalajälje“ suuruse kohta erinevate energia tootmisviiside puhul. Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse (VeeS § 174 lg 5). Kasutusest väljas olevad paisud vajavad rekonstrueerimist, mille käigus on vajalik ka paisjärvest setete eemaldamine, kalade läbipääsu tagamine. Paisu omanik on kohustatud ka paisjärve korras hoidma. Hüdroenergia tootmine ei paranda veekogude seisundit - paisu taha, paisjärve, kogunevad aja jooksul setted ning suletud on vee-elustiku rändeteed. Siinjuures peame vajalikuks täpsustada, et looduskaitselised eesmärgid lähtuvad Natura 2000 eesmärkidega arvestamisest.
Eesmärgina ENMAK 2035 Olemasolevates hüdroelektrijaamade rajatistes hindab Eesti Veskivaramu tootmisvõimsust kokku 9,3 MW, sellest Praegu tootev võimsus 8MW Turu vastu eraettevõtete investeeringutega juurde 1,3 MW 9,3 MW tootmisvõimsust baaskoormuse katmiseks Eesmärgina 41 GWh toodangut aastas
Teadmiseks võetud. Nimetatud arvutused vajavad põhjalikumat analüüsi, mistõttu ei ole võimalik toodud arvutusi üks-ühele ENMAKisse üle kanda.
Eelnevast tulenevalt teeme ENMAK 2035 täiendamiseks järgmised ettepanekud 1. Ettepanek Selgitada ENMAK 2035 eelnõu tekstis, et hüdroenergia on Eestis olemasoleva taristu baasil kasutatav elektrienergia saamise viis. Hüdroenergia kasutamine jätkub ning efektiivistub 2050 aastaks. Kõik Eestis kasutatavad hüdroelektrijaamad on võetud kasutusse juba olemasoleva taristu baasil. Seetõttu ei tekitata täiendavat jalajälge suure osa taristu rajamisega. Ka praegu kasutuses mitteolev ja tehniliselt lihtsasti kasutusse võetav hüdroenergia ressurss omab suures osas olemasolevat taristut. Tehnoloogia arengu tulemusel on aga võimalik, et kasutusse saab võtta suuremas osas hüdroenergiat. Selline lähenemine tähendab küll selgelt erinevaid bürokraatlikke protsesse, seda hüdroenergeetika sektoris eriti koormavalt, kuid selleks, et seda üldse kaaluda, tuleb ENMAK-is selleks võimalus jätta.
Teadmiseks võetud. Need arvutused vajavad suuremat analüüsi, sh kõrvutamist looduskaitseliste nõuetega. Ilma keskkonnamõjusid suurendamata ei ole võimalik hüdroenergia tootmist suurendada. Hüdroenergia tootmine on reeglina seotud ka vooluveekogu paisutamisega, mille keskkonnamõjudena saab välja tuua järgmist:
• Katkestatud vee-elustiku liikumisteed;
• Soojenenud ja hapnikuvaesem vesi;
• Kogunevad setted ja toitained;
• Uputatud looduslikud elupaigad;
• Mittelooduslik (tsükliline) veerežiim;
• Kasvuhoonegaaside emissioon. Ühiskonna vaates laiemalt ei ole vähem oluline ka, et pais ja energiatootmise seadmed vajavad regulaarselt hoolt, sh remonti, paisjärv vajab regulaarselt setetest puhastamist, sageli on vaja rajada kalapääs jms. Tänane kogemus aga näitab, et paisjärvede puhastamine, seadmete vahetus/hooldus ja kalapääsu rajamine toimub reeglina keskkonnarahade eest, paisude remont ja
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
112
parandamine sageli piirkondlike arendus- või ettevõtlustoetuste eest, st makstakse kinni kogu ühiskonna poolt. Keskkonnaagentuuri kodulehel on järgmine uuring - "Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks" https://keskkonnaagentuur.ee/tok estusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel- kalade-randetingimuste-parandamiseks#ii-hange- 919-tokest Täna on antud keskkonnaload hüdroenergia toomiseks eelkõige neile jaamadele, kus mõjud ei ole olnud nii märkimisväärsed või on olnud võimalik neid erinevate meetmetega leevendada. Ülejäänud hüdroelektrijaamade puhul on kas siis keskkonnaloa andmisest märkimisväärsete mõjude tõttu keeldutud, on need seotud mingi vastasseisuga või ei ole soovitud mingil muul põhjusel neid siiani käivitada. Seega eeldada, et hüdroelektrijaamadel puudub keskkonnamõju, ei ole asjakohane. Hüdroenergia tootmist keskkonna ja ühiskonna arvelt ei saa pidada paraku kulutõhusaks.
2. Ettepanek Lisada ENMAK 2035 eelnõu loeteludesse, kus käsitletud energia liike, eriti taastuvenergia liike, Hüdroenergia. Täpsustavalt paiknemise kohad: lk. 2 Joonis K1 Energiamajandus täna. Energiaallikad elektritootmises 2024: hüdroenergia 8 MW Lk. 3 Joonis K2 Energiamajandus aastal 2030 hüdroenergia 8 MW, hüdroenergia 8 MW lisada teksti enne „… muid juhitavaid võimsusi“ Lk. 4 Joonis K3 Energiamajandus aastal 2035 (loetelus) hüdroenergia 9 MW Lk. 5 Joonis K4 Energiamajandus pärast 2040 (loetelus) hüdroenergia 9 MW Baaskoormuse katmiseks saab hüdroenergia võimsuse (ENMAK 2035 teksti) lisada, sest uttegaasi 78 MW ja biogaasi 150 MW kõrval on 9 MW täiesti arvestatav suurus. Lk. 20 Joonis 2.6 Eesti energiasüsteem võrdlevalt saab tuule ja päikese kõrval nimetada elektri allikana hüdroenergiat aastal 2024 ja aastal 2035. Lk. 22 Tabel 3.1 Tootmisallikate tabelisse saaks loetelusse lisada hüdroenergia kui täiendava juhitava (st. baaskoormust katva) võimsuse.
Mitte arvestatud. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon ei sisalda numbrilisi prognoose, kuna eeldame taastuvelektri tootmise turupõhist lisandumist.
Eesmärgina 2050 Uuenev tehnoloogia võimaldab veejõu paremini ära kasutada. Käesoleva kümnendi uuringud näitavad, et hüdroenergeetiline potentsiaal on Eestis suurenemas. 2 Soovitatav on olemasolevaid hüdroelektrijaamu laiendada või uuendada. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali suurenemine teeb uute hüdroelektrijaamade rajamise majanduslikult otstarbekaks. Ainuüksi seadmete uuendamisega installeeritud võimsuse kasv 12 MW-ni. 12 MW võimsust annab aastatoodanguks 52 GWh. Tehnoloogia arengust lähtuva strateegia ja poliitika toel eesmärk 2050 : Tõsta uue tehnoloogia rakendamisega hüdroenergia võimsused 20 MW-ni. ja toota hüdroelektrijaamades 87 GWh aastas. Loodame, et meie ettepanekud leiavad heakskiitu lisamaks need ENMAK 2035 dokumenti.
Teadmiseks võetud. Nimetatud arvutused vajavad põhjalikumat analüüsi, mistõttu ei ole võimalik toodud arvutusi üks-ühele ENMAKisse üle kanda.
Tegemist on Veskivaramu liikmete sisendit arvestava prognoosiga ehk me saame pakkuda vaid tootjate sisendil põhinevat prognoosi. Täiendavat analüüsi ei ole, kuid prognoosi
Teadmiseks võetud. Tabelis toodud arvud vajavad suuremat analüüsi arvestades sealhulgas veeseaduse ja looduskaitseliste piirangutega, et
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
113
toetab meie varasemas kirjas juba viidatud O. Tamm’e doktoritöö. Hüdroenergia võimsuse prognoos oleks järgmine:
leida, millised mõjud HEJ keskkonnale on, millised takistused tekivad ja millised sotsiaalmajanduslikud tegurid esinevad iga konkreetse HEJ puhul.
ERAMETSALIIT E-KIRJAGA 27.03.2025 Vastused:
1. Biomassi kasutus elektritootmises Joonisel 3.2. on näidatud elektrienergia tootmise ja tarbimise prognoos aastani 2050. Selle kohaselt väheneb biomassist elektrienergia tootmine 2030.a. võrreldes 2024.a. märkimisväärselt. Millest selline langus? Biomassi kättesaadavus ei tohiks halveneda, kuna Eesti metsamaast on ca 200 000 ha kaetud hall-lepikutega kogutagavaraga ca 31 mln tm, mille majanduslik kasutus piirdub puidu omaduste tõttu ennekõike energeetikasektoriga. Seoses ebapiisava hakkepuidu nõudlusega on need puistud olnud seni alamajandatud. Märkimisväärne, et elektritootmise portfelli lisandub alates 2030.a. olulise mahuga gaas, mille kasutamist ongi traditsiooniliselt peetud mugavamaks kui „metsaga jändamist“. Gaas (v.a. biogaas) on aga täielikult importkütus ehk seda tarbides viiakse raha Eestist välja. Biomassi kasutamisega turgutame aga enda majandust, panustades ennekõike maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku hakkamasaamisesse. Lisaks hall-lepikutele on eeldatavasti olemas täiendav biomassi potentsiaal mittemetsamaalt, millelt hinnangute järgi varutakse aastas ca 1 mln m3 hakkepuitu. Põllu- ja teeservade puhastamine ning pärandniitude taastamine annaksid kindlasti täiendava ressursikoguse. Eeldatavasti suureneb küll tulevikus praegu puidutööstuse poolt kasutust mitteleidva puidu kasutamine biorafineerimise arengu kaudu, kuid investeeringud selles valdkonnas on aeganõudvad, mistõttu on väheusutav nende mõju energeetiliseks kasutamsieks sobiva puidu pakkumisele 2030a. vaates. Samuti tuleb arvestada, et biorafineerimine konkureeriks tooraine osas pigem praegu eksporditava paberipuuga, mitte aga kõige madalamakvaliteedilise puiduga. Seega ettepanek oleks kaaluda biomassist toodetava elektri osakaalu suurendamist 2030 ja järgnevate aastate vaates.
Võtame teadmiseks. ENMAK 2035 eelnõu uus versioon prognoose ei sisalda, kuna eeldame tulevikus taastuvelektri turupõhist tootmist.
2. Puitpelletite kasutamine elektritootmises Eeldades, et pelleteid ei ole joonisel 3.2. käsitletud biomassi osana (kui on, on biomassi kasutuspotentsiaal erakordselt alahinnatud) teeme ettepaneku kaaluda pelletite lisamist elektrienergia tootmise toorainena. Eestis toodetakse aastas ca 1,5 mln tonni puitpelleteid, mis valdavalt eksporditakse. Kodumaise kasutuse (Narva jaamad) tekkimisel oleks võimalik suunata eksporditav pelletivoog teatud osas kohalikku elektritootmisse. Kuna puidu kasutamsiel energitootmises ei ole kohustust CO2 kvooti osta on sel viisil võimalik alandada tarbijatele müüdava elektrienergia hinda. Puitpelletite näol on tegemist kodumaal toodetava küteliigiga, mille tootmiseks on meil olemas nii puiduressurss, tehaste näol varad kui ka ettevõtetes kõrgtasemel oskusteave. Erinevalt imporditavast gaasist on pelletid ka kriisiolukorras kohapeal kättesaadavad.
Mitte arvestatud. Pelletid liigituvad biomassi alla. Sealjuures peame vajalikuks toonitada, et puidu kasutamisel energiatootmisel ei lisandu CO2 kvoot vaid juhul kui biomasskütus vastab säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele. Biomassi kasutus peab vastama taastuvenergia direktiivi nõuetele. Pelleti kasutuses käitises hakkepuidu asemel või koos hakkepuiduga, otsustab tootja.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
114
Samuti ei vii me analoogselt hakke kasutamisega pelletite puhul raha Eestist välja, mis gaasi kasutamise puhul on mitteignoreeritav tõsiasi. Ühiskonna rahustamiseks tuleb ka märkida, et Narva jaamades puitpelletite kasutamise alustamine ei too kaasa raiemahu kasvu - pelletite eksportimise asemel saab neid teatud ulatuses hakata kasutama kodumaal. Täiendavat metsaraiet vaja ei ole. Ettepanek on käsitleda ENMAK-is ka puitpelletite kasutamist elektritootmises.
MAVES OÜ KOOSTATUDMÕJUDE HINDAMISE ARUANDE ETTEPANEKUD 4.JUUNI 2025
Vastused:
Prognoosida akujäätmete tekke mahtu ja jõuda selgusele selle koguse käitlemisvõimes (kas siseriiklikult või eksportides). Arvestada tuulikute labade kui uue probleemse jäätme voo tekkega ning leida võimalusi selle ringseks majandamiseks.
Selgitame. Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele jariiklikult jäätmekavale.
Kliimatõhususe määramisel arvestada ehitiste rajamise ja imporditud kütuste kogu olelusringi jalajälge.
Selgitame. Ehitised rajatakse ja kütused imporditakse vastavalt kehtivatele nõuetele ja standarditele, nt EVS-EN ISO 14040:2006+A1:2020 - EVS standard evs.ee | et
Energiataristu (tuulepargid, päiksejaamad ja kaasnev taristu) rajamisel eelistada maavõttu juba rikutud aladel.
Arvestatud. Täiendatud lisa 1.1.1.6.
Veenduda, et kasutatav gaas oleks taastuvgaas. Selgitame. Maagaasi asendamine taastuvgaasiga on pikaajaline protsess. Vastavalt valminud biogaasi uuringule puudub Eestis ressurss kogu gaasivajaduse katmiseks nt biogaasiga Biogaas | Kliimaministeerium ning seetõttu tuleb biometaani kõrvale leida teisi puhtaid gaasilisi kütuseid, mida on tehniliselt võimalik edastada gaasivõrgus.
