Järelevalve akt

Räpina Vallavalitsus [email protected] Kooli 1, Räpina 64504

JÄRELEVALVE AKT

16.07.2025 nr 5.1-3/12529-4

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja

lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Räpina Vallavalitsuse lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse (LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö korraldamiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Räpina Vallavalitsus (registrikood 75025503), aadress Kooli

1, Räpina linn, Räpina vald, 64504, Põlvamaa. Kontaktandmed: telefon +372 799 9500, e- post [email protected].

1.4. Paikvaatluse aeg: 20.05.2025 kell 9.30-12.00

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Aasa Harjak ja peaspetsialist Monika Aun.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, kirjalik küsitlemine, intervjuu,

dokumentide ja STAR andmete analüüs.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid sotsiaalhoolekandespetsialist (osakonna juhataja) Katrin Taimre ja lastekaitsespetsialist Kersti Kittus.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Räpina Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1 LasteKS § 20 lõige 3, mille kohaselt lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa

väljastaja on kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul on käesolevas lõikes

2

sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud. Lapsega töötava isiku käesoleva seaduse nõuetele vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 2023. aasta 1.jaanuarist. Räpina Vallavalitsus ei ole kontrollinud teenistuses oleval lastekaitsetöötajal LasteKS § 20 lõikes 1 ja 2 sätestatud piirangute puudumist, vaid seda tegi teenistusse asumisel lastekaitsespetsialist ise.

2.2 LasteKS § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbritega 25276494989 hinnanud lapse abivajadust enne meetme kohaldamist.

2.3 LasteKS § 29 lõiget 31, mille kohaselt kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest,

keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega.

Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetluses viitenumbritega 24272697360 teinud 10 päeva jooksul MARAC võrgustikutöö kohtumise kutse saamisest STARis juhtumimenetluse algatamise otsust.

2.4 LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24274724184, 24274298920, 2527643402, 25275610004, 25276494989 ja 24272697360 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist.

2.5 SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kanda STARi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta. Lastekaitsetöötajad ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbriga 25275610004 kandnud abivajava lapse juhtumiga seotud toiminguid STARi.

SKA tuvastas LasteKSis ja SHSis sätestatud nõuete täitmisel puudusi kõige enam LasteKS § 29 lõikes 3 nõude täitmisel. Vaatamata puudustele on lastekaitsetöötaja teinud juhtumites aktiivset juhtumikorralduslikku tööd ning lastele on võimaldatud vajalik abi ja tugi. Arvestades, et Räpina Vallavalitsus on tutvunud edastatud juhtumite menetlemise analüüsiga nr 5.1-3/12529-2 ning lastekaitsetöötaja oskab edaspidises juhtumitöös puuduseid vältida, lõpetab SKA haldusmenetluse. III JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE 3.1 Räpina valla üldandmed ja lastekaitsetöö korraldus Räpina haldusterritooriumil elab 14.05.2025 seisuga 904 alla 19-aastast last. Räpina Vallavalitsus on määratud eestkostjaks üheksale lapsele.

3

Lastekaitse valdkonda juhib sotsiaalhoolekandespetsialist ja vallas töötab üks lastekaitsespetsialist, kes asus teenistusse alates 13.05.2024. Struktuuris on planeeritud veel ühe lastekaitsetöötaja ametikoht, kuid senini ei ole leitud sobivat ja nõuetele vastavat kandidaati. Läbi on viidud mitmed konkursid (viimane 28.04.2025). Olukorrast tingituna tuleb lastekaitsespetsialistil tegeleda kõigi lastekaitse tööd hõlmavate ülesannetega (sh toetuste määramisega), kaasates vajadusel noorte heaolu spetsialisti ja piirkondades töötavate sotsiaaltööspetsialiste.

