2
käest juba siis, kui elati XXXXXXXXX. Samuti on mõlemad löönud teda hüppenööriga
XXXXX elades. XXXXXXX XXXXXXXX-a sõnul on rihmaga ja hüppenööriga löödud ka
tema venda XXXXXX XXXXX´it. Alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ütlustest
nähtub, et kui tema õde XXXXXXX XXXXXXXX lollitab, siis annavad vanemad õele
vahepeal rihma. Samuti, kui kannatanu ise teeb öösel pahandust, siis hoiatavad vanemad ka
teda, et kui ta lärmi tegemist jätkab, siis toovad nad rihma. XXXXXX XXXXX´i sõnul on
tema saanud emalt ja isalt rihma öösiti praeguses elukohas ning teda on rihmaga löödud vastu
kätt või jalga. Ühe korra on isa teda rihmaga löönud ka XXXXXXXXX elades. Millegi
muuga peale rihma XXXXXX XXXXX´it löödud ei ole. XXXXXX XXXXX´i sõnul ei anta
XXXXXXX XXXXXXXX´le rihma koguaeg ning rihmaga on löödud neid ainult siis, kui nad
ise pahandust teevad. XXXXXX XXXXX´i sõnade kohaselt lööb teda vahepeal ka
XXXXXXX XXXXXXXX ise.
Seda, et XXXXX XXXXX ja XXXXXXX XXXXX on XXXXXXX XXXXXXXX´a
rihmaga löönud, on XXXXXXX XXXXXXXX rääkinud ka XXXXX Keskkooli
sotsiaalpedagoogile XXXX XXXX´ile ning kooliõele XXXXX XXXXXXX´le. Tunnistaja
XXXX XXXX´i ütlustest nähtub, et 14.11.2023.a. suhtles ta kooli koridoris XXXXXXX
XXXXXXXX´aga ning selle vestluse käigus märkas ta lapse randmel punetust. XXXXXXX
XXXXXXXX ütles tunnistajale selle punetuse kohta, et tema kasuisa tõmbas ta narilt alla.
15.11.2023.a märkas tunnistaja kehalise kasvatuse tunnis XXXXXXX XXXXXXXX´a
paremal õlal kahte sinist triipu, mille kohta viimane avaldas, et kasuisa oli teda rihmaga
löönud, kuna ta ei kuulanud sõna. Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütluste kohaselt kutsus ta
16.11.2023.a kooli meditsiinikabinetti plaanilisse kontrolli XXXXXXX XXXXXXXX´a.
Tervisekontrolli käigus näitas XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale põlve, kus oli pindmine
haav ning paremat õlavart, millel olid kaks paralleelset verevalumit. Nende vigastuste kohta
ütles XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale, et tema kasuisa lõi teda, kuna nad vennaga ei
kuuletunud korraldusele müramine lõpetada. Tunnistaja lisas, et XXXXXXX XXXXXXXX
ütles talle ka seda, et sellise asja pärast on teda löönud ka ema.
Kahtlustatav XXXXX XXXXX enda süüd ülekuulamisel ei ole tunnistanud. Ta on andnud
ütlusi, milliste kohaselt ei ole tema mitte kunagi XXXXXXX XXXXXXXX´a ega XXXXXX
XXXXX´it rihmaga või hüppenööriga löönud. Kahtlustatav on enda sõnul üksnes küsinud
lastelt, kui viimased liiga ülemeelikuks lähevad, kas ta peab võtma rihma ning andma neile
rihma. Samas on XXXXX XXXXX kriminaalasja nr 23278051838 raames tunnistajana
ülekuulamisel möönnud, et ta on XXXXXXX XXXXXXXX-a õlast nüginud ning teda
sakutanud, temast kinni võtnud ja teda raputanud. Seda sellepärast, et XXXXXXX
XXXXXXXX ei kuula teda. Ka on XXXXX XXXXX lastele öelnud, et ta annab vitsa või
võtab rihma, kui nad kohe magama ei lähe ning on käskinud rihm käes lastel endale väljast
vits tuua, kuid tema sõnul lapsed vaid naeravad selle peale. Samuti on XXXXX XXXXX
tunnistajana ülekuulamisel tõdenud, et kunagi lõi XXXXXXX XXXXX kogemata
XXXXXXX XXXXXXXX´a, mille tagajärjel oli lapsel punane käejälg parema kintsu peal.
Tol korral XXXXXXX XXXXXXXX oli visanud XXXXXX XXXXX´ile mänguasjaga vastu
pead ning XXXXXXX XXXXX tahtis XXXXXXX XXXXXXXX´a vaid ehmatada. Samuti
on XXXXXXX XXXXXXXX saatnud XXXXXXX XXXXX´it roppude sõnadega igale
poole ja löönud XXXXXX XXXXX´it, mispeale võttis XXXXXXX XXXXX rihma ning lõi
sellega vastu narivoodi teist korrust, kuhu läks XXXXXXX XXXXXXXX. Kuna
XXXXXXX XXXXXXXX tõstis käed liikuva rihma suunas, siis võis ta rihmaga vastu kätt
saada. XXXXX XXXXX on avaldanud, et XXXXXXX XXXXXXXX dramatiseerib asju üle,
keeldub tegemast koolitükke ja valetab löömiste kohta ning teeb haiget enda vendadele.
Samuti on XXXXX XXXXX märkinud, et ka XXXXXXX XXXXX on lapsi ainult rihmaga