Tarbimise juhtimise lahendused tuleb välja töötada selliselt, et andmevahetus toimuks automaatselt ega suurendaks ettevõtete aruandluskohustusi. Energia tarbimise juhtimise turule tuleku soodustamisel arvestada majandussektoritega, millel puudub võimalus tarbimist vabalt juhtida.
Selgitame. Tarbimise juhtimine pole kohustuslik riigi poolne tellimus, millega saaks kaasneda halduskoormust. Samuti on vabatahtlik selles osalemine. Eestis on kasutusel nutiarvestid, mis võimaldavad automaatset andmevahetust, seega tehniliselt on esimene ettepank juba täidetud. Tarbimise juhtimisega on paratamatult võimalik teenida rohkem sektorites või isegi kodudes, kus elektritarbimine on suurem - seda erisust ei saa regulatiivselt lahendada. Sektorid, kus on oluline pidev toodangu tootmine ei pruugi olla majanduslikult mõistlik tarbimist juhtida - ka nende osapoolte puhul ei ole täiendavalt midagi mõistlik teha, kuna toodangu seiskamine on sellistel juhtudel majanduslikult kulukam kui tarbimise juhtimisest tulenev hinnavõit.
Veenduda, kui suur osakaal kaasnevatest kuludest langeb tarbijate rahaliselt tundlikumale klassile (eriti Ida-Virumaal) ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku eesmärki. Selgitada konkreetselt milline täiendav kulu või tulu saab olema leibkondadele seoses ENMAK rakendamisega. Veenduda, kui suur osakaal kaugkütte investeeringutega kaasnevatest kuludest langeb tarbijate rahaliselt tundlikumale klassile ja selle põhjal hinnata, kas see mõjutab majandusliku toimetuleku eesmärki.
Selgitame. Eelnõuga ei kavandata tegevusi, mis tõstaksid spetsiifiliselt rahaliselt tundlikuma klassi energiakulusid. Energiatõhususe meetmete rakendamine vähendab ja ühtlustab kaugkütte soojusenergia hinda. ENMAK 2035 elektrivarustuse investeeringute majandusmõju analüüsi PowerPoint Presentation kohaselt luuakse kuni 4700 töökohta, ühe investeeritud euro kohta luuakse 1,5 € kogutoodangut ja 0,62 € lisandväärtust. Aastal 2035 on 2024.aasta elektri lõpphind 17,48 s/kWh inflatsiooni arvestades 23 % odavam ehk 13,42 s/kWh 2024. aasta hindades.
Taastuvelektri tootmise ja kasutusega seotud riskide maandamise kaudseks riskiks võib perspektiivis olla suurte
Selgitame. Võrdse kohtlemise nõuded, oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
115
taastuv-tootmisvõimsuste koondumine suurtarbijate kätte, samal ajal kui Eestile on omane mikro- ning väikeste ettevõtete suur osakaal ning ka nende ligipääs konkurentsivõimelisele taastuvenergiale tuleb tagada.
tarbijate õigused, sh diskrimineerivate menetluste ennetuseks on sätestatud elektrituruseadusega Elektrituruseadus–Riigi Teataja
Selgitada kaugkütte ettevõtetele laskuv investeeringukoormus (sh tööstuse heitsoojuse, andmekeskuste jääksoojuse kasutusele võtul) ning nende võimekus seda kanda.
Selgitame. Läbi viidud uuringu „Heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalused kütte- või jahutusenergia sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ Pakkumus põhjal on kaugkütteettevõtted tõenäoliselt parimas positsioonis ettevõttesisese heitsoojuse ärakasutamisel ja investeeringud on isetasuvad madalamate kulude tõttu. Kaugkütteettevõtetel olid ka head väljavaated saada heitsoojuse ärakasutamisest otseselt (harvemini) või kaudselt tulu. Kahjuks ei ole kaugküttes heitsoojuse kasutamiseks seda sageli pidevalt, piisavalt või on tehniliselt raske suunata seda kaugküttevõrku, samuti ei pruugi see olla majanduslikult mõttekas, sest investeeringu maksumus on suur ja võrk asub kaugel. Seda enam tuleks leida heitsoojusele kasutust ettevõtte siseselt.
Parendustegevusi planeerida piirkondadesse, kus katkestuste mõju on seni olnud suurim (hajaasustusalad) ning hinnata tiheasustusalade ja hajaasustusaladel SAIDI näitajat eraldi.
Selgitame. ENMAK 2035 täitmise seires lähtume Konkurentsiameti seatud võrgukvaliteedi näitajatest, sh eristatavad kõigi jaotusvõrkude kohta Järelevalve | Konkurentsiamet Jaotusvõrgu arendamine toimub arengukava alusel, kus mh seiratakse võrgu näitajaid mh eraldi madal- ja keskpinge SAIDI alusel ning investeeringute ja korrashoiu planeerimiseks kasutatakse täiendavalt varustuskindluspiirkondi, mida eristakse klientide arvu ja tarbimise tiheduse järgi pinnaühiku alusel (ülitihe, tihe, kesktihe, haja), SAIDI vähendamisega seotud stsenaariumid ja investeeringute rahastamise alternatiivid aitavad analüüsida erineva tiheduse piirkondade katkestuste vähendamise võimalusi kohtahttps://elektrilevi.ee/et/ettevottest/tutvustus/ arengukava
Pöörata eraldi tähelepanu küberturbe meetmetele nagu juhtimissüsteemide eraldamine avatud arvutivõrgust jne.
Selgitame. Küberohtude ennetust, sh -turvalisuse tagamist käsitleb ENMAk 2035 eelnõu lia 1.2.6.
Kinni pidada põhimõttest, et kriitiliselt vajalik katkematu juhitav võimsus oleks tagatud siseriiklikult. Siseriikliku julgeoleku vaatest on oluline leida võimalus hoida kriitiline juhitav võimsus ka enda riigi piires.
Arvestatud.
Taastuvenergiale üleminekul võimaldada tööta jäävatele põlevkivisektori inimestele ümberõpet ja leida lahendusi nende hõivamiseks uutes valdkondades. Eelistada võimalust uueks tööhõiveks inimese endises elukohas.
Selgitame. Õiglase Ülemineku Territoriaalne Kava alusel rakendatakse Ida-Virumaal ümberõpet.
Kuna piisava ja asjakohase tööjõuressursi olemasolu on arengukava elluviimise vältimatu eeldus, võib olla otstarbekas teostada täpsem tööjõuressursi analüüs (olemasolevad tegevused ja nende jätkumine, senised ressursid, lisanduvad tegevused ja vajalikud ressursid). Arvestada tekkivate täiendavate hariduskuludega uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks. Selgitada milliseid spetsialiste ja kui palju on ENMAK rakendamisel juurde vaja ning luua koolitusvõimalused. Veenduda sobivate spetsialistide koolituspakkumuste olemasolus kaugkütte taristu ja kaugjahutuse arendamisel,
Selgitame. Kutseoskuste vajadusi käsitleb eelnõu lisa 1.2.9. Valminud on tuuleenergeetika kutsoskuste uuring Tuuleenergeetika | OSKA uuringud
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
116
soojussalvestite rajamisel. Vaja on viia läbi analüüs tuuleenergeetika arendamiseks vajalike oskuste ja tööjõu osas.
Negatiivsete mõjude vältimiseks kultuuriväärtustele on uue taristu ja hoonete ning muude ehitiste rajamisel vaja arengukava rakendamisel edasisel täpsemalt planeerimisel (üldplaneeringud, eriplaneeringud, detailplaneeringud) arvestada kultuuripärandi paiknemisega sh võttes arvesse, et eelkõige tuleb vältida negatiivseid mõjusid kultuurimälestistele, kuid võimalusel ka kaitse all mitte olevale kultuuripärandile nt pärandkultuurile, militaarpärandile jm-le ehitatud pärandile. Mõju vältimiseks kultuuripärandile (eelkõige tuulikute rajamisel, põlevkivisektori tööstuspärand ja kogukonna identiteet) küsida konkreetsete tegevuste planeerimisel seisukohta Kultuuriministeeriumilt.
Selgitame. Taristu ja hoonete rajamise planeerimisel hinnatakse ja vajadusel ennetatakse leevendavate meetmetega mh mõju kultuuripärandile ning küsitakse asjaomaste asutuste seisukohad ja kooskõlastused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja.
Täpsustada, milline osa ENMAK-i rahastamisest tuleb riigieelarvest.
Selgitame. Riigieelarvega seotud riiklikud meetmed kajastuvad eelnõu ptk 8.
Täiendavate ülesannete andmisel KOVidele tuleb tagada asjakohane rahastus.
Selgitame. KOV-de võimalikud tegevused energiamajanduse arendamisel on esitatud eelnõu lisas 7. KOV-dele on seni antud toetust kohalike energia- ja kliimakavade (KEKK) koostamiseks ning nendes toodud tegevuste elluviimiseks Kohalike energia- ja kliimakavade rakendamine ning rohestamiskavade koostamine ja neis toodud tegevuste elluviimine | Keskkonnainvesteeringute keskus Koostamisel on analüüs KEKK-de uuendamiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8708284/general-info, mille alusel saab vajadusel täiendavaid riiklikke meetmeid kavandada.
ENMAK rakendamise etapis analüüsida täpsemalt, kas olemasolevatest toetusskeemidest ja teadlikkuse tõstmise meetoditest piisab, et tagada võrdsed võimalused ka sotsiaalselt haavatavatele gruppidele, või on vaja ette näha uusi toetusskeeme.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu neljandas versioonis näeme ette elektritootmise lisandumise turupõhiselt pärast juba kavandatud vähempakkumist aastateks 2025-2026. Lisas 1.2.3 on toodud võimalused kogukonnaenergeetikas osalemise kaudu energiakulude kontrollimiseks. Sotsiaalselt haavatavatele gruppidele ENMAK 2035 eelnõu toetusskeeme ei kavanda, see toimub Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja ja Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium alusel.
Loobuda terminist "sõltumatus" ja kasutada selle asemel termineid "kättesaadavus", "tarnekindlus" või "varustuskindlus".
Mitte arvestatud. Energiasõltuvus on säästva arengu riikliku strateegia indikaator Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu, energiasõltuvusmäära arvutab Eurostat ja esitatakse KE36: ENERGIA EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD. Statistika andmebaas
Täiendada lisas 1 peatükki "Rahvusvaheline koostöö" lõiguga piiriüleste kriiside lahendamisest ja hübriidohtude tõrjest.
Arvestatud.
Täiendada peatükki "Kriisideks valmisolek" lõiguga meretaristu seirest ja parandamisvõimekusest koostöös Soome vastavate asutustega.
Arvestatud.
Uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine läbi toetuste nõuab lisaks toetustele arvestamist toetusmeetmete administreerimiskuludega (tööjõud, vastavad digilahendused jms). Pole selge, kas see kulu on sisse arvestatud.
Selgitame. Eelnõuga uusi toetusi ei kavandata, kavandatakse riiklikud meetmed, mille välja töötamisel hinnatakse täpsemalt seonduvad kulud.
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM E-KIRJAGA 30.04.2025
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisa 1 on loetletud mitmeid tegevusi sh nimetatud arendustegevuste vajadust. Samas dokumendis on viidatud, et TAIE arengukava
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisas 1.2.2 on toodud ENMAK TA võrgustikuga kaardistatud vajalikud TAI tegevused erinevates
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
117
fookusvaldkonna „Nutikate ja kestlike energialahenduste“ teekaardi alusel „kujundavad HTM ja MKM energialahenduste arendamise toetusmeetmed, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms.“ (lk 27). Arvesse võttes, et ENMAK-is esitatud väljakutsed on suured ning vajavad osapoolte koostööd, oli JK koosolekul (22.04 2025) ehmatav tõdeda, et ENMAKi koostajate arvates panustab arendustegevusse vaid Temaatiliste TA-programmide meede (HTM, elluviija ETAg). TEMTA rahastuse eesmärk on küll teadus- ja arendusasutuste võimekuse kasvatamine TAIE fookusvaldkondades, kuid see ei ole suunatud ENMAK-i eesmärkide täitmiseks vajalike spetsiifiliste lahenduste arendamisele. Kui arengukavas ei täpsustata, milliseid rahastus- ja koostöömehhanisme soovitud tulemuste saavutamiseks rakendatakse, jäävad seatud sihid deklaratiivseks. Palume selguse huvides dokumenti täiendada ja täpsustada kuidas reaalselt erinevad osapooled panustavad ENMAK-is loetletud arendus-eesmärkide täitmisse, sh ka Kliimaministeeriumi sihistatud valdkondliku TA tegevustega.
energiasektorites. ENMAK 2035 eelnõu ptk 9 maksumuse prognoosis on toodud peamised energia varustuskindlust tagavad investeeringud ja toetused. ENMAK 2035 ei kavanda teadus- ja arendustegevust, kuid nimetatud lisas näitame jätkuva vajaduse teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste järele, mis on sisendiks teadus- ja arendusega seotud toetusmeetmete kujundamisele, sh viidatud arengudokumentides.
ENMAK-i eesmärkide täitmisel on ülioluline ka tööjõuressursi olemasolu, sh tööturule sobilike oskuste järelkasvu tagamine, seepärast on oluline välja tuua ka kuidas erinevad osapooled (ministeeriumid, asutused, ettevõtted; erinevad toetused, meetmed) panustavad järelkasvu (sh tööstusdoktorantuur) kindlustamisele.