Räpina valla sotsiaalhoolekandespetsialisti vastustest selgub, et lastekaitsetöötajale LasteKS § s 20 sätestatud piirangute puudumist on küsitud lastekaitsespetsialistilt endalt kui ta asus teenistusse ning nõutakse taas kui aasta on möödas temalt piirangute puudumise väljavõtet. Järelevalve vestluses 05.06.2025 juhiti tähelepanu, et Räpina Vallavalitsus peab ise kontrollima vähemalt kord aastas LasteKSs §20 sätestatud piirangute puudumist oma asutuse kõikide lastega töötavate teenistujatel, mitte nõudma seda teenistujatelt.

Lastekaitsetöötajal võimaldatakse osaleda koolitustel/infopäevadel kokkuleppeliselt valdkonnajuhiga, prioriteedid koolituste teemadele seab lastekaitsespetsialist ise või toimuvad need valdkonnajuhi ettepanekul (esmalt sellised valdkonnad, mis on kasutusel/aktuaalsed igapäevaselt). Lastekaitsespetsialistil võimaldatakse osalemist tasulistel koolitustel. Supervisioonil/kovisioonil osalemine on pigem kohustuslik. Räpina Vallavalitsuse kodulehel on kajastatud (erinevates akendes) info lapse ja perede toetamise võimalustest. Lisaks leiab infot Räpina valla kodulehelt ja valla lehes.

3.2 Järelevalve menetlus

Järelevalve lastekaitsetöö üle algatati 06.05.2025. Järelevalve teostamisel kontrolliti lastekaitsetöö korraldamise vastavust õigusaktidele ning hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumeid. Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele küsimustele vastasid sotsiaalosakonna juht ja lastekaitsetöötaja. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2024/2025 ning laste õiguste ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti ülevaade lastekaitse tööprotsessidest hooldus- ja/või suhtlusõigusega seotud juhtumite vaates ning temaatikaga seotud koostööpartneritest/võrgustikuliikmetest.

Paikvaatlus ja vestlus lastekaitsetöötajaga toimus 20.05.2025 Räpina Vallavalitsuses. Sotsiaalhoolekandespetsialistiga toimus veebikohtumine 05.06.2025.

Järelevalve raames küsiti tagasisidet koostööpartneritelt, küsimustele vastasid seitse võrgustikuliiget, kes hindasid kümne punkti süsteemis koostööd Räpina Vallavalitsusega kokkuvõttes 6,9-le punktile. Koostööpartnerite vastuste analüüsist selgub, et koostöö valla lastekaitsespetsialistiga toimub regulaarselt ja süsteemselt, peamiselt iganädalaste telefonikõnede kaudu. Vajadusel korraldatakse ühiseid kohtumisi ja viiakse läbi juhtumipõhiselt ühiseid kodukülastusi. Koostööd on hinnatud enamasti sujuvaks, kuid ajafaktor ja raskused ühise aja leidmisel on puudusena/takistusena välja toodud. Seega on oluline vältida ajapuudusest tingitud viivitusi. Mõnel juhul on hinnatud omavahelist koostööd madalalt (2 palli), mis viitab ebastabiilsusele ja ebaühtlusele koostöösuhetes. Lastekaitsespetsialisti töökoormust hindavad koostööpartnerid liiga kõrgeks, kui vaatamata sellele on välja kujunemas usaldusväärne ja tõhus/operatiivne suhtlus, märgatud on lastekaitsespetsialisti pühendumist, reageerimist laste abivajadusele ja sihipärast sekkumist.

