Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-10/25-144/175-14 |
Registreeritud | 16.07.2025 |
Sünkroonitud | 17.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS |
Sari | 12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud |
Toimik | 12.2-10/25-144 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Saabumis/saatmisviis | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Vastutaja | Pille Elismäe (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
Vaidlustusasja number
144-25/295377
Otsuse kuupäev 15.07.2025
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus OneMed OÜ vaidlustus Sihtasutuse Tartu Ülikooli
Kliinikum riigihankes „Traumatoloogia metall-
osteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viite-
number 295377) riigihanke alusdokumentidele
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine
Vaidlustaja, OneMed OÜ, esindajad vandeadvokaat Erki
Fels ja advokaat Gregor Saluveer
Hankija, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, esindaja
Rasmus Pikkani
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel:
jätta vaidlustus läbi vaatamata Lisa 24 Pakkumuse maksumus p-i 2.3 osas.
2. RHS § 197 lg 1 p 3 alusel:
lõpetada vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Sihtasutuse Tartu
Ülikooli Kliinikum poolt järgmistes riigihanke alusdokumentide osades:
1) Riigihanke osa 6 tehnilise kirjelduse (Lisa 6 osa 6) p-id 9.2, 9.3 ja 9.6;
2) Riigihanke osa 7 tehnilise kirjelduse (Lisa 7 osa 7) p 8;
3) Riigihanke osa 10 tehniline kirjeldus (Lisa 10 osa 10) p 1.5;
4) Riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 10 tehniliste kirjelduste peatükid „Lisavõimalused“ ja
analoogsed;
5) Juhised pakkujale p-id 6.18—6.18.2 ja 7.2.
3. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel:
rahuldada vaidlustus ja kohustada Sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum viima vastavusse
õigusaktidega kehtestatud nõuetega:
1) Riigihanke osa 4 tehnilise kirjelduse (Lisa 4 osa 4) p 6.1:
2) Riigihanke osa 6 tehnilise kirjelduse (Lisa 6 osa 6) p 6.2;
3) Riigihanke osa 10 tehnilise kirjelduse (Lisa 10 osa 10) p 1.6;
4) Riigihanke osa 10 tehnilise kirjelduse (Lisa 10 osa 10) p 3.1;
5) Riigihanke osade 1—14 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega
Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks [---]; 6) Riigihanke osa 1—14, 16—21 ja 23 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega Pakkuja peab hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide komplektid [---]; 7) Riigihanke osades 1—8, 10—13, 16—20 ja 23 kehtestatud nõue, mis algab sõnadega
Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse [---];
8) Riigihanke osades 1—14, 16—21 ning 23 kehtestatud nõue, mis algab sõnadega Lisaks
garanteeritud instrumentide komplektidele [---].
2 (37)
4. RHS § 198 lg-de 2 ja 8 alusel mõista Sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum OneMed OÜ
kasuks välja riigilõiv 640 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega ning lepinguliste
esindajate kulud 2240 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19.05.2025 avaldas Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi ka Hankija või Kliinikum)
riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Traumatoloogia
metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) (edaspidi
Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos
nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja Juhised pakkujale (edaspidi
Juhised). Riigihange on jagatud 23 osaks:
1) osa 1 - Tsementeeritav standardne puusaprotees (põhiproteesina) (edaspidi Osa 1);
2) osa 2 - Tsementeeritav standardne puusaprotees (alternatiivse proteesina) (edaspidi
Osa 2);
3) osa 3 - Puusaliigese eriprotees (edaspidi Osa 3);
4) osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega
(edaspidi Osa 4);
5) osa 5 - Tsementeeritav1 põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega
(edaspidi Osa 5);
6) osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav põlveprotees (edaspidi Osa 6);
7) osa 7 - Põlveliigese eriprotees (edaspidi Osa 7);
8) osa 8 - Õlaliigese protees (edaspidi Osa 8);
9) osa 9 - Küünarliigese protees (edaspidi Osa 9);
10) osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees (põhiproteesina) (edaspidi Osa 10);
11) osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees (alternatiiv) (edaspidi Osa 11);
12) osa 12 - Mittetsementeeritav CMC-protees (edaspidi Osa 12);
13) osa 13 – Megaprotees (edaspidi Osa 13);
14) osa 14 - Erikonstruktsiooniga tuumorprotees (edaspidi Osa 14);
15) osa 15 - DAC hüdrogeel (edaspidi Osa 15);
16) osa 16 - Kuni 2,7mm kruvidega fikseeritavad metallosteosünteesi plaadid (edaspidi
Osa 16);
17) osa 17 - 3,5mm kruvidega fikseeritavad anatoomilised metallosteosünteesi plaadid
1 RHR-is on selle ja alljärgnevate Riigihanke osade nimetuses kasutatud sõnu tsemeneteeritav või
mittetsemeneteeritav. Ka mujal RHAD-is on ajuti kasutatud vaheldumisi sõnu tsemeneteeritav/tsementeeritav,
kohati ilmselgelt ühe ja sama toote puhul. Ka Vaidlustaja on kasutanud kord sõna tsemeneteeritav kord
tsementeeritav. Vaidlustuskomisjon kasutab sõnu tsemeneteeritav/tsementeeritav alljärgnevalt ühtlustatult –
tsementeeritav (ja mittetsementeeritav).
3 (37)
(edaspidi Osa 17);
18) osa 18 - Kuni 6,0mm kruvidega fikseeritavad anatoomilised metallosteosünteesi
plaadid (edaspidi Osa 18);
19) osa 19 - Universaalsed metallosteosünteesi plaadid (edaspidi Osa 19);
20) osa 20 - Reieluu ettepuurimisega proksimaalne nael (edaspidi Osa 20);
21) osa 21 - Jäsemete luude pikendamise süsteem (edaspidi Osa 21);
22) osa 22 - Kodarluupea protees murdude raviks (edaspidi Osa 22);
23) osa 23 - Toruluude universaalsed naelad( edaspidi Osa 23).
2. 11.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
OneMed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile. Vaidlustaja palub kohustada
Hankijat viima õigusaktidega kooskõlla RHAD järgmistes osades:
1) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 3;
2) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 4.1;
3) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 5.1;
4) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 6.1;
5) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 6.1;
6) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 8.1;
7) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 8.2;
8) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 9.2;
9) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 9.3;
10) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 9.6;
11) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 1.5;
12) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 1.6;
13) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 2.5;
14) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 2.8;
15) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 3.1;
16) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.1;
17) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.2;
18) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.6;
19) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.7;
20) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 2.4;
21) Osa 1 alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsementeeritav standardne puusaprotees
4 (37)
(põhi)“ sätestatud nõuded, sealhulgas ptk „Muud täiendavad komponendid“;
22) Osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 - tsementeeritav standardne puusaprotees
(alternatiiv)“ sätestatud nõuded, sealhulgas ptk „Muud täiendavad komponendid“;
23) Osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded,
sealhulgas ptk „Muud täiendavad komponendid“ ja „Lisavahendid“;
24) Osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsementeeritav põlveprotees tagumise
ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded, sealhulgas ptk-d „Lisavõimalused“ ja
„Teised lisavõimalused“;
25) Osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded,
sealhulgas p 8;
26) Osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 - Megaprotees“ sätestatud nõuded;
27) riigihanke alusdokumendi „Lisa_24_pakkumuse_maksumus“ p 2.3;
28) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ ptk „Muud täiendavad komponendid“, „Lisavahendid“ ja „Teised
lisavõimalused“;
29) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ ptk-d „Lisavõimalused“, „Teised lisavõimalused“ ja „Muud täiendavad
komponendid ja võimalused“;
30) Osa 7 alusdokumendi „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ ptk-d
„Lisavõimalused“, „Teised lisavõimalused“ ja „Muud täiendavad komponendid ja
võimalused“;
31) Osa 8 alusdokumendi „Lisa 8 osa 8 - Õlaliigese protees“ ptk „Muud täiendavad
komponendid ja võimalused“;
32) Osa 9 alusdokumendi „Lisa 9 osa 9 - Küünarliigese protees“ ptk „Muud täiendavad
komponendid ja võimalused“;
33) Osade 1—14 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Endoproteesi
komplekti baashinna arvutamiseks [---]“;
34) Osade 1—23 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Pakkuja peab
hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide komplektid [---]“;
35) Osade 1—23 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Garanteeritud
instrumentide komplektide arv arvestatakse [---]“ ja „Lisaks garanteeritud instrumentide
komplektidele [---]“;
36) „Juhised pakkujale“ p-id 6.18—6.18.2 ja 7.2.
3. Lähtudes Hankija 17.06.2025 vastusest ning 20.06.2025 vastuse täpsustusest märkis
Vaidlustaja 26.06.2025 täiendavates seisukohtades, et kuna Hankija on muutnud RHAD-i
„Lisa_24_pakkumuse_maksumus“ p-i 2.3 ja peab vaidlustust põhjendatuks 13 tingimuse osas,
jätkub sisuline vaidlus järgmistes RHAD-i punktides:
1) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 3;
2) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 4.1;
3) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 5.1;
4) Osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise
ristatisideme säilitamisega“ p 6.1;
5) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 6.2;
6) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 8.1;
7) Osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsementeeritav
põlveprotees“ p 8.2;
8) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
5 (37)
(põhiproteesina)“ p 1.6;
9) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 2.5;
10) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 2.8;
11) Osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(põhiproteesina)“ p 3.1;
12) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.1;
13) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.2;
14) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.6;
15) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 1.7;
16) Osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsementeeritav puusaprotees
(alternatiiv)“ p 2.4;
17) Osa 1 alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsementeeritav standardne puusaprotees
(põhi)“ sätestatud nõuded, sealhulgas ptk „Muud täiendavad komponendid“;
18) Osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 - tsementeeritav standardne puusaprotees
(alternatiiv)“ sätestatud nõuded;
19) Osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;
20) Osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsementeeritav põlveprotees tagumise
ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded;
21) Osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;
22) Osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 - Megaprotees“ sätestatud nõuded;
23) Osade 1—14 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Endoproteesi
komplekti baashinna arvutamiseks [---]“;
24) Osade 1—23 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Pakkuja peab
hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide komplektid [---]“;
25) Osade 1—23 tehniliste kirjelduste tingimused, mis algavad sõnadega „Garanteeritud
instrumentide komplektide arv arvestatakse [---]“ ja „Lisaks garanteeritud instrumentide
komplektidele [---]“.
Vaidlustuskomisjon käsitleb käesolevas otsuses allpool, sh menetlusosaliste põhjendustes,
sisuliselt üksnes neid RHAD-i punkte, mille osas Vaidlustaja 26.06.2025 täiendavate
seisukohtade kohaselt vaidlus jätkub.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 18.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/144 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 25.06.2025 ja neile vastamiseks 30.06.2025. Vaidlustaja taotluse alusel
pikendas vaidlustuskomisjon menetlusosalistele määratud tähtaega kuni 26.06.2025 ning
selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 01.07.2025. Vaidlustuskomisjoni
määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja
Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja ja Hankija on esitanud vaidlustusmenetluses menetlusdokumentidena tabelid,
milles on poolte seisukohad vaidlustatud RHAD-i punktide kohta, vastavas menetlusetapis.
Arusaadavuse huvides ning käesoleva otsuse mahu asjatu paisutamise vältimiseks ei too
vaidlustuskomisjon kõiki neid tabeleid ära käesoleva otsuse osas Menetlusosaliste
6 (37)
põhjendused, vaid piirdub ühe koondtabeliga (edaspidi Tabel) käesoleva otsuse lk-del 13-25,
milles on esitatud kõik poolte seisukohad nende RHAD-i punktide kohta, mille üle vaidlus
jätkub pärast Hankija vastuses vaidlustusele edastatud teavet selle kohta, milliseid TK osi
Hankija kavatseb muuta.
Tabeli aluseks on Hankija 01.07.2025 täiendava vastuse Lisa 1, kuid tegemist ei ole Hankija
koostatud tabeli koopiaga vaid Tabel on vaidlustuskomisjoni poolt ühtlustatud ja redigeeritud.
Juhul, kui menetlusosaliste põhjendused puudutavad Tabelis esitatud seisukohti, kasutatakse
käesolevas otsuses alljärgnevalt viidet Tabelile.
6. Vaidlustaja, OneMed OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
6.1. TK on vastuolus RHS § 88 lg-ga 7 ja RHS § 3 p-idega 1—3 ja 5.
Osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 on Hankija koostanud TK nii, et neile vastab kindel toode,
mistõttu Vaidlustaja osalemine Riigihankes on takistatud. Ülejäänud Osades on tingimused
kohati ebaproportsionaalsed või ebaselged, mistõttu pole Vaidlustajal võimalik aru saada, kas
tema pakutavad tooted tingimustele vastavad või mitte.
6.2. Hankija on koostanud TK-d vaidlustatud Osades kindlate toodete spetsifikatsioonide järgi,
kopeerides TK-sse nende toodete omadused. Riigihangete korraldamise üheks üldpõhimõtteks
on konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 3 p 3), kuid Hankija on Riigihankes andnud
eelise pakkujatele, kes pakuvad tooteid, mille omadusi on TK-s kirjeldatud. TK ei tohi tekitada
objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7) ega
tohi olla koostatud nii, et tingimustele vastaks üksnes üks toode või pakkuja.
6.3. Hankija ei tohi seada hankelepingu eset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis
välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või on mõistliku põhjenduseta piiravad.
Hanketingimus ei tohi minna kaugemale, kui riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks on
mõistlikult vajalik.
6.4. 2021 korraldas Hankija Riigihankega sarnase ülesehitusega riigihanke „Liigeste
endoproteeside ostmine“ (viitenumbriga 238201), mille tulemusena maksis Hankija
endoproteeside eest 4 aasta jooksul ebamõistlikult kõrget hinda võrreldes samade või paremate
tulemustega Eestis kasutatavate endoproteesidega. Hankija tegevus ei vasta üldpõhimõttele
kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5).
6.5. Põhjendused konkreetsete RHAD-i punktide õigusvastasuse kohta on esitatud Tabelis.
6.6. Vaidlustaja vaidlustab Osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d tervikuna. Riigikohus on selgitanud,
et tingimuste kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse
ettevõtja soosimine (RKHKo 3-20-718, p 18). Viidatud osade TK-d on kogumis koostatud nii,
et neile vastavad vaid ühe tootja tooted.
6.7. 26.06.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.
6.7.1. Kuna Hankija muudab kinnitusel mitmeid vaidlustatud tingimusi, kuid pole seda veel
teinud, tuleb vaidlustus nende tingimuste osas rahuldada, et Hankijal tekiks tingimuste
muutmise kohustus.
6.7.2. Hankija vastusest vaidlustusele ilmneb, et vähemalt Osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13
TK-d on koostatud kindla toote järgi. Tabelist nähtub, millised tooted on Hankija aluseks
valinud.
6.7.3. Tabelis märgib Hankija korduvalt: Lisaks on tegemist riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri
7 (37)
kuuluva tootega, mis tähendab, et Kliinikumil on kohustus just nimetatud omadustega
implantaate soetada ning säilivustähtaja lõppemisel roteerida, mida ei ole võimalik teha ilma
kehtiva hankelepinguta.
Hankija tunnistab seega, et piirab teadlikult konkurentsi ühe tootja konkreetse tootega. Hankija
põhjendus ei ole pädev. Nomenklatuur, mida Hankija peab silmas, on kehtestatud
terviseministri 04.02.2025 määrusega nr 7 „Riigi tervishoiuvaru korraldamine“ (edaspidi
Määrus). Määrus kehtestab põhimõtted riigi tervishoiuvaru moodustamise kohta. Sihtasutus
Tartu Ülikooli Kliinikum on piirkondliku haiglana üks varu haldajatest (Määruse § 2 lg 2 ).
Hankija väide, justkui oleks nomenklatuuris määratud, et ta peab hankima kindlate tootjate
kindlaid tooteid, ei ole tõsi. Varu haldaja ülesanne on teha ettepanek ravimite, seadmete ja
vahendite nomenklatuuri kohta (Määruse § 2 lg 6) ja korraldada varu uuendamist
(tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lg 1). Nomenklatuur ei määra, milline tootja
millised konkreetsed hankelepingud endale saab. Kõik piirkondlikud haiglad on avaliku sektori
hankijad ning peavad ravimite, seadmete ja vahendite hankimisel juhinduma RHS-ist.
6.7.4. Hankija viitab kohtupraktikale, mille kohaselt on hankijal õigus lähtuda tehnilise
kirjelduse koostamisel enda vajadustest, mitte ei ole ta kohustatud konkurentsi kunstlikult
laiendama. Selles, et Hankija koostab TK enda vajadustest lähtuvalt, ei ole vaidlust. Hankija
kaalutlusruum hanketingimuste koostamisel ei tähenda, et ta saab objektiivse põhjenduseta
hankida kindla tootja kindlaid tooteid.