Selgitame. ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.2.9 kajastab ENMAK 2035 elluviimisega seotud kutseoskustega seotud vajalikud tegevused. Seni on kutseoskuste vajadus prognoositud OSKA222 uuringute kaudu, mis on aluseks töö- ja hariduspoliitika kujundamisele. Kutse- jm seonduva hariduse korraldamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus–Riigi Teataja
ENMAK 2035 KSH aruande osas ei ole me rahul, et HTMi ettepanekuid enamasti ei arvestatud, näiteks meie soovitust "Soovitame kasutada ENMAK 2035 tegevuste planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel teaduspublikatsioonidel põhinevat teaduslikku lähenemist." Teadusnõunike ametikohad ministeeriumites on loodud selleks, et riiklikud arengukavad ja õigusloome lähtuksid parimast kaasaegsest teaduslikust teadmisest. Meie hinnangul ei ole seda ressurssi ENMAKi koostamisel sihipäraselt rakendatud. Leiame, et energiamajanduse tegevuste planeerimine võidaks oluliselt ka sotsiaalteadlaste kaasamisest. Sotsiaalteadlaste teadmised ühiskondlike mõjude hindamise, kogukonna kaasamise ja hoiakute kujundamise vallas on poliitikakujunduses alakasutatud ja selle tõttu kannatab kavandatud poliitikate elluviimine. Lisaks peavad kavandatavad tegevused sisaldama oluliselt jõulisemalt innovatsiooni väljakutseid.
Selgitame. KSH koostamist juhib vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi Teataja §34 KSH juhtekspert. KSH juhtekspert otsustab, keda ta KSH läbi viimise ekspertrühma kaasab ning milliseid materjale kasutab. Lisaks KSH aruandele teostati ENMAK 2035 eelnõu lisas 10 olev mõjude hindamise aruanne, mis on tehtud vastavalt Vabariigi Valitsuse reglement–Riigi Teataja ja Mõjude hindamine | Riigikantselei, mis katab keskkonnamõjude kõrval muud mõjuvaldkonnad. Kuna ENMAK 2035 eelnõu kavandatavate tegevuste osas pole täpsemalt toodud, milliseid innovatsiooni väljakutseid on silmas peetud, siis ei ole võimalik ettepaneku alusel kavandatavaid tegevusi täiendada.
ENMAK 2035 üldeesmärgi uus sõnastus „Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut“ on meie hinnangul keeleliselt kohmakas. Pakume uue sõnastusena: Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, toetab riigi konkurentsivõimet ja kujundab majanduse üleminekut puhtale energiale.
Selgitame. Kaalume ettepanekut koos teiste üldeesmärgi sõnastusettepanekutega.
222 OSKA tuleviku-uuringud - OSKA studies - Estonian Qualifications Authority
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
118
6.3 KSH aruande avaliku väljapaneku käigus laekunud ettepanekud
KSH aruandega seotud materjal on leitav Kliimaministeeriumi portaalis, Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju strateegiline hindamine | Kliimaministeerium
Tabel 6.3. KSH aruande avaliku väljapaneku 15.11.2024 kuni 9.12.2024 käigus laekunud ettepanekute vastused.
:ETTEPANEK VASTUS
TMV GREEN 22.11.2024
Ettepaneku viia ENMAK 2035 KSH raames läbi tundlikkuse analüüs täiendavale versioonile: 1. Stsenaarium, milles meretuul on täielikult asendatud maismaatuulega. Analüüs annaks ülevaate stsenaariumist kui maismaatult lisanduks seniarvestatust 50-100% rohkem ja meretuult ei tuleks. Täna on arenduses ja planeeringutega juba poole peale jõudnud projektide maht kokku ca 2x suurem kui 3000 MW. Selle stsenaariumi juures on oluline hinnata kuidas see mõjutaks võimalust elektrienergiat toota ilma tootmise subsideerimiseta – selgituseks, et kui turul ei ole palju kõrgelt subsideeritud tootmist, siis see suurendab ilma toetuseta projektide konkurentsivõimet, mis kokkuvõttes on riiklikes ja lõpptarbijate huvides.
Arvestatud osaliselt. Mõjude hindamises lähtutakse ENMAK koostatud stsenaariumitest ja KSH programmist. Mõjude hindamise konsultandid ise stsenaariumeid välja ei tööta. Tundlikkuse analüüs subsiidiumide vajaduse välja selgitamiseks pole KSH ülesanne. Toetuste vajadus ja maht täpsustatakse taastuvelektri vähempakkumiste tingimuste koostamise käigus. Taastuvenergia tasu sõltub tarbimise mahust ja välja antud toetustest mitte keskmisest hinnast. Kuid kaudselt neid võib seostada.
Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4
5. KSH aruande lk 19-20 on kirjas: „Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja projektide läbiviimisel): • ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“ KSH aruande lk 21 on öeldud: „Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega integreeriti käesolevasse ENMAK 2035 dokumenti tagamaks nendega arvestamine edasistes etappides.“ Palume täpsustada, kas antud suunis või meede on ümberlükkamatu? Mis juhtub, kui mõne konkreetse ENMAK 2035 eesmärke täitva konkreetse projekti planeerimisel ja Natura hindamisel jõutakse järeldusele, et asukoha valikuga ei ole võimalik Natura alasid või nende kaitseväärtusi vältida ning kaasnevaid mõjusid muul viisil leevendada ning järeldub, et projektiga kaasneb ebasoodne mõju mõne Natura ala kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele? Kuidas
Selgitame, et Natura võrgustiku kaitse puhul on esmatähtis, et Natura alasid ja nende kaitse-eesmärke ei kahjustataks. Natura hindamine ENMAK 2035+ arengukava täpsusastmes ei tuvastanud ebasoodsat mõju ehk arengukavas ei nähtud ette midagi, mille puhul oleks ette näha Natura võrgustiku vältimatu kahjustamine. Mõju Naturale tuleb siiski kaaluda ka järgmistes etappides (nt mõne konkreetse projekti planeerimisel) viies asjakohasel juhul läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. See tähendab muuhulgas, et leevendamatu ebasoodsa mõju tekkimisel on projekti elluviimine võimalik vaid erandkorras ning selleks on ette nähtud Natura erandi menetlus, mis sisaldab ka mõjude kompenseerimist. Põhimõttelist vastuolu taolistel projektidel ENMAK 2035ga ei ole, kuna mõlemal tasandil tuleb Natura mõju kaaluda: ENMAKi tasandil on seda juba tehtud ning ette on nähtud ka järgnevates etappides Natura mõju kaalumine. Oluline on igal tasandil lähtuda Natura kaitse ja hindamise põhimõtetest.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
119
käitutakse, kui projektil aktsepteeritavad asukohaalternatiivid puuduvad ning menetluses tõendatakse loodusväärtuste kaitse eesmärki ületav ülekaalukas avalik huvi, mis võimaldaks erandkorras2 kaaluda loodusväärtuste kahjustamist ning kahjustuste hüvitamist? Võib prognoosida, et tõenäoliselt kõikide lähiajal kavandatavate elektri (või perspektiivis gaaside, nt vesiniku) maismaa- ja mereühenduste puhul ei õnnestu Natura alasid ja nende kaitseväärtusi vältida ning olemasoleva teabe baasil ei saa välistada, et kõik mõjud oleks projektipõhiselt leevendatavad (see loomulikult selgub konkreetsete projektide mõjude hindamisel). Kuid kas sellisel juhul oleks konkreetne projekt põhimõttelises vastuolus ENMAK 2035-ga? Palume selgitada
6. KSH aruande lk 32 on märgitud: „Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maakasutuse muutusi (nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale).“ Lk 33 on hinnatud, et ENMAK 2035-ga plaanitud maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist. Leiame, et senisest paremini võiks (taastuv)energeetika sektor aidata kaasa KEVAD eesmärkide täitmisse ja elurikkuse kriisi leevendamisse, kui taristu kavandamisel liigutaks senisest olulise kahju vältimise põhimõttest järgmisse faasi, st põhimõttesse, et taastuvenergeetika suurtaristu oleks kokkuvõttes elurikkusele positiivse mõjuga3, mis tähendab muu hulgas lisaks oluliste negatiivsete mõjude vältimisele ka vähemoluliste mõjudega tegelemist, sh tekkivate kahjustuste hüvitamist. Näiteks on mõned suured energiakompaniid väljendanud põhimõtet kujundada lähituleviku suuremad taastuvenergeetika arendused elustikule summaarselt positiivse mõjuga tegevusteks4. ENMAK 2035 ja KSH aruanne võiks anda soovituse ka Eestis antud põhimõtte rakendamise suunas liikumiseks. Hulgaliselt praktilisi näiteid selle põhimõtte rakendamiseks on leida Tartu Ülikooli koostatud töös „Päikese energiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“5, mida on KSH aruandes ka kasutatud (kuid pigem seotud meetmega eelistada päikeseparkide rajamiseks inimtegevuse poolt juba rikutud alasid, mida tuleb kindlasti pidada esmaseks eelistuseks).
Mitte arvestatud. ENMAK eesmärk on siiski energiamajanduse arendamine. ENMAK ülesanne on mitte vastuollu minna looduskeskkonna strateegilistes planeerimisdokumentides püstitatud eesmärkidega. See ülesanne on täidetud. Ambitsioonikamad looduskeskkonna eesmärgid tuleb püstitada looduskeskkonda puudutavates strateegilistes planeerimisdokumentides. Antud juhul on probleemiks ka asjaolu, et isegi KEVAD ei ole jõustatud strateegiline dokument. Rääkimata veel ambitsioonikamatest eesmärkidest.
7. KSH aruandesse on lisatud tabel 5, mille kohta märgime järgmist: Lk 68 on hinnatud nii maismaa kui avamere tuuleparkide rakendamise võimalikke mõjusid. Käsitlus on lakooniline. Näiteks tuleks Keskkonnaameti hinnangul mõlema tehnoloogia puhul märkida ära ka maahõivet. Eriti on see oluline meretuuleparkide puhul, kuna tuulikute ning nende kaabelduse rajamisel hävinevad või saavad häiritud merepõhja elupaigad, merepõhja terviklikkus on aga mere hea keskkonnaseisundi piiritlemise üheks tunnuseks, antud teemat on käsitletud ka KSH aruandes kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava KSH aruandes (alaptk-s 5.2.3).
Mitte arvestatud. Meretuuleparkide maavõtt. Maavõttu on kirjeldatud KSH lisas 1. Oluline on teada, et tegelik maavõtt sõltub valitavast tuulikutüübist, mida hetkel teada ei ole. Meretuuleparkide võimalikku mõju on sedastatud KSH peatükis „7.2 Euroopa liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ja peatükis „8.2 Mõju looduskeskkonnale“.
Samuti on ekslikult väidetud, et vanandatud koldetuhka kasutatakse põllumajanduses. Ekspert on selle väite tõestuseks
Arvestatud osaliselt. Ekspert jääb siiski enda juurde, et jäätmetekkele negatiivne mõju
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
120
lisanud viite keskkonnaloa taotlusele, kus on taotletud koldetuha ringlussevõttu. Esmalt tuleb välja tuua, et taotlusele viitamine on ebakorrektne, sest jäätmete käitlemiseks annab õiguse keskkonnaluba, mitte esitatud taotlus. Keskkonnaamet ei pruugi taotletavat tegevust lubada. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspert ei ole vahet teinud erinevatel tuhkadel – viidatud taotluses on soovitud biomassi põletamisel tekkivate tuhkade (jäätmekoodid 10 01 01 ja 10 01 03) ringlussevõttu, mitte jäätmepõletuse tulemusel tekkinud koldetuha (jäätmekood 19 01 12) ringlussevõttu. Iru jäätmepõletusjaamas tekkivat koldetuhka ei ole võimalik põllumajanduses taaskasutada.
puudub, kui jääde leiab teisest kasutust. Formaalselt tekib vaheetapis küll jääde, kuid see taaskasutatakse. Jäätmetekkele avalduks negatiivne mõju juhul, kui biomassi kasutuselevõtu tõttu kasvaks taaskasutust mitte leidva jäätme kogus. Ekspert ei ole väitnud, et kõik biomass põletatakse Iru tehases. Tabelis 5 on toodud järgmised faktid: • 2024, põletati energia saamiseks 324 tuh t jäätmeid. • Eestis on kümme tehast jäätmete põletamiseks. • Iru näitel muutub jäätmete põletamisel 35% tuhaks. • Seega tuhka tekib 113 tuh t. Tabeli 5 jäätmeid puudutaval real tehti täiendusi, et tekst oleks selgemini arusaadav ja lisati ajakohasem info. Iru elektrijaama keskkonnaaruande põhjal ei pea siinse ettepaneku tegija väide paika justkui oleks elektrijaamas 2022. aastal põletatud jäätmeid 238 tuhat tonni. Elektrijaama enda kinnitusel oli see kogus 216 tuhat tonni. Tuha taaskasutamist puudutavat osa aruandes muudeti. Eesti Energia keskkonnaaruande põhjal Iru elektrijaama tuhast enamus taaskasutati.
Maaküte: Ekspert leiab, et maakütte kasutamisel ei ole jäätmetekkele olulist mõju ette näha, kuid tegelikult kasutatakse maakütte puhul sarnaseid seadmeid kui õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ning seetõttu on ka mõju jäätmetekkele sarnane õhk-õhk tüüpi pumpadega.
Arvestatud Maakütte osale tabelis 5 lisati sama tekst, mis on toodud õhk-õhk osas.
Biogaasi katlad: Ekspert kasutab mõistet „praak“. Soovitame kasutada mõistet „kääritusjääk“ või „digestaat“. Ekspert on eeldanud, et kääritusjäägi (praaga) realiseerimine on teostatav suuremate probleemideta. Soovitame arvestada sellega, et juhul kui kääritusjääk tekib jäätmete kääritamisest, peab kääritusjääk vastama kehtestatud nõuetele. Kui kääritusjääk nõuetele ei vasta, tuleb seda käsitleda jäätmena ning selle edasiseks kasutamiseks tuleb taotleda keskkonnaluba – sellisel juhul ei ole kasutamine enam „teostatav suuremate probleemideta“.
Arvestatud osaliselt. Jäätmetest kääritusjäägi realiseerimisel (jäätmestaatuse lakkamine) võib detailide olla nüansse, kuid suures pildis on see siiski teostatav. Vastavat osa tabelis 5 täiendati. Sõna „praak“ asendati sõnaga „kääritusjääk“.
