Vastus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Riigikogu õiguskomisjon

Justiits- ja Digiministeerium

Sotsiaalministeerium

17.07.2025 nr 2-1/445-2

Vastus kollektiivsele pöördumisele

Esitame Siseministeeriumi seisukoha kollektiivse pöördumise „Petitsioon uimastitarvitamise eest

määratavate karistuste leevendamiseks“ osas. Tunnustame pöördumise eesmärki muuta

karistuspoliitikat proportsionaalsemaks ning parandada võimalusi sõltuvusprobleemidega inimestel abi

saamiseks. Oleme seisukohal, et kehtivad normid võimaldavad rakendada paindlikku ja inimkeskset

lähenemist, sealhulgas pakkuda tuge läbi õiguskaitsesüsteemi meetmete nagu sotsiaalprogrammi või

raviteenusele suunamine.

1. Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses

koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ei oleks võimalik võtta

isikutelt vabadust, ehk karistusena ei oleks võimalik määrata aresti

Viimaste aastate menetluspraktika näitab, et aresti kui karistusliigi rakendamine uimastiväärtegude eest

on olnud marginaalne, moodustades ligikaudu 1% kõigist menetlustest. Enamasti rakendatakse

rahatrahvi või suunatakse isikuid asjakohastesse sotsiaalprogrammidese.

Aresti võimalus on oluline juhtudel, kus tarvitamisega kaasneb muu ohtlik või korduv käitumine, mille

puhul alternatiivsed meetmed ei ole piisavad. Aresti võimaluse täielik välistamine piiraks

õiguskaitseasutuste reageerimisvõimet nendes olukordades.

Seetõttu ei peeta põhjendatuks kehtiva õiguse muutmist viisil, mis välistaks aresti kui karistusliigi

täielikult. Praktikas kasutatakse seda meedet erandlikult ning kaalutletult, mistõttu võib olemasolevat

raamistikku pidada piisavalt paindlikuks.

2. Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses

koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest määratav rahaline karistus

oleks väiksem kui senine 300 trahviühikut, ja et võimalik maksimaalne rahatrahvi suurus ei

ületaks praegu kehtivat maksimaalset võimalikku trahvisummat (kuni 1200 eurot)

Menetluspraktika näitab, et määratavad trahvisummad jäävad oluliselt alla maksimaalse määra,

keskmine trahvisumma on ligikaudu 365 eurot.

Trahvisumma määramisel rakendatakse kaalutlusõigust, mille kaudu võetakse arvesse rikkumise

asjaolusid, isiku majanduslikku olukorda ja koostöövalmidust. Lisaks kasutatakse

sõltuvusprobleemidega isikute puhul võimalusel muid sekkumisviise, sealhulgas suunamist sotsiaal- ja

rehabilitatsiooniteenustele. Sõltlaste puhul on võimalik enne trahvi rakendamist kaaluda ja pakkuda

sotsiaalprogrammide läbimist. Trahvi määramise eesmärk on inimese edasise käitumise mõjutamine ja

2 (2)

seda kasutatakse kui muud meetmed, sh näiteks hoiatamine, ei täida positiivse muutuse saavutamise

eesmärki.

Kuna seadusega ei ole sätestatud alampiiri ja praktika näitab, et trahvide määramisel

rakendatakse võimalikust ülempiirist oluliselt madalamaid trahvisummasid, siis ei ole vajalik

kehtiva rahalise karistuse ülemmäära vähendamine seaduse tasandil.

3. Kaaluda aine tarvitamise kui üldse kõige vähem ohtlikuma teo süüteo koosseisust välja

arvamist või sellele eraldi leebema koosseisu loomist

Tarvitamise kui süüteokoosseisu kaotamisel või selle asendamisel eraldi leebema koosseisuga võib olla

oluline tarvitamise hoiakuid kujundav mõju. Süüteoennetuse valdkonna uuringud ja rahvusvaheline

praktika on näidanud, et karistustel ja keeldudel on hoiakuid kujundav mõju, eriti noorte seas.

Ennetusvaldkonna uuringutest teame, et inimeste hoiakud mõjutavad oluliselt seda, kas nad hakkavad

illegaalseid uimasteid tarvitama. Uimastite tarvitamise ebaseaduslikkus ise kujundab sotsiaalseid norme

ja hoiab pakkumise madalamana, sest paljud inimesed eelistavad olla seaduskuulekad ja hoiduda

ebaseaduslikest tegudest.

Riikliku narkopoliitika eesmärk on, et tarvitamine ja sellega seotud kahjud saavutaksid Eestis

langustrendi. Aine tarvitamise süüteo kooseisust välja arvamine või sellele leebema kooseisu

loomine annab sõnumi, et tarvitamine on vastuvõetav ning läheb nimetatud eesmärgiga vastuollu,

mistõttu ei pea muudatust põhjendatuks.

KOKKUVÕTE

Pöördumises tõstatatud probleemid on asjakohased ning kehtiva karistuspoliitika ja praktika üks

eesmärk on nende probleemide leevendamine. Narkootikumide tarvitamine ja sõltuvus on peamiselt

rahvatervise probleem, mistõttu on suurem mõju ennetustegevuste ja abiteenuste kättesaadavuse

parandamisel, mis omakorda toetab karistuspoliitika võimalusi. Õiguskaitsesüsteemi efektiivsus

sõltuvusprobleemidega inimesi aidata on suuresti sõltuv sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste

kättesaadavusest ja kvaliteedist, mistõttu tuleb lahendusi probleemile rakendada nendes valdkondades.

Kuna kehtiv õigusraamistik võimaldab piisavalt paindlikke ja sisulisi lahendusi, tuleb fokuseerida

ennetuspoliitika arendamisse ja abiteenuste kättesaadavuse parendamisele. Samuti on

koalitsioonileppes muuseas võetud eesmärgiks, et suuname narkokuritegusid toime pannud noored

karistuse asemel teenustele ning julgustame peresid riigi poole pöörduma lastele abi küsimiseks

karistust kartmata. Käesolevalt ei pea pöördumises soovitud seadusemuudatusi hetkel vajalikuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Ain Peil 6125262

[email protected]