6.7.5. Hankija väidab, et ei ole kohustatud konkurentsi ise juurde looma, vaid olemasolevat
konkurentsi efektiivselt ära kasutama. Hankija ei kasuta hetkel konkurentsi efektiivselt ära,
kuna välistab pakkujad, kellel on pakkuda Hankija vajadustele vastavaid, samaväärseid või
paremaid tooteid. Täiendav hinnakonkurents tähendaks ühtlasi, et Hankija saab tooted parema
hinnaga.
6.7.6. Väitega, et ei ole mõeldav, et iga mõne aja tagant, sõltuvalt sellest, millal on toimunud
uus riigihange, tuleks kirurgidel asuda õppima ja seejuures koheselt kasutama ka tundmatuid
implantaate tunnistab Hankija, et on TK koostanud kindlate toodete järgi. Hankija põhjendus
sellist tegevust ei õigusta. Mugavus olemasolevate toodetega või Hankija personali
ümberõppimise vajadus ei saa põhjendada järjepidevalt samade toodete hankimist. Uute toodete
kasutuselevõtt on tavapärane osa haiglate tööst.
6.7.7. Hankija väide on vastuolus ka vaidlusaluse Riigihankega. Osas 4 kirjeldab Hankija
Waldemar Linki toodet SymphoKnee, mida Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija varem
paigaldanud ja mida teistes Eesti haiglates ei kasutada. Osas 5 kirjeldab Hankija
Johnson&Johnsoni toodet „Attune“, mida samuti ei ole Vaidlustajale teadaolevalt Hankija
varem paigaldanud. Osas 11 kirjeldab Hankija Waldemar Link toodet SP-CL, mida teistes Eesti
haiglates ei kasutata. Miks peab Hankija vajalikuks õpetada välja tulevasi ortopeede toodete
peal, mida kasutab vaid tema?
6.7.8. Hankija väidab, et tehniliselt detailsed nõuded välistavad paratamatult mõned tootjad,
kelle pakutavate toodete parameetrid ei sobitu, kuid kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja
ravikvaliteet, siis on tehniliste nõuete spetsiifilisus asjakohane ning rõhutab, et inimeste elu ja
tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal.
Hankija väited on eksitavad ja asjakohatud. Vaidlustaja ei soovi, et Hankija hangiks kehvemaid
tooteid vaid taotleb, et Hankija ei hangiks kindlaid tooteid. Vaidlustaja on selgitanud, et Hankija
nõudeid on võimalik muuta nii, et ravikvaliteet on tagatud samaväärselt või paremini.
6.7.9. Hankija väitel tegi ta enda poolt kasutatavate proteesi tüüpide osas valikud 1990. aastal.
Endoproteeside valdkond on selle ajaga väga palju edasi arenenud. Kasutusele on tulnud
paremad materjalid ja parandatud on endoproteeside disaine. Nt Osas 10 nõuab Hankija, et napa
8 (37)
sisemine vooder oleks saadaval nii PE kui XLPE variandis. Enamike kaasaegsete tootjate
tootevalikus ei ole enam PE materjalist komponente, kuna sellest materjalist toodete kliinilised
tulemused on kehvad.
6.7.10. Hankija näitlikustab, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla endoproteeside riigihankes
viitenumbriga 238039 järgiti tingimuste seadmisel vaidlustatud hankega sarnaseid printsiipe
ning ilmselt ka seetõttu oli enamikes osades ainult üks pakkuja. Hankija tunnistab ka selle
väitega sisuliselt, et on suunanud Riigihanke kindlatele ettevõtjatele.
Iga riigihanget tuleb vaadelda iseseisvalt ning varasemates riigihangetes kehtestatud riigihanke
alusdokumentidest või tehtud otsustest ei tulene kohustusi nendega arvestamiseks hilisemates
riigihangetes. Hankija väide on ka sisult ebaõige. Mainitud riigihankes oli pooltes riigihanke
osades rohkem kui üks pakkuja.
6.7.11. Hankija väidab: Implantaatide hangete puhul peab hankija alati arvestama juba
varasemate hangete käigus hangitud proteesidega, sest aja jooksul detailid kuluvad ning
proteeside osad vajavad vahetamist. Üldine põhimõte proteeside hangete osas on see, et uute
hangitavate proteeside komponendid peavad sobituma varem kasutuses olnud proteesidega.
Vaidlustaja rõhutab, et ühilduvus ei ole vaidluse all. Hankija ei ole nõudnud, et pakutavad tooted
peavad ühilduma olemasolevatega, vaid on koostanud TK nii, et pakkuda saabki vaid
olemasolevaid tooteid.
6.7.12. Arvestades kogu Riigihanke ülesehitust on Hankija viide ühilduvuse vajadusele otsitud:
1) Osas 4 kirjeldab Hankija Waldemar Linki toodet SymphoKnee, mida Vaidlustajale
teadaolevalt ei ole Hankija varem paigaldanud ja mis seetõttu olemasolevaga ei ühildu;
2) Osas 5 kirjeldab Hankija Johnson&Johnsoni toodet Attune, mida samuti ei ole
Vaidlustajale teadaolevalt Hankija varem paigaldanud. Hankija on varem kasutanud
Johnson&Johnson toodet PFC Sigma, mis tootega Attune ei ühildu;
3) Osas 7 kirjeldab Hankija Waldemar Link toodet SymphoKnee. Hankija on varem
kasutanud tootja Waldemar Link toodet Gemini, mille komponendid ei ole tootega
SymphoKnee ühilduvad.
Hankija väited on ka sisuliselt ebaõiged. Vaidlustajal on rohkem kui 20 aastat kogemust sarnaste
riigihangetega ning argument, et uued hangitavad proteesid peavad alati sobituma varem
kasutuses olnud proteesidega on esmakordne. Ainus põhimõte primaarproteeside hankimisel
saab olla see, et ostetava proteesi eeldatav kasutusaeg oleks võimalikult pikk ja seda Hankijale
sobiva hinna eest.
6.7.13. Hankija väide, et on patsiente, kellel vajab väljavahetamist endoproteesi üks
komponent, ei õigusta järjepidevalt samade toodete hankimist. Vaidlustaja juhib selle väite
puhul tähelepanu ka sellele, et Ühendkuningriigi proteesiregistri (NJR) andmetel on umbes
kolmandikel juhtudel kõikidest põlve ja puusa revisionidest vaja vahetada ainult üks
komponent. Ülejäänud juhtudel vajab välja vahetamist kogu protees. On loogiline eeldada, et
ka Kliinikumi puhul kehtivad enam-vähem samad osakaalud. Varem paigaldatud proteeside
komponendid moodustavad marginaalse osa võrreldes paigaldatavate primaarproteesidega.
Sellise põhimõtte rakendamine primaarproteeside valikul on põhjendamatu.
Puusaproteesi ühe komponendi revisioni puhul on ebaloogiline eeldada, et probleemi saab
lahendada sama mudeli komponendiga, mis oli primaarselt paigaldatud. Nt ainult loksuva
reiekomponendi puhul on patsiendil tihti osteolüüs ja stabiilse tulemuse saavutamiseks on vaja
pikemat või eridisainiga proteesi. Sobivus napakomponendiga on defineeritud pigem pea
diameetriga. Enamik kasutatavaid reieluu pea diameetreid on erinevatel tootjatel samad (28mm,
32mm, 36mm jne). Sarnane loogika kehtib ka loksuva vaagnakomponendi puhul. On
tõenäoline, et loksuva vaagnakomponendiga kaasneb ka luukadu ja selle kompenseerimiseks
on vaja kasutada kas erimudeleid või täiendavaid augmente. Suure tõenäosusega vajavad
vähemalt osadel juhtudel ka täna Hankija poolt revideerimist proteesimudelid, mida Hankija on
9 (37)
varem kasutanud, kuid mida enam ei toodeta. Sellisel juhul tuleb paratamatult välja vahetada
ka mitteloksuv komponent.
7. Hankija, Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, vaidleb vaidlustusele vastu ning palub jätta
selle rahuldamata järgmistel põhjustel.
7.1. Riigihankega soovib Kliinikum soetada liigeste endoproteese ehk kunstliigeseid ja
traumatoloogia metallosteosünteesi implantaate ehk luude fiksatsioonivahendeid.
7.2. Vaidlustaja väitel on TK vastuolus RHS § 88 lg-ga 7 ja RHS § 3 p-idega 1—3 ja 5. Osades
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 olevat Hankija koostanud TK nii, et neile vastab kindel toode,
mistõttu Vaidlustaja osalemine Riigihankes on põhjendamatult takistatud. Ülejäänud Osades on
tingimused Vaidlustaja jaoks ebaselged või ebaproportsionaalsed.
7.3. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu (v.a konkreetselt välja toodud punktide osas). RHAD
vastab Hankija vajadustele ning seatud piirangud on RHS § 88 lg 7 alusel proportsionaalsed ja
objektiivsed. Piirangute objektiivne põhjendatus on tingitud Hankija eesmärgist tagada
patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja Kliinikumi kui ülikoolihaigla õpetamise- ja
kompetentsikeskuse kõrge tase.
7.4. Riigikohus (RK 3-20-718) on esile toonud, et rahvatervise valdkonnas tuleb
proportsionaalsuse põhimõtet erilisel moel kohaldada, viidates seejuures Euroopa Kohtu
praktikale, mille järgi tuleb arvestada asjaoluga, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu
toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal (Roche Lietuva, p 42; C-296/15
Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete
individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche
Lietuva, p 45).
7.5.Tehnilised tingimused on kehtestatud Hankija kaalutletud otsusega, mis põhineb kogemusel
ja järjepidevusel. Riigihange on üles ehitatud põhimõttel, et hangitakse sama tüüpi (nt
õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante Riigihanke eri osade kaudu
(pakkujaid saavad esitada pakkumuse selles osas, milles neil on sobiv toode), mitte ei valita
ühele proteesitüübile üht toodet (mis dikteerib Hankijale selle tootja etteantud lahendused). See
on strateegiline otsus, et Hankijal oleks valikus kasutada alternatiivsed proteesid, mis erineksid
üksteisest detailides, võimaldades Kliinikumi ortopeedidel valida patsiendi eripärasid
arvestades sobivaim protees. Kohtupraktikas on kinnitatud, et hankija ei pea end koormama
kohustusega selgitada välja kõiksugu miinimumparameetreid, millele vastav kaup eesmärgi
saavutamiseks objektiivselt sobiv on, vaid võib hanke eseme piiritleda parameetritega, mille
osas on hankijal kindel usaldus, et nendele vastav kaup talle sobib (Tln HK 3-16-1094). Asjaolu,
et mõnd toodet kasutavad teised tervishoiuteenuse osutajad, ei osunda iseenesest sellele, et
toode on kvaliteetne ja kindlasti ka Kliinikumile kasutamiseks sobilik.
7.6. Hankija on koostanud RHAD-i vastavalt oma vajadusele. Lähtuvalt töö spetsiifikast,
vajadusest ja erialastest kogemusest on Hankijal õigus määratleda, millist liiki ja milliste
tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Pakkumuse esitamisest
huvitatud isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hankija telliks teistsuguse sisuga teenust
(antud juhul kaupa), kui on Hankija vajadus (TlnRKo 3-15-809).
7.7. Kliinikumis kasutatavate proteesi tüüpide osas tehti esmased valikud 1990. aastatel
koostöös mitmete Euroopa keskustega, tuginedes nende ekspertiisile ning endoproteeside
registrite andmetele. Endoproteeside puhul on strateegilised valikud eriti kriitilised, sest
Kliinikum eeldab proteesidelt keskmiselt 25-aastast eluiga, samas trauma-implantaadid
täidavad oma funktsiooni 6-12 kuuga ning need võib seejärel eemaldada.
10 (37)
7.8. Hankija vajadused ja sellest johtuvad valikud on ajas muutunud, kuid algselt paika pandud
põhiprintsiibid on säilinud. Seoses implantaatide nomenklatuuri laiendamisega on lisandunud
ka uusi pakkujaid. Hetkel on Kliinikumis kasutusel kuue erineva tootja endoproteesid, lisaks
veel muud proteesidega seotud abivahendid kolmelt firmalt. Hankijal ei ole RHS § 3 p-i 3 alusel
kohustust täiendavat konkurentsi ise juurde luua, vaid üksnes olemasolevat konkurentsi
efektiivselt ära kasutada. Kui hankija on toonud esile objektiivse põhjenduse, ei saa selle
valguses tingimust pidada ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu
ettevõtjat nõuetekohaseid asju pakuvad (RK 3-20-718).
7.9. Hankija möönab, et tehniliselt detailsed nõuded välistavad paratamatult mõned tootjad,
kelle pakutavate toodete parameetrid ei sobitu, kuid kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja
ravikvaliteet, siis on tehniliste nõuete spetsiifilisus asjakohane. Nt SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla riigihankes (viitenumber 238039) järgiti tingimuste seadmisel Riigihankega
sarnaseid printsiipe ning ilmselt ka seetõttu oli enamikes osades ainult üks pakkuja.
7.10. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena
koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel
isikutel. Isikute võrdne kohtlemine ei tähenda, et hankija peaks määratlema riigihanke objekti
ning koostama tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk
pakkujaid. Hankedokumentide koostamisel peab hankija lähtuma oma vajadustest. Asjaolu, et
ainult vähesed ettevõtjad suudavad hankelepingu sõlmimise tingimusi täita, ei ole iseenesest
pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine (TrtRKo 3-20-718).
7.11. Seni kasutusel olevate implantaatide kvaliteedi osas ei ole Kliinikumis olulisi probleeme
esinenud. Senised Kliinikumi ravitulemused on võrreldavad ELi registritega. Lisaks toimub
kogu Eesti tüsistunud või komplitseeritud juhtude ravi Kliinikumis. Kliinikumil on nii
kirurgilise kogemuse kui implantaatide valiku osas teiste raviasutuste usaldus, mida Hankija ei
soovi korraldatavate riigihangetega ohtu seada. Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele
vastavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele
on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7
vastuolus.
7.12. Implantaatide hangete puhul peab Hankija arvestama juba varasemate hangete käigus
hangitud proteesidega, sest aja jooksul detailid kuluvad ning proteeside osad vajavad
vahetamist. Üldine põhimõte proteeside hangete osas on see, et uute hangitavate proteeside
komponendid peavad sobituma varem kasutuses olnud proteesidega. Lisaks uutele patsientidele
moodustavad suurema osa patsientidest juba varasemalt proteesitud patsiendid, kelle proteeside
üksikud komponendid vajavad vahetamist. Hinnanguliselt on Kliinikumis viimase 35 aasta
jooksul proteesitud ligikaudu 40 000 patsienti, kellest paljudel tekib elu jooksul vajadus mõne
proteesikomponendi vahetuseks (neist umbes 20 000 on veel praegugi potentsiaalsete kordus-
ja revisjonoperatsioonide patsiendid). Operatsioone planeerib Hankija aastas ligikaudu 1500,
millest ca 20% revisjonoperatsioonid. Üksikute osade vahetamiseks peavad sobituma nii
materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette kirjutanud kogu ühilduvuse, sh +/- suuruste
põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite parameetritega protees, siis ravitöö kvaliteedi
seisukohalt tuleb Hankijal nende tingimustega arvestada, sest teine variant (vahetada välja kogu
protees) oleks patsiendile traumeeriv ja kliiniliselt põhjendamatu.
7.13. Meditsiinis kehtivale primum non nocere (eelkõige ära kahjusta) põhimõttele toetudes on
välistatud patsiendile suurema kahju tekitamine, milleks oleks tervikimplantaadi
väljavahetamine, kui võimalik on vaid komplektis üksikute osade asendamine. Osad peavad
sobima olemasolevasse süsteemi. Seega kahjustaks tingimuste oluline muutmine patsiente ja
ravikvaliteeti. Nagu varem välja toodud, siis kohtupraktikas (TlnHK 3-22-127) on toonitatud,
et eriti suur on hankija kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.
11 (37)
Kõikide proteesiosade vahetus oleks Hankijale ka oluliselt kallim, mis on vastuolus RHS § 2
lg 1 sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik
kasutamine. Hankijal tuleb oma tegevuses arvestada mh Tervisekassa määratud
hinnapoliitikaga, mille alusel toimub Hankijale tema osutatud tervishoiuteenuse eest tasumine.
Suurte ravimahtudega haiglad järgivad seetõttu alati printsiipi, et uue hankega hangitavad
tooted sobituksid varem kasutuses olnutega. Kohustus järgida riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba olemasoleva
tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu
tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks (TlnRKo 3-20-157).
7.14. Ravikvaliteedi tagamisel ja implantaatide valikus on olulisel kohal kogemus, mida
Kliinikumil on enam kui 30 aastat. Lisaks ravikogemusele on vajalik arvestada kirurgilise
kogemusega, tehnilisest vilumusest sõltub operatsioonide edukus. Lihtsamate operatsioonide
puhul on kirurgi õppimise kõver umbes 20 operatsiooni, tehniliselt keerukamatel kuni 50
operatsiooni. Seega ei ole mõeldav, et alati, kui toimub uus riigihange, tuleks kirurgidel asuda
õppima ja seejuures koheselt ka kasutama tundmatuid implantaate.