Terviseamet 09.12.2024 nr 9.1-1/24/11756-2
Juhime tähelepanu KSH aruandes lk 60 toodud tuuleparkidega seonduvale: „ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste vältimiseks on kehtestatud normid.„ Kehtestatud normväärtused ei tohi olla ületatud tuuleparkide puhul. Tervisekahjustuste vältimiseks kehtestatud vastavate normväärtustega tuleb tuuleparkide planeerimisel arvestada.
Fakt on võetud teadmiseks.
Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2
1.1 ENMAK-i, kui eraldiseisva strateegilise arengudokumendi (mitte)vajadusest ENMAK-i KSH eelnõu kohaselt (lk 7) on ENMAK 2035 sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK) aastani 2030. Võttes arvesse antud eesmärki ollakse ENMAK-i koostamisega hiljaks jäädud, sest REKK on juba ammu valmis. Antud konteksti arvesse võttes on küsitav, et kas eraldiseisev ENMAK on mõistlik, meie arvates piisaks ka uuendatud REKKist. Liit on seisukohal, et mida vähem on riigil erinevaid ja potentsiaalselt üksteisega konfliktseid arengukavasid, seda vähem
REKK 2030 on koostatud ja ajakohastatakse vastavalt EL 2018/1999 nõuetele ja raamistikule lisas 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1999, - 11. detsember 2018, - milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/ 2009 ja (EÜ) nr 715/ 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/ 22/ EÜ, 98/ 70/ EÜ, 2009/ 31/
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
121
oleks bürokraatiat. KSH koostajad ei ole sellele vastuolule üldse tähelepanu pööranud.
EÜ, 2009/ 73/ EÜ, 2010/ 31/ EL, 2012/ 27/ EL ja 2013/ 30/ EL ning nõukogu direktiive 2009/ 119/ EÜ ja (EL) 2015/ 652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/ 2013 REKK 2030 ei ole siseriiklik strateegiline planeerimisdokument §31 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mistõttu ei saa seda menetleda valdkonna arengukavana riigieelarvestrateegia mõistes vastavalt määrusele Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord– Riigi Teataja. REKK 2030 keskendub Euroopa Liidu 2030. aasta energiaja kliimapoliitika eesmärkide ja meetmete täitmise kirjeldamisele, kuid ENMAK 2035 eesmärk on kavandada energiajulgeoleku tagamisega seotud eesmärgid ja tegevused aastani 2035 üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Seetõttu pole kahte erinevat, Euroopa Liidu regulatsioonist (REKK 2030) ja Eesti õigusaktidest (ENMAK 2035) tulenevat arengudokumenti omavahel integreeritud. Järgmise kümnendi arengudokumentide koostamisel võiks seda võimalust uuesti kaaluda.
1.2 ENMAK-is esitatud visiooni vastavusest säästlikkuse põhimõtetele ja erinevate mõjude omavaheliste seoste hindamisest Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgid, mille hulka kuulub ka näiteks säästva arengu edendamine. Sama seaduse § 40 kohaselt peab KSH aruanne sisaldama erinevate mõjude omavahelisi seoseid. Just säästva arengu edendamise ja erinevate mõjude omavaheliste seoste hindamisel näeb Liit KSH aruandes mitmeid vajakajäämisi.
Arvestatud. Peatükis „8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega“ on selgitatud, et erinevate mõjude omavahelise seose kirjeldamiseks on kasutatud tõetamme mõõdikuid.
II. Kommentaarid ja küsitavused KSH-s esitatud teksti kohta 1. Tiitelleht: tiitellehelt ilmneb, et KSH on koostatud 2024. aasta augustis, samas kui ENMAK-i eelnõu kannab 13.11.2024 kuupäeva. Kas koostatud KSH on üldse adekvaatne võttes arvesse, et ENMAK-i eelnõu dokumenti on pärast KSH koostamist muudetud?
KSH eksperdi vastus: KSH ja ENMAK tõesti ei kõnni kronoloogiliselt ühte jalga samas iga uuenev ENMAK versioon peab arvestama KSH-s tehtud ettepanekuid. Seetõttu ei ole põhimõttelist vastuolu. Kliimaministeeriumi vastus: ENMAK 2035 eesmärkides ja kavandatud tegevuste kirjeldustes olulisi muudatusi ei tehtud, vaid koostati eelnõule kokkuvõte ja täpsustati prognoose. Vajadus KSH aruande täiendamisele puudus.
3. LK 15: Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Millised tehnoloogiad on ENMAK-i raames välja töötatud? Liidul ei ole õnnestunud tuvastada mitte ühtegi ENMAK-i raames väljatöötatud tehnoloogiat.
Arvestatud. Konkreetses kohas sõnastus parandati. Sõnapaari „välja töötatud“ asemel kasutati sõna „arvestatud“.
4. Lk 24: Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter3000 tehas, OÜ VKG
Mitte arvestatud. Andmestikus tuginetakse värskeimale 2024. aasta märtsis avaldatud riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heite inventuurile. Põlevkivitööstusel on domineerivalt oluline kaal mitte ainult
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
122
Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv (64,5% energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat, selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena. Kui 2022. aastal moodustas Enefit Powerile kuuluva kolme elektrijaama CO2 heide 5,79 mln tonni, siis 2023. aastal vähenes see auditeeritud andmete põhiselt 2,45 mln tonnini. Seega, ühe aastaga vähenes kolme käitise heide 3,35 mln tonni võrra. 2024. aastal on heite vähenemine jätkunud ja 2024. aasta prognoositavaks väärtuseks saab olema ca 1,45 mln tonni ehk ca 4,34 mln tonni vähem, kui 2022. aastal. See on rohkem, kui pool põlevkivitööstuse 2022. aasta koguheitest. Kuna KSH-s on kasutatud nii 2023, kui 2024. aastal väljastatud materjale, siis tekib küsimus, et miks KSH koostajad ei kasutanud Keskkonnaameti kodulehel avalikkusele kättesaadavaid materjale, mis olid kättesaadavad juba 2024. aasta kevadel. Oleme seisukohal, et põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoore ja meetmeid ENMAK-is täpsemalt käsitlema ei peaks, selle jaoks on palju sobivam kliimakindla majanduse seadus. Kui nimetatud trajektoore ja meetmeid hakatakse erinevates dokumentides kirjeldama, siis on vältimatud ka konfliktide tekkimine nende erinevate dokumentide vahel.
energeetikasektori, vaid tervikuna Eesti KHG heites, mida on Eesti kohustunud rahvusvaheliste lepete, EL ja Eesti seaduste kohaselt vähendama. Oluline on luua ENMAKis selgus põlevkivi kui kütuse ja energiakandja tootmisest elektri- soojusenergia ja kütuste tootmise ning tarbimiseni energia- ja süsinikubilansis, mis on terviklik ja selge. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 § 28 (2) väljendab heitkogust vähendamist valdkondlikus üldistuses järgnevalt: “...heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes järgmiselt: 1) 2030. aastaks 37%; 2) 2035. aastaks 45%; 3) 2040. aastaks 84%.“
6. Lk 30: Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina.
Mitte arvestatud. KEVAD ja Metsanduse arengukava käsitlemine lepiti kokku KSH programmi koostamise etapis. Ekspert on üldjuhul nõus. Kuna aga looduskeskkonna eesmärkide seisukohast kipub eelnõusid arvestamata olema vaakum, siis eelnõud on järgmine parim asi. Need mingil moel kirjeldavad riigi liikumissuunda.
7. Lk 30-31: Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK peatükk 3), on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti. Biomassi defitsiiti Eestis ei ole. Küttepuude hinna langus viitab hoopis ülepakkumisele. Tõendamaks „biomassi defitsiiti“ on KSH koostajad viidanud ühele 2022. aasta märtsi ajalehe artiklile. See ei ole kuidagi tõsiseltvõetav käsitlus KSH koostajate poolt. Soovitame tõese info hankimiseks lugeda näiteks Erametsaliidu kvartaalseid raporteid: https://erametsaliit.ee/wpcontent/uploads/2024/11/puiduhinnad- 2024-iii-kv.pdf
Mitte arvestatud. Artiklile viitamine on siiski asjakohane kuna selles tsiteeritakse ühe suurima biomassi tarbija hinnangut.
8. Lk 31: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina.
Mitte arvestatud. Ekspert põhimõtteliselt nõustub kuid Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 on lähim vaade sellele, mida riik võib soovida looduskeskkonna valdkonnas teha. Kuna KSH-s on välja toodud, et see arengukava on eelnõu, saab otsustaja võtta seisukoha, kas arvestab seal toodut või mitte.
9. Lk 35-36: Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt. Siinkohal tuleks märkida, et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja seega ei teki meie riigile otseseid tootmisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Kuidas on asjakohane käsitleda ENMAK 2035 KSH’s välisriikides toimuvat koobalti jms maavarade kaevandamist ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmist? See on mitteasjakohane informatsioon.
Mitte arvestatud. Viidatud lausega sama lõigu lõpus on toodud teemakäsitlust põhjendav lause „Sellised piiriülesed protsessid vajavad globaalset koostööd, et tagada jätkusuutlikud tootmis- ja tarneahelad, vähendamaks keskkonnamõjusid ka väljaspool Eestit.“
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
123
10. Lk 86: Tuulikute võimaliku mõju vähendamiseks tuleb nende asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle Eesti. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute asukohavalikuid koos mõjude hindamisega, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. Selle ettepaneku ellu rakendamine muudaks Eesti 2030. aasta taastuvelektri eesmärkide saavutamise võimatuks, sest kui praegu alustataks üleriigilise tuuleenergeetika planeeringu läbi viimist, siis ei oleks ju võimalik arenduses olevaid projekte vajaliku kiirusega ellu viia. See ettepanek viitab, et ENMAK-i ja selle KSH koostamine on ajale jalgu jäänud ning ENMAK-it tegelikult vaja ei ole. Piisab REKK-i uuendamisest.
Mitte arvestatud. KSH ülesanne on probleemkohad välja tuua. Olemasolul ka välja pakkuda lahendused. Probleemi mitte välja toomist ei saa põhjendada asjaoluga, et lahendus puudub. Peatükis 11 Leevendavad meetmed, on seda teemat käsitlevas lõigus välja toodud ka lahendus kasutada probleemi lahendamiseks käimas olevat planeeringut Eesti 2050.
11. Lk 86: ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada kliimaneutraalne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust. Mida tähendab „et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi“? Esiteks umbes pool Eestis toodetavast energeetilisest puidust eksporditakse välisriikidesse. Kas antud juhul on peetud silmas, et energeetilise puidu eksport Eestist välja ei tohi väheneda? Teiseks, energeetilise puidu turg on konkurentsipõhine turg, kas KSH koostajad teevad ettepaneku seda põhimõtet muuta? Kolmandaks, KSH koostajate viide täiendavatele raiemahtude võimalikkusele pole päris adekvaatne, sest riigi metsapoliitikat ei reguleerita mitte energeetilise puidu nõudlusega vaid raielubade väljastamisega.
Mitte arvestatud. 2022. aastal kodumaal tarbitud energiapuidu ja eksporditud energiapuidu suhe on 5:31 . Eestis on seatud raiemahtudele aastane piirang. Samas on aga teada üldine loogika, et mida suurem tooraine (antud juhul biomass) nõudlus, seda suurem surve tooraine allikate järgi. Ekspert on nõus, et puidu turg on konkurentsipõhine ja nii peabki olema. Konkurentsipõhises turus aga nõudlus kasvatab hinda ja kasvatab huvi rohkem toota. Tootmisele (metsa raiele) on aga Eestis pandud limiit. Mõne aasta taguse energiakriisi ajal tõusis puitkütuste kasutamine. See omakorda tõstis energiapuidu hinda paberipuidu hinnaga sarnaseks. See tähendas, et paberipuidule lisandus konkureeriv nõudlus energiasektorist. See omakorda tõstab tooraine (puit) hinda ja tõstab ka eksporditavate toodete (majanduse mootor) hinda. Seega igal juhul tuleb turul plaanitavate suurte muutuste korral olla tähelepanelik.
12. Lk 86-87: Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 heitkoguste vähendamise üle-euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse eesmärki panustamine sõltub väga suurel määral põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist. Samuti puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites heite vähendamise riiklik kohustus aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il panustada heite vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel määral sõltub JJM eesmärgi täitmine teistest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda kohustuste jagamise tingimusi. Liidu hinnangul ei ole õiguslikult mittesiduv ENMAK sobiv tööriist KHG heitkoguste vähendamise kohustuste käsitlemiseks. Selle jaoks on sobiv kliimakindla majanduse seadus, kus seda juba kavandatakse. Kohustuste jagamise tingimuste
Mitte arvestatud. Heite vähendamise tingimusi tuleb väljendada detailsemalt väikesemahulise (soojus)energeetika kliimamõjude ja nende vähendamise osas, kuivõrd Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 Eesmärk 55 kohustuste detailsemat jaotust ENMAK eesmärkides ja sisus ei väljenda
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
124
käsitlemine erinevates dokumentides tekitaks üksnes segadust ja tõenäoliselt ka konflikte erinevate dokumentide vahel.
13. Lk 87: ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-ajalises plaanis. Liit ei suutnud sellist peatükki ja nimetatud kirjeldust ENMAK-i eelnõust leida.
