| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/1878-1 |
| Registreeritud | 16.07.2025 |
| Sünkroonitud | 17.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Massööride Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Massööride Liit |
| Vastutaja | Katrin Kivisild (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere õhtust!
Edastan Teile pöördumise, mille saatsime 28.05.2025 neljale inimesele, kuid ei ole senini vastust saanud. Pöördumise leiate manusest.
Parimate soovidega
Gerlin Maripuu
Asjaajaja
Eesti Massööride Liit
53494453
From: Eesti Massööride Liit
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:11 PM
To: [email protected]
Subject: Eesti Massööride Liidu pöördumine
From: Eesti Massööride Liit
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:11 PM
Subject: Eesti Massööride Liidu pöördumine
From: Eesti Massööride Liit
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:11 PM
Subject: Eesti Massööride Liidu pöördumine
From: Eesti Massööride Liit
Sent: Wednesday, May 28, 2025 3:11 PM
Subject: Eesti Massööride Liidu pöördumine
Lugupeetud….
Käesolevaga esitan Teile Eesti Massööride Liidu pöördumise seoses massööride rolli, kvalifikatsiooni ja kaasamisega Eesti tervishoiusüsteemi. Palun leidke pöördumine manusest.
Lugupidamisega
Gerlin Maripuu
Asjaajaja
Eesti Massööride Liit
53494453
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
/ kuupäev sisaldub digiallkirjas /
PÖÖRDUMINE
Eesti Massööride Liit (EML) pöördub Teie poole sügava murega, mis puudutab massööride
rolli, kvalifikatsiooni ja kaasamist Eesti tervishoiusüsteemi. Massaaž on juba pikemat aega
kandnud suurt rolli tervishoiuteenuse osutamisel. Paraku ei ole tänaseni reguleeritud
massööride tegevust seaduse tasandil, mis kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele.
Soovime käesoleva pöördumisega anda ülevaate valdkondlikust olukorrast ja tuua esile
vajaduse muudatuste järele, mis puudutavad massööride tegevuse regulatsiooni ja rolli
tervishoiusüsteemis.
Eestis on massööride kutsesüsteemi arendatud riiklikul tasandil alates 2001. aastast, mil
koostöös erinevate partneritega loodi esimene kutsestandard. Kutsestandardid on olnud aluseks
kutsehariduse õppekavadele ning loonud selge raamistiku erialaseks ettevalmistuseks ja
kutsetunnistuste väljastamiseks. EML on kogu oma tegevusaja jooksul olnud seisukohal, et
selline riiklikult korraldatud ja sisuliselt välja töötatud süsteem vajaks ka vastavat õiguslikku
kinnitust — eelkõige seetõttu, et massööride töö puudutab vahetult inimeste tervist.
Kahjuks ei ole massööride kutset ega nende tegevust seni reguleeritud ei tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses ega muudes seotud õigusaktides. See tähendab, et Eestis võib
massaažiteenust osutada ka inimene, kellel puudub vastav ettevalmistus, kutsetunnistus või
pädevus. Samal ajal on kutsehariduse tasemel massööride ettevalmistus Eestis kestnud
järjepidevalt üle 20 aasta, mille jooksul on loodud ka mitmetasandilised
spetsialiseerumisvõimalused, näiteks spordimassaaži, ravimassaaži ja laste massaaži suunal.
Juhime tähelepanu, et kohase väljaõppeta “massöör” kujutab endast olulist ohtu inimese
tervisele. EML-ni on korduvalt jõudnud kaebused, kuidas ilma kutsetunnistuseta tegutsevate
isikute osutatud massaažiteenused on põhjustanud klientidele tervisekahjustusi, sealhulgas
lihas- ja liigesevalusid, krooniliste seisundite ägenemisi ning psühholoogilist ebamugavust.
Sellised juhtumid kahjustavad mitte ainult kliendi tervist ja heaolu, vaid kogu valdkonna
usaldusväärsust.
EML peab oluliseks, et teenust osutaksid üksnes spetsialistid, kellel on tõendatud pädevus ning
kes tegutsevad kutse-eetika ja professionaalsete standardite alusel. Seetõttu oleme sõlminud
kokkuleppe näiteks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatusega, mille tulemusel töötervishoiu
arstid suunavad oma patsiente üksnes kutsetunnistusega massööri juurde.