4

Parendusettepanekuna tuuakse välja, et koostöö teiste võrgustikuliikmetega peaks olema süsteemsem ja sagedasem, et tagada järjepidevus ja läbipaistvus sh keerulisemate juhtumite lahendamisel. Tähelepanu tuleb pöörata ka ennetustööle. Personali voolavuse ja lastekaitsetöötajate sage vahetumine põhjustab tihti koostöö katkemist ning juhtumikorralduses jääb vajaka järjepidevus. Ootustena on välja toodud teiste võrgustikuliikmete/tugispetsialistide (sotsiaalpedagoogi, lastehoiu töötaja) kaasamist, koostöökohtumiste korraldamist regulaarselt, et olla ühises infoväljas, vähendada killustatust ja vältida möödarääkimisi (soovitus jätkata ringkäikudega sh kaasata võrgustikku lastehoid). Pöörata tähelepanu uute töötajate sujuvamaks sisseelamiseks, vajalik on mentorluse tagamine ja juhendamine töös olevate juhtumite üleandmisel. 3.3 Paikvaatluse ja küsitluse kokkuvõte Räpina haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024/2025 aastal on laste vaimne tervis- selle hoidmine ja parandamine, suhtlus- ja hooldusõigusega seotud küsimused, koolikohustuse mittetäitmine, lähisuhtevägivald (sh peresisene/väline), töö lapse lähi- ja tugivõrgustikuga (pere, lasteaiad, koolid, asenduskodud). Räpina valla poolt on 2022 aastal lapsevanematele loodud võimalus osaleda vanemluskoolitusel: „Imelised Aastad“, kuid osalejate vähesuse tõttu ei ole seda enam korraldatud. Aastal 2023 on lapsevanematele korraldatud vaimse tervise toetamiseks MTÜ Vaikuseminutid koolitust ning alates 2022 märtsis on sõlmitud koostööleping SOS Lasteküla Eesti Ühinguga Peretugevdusprogrammis osalemiseks kuni käesoleva ajani. Peredele ja lastele pakutakse lastekaitsespetsialistiga vestlust/nõustamist, perelepitusteenusele, vaimse õeteenusele suunamist, perearsti suunamisel psühholoogilist teenust, lisaks kooli psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi nõustamisteenust. Räpina vallas on aastatel 2022-2025 tegeletud 15 hooldus– ja/või suhtlusõiguse juhtumiga. Omavalitsus ei ole teinud LasteKS § 40 lõike 2 sättest tulenevalt ettekirjutust, kuna vesteldes vanematega on nad suunatud vastavate spetsialistide juurde (nt perelepitaja, psühholoogi juurde). On juhtumeid, kus vanemad ise lepivad kokku suhtlusõiguse reguleerimisel, aga on ka juhtumeid, kus vaidlused jõuavad kohtusse ja omavalitsusel tuleb esitada oma arvamus. Alates 2022. a on Räpna vallal SOS Lasteküla Eesti Ühinguga peretugevdusprogrammis osalemiseks leping ning suurema abivajadusega peredele suunatakse peretugevdustöötajaga koostööle, ennetamaks laste eemaldamist perest või vanemate hooldusõiguse peatamist/ära võtmist. Sotsiaalhoolekande osakonna juhi sõnul tuntakse puudust laste toetamiseks mõeldud teenustest, ideaalis võiksid lapsed ja nende vanemad saada teenuseid (nt psühholoog, erinevad nõustamised, rehabilitatsioonimeeskond, vanemluse toetamine, ennetustöörühmad, toitumisnõustamine jne) ühest ja samast kohast, mis võiks olla nt maakonnakeskne. Iga omavalitsus ei suuda tagada vajaminevaid spetsialiste, lisaks pole see majanduslikult mõeldav, ent maakonnapõhiselt on see võimaik. Murekohana toob välja teenuseosutajate kaugus, teenuste pikad ootejärjekorrad ja transpordiküsimused. Valdkonna juhi hinnangul on lastekaitsespetsialisti tegevuse ampluaa väga suur ning nõuded kõrged. Sagedasti ülesannete rohkuses pole võimalik tegeleda sisulise tööga vaid pigem nn tulekahjude kustutamisega, reageerida operatiivselt ettearvamatutes olukordades, teha sissekandeid STARi, hoida ennast pädevana, ja teha koostööd koostööpartneritega. Lastekaitsetöötaja tööle esitatakse küll kõrgeid nõudeid riiklikult, ent KOV vaates riiklikult reguleeritud teenused ei vasta sagedasti laste/vanemate vajadustele. Riiklikult võiksid olla reguleeritud teenused, mida lapsed/pered operatiivselt vajavad ja KOV-id neile korraldama peavad, hetkel on suurimaks takistuseks pikad järjekorrad. Lastekaitsetöötajad ootavad motiveerivamat töötasu, mis aga ei jõua kahjuks tööle esitatavatele nõuetele järele. Probleemiks on lastekaitsetöötajate kiire läbipõlemine, samas peale ülikooli lõpetamist jõutakse tegelikkuseni,