Mitte arvestatud. Kliimamuutuste mõju Lisas 1 lk 35-36 osas 1.2.8 Kliimamõjude leevendamine ja kliimakohanemine vajab tugevamat ja täpsemat ilmastikusõltuvuse väljendust just üleminekul tuule- ja päikeenergeetikale, seda esiteks elektrienergia tootmistegurina suurenevas ilmasõltuvuses (ilmarežiimi juhuslikkuses vs kasutegur, tootlikkus), ja teiseks nendele arvukatele rajatistele, süsteemile tervikuna olulise mõjuna kliimariskide avaldumist ja vajadust kliimariske maandada (tuulikute eksponeeritus tormidele tuulisemates piirkondades, jõelammidel ja madalamatel aladel asuvate päikeseparkide üleujutusrisk, kuumalainetes ülekuumenemise ja tulvavihmade riskid jm). Väide “energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta” ei päde. Kliimamuutused ei hõlma ainult pika-ajalist muutust, vaid ka nüüdiskliimas suurenevas mõjus ja riskides energiamajandusele.
14. Lk 87: Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses. Kas ENMAK on kliimapoliitika elluviimise arengudokument? Kui ei ole, siis on kaheldav ka pakutud indikaatorite lisamine.
Mitte arvestatud. Kliimamõju on energiamajanduse olulisemaid keskkonnamõjusid. ENMAK üldeesmärk rõhutab lisaks kindlusele vastavust kliimapoliitikale: “Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus.” Johtuvalt väärib see seiret ENMAKi kolmeses elekter-gaas-soojus sisujaotuses.
Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024
KSH aruande lk-l 42 olevas tabelis on öeldud: “ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad jõgesid). See on ka õige, sest Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on madal”. Hüdroenergia tootmise potentsiaal on Eestis 10 MW ja see on kulutõhus tehnoloogia. Palume seega täpsustada, et Eestis on olemasolevad hüdroelektrijaamad, mille säilimine tuleks ette näha, kuna need panustavad kliima-, taastuvenergia ja varustuskindluse eesmärkide täitmisse, ja nende poolt tekitatavate keskkonnamõjude leevendamiseks on olemas vastavad meetmed.
Mitte arvestatud. 2023. aastal moodustas hüdroenergia osakaal Eestis avalikkusele toodetud elektrienergiast 0,4% (24 GWh)2 . Ekspert on nõus, et iga olemasolev Wh on tähtis kuid teisest küljest pole põhjust nii väikest osakaalu üle tähtsustada. Eriti arvestades, et hüdroenergia mahtu kasvatada ei saa seadmata ohtu veekogude hea seisundi saavutamise eesmärki.
KSH aruande lk- 73 on öeldud, et “ENMAK ei ole ette näinud jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu looduskeskkonnale täiendavat mõju ei põhjustata”. Palume täpsustada, et hüdroenergia toodangu suurendamine ei tule alati looduskeskkonna arvelt. Nimelt saab energiatootmist laiendada hüdroelektrijaamade moderniseerimise ja tõhustamise kaudu, mistõttu võib siin ette näha siiski ka teatava tootmise tõusu ilma täiendava keskkonnamõjuta.
Mitte arvestatud Fakt on see, et ENMAK ei ole ette näinud hüdroenergia kasutamise tõstmist. Hinnang uuele tehnoloogiale, mis samast hüdroenergia kogusest toodab rohkem elektrit, on võimalik anda siis, kui see tehnoloogia on täpselt teada (nt kas toob endaga kaasa veevoolu pulseerimist, kas takistab kalade sattumist turbiini jne).
KSH aruande tabelis 2 lk-l 52 on omavahel võrreldud kaheksa erineva elektritootmise stsenaariumi, seal hulgas teostamatute või ebarealistlike stsenaariumite elluviimise keskkonnamõju. Leiame, et tabel ei anna objektiivset ülevaadet ENMAK-i elluviimise keskkonnamõjust. Esiteks ei näe me põhjust kajastada tabelis kõrvuti teostatavaid ja teostamatuid stsenaariume, kuna need ei
Mitte arvestatud Ekspert põhimõtteliselt nõustub, et kaalumisele tuleb võtta realistlikud stsenaariumid. Antud juhul ei ole KSH ülesanne välja valida ühte kõige sobivamat vaid kirjeldada erinevate stsenaariumite puudusi ja eeliseid. Selle tõttu
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
125
ole tegelikult alternatiivid, mille vahel saaks realistlikult valida, ja neid ei ole seega võimalik võrrelda samadel alustel. Teiseks torkab silma, et tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete tekkele on antud tabelis vähima negatiivse mõju hinnang. Juhime tähelepanu, et jäätmetekke puhul tuleks hinnata mitte ainult nende kogust, vaid ka ohtlikkust. Tuumajäätmed on ohtlikud ja suure keskkonnamõju ja -riskiga vaatamata sellele, et neid tekib vähe. Samuti tuleks arvestada, et tuumajäätmete lõppjäätmete ladestamise lahendusi ei ole olemas. Kolmandaks leiame, et ENMAK-i elluviimise keskkonnamõju tuleks võrrelda eelkõige tänase olukorraga, kuna arengukava eesmärk on ju parandada praeguse elektritootmise keskkonnamõju. Seega teeme ettepaneku eemaldada tabelist teostamatud stsenaariumid, korrigeerida tuumajäätmete mõjuhinnangut ning detailsemalt välja tuua võrdlus tänase olukorraga, seal hulgas põlevkivi kasutamise kogu keskkonnamõjuga maastikule, mullale ja pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning elusloodusele. Juhul, kui tabeli mõõdikute väärtused ei ole omavahel normaliseeritud ja stsenaariumite mõju pole sisuliselt võrreldav, siis teeme ettepaneku neid mitte tabeli kujul esitada, kuna see tekitab pigem segadust.
võib tabelisse jätta ka stsenaariumid, mis ei ole teostatavad. See annab võimaluse näha, milliseid stsenaariume on ENMAK raames üldse läbi töötatud. Jäätmeid puudutaval real on välja toodud, et selles iseloomustatakse ohtlike jäätmete mahtu. Ekspert on nõus, et tuumajäätmed on oluliselt ohtlikumad kui sama kogus näiteks lendtuhka. St põhjustavad vale käitlemise korral olulisemat mõju. Kui palju ohtlikum (100, 1000, miljon korda) on väga keeruline kui mitte võimatu objektiivselt hinnata. Arvesse tuleb võtta ka tekkekogust ja ette nähtud käitlusviisi. Kui juurde arvestada riski maandamise meetmeid, ei pruugi tuumajäätmed olla ohtlikumad.
KSH aruande tabelis 5 lk-l 67 on öeldud: “Tuulikulabade ringlussevõtt on probleem. Nende vastupidavuse tõttu on ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib ümbertöötlusele lahenduse otsimine”. Palume rõhutada, et ringlussevõtu vajadus ei teki enne 30 aastat, mis on tänapäevase tuuleelektrijaama ja tuulikulabade keskmine eeldatav eluiga, ning selleks ajaks on suure tõenäosusega olemas konkurentsivõimelise hinnaga suuremahulised ringlussevõtu lahendused.
Mitte arvestatud Ekspert hoidub spekuleerimast. Hea, kui ümber töötlemise lahendus on 30 aasta pärast olemas, kuid seda lootes ei saa praegu tegevusetult olla. Peab lähtuma olemasolevatest või tuleviku põhjendatud teadmistest.
• Tuuleparkide tähtaegseks valmimiseks on täna suur takistus pikad planeerimis- ja loamenetlused. KSH peatükis „Leevendavad meetmed“ on välja toodud, et mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering. Veel ühe planeeringukihi lisamine tänasesse pikaldasse ja vaevalisse protsessi ei ole ENMAKi eesmärke toetav ja muudab tuuleenergia parkide õigeaegse valmimise võimatuks. Lisaks ei ole riigil tuulepargi parameetreid teadmata võimalik koostada planeeringut, millele saaks järgneda ehitusprojekti etapp.
Mitte arvestatud. Ekspert nõustub, et tehtud ettepaneku ellu viimine tooks endaga kaasa olulise ajakulu. Samas ei pea ekspert ka põhjendatuks probleemile mitte osutamist paljalt sellepärast, et see põhjustaks plaanitud ajakava nihkumist. Samas peatükis on ekspert välja pakkunud võimaluse lahendada puudujääk planeeringu Eesti 2050 abil.
Muinsuskaitseamet 17.12.2024
Muinsuskaitseamet 17.12.2024 Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed on pärandi kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on uurimata ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus vaadelda neid juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei ole kultuuripärandi eksperti. Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, kohaliku kaitse all olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et kõik ENMAK eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet
Mitte arvestatud. Mõjude hindamise meeskond lepiti kokku KSH programmi avalikustamise etapis ja kinnitati KSH programmi heaks kiitmisega. KSH aruande avalikustamise etapis täiendavaid eksperte ei lisata. Siiski võib asuda seisukohale, et ENMAK olulisi mõjusid kultuuripärandile ei põhjusta, nagu seda on kirjeldatud ka KSHs ja muude mõjude hindamises. Kultuuripärandi aga ka looduskeskkonna kaitse on kahetasandiline. Mastaapsemad tegevused eeldavad projekti ja kooskõlastamist, kuna nende mõju võib olla suurem ja väljuda lähipiirkonnast. Väiksemate tegevuste mõju ohjamiseks on kehtestatud kitsendused (kas kultuuriväärtuste või looduskaitselised), mida tuleb tegevuste planeerimisel arvestada.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
126
KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui asjakohased valdkonna spetsialistid. Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta tuleb arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist veel avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida. Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on kaardistatud ning nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate meetmetega kultuuripärandi säilimisele. Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui meres, eriti kui nendega kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist ka kulukas. Mh kaasnevad arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise materjali konserveerimine ja hoiustamine.
Mitte arvestatud. Tegemist ei ole ENMAK spetsiifilise probleemiga vaid arendustegevuse probleemiga üldiselt (teedeehitus, elamuehitus, kaevandamine jne). Seega tuleb probleemi lahendada mitte ENMAK kaudu vaid valdkondade üleselt. Kui Muinsuskaitseamet on kaardistanud arheoloogiatundlikud alad, siis järgmise sammuna tuleb neile anda seadusandlik tähendus. Sellest tähendusest (piirang, kohustus vms) peavad lähtuma kõik arendustegevused.
Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Inimese tervis“, kus on viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit. Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik. Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti kultuuripärandi säilimist toetav kontseptsioon.
Arvestatud. Peatükis „8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus“ real „Tarbimise juhtimine“ lisati kultuuripärandi veergu sarnane järeldus, mis on inimese tervist puudutavas veerus.
Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete (nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi koosseisu ja struktuuri) kindlasti. Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga sageli mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride jäänused jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga maa-alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine mõjutab samuti ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega aitab hoida jätkuvas kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude
Mitte arvestatud. Ehitismälestised ja muinsuskaitsealad on kaitse all nii, et kultuuripärandile potentsiaalselt kahjulike tegevuste elluviimiseks on vaja küsida Muinsuskaitseameti luba. Seega on siiski mõju ohjatud. Asulates võib mis iganes kaevetegevus jõuda kultuuriliselt huvi pakkuva kihini. Potentsiaalselt huvipakkuvamad kohad on kaardistatud. Ülejäänud kohtades eeldatavasti seisatakse ehitustegevus ja teavitatakse muinsuskaitseametit. Pole põhjust anda hinnangut, et kaevamisest põhjustatud mõju kultuuripärandile kindlasti leiab aset. See oleks spekuleerimine.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
127
analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet.
LISA 7. KOHALIKE OMAVALITSUSTE KAASAMINE JA SEIRE ENMAK 2035
EESMÄRKIDE TÄITMISEL
Kasutatud: uuringu „Kohalikes omavalitsustes energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks“ lõpparuande tabelit 1 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja- uuringud?view_instance=0¤t_page=1
Riigi ülesanded:
• Kaasab kohalikke omavalitsusi riiklike energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse süstemaatiliselt, sh juba alates valdkondlike arengudokumentide lähteülesande, õigusaktide, sh toetusmeetmete määruste koostamise faasist. Vajadusel täiendada asjakohaseid õigusakte, mis sätestavad KOV- de ülesandeid. Toetab KOV-e kliima- ja energiakavade elluviimisel, mille jaoks töötab välja ja käivitab vastavad toetusmeetmed.
• KOV-de energiamajanduse andmebaasi loomine, et teha KOV-del keskselt kogutavate energiakulude (elekter, gaas) jälgimise võimalikult lihtsaks (ühine andebaas).
• Soodustab erinevate digitaalsete energiajuhtimise tööriistade ning seirevahendite kasutuselevõttu (Ehitisregistri või kinnisvararegistri tasemel infoprotokollide kokkuleppimine, korrastab ja kujundab EHR KOV-des kasutamiseks sobivamaks ja mugavamaks) ja hoolitseb ametnike vastava täiendkoolituse eest.
• ENMAK 2035 eesmärkide ja poliitikainstrumentide elluviimiseks on vajalik ühtse elektroonilise energiaseire lahenduse välja töötamine KOV-dele (nt seireplaan), mis võimaldab jälgida riiklike eesmärkide täitmist ja riigil võrrelda KOV-e. See eeldab mh motivatsioonisüsteemi välja töötamist ja rakendamist KOV-dele energia- ja kliimaeesmärkide regulaarseks seireks. Seejärel tegelevad KOV-d riigi poolt välja töötatud ühtse seireplaani alusel erinevate energia tarbimise valdkondadega ja nendest lähtuvalt rakendavad energiasäästu meetmeid ning viivad ellu taastuvenergia jm seonduvaid projekte.
• Aitab luua tugistruktuure, mis aitaks KOV-del osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides. • Võimaldab EHR-is või kasutuslubade registris märkida päikeseelektri või muul taastuval
energiaallikal töötava tootmisseadme olemasolu ja tehnilised andmed. Muudab selle kohustuslikuks.
• Arendab ja/või ühendab olemasolevaid andmebaase/andmekogusid viisil, et vajalikud andmed muutuksid KOV-dele võimalikult vähese halduskoormusega kättesaadavaks.
• Valmistab ette riiklikke koolitustellimusi energiatõhususe ja taastuvenergia teemadel KOV-dele, sh varustab KOV-e selge ja asjakohase infoga sobilikest koolitustest.