7.15. Hankijale on teadmata ning jääb ka vaidlustusest selgusetuks, milliseid tooteid sooviks
Vaidlustaja Riigihankes pakkuda. Vaidlustaja pole varasemalt osalenud traumatoloogia
metallosteosünteesi vahendite ja liigeste endoproteeside riigihangetes ning tal puudub
Hankijale teadaolevalt traumatoloogia metallosteosünteesi vahendite ja liigeste endoproteeside
valdkonna toodete esindamise ja müügi õigus. Hankija on kursis, et hiljuti toimus Syntrade Oy
ja Baltrade Oy (kaks varasemat Hankija lepingupartnerit) poolt äriüksuse, mis tegeles
ortopeediliste ja rekonstruktiivsete toodete turustamisega, üleandmine OneMed OÜ-le. Hankija
kahtleb. , kas sellega toimus automaatselt ka kõigi varem esindatud toodete tootjate volituste
edasiandmine, OneMed OÜ-le. Hankijale jääb küsitavaks RHS § 185 lg-s1 eeldatud Vaidlustaja
õiguste või tema huvide kahjustamise võimalikkus.
7.16. 01.07.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.
7.16.1. Vaidlustaja ei ole end Riigihanke juurde registreerunud ning Hankijal puudub teadmine,
milliste toodete volitatud esindajana Vaidlustaja hankemenetluses osaleda soovib. Hankijale
jääb arusaamatuks Vaidlustaja soov RHAD-i muutmiseks Osades, kus Vaidlustajal Hankijale
teadaolevalt puuduvad üldse implantaadid, kasvõi mõnevõrra teistsuguste parameetritega,
millele tal oleks esindusõigus. Kriteeriumite edasi-tagasi nihutamine, kui Vaidlustaja ei plaanigi
midagi pakkuda, pole RHS § 185 lg 1 kaitsealas.
7.16.2. Vaidlustaja esitatud tabeli kohta toodetest, mille Vaidlustaja olevat valinud, märgib
Hankija, et kõikide seal nimetatud toodete tootelehtedega ei ole Hankija tutvunud ega nende
alusel oma tingimusi kokku pannud. Nt Vaidlustaja väljatoodud Johnson&Johnson toote
„Attune“ kõrval on Hankijale teadaolevalt Osa 5 tingimustega kooskõlas ka mitme teise tootja
tooted. Lisaks, sarnaselt ravimitele on ka implantaatidel nn geneerilised variandid ehk
litsentside vabanemisel hakkavad neid tootma ka teised firmad. Valdavalt tegelevad sellega
Hiina, India ja Türgi ettevõtjad. Varem nende tooted Eesti turule ei jõudnud, kuid nüüdseks on
mitmed nende riikide tootjad saanud vajalikud kvaliteedisertifikaadid nii tehastele kui
materjalidele ning vastavad nii USA kui Euroopa nõuetele, mistõttu ei oma Hankija ka täielikku
ülevaadet kõigist tootjatest, kes Hankija kriteeriumitele vastavaid tooteid pakuvad. Mitmetes
osades on Hankijale teadaolevalt kriteeriumitele vastavaid tooteid rohkem kui üks ning kui
mõnes osas on sobiv toode ka vaid ühel tootjal, siis on Hankija tingimused koostanud lähtuvalt
oma vajadustest, pikaajalisele kasutuskogemusele ja tõestatud ravitulemustele tuginedes.
7.16.3. Riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri (2 aastat tagasi) lülitatud toodete osas märgib
Hankija, et riigi tervishoiuvaru haldaja kohustuseks on varu ettenähtud intervalli tagant
12 (37)
uuendada, mis tähendab, et varus olevad tooted kasutab Hankija ise ära ja soetab asemele samad
tooted, mis on ka Terviseametiga kooskõlastatud. On mõeldamatu, et Hankija peaks
paralleelselt kasutama erinevaid tooteid sõltuvalt sellest, kas toode pärineb Hankija enda
koheseks ravitööks soetatud laovarust või tervishoiuvaru laost. Hankelepingute perioodid ja
uuendamise intervallid ei pruugi kattuda ning kui pole tagatud toodete sortimendi järjepidevus,
võiks tekkida olukord, kus tervishoiuvaru laost saabuvad tooted, mille asemel oleks (Vaidlustaja
soovi järgi) Hankijal igapäevatöös juba uue hankega soetatud uued ja teistsugused tooted, ning
vanadele tervishoiuvaru toodetele poleks enam kõiki vajalikke paigaldusinstrumente või
Kliinikumi personal oleks minetanud kõrgeima pädevuse just nende parameetritega toodete
paigaldamisega seotud nüanssides. Seega kasutab Hankija tervishoiuvaru laost ületulevaid
tooteid lõppastmes ikkagi enda ravitöös ja need peavad Kliinikumi vajadusi täiel määral
rahuldama ehk olema seega samad tooted, mida ka igapäevaselt kasutatakse. Riigi
tervishoiuvaru nomenklatuuri kuulumine on seega täiendav põhjus, mille tõttu ei ole toodete
pidev vahetamine laias skaalas erinevate parameetritega toodete vastu Hankijale töö
korraldamisel võimalik.
7.16.4. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei kasuta konkurentsi efektiivselt ära, vaid välistab
pakkujad, kellel on pakkuda Hankija vajadustele vastavaid samaväärseid või paremaid tooteid.
Eelkõige on Hankija lähtunud enda põhjendatud vajadustest. Hankija ei ole seadnud eraldi
eesmärgiks võimalikult paljude pakkujate osalust Riigihankes ning kui mõnes osas täidab
tingimused ka vaid üks toode, sest Riigihanke objektiks olevate toodete näol on tegu
spetsiifiliste kõrgtehnoloogiliste implanteeritavate meditsiiniseadmetega, mitte
laiatarbekaubaga, ei saa seda fakti käsitleda riigihanke korraldamise põhimõtete rikkumisena.
Riigihange on üles ehitatud lähenemisele, kus erinevate parameetrite alusel on koostatud eri
Osad, et seeläbi luua kirurgidele valik alternatiivseid võimalusi. Pakkujatel ei ole kohustust
esitada pakkumust kõikidele osadele. Olukord, kus pakkuja kõigile osadele pakkumust teha ei
saa, sest tema pakutav toode ei vasta ega saagi vastata korraga paljude eri osade tingimustele
või ei vasta toode üldse Hankija vajadustele, ei kujuta endast RHS-i rikkumist.
7.16.5. Vaidlustaja väitel soovib ta pakkuda Hankija vajadustele vastavaid samaväärseid või
paremaid tooteid. Vastavalt Juhiste p-ile 1.6 on lubatud pakkuda samaväärseid materjale. Juhul,
kui tingimused näevad ette kaht erinevat materjali, siis ei täida tingimust üksnes ühe materjali
pakkumine. Hankija on selgelt põhjendanud materjalide valikut ning kui esineb vajadus kahe
eri materjali järele, nt ka seetõttu, et saaks teha lähtuvalt patsiendi profiilist optimaalseim valik
hinna ja kvaliteedi suhte alusel, et saa Vaidlustaja ette kirjutada, et Hankija peab eelistama vaid
üht. Parimad on Hankija jaoks tooted, mis vastavad seatud tingimustele ehk täidavad Kliinikumi
põhjendatud eesmärke, mitte Vaidlustaja eesmärki teenida kasumit oma toodete võimalikult
laiaulatuslikust müügist.
7.15.6. Vaidlustaja nimetab Hankija toetumist pikaajalisele järjepidevale kogemusele,
tõendatud ravikvaliteedile ja vajadusele tagada personali kõrgeim pädevus kasutatavate toodete
alal, mugavuseks. Hankija sellega ei nõustu. Uusi, teistsuguste parameetritega tooteid on aja
jooksul ka Hankija valikusse lisandunud (uute osade lisamisega), kuid kindlana on püsinud
peamisi vajadusi suurepäraselt rahuldavad tooted (täpsemalt toodete kriteeriumid) ning nende
hankest-hankesse pidevat varieerumist Hankija oma tööprotsessides võimaldada ei saa.
Kliinikum on Eestis konkurentsitult kõige suurema ravimahuga proteesimise keskus, kuhu
suunatakse kõige keerulisemad juhtumid ning kellel on kohustus vajadusel teha ka teistes
haiglates tehtud proteesimiste revisjone. Teiste haiglate ravimaht on Hankijaga võrreldes
ligikaudu poole väiksem (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla) või marginaalne (AS Lääne-
Tallinna Keskhaigla ning SA Ida-Viru Keskhaigla). Seega ei ole võimalik teiste haiglate
vajadusi automaatselt üle kanda Hankijale, sest patsientide hulk ja profiil (vanus, üldine
tervislik vorm, juhtumi meditsiiniline keerukus jne) ei ole samad. Neil on võimalik patsiente
selekteerida ja suunata probleemsemad juhtumid Kliinikumi, Kliinikum peab olema valmis
13 (37)
kõigi võimalike juhtumite lahendamiseks ning seepärast on Hankija vajadused märksa
nüansirikkamad ja seda peavad toetama soetatavad tooted.
7.15.7. Vaidlustaja toob välja mõned tooted, mida ta arvab, et Hankija soovib soetada, mainides,
et neid pole Kliinikum ka ise varem kasutanud, proovides sellele toetuvalt väita, et Hankija ei
tohiks olla probleem ka tema pakutavaid Riigihanke tingimustest erinevate parameetritega
tooteid kasutada. Hankijale teadaolevalt on nt väljatoodud Waldemar Linki toode SymphoKnee
tootja nimetus tootele, mille põhiliste omaduste parameetrid on olnud pikalt kasutuses ning
millele on SymphoKnee nimelise toote puhul lisandunud komplekti lisakomponente. Seega
pole tegu olemuselt täiesti teise tootega, milliste parameetritega toote kasutamine oleks
Hankijale oluliselt erinev varasemast. Vaidlustaja tõstatab retoorilise küsimuse ka Waldemar
Linki toote SP-CL kohta. Nagu juba selgitatud, on Kliinikum kõige suurema ravimahu ja
eripalgelisema patsientide profiiliga proteesimise keskus, seega on vajadus ka selliste toodete
järele. Tulevased ortopeedid saavad oma õppe käigus parima kogemuse, teadmised ja oskused,
kui on kokku puutunud laia profiiliga patsientuuriga ja oskavad iga patsiendi individuaalsusest
lähtuvalt kõige sobivamaid lahendusi kasutada.
7.15.8. Varasemalt soetatud proteesidega ühildumine on Hankija jaoks oluline. Oma praktika
järgi suudab Kliinikum 70% revisjonoperatsioonidel välja vahetada mõne komponendi
proteesikomplektist ning ülejäänud juhtudel osutub vajalikuks kogu proteesi väljavahetamine.
Seega erineb Hankija käsitlus Vaidlustaja väljatoodud Ühendkuningriigi praktikast.
Proteesiregistrist on võimalik retrospektiivselt järeldada seda, mida on tehtud, kuid seda ei saa
käsitleda kriteeriumina selle kohta, mida oleks kindlasti kõige õigem teha. Tehtu on sõltuvuses
võimalustega ning Ühendkuningriik, mis võrreldes Eestiga on märksa suurem riik, kus ka
proteesimisi viiakse läbi arvukates haiglates, võib nõnda suur kogu komplekti vahetuse vajadus
olla nt tingitud sellest, et ühilduvust pole suudetud tagada. Patsiendile on kogu proteesi
väljavahetamine ääretult palju traumeerivam operatsioon ning Kliinikumi eesmärk on seda
võimalusel igati vältida, mida saab saavutada järjepidevalt kasutatavate ühetaoliste
tingimustega.
7.15.9. Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda, et selle peaks välja vahetama. Vastupidi, see
on patsientide jaoks kõige turvalisem valik, sest selle toote kohta on kõige pikem
jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info kõige olulisem
edukuse ja kvaliteedi näitaja.
8. Tabel VAIDLUSTUSE VÄIDE – TEHNILINE KIRJELDUS ON KOOSTATUD KINDLATE TOODETE JÄRGI
TK
osa ja
selle
punkt
TK punkti sisu Vaidlustaja viide
Hankija valitud
tootele
Vaidlustuse põhjendus Hankija põhjendus Vaidlustaja täiendav
sisukoht
Hankija vastus
OSA 4 Põlveliigese
kondülaarne
protees tagumise
ristatisideme
säilitamisega
Hankija nõuded
kirjeldavad OÜ
Wimberg poolt
müüdava
Waldemar Link
tooteid
„SymphoKnee“
ja „Gemini
SL“ kombinatsi-
oonis veel mõne
Waldemar Linki
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Wimberg
3 Reieluu ja sääre-
luu komponentide
Dokument
„SymphoKnee
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ning
Nõue tuleneb bio-
mehhaanilistest ja
Põhjendus on
otsitud. Kui tegemist
Need nõuded tulenevad
Hankija kogemusest ja
14 (37)
suuruse ühilduvus
vähemalt +/- 2
suurust.
väljavõte“ valitud kindla toote
järgi. Kõigil tootjatel
on oma kombineerita-
vuse tabelid, mis
täidavad samaväärselt
Hankija eesmärki.
anatoomilistest
printsiipidest. Kõigil
inimestel ei ole reie-
ja sääreluud samade
mõõtudega, vaid üks
võib olla teisest
oluliselt jämedam.
Liiga kitsa või laia
proteesi
paigutamine on
seotud suure hulga
tüsistustega. Ühil-
duvus +/-2 suurust
on minimaalne ning
ei ole keelatud
pakkuda ka suurema
mõõtude
erinevusega, kui
tootja seda lubab.
oleks bio-
mehhaaniliste
ja anatoomiliste
printsiipidega, siis
peaks sarnane nõue
olema välja toodud
ka Osades 5 ja 6, kus
kirjeldatakse samuti
sarnast põlve
primaarproteesi.
Antud juhul piirab
see nõue koos teiste
sama osa nõuetega
konkurentsi ja sobib
ainult ühe tootja
ühele tootele.
vajadustest. Hankija on
Eesti harvikhaiguste ravi
Kompetentsikeskus, mis
tähendab väga
varieeruva anatoomiaga
patsientide ravi (need
patsiendid suunatakse
Hankija juurde ravile üle
kogu Eesti ja ka
rahvusvaheliselt,
suurema regiooni alalt).
Sellest tulenevalt ongi
vajalik keskmisest
suurem komponentide
sobivus. Hankija on
valikus eri osade kaudu
mitu erinevate pära-
meetritega põlveproteesi
ja piisab kui neist ainult
üks on suurema
variatsiooniga.
4.1 Mobiilse ja
toestatud kande
komponendid;
Dokument
„Gemini
SL surgical
technique“, lk 2
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi. Mobiilne kanne
võib käia roteeruva
tibia platoo mõistena,
mitte reieosa
komponendi
nõudena.
Nõue on vastavuses
parima kliinilise
praktikaga ning
annab kirurgile
operatsiooniaegseks
otsustamiseks
võimaluse sama reie
komponenti
kasutades valida
hiljem nii mobiilse
kui fikseeritud
platoo vahel.
Põhjendus on
ebaõige. Nõutud
mobiilse ja toestatud
kande komponendid
on kirjeldatud
reieosa komponenti
kirjeldavas osas.
Reiekomponendil ei
saa olla mobiilse ja
toestatud kande
komponenti. Selline
komponent saab olla
ainult sääreosal.
Sääre ja reie komponent
peavad omavahel
sobima.
5.1 mobiiline kanne ja
fikseeritud kanne;
Dokument
„Gemini SL
surgical
technique“, lk 2
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi. Mobiilse kande
nõude eesmärk on
füsioloogiline liigese
rotatsioon, eri tootjad
lahendavad seda
erinevalt süsteemi-
põhiselt, Näiteks
mediaalselt roteeruv
protees. See täidab
samaväärselt Hankija
eesmärki
Tegemist on Hankija
eelistatava
biomehhaanilise
lahendusega, mis
senisele kliinilisele
praktikale tuginedes
on osutunud ravi-
kvaliteedi aspektist
sobivaks
lahenduseks.
Sellise lakooniline
põhjendusega võiks
iga hankija
õigustada kindla
toote hankimist
(eelistatud
lahendus, mis on
kõige sobivam).
Sisulist põhjendust,
miks Vaidlustaja
pakutud samaväärne
lahendus ei sobi,
pole esitatud.
Põhjenduseks on
biomehaaniline
lahendus, mis on andnud
kliinilises praktikas ravi-
kvaliteedilt parima
tulemuse.
6.1 Ülikõrge
molekulmassiga
polüetüleenist
(UHMWPE)
liugpinnad.
Dokument
„Link
Symphoknee
Surgical
technique“,lk 65
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi. Laialt levinud
standard on HXLPE
või tootja-spetsiifiline
variant, mis täidab
samaväärselt või
paremini Hankija
eesmärki. UHMWPE
materjal antud nõude
kombineerimisel
ülejäänud nõuetega
on konkurentsi
välistav.
Ülikõrge molekul-
massiga polü-
etüleenist pinnad on
tänapäevasem
standard ning
enamik tootjaid on
oma tooteportfelli
laiendanud kõrgema
kvaliteediga
komponentide osas,
sest nende
vastupidavus
kulumisele on
tõestatud paljudes
kliinilistes
uuringutes.