5

mida see valdkond endast kujutab ning nooremad lastekaitsetöötajad loobuvad sellest tööst ning valivad mõne nende jaoks atraktiivsema tegevuse. Lisaks toob juht välja, et maapiirkondades, kus on spetsialistide puudus, napib ka lastekaitsetöötajaid ning antud ametikoht ei ole atraktiivne. 3.4 Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve menetluses analüüsiti STARi kantud juhtumite viitenumbritega 24272697360, 24274724184, 25275610004, 24274298920, 2527643402 ja 25276494989 menetlemist. SKA võimaldas lastekaitsetöötajal järelevalvemenetluse ajal kanda STARi menetlustesse teave tehtud, kuid seni sisse kandmata jäänud toimingute kohta. Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs edastati Räpina Vallavalitsusele 15.07.2025 (nr 5.1- 3/12529-2, registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta). IV TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 4.1.1 LasteKS § 20 lõige 3, mille kohaselt lapsega töötamist võimaldav isik või vastava

tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul on käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud. Lapsega töötava isiku käesoleva seaduse nõuetele vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 2023. aasta 1.jaanuarist.

4.1.2 Järelevalves analüüsiti kuus menetlust ning neis kõigis ei peetud kinni LasteKS § 29 lõike

3 nõudest, et kohaliku omavalitsuse üksus peab kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. SKA selgitab, et seaduses sätestatud tähtaeg kohustab lastekaitsetöötajat tegema põhjendatud ja dokumenteeritud otsuse ega võimalda otsuse tegemist määramatult edasi lükata. Kiire otsus aitab ennetada võimalikke kahjusid, mis võivad tekkida veninud otsustusprotsessi tõttu ning aitab tagada, et lapse õigused ja heaolu oleksid kaitstud nii kiiresti kui võimalik. Sätte eesmärk on tagada kiire, läbipaistev ja alguspõhine menetlus, mis kaitseb lapse heaolu ja võimaldab vajadusel viivitamatult sekkuda, mis on kooskõlas nii Eesti haldusõiguse kui ka Euroopa ja rahvusvaheliste lapse õiguste standarditega.

4.1.3 Järelevalve tuvastas lastekaitseteenistusest lahkunud töötajatel (K.L, K.M-S, Kr.La, H.K,

A.S ja A.K) on STARis avatud menetlused, palume menetlused üle vaadata ning hinnata kuidas juhtumitega edasi toimetatakse (nt vaadata üle menetlused viitenumbriga 16153908440, 16153298744, 18221171523, 18220609389, 15142638802, 20235021165, 24273949505, 19233718240, 22247846545, 19233718229, 19233454240, 20237610008, 20235326527, 22248372063 jt avatud menetlused).

4.1.4 Järelevalve vestluses tuli ilmsiks ühepere laste paigutamine erinevatesse

asendushooldusasutustesse, mis pärsib laste omavahelist sidusust/kokkukasvamist. LasteKS 34 lõige 3 sätestatud nõudest lähtudes saab laste lahutamine pärast perekonnast eraldamist toimuda vaid äärmusliku abinõu olukorras, kus nende kokkujäämine ohustab oluliselt nende heaolu või õigusi. Isegi kui laste omavahelised

6

suhted ei toiminud/ei ole lähedased, on oluline nende omavaheline side taastada/parandada. SKA juhib tähelepanu, et antud olukorras tuleb laste õiguste ja huvide kaitseks tagada võimalused laste omavaheliseks suhtluseks ühtekuuluvustunde/sideme säilitamiseks.