• Töötab välja taastuvenergia ja energiatõhususe konsultandi kasutamise programmi KOV-de toetamiseks (nt KredEx korterelamute renoveerimise programm aastail 2014-2019).
• Kujundab ja kuulutab välja toetusmeetmed KOV-dele, mis aitavad kaasa REKK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkide täitmisele. Ühtlustab toetusmeetmete indikaatoreid (mõõdikuid), sh energia ja CO2 heite väärtused.
• Koostööplatvormi loomine maakondade ja KOV-dega REKK 2030, ENMAK 2035, kohalike energia- ja kliimakavade rakendamiseks, energiakogukondade käivitamiseks.
• Seob riikliku kompensatsiooni- või maksupoliitika KOV maksutulu ja talumismaksudega, mis baseeruvad selgetel ja läbipaitvatel reeglitel ning on piisavad tekitamaks motivatsiooni taastuvenergia kasutuselevõtu lubamiseks.
• Koostab hoonete tehnilise seisukorra hindamise põhimõtted ja toetab rahaliselt hoonete seisukorra koostamise auditeid.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
128
• Toetab finantsvahenditega järjepidevalt KOV-e taastuvenergia tootmisüksuste rajamiseks ja paigaldamiseks ning annab kindluse nende jätkamiseks.
• Toetab järjepidevalt korteriühistuid elamute renoveerimisel finantsvahenditega, arvestades maapiirkondade kinnisvarahindasid, maksejõudu ja vähenevat rahvastikku.
• Kliimaministeerium ja KIK lisavad keskkonnasõbraliku ettevõtja valiku kriteeriumitesse energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse mõõdikud.
• Täiendab hanke juhiseid, mis arvestaks jätkusuutlikkust, keskkonnahoidu ja energiasäästu nõudeid. • Avaliku eeskuju loomine, keskvalitsuse asutuste hoonetes taastuvenergia tootmine või roheelektri
ostmine.
KOV võimalikud tegevused:
• Kajastab energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärgid arengukavades või muudes KOV strateegilistes dokumentides, sh nt koostab ülevaate oma energiabilansist, energiakulude alusel energiasäästu potentsiaali ning kliima- ja energiakava, mille alusel alustab või jätkab kavakindlalt energiasäästutegevusi ja kasvuhoonegaaside vähendamist ning taastuvenergia tootmist.
• Kaasab kogukondi KOV strateegiliste arengudokumentide koostamisse lähtefaasis, kus otsitakse kohti taastuvate energiaallikate kasutamiseks KOV territooriumile. Selgitab kogukondadele taastuvenergia tootmisest saadavat kasu.
• Koostab täieliku ülevaate enda territooriumil olevast hoonefondist ja selle tehnilisest seisukorrast, hoonete renoveerimise strateegia ja tegevuskava.
• Tagab kaugkütte toimepidevuse nõuete täitmise elutähtsa teenuse osutajate poolt.
• Analüüsib ja kajastab asjakohaselt kliimamuutuste mõjusid ja toob välja nendega kohanemise meetmed strateegilistes dokumentides.
• Koostab ülevaate KOV hoonete ja territooriumil olevate kinnistute võimalustest PV-jaamade ja teiste taastuvatel energiaallikatel töötavate seadmete paigalduseks.
• KOV-de üldplaneeringutes, eriplaneeringutes taastuvenergiaalade paiknemise kavandamine, liitumispunktide planeerimine.
• Efektiivsema ruumikasutuse kavandamine, nt maakaablite (tiheasustuses) paigaldamisel muude kommunikatsioonidega integreeritud kavandamine koostöös võrguettevõtjaga.
• Energiatarbimise seire ja säästumeetmed (toetusmeetmete kasutamine), sh elektritarbimise seire automatiseerimine vastavalt elektri turuhinnale (tiputarbimise ajatamiseks), teadvustab otsese seose energia säästu energiakulude seirega ja määrab kokkuhoiu potentsiaali, kogub ja analüüsib mh transpordikütuste kulu ja soojuse kasutust.
• Inventeerib energiamajanduse valdkonna andmestikku ja alustab nii munitsipaalsektoris kui ka kogu omavalitsusüksuse haldusterritooriumil energiakasutuse regulaarset seiramist (vähemalt iga- aastaselt). Määrab kindlaks omavalitsuste energiakasutuse põhiindikaatorid - võimalusel võtab üle seireplaani ettepaneku.
• Tõstab oma töötajate pädevust EL projektide kirjutamisel ja osalemisel ja kaasab seeläbi vahendeid REKK 2030 eesmärkide saavutamiseks.
• Suurendab valdkonna vastutavate ametnike teadmisi taastuvenergia tootmise võimalustest hoonetes, milleks kaasab võimalusel välisprojektide finantsvahendeid (nt EL projektid). KOV ametnikud osalevad regulaarselt ja sihipäraselt täiendkoolitustel taastuvenergia ja energiatõhususe alase kompetentsi tõstmiseks või säilitamiseks. Korraldab täiendkoolitusi energiatõhususe ja taastuvenergia teemal või saadab sinna ametnikke.
• Taastuvenergia ja energiasäästu rahastusmudeli loomine inimeste hoituse ja energiavaesuse ennetamise tagamiseks, sh suhtlus pankade, ehitajate jt tagamaks efektiivse rahade kasutuse.
• Maakonna ja KOV-de koostöös nõustamisteenuse/nõustamiskeskuse loomine ja tagamine nii energiasäästu, renoveerimise, finantseerimise, taastuvenergia projektide, salvestuse, kriisideks valmisoleku jms energeetika teemadel, sh nõustab ja toetab korteriühistuid, eriti maapiirkondades ja ääremaadel.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
129
• Sõlmivad oma haldusterritooriumil asuvate ettevõtetega heatahte lepingu taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ja võimalusel vastavate tootmisüksuste paigaldamiseks.
• Korraldab teavitustööd REKK 2030 ja ENMAK 2035 eesmärkidest valla ametnikele, ettevõtjatele ja kogukonnale.
• Akude kasutusele võtt või salvestusteenuste kasutus KOV hoonetes (nt kus on PV paneelid või on varustuse pidev olemasolu vajalik).
• Energiaauditi kohustusega ettevõtjatega kursis olemine ja suuremate tarbijatega ühiste meetmete kavandamine (aitaks kaasa mh KEKK täitmisele), sh KOV saab tunnustada tublimaid ettevõtjaid (tunnustab kohalikke ettevõtteid energia tõhusa kasutamise eest ja/või taastuvenergia tootmise/kasutamise eest).
• KOV-de taastuvenergia hanked ja ühisostulepingud. • Kohalike tootmisvõimsuste (nt tööstusparkide koostootmisjaamad ja nendes soojussalvestid, PV
parkide juurde akusalvestid) loomine energiasõltumatuse tagamiseks, eelkõige kriisiolukorraks (toimepidevuse tagamine, ülevaade elutähtsa teenuse osutajatest ja nende valmidusest).
• Võrguettevõtjaga ja elektrimüüjatega koostöös initsiatiivi näitamine tarbija juures säästu kohtade leidmisel (nt tarbijale elektriarvel säästunipid, check-list), sh võrgu efektiivistamiseks, alajaama kasutuse parandamiseks, kriisideks valmisolekuks.
• KOV ja kohaliku kaugkütte ettevõtja koostöö kaugkütte arendamiseks seal, kus on piisav tarbimistihedus, kohustuslikuks muutmise võimalus223.
• Hoonete renoveerimisel arvestada kaugkütte ettevõtte tingimustega, madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekul.
• Fossiilkütuste asendamisele kaasa aitamine (sh nt geotermaal potentsiaali kasutus), sh KOV energiabilansiga seoses võimalus tarbijate ja tootjate mobiliseerimiseks ja planeerimistegevuseks heit- ja keskkonnasoojuse, elektri- ja soojussalvestite kasutuseks.
• Vallaelanikele teabe jagamine energiasäästu, kriisivalmiduse, taastuvenergia ja juhitavate võimsuste (sh salvestus) rajamise jms olulise kohta.
• Gaasivõrgu kasutusvõimalused KOV majandusarengu kontekstis ja seonduv täiendavate gaasitorude vajadus, biometaani tootmisele kaasa aitamine.
• Kasutab asjade soetamise ja teenuste tellimise hangetel rohelisi kriteeriumeid. • Aitab kogukonnas lahti mõtestada not in my back yard probleemi. Tõstab motivatsiooni ja selgitab
kasu kogukonnale. • KOV võiks olla ise energiakogukonna osaline. Koostöös ELVL, LEADER, TREA jt huvilistega selleks
reeglite välja töötamine, nt teiste riikide näitel (KOV-de koordinaator võiks seda protsessi eest vedada).
Lisainfo:
o KOV töötoad https://energiatalgud.ee/node/8923?category=1710 o TREA projektid https://www.trea.ee/kogukonnaenergeetika/ o Energiakogukondade käivitamise senine tegevus
https://energiatalgud.ee/node/8904?category=750
LISA 8. ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTPANEKU LISAS 3 LAHENDAMIST
VAJAVATE KÜSIMUSTE VASTUSED
• ENMAK 2035 koostamise ettepanek on leitav Dokumendid | Energiatalgud
223 Riigikontrolli soovitused
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
130
• Vastused on koostatud ENMAK 2035 ettevalmistavate töörühmade aruande Poliitikainstrumentide vahearuanne 14.04.2023_final vol2_puhas.pdf (energiatalgud.ee) lisa 6.4 alusel:
Lisa 8.1 Elektrimajandus
Tabel 8.1 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused elektrimajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD KÜSIMUSED
VASTUSED
Turupõhise taastuvelektri tootmise tulek on jätkuvalt probleem ja vajab eraldi pingutust. Lähtudes ambitsioonikast kliimaeesmärgist, kas võib-olla vaja toetusteta varustuskindluse saavutamise arusaama muuta lähtudes globaalsetest püüdlustest ja vajadusest vajalike muutuste ellu kutsumiseks?
Seni eeldus, et turg toob võimsused. Varustuskindluse saavutamiseks võib olla vaja arusaama toetustest muuta.
Kas, kuidas ja millal rakendada võimsusmehhanismi varustuskindluse normi hoidmiseks?
Võimsusmehhanismi kasutuselevõtt peaks olema põhjendatult viimane võimalus ja võimalikult vähe turgu moonutav.
Kuidas arvestada Euroopa siseturu reeglistiku ja võimsuste piisavuse nõuet?
Võimsusmehhanismina võib kaaluda strateegilise reservi rakendamist süsteemi piisavuse tagamiseks ning välisühenduste riketega seotud probleemide ennetamiseks.
Kuidas tekitada ja luua elektriturule pikaajalised hinnainstrumendid, mis saaksid asendada riigipoolseid toetusmeetmeid?
Juhul kui mõeldud on elektritootjatele mõeldud toetusi, mille vastu tehakse investeeringud, siis on turuosaliste tagasiside olnud ühene: turupõhiste instrumentide rakendamise eelduseks on mahult oluliselt suurem (kui Eesti tarbijad) ja omavahel ühendatud elektriturg. Otseostulepingute jmt realiseerumiseks on vajalik kombineerida Eestis asuvat tootmisvõimsust erinevate hinnapiirkondade (suur)tarbijatega.
Kuidas arvestada elektrituru regiooni tervikvaatega? Tihendada veelgi integratsiooni regiooni hinnapiirkondade vahel ning luua tooted, mis võimaldavad piirideüleseid otselepinguid.
Millised on põlevkivist elektrienergia tootmise lõppemisega seotud mõjud elektrisüsteemi varustuskindlusele?
Elering on teinud ettepaneku rakendada strateegilist reservi. "Tagamaks varustuskindlus ka sellises tuleviku olukorras teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv, mille tulemusena hoitakse Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavad tootmisvõimsused." "Kaugemale tulevikku vaatavad analüüsid näitavad, et alates 2027. aastast ei pruugi Eesti põlevkivi elektrijaamad olla enam elektriturul konkurentsivõimelised. See viib piirangutundide (LOLE) arvu 9,7le tunnile aastas, mis on kõrgem kui Eesti varustuskindluse norm 9 tundi (joonis 1.3) Eesti varustuskindluse tagamiseks on vajalik siiski omada mitme põlevkiviploki ulatuses kindlaid võimsuseid." Eleringi "Varustuskindluse aruanne 2022" lk 20 https://elering.ee/sites/default/files/2022- 12/elering_vka_2022_pages.pdf
Millised on salvestuslahendused ja suurtootmine asendamaks põlevkivist elektrienergia tootmist?
Tuuleparkide arendamine, vesiniksalvestus, pumphüdro
Kuidas luua detailplaneeringute ja seonduvate keskkonnamõju hindamiste lihtsus ja läbipaistvus?
Suurendades administratiivset ressurssi nende teemadega tegelemiseks.
Kuidas tagada, et elektrivõrgu areng oleks vastavuses energiasüsteemis toimuvate muudatustega?
Läbi tiheda koostöö. Võrkude arendajad osalevad eesmärkide ja meetmete väljatöötamises.
Tugevdada ülekande- ja jaotusvõrgu taristut17, parendada elektrivõrgu toimekindlust läbi selle renoveerimise ja laiendamise (sünkroonalaga ühendamine) (Elering), paindlikkusmehhanismide ja võrkude üle järelevalve teostamise.
Kuidas optimeerida tipukoormuse kulusid ja tulusid? Kasutades lahendusi, mis vähendavad tipukoormusega tundide arvu ning koormuse absoluutväärtust (vt ENMAK 2035 eelnõu ptk tarbimise juhtimise kohta).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
131
Kuidas tagada elektri varustuskindlus Eestis igal ajahetkel? Eestis on kehtestatud optimaalne varustuskindluse tase piirangutundidele (LOLE) keskmiselt 9 tundi aastas. Igal ajahetkel elektri varustuskindluse tagamiseks tuleks lähtuda piirangutundide arvust 0 tundi aastas ning rakendada sellest tulenevalt sobivaid meemeid.
