Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.5-4/3237-1 |
Registreeritud | 11.07.2025 |
Sünkroonitud | 17.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 12.5-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | AS Eesti Energia |
Saabumis/saatmisviis | AS Eesti Energia |
Vastutaja | Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EESTI ENERGIA AS
Registrikood 10421629
Asukoht ja aadress Lelle tn 22, 11318 Tallinn, Harju maakond
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
Otsus on vastu võetud ainuaktsionäri poolt 11.07.2025
Eesti Energia AS („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100%
kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel
teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia
Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi
valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS)
§ 5 lg 5 ja peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7 alusel esindab rahandusminister Jürgen
Ligi.
Lähtudes ÄS §-st 305, mis sätestab, et kui aktsiaseltsil on üks aktsionär, võib otsuseid vastu
võtta järgimata äriseadustiku §-des 291, 293-297 ja 304 sätestatut, võttis Ainuaktsionär vastu
järgmise otsuse:
kehtestada Eesti Energia AS-le omaniku ootused otsusele lisatud sõnastuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
Omaniku ootused Eesti Energia AS-le
Omaniku ootused Eesti Energia AS-ile
Riigi osalemise põhjused Eesti Energia AS-is
Eesti heaolu üks olulisi tagajaid on energiamajandus, mis panustab turupõhise energiavarustuse ja -
hinnaga riigi majanduse konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab
osalust Eesti Energia AS-is, et tagada omanikutulu ja majanduse jätkusuutlikkust toetav
energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.
Strateegilised eesmärgid
Riigi kui omaniku üldised ootused:
kasvatada energeetika ja seotud tegevusvaldkondades ettevõtte väärtust ning teenida stabiilset
dividenditulu;
liikuda strateegias puhta majanduse suunas, kus konkurentsieelise annavad keskkonnasõbralik
tootmine, energiatõhusus ja energiakasutuse juhtimine, maavarade ja taastuvate ressursside
suurem väärindamine ning teisese toorme ringlussevõtt, eelistades lahendusi, mis võimaldavad
üle minna madala- ja nullheitega energiaallikatele;
vähendada järjepidevalt tootmisportfelli CO2-emissiooni toodanguühiku kohta, püsides või
ületades riiklikku CO2-emissiooni vähendamise trajektoori;
jõuda aastaks 2050 puhta tööstuseni, mille tootmisprotsessidest otsest kasvuhoonegaaside
emissiooni ei tulene.
tagada elutähtsate teenuste toimepidevus;
taaskasutada tekkivast aherainest 100% ning suurendada järjepidevalt muude jäätmete, sh juba
ladestatud tootmisjäätmete, ringlussevõttu;
järgida vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning vältida ärisuhteid Venemaa Föderatsiooni
ja Valgevene Vabariigiga;
panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse ning teha siseriiklikku ja rahvusvahelist
koostööd innovaatiliste lahenduste hankimiseks.
Valdkonnapõhised ootused:
Eesti Energia AS kui oluline elektrituru osaline:
o tagab konkurentsivõimelise ja mitmekesise elektritootmisportfelli sünergias kaasuva
tööstusega;
o tagab turupõhiselt 2026. aasta lõpuni juhitava elektritootmisvõimekuse Eestis vähemalt 1000
MW, säilitades 1. novembrist 28. veebruarini külmas reservis võimsusi vähemalt 900 MW ja
1. märtsist 31. oktoobrini vähemalt 600 MW;
o omab 2027. aastast turupõhist Eesti-sisest juhitavat elektritootmisvõimekust;
o suurendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu;
o arendab tarbimise juhtimise lahendusi ja võimekust.
Eesti Energia AS seab jaotusvõrgu tütarühingu omanikuna eesmärgiks:
o haldab jaotusvõrku, et tagada tarbijate jaoks konkurentsivõimeline hind kooskõlas riikliku
arengukavaga;
o parandada jaotusvõrgu toimimist ja töökindlust, et viia 2035. aastaks võrgu SAIDI väärtus
kooskõlla riikliku arengukavaga;
o parandada uute taastuvenergia tootmisseadmete liitumisvõimalusi;
o eelistada täiendavatele võrguinvesteeringutele paindlikkuslahendusi;
o koostöös teiste võrguettevõtjatega leida investeeringute tegemisel ühiskonnale kulutõhusaid
lahendusi.
Eesti Energia AS kui AS Narva Soojusvõrgu omanik:
o haldab soojusvõrke ja kujundab tootmisportfelli, et pakkuda tarbijatele taskukohast soojuse
lõpphinda.
Finantseesmärgid
Strateegiliste eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust toetavad:
Kasumlikkus – äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnase tegevusala ettevõtjate
tootlusega. Investeerimisotsustes lähtutakse omaniku ootuste kinnitamisest alates omakapitali
hinnast 7,0% ning tagatakse iga-aastaselt omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta
keskmise omakapitali hinna tasemel.
Investeerimispoliitika – investeeringute eel hinnatakse põhjalikult riske ja reeglina
finantseeritakse investeeringuid äriühingu põhitegevuse rahavoogude, võõrkapitali, sh avalikult
kaubeldavate võlakirjade ja otstarbekuse korral ka erakapitali kaasabil.
Riskijuhtimine – majandustegevuse kavandamisel lähtutakse optimaalsest riskitasemest ja
kapitalistruktuurist. Tagada:
o optimaalne omakapitali ja varade suhe 50-55%;
o netovõla suhe EBITDA-sse igal ajahetkel vähem kui 4,5.
Tegevusvaldkondade sõltumatus – kõik valdkonnad peavad olema kontsernis iseseisvalt
mõõdetavad ja tasuvad.
Dividendipoliitika – tagatakse stabiilne ja ajas kasvav omanikutulu. Ootuspäraseks dividendiks
on viie aasta keskmisena 50-100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist,
võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust.