Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.03.2024.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 23278000392

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2020.a-2022.a oktoober, 16.06.2021.a-

15.11.2023.a.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278000392, milles menetlust

alustati 29.11.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel.

01.12.2023.a esitati XXXXX XXXXX´le kahtlustus enda alaealise poja XXXXXX XXXXX´i

ja alaealise tütre XXXXXXX XXXXXXXX´a korduvas kehalises väärkohtlemises, mis

seisneb selles, et XXXXX XXXXX:

- ajavahemikul 01.09.2020.a kuni 2022.a oktoober, kohtueelse menetluse käigus kindlaks

tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Tartu vallas XXXXXXXX

alevikus asuvas korteris, lõi korduvalt enda tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga

vastu keha ja jäsemeid, põhjustades kannatanutele füüsilist valu;

- ajavahemikul 16.06.2021.a kuni 15.11.2023.a, kohtueelse menetluse käigus kindlaks

tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Elva vallas XXXXXXXX külas

XXXXXXXXX kinnistul, lõi korduvalt enda poega XXXXXX XXXXX´it ja enda tütart

XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid, põhjustades kannatanutele

füüsilist valu.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXXX Keskkooli esitatud süüteoteate, tunnistajate

XXXXX XXXXXXX ja XXXX XXXX´i ütluste, alaealiste kannatanute XXXXXXX

XXXXXXXX´a ja XXXXXX XXXXX´i ütluste, Elva Vallavalitsuse vastuskirja, MedAid

OÜ ambulatoorse epikriisi, kriminaalasjas nr 23278051838 kahtlustatava XXXXXXX

XXXXX´i ütluste ning XXXXX XXXXX poolt tunnistajana antud ütlustega, on tõendamist

leidnud XXXXX XXXXX poolt vägivallategude toimepanemine XXXXXX XXXXX´i ja

XXXXXXX XXXXXXXX´a suhtes.

Alaealised kannatanud XXXXXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXX on ülekuulamise

käigus andnud ütlusi, millistest nähtub, et nii XXXXX XXXXX kui ka XXXXXXX XXXXX

on mõlemat last korduvalt rihmaga löönud. XXXXXXX XXXXXXXX on selgitanud, et

ülekuulamisega samal nädalal oli juhtum, kus kannatanu mängis ja jooksis koos XXXXXX

XXXXX´iga tubades ringi ning XXXXXXX XXXXX hakkas kannatanut taga ajama ning lõi

teda magamistoas mitu korda rihmaga vastu paremat jalga. XXXXXXX XXXXXXXX´a

sõnul tundis ta valu ning tal läks löömisest katki ka jalg. Samuti on XXXXXXX

XXXXXXXX selgitanud, et rihmaga löömisi on tema kasuisa XXXXXXX XXXXX´i ja ema

XXXXX XXXXX poolt olnud ka varem. Esimest korda sai ta rihma nii ema kui ka kasuisa

2

käest juba siis, kui elati XXXXXXXXX. Samuti on mõlemad löönud teda hüppenööriga

XXXXX elades. XXXXXXX XXXXXXXX-a sõnul on rihmaga ja hüppenööriga löödud ka

tema venda XXXXXX XXXXX´it. Alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ütlustest

nähtub, et kui tema õde XXXXXXX XXXXXXXX lollitab, siis annavad vanemad õele

vahepeal rihma. Samuti, kui kannatanu ise teeb öösel pahandust, siis hoiatavad vanemad ka

teda, et kui ta lärmi tegemist jätkab, siis toovad nad rihma. XXXXXX XXXXX´i sõnul on

tema saanud emalt ja isalt rihma öösiti praeguses elukohas ning teda on rihmaga löödud vastu

kätt või jalga. Ühe korra on isa teda rihmaga löönud ka XXXXXXXXX elades. Millegi

muuga peale rihma XXXXXX XXXXX´it löödud ei ole. XXXXXX XXXXX´i sõnul ei anta

XXXXXXX XXXXXXXX´le rihma koguaeg ning rihmaga on löödud neid ainult siis, kui nad

ise pahandust teevad. XXXXXX XXXXX´i sõnade kohaselt lööb teda vahepeal ka

XXXXXXX XXXXXXXX ise.