Parema vastu-
pidavuse ja
kvaliteediga
komponendid on
valitud patsientide ja
ravikvaliteedi
Liugpinna
UHMWPE-ga
sarnast
vastupidavust
kulumisele suudab
pakkuda ka näiteks
E-vitamiiniga
liugpind. Hankija
põhjendus on otsitud
ja lakooniline,
sisulist vastuväidet
Vaidlustaja
alternatiivile
esitatud ei ole.
Eelistatud
materjalivalikut on
põhjendatud.
Samaväärseid materjale
on lubatud pakkuda
juhiste p 1.6 alusel.
15 (37)
huvides.
OSA 6 Eri-
konstruktsiooniga
tsementeeritav
põlveprotees
Hankija nõuded
kirjeldavad OÜ
Ortolink Invest
poolt müüdavat
Smith &
Nephew toodet
„Primary Knee
System“.
x Tegemist riigi
tervishoiuvaru
nomenklatuuri
kuuluva tootega, mis
tähendab, et
Kliinikumil on
kohustus soetada
nende omadustega
implantaate ning
säilivustähtaja
lõppemisel,
roteerida, mida ei
ole võimalik teha
ilma kehtiva
hankelepinguta.
Hankija on nõuded
koostanud kindla
toote järgi.
.
Hankija soov on hankida
kindla spetsiifikaga
tooteid, mis suurustelt ja
materjalidelt oleksid
omavahel sobivad.
Riigi tervishoiuvaru
osas on põhjendused
toodud täiendavas
seisukohas.
6.2 reieosa materjal
keramiseeritud
metall (ZrNb), et
sobiks ka
metalliallergiaga
patsientidele
Dokument
„OXINIUM-
Knee
Brochure“, lk 4
Keramiseeritud
metall on üks
võimalustest
lahendada probleemi,
mis esineb 1-l
patsiendil 100-st
(metalliallergia).
Tegemist on Smith &
Nephew patenteeritud
tehnoloogiaga
(OXINIUM). On
olemas ka alternatiive,
nt Ti Nidium, mis
täidavad samaväärselt
Hankija eesmärki.
Erinevad allergilised
probleemid on
kasvava sagedusega
ja 1/100-st ei ole
tähtsusetu osa
patsientidest.
Alternatiivseid
materjale, mille
puhul on tõestatud
nende vähemalt
samaväärne
kvaliteet, on lubatud
pakkuda juhiste p-i
1.6 kohaselt.
Küsimusele
samaväärse või
parema materjali
pakkumise kohta on
Hankija vastanud ka
hankekeskkonnas,
et see on lubatud,
kuid lisada tuleb
samaväärsust
tõestavad
dokumendid.
Vaidlustaja ei väida,
et metalliallergiaga
patsiendid ei vaja
ravi. Nõuet on
võimalik sõnastada
nii, et reieosal peab
olema saadaval ka
versioon, mis sobib
metalliallergiaga
patsientidele.
Praegusel juhul on
nimetatud
konkreetset toote
materjali, mis on
patenteeritud ühe
tootja poolt. See ei
ole põhjendatud ja
Hankija pole ka ise
seda põhjendanud.
Teabevahetuse teel
ei saa muuta
hanketingimust.
Samaväärseid materjale
on lubatud pakkuda
juhiste p-i 1.6 alusel.
Teabevahetus juhib
sellele punktile vaid
tähelepanu, mitte ei
muuda hanketingimust.
8.1 plastikosa igal
mõõdul vähemalt
9 erinevat kõrgust,
high flex ja
constrained
variandid;
Dokument
„Legion
TKS surgical
technique“, lk
46
High flex insert on
nimetus, mida oma
plastikosade
kirjeldamiseks
kasutab ainult Smith
& Nephew. Teised
tootjad võivad selle
tingimuse eesmärki
täita näiteks erilise
disainiga reie
komponendiga.
Kuna endo-
proteesimisi
teostatakse järjest
noorematele ning
nõudlikumatele
patsientidele, siis on
suurema liikuvuse
ulatusega (high
flexion) disainid
muutunud viimase
10-15 aastaga järjest
olulisemaks ning
laiemalt
kasutatavateks.
High-flexion knee
prosthesis ei ole
patenteeritud termin
ning suuremat
liikuvust lubavaid
platoosid toodavad
mitmed firmad.
Kuna Kliinikum
kasutab platoosid ka
revisjonidel, siis on
patsientide raviks
vaja ka tavapäraseid
platoosid.
Ebaõige on
kirjeldada High flex
nõuet ainult
plastikosale. High
flex tulemus on
saavutatav erinevate
komponentide
(reiekomponent ja
plastikosa) koos-
mõjul. Tingimus
praeguses
sõnastuses piirab
põhjendamatult
konkurentsi.
Kui Hankija saab
kasutada samade
metallist
komponentidega
erinevat tüüpi platoosid
(nagu hanke tingimuses
kirjeldatud), siis on see
lahendus oluliselt
mugavam ja soodsam.
Võttes erinevad
metallist komponendid
kasutusele samaaegselt
(nagu teeb ettepaneku
Vaidlustaja), tähendab
see täiendavat
proteesikomplekti koos
instrumentidega. Nagu
ka Vaidlustaja on
varasemalt märkinud,
siis instrumendid on
väga kallid.
8.2 Vähemalt 6
erinevat
Dokument
„Legion
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
Hankija eesmärk on
parim ravikvaliteet
Enamikul tootjatel
algavad plastik-osad
Hankija teada on mitmel
tootjal (sh Euroopa
16 (37)
polüetüleenist
liigestuva pinna
suurust, CCK
versioonil
paksusega alates 9
mm;
TKS surgical
technique“, lk-d
59 ja 61
valitud kindla toote
järgi. Enamik
süsteeme algab
suurusest 10 mm, mis
täidab samaväärselt
Hankija eesmärki.
patsientidele. Platoo
paksus ja disain on
biomehhaniliselt, sh
femorotibiaalse
rotatsiooni osas
määrava tähtsusega
ja eelise annab õhem
platoo. Hankijale
teadaolevalt
toodetakse platoosid
alates paksusest 6
mm, kuid samas on
teadusuuringutest
teada, et 6 mm
platoo revisjoni risk
on 12 korda kõrgem
kui 8 mm platool,
mis on võrdlus-
uuringute alusel
soovituslik
miinimum.
Kliinikumis on
kujunenud kliinilise
kogemuse alusel
miinimumpaksuseks
9 mm.
suurusest 10 mm.
Nõue 9 mm kõrguse
kohta koos teiste
sama osade
nõuetega on
konkurentsi piirav.
Hankija on selle
valinud kindla toote
järgi.
tootjal) olemas 9 mm
kõrgusega platoosid,
mille vajadust on
selgitatud.
OSA
10
Mitte-
tsementeeritav
puusaprotees
(põhiproteesina)
Hankija nõuded
kirjeldavad OÜ
Ortolink Invest
müüdavaid
Smith&
Nephew tooteid
„SL Plus
MIA“ ja „R3“
kombinatsioonis
veel mõne Smith
& Nephew
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Ortolink
Invest.
x Vt osa punktide
juures
1.6 reieosa kaela
pikkus standard
varrel 17-49 mm
ja lateraliseeritud
variandil 26-58
mm
Dokument „SL
PLUS MIA
Surgical
technique“, lk
17
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi (täpselt 17-49
mm ja 26-58 mm).
Vaidlustaja tootel on
reieosa kaela pikkus
standard varrel 28,3-
49,4 mm ja
lateraliseeritud
variandil 33,6-54,6
mm. See täidab
Hankija eesmärki
samaväärselt.
Suurem valik eri
mõõtudega proteese
annab kirurgile
operatsioonil
täiendavaid
võimalusi ning
arvestab asjaoluga,
et kõik operatsiooni
vajavad patsiendid
ei ole keskmise
pikkuse, kaalu ega
vanusega, mistõttu
on vajadus eelkõige
väiksemate mõõtude
osas olemas.
Inimeste anatoomia
varieerub suurel
määral ning esineb
ka luu ainevahetus-
haigustest tingitud
deformatsioone, mis
koondatakse Eestis
Kliinikumi. Sellest
tuleneb ka suurem
vajadus erinevate
kaela pikkuste osas.
Ei ole õige väita, et
suurema mõõduga
Ainevahetus-
haigustest tingitud
deformatsioonidega
tegelemiseks on
paljudel tootjatel
spetsiaalsed mudelid
või versioonid, mida
kaasaegseid
printsiipe järgivad
kliinikud ka
kasutavad. Hankija
soovib osta tava-
kasutuseks sobivat
tsemendivaba
puusaproteesi.
Toodud nõuded
sobivad nii eraldi-
seisvalt kui ka
kombinatsioonis
teiste nõuetega
ainult ühe tootja
ühele tootele ja
piiravad seega
konkurentsi. See on
ilmne, arvestades et
nõuded on
kehtestatud
millimeetri
Arvestades suurt luulist
varieeruvust (haiguste ja
lihtsalt varieeruva
anatoomia tõttu), on
Hankija koostanud
tingimused nende
vajaduste katmiseks.
Hankija on harvemate ja
suuremate
deformatsioonide ravi
referentskeskus, mis
tingib suurema reieosa
kaela pikkuste
olemasolu vajaduse.
Materjalide ja suuruste
sobivus on
ravikvaliteedis kriitilise
tähtsusega ja iga
millimeeter ongi
kriitiline.
17 (37)
proteesi komponent
väikeste luudega
patsientidele
samaväärne on,
seega ei täida
Vaidlustaja välja-
toodud vahemikud
Hankija eesmärki.
täpsusega.
2.5 napa sisemine
vooder saadaval
nii PE kui XLPE
variandis;
- Nõue on objektiivselt
põhjendamatu. PE
vooder on vananenud
tehnoloogia. Kuna
PE voodriga
implantaatide
kliinilised tulemused
on kehvemad kui
XLPE versioonil, ei
paku enamik tootjad
enam PE versiooni.
Kuna Hankija nõuab
nii üht kui teist, teeb ta
võimatuks pakkuda
XLPE variandis
tooteid (mis ei täida
Hankija eesmärki
üksnes samaväärselt,
vaid isegi paremini).
PE vooderdus on
Hankijale
teadaolevalt hinnalt
oluliselt odavam
ning selle
kasutamine on
majanduslikult
eelistatum
patsientidel, kelle
eeldatav eluiga või
koormusvajadus on
väiksemad ning
jäävad allapoole
XLPE (parandus)
vooderduse
vastupidavus-
näitajatest. Seetõttu
peab Kliinikum
oluliseks omada
nomenklatuuris
mõlemat varianti.
Nõudes vananenud
tehnoloogiat piirab
Hankija sama-
väärsete või
paremate toodete
pakkumise
võimalust.
Hankija on tingimused
koostanud pidades
silmas, et valikus oleks
vähemalt 2 valikut: nii
minimaalsemate kui
maksimumilähedaste
näitajatega, et
võimaldada parimat
kulutõhusust (piisav
kvaliteet ja optimaalne
hinnastatus). PE näitajad
on kindlale, Hankijale
hästi teada olevale
patsientide grupile
heade ravitulemustega
ning varasemale
kogemusele tuginedes
soodsamast hinnast
tingituna kulutõhusam
lahendus.
2.8 Pressfit napaosa
suurused
40mm – 80 mm
millele sobivad
XLPE plastikosad
0° ja 20°
kõrgendusega;
Dokument „R3
Surgical
technique“
lk-d 13 ja 17
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi. 0° ja 10°
kõrgendusega on
saavutatav
samaväärne
tulemus, mis 0° ja
20° kõrgendusega.
Pole korrektne väita,
et 10 kraadi
erinevust on sama-
väärne. Tehnilistes
detailides on
10-kraadine
erinevus suur ning
just 20-kraadiline
kõrgendus tagab
suurema
luksatsiooni-
kindluse.
Nõue peaks olema
sõnastatud lähtuvalt
Hankija eesmärgist,
mitte kindla toote
järgi. Hankija
eesmärki saab nt
saavutada
sõnastusega:
neutraalne 0°
plastikosa ja
suurema
luksatsiooni-
kindlusega variant.
Nimelt 20-kraadise
kõrgenduse
nõudmine piirab
põhjendamatult
konkurentsi.
Hankijale on oluline
kliiniline tulemus.
20-kraadine kõrgendus
on antud osas
optimaalseim lahendus,
kuna vastavalt Hankija
kogemusele on
10-kraadine kõrgendus
liiga väikese stabiilsust
lisava toimega ning >
20-kraadise kõrgenduse
puhul liigselt liiges-
liikuvust piirava ja
komponentide pitsumise
ohuga (reiekomponendi
kael hakkab kulutama
plastikosa kõrgendust).
3.1 reiepea materjal
keramiseeritud
metall (ZrNb);
Dokument
„OXINIUM-
Knee
Brochure“, lk 4
Keramiseeritud
metall on Smith &
Nephew patenteeritud
tehnoloogia
(OXINIUM). On ka
alternatiive, nt Ti
Nidium, mis täidavad
samaväärselt Hankija
eesmärki.
Alternatiivseid
materjale, mille
puhul on tõestatud
nende vähemalt
samaväärne
kvaliteet, on lubatud
pakkuda.
VT juhiste p 1.6.
Nõuet saab
sõnastada nii,
et reiepeal peab
olema saadaval ka
versioon, mis sobib
metalliallergiaga
patsientidele.
Praegu on nimetatud
konkreetset toote
materjali, mis on
ühe tootja poolt
patenteeritud. See ei
ole põhjendatud.
Samaväärseid
materjale saab pakkuda
juhiste p-i 1.6
alusel. ZrNb materjal on
heade kliiniliste
tulemustega nii
varasemalt Hankija
praktika hulgas kui ka
rahvusvaheliselt, mille
tõttu on selle kasutamise
näidustusi laiendatud ka
revisjonidele, kuigi
tegemist pole algselt
revisjoni proteesiga,
kuid materjal annab
võimaluse seda edukalt
revisjonide puhul
kasutada, mistõttu tagab
see oluliselt suurema
kasutusvõimaluse.
OSA
11
Mitte-
tsementeeritav
Hankija nõuded
kirjeldavad OÜ
x Vt osa punktide
juures
18 (37)
puusaprotees
(alternatiiv)
Wimberg poolt
müüdavat
Waldemar
Link toodet „SP-
CL“
kombinatsioonis
veel mõne
Waldemar Link
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Wimberg.
1.1 bioloogiliselt/
anatoomiliselt
sobilik, mille
S-kõverus järgib
reieluu
loomulikku
anatoomilist
kuju;
Dokument „SP-
CL Product
Rationale“ , lk 3
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu.
S-kõverus on ainult
Waldemar Linki
toodetele omane
omadus.
Samaväärseid või
paremaid kliinilisi
tulemusi on võimalik
saavutada ka teiste
kujudega
proteesidega.
Anatoomiliste
kõveruste järgimine
on vajalik ning
implantaatide
tootearendustes (sh
ka plaatide ja naelte
puhul)
keskendutakse
samuti
anatoomilistele
disainidele.
Kirjeldatud disain
on näidanud
suurepärast
vastupidavust nii
rahvusvaheliste
registriandmete (nt
Rootsi artroplastika
register) kui ka
Kliinikumi kliinilise
kogemuse põhjal.
Eri haiguste ja
anatoomia
variantide paremaks
raviks on vajalik
erineval põhimõttel
fikseeruvate
implantaatide
olemasolu ning
S-kõverus aitab
tagada parema „fit
and fill“ tüüpi
fiksatsiooni.
Nõuded on valitud
täitmaks teistsugust
vajadust kui Osas 10
hangitav puusa-
protees.
Hankija eksitab, kui
väidab, et
anatoomiliste
kõveruste järgimine
on vajalik. Enamik
kaasaegseid puusa-
proteese ei järgi
anatoomilist
kõverust, kuid
näitavad
samaväärseid või
paremaid kliinilisi
tulemusi. Eestis
kasutab kirjeldatud
puusaproteesi ainult
Hankija. Teised
Eesti haiglad
suudavad ravida
oma patsiente sama
hästi või paremini ka
anatoomilisi
kõverusi mitte
järgivate
proteesimudelitega.
Antud juhul on
anatoomilise
kõveruse nõue
koos teiste nõuetega
konkurentsi piirav ja
sobib vaid ühele
tootjale.
Arvestades suurt
anatoomilist
varieeruvust ka
puusaliigese piirkonnas
Hankija igapäeva
praktikas, on vajalik eri
tüüpi puusaliigese
proteeside
kättesaadavus. Antud
osa on suunatud
anatoomilise
fiksatsiooniga nn fit-
and fill tüüpi proteesi
hankimiseks.
Anatoomiline kuju on
antud tüübi puhul hea
(võrreldes teise
mittetsementeeritava
puusaproteesiga)
alternatiivse
fiksatsiooni ja
ravitulemuse
saavutamise
aluseks. Hankija
patsientide profiil ei ole
võrreldav teiste
haiglatega ning erineva
disainiga proteeside
olemasolu laiendab
valikuid. Sirge disainiga
proteese saab
pakkuda teistes osades.
1.2 Vasaku ja parema
poole versioonid
Dokument „SP-
CL
Anatomically
Adapted
Cementless
Hip System“,
lk 3
Vasak ja parem
versioon on vajalikud
anatoomilise disaini
puhul. Samaväärsete
või paremate
tulemustega teise
disainiga vartel ei ole
vaja vasakut ja
paremat versiooni.
Anatoomiline disain
eeldab parema ja
vasaku poole
eristamist. Antud
hanke osa on
koostatud
anatoomilise
disainiga proteeside
hankimiseks,
paremat ja vasemat
poolt mitte eristavat
puusaproteesi on
võimalik pakkuda
Osas 10.
Nagu ülal mainitud,
on anatoomilise
disaini nõue antud
juhul konkurentsi
piirav.
Vt eelmist punkti
1.6 Kahe CCD nurga
võimalus – 126
ja 135 kraadi
Dokument „SP-
CL
Anatomically
Adapted
Cementless
Hip System“,
Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi (täpselt 126 ja
135 kraadi, nagu
Waldemar Link
Inimeste anatoomia
(CCD nurk)
varieerub 40 kraadi
ulatuses ning
piisavalt täpne nurga
taastamine
Kui CCD nurk
varieerub 40 kraadi,
siis miks nõuab
Hankija CCD
nurkasid ainult
vahemikus 9 kraadi?
Hankija on lähtunud
senisest kliinilisest
kogemusest. Antud
tingimus
kombinatsioonis teiste
tingimustega
19 (37)
lk 3 tootel). operatsiooni käigus
tagab parema ravi-
tulemuse (lihas-
jõud, liikuvus-
ulatus, nihestuse
oht, komponentide
pitsumine).
Kirjanduse
andmetel on 135
kraadi CCD nurk
maksimaalne
soovituslik nurk.
CCD nurk määrab
koormuse surve
luule ning seeläbi on
oluline seda
arvestada
maksimaalse
osteointegratsiooni
saavutamiseks. Hea
luu kvaliteedi puhul
ei ole CCD nurk
eeliseks, kuid annab
täiendava võimaluse
luudefektide või
halva luukvaliteedi
puhul koormust
suunata.
Hankija on kehtiva
nõude valinud oma
eelistatud toote järgi
(miks just 126 ja
135?). Sellele ei ole
mõistlikku
põhjendust.
(progresseeruv
lateralisatsioon),
tagavad piisava
normaalse anatoomia
taastamise võimekuse.
Varasem kliiniline
praktika ja rahvus-
vaheliste uuringute
tulemused näitavad
antud kaela nurkade
puhul parimaid
tulemusi.
1.7 Reieosal vähemalt
18 erinevat
suurust vasakule
ja paremale
Dokument „SP-
CL
Anatomically
Adapted
Cementless
Hip System“, lk
3
Vasak ja parem
versioon on vajalikud
anatoomilise disaini
puhul. Samaväärsete
või paremate
tulemustega teise
disainiga vartel ei
ole vaja vasakut ja
paremat versiooni.
Anatoomiline disain
eeldab parema ja
vasaku poole
eristamist. Antud
hanke osa on
koostatud
anatoomilise
disainiga proteeside
hankimiseks,
paremat ja vasemat
poolt mitte eristavat
puusaproteesi on
võimalik pakkuda
Osas 10.
Nagu ülal mainitud,
on anatoomilise
disaini nõue antud
juhul konkurentsi
piirav.
Vt p 1.11 selgitusi.
Anatoomilise
variatsiooni nõue loob
Hankijale suurema
valikuvõimaluse.
Anatoomilise disainiga
implantaatide
kasutamine on
tavapärane praktika.
Hankides paralleelseid
tooteid, on mõistlik
jälgida, et need erineksid
disaini poolest.
2.4 napaosa võimalik
modulaarsete
komponentidega
10° ja 20° serva
kõrgendada
- Nõue on objektiivselt
põhjendamatu ja
valitud kindla toote
järgi. 0° ja 10°
kõrgendusega on
saavutatav
samaväärne
tulemus, mis 0° ja
20° kõrgendusega.
Ei ole korrektne
väita, et 10 kraadi
erinevust on
samaväärne.
Tehnilistes
detailides on
10-kraadiline
erinevus suur ning
just 20-kraadiline
kõrgendus tagab
suurema
luksatsioonikindluse
Nõue peaks olema
sõnastatud lähtuvalt
Hankija eesmärgist,
mitte kindla toote
järgi. Nt on Hankija
eesmärki võimalik
konkurentsi
laiendavalt
saavutada järgmise
sõnastusega:
neutraalne 0°
plastikosa ja
suurema
luksatsiooni-
kindlusega variant.
Nimelt 20-kraadise
kõrgenduse nõue
piirab konkurentsi.
Samal argumendil
võiks Hankija nõuda
nt 30-kraadilist
kõrgendust.
Nõue on koostatud
vastavalt Hankija
eesmärgile - saavutada
võimalikult kõrge
ravi kvaliteet. Antud
punkti puhul
adresseeritakse
operatsiooniaegselt
tuvastatud eba-
stabiilsust, mille
parimaid lahendus-
võimalusi silmas
pidades ka tingimused
on seatud. Iga 10-
kraadise nurga juurde
lisamine piirab oluliselt
liikumisulatust ja tekitab
suurema pitsumise ohu,
mille tõttu tuleb valida
väikseim stabiilsust
tagav variant. Mida
rohkem on erinevaid
astmeid, seda parem on
kokkuvõttes
ravitulemus.
OSA 1 tsementeeritav
standardne
puusaprotees
Nõuded
kirjeldavad
OÜ Wimberg
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente juba
Hankija tunnistab, et
on nõude koostanud
kindla toote järgi.
Hankija vajab
kirjeldatud toodet, sest
see on näidanud
20 (37)
(põhiproteesina)
poolt müüdavat
Waldemar
Link toodet
„Lubinus SPII“
kombinatsioonis
veel mõne
Waldemar Link
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Wimberg.
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
aastaid kasutuses
olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Lisaks on tegemist
riigi tervishoiuvaru
nomenklatuuri
kuuluva tootega, mis
tähendab, et
Kliinikumil on
kohustus just
nimetatud
omadustega
implantaate soetada
ning säilivustähtaja
lõppemisel
roteerida, mida ei
saa teha kehtiva
hankelepinguta.
Hankija põhjendust
käsitleb Vaidlustaja
täiendava
seisukoha tekstis.
Hankija väide, et
tegemist on
vajadusega hankida
komponente aastaid
kasutuses olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis on
asjatundmatu. Antud
osas ostetava toote
peamine eesmärk
peaks olema
võimalikult pikk
püsivus pärast
esmast
paigaldamist. Varem
kasutuses olnud
proteesidele
komponentide
ostmine oleks
korrektne
korraldada
väljakuulutamiseta
läbirääkimistega
hankena, mitte
hankega, mis tagab,
et samad tooted
jäävadki kasutusse
ka edaspidi ja
järgmistes hangetes
lähtutakse samast
loogikast. Lisaks on
komponentide
vajadus aastaid
kasutuses olnud
endoproteeside
revisjonide tarvis
marginaalne
võrreldes esmaselt
paigaldatavate
proteesidega.
pikaajalise praktika ja
rahvusvaheliste
registrite alusel väga
häid tulemusi ning
vastupidavust. Toodete
spetsiifiliste
parameetrite
muutmiseks
põhjust ei ole, sest need
vastavad Kliinikumi
kvaliteedistandardile.
Kuna Hankija teostab
enamiku Eestis
tehtavatest revisjon-
operatsioonidest ja
omab Eestis kõige
suuremat kliinilist
kogemust antud vallas,
siis on Hankija
puhul tegemist kõige
pädevama asutusega
ning kindlasti mitte
asjatundmatusega.
Vaidlustaja väide
revisionide
marginaalsest
osakaalust ei vasta tõele.
Revideerimist vajavate
proteeside hulk
kasvab iga aastaga ning
Hankija kogemusele
põhinedes on ~70%
juhtudest võimalik
teostada ainult osaline
(mõne üksiku
komponendi vahetus)
revisjon, seetõttu on ka
sobivate komponentide
olemasolu kriitilise
tähtsusega.
OSA 2 tsementeeritav
standardne
puusaprotees
(alternatiivse
proteesina)
Nõuded
kirjeldavad OÜ
Ortolink Invest
müüdavaid
Smith &
Nephew tooteid
„Polar Stem“ ja
„Polar Cup“
kombinatsioonis
veel mõne Smith
& Nephew
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Ortolink
Invest.
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente juba
aastaid kasutuses
olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Vt ülal. Vt ülal.
OSA 3 puusaliigese
eriprotees
Nõuded
kirjeldavad
OÜ Wimberg
poolt müüdavat
Waldemar Link
toodet „Link MP
Reconstruction“
kombinatsioonis
veel mõne
Waldemar Link
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente juba
aastaid kasutuses
olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Vt ülal. Vt ülal.
21 (37)
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Wimberg.
OSA 5 tsementeeritav
põlveprotees
tagumise
ristatisideme
stabiliseerimisega
Nõuded
kirjeldavad
Johnson&
Johnson AB
Eesti filiaali
poolt müüdava
DePuy Synthese
toodet „Attune“.
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente juba
aastaid kasutuses
olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Vt ülal.
Hankija põhjendus
on otsitud. Hankija
on varem kasutanud
Johnson&Johnson
AB Eesti filiaali
poolt müüdavat
DePuy toodet PFC
Sigma. Käesoleva
Riigihanke Osa 5
kirjeldab sama
tootja uuemat
mudelit „Attune“.
„Attune“ ja PFC
Sigma komponendid
ei ole omavahel
kombineeritavad.
Hankija ei ole
kirjeldanud „Attune“
proteesi. Hankijale
teadaolevalt vastab
nendele kriteeriumidele
mitu teise tootja toodet.
OSA 7 põlveliigese
eriprotees
Nõuded
kirjeldavad
OÜ Wimberg
poolt müüdava
Waldemar
Link põlve-
proteesi
kombinatsioonis
veel mõne
Waldemar Link
tootega, mille
edasimüügi-
õigus on vaid
OÜ-l Wimberg.
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente juba
aastaid kasutuses
olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Lisaks on tegemist
riigi tervishoiuvaru
nomenklatuuri
kuuluva tootega, mis
tähendab, et
Kliinikumil on
kohustus soetada
just nimetatud
omadustega
implantaate ning
säilivustähtaja
lõppemisel
roteerida, mida ei
ole võimalik teha
ilma kehtiva
hankelepinguta.
Vt ülal.
Hankija põhjendus
on otsitud. Hankija
on varem kasutanud
tootja Waldemar
Link toodet Gemini.
Käesoleva hanke
Osa 7 kirjeldab sama
tootja uuemat
mudelit Sympho
Knee. Gemini ja
SymphoKnee
komponendid ei ole
omavahel
kombineeritavad.
Hankija ei ole väitnud,
et tegemist on Gemini
proteesi evideerimisega,
kuigi varasemalt on seda
proteesi Kliinikumis
kasutatud Osas 7
kirjeldatud protees võib
vajada ka ise
revideerimist. Sympo
Knee või Gemini
proteesid ei vasta antud
osa kirjeldusele.
OSA
13
megaprotees Nõuded
kirjeldavad
OÜ Wimberg
poolt müüdava
Waldemar Link
tooteid. Eriti
avaldub see TK
p-is 5, mille
kohaselt toode
peab olema
kombineeritav
põlveliigese
Endo model
põlve-
implantaadi
ning puusa-
liigese MP
rekonstruktsi-
ooni proteesiga.
Tegemist on
Waldemar Link
toodetega.
Eestis on
erinevatel
tootjatel
kaasaegsemaid
Tingimuste kogum
on õigusvastane, kui
selle eesmärk on
ebakohastel
eesmärkidel
konkreetse ettevõtja
soosimine
Tegu on Hankija
vajadusega hankida
komponente
juba aastaid
kasutuses olnud
endoproteesile
revisjonide tarvis.
Vt ülal. Tegemist on väga harva
kasutatava proteesiga,
kuid ka selle puhul
esineb vajadus mõni
komponent välja
vahetada.
22 (37)
lahendusi, mille
kliinilised on
paremad kui
mainitud Endo-
model proteesil.
tulemused
VAIDLUSTUSE VÄIDE – TINGIMUSED ON EBASELGED
TK punkt TK punkti sisu Vaidlustuse põhjendus Hankija põhjendus Vaidlustaja täiendav
sisukoht
Hankija vastus
Osade 1—14 TK-de
tingimused, mis algavad
sõnadega Endoproteesi
komplekti baashinna
arvutamiseks [---]
Endoproteesi
komplekti
baashinna
arvutamiseks
liidetakse kõige
enam
kasutatavate
mõõtudega reie,
sääre ja
liigespinna
komponentide
hinnad.
On arusaamatu, miks
on vaja endoproteesi
komplekti baashinda.
Mujal hanke-
tingimustes viidet
endoproteesi
komplekti baas-
hinnale ei ole. Millise
metoodika järgi
liidetakse kõige enam
kasutatavate
mõõtudega reie, napa
ja reiepea
komponentide hinnad
ja miks seda vaja on?
Kust tuleb sisend enim
kasutatavate mõõtude
jaoks? Pole aru saada,
millele pakkuja selles
tingimuses kinnituse
annab.
Tingimus on
kasutusel olnud
varasemates
hangetes ning on
seejuures olnud
piisavalt täpne ja
arusaadav vastavas
valdkonnas
tegutsevatele
isikutele, kellel on
varasem müügi-
kogemus. Kuna
erinevate tootjate
numeratsioonid pole
standardiseeritud,
siis peab Hankija
usaldama pakkujate
andmeid kasutamise
sageduse kohta
vastavalt pakkuja
enda varasema
müügi andmetele.
Tingimuse eesmärk
on vältida olukorda,
kus äärmusliku
suuruse ja üliharva
kasutusega
implantaatide hind
pakutakse eba-
proportsionaalselt
madal ning sagedase
kasutusega
numeratsioonidel
keskmisest kõrgem,
mis viiks selleni, et
kõikide suuruste
alusel arvutatud
pakkumuse
maksumuses olev
keskmine hind oleks
võrreldav teistega,
kuid hilisem tegelik
rahaline kulu
tunduvalt suurem.
Hankija selgitus ei
tekita tingimustes
arusaadavust ja seda
ei ole võimalik teha
vaidlustus-
menetluses.
Vaidlustus-
menetluses
esitatud seisukohad
ei ole hanke-
tingimuste sisu.
Hanke üheski muus
dokumendis ei ole
kasutatud terminit
„baashind“.
Pakkumusi
hinnatakse
maksumuse vormi
põhjal, kus samuti
puudub termin
„baashind“.
Baashind on hankes
nõutud kohustuslikest
komponentidest
koosneva komplekti
hind. Lisavõimalused on
vajalik samuti
hinnastada, kuid neid ei
arvestata
hinnavõrdlusel.
Osade 1—23 TK-de
tingimused, mis algavad
sõnadega Pakkuja peab
hankijale tagama
spetsiifiliste instrumentide
komplektid [---]
Pakkuja peab
hankijale
tagama
spetsiifiliste
instrumentide
komplektid,
mille maksumus
on arvutatud
implantaatide
osana (nn
garanteeritud
instrumentide
komplektid).
Jääb arusaamatuks,
mida tähendab
instrumentide
komplekti tagamine.
Endoproteeside
valdkonnas on
tavapärane, et hanke
võitja annab
instrumentide
komplekti(d) tasuta
kasutamiseks. Kui
tegemist on väga
vähe kasutatavate
implantaatidega,
siis on ka võimalus, et
hankija ostab
instrumentide
Garanteeritud
instrumentide
komplektide
tagamise
all peab Hankija
silmas seda, et
pakkumuse
maksumusse peab
pakkuja arvestama
kindla arvu (mis on
tingimustes
nimetatud)
instrumentide
komplekte ja tal on
kohustus need
pakkujale üle anda
koos toodetega.
Hankija selgitus ei
tekita tingimustes
arusaadavust ja seda
ei ole võimalik teha
Vaidlustus-
menetluses.
Vaidlustus-
menetluses
esitatud seisukohad
ei moodusta
hanketingimuste
sisu.
Pakkuja jaoks on
oluline teada: - Mitu
komplekti
instrumente ja mis
ajaks peab hanke
Vaidlustaja küsimustele
leiab vastused
hanketingimuste
lugemisel. Ehk need
peab üle andma tasu eest
(omandiõigus
läheb Hankijale üle),
tasu peab olema
arvestatud implantaadi
hinna osana. See on
öeldud tingimustes
(maksumus arvestatud
implantaatide hinnas).
Komplektide arv, mitu
komplekti instrumente
peab üle andma, on iga
toote juures märgitud.
23 (37)
komplekti välja.
Sõnakasutus tagama
põhjustab ebaselgust,
millele pakkuja oma
kinnituse andma peab.
Tagama viitab sellele,
et pakkujal peab
olema teoreetiline
võimekus komplekte
Hankijale tarnida,
mitte ei pea ta neid
kindlasti tarnima.