Eelkirjeldatud mure arvestades pidas EML märkimisväärseks sammuks 2023. aasta lõpus
Sotsiaalministeeriumi algatatud arutelu uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise
üle ning saatis 29. jaanuaril 2024 ministeeriumile oma seisukohad. Meie ettepanekute eesmärk
oli tõsta esile vajadust käsitleda massööride tegevust selge ja üheselt mõistetava osana
tervishoiuteenuste kogumisüsteemist. Tõime esile ka võimalused, kuidas massööride
kaasamine saaks toetada ennetustööd, tervisedendust ja tööalast heaolu – valdkondi, mille
olulisust on rõhutanud ka riigi enda strateegilised arengukavad.
Paraku peame nentima, et meie ettepanekutele ei järgnenud sisulist tagasisidet ning massööride
tegevus ei ole leidnud käsitlust ka seaduse kehtivas versioonis, mis jõustus 1. jaanuaril 2025.
Samas näitavad Tervisekassa ja ministeeriumi andmed, et TTO-de juures töötab ligi 180
massööri. Hetkel puudub nende töö jaoks igasugune õiguslik määratlus või kutsestandardile
viitav nõue. See olukord loob ebavõrdsed tingimused nii massööridele endile kui ka
tööandjatele ja teenuse tarbijatele.
Lisaks põhjustab segadust maksupoliitiline käsitlus: Rahandusministeeriumi suunistel avaldati
Maksu- ja Tolliameti kodulehel info, et tööandjad võivad osta töötajatele massaažiteenust ka
ilma, et teenuse osutajal oleks mingit kutset või ettevalmistust. Selline lähenemine on vastuolus
seni kehtinud praktikatega, kus töötervishoiuarstid on soovitanud teenust osutada üksnes
kutsetunnistusega spetsialistil. Samal ajal nõuab ravikindlustussüsteem mitmetel juhtudel kutse
olemasolu, mistõttu tekib õiguspoliitiline vastuolu ja määramatus.
EML on seisukohal, et:
• Kutsestandardile vastava kutsetunnistuse nõue peaks kehtima kõigile Eestis
tegutsevatele massööridele, sarnaselt teistele tervisevaldkonna spetsialistidele;
• Tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja töötervishoidu reguleerivaid akte tuleks
täiendada selliselt, et need toetaksid kvalifitseeritud massööride osalemist
ennetustegevuses, raviplaanide täiendamises ning tööalase heaolu toetuses;
• Juba uute regulatsioonide kujundamise etapis tuleks luua selged osalusplatvormid ja
koostöömehhanismid, et massööride esindusorganisatsioonid saaksid anda sisendi ning
osaleda süsteemi kujundamises.
Teeme ettepaneku koondada eelnevalt käsitletu probleemide lahendamiseks vastava eriala
spetsialistid ning asuda üheskoos lahendusi välja töötama. EML soovib jätkata sisulist dialoogi
ministeeriumiga ning pakub omalt poolt kaasa teadmised, kogemused ja praktilise koostöö.
Oleme valmis kohtuma ja arutama võimalikke lahendusi, mis oleksid kooskõlas nii kutsealase
kvaliteedi tagamise kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutliku arendamise eesmärkidega.
Lugupidamisega
Martin Ilves
Eesti Massööride Liidu juhatuse liige
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
/ kuupäev sisaldub digiallkirjas /
PÖÖRDUMINE
Eesti Massööride Liit (EML) pöördub Teie poole sügava murega, mis puudutab massööride
rolli, kvalifikatsiooni ja kaasamist Eesti tervishoiusüsteemi. Massaaž on juba pikemat aega
kandnud suurt rolli tervishoiuteenuse osutamisel. Paraku ei ole tänaseni reguleeritud
massööride tegevust seaduse tasandil, mis kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele.
Soovime käesoleva pöördumisega anda ülevaate valdkondlikust olukorrast ja tuua esile
vajaduse muudatuste järele, mis puudutavad massööride tegevuse regulatsiooni ja rolli
tervishoiusüsteemis.
Eestis on massööride kutsesüsteemi arendatud riiklikul tasandil alates 2001. aastast, mil
koostöös erinevate partneritega loodi esimene kutsestandard. Kutsestandardid on olnud aluseks
kutsehariduse õppekavadele ning loonud selge raamistiku erialaseks ettevalmistuseks ja
kutsetunnistuste väljastamiseks. EML on kogu oma tegevusaja jooksul olnud seisukohal, et
selline riiklikult korraldatud ja sisuliselt välja töötatud süsteem vajaks ka vastavat õiguslikku
kinnitust — eelkõige seetõttu, et massööride töö puudutab vahetult inimeste tervist.