Seda, et XXXXX XXXXX ja XXXXXXX XXXXX on XXXXXXX XXXXXXXX´a

rihmaga löönud, on XXXXXXX XXXXXXXX rääkinud ka XXXXX Keskkooli

sotsiaalpedagoogile XXXX XXXX´ile ning kooliõele XXXXX XXXXXXX´le. Tunnistaja

XXXX XXXX´i ütlustest nähtub, et 14.11.2023.a. suhtles ta kooli koridoris XXXXXXX

XXXXXXXX´aga ning selle vestluse käigus märkas ta lapse randmel punetust. XXXXXXX

XXXXXXXX ütles tunnistajale selle punetuse kohta, et tema kasuisa tõmbas ta narilt alla.

15.11.2023.a märkas tunnistaja kehalise kasvatuse tunnis XXXXXXX XXXXXXXX´a

paremal õlal kahte sinist triipu, mille kohta viimane avaldas, et kasuisa oli teda rihmaga

löönud, kuna ta ei kuulanud sõna. Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütluste kohaselt kutsus ta

16.11.2023.a kooli meditsiinikabinetti plaanilisse kontrolli XXXXXXX XXXXXXXX´a.

Tervisekontrolli käigus näitas XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale põlve, kus oli pindmine

haav ning paremat õlavart, millel olid kaks paralleelset verevalumit. Nende vigastuste kohta

ütles XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale, et tema kasuisa lõi teda, kuna nad vennaga ei

kuuletunud korraldusele müramine lõpetada. Tunnistaja lisas, et XXXXXXX XXXXXXXX

ütles talle ka seda, et sellise asja pärast on teda löönud ka ema.

Kahtlustatav XXXXX XXXXX enda süüd ülekuulamisel ei ole tunnistanud. Ta on andnud

ütlusi, milliste kohaselt ei ole tema mitte kunagi XXXXXXX XXXXXXXX´a ega XXXXXX

XXXXX´it rihmaga või hüppenööriga löönud. Kahtlustatav on enda sõnul üksnes küsinud

lastelt, kui viimased liiga ülemeelikuks lähevad, kas ta peab võtma rihma ning andma neile

rihma. Samas on XXXXX XXXXX kriminaalasja nr 23278051838 raames tunnistajana

ülekuulamisel möönnud, et ta on XXXXXXX XXXXXXXX-a õlast nüginud ning teda

sakutanud, temast kinni võtnud ja teda raputanud. Seda sellepärast, et XXXXXXX

XXXXXXXX ei kuula teda. Ka on XXXXX XXXXX lastele öelnud, et ta annab vitsa või

võtab rihma, kui nad kohe magama ei lähe ning on käskinud rihm käes lastel endale väljast

vits tuua, kuid tema sõnul lapsed vaid naeravad selle peale. Samuti on XXXXX XXXXX

tunnistajana ülekuulamisel tõdenud, et kunagi lõi XXXXXXX XXXXX kogemata

XXXXXXX XXXXXXXX´a, mille tagajärjel oli lapsel punane käejälg parema kintsu peal.

Tol korral XXXXXXX XXXXXXXX oli visanud XXXXXX XXXXX´ile mänguasjaga vastu

pead ning XXXXXXX XXXXX tahtis XXXXXXX XXXXXXXX´a vaid ehmatada. Samuti

on XXXXXXX XXXXXXXX saatnud XXXXXXX XXXXX´it roppude sõnadega igale

poole ja löönud XXXXXX XXXXX´it, mispeale võttis XXXXXXX XXXXX rihma ning lõi

sellega vastu narivoodi teist korrust, kuhu läks XXXXXXX XXXXXXXX. Kuna

XXXXXXX XXXXXXXX tõstis käed liikuva rihma suunas, siis võis ta rihmaga vastu kätt

saada. XXXXX XXXXX on avaldanud, et XXXXXXX XXXXXXXX dramatiseerib asju üle,

keeldub tegemast koolitükke ja valetab löömiste kohta ning teeb haiget enda vendadele.

Samuti on XXXXX XXXXX märkinud, et ka XXXXXXX XXXXX on lapsi ainult rihmaga

3

ähvardanud, kuid ei ole löönud. Kui on, siis on käega vaid tagumiku pihta plaksu andnud,

kuid mitte kõvasti.

Kriminaalasja nr 23278051838 raames on kahtlustatavana andud enda ütlused XXXXXXX

XXXXX. XXXXXXX XXXXX ei ole eitanud täielikult rihma kasutamist laste suhtes. Ta on

selgitanud, et ta on kasutanud rihma ähvardamiseks, ta on näidanud rihma ja öelnud, et laps

saab rihma, kuid ei ole jõuga last kunagi löönud. Samuti on XXXXXXX XXXXX

tunnistanud, et ta on rihmaga XXXXXXX XXXXXXXX´a pihta puutunud, aga mitte kunagi

tugevasti ning see on tingitud olnud sellest, et laps ei kuula sõna ning jätkab pahanduste

tegemist. XXXXXXX XXXXX´i sõnul on ta kasutanud rihma rohkem ehmatamise eesmärgil

ning erandkorras, mil laps ei tee välja ja käitub sõnakuulmatult. Ta on rõhutanud, et ei ole

mitte kunagi ühtegi last rihmaga nüpeldanud või valu põhjustamise eesmärgil rihma

kasutanud. Kui rihm on last tabanud, siis mitte kõvasti ning need korrad ei ole valu

põhjustanud. XXXXXXX XXXXX´i sõnul ei ole ta mitte kunagi ilma põhjuseta rihma

kasutanud ning on püüdnud asju sõnadega selgeks teha.

Elva Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud perega kokkupuude alates

2023. aastast. Peres kasvab sügava puudega laps, kellele on kohaliku omavalitsuse poolt pere

hoolduskoormuse vähendamiseks määratud lapsehoiuteenus ja tugiisikuteenus. Samuti on

pakutud perele ka psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist, kuid seniajani ei ole pere

antud abi vastu võtnud. 19.10.2023.a toimus lastekaitsespetsialistil telefonivestlus XXXXX

XXXXX´ga, kes avaldas, et XXXXXXX XXXXXXXX´aga on keeruline, lapse käitumine on

halvenenud ning ta ei kuula sõna. Telefonivestlusele järgnenud kodukülastuse käigus selgitas

XXXXX XXXXX, et neil on XXXXXXX XXXXXXXX´aga igapäevased tülid, sest

XXXXXXX XXXXXXXX ei soovi õppida. Lastekaitsespetsialist suhtles ka 28.11.2023.a

XXXXX XXXXX´ga, kes selgitas, et pere on endiselt mures XXXXXXX XXXXXXXX´a

käitumise pärast, laps valetab ning seetõttu tekivad perel probleemid. 28.11.2023.a suhtles

lastekaitsespetsialist ka XXXXXXX XXXXXXXX´aga, kes avaldas lastekaitsespetsialistile,

et nii kasuisa kui ka ema on teda löönud. XXXXXXX XXXXXXXX selgitas, et ta võib

vihastuda ja siis ei oska ta muud moodi kui karjub ning see ei meeldi perele.

Lastekaitsespetsialisti hinnangul vajab XXXXXXX XXXXXXXX enda

käitumisprobleemidest tulenevalt psühholoogilist nõustamist. XXXXX Keskkooli

iseloomustusest nähtuvalt on XXXXXXX XXXXXXXX´al käitumisega probleeme ka

koolis. XXXXXXX XXXXXXXX´a emotsioonid vahelduvad kiiresti, tema tähelepanu on

hajuv, on esinenud valetamist töövahendite olemasolu kohta ning olukordi, kus XXXXXXX

XXXXXXXX suhtleb klassikaaslastega ebaviisakalt ega soovi tunnis kaasa teha.