Tingimustes on
vastavad
täpsustused igas
osas (osa-
spetsiifiliste
erisustega) kirjas: nt
Pakkuja peab
hankijale tagama
spetsiifiliste
instrumentide
komplektid,
mille maksumus on
arvutatud
implantaatide osana
(nn garanteeritud
instrumentide
komplektid). ja
Pakkuja peab koos
esimese
implantaatide
tarnega hankijale
üle andma 1
garanteeritud
instrumentide
komplekti
(maksumus
arvestatud
implantaatide
hinnas - p 6.2).
Nõue põhineb
Hankija varasemal
negatiivsel
kogemusel, kus
instrumentide tarne
viibis mitu kuud,
kuid teadaolevalt ei
ole võimalik
implantaate
ilma instrumentideta
paigaldada. Seetõttu
soovib
Hankija suunata
pakkujat vastutama
koheselt ka
instrumentide tarne
tagamise eest.
Samuti on Hankijal
kogemus, kus hanke
võitis pakkuja, kelle
implantaadid olid
kasutusel ka
varasema hanke
raames ning kuigi
uues hankes olid
nõutud ka
instrumendid, siis
neid ei tarnitudki
väitega, et
varasemast on
Hankijal
instrumendid
olemas. Seejuures ei
arvestanud pakkuja,
et instrumendid
kuluvad samuti ja
neid ei saa igavesti
kasutada.
võitja tarnima?
- Kas tarnitud
instrumendid
antakse Hankijale
kasutamiseks
hankelepingu
kehtivuse
ajaks või läheb
instrumentide
omandiõigus üle
hankijale?
Sõnad garanteeritud
instrumentide
komplekt ja
pakkuja peab
tagama on
ebatavalised ja
arusaamatud.
Koos esimese tarnega
peab üle andma, ka see
tingimustes öeldud.
Osade 1—23 TK-de
tingimused, mis algavad
sõnadega Garanteeritud
Garanteeritud
instrumentide
komplektide arv
Jääb arusaamatuks,
mida tähendab
garanteeritud
Tingimuse kohta
tuleb arvestada
eelmises punktis
Viide Tervisekassa
hinnakujunduse
printsiipidele pole
Viide Tervisekassa
hinnakujunduse
printsiipidele on
24 (37)
instrumentide komplektide
arv arvestatakse [---] ja
Lisaks garanteeritud
instrumentide komplektidele
[---].
arvestatakse
1 komplekt/100
endoproteesi
täiskomplekti
kohta.
Lisaks
garanteeritud
instrumentide
komplektidele
on hankijal
õigus
instrumente
või komplekte ka
täiendavalt
osta
pakkumuses
märgitud
hindadega.
instrumentide
komplekt. Mujal
hanketingimused ei
erista garanteeritud ja
garanteerimata
komplekte. Valdkonna
tava kohaselt antakse
instrumendid tasuta
kasutamiseks või
hankija ostab need
välja või kasutatakse
laenuinstrumente
(instrumendid tuuakse
kohale, kui hankija
selleks soovi avaldab).
Pole aru saada, kes,
kellele ja mida
garanteerib. Samuti on
arusaamatu Hankija
nõue saada endale 1
komplekt
garanteeritud
instrumente 100
endoproteesi täis-
komplekti kohta.
Kui pakkuja kinnitab
selle tingimusega
nõustumust, peab ta
olema valmis tarnima
hankeperioodi
jooksul kuni 20
komplekti instrumente
ühe osa kohta.
Tavapäraselt saab
hankija hakkama
1—3 instrumentide
komplektiga ühe
hanke osa kohta kogu
hankeperioodi
jooksul (3—4 aastat).
Kuna tegemist on
sedavõrd tavatu (ja
ebaselge) nõudega, ei
ole aru saada, millele
pakkuja peab
kinnituse andma.
Täiendavat segadust
tekitab punkt, millega
Hankija annab endale
õiguse osta lisaks
garanteeritud
instrumentide
komplektidele
instrumente või nende
komplekte ka
täiendavalt
pakkumuses märgitud
hindadega. Pole selge,
mis alusel, mahus, ja
tingimustel Hankija
lisatellimusi esitama
hakkab? Kuna juba
mõiste garanteeritud
instrumentide
komplektid on
ebaselge, pole aru
saada, millele pakkuja
peab kinnituse andma.
Instrumentide vajadus
ja nende tarnimise
toodud selgitusi.
Garanteeritud
instrumentide
komplekti all
mõeldakse vastavas
osas märgitud
komplektide arvu,
mille pakkuja peab
Hankijale üle andma
koos esimese
tarnega. Hilisemad
instrumentide
komplektid soetab
Hankija vajadusel
täiendavalt, tasudes
nende eest
hankelepingus
sätestatud hinda.
Instrumentide
komplektide hinna
fikseerimine
hankelepingus
tuleneb ka Hankija
varasemast
kogemusest, kui
täiendava vajaduse
tekkimisel küsiti
instrumentide eest
ebamõistlikult
kõrget hinda.
Seetõttu soovib
Hankija kõik hinnad
eelnevalt kokku
leppida. Lisaks
tuleneb arvestuse
aluseks olev valem,
nt 1 komplekt 100
endoproteesi
täiskomplekti kohta,
Tervisekassa
implantaatide
hinnakujunduse
printsiipidest ja ei
ole seega Hankija
meelevaldne
lähenemine, vaid
põhjendatud
vajaduse
hindamiseks
kasutatav lähtealus.
Riigihanke
kontekstis
asjakohane.
Tervisekassa
hinnakujundus
puudutab haigla ja
Tervisekassa
vahelist arveldamist.
Pakkuja jaoks on
oluline teada, mitu
komplekti
instrumente, millal
ja mis tingimustel ta
peab tarnima, kui ta
osutub edukaks.
Praegune sõnastus
sunnib pakkujat
arvestama, et iga
100 endoproteesi
kohta võib Hankija
nõuda ühe
komplekti
instrumente.
Pakkuja peab seda
arvestama hinna
kujundamisel, sest
instrumendid võivad
maksta kümneid
tuhandeid eurosid
ühe komplekti
kohta. Selline
ebaselge sõnastus
võib luua ka eeliseid
pakkujale, keda
Hankija soosib.
Soositud pakkuja
võib olla kindel, et
temalt ei nõuta
üle 1—3 komplekti
instrumente, samas
kui teine ettevõtja
peab arvestama, et
Hankija võib nõuda
välja kõik
instrumendi
komplektid, isegi
kui see ei ole vajalik
ega mõistlik. TK-st
on näha, et Hankija
soovib umbes 90%
hanke mahust saada
ainult kahelt
pakkujalt – OÜ
Wimberg ja OÜ
Ortolink Invest.
asjakohane, sest
Hankijal on kohustus
oma rahalisi vahendeid
kasutada otstarbekalt ja
säästlikult, ehk Hankija
peab arvestama temal
kasutusel oleva raha
hulgaga, mis otseselt
sõltub Tervisekassa
makstavast tasust.
Komplektide arv on iga
toote juures märgitud.
25 (37)
tingimused peavad
olema selged.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
9. Vaidlustaja vaidlustab TK peamiselt kahel põhjusel:
1) Vaidlustaja hinnangul on Hankija TK Osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 koostatud
nii, et neile vastab kindel toode, mistõttu Vaidlustaja osalemine Riigihankes on takistatud;
2) ülejäänud Osades on tingimused kohati ebaproportsionaalsed või ebaselged, mistõttu
pole Vaidlustajal võimalik aru saada, kas tema pakutavad tooted tingimustele vastavad või
mitte.
10. Enne konkreetsete vaidlustatud punktide käsitlemist vastavalt Tabelis toodud järjekorrale
toob vaidlustuskomisjon välja mõned üldised asjaolud, mida vaidlustuskomisjon kõigile
vaidlustatud punktidele hinnangu andmisel arvestab. 10.1. Hankijal on õigus koostada RHAD oma vajadustest lähtudes. Lähtuvalt töö spetsiifikast,
vajadusest ja erialastest kogemusest on Hankijal õigus määratleda, millist liiki ja milliste
tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Pakkumuse esitamisest
huvitatud isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hankija telliks teistsuguse sisuga teenust
(või kaupa), kui on Hankija vajadus (vt nt TlnRKo 3-15-809).
10.2. Hankija on Riigihanke üles ehitanud viisil, et selle eri osades hangitakse sama tüüpi (nt
õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante. Pakkujad saavad esitada
pakkumuse selles osas, milles neil on sobiv toode, mitte ei valita ühele proteesitüübile üht
toodet (mis dikteerib Hankijale selle tootja etteantud lahendused). Kliinikumile on vajalik, et
tal oleks valikus kasutada alternatiivsed proteesid, mis erineksid üksteisest detailides,
võimaldades Kliinikumi ortopeedidel valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Riigihanke selline ülesehitus asjakohane ja Kliinikumi
vajadusi järgiv. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija soov, et Kliinikumi kasutuses oleksid
proteeside alternatiivsed variandid, patsientide huvidega arvestav ning õiguspärane.
10.3. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti suur
kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamiseks (TlnHK 3-22-127). Samale seisukohale on
asunud ka Riigikohus nt 05.11.2020 otsuses nr 3-20-718, p 15.2, et [---] Rahvatervise
valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu,
et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas
esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad
rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada
liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82).
Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete
omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45).
10.4. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleb Hankija TK nõuete hindamisel ka arvestada, et
Hankijale on oluline soetatavate proteeside ühildumine varasematega. Oma praktika järgi
suudab Kliinikum 70% revisjonoperatsioonidel välja vahetada mõne komponendi
proteesikomplektist ning ülejäänud juhtudel osutub vajalikuks kogu proteesi väljavahetamine.
Patsiendile on kogu proteesi väljavahetamine traumeerivam operatsioon ning Kliinikumi
eesmärk on seda võimalusel igati vältida, mida saab saavutada järjepidevalt kasutatavate
ühetaoliste tingimustega. Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda, et selle peaks välja
vahetama. Vastupidi, see on patsientide jaoks kõige turvalisem valik, sest selle toote kohta on
kõige pikem jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info
26 (37)
kõige olulisem edukuse ja kvaliteedi näitaja. Ka kohtupraktika kohaselt ei saa kohustus järgida
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba
olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise,
mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks (TlnRKo 3-20-157).
Vaidlustuskomisjoni seisukoht TK punktide osas vastavalt tabelile.
11. Osa 4 (Lisa 4 osa 4) - PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE
RISTATISIDEME SÄILITAMISEGA (ja võimalusega minna üle tagumise ristatisideme
stabiliseerivale süsteemile) – 1500 kompl (500 aastas).
11.1. P 3 Reieluu ja sääreluu komponentide suuruse ühilduvus vähemalt +/- 2 suurust.
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 3.
Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi. Kõigil tootjatel on
kombineeritavuse tabelid, mis täidavad sama eesmärki.
Hankija selgituse kohaselt tuleneb nõue biomehhaanilistest ja anatoomilistest
printsiipidest. Kõigil inimestel pole reie- ja sääreluud samade mõõtudega vaid üks võib olla
teisest jämedam. Kuna Kliinikum on Eesti harvikhaiguste ravi kompetentsikeskus, peab ta
tagama ravi väga varieeruva anatoomiaga patsientidele, mistõttu on vajalik keskmisest suurem
komponentide sobivus. Hankijal on valikus eri osade kaudu mitu erinevate parameetritega
põlveproteesi ja piisab, kui ainult üks neist on suurema variatsiooniga.
Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks Hankija seisukohta, et Eestis harvikhaiguste ravi
kompetentsikeskusena on Kliinikumise vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus.
Vaidlustaja ei ole välja toonud, milline ühilduvuse nõue ei oleks tema arvates konkurentsi piirav.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 3 on õigusaktidega
kooskõlas.
11.2. P 4.1 mobiilise ja toestatud kande komponendid (p 4.1, nagu kõik p-i 4 nõuded on reieosa
komponendile).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 4.1.
Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi ning kuna tegemist on reieosa
komponenti kirjeldavas osas, siis ka ebaõige, sest reiekomponendil ei saa olla mobiilse ja
toetatud kande komponenti.
Hankija kinnitusel annab see nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks
võimaluse sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo
vahel. Sääre ja reie komponent peavad omavahel sobima.
Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja seisukoht vastuoluline. Kui nõue on
kehtestatud kindla toote järgi, ei saa see olla sisuliselt ebaõige, sest siis ta ju eksisteerib
praktikas. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus kehtestada tingimus oma
objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis, kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 4.1 on õigusaktidega
kooskõlas.
11.3. P 5.1 mobiilne kanne ja fikseeritud kanne (p 5.1, nagu kõik p 5-i nõuded on sääreosa
komponendile).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 5.1.
Vaidlustaja leiab, et nõue on põhjendamatu ning kehtestatud kindla toote alusel.
Mobiilse kande nõude eesmärk on füsioloogiline liigese rotatsioon, mida eri tootjad lahendavad
erinevalt (nt mediaalselt roteeruv protees).
Hankija selgituse kohaselt on tegemist Kliinikumi eelistatava biomehhaanilise
lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse.
Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda tehnilise
kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu
27 (37)
kõnealune nõue on käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 5.1 on õigusaktidega
kooskõlas.
11.4. P 6.1 Ülikõrge molekulmassiga polüetüleenist (UHMWPE) liugpinnad (p 6.1, nagu kõik
p-i 6 nõuded on Liigendpinna (platoo) komponendile).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 6.1.
Vaidlustaja leiab, et nõue on põhjendamatu ning kehtestatud kindla toote alusel. Levinud
standard on HXLPE või tootja-spetsiifiline variant, mis täidab samaväärselt Hankija eesmärki.
UHMWPE materjal on selle nõude kombineerimisel ülejäänud nõuetega konkurentsi välistav.
Liugpinna UHMWPE-ga sarnast vastupidavust kulumisele pakub nt E-vitamiiniga liugpind.
Hankija selgituse kohaselt on ülikõrge molekulmassiga polüetüleenist pinnad
tänapäevasem standard ning kuuluvad enamiku tootjate tooteportfelli. Parema vastupidavuse ja
kvaliteediga komponendid on valitud patsientide ja ravikvaliteedi huvides. Samaväärseid
materjale on lubatud pakkuda Juhiste p-i 1.6 alusel.
Vaidlustuskomisjon saab Hankija selgitusest aru, et nõue ülikõrge molekulmassiga
polüetüleenist (UHMWPE) liugpindale on kehtestatud põhjusel, et vastupidavuse ja kvaliteedi
tõttu on need komponendid väga heade omadustega ja vastavad patsientide huvidele. Samas
nähtub Hankija selgitusest, et Juhiste p-i 1.6 alusel peab Hankija võimalikuks, et pakkujad
pakuvad selle nõude täitmiseks saaväärseid materjale. Vaidlustuskomisjon Hankija selgitusega
selles osas ei nõustu. Juhiste p-i 1.6 sõnastusest ei nähtu, et pakkujatel oleks õigus pakkuda
TK-s nimetatuga samaväärseid materjale. Juhiste p-is 1.6 toodud loetelus selle kohta, millisel
juhul tuleb nõuet täiendada märkega või sellega samaväärne, puudub viide materjalile.
Eeltoodu põhjal on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kui Hankija aktsepteerib samaväärset
materjali (samaväärseid materjale), nagu ta on põhjendustes märkinud, tuleb see konkreetse
nõude juures selgelt välja öelda või sätestada üldise tingimusena Juhendi p-is 1.6.
Sellest tulenevalt tuleb TK Osa 4 p 6.1 viia kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
12. Osa 6 (Lisa 6 osa 6) - ERIKONSTRUKTSIOONIGA TSEMENTEERITAV
PÕLVEPROTEES – 1500 kompl (500 aastas).
12.1. P 6.2 reieosa materjal keramiseeritud metall (ZrNb), et sobiks ka metalliallergiaga
patsientidele (p 6.2, nagu kõik p-i 6 nõuded on reieosale).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 6.2.
Vaidlustaja leiab, et nõudele vastab ühe tootja – Smith & Nephew tehnoloogia
(OXINIUM). On olemas ka alternatiive, mis rahuldaksid samaväärselt Hankija eesmärki.
Hankija selgituse kohaselt on nõue vajalik seoses metalliallergiaga patsientidega (umbes
1 patsient 100-st). Juhiste p-i 1.6 kohaselt on võimalik pakkuda samaväärseid materjale, kuid
pakkumuses tuleb esitada samaväärsust tõendavad dokumendid. Hankija on esitanud vastavava
selgituse ka RHR-i teabevahetuses.
Vaidlustuskomisjon saab Hankija selgitusest aru, et käsitletav nõue on kehtestatud
põhjusel, et pakutava toote materjal peab sobima ka metalliallergiaga patsientidele.
Vaidlustuskomisjoni arvates on see põhjendus asjakohane. Samas ei nõustu vaidlustuskomisjon
Hankija väitega, et Juhiste p-ist 1.6 tuleneb pakkujate õigus pakkuda TK-s nimetatuga
samaväärset materjali. Juhiste p-is 1.6 toodud loetelus selle kohta, millisel juhul tuleb nõuet
täiendada märkega või sellega samaväärne, puudub viide materjalile. Hankija vastus
teabevahetuses (ilmselt peab Hankija silmas sõnumit ID: 966660) käib kindla nõude kohta (Osa
5, p 6.1) ega ole laiendatav kogu TK-le. Pealegi ei saa RHAD-i selgitustega muuta.
Eeltoodu põhjal on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kui Hankija aktsepteerib samaväärset
materjali (samaväärseid materjale), nagu ta on põhjendustes märkinud, tuleb see konkreetse
nõude juures selgelt välja öelda või sätestada üldise tingimusena Juhendi p-is 1.6.
Sellest tulenevalt tuleb TK Osa 6 p 6.2 viia kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
28 (37)
12.2. P 8.1 plastikosa igal mõõdul vähemalt 9 erinevat kõrgust, high flex ja constrained
variandid (p 8.1, nagu kõik p-i 8 nõuded on plastikplatoole).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 8.1.
Vaidlustaja leiab, et nimetust High flex insert kasutab oma plastiosade kirjeldamiseks
vaid üks tootja – Smith & Nephew. Teised tootjad võivad seda tingimust täita nt erilise disainiga
reie komponendiga. Ebaõige on kirjeldada High flex nõuet ainult plastikosale. High flex
tulemus on saavutatav eri komponentide koosmõjus.
Hankija selgituse kohaselt pole High- flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning
suuremat liikuvust lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad. Kui Hankija saab kasutada
samade metallist komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis
on see lahendus oluliselt mugavam ja soodsam. Võttes erinevad metallist komponendid
kasutusele samaaegselt (nagu on Vaidlustaja ettepanek), tähendab see täiendavat
proteesikomplekti koos kallite instrumentidega.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et patsientide huvides on
Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest,
mistõttu on Lisa 6 p-is 8.1 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna
RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.1 on õigusaktidega
kooskõlas.
12.3. P 8.2 vähemalt 6 erinevat polüetüleenist liigestuva pinna suurust, CCK versioonil
paksusega alates 9 mm (p 8.2, nagu kõik p-i 8 nõuded on plastikplatoole).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 8.2.
Vaidlustaja hinnangul on nõue kehtestatud kindla toote järgi. Enamikul tootjatel algavad
plastiosad suurusest 10 mm, mis täidab samaväärselt Hankija eesmärki. Nõue 9 mm kõrguse
kohta on konkurentsi piirav.
Hankija eesmärk on parim ravikvaliteet patsientidele. Platoo paksus ja disain on
biomehhaniliselt, sh femorotibiaalse rotatsiooni osas, määrava tähtsusega ja eelise annab õhem
platoo. Võrdlus-uuringute alusel on soovituslik miinimum 8 mm. Kliinikumis on kujunenud
kliinilise kogemuse alusel miinimumpaksuseks 9 mm.
Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK
koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.2
kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.2 on õigusaktidega
kooskõlas.
13. Osa 10 (Lisa 10 osa 10) - MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (põhiproteesina)
– 1500 kompl (500 aastas): 13.1. P 1.6 reieosa kaela pikkus standard varrel 17-49mm ja lateraliseeritud variandil 26-58mm (p 1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded on reiekomponendile). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 1.6.
Vaidlustaja hinnangul on nõue kehtestatud kindla toote järgi. Vaidlustaja tootel on
reieosa kaela pikkus standard varrel 28,3-49,4 mm ja lateraliseeritud variandil 33,6-54,6 mm
ning see täidab Hankija eesmärki samaväärselt.
Hankija selgituse kohaselt annab suurem valik eri mõõtudega proteese kirurgile
operatsioonil täiendavaid võimalusi arvestada patsientide eripäraga, mistõttu on vajadus
eelkõige väiksemate mõõtude osas olemas. Ei saa väita, et suurema mõõduga proteesi
komponent väikeste luudega patsientidele on samaväärne, mistõttu ei täida Vaidlustaja välja
toodud vahemikud Hankija eesmärki. Kliinikum on harvemate ja suuremate deformatsioonide
ravi referentskeskus, mis tingib suurema reieosa kaela pikkuste olemasolu vajaduse.
Materjalide ja suuruste sobivus on ravikvaliteedis kriitilise tähtsusega ja iga millimeeter ongi
kriitiline.
29 (37)
Vaidlustuskomisjon saab aru Hankija vajadusest väiksemate mõõtudega proteeside
järele, kuid leiab, et Hankija ei ole kuidagi põhjendanud, miks peavad reieosa kaela pikkused
olema millimeetri pealt nimelt niisugused nagu Lisa 10 p-is 1.6 on kehtestatud. Mingite
mõõtude määramisel tehnilises kirjelduses peab olema põhjus, milleks ei saa olla see, et just
niisugustele mõõtudele vastab mõne tootja toode.
Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et TK Osa 10 p 1.6 tuleb viia kooskõlla
õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
13.2. P 2.5 napa sisemine vooder saadaval nii PE kui XLPE variandis (p 2.6, nagu kõik p-i 2
nõuded on napa komponendile).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 2.5.
Vaidlustaja leiab, et nõue on objektiivselt põhjendamatu, kuna PE vooder on vananenud
tehnoloogia. Kuna PE voodriga implantaatide kliinilised tulemused on kehvemad kui XLPE
versioonil, ei paku enamik tootjad PE versiooni. Kuna Hankija nõuab nii üht kui teist, teeb ta
võimatuks pakkuda XLPE variandis tooteid (mis ei täida Hankija eesmärki üksnes
samaväärselt, vaid paremini).
Hankija selgituste kohaselt on vajalik, et Kliinikumi valikus oleks vähemalt 2 varianti:
nii minimaalsemate kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust
(piisav kvaliteet ja optimaalne hinnastatus). PE variandi näitajad on teatud konkreetsele
patsientide grupile heade ravitulemustega ning soodsamast hinnast tingituna kulutõhusam
lahendus. PE vooderdus on hinnalt oluliselt odavam ning selle kasutamine on majanduslikult
eelistatum patsientidel, kelle eeldatav eluiga või koormusvajadus on väiksemad ning jäävad
allapoole XLPE (parandus) vooderduse vastupidavus-näitajatest.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et kehtestatud nõue on
objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.5 on õigusaktidega
kooskõlas.
13.3. P 2.8 Pressfit napaosa suurused 40mm – 80 mm millele sobivad XLPE plastikosad 0° ja
20° kõrgendusega (p 2.8, nagu kõik p-i 2 nõuded on napa komponendile).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 2.8.
Vaidlustaja leiab, et nõue on valitud kindla toote järgi, mitte Hankija eesmärgist
lähtuvalt. 20°-lise kõrgenduse nõudmine piirab põhjendamatult konkurentsi. 0° ja 10°
kõrgendusega on saavutatav samaväärne tulemus kui 0° ja 20° kõrgendusega.
Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim
lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust
lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja komponentide
pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).
Vaidlustuskomisjon leiab, patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK
koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav
objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.8 on õigusaktidega
kooskõlas.
13.4. P 3.1 reiepea materjal keramiseeritud metall (ZrNb) (p 3.1, nagu kõik p-i 3 nõuded on
reiepeale).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 10 p 3.1.
Vaidlustaja leiab, et nõudele vastab ühe tootja – Smith & Nephew tehnoloogia
(OXINIUM). On olemas ka alternatiive (nt Ti Nidium), mis rahuldavad samaväärselt Hankija
eesmärki.
Hankija selgituse kohaselt on ZrNb materjal heade kliiniliste tulemustega, mille tõttu on
selle kasutamise näidustusi laiendatud ka revisjonidele, kuigi tegemist pole algselt revisjoni
proteesiga, kuid materjal annab võimaluse seda edukalt revisjonide puhul kasutada, mistõttu
30 (37)
tagab see oluliselt suurema kasutusvõimaluse. Juhiste p-i 1.6 kohaselt on võimalik pakkuda
samaväärseid materjale, kuid pakkumuses tuleb esitada samaväärsust tõendavad dokumendid.
Vaidlustuskomisjon saab Hankija vastusest aru viisil, et kuigi ta leiab, et ZrNb materjal
on tema vajadustele vastav, on ta valmis aktsepteerima ka samaväärsete materjalide pakkumust
Juhiste p-i 1.6 alusel. Nagu juba varem öeldust (vt käesoleva otsuse p-id 11.4 ja 12.1 ) ei nõustu
vaidlustuskomisjon Hankija väitega, et Juhiste p-ist 1.6 tuleneb pakkujate õigus pakkuda TK-s
nimetatuga samaväärset materjali (viide samaväärsele materjalile Juhiste p-is 1.6 puudub).
Eeltoodu põhjal on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kui Hankija aktsepteerib samaväärset
materjali (samaväärseid materjale), tuleb see konkreetse nõude juures selgelt välja öelda või
sätestada üldise tingimusena Juhendi p-is 1.6.
Sellest tulenevalt tuleb TK Osa 10 p 3.1 viia kooskõlla õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
14. Osa 11 (Lisa 11 osa 11) - MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (alternatiiv) –
1500 kompl (500 aastas).
14.1. P 1.1 bioloogiliselt/anatoomiliselt sobilik, mille S-kõverus järgib reieluu loomulikku
anatoomilist kuju (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.1.
Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi, kuna S-kõverus on ainult
Waldemar Linki toodetele omane omadus. Enamik kaasaegseid puusaproteese ei järgi
anatoomilist kõverust, kuid näitavad samaväärseid või paremaid kliinilisi tulemusi. Eestis
kasutab kirjeldatud puusaproteesi ainult Kliinikum.
Hankija selgitab, et anatoomiliste kõveruste järgimine on vajalik ning implantaatide
tootearendustes (sh ka plaatide ja naelte puhul) keskendutakse samuti anatoomilistele
disainidele. See disain on näidanud suurepärast vastupidavust nii rahvusvaheliste andmete kui
ka Kliinikumi kogemuse põhjal. Eri haiguste ja anatoomia variantide paremaks raviks on
vajalik erineval põhimõttel fikseeruvate implantaatide olemasolu ning S-kõverus aitab tagada
parema „fit and fill“ tüüpi fiksatsiooni. Nõuded on valitud täitmaks teistsugust vajadust kui
Osas 10 hangitav puusaprotees. Hankija patsientide profiil ei ole võrreldav teiste haiglatega
ning erineva disainiga proteeside olemasolu laiendab valikuid. Sirge disainiga proteese saab
pakkuda teistes osades.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida oma vajaduste katteks
eri tüüpi puusaliigese proteese. Kui Kliinikum on oma kogemuste pinnalt leidnud, et on
patsiente, kelle puhul annab parema tulemuse anatoomilise disainiga puusaliigeste kasutamine,
puudub mõistlik põhjus asuda seisukohale, et Hankija ei tohi neid soetada ning vastavaid TK
tingimusi kehtestada. Asjaolu, et paljud tootjad anatoomilist kõverust järgivaid puusaproteese
ei tooda, ei välista Hankija vajadust nende järele ega õigust nende hankimiseks. Nagu varem
välja toodud, on kohtupraktika kohaselt hankijal eriti suur kaalutlusruum tingimuste
kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.1 on õigusaktidega
kooskõlas.
14.2. P 1.2 vasaku ja parema poole versioonid (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.2.
Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul.
Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja paremat versiooni vaja ei ole.
Hankija selgitab, et kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside
hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu.
Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem
versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul. Kuna vaidlustuskomisjon on
seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka
käesoleva otsuse p 14.1) on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.2.
31 (37)
14.3. P 1.6 kahe CCD nurga võimalus - 126° ja 135° (p 1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded on
reieosale).
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.6.
Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote omaduste järgi.
Hankija selgitab, et on lähtunud senisest kliinilisest kogemusest. Antud tingimus
kombinatsioonis teiste tingimustega (progresseeruv lateralisatsioon), tagavad piisava
normaalse anatoomia taastamise võimekuse. Varasem kliiniline praktika ja rahvusvaheliste
uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul parimaid tulemusi.
Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK
koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav
objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.6 on õigusaktidega
kooskõlas.
14.4. P 1.7 reieosal vähemalt 18 erinevat suurust vasemale ja paremale (p 1.7, nagu kõik p-i
1 nõuded on reieosale)
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.7.
Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul.
Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja paremat versiooni vaja ei ole,
mistõttu on nõue konkurentsi piirav.
Hankija selgitab, et kuna Osa 11 on koostatud anatoomilise disainiga proteeside
hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu.
Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem
versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul. Kuna vaidlustuskomisjon on
seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka
käesoleva otsuse p 14.1) on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.7.
14.5. P 2.4 napaosa võimalik modulaarsete komponentidega 10° ja 20° serva kõrgendada
(p 2.4, nagu kõik p-i 2 nõuded on napaosale)
Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 2.4.
Vaidlustaja leiab, et nõue on valitud kindla toote järgi, mitte Hankija eesmärgist
lähtuvalt. 20°-ise kõrgenduse nõudmine piirab põhjendamatult konkurentsi. 0° ja 10°
kõrgendusega on saavutatav samaväärne tulemus kui 0° ja 20° kõrgendusega.
Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim
lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust
lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja komponentide
pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).
Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK
koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on kehtestatud nõue
käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes.
Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 2.4 on õigusaktidega
kooskõlas.
15. Vaidlustaja leiab, et Osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tehnilised kirjeldused on täies ulatuses
õigusvastased seetõttu, et nendes esitatud nõuded kirjeldavad ühe tootja seadet või seadmeid.
Vaidlustaja viitab seejuures Riigikohtu 05.11.2020 otsusele 3-20-718, p 18, mille kohaselt
tingimuste kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse
ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja viidatud Riigikohtu 05.11.2020 otsuse 3-20-718 p 18
on asjasse puutuvas osas sõnastatud järgmiselt: [---] Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub
esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda
üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse
õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja
32 (37)
soosimine. Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses
piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi.[---].
Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui vastab tõele Vaidlustaja väidetud asjaolu, et Osades 1, 2,
3, 5, 7 ja 13 on Hankija võtnud TK aluseks mõne konkreetse tootja toote, ei ole Vaidlustaja
kuidagi tõendanud Riigikohtu poolt rõhutatud asjaolu, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud
ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
15.1. Osa 1 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (PÕHI-
PROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas) nõuded, sh p 4 „Muud täiendavad komponendid“.
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
OÜ Wimberg müüdavat Waldemar Link toodet „Lubinus SPII“ kombinatsioonis veel mõne
Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg.
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 1.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote
järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine ja Hankijal tegelikku vajadust
komponente hankida ei ole.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 1 TK ei ole õigusvastane.
15.2. Osa 2 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (ALTER-
NATIIVSE PROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas) sätestatud nõuded.
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
OÜ Ortolink Invest müüdavaid Smith & Nephew tooteid „Polar Stem“ ja „Polar
Cup“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on OÜ-l
Ortolink Invest.
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 2.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote
järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 2 TK ei ole õigusvastane.
15.3. Osa 3 TK – PUUSALIIGESE ERIPROTEES – 300 kompl (100 aastas) - puusaliigese
eriprotees“ sätestatud nõuded.
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Link MP
Reconstruction“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on
vaid OÜ-l Wimberg.
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 3.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust toote kõnealuse
toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 3 TK ei ole õigusvastane.
33 (37)
15.4. Osa 5 TK – TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME
STABILISEERIMISEGA – 600 kompl (200 aastas) sätestatud nõuded.
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
Johnson&Johnson AB Eesti filiaali poolt müüdava DePuy Synthese toodet „Attune“.
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 5.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote
järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 5 TK ei ole õigusvastane.
15.5. Osa 7 TK – LIIGEST JA LUUSEGMENTI ASENDAV PROTEES SUURE LUUKAO
VÕI DEFORMATSIOONI KORRAL osas A „Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded2;
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link põlve-proteesi kombinatsioonis veel mõne
Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 7.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote
järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 7 osa A TK ei ole õigusvastane.
15.6. Osa 13 TK – MEGAPROTEES (liigest ja luusegmenti asendav protees luukasvaja või
suure luukao korral) – 90 kompl (30 aastas) sätestatud nõuded;
Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad
OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link tooteid. Eriti avaldub see TK p-is 5, mille kohaselt
toode peab olema kombineeritav põlveliigese Endo model põlveimplantaadi ning puusaliigese
MP rekonstruktsiooni proteesiga. Tegemist on Waldemar Link toodetega.
Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 13.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote
järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud
endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult
osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide
olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on
olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 13 TK ei ole õigusvastane
16. Viitega nõuete ebaselgusele vaidlustab Vaidlustaja Osade 1—14 tehniliste kirjelduste
tingimused, mis algavad sõnadega Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks [---].