4.1.5 Alates 01.04.2023 kehtib LasteKS § 29 lõige 3¹, mis sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse

üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega. Seega on MARAC mudeli puhul abivajava lapse juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kes peab tagama, et kõik toiminguid, mis tulenevad LasteKSist ja SHSist (sh SHS § 144 lõige 1 punktid 8 ja 10) ja/või on kokkulepitud MARAC koosolekul, oleksid ellu viidud ja STARi kantud. Seaduse kohaselt ei erine MARAC juhtumi menetlemine STARis teistest juhtumikorralduse menetlustest. STAR on andmeregister, mis tagab isikuandmete seaduslikul käsitlemisel konfidentsiaalsuse, vajadusel on võimalik juhtum märkida konfidentsiaalseks/privaatseks. Ohvrit kaitseb ohvriabi seaduse § 10 lõige 8, mille kohaselt ei pea vägivalla toimepanijale ja ohvrile STARis leiduvaid MARACiga seotud dokumente väljastama. Sotsiaalkindlustusamet on avaldanud kodulehel selgitava juhendi.

4.1.6 SKA juhib tähelepanu, et lapse eakohane areng eeldab toetavat ja turvalist keskkonda. Traumal on väga suur mõju lapse aju normaalsele arengule, aju keemiale ja närvisüsteemile. Kui lastega paaridel esineb LSV, mõjutab see alati ka peres olevaid lapsi, isegi kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu. Lapsed pole mõjutatud ainult otseselt vägivalla kogemisest, pealt nägemisest, vaid ka sellest, et elavad keskkonnas, kus nende lähedast inimest kahjustatakse. Vägivalda kogenud lapse jaoks on professionaalne toetus ja kaasatus väga olulised, et vältida lapse enda jaoks näiliselt turvalisemat isoleerituse vajadust või riskikäitumise tekkimist/süvenemist. Seega on SKA arvamusel, et kõik LSV juhtumid, mis on seotud lastega peredega, peaksid olema lastekaitsetöötaja vaateväljas. Soovitame läbida LSV juhtumite lahendamise e-kursuse Digiriigi Akadeemia keskkonnas.

4.1.7 Järelevalve tulemusel ilmnes, et lastekaitsespetsialisti töökoormus on kõrge, mistõttu ei

jõua ta andmeid STARi õigeaegselt sisestada. See probleem kajastus ka järelevalve käigus tuvastatud rikkumistes. SKA juhib tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua lastekaitsetöö korraldamiseks vajalikud tingimused, et tagada lastekaitseseadusega sätestatud ülesannete täitmine. Spetsialisti ülekoormus võib vähendada tööjõudlust ja põhjustada vajakajäämisi/puudujääke laste ja perede juhtumikorralduses. Lisaks selgus vestluses lastekaitsetöötajaga, et ta peab tegelema ka toetuste määramise ja väljamaksetega, millele kulub lisa tööaeg.

4.1.8 Lastekaitseseadusest (LasteKS 19 lõige 1) tulenevalt peab lastekaitsetöötaja hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.

4.2 Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitab SKA: 4.2.1 Lisada Räpina valla arengukavasse lastekaitse valdkonda puudutavad arengusuunad sh

pöörata tähelepanu vajadustele, väljakutsetele ja valdkonna väärtustamisele.

4.2.2 Lastekaitsetöö tõhusamaks korraldamiseks soovitame jätkata lastekaitsetöötaja värbamiskonkursiga.

4.2.3 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.

7

(allkirjastatud digitaalselt) Monika Aun peaspetsialist (järelevalve)