20.12.2023.a ja 27.02.2024.a suhtle prokurör telefoni teel Elva Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on XXXXX

XXXXX ja XXXXXXX XXXXX-i puhul tegemist eelkõige abivajavate isikutega, keda

kriminaalkaristuse asemel oleks tarvis toetada vanemlike oskuste arendamise,

hoolduskoormuse vähendamise ning peresuhete tugevdamist puudutavas osas.

Lastekaitsespetsialist leidis, et kõige asjakohasemaks meetmeks oleks pere suunamine

pereteraapiasse, kuivõrd see võimaldaks lisaks laste kasvatuslikele küsimustele lahendada ka

muid võimalikke probleeme vanemate endi vahel. Samuti leidis lastekaitsespetsialist, et

oluline on pere koostöö ka kohaliku omavalitusega, selleks et pere pöörduks

lastekaitsespetsialisti suunamisel psühholoogilisele nõustamisele ning vajadusel ka

peretöötaja teenusele.

Ka on suhelnud prokurör kahtlustatava XXXXX XXXXX-ga. Kuigi ülekuulamisel on

XXXXX XXXXX enda süüd eitanud, on ta prokuröriga suhtluses möönnud, et on siiski ka ise

4

valesti käitunud. XXXXX XXXXX on väljendanud prokurörile mõistmist enda käitumise

keelatuse osas, sh selles osas, et ka laste rihmaga ähvardamine on lubamatu. XXXXX

XXXXX on tunnistanud prokurörile ka enda oskamatust laste käitumisprobleemidega alati

hakkama saada. Samuti avaldas XXXXX XXXXX, et tal on kahju kõige pärast, mida ta on ise

valesti teinud ning ta tunnistas, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks.

26.02.2024.a on alaealiste kannatanute XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a

määratud esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo esitanud kriminaalasjas enda kirjaliku

seisukoha, milles on ta toetanud kriminaalmenetluse lõpetamist XXXXX XXXXX suhtes

KrMS § 202 alusel.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX

XXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7

näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur

lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata

kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK

3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXX´le esitatud kahtlustus KarS §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu

ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja

poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära,

viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude

toimepanemiseni. Nii XXXXX XXXXX kui ka XXXXXXX XXXXX on selgitanud, et

konflikte lastega on esile kutsunud laste enda käitumisprobleemid ning sõnakuulmatus.

Mõlemad vanematest on tunnistanud, et konfliktolukordades ei ole nad alati osanud muud

moodi käituda ja lapsi korrale kutsuda, sest lapsed on jätkanud pahanduste tegemist ega

kuuletu. Seda, et konfliktid vanematega on XXXXXXX XXXXXXXX´al ja XXXXXX

XXXXX´il tekkinud seoses nende enda sõnakuulmatu käitumisega, on kinnitanud ka

kannatanud ise. Seejuures nähtub ka Elva Vallavalitsuse vastuskirjast ning XXXXX

Keskkooli iseloomustusest, et XXXXXXX XXXXXXXX´al esineb käitumisega probleeme.

XXXXX XXXXX ei eita enda süüd täna enam täielikult. Ta mõistab, millises osas on ta ise

valesti käitunud ning ta on prokuröri juuresolekul ka tunnistanud, et vajab abi vanemlike

oskuste arendamiseks. XXXXX XXXXX on tunnistanud sedagi, et tema käitumist ning

hakkamasaamist lastega on mõjutanud ka pidevad muremõtted ja stress, mis on tulenenud

laste käitumisprobleemidest, suurest hoolduskoormusest ning peres kasvava sügava puudega

lapse tervisest ning pere üldisest toimetulekust. XXXXX XXXXX on enda käitumisega

soovinud lapsi eeskätt korrale kutsuda, milleks oskamatusest olukorraga muudi moodi toime

tulla, on ta kasutanud rihma. XXXXX XXXXX poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud

tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks

on pere eluga edasi läinud, lapsed elavad vanematega koos, on leppinud, ning XXXXX

XXXXX ja XXXXXXX XXXXX teevad jõupingutusi selleks, et kodust olukorda parandada.

Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX XXXXX tegevuses väiksemale

süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud

mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust.