Kahjuks ei ole massööride kutset ega nende tegevust seni reguleeritud ei tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses ega muudes seotud õigusaktides. See tähendab, et Eestis võib
massaažiteenust osutada ka inimene, kellel puudub vastav ettevalmistus, kutsetunnistus või
pädevus. Samal ajal on kutsehariduse tasemel massööride ettevalmistus Eestis kestnud
järjepidevalt üle 20 aasta, mille jooksul on loodud ka mitmetasandilised
spetsialiseerumisvõimalused, näiteks spordimassaaži, ravimassaaži ja laste massaaži suunal.
Juhime tähelepanu, et kohase väljaõppeta “massöör” kujutab endast olulist ohtu inimese
tervisele. EML-ni on korduvalt jõudnud kaebused, kuidas ilma kutsetunnistuseta tegutsevate
isikute osutatud massaažiteenused on põhjustanud klientidele tervisekahjustusi, sealhulgas
lihas- ja liigesevalusid, krooniliste seisundite ägenemisi ning psühholoogilist ebamugavust.
Sellised juhtumid kahjustavad mitte ainult kliendi tervist ja heaolu, vaid kogu valdkonna
usaldusväärsust.
EML peab oluliseks, et teenust osutaksid üksnes spetsialistid, kellel on tõendatud pädevus ning
kes tegutsevad kutse-eetika ja professionaalsete standardite alusel. Seetõttu oleme sõlminud
kokkuleppe näiteks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatusega, mille tulemusel töötervishoiu
arstid suunavad oma patsiente üksnes kutsetunnistusega massööri juurde.
Eelkirjeldatud mure arvestades pidas EML märkimisväärseks sammuks 2023. aasta lõpus
Sotsiaalministeeriumi algatatud arutelu uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise
üle ning saatis 29. jaanuaril 2024 ministeeriumile oma seisukohad. Meie ettepanekute eesmärk
oli tõsta esile vajadust käsitleda massööride tegevust selge ja üheselt mõistetava osana
tervishoiuteenuste kogumisüsteemist. Tõime esile ka võimalused, kuidas massööride
kaasamine saaks toetada ennetustööd, tervisedendust ja tööalast heaolu – valdkondi, mille
olulisust on rõhutanud ka riigi enda strateegilised arengukavad.
Paraku peame nentima, et meie ettepanekutele ei järgnenud sisulist tagasisidet ning massööride
tegevus ei ole leidnud käsitlust ka seaduse kehtivas versioonis, mis jõustus 1. jaanuaril 2025.
Samas näitavad Tervisekassa ja ministeeriumi andmed, et TTO-de juures töötab ligi 180
massööri. Hetkel puudub nende töö jaoks igasugune õiguslik määratlus või kutsestandardile
viitav nõue. See olukord loob ebavõrdsed tingimused nii massööridele endile kui ka
tööandjatele ja teenuse tarbijatele.
Lisaks põhjustab segadust maksupoliitiline käsitlus: Rahandusministeeriumi suunistel avaldati
Maksu- ja Tolliameti kodulehel info, et tööandjad võivad osta töötajatele massaažiteenust ka
ilma, et teenuse osutajal oleks mingit kutset või ettevalmistust. Selline lähenemine on vastuolus
seni kehtinud praktikatega, kus töötervishoiuarstid on soovitanud teenust osutada üksnes
kutsetunnistusega spetsialistil. Samal ajal nõuab ravikindlustussüsteem mitmetel juhtudel kutse
olemasolu, mistõttu tekib õiguspoliitiline vastuolu ja määramatus.
EML on seisukohal, et:
• Kutsestandardile vastava kutsetunnistuse nõue peaks kehtima kõigile Eestis
tegutsevatele massööridele, sarnaselt teistele tervisevaldkonna spetsialistidele;
• Tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja töötervishoidu reguleerivaid akte tuleks
täiendada selliselt, et need toetaksid kvalifitseeritud massööride osalemist
ennetustegevuses, raviplaanide täiendamises ning tööalase heaolu toetuses;
• Juba uute regulatsioonide kujundamise etapis tuleks luua selged osalusplatvormid ja
koostöömehhanismid, et massööride esindusorganisatsioonid saaksid anda sisendi ning
osaleda süsteemi kujundamises.
Teeme ettepaneku koondada eelnevalt käsitletu probleemide lahendamiseks vastava eriala
spetsialistid ning asuda üheskoos lahendusi välja töötama. EML soovib jätkata sisulist dialoogi
ministeeriumiga ning pakub omalt poolt kaasa teadmised, kogemused ja praktilise koostöö.
Oleme valmis kohtuma ja arutama võimalikke lahendusi, mis oleksid kooskõlas nii kutsealase
kvaliteedi tagamise kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutliku arendamise eesmärkidega.
Lugupidamisega
Martin Ilves
Eesti Massööride Liidu juhatuse liige