Vaidlustuskomisjon mõistab vaidlustust nii, et Vaidlustaja peab selles punktis silmas Osade
1—14 p-ides „Üldised nõuded“ sätestatud nõuet, mis kohustab pakkujat liitma Endoproteesi
komplekti baashinna arvutamiseks teatud hinnad, mis tulenevad konkreetses Riigihanke osas
pakutavast. Punktide numeratsioon ja nõude sisu on eri Osades erinev. Nt Osas 1 - p 6.1
2 Vaidlustuse kohaselt soovib Vaidlustaja vaidlustada Osa 7 „Põlveliigese eriprotees“ alusdokumendi. Kuna
„Põlveliigese eriprotees“ on Osa 7 LIIGEST JA LUUSEGMENTI ASENDAV PROTEES SUURE LUUKAO
VÕI DEFORMATSIOONI KORRAL osa A, siis eeldab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja on soovinud
vaidlustada üksnes Osa 7 osa A „Põlveliigese eriprotees“.
34 (37)
sõnastuses: Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks liidetakse kõige enam
kasutatavate mõõtudega reie, napa ja reiepea komponentide hinnad või Osas 8 - p 5.1
sõnastuses: Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks liidetakse kõige enam
kasutatavate mõõtudega komponentide hinnad.
16.1. Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt: Osade 1—14 TK-de
tingimused, mis algavad sõnadega Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks [---].
16.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osades 1—14 kehtestatud nõue, mis puudutab
Endoproteesi komplekti baashinna arvutamist on ebaselge ning niiviisi vastuolus RHS § 3 p-is
1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega.
Osade 1—14 TK-dest ega mujalt RHAD-ist ei ole võimalik aru saada, mis on endoproteesi
komplekti baashind ning millisel eesmärgil ja mille põhjal see arvutatakse. Vormil, millel tuleb
esitada pakkumuse maksumus ega ka mujal RHAD-is, ei ole mõistet baashind kasutatud.
Arusaadav pole ka see, kas nn baashinna peab arvutama pakkuja või teeb seda Hankija.
Hankija väide, et analoogset tingimust on kasutatud varasemates riigihangetes ning seda
mõistavad valdkonnas tegutsevad isikud, ei ole asjakohane, kuna vaidlustuskomisjoni ja
kohtupraktika kohaselt tuleb iga riigihanget käsitleda eraldi ning ühe riigihanke
alusdokumentides ei ole kohaldavad järgmistele, isegi sama hankija riigihangetele. See, et
Hankija arvates leidub isikuid, kes tingimusest aru saavad ei vabasta Hankijat kohustusest
sõnastada RHAD selgelt ning üldarusaadavalt.
Eelnevast tulenevalt on Vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal tuleb Osade 1—14 TK
tingimused, mis algavad sõnadega Endoproteesi komplekti baashinna arvutamiseks [---] viia
vastavusse õigusaktidest tulenevate nõuetega.
17. Viitega nõuete ebaselgusele vaidlustab Vaidlustaja Osade 1—23 TK tingimused, mis
algavad sõnadega Pakkuja peab hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide komplektid [---].
Vaidlustuskomisjon mõistab vaidlustust nii, et Vaidlustaja peab selles punktis silmas Osade
1—23 p-ides „Üldised nõuded“ sätestatud nõuet, mis kohustab pakkujat Hankijale tagama
spetsiifiliste instrumentide komplektid, mis tulenevad konkreetses Osas pakutavast. Punktide
numeratsioon ja nõude sisu on eri Osades mõnevõrra erinev. Nt Osas 1 - p 6.2 sõnastuses:
Pakkuja peab hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide komplektid, mille maksumus on
arvutatud implantaatide osana (nn garanteeritud instrumentide komplektid)3 või Osas 10 - p
10.3 sõnastuses: Pakkuja peab hankijale tagama antud operatsiooniks vajaliku spetsiifiliste
instrumentide komplekti, mille maksumus lisatakse implantaatide hinnale.
Vaidlustuskomisjon märgib, et Osade 15 ja 22 tehnilises kirjelduses vaidlustatud punktiga
analoogset punkti tegelikult ei ole.
17.1. Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt: Osade 1—23 TK-d
tingimused, mis algavad sõnadega Pakkuja peab hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide
komplektid [---].
17.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osades 1—14, 16—21 ja 23 kehtestatud nõue, mis
puudutab pakkuja kohustust tagada Hankijale spetsiifiliste instrumentide komplekti(d) on
ebaselge ning niiviisi vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõttega.
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et eelkõige on ebaselge see, millises tähenduses
kasutab Hankija sõna tagama ning see muudab mitmeti mõistetavaks kõigi samalaadsete
punktide tähenduse.
Hankija seletuse järgi on Hankija pidanud vaidlusaluste punktidega Riigihanke eri osades
silmas seda, et pakkuja on kohustatud Hankijale üle andma mingi koguse nn garanteeritud
3 Vaidlustuskomisjon märgib, et enamiku Osade puhul on vaidlusalune punkt sõnastatud just sel viisil.
35 (37)
instrumentide komplekte, mille maksumus arvestatakse implantaatide hinda. Seega tähendab
tagamine, et instrumentide omandiõigus läheb Hankijale üle, ehk Hankija ostab koos
implantaatidega ka nende paigaldamiseks vajalikud instrumendid.
Vaidlustuskomisjon leiab, et kui Hankija eesmärk oli, et pakkujad peavad andma nõusoleku, et
müüvad Hankijale koos implantaatidega teatud arvu nende paigaldamiseks vajalikke
instrumente, tuleb seda ka selgesõnaliselt öelda. Sõna tagamine tähendus ei ole ei müümine ega
üleandmine. Sõna tagamine kasutamine sellises tähenduses, nagu Hankija annab sellele
vaidlustusmenetluses, on eksitav.
17.3. Eelnevast tulenevalt on Vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal tuleb Osade 1—14,
16—21 ja 23 TK tingimused, mis algavad sõnadega Pakkuja peab hankijale tagama
spetsiifiliste instrumentide komplektid [---] viia vastavusse õigusaktidest tulenevate nõuetega.
18. Viitega nõuete ebaselgusele vaidlustab Vaidlustaja Osade 1—23 TK tingimused, mis
algavad sõnadega Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse [---] ja Lisaks
garanteeritud instrumentide komplektidele [---].
Vaidlustuskomisjon mõistab vaidlustust nii, et Vaidlustaja peab selles punktis silmas Osade
1—23 p-ides „Üldised nõuded“ kehtestatud nõudeid, mis:
1) käsitlevad nn garanteeritud instrumentide komplektide arvu arvestamist, mis
tulenevad konkreetses Osas pakutavast. Punktide numeratsioon ja nõude sisu on eri Osades
mõnevõrra erinev. Nt Osas 1 - p 6.3 sõnastuses: Garanteeritud instrumentide komplektide arv
arvestatakse 1 komplekt/100 endoproteesi täiskomplekti kohta või Osas 23 - p 10.3 sõnastuses:
Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse 1 komplekt/100 naelakomplekti
kohta. Vaidlustuskomisjon märgib, et Osade 9, 14, 15, 21 ja 22 TK-s vaidlustatud punkti
sõnastusega analoogset punkti tegelikult ei ole;
2) käsitlevad Hankija õigust osta lisaks garanteeritud instrumentide komplektidele
täiendavalt instrumente või nende komplekte pakkumuses märgitud hindadega. Punktide
numeratsioon ja nõude sisu on eri Osades mõnevõrra erinev. Nt Osas 1 - p 6.8 sõnastuses: Lisaks
garanteeritud instrumentide komplektidele on hankijal õigus instrumente või komplekte ka
täiendavalt osta pakkumuses märgitud hindadega4 või Osa 7 - p 19.8 sõnastuses: Lisaks
hankijale tasuta garanteeritud komplektidele on hankijal õigus instrumente või komplekte ka
täiendavalt osta pakkumuses märgitud hindadega. Vaidlustuskomisjon märgib, et Osade 15 ja
22 TK-s vaidlustatud punktiga analoogset punkti tegelikult ei ole.
18.1. Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt: Osade 1—23 TK-de
tingimused, mis algavad sõnadega Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse
[---] ja Lisaks garanteeritud instrumentide komplektidele [---].
18.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Osades 1—8, 10—13, 16—20 ja 23 kehtestatud
nõue, mis puudutab seda, millest lähtuvalt määratakse nn garanteeritud instrumentide
komplektide arv ning Osades 1—14, 16—21 ja 23 kehtestatud tingimus, et lisaks garanteeritud
instrumentide komplektidele on Hankijal õigus instrumente või komplekte ka täiendavalt osta
pakkumuses märgitud hindadega, on ebaselged ning niiviisi vastuolus RHS § 3 p-is 1
kehtestatud riigihanke korraldamise põhimõttega5.
Hankija selgituse kohaselt garanteeritud instrumentide komplekti all mõeldakse vastavas osas
märgitud komplektide arvu, mille pakkuja peab Hankijale üle andma koos esimese tarnega.
Esiteks pole Hankija eeltoodud väide juba keeleliselt arusaadav – garanteeritud instrumentide
komplekti all ei ole võimalik mõelda vastavas osas märgitud komplektide arvu. Komplektid ei
4 Vaidlustuskomisjon märgib, et valdava enamiku Osade puhul on vaidlusalune punkt sõnastatud just sel viisil. 5 Instrumentide komplekti kohta on Hankija esitatud küsimus ka RHR-is (sõnumi ID: 972543), kuid ka sellele
küsimusele esitatud Hankija vastusest ei ole arusaadav, kuidas kavatseb Hankija käsitletavaid nõudeid praktikas
rakendada.
36 (37)
ole arv ja nende all ei saa mõista arvu. Samas ilmnevad juba selle Vaidlustaja väite pinnalt
niisugused vastuolud RHAD-i asjakohastes punktides, millest on ilmne, et Hankija kehtestatud
regulatsioon on ebaselge ning vastuoluline.
18.3. Vaidlustuskomisjon selgitab vastuolusid, mis esinevad seoses garanteeritud instrumentide
komplektide nõudega konkreetse näite pinnalt.
Osa 1 TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA) –
1500 kompl (500 aastas):
1) p 6.2 on sõnastatud: Pakkuja peab hankijale tagama spetsiifiliste instrumentide
komplektid, mille maksumus on arvutatud implantaatide osana (nn garanteeritud
instrumentide komplektid);
2) p 6.3 on sõnastatud: Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse 1
komplekt/100 endoproteesi täiskomplekti kohta;
3) p 6.4 on sõnastatud: Pakkuja peab koos esimese implantaatide tarnega hankijale üle
andma 3 garanteeritud instrumentide komplekti (maksumus arvestatud implantaatide
hinnas – p 6.2);
4) p 6.8 on sõnastatud: Lisaks garanteeritud instrumentide komplektidele on hankijal õigus
instrumente või komplekte ka täiendavalt osta pakkumuses märgitud hindadega.
Eeltoodud punktidest järeldub:
1) kuna Osa 1 esemeks on 1500 endoproteesi komplekti (500 aastas), siis p-ist 6.3
tulenevalt on garanteeritud instrumentide komplektide arv 15 (arvestus 1500/100=15);
2) kuna p-i 6.4 kohaselt peab pakkuja koos esimese implantaatide tarnega Hankijale üle
andma 3 garanteeritud instrumentide komplekti (15-st) on ilmne, et garanteeritud
instrumentide komplekti all ei saa mõelda vastavas osas märgitud komplektide arvu,
mille pakkuja peab Hankijale üle andma koos esimese tarnega, nagu on Hankija öelnud
eeltoodud selgituses, vaid 15 instrumentide komplekti, mille hulk on saadud vastavalt
p-ile 6.3. Kui käsitleda garanteeritud instrumentide komplektidena üksnes p-is 6.4
nimetatud 3 komplekti, oleks p 6.3 sellega vastuolus ning p 6.2 sisutu;
3) p-i 6.2 kohaselt peab garanteeritud instrumentide komplektide maksumus olema
arvutatud implantaatide osana, p-i 6.4 kohaselt peab 3 garanteeritud instrumentide
komplekti maksumus olema arvestatud implantaatide hinnas – p 6.2. Kuigi Hankija
on kasutanud erinevat sõnastust (p-is 6.2 on see täiesti ebaõnnestunud, kuna maksumust
ei saa arvutada implantaatide osana), on ilmne, et Hankija on püüdnud siduda p-i 6.4
p-iga 6.2. Kui oleks õige väide, et garanteeritud instrumentide komplektid on üksnes
p-is 6.4 nimetatud, puuduks vajadus viitele p-ile 6.2, kuna p 6.4 ütleb ise, et esimese
implantaatide tarnega hankijale üle antava 3 garanteeritud instrumentide komplekti
maksumus peab olema arvestatud implantaatide hinnas;
4) tuvastades eeltoodust, et garanteeritud instrumentide komplektideks on p-i 6.3 alusel
arvestatud hulk komplekte (15), jääb arusaamatuks millal peaks pakkujale üle andma
ülejäänud 12 komplekti, peale nende 3, mis tuleb üle p-i 6.4 kohaselt üle anda koos
esimese tarnega. Kui oleks õige Hankija selgitus sõna tagama6 kohta, lähevad need ju
Hankija omandusse ning pakkujad peavad arvestama nende maksumused implantaatide
osana (implantaatide hinda?);
5) p-i 6.8 kohaselt on hankijal lisaks 15-le garanteeritud instrumentide komplektile õigus
instrumente või komplekte ka täiendavalt osta pakkumuses märgitud hindadega. See
punkt on arusaamatu, kuna vastavalt p-idele 6.2 ja 6.4 peab garanteeritud instrumentide
komplektide maksumus olema arvestatud implantaatide hinnas. Seega ei saagi
pakkumuses eraldi instrumentide või instrumentide komplektide hinda olla.
Arusaamatuks jääb, kas selline hind tuleks näidata RHAD dokumendis Lisa 24 ridadel
Operatsioonikomplekt või Instrumendid. Samas ei ole kõikide Osade (nt käsitletav Osa
1) puhul sellist rida olemas.
6 Vt käesoleva otsuse p-id 17-17.3.
37 (37)
18.4. Eelnevast tulenevalt on Vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal tuleb viia
õigusaktidega kooskõlla Osades 1—8, 10—13, 16—20 ja 23 kehtestatud nõue, mis algab
sõnadega Garanteeritud instrumentide komplektide arv arvestatakse [---] ning puudutab seda,
millest lähtuvalt määratakse nn garanteeritud instrumentide komplektide arv ning Osades 1—
14, 16—21 ning 23 kehtestatud nõue, mis algab sõnadega Lisaks garanteeritud instrumentide
komplektidele [---], selle kohta, et lisaks nn garanteeritud instrumentide komplektidele on
Hankijal õigus instrumente või komplekte ka täiendavalt osta pakkumuses märgitud hindadega
19. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega,
kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8.
19.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma menetluskulude väljamõistmiseks
Hankijalt. Vaidlustaja menetluskuluks on lepinguliste esindajate kulud 21,3 töötunni ulatuses,
summas 4480 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot.
Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustusasi on tavapärasest oluliselt mahukam ning keerukam,
mistõttu Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
Hankijalt tuleb need välja mõista vastavalt vaidlustuse rahuldamise proportsioonile, sh
arvestades vaidlustuse osalist läbi vaatamata jätmist ja põhjendatuks tunnistamist.
19.2. Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et
vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid
hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades.
Arvestades Vaidlustaja erinevate nõuete sisulist osakaalu, mahtu ja raskusastet, hindab
vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 50%7. Seega RHS § 198 lg 2
alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 50% tasutud riigilõivust (1280
eurot), so 640 eurot ja 50% Vaidlustaja menetluskuludest, so 2240 eurot.
19.3. Hankija kulud jäävad tema kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivistik
7 Vaidlustuskomisjon arvestab seejuures vaidlustuse läbivaatamata jätmist Lisa 24 Pakkumuse maksumus p-i 2.3
osas RHS § 192 lg 3 p-i 5 alusel (RHS § 198 lg 51) ja vaidlustuse osalist põhjendatuks tunnistamist Hankija poolt
RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel (vt käesoleva otsuse resolutsioon, p 2).
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus pöördumisele | 30.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-16 🔒 | Väljaminev kiri | ram | Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja |
Kohtudokumentide edastamine kohtuasjas nr 3-25-2471 | 30.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-15 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja |
Otsuse aja muutmise teade | 15.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-13 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Otsuse aja muutmine | 10.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-12 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Hankija täiendav seisukoht | 02.07.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-11 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri | 27.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-144/175-10 🔒 | Sissetulev kiri | ram | OneMed OÜ |
Hankija täpsustused | 20.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-144/175-9 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Vaidlustaja taotlus | 19.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-7 🔒 | Sissetulev kiri | ram | OneMed OÜ |
VAKO vastus vaidlustaja taotlusele | 19.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-8 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Otsus riigihanke peatamise taotlusele | 18.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-5 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Kirjaliku menetluse teade | 18.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-6 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Hankija seisukoht | 17.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-4 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Hankija vastus peatamise taotlusele | 13.06.2025 | 3 | 12.2-10/25-144/175-3 🔒 | Sissetulev kiri | ram | Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Vaidlustuse esitamise teade | 12.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-2 🔒 | Väljaminev kiri | ram | OneMed OÜ , Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum |
Vaidlustus | 12.06.2025 | 1 | 12.2-10/25-144/175-1 🔒 | Sissetulev kiri | ram | OneMed OÜ |