Kuidas suurendada vastuvõtlikkust energia tootmisseadmetele kohalikul tasandil?
Taastuvenergia kogukondade loomine, kus iga huviline saab olla omanike ringis.
Kas soovime olla elektrit eksportiv või importiv riik ja mis selliste eesmärkide seadmine maksab? Kas impordi välistamine peaks olema eraldi eesmärk?
Töörühmade ootuseks on, et Eesti oleks elektrit eksportiv riik. Eksport võimaldab tekitada täiendavaid tuluallikaid energiasüsteemide arendamiseks. Ekspordi eesmärgi saab seada alates aastast 2035, kui on piisavalt kohalikku konkurentsivõimelist tootmist ning toimub elektri suuremas mahus ületootmine.
Millised (kui üldse) on julgeolekuohud Eestile seoses üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele?
Julgeolekuohud on seotud eelõige taristu ja tehnoloogiaga, sh toodetud tehnoloogia päritoluriik.
Küberjulgeolek.
Milline peaks olema tasakaal omatoodangu ja impordi vahel, et kriisistsenaariumite korral ei kannataks riigi julgeolek?
Elektrienergia importi ei peaks olema aasta vaates; süsteemireguleerimine peaks olema tagatud Balti riikide tasandil.
Millised on käesoleva teadmise põhjal ajateljed, millal ja mis mahus võib põlevkivi kasutavate soojuselektrijaamade asemel tekkida kliimaneutraalsed energiatootmisvõimekused?
Kliimaneutraalne elektritootmine aastaks 2030, soojatootmine 65%. Põlevkivist loobumine 2050.aastaks.
Tehnoloogias ei ole küsimus, vaid millal tekib investeerimiseks sobiv kliima Eestisse.
Kuidas maandada energiamajanduse arengukava valdkondades ristsõltuvustest tulenevaid riske?
Energiamajanduse koostamise järgmistes etappides on vajalik koostada riskimaandamise risttabel. Mõjuhindamine.
Kas ja millised on võimalikud tegevused ja seonduvad investeeringuvajadused elektrisüsteemi arenduseks, sh pärast Eesti elektrisüsteem sünkroniseerimist Kesk- Euroopa sagedusalaga aastal 2025?
Desünkroniseerimisele lisaks on vajalik tagada olulistele elektritootmisvõimsustele õigeaegsed elektriühendused (nt meretuulepargid/tuumajaam liita põhivõrguga) ning püsivalt on vajalikud tänasest suuremas mahus jaotusvõrguinvesteeringud, et mahutada võrku hajatootmist.
Milline on kütusevabade energiaallikate potentsiaal ja rakendusvõimalused, sh hajatootmisel ja kogukonnaenergeetikas?
Küsimust täpsustatakse poliitikainstrumentide aruande vaates.
Kogukonnaenergeetikas on kütusevabade energiaallikate potentsiaal vähene. Kogukonnaenergeetika vähendab vastuseisu kütusevabade energiaallikate suhtes.
Milliseid kütuseid ja/või energiaallikaid ja millises mahus Eestis kliimaneutraalseks elektritootmiseks vaja läheb (sh põlevkivi ning uttegaasi roll)?
Kliimaneutraalseks elektritootmiseks on vajalik erinevate taastuvate energiaallikate kasutus. Fossiilsed kütused soovitakse jätta tippude või kriisiolukordades kasutamiseks, seega riiklik tarbimine on vajalik katta taastuvatest energiaallikatest: Päike (Res+Storage) – 20%, tuul – 70%, biomass – 10%. Põlevkivil ja uttegaasil ei nähta rolli 2035 aasta seisuga224.
Millised on võimalused kohaliku tootmise ja salvestamise soodustamiseks?
Elektritootmise soodustamise võimalused on käsitletud eelnevalt turumehhanismide punktis. Energia salvestamise toetamiseks on võimalik kasutada investeeringutoetust ja administratiivseid meetmeid (nt kaotada salvestatud elektrilt võrgutasu, kiirendada salvestusseadmetele sobivate toodete, nt aFRR, FCR, pingejuhtimine, turuletulekut.
224 Eesti Energia eesmärk on hiljemalt 2035 toota elektrit ainult taastuvatest allikatest. Kogu tootmine saavutab CO2 - neutraalsuse hiljemalt aastaks 2045. EE-aastaaruanne-2022-EST.pdf (energia.ee)
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
132
Lisa 8.2 Soojusmajandus
Tabel 8.2 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused soojusmajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD KÜSIMUSED
VASTUSED
Milline on jätkusuutmatute kaugkütte piirkondade olukord ja tulevik? Kas lahendused on kohapealsed või on vajadus riigi sekkumiseks? Kuidas?
Kaugkütte jätkusuutlikkus sõltub kriitilise piisava koormuse olemasolust nähtavas ajaperspektiivis, mis tagab minimaalse tasuvuse. See omakorda sõltub kaugkütte teenindatava asula perspektiivsest planeerimisest. Seega on ilmselt vaja riiklikku sekkumist.
Et määrata, milline on jätkusuutmatu kaugküttepiirkond, tuleb teha tehnilis-majanduslike arvutusi, mida seni on tehtud kaugküttepiirkonna (KKP) soojusmajanduse arengukava sees.
Kui on selgunud, et on jätkusuutmatu, siis minnakse üle lokaalküttele ja eelmisel rahastusperioodil oli selleks eraldi KIKi toetusmeede. Reeglina on need madala maksevõimega piirkonnad ning vajavad toetamist.
Mis motiveeriks ettevõtteid kaugkütet tõhusalt tootma ja jaotama? Miks teha innovaatiline, tõhus ja kallis investeering, kui tasuvusaeg on ebamõistlik?
Seni on tõhustamine paljuski toimunud toetuste abil (nt torustike renoveerimine ja katlamajadesse uute biokütuse katelde hankimine, salvestite rajamine). Oluline on antud meetmete jätkamine. Kaugjahutus on olnud valdavalt toetusteta, nn ärimajanduslik, sest see on odavam kui otse elektriliste seadmetega kohapeal jahutada. Kohati segab tõhustamist Konkurentsiameti (KA) reeglid - efektiivsem lahendus eeldab soojuse hinna langetamist, mi ei erguta tõhususe tõstmist, sest WACC on ikka ühtlane 5,5%.
Milliste tehnoloogiate ja kütustega tagada süsinikneutraalne soojus- ja jahutusmajandus? Kui kaua saab/on otstarbekas kasutada maagaasi tippkoormuste katmisel?
Süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saab tagada, kui ei kasutata süsinikku sisalduvaid kütuseid, vaid vesinikku, ammoniaaki või äärmisel juhul taastuvatest allikatest toodetud sünteetilisi kütuseid (metanooli, süngaasi jms), mille üheks komponendiks on õhust püütud süsihappegaas (C02) või nt puidu põlemisel tekkinud CO2. Ka biometaani võib taastuvaks allikaks pidada.
Teine võimalus on kasutada keskkonnasoojust ja heitsoojust ning see madalatemperatuuriline soojus soojuspumpadega küttesüsteemile sobivale tasemele tõsta. Viimase puhul on asjakohane kasutada ka soojuse salvesteid. Seda lahendust peetakse ka globaalselt ja Euroopa tasemel peamiseks süsinikuneutraalseks lahenduseks.
Maagaas tuleb aastaks 2050 asendada kas biometaani või vesinikuga või muude sel ajal (2050) kliimat mitte oluliselt mõjutavate gaasiliste kütustega. Üleminekuperioodil jääb maagaas tipukoormuse katjaks, aga vähemas mahus kui seni, sest peab toimuma aktiivne tipukoormuse hajutamine s.h. tarbimisharjumuste muutmise kaudu.
Mis ajaks ja milliste kütuste kasutus oleks kooskõlas kliimaeesmärkidega ning millesse tasub investeerida?
Kütuste kasutus ei ole kooskõlas kliimaeesmärkidega. Stabiliseeritud kliima tingimustes tuleks kõne alla biokütused. Puitjäätmete ja igasuguste muude biojäätmete kütusteks konverteerimine ja nendest saadud tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste kasutamine jääb alles. Siia kuulub ka rohtne biomass, mille süsiniku sidumise kiirus on oluliselt suurem kui puittaimedel, mille eluiga ulatub 100 aastani (isegi üle selle).
Investeerida tasub ka vesinikku, sest sellega saaks asendada maagaasi tööstuses (ka transpordis) ja luua uusi ettevõtteid, kes vajaksid gaasilist kütust.
Kuidas tagada soojusettevõtjate jätkusuutlikkus kliimaneutraalsuse suundumuste ning selle raames kehtestatavate regulatsioonide rakendumisel?
Suuremate linnade puhul kindlustab piisav hulk tarbijaid nende jätkusuutlikkuse ja ka riiklikud toetusmeetmed. Väiksemates kohtades, kus soojusettevõtja soojuse toodang alla 5000 MWh
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
133
on asi ebakindlam, kuid samas on mindud üle puitkütusel, mis seni on kliimanõuded taganud.
Kas ja kuidas rakendada jääksoojuse, jahutuse ja tööstussümbioosi potentsiaali?
See on ka valdkond, mis ilma toetusteta ei hakka arenema, võib- olla v.a mõned kohad tööstussümbioosi jaoks. Teisalt tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ja neid koolitada, informeerida saadavast kasust.
Kuidas tagada bioenergial põhineva energiatootmise jätkusuutlikkus?
Eemaldades võimalikud turupiirangud, toetades uute tehnoloogiate arengut.
Millised on toetusvabad energiatootmise võimalused? Hinnavahelepingud, kontsessioonilepingud, hinnapõrand, pikaajalised ostulepingud (PPA). Kaugjahutus on seni olnud praktiliselt toetusvaba, sest kliendid on ettevõtted ja asutused, kes saavad kasu sellest, et ei pea elektriliselt käitama oma jahutusseadmeid. Kaugjahutusest saavad nad energia odavamalt. Potentsiaali võiks tasuvuse vaatest olla ka suurte soojuspumpade lisamisel kaugküttesüsteemidesse (vähemalt suurtes süsteemides). Päikesepaneelide ja maapealsete suurte tuulikute paigaldamine on juba äriliselt tasuv ja toetusi ei vaja.
Millised on keskkonnasõbralikud keskkütteväliste piirkondade eelistatud küttelahendused jm lokaalsed lahendused?
Keskkonnasoojus (soojuspumbad), geotermaalenergia
Millised riiklikud regulatsioonid soodustaksid taastuvenergialahendusi?
Maksupoliitika; administratiivsed meetmed (energiamärgis, energiatõhususe nõuded)
Millised on lahendused väikese tarbimisega soojusvõrkudes?
Võimalikult palju biomasskütusel automaatseid kaugküttekatlamaju, soojuspumbad keskkonnasoojusel ja heitsoojusel. Kaugküttetorustike renoveerimine ja tarbijate soojussõlmede korrastamine.
Kuidas arvestada hoonefondi rekonstrueerimise ja uuendamisega, aga ka kahaneva asustusega kaasneva energiavajaduse vähenemisega kaugkütte arengu kavandamisel?
Antud teemadele otsitakse lahendusi üleriigilise planeeringu ja rekonstrueerimise kava kaudu.
Millised on parimad ja tõhusamad tulevikulahendused Eesti tingimustes elamute soojusvajaduse katmiseks?
Tiheasustusega aladel kaugküte ja hajaasustuses lokaal- ja kohtküte, st soojuspumbad, pelletiküttekatlad (ka muud puitkütuse katlad) ja ahiküte.
Lisa 8.3 Kütusemajandus
Tabel 8.3 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused kütusemajanduses.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD KÜSIMUSED
VASTUSED
Kas ja kuidas reguleerida sünteetiliste ja taastuvgaaside turule tulekut?
On vajalik reguleerida. Reguleerida selliselt, et oleks arvestatud õiglaselt uute ning olemasolevate gaasiliste energiakandjate kliimamõju.
Kuidas tagada elektrivõrgu toimimiseks vajalikus mahus juhitavad võimsused ja seonduv kütusevaru?
Rakendades strateegilist reserve.
Kuidas tagada küttesüsteemide toimimiseks vajalikus mahus võimsused ja seonduv kütusevaru?
Tootjatele kohustus kütusevaru hoidmiseks.
Kuidas tagada biomassil põhineva energiatootmise jätkusuutlikkus?
Kuidas tagada biomassil põhineva energiatootmise jätkusuutlikkus?
Millised on biomassi säästlikkuse kriteeriumide võimaliku karmistumise tagajärjed?
Puitse biomassi kasutust piiratakse tugevamalt, kui teistes riikides. See toob kaasa puitse biomassi eksportimise ning siseriiklike tootmisvõimsuste vähenemise.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
134
Kui raiemaht jääb kuni 10 mln tm aastas, siis sellest peaks Eesti katlamajadele ja kodumajapidamistele piisama. Eesti Energia elektrijaamade jaoks ei pruugi antud mahust piisata.
Milline on sünteetiliste kütuste (nt biobutanool, biovesinik jt) potentsiaal ja kasutusvaldkonnad?
Täpsustatakse poliitikainstrumentide vahearuande raames
Milline on sünteetiliste kütuste (nt vesinik) potentsiaal ja kasutusvaldkonnad?
Sektorite kaupa erinev – vesinik kui salvestusvahend + vesinik kui transpordikütus
Kuidas tagada transpordikütuste õiglane hinnastamine alternatiivkütuste konkurentsi võimalikkuse tagamiseks?