5

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-

ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu

pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks

esmakurjategijatele. XXXXX XXXXX´t ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning

tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu

võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega.

Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused,

mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. XXXXX XXXXX on

valmis tegelema aktiivselt enda ja pere abistamisega ning pöörduma pereterapeudi

vastuvõtule. Kuigi XXXXX XXXXX´le on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis enda

alaealise poja ja alaealise tütre suhtes, ei ole etteheidetud tegude puhul tema süü olnud suur

ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud väheintensiivne ega ole põhjustanud

rasket tagajärge. Tegemist on olnud eelkõige ebaõigete kasvatusvõtete kasutamisega.

Tänaseks on pere leppinud ning jätkanud kooselu. Ka alaealiste kannatanute esindaja ei pea

antud juhul mõistlikuks XXXXX XXXXX kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes

menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Peres kasvavate alaealiste laste huvides on see, et

pere püsiks koos ka tulevikus ning suhted kodus paraneksid. Selle nimel on mõlemad

vanemad valmis ka pingutama. Seejuures jääb pere ka lastekaitseteenistuse vaatevälja ning

lastekaitsespetsialist jätkab laste heaolu jälgimist peres. Eeltoodut arvesse võttes ei ole

prokuröri hinnangul XXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik

rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS §

202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse

kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei

ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras

karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad

konfliktolukordades keeruliselt käituvate lastega toimetulekut. XXXXX XXXXX edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on

võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Prokuröri hinnangul on XXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda tuge

vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXX XXXXX tahe olla hea lapsevanem, on prokuröri

hinnangul siiras. Kahtlustatav XXXXX XXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel

tasuma kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda XXXX Perekeskuses

pereteraapias. Samuti on XXXXX XXXXX nõus tegema igakülgset koostööd Elva

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga, kes saab suunata pere (sh alaealised lapsed) osalema

psühholoogilisel nõustamisel vaimse tervise spetsialisti juures ning muudel asjakohastel

teenustel (näiteks peretöötaja teenus). Nimetatud kohustused võimaldavad arendada XXXXX

XXXXX vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka terveid suhteid peres laste ja vanemate

vahel. Samuti toetavad määratavad kohustused XXXXX XXXXX edaspidist õiguskuulekat

käitumist.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

6

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278000392 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXX XXXXX hüvitama 6 kuu jooksul,

s.o ajavahemikul 01.03-01.09.2024.a, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt

osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 281,84 eurot (kakssada

kaheksakümmend üks eurot ja kaheksakümmend neli senti). Makse tuleb teha

määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele.

b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX osalema 1 aasta jooksul,

s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, XXXX Perekeskuses pereteraapias.

Pereteraapiasse suunamine on korraldatud Elva Vallavalitsuse poolt. Pereteraapias

osalemiseks peab XXXXX XXXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5

tööpäeva jooksul võtma ühendust XXXX Perekeskusega, et kokku leppida esmase

kohtumise aeg.

c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX tegema 1 aasta jooksul, s.o

ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, igakülgset koostööd Elva Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga ning osalema lastekaitsespetsialisti

suunamisel asjakohastel teenustel.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a ülekuulamise

videosalvestusega ja 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ülekuulamise

videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXX XXXXX andmeid

kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt osutatud õigusabi

teenus summas 281,84 eurot tasumine, on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega XXXXX XXXXX´le kohustuseks.

7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kätte kahtlustatavale XXXXX XXXXX´le ning koopia määrusest saata alaealiste kannatanute

XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a määratud esindajale vandeadvokaadi

abi Merili Laansoo´le. Määrus saata teadmiseks süüteoteate esitajale XXXXX Keskkoolile.

8. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja XXXXX XXXXX´le teenuse osutamiseks Elva

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile XXXXX XXXXXX-ile. Kohustada

lastekaitsespetsialisti andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või

kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXX XXXXX´le määratud kohustuste (pereteraapia

ja koostöö) täitmisest.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn).

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva

jooksul.

Kersti Kohal

abiprokurör

7

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)