Jätkusuutlikkus tagatakse sellega, et ei keelustata biomassi põhiste kütuste kasutamist. Teisalt tuleb investeerida vastava valdkonna uuringutesse, eelkõige ressursi uuringutesse ja tehnilis-majanduslikesse tasuvuse uuringutesse. Biomassi toormel on palju kasutusalasid ja seda tuleks kasutada eelkõige seal, kus saadakse kõige rohkem tulu, nt farmaatsia ja ravimitööstuses. Kõikjal tekkivaid jäätmeid saab energiaks muundada ja heitsoojust küttemajanduses kasutada.
Kuidas tagada gaasivõrgu tasuvus, katta seonduvad arendus- ja hoolduskulud?
Kavandatakse gaasi ülekandevõrgu arengukavaga Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032_0.pdf (elering.ee)
Kuidas dekarboniseerida gaasivõrku ja suurendada taastuvgaaside mahtu energiamajanduses?
Gaasivõrgu dekarboniseerimise lahendused on kirjeldatud vastavas uuringus.
Milline on biometaani potentsiaal ja võimalused selle rakendamiseks?
Biometaani potentsiaal on aidata katta tippkoormusi ja olla asenduseks maagaasilt üleminekul. Biogaasi saamise majanduslik potentsiaal on Eestis määramata. Seni pakutud numbrid s.h 1 TWh/a põhinevad pigem tehnilisel potentsiaalil. Põllumehed ei ole eriti huvitatud rohtse biomassi varumisest biogaasi tootmiseks, sest see ei ole neile majanduslikult tasuv ja langeb ka perioodi, kus muid neile olulisemaid töid on piisavalt. Samuti on toidu hinnad tõusnud ja taimekasvatus toiduks on tulusam.
Lisa 8.4 Energiasääst
Tabel 8.4 ENMAK 2035 koostamise ettepanekus püstitatud küsimuste vastused energiasäästu saavutamisel.
ENMAK 2035 KOOSTAMISE ETTEPANEKUS PÜSTITATUD KÜSIMUSED
VASTUSED
Kuidas eemaldada kitsaskohad - vähene rahastus, tööjõu puudus, elanike vähene huvi või huvide lahknemine, energiasäästu mittemotiveerivad energiahinnad, vähene teadlikkus?
Vt eelnevad ja järgnevad küsimused
Kuidas efektiivsemalt vähendada elu- ja mitteeluhoonete energiavajadust arvestades seejuures vajadust parandada sisekliimat?
Radikaalne viis on köetava pinna vähendamine. Olemasolevas poliitilis-majanduslikus olukorras on tehnilisteks viisideks hoonete välispiirete soojustamine ja sisekliima reguleerimine nõudluspõhiseks. Lisaks sellele teavitustöö hoonete sisetemperatuuride alandamiseks aktsepteeritud normide piiresse.
Kuidas ja kus täpsemalt peaks jõudma plussenergialahendusteni (nt hoonekvartali- või asumipõhised ahendused)?
Pluss ja netonull lahenduste optimeerimine sõltub suuresti olemasolevatest tingimustest. Hoonestuse tüübist (tiheasustuse korterelmud, madaltihe asustus, üksikelamud), kohalikest eelistatavates enegriakandjatest, lokaalselt
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
135
kasutada olevatest taastuvenergia võimalustest, traditsioonidest ja hoonete kasutajate sättumustest.
Kuidas energiatõhususe investeeringute planeerimisel arvestada vananeva elanikkonna, kohatise elanike arvu vähenemise ja linnastumise mõjudega?
Väga raske on leida mingisugust korrelatsiooni demograafia ja energiatõhususe suurendamise vahel.
Kui ehk, siis linnastunud ühiskond on inimese kohta energiatõhusam kui hajaasustus, aga see ei saa olla põhjus linnastumise edendamiseks.
Millised on taastuvelektrilahenduste soodustamise võimalused transpordikütuste kokkuhoiul?
Tarbija vaatepunktist: elektriautode kättesaadavuse parendamine (hinna alandamine) ja laadimisvõrgustiku järsk suurendamine. Seejärel koduste laadimisvõimaluste garanteerimine kõigile EV huvilistele.
Mida on teistel sektoritel õppida avaliku sektori eeskujust (mh sisend nt riigi kinnisvarastrateegia) ning mida on avalikul sektoril õppida teistelt?
Avalik sektor peab olema kõigile teistele eeskujuks - seega peab õppimisprotsess olema nendelt teistele. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peab avalik sektor olema teedrajaja nii renoveerimise tempo kui komplekssuse osas. Samuti peab avalik sektor olema eeskujuks meetmetele, mis ei ole veel kohustuslikuna kehtestatud, näiteks hoonete asjastunud energia vähendamisel ja CO2 sidumisel - betoonkonstruktsioonide asemel puidu kasutamine ja selliste protsesside jõustamine hangete kaudu.
Milline on ettevõtluse ja tööstuse energiatõhususe potentsiaal, millised on olulisimad energiatõhususe meetmed ning investeeringuvajadused rohekasvul (sh nt veemajanduses)? Kuidas edendada energiatõhususe lahenduste elluviimist nii väikestes, keskmistes, kui suurettevõtetes?
Ettevõtluses energiatõhususe lahenduste elluviimine on võimalik läbi mõeldud saastenormatiivide kehtestamisega selliselt, et ei jääks ruumi rohepesuks, nende normide järgmise järelevalvega ja rikkumiste sanktsioneerimisega.
Kuidas arvestada energiatõhususe saavutamisel käitumisharjumusi ja suunata inimesi energiasäästlikumalt käituma (energiatõhususedirektiivis suund inimeste teadlikkuse suurendamisele)?
Käitumisharjumuste kaudu energiatõhususe kvantifitseerimine on tehtav sarnaselt muude käitumuslikke muutuseid ekspluateerivate tegevustega nagu näiteks turundus. Ka meetodid käitumie ja harjumuste muutmiseks saavad olla eelkõige turunduslikud.
Kuidas arvestada maakasutuse kavandamisel energiasäästu meetmeid (nt hoonete paigutus, disainielemendid jahutusvajaduse vähendamiseks, looduspõhised lahendused)?
Vastavate meetmete mõju arvestamise metoodikad on rakendatud hoonete hindamis- ja sertfitseerimissüsteemides nagu LEED, BREEAM, SKA & Well jms. On võimalus kasutada mõnda neist või töötada nendele sarnaselt välja riiklik meetod.
Kuidas suurendada energiatõhususe alast kvalifikatsiooni omavate isikute arvu ja nende teadmisi?
Formaliseeritud kvalifikatsiooni omavate isikute arvu tõstmiseks on ainus tee formaliseeritud koolituste kasutusele võtmine ja kvalifikatsioonikrteeriumide kehtestamine. Laiemas mõttes on vajalik holistilise teadlikkuse edendamine, mis haaraks energiatõhususele lisaks ka muid elurikkuse, kliimamuutuse, ressursside piiratuse jms. seotud teemasid.
Kuidas suurendada avaliku sektori teadlikkust energiatõhusate hangete läbiviimisel ja energiatõhususe lepingute rakendamisel? Kuidas võtta arvesse ja eelistada hangete läbiviimisel ennekõike säästlike ja tõhusaid lahendusi?
Avaliku sektori hankeid reguleeriv seadusandlus ja hindamise metoodika tuleb muuta selliselt, et on võimalik arvestada energia- ja ressursitõhususe ning muude sarnaste tingimustega hanke objekti elukaare lõikes.
Kuidas arvestada energiatõhusate alternatiivsete lahendustega poliitiliste, investeerimis- ja planeerimisotsuste langetamisel?
Kehtestada kohustus selliste nõuetega arvestada ja kriteeriumid nende hindamiseks. Seejuures tuleb
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 lisad 2-8
136
hinnata lahendusi elukaare lõikes ja kaasnevaid mõjusid elurikkusele
Milline on paindlikkusteenuste potentsiaal lõpptarbija juures energia kokkuhoidmiseks?
Vt poliitikainstrument EJ.0.4.
i https://www.err.ee/1609587707/koalitsiooni-kokkulepe-2-2-tuuleenergia-vahempakkumine-ja-toetus-elektrisalvestile ii https://www.err.ee/1609628555/reformierakonna-ja-eesti-200-valitsus-jataks-ara-ettevotete-tulumaksu iii https://www.err.ee/1609614725/tuumajaama-eriplaneering-ei-jaa-puuduvate-seaduste-taha-ootele
1
ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA 2035 EELNÕU LÜHIKOKKUVÕTE
Energiamajandus peab tagama energiajulgeoleku, konkurentsivõimelise energiahinna ja väheneva
keskkonnamõju. Järgmise 10 aasta vaates on energiamajanduse korraldamisel oluline saavutada
järgmised eesmärgid.
ENERGIAJULGEOLEKU TAGAMISEL:
1. Elutähtsa teenuse osutajad peavad rakendama piisavad füüsilise ja küberkaitse meetmed
ning vähendama sõltuvust teistest teenusepakkujatest viisil et on tagatud teenuse toimepidevus ka
laiapindse riigikaitse kontekstis;
2. Elektrivarustuses on piisav juhitav võimsus tagatud igal ajahetkel. Selleks korraldab Elering
vajadusel hankeid. Juhitava võimsuse vajadus on praegu 1000 MW, pärast 2030 hinnanguliselt 1200-
1600 MW. Uute juhitavate maagaasil ja biogaasil töötavate jaamade rajamine võimaldab järk-järgult
sulgeda vanimad põlevkiviplokid vähendades seonduvat keskkonnamõju; salvestite rajamine toob alla
reservide hoidmisega seotud kulusid ja vähendab elektri hinna volatiilsust;
3. Hiljemalt alates 2035 on elektrikatkestuste viie aasta keskmine aeg tarbimiskoha kohta alla
120min aastas (SAIDI). 2020-2024 aastail oli see 218 minutit. Elektri võrguteenuses on põhifookus
jaotusvõrgu uuendamisel ja hooldusel parandamaks toimepidevust üle kogu Eesti;
4. Gaasitaristu tehniline piisavus ning nõuetekohased vedelkütuste varud on tagatud. Vajadusel
luua ja tagada transpordis alternatiivkütustega seonduvad varud.
ENERGIA HINNA KONKURENTSIVÕIMELISEMAKS MUUTMISEL:
1. Kõikide tarbijagruppide elektri lõpphind on Eestis alla Läänemere äärsete riikide keskmise
elektri lõpphinna (st võrdluses Soome, Rootsi, Taani, Poola, Läti ja Leeduga). 2024. aasta võrdluses
on Eestis Läänemere riikide keskmisega võrreldes elektri lõpphind odavam kodutarbijatel ning
väiksema energiatarbimisega äritarbijatel, kõrgem aga suurema energiatarbimisega äritarbijatel;
2. Elektri tootmises toimub toetustest järk-järguline väljumine. Toetusi on vaja vaid juhul, kui
elektri lõpphind nende tulemusena reaalselt väheneb. 2025-2026 viiakse läbi vähempakkumine kuni 2
TWh täiendava taastuvelektri turule toomiseks. Selle tulemusel suureneb mittejuhitava taastuvelektri
osakaal u 60-70%-ni lõpptarbimisest, sellele lisaks on olemas juhitav bioenergiast toodetav
taastuvelekter. Taastuvenergia tasu jääb 2025. aasta tasemele (0,84 s/kWh käibemaksuta, mis on 30%
madalam kõrgeimast tasemest 2023. aastal) ja lõpeb 2040. aastate keskpaigaks;
3. Edasised investeeringud puhta elektri tootmisesse tehakse turupõhiselt, st toetusteta.
Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse
investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil
turupõhiselt teha investeerimisotsuseid;
2
4. Uute välisühenduste rajamine võimaldab panustada madalamasse elektri lõpphinda koos
varustuskindluse tõusuga;
5. Kaugküttes aitab energiatõhusamatele lahendustele üleminek ühtlustada piirhindade taset.
Kolme kõige odavama ja kolme kõige kallima võrgupiirkonna keskmise piirhinna erinevus peaks 2035.
aastaks olema alla 20% (2025 aasta mai seisuga on erinevus 37%);
Transpordis alternatiivkütustele üleminek aitab kaasa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisele,
seejuures laadimistaristu arendamine aitab kaasa elektrisõidukite kasutuselevõtu kiirendamisega
väiksema energiakuluga sõidukipargi kujunemisele
KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS:
1. Taastuvelektri 100% lõpptarbimisest ambitsioon säilib ning on turupõhine – saavutatakse siis
kui tehnoloogiad on toetusteta konkurentsivõimelised (mida prognoositakse juhtuma 2030-2035
aastatel). 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki
saavutada;
2. Kaugküttes tuleb rakendada järk-järgult uusi puhtamaid ning odavamaid tehnoloogiaid
(soojuspumbad, soojussalvestid jm);
3. Gaasisektoris on eesmärk suurendada aastaks 2035 taastuvgaasi osakaalu kolmandikuni
gaasitarbimisest. Transpordikütuste lõpptarbimisest moodustab aastaks 2035 moodustama puhta
energia osakaal vähemalt 26%;
4. ENMAK 2035 kavandatud tegevustega fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks tagatakse
energeetikasektori KHG heite vähendamine keskmise ilmastikuga aastal kooskõlas koostamisel
olevas kliimakindla majanduse seaduses kavandatavate eesmärkidega. Sellesse panustavad
muuhulgas nii taastuvelektrist kui ka (bio)gaasist elektri tootmine, soojuspumpade ning
soojussalvestite kasutuse laiendamine soojusvarustuses ja transpordisektoris puhta energia osakaalu
suurendamine.
EELNÕU
ISTUNGI PROTOKOLL
2025 nr
„Energiamajanduse arengukava aastani 2035” arutamiseks Riigikogule
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 2 alusel:
1. Esitada "Energiamajanduse arengukava aastani 2035" arutamiseks Riigikogule.
2. Energeetika- ja keskkonnaministril esindada Vabariigi Valitsust arengukava arutlemisel
Riigikogus.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0803 - Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.08.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e33e563-6b2d-4159-909d-03051ec1aa4b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e33e563-6b2d-4159-909d-03051ec1aa4b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main