Arvamuse avaldamiseks eelnõu

1

EELNÕU

26.06.2025

Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(ühtne luba)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 402 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste

taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel:

1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus;

2) pikaajalise viisa taotlus;

3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus;

4) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus;

5) töökohavahetuse registreerimise taotlus.“;

2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise

riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda.“;

3) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba

§ 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6, 61, 62, 7 või 9 alusel;

10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba

töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures.“;

4) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja

juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 2 alusel.“;

5) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab:

1) tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel või

2) töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1 alusel.“;

6) seadust täiendatakse §-dega 1841 ja 1842 järgmises sõnastuses:

„§ 1841. Tööandja vahetamine

(1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat,

kui:

1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile

töökohavahetuse registreerimise taotluse;

2

2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva

seaduse §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning

registreerinud töökohavahetuse.

(2) Välismaalane ei tohi vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

tööandjat, kui:

1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või

2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.

(3) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 punktides 1,

2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui:

1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või

2) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse

registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi

vaatamata, kui ta on andnud käesoleva seaduse § 402 lõike 1 alusel hinnangu välismaalase

kutsuja ebausaldusväärsuse kohta.

§ 1842. Sama tööandja juures töökoha vahetamine

(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta

sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1841 kohaselt.

(2) Käesoleva seaduse § 1841 ei kohaldata, kui:

1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha

ei muutu ning

2) uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.“;

7) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 185 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel, asendatakse

töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja

juures töötamise tingimustega.

(6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 lõike 1

alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise

tingimused uuel töökohal töötamise tingimustega.“;

9) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei

käsitata järgmisi juhte:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1

alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel;

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel;

3

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel;

5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“;

10) paragrahvi 188 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 189 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei

käsitata järgmisi juhte:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõike 1

alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel;

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1842 alusel;

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 1813 alusel;

5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“;

12) paragrahvi 189 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahv 1892 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1892. Töötaolek

(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku:

1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta;

2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat.

(2) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale:

1) kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on

karistusseadustiku §-s 133, 1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1

punktis 5 sätestatud kuritegu;

2) töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud töötaoleku ajal;

3) Eesti Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud töötaoleku ajal.

(3) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on

lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle

elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt

üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohaselt.

(4) Töötaoleku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.“;

4

14) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 1841 lõike 1 alusel tööandjat, kohaldatakse

kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates.“;

15) paragrahvid 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning § 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse

kehtetuks;

16) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra, taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“;

17) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui tööandja rikub käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise

keeldu, hüvitab ta sissenõutud riigilõivu välismaalasele.“;

18) seadust täiendatakse §-ga 3011 järgmises sõnastuses:

„§ 3011. Riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumine

Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keelu

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja

töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate

kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1233,

30.04.2024).“.

§ 2. Perehüvitiste seaduse § 4 muutmine

Perehüvitiste seaduse § 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajaliseks Eestis

töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele.“.

§ 3. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 1 muutmine

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 08.04.2025, 1) § 1 punktis 2

esitatud perehüvitiste seaduse § 4 lõike 12 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel.“.

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5

„(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse keskmisest, raskest või sügavast

puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ning käesoleva seaduse § 6 lõikes 11 sätestatud juhul

puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks järgmistele isikutele:

1) Eesti alaline elanik;

2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;

3) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane.“.

§ 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 täiendamine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale

välismaalasele;“.

§ 6. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnadega „, välja

arvatud lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane,“.

§ 7. Töötuskindlustuse seaduse § 35 täiendamine

Töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „-õiguse andmed“

sõnadega „, lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa andmed“.

§ 8. Töövõimetoetuse seaduse täiendamine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav

välismaalane;“;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval

välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab järgmise lepingu alusel:

1) tööleping;

2) töövõtuleping;

3) käsundusleping;

4) teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõiguslik leping.“.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 22. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

6

Tallinn, ……………… 2025

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

17.07.2025 nr 1-6/3204-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Austatud ministrid ja koostööpartnerid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu. Eelnõu, seletuskirja ja selle lisadega on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 22. augustiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Rakendusaktide kavandid

4. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Aiandusliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

2 (2)

Eesti Teadusagentuur

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Töötukassa

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitsepolitseiamet

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Tervisekassa

Tööinspektsioon

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

DIREKTIIV (EL) 2024/1233, 24. aprill 2024,

mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele

liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava

ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast

riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti

sõnastatud)

Ülevõtmise

kohustus

Sisuliseks rakendamiseks kehtestatav

riigisisene õigusakt

Kommentaarid

I PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Reguleerimisese

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse:

a) kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis

töötamise eesmärgil elamiseks ühtse loa

väljastamise ühtse taotluse menetlus, et

lihtsustada nende riiki lubamise menetlust ja

nende staatuse kontrollimist;

b) liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise

põhimõttest lähtuvad ühetaolised õigused

liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandast

riigist pärit töötajatele, sõltumata sellest,

millised olid nende töötajate asjaomasesse

liikmesriiki lubamise algsed põhjused.

JAH

a) Vastab. VMS-i1 § 1 lg 1

b) Vastab. VMS-i § 10

1 Välismaalaste seadus.

2

2. Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriigi

õigust otsustada kooskõlas ELi toimimise

lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate

kolmandate riikide kodanike arvu üle.

JAH Vastab. VMS §-i 113 lg 1

Artikkel 2. Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi

mõisteid:

1)„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole

liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20

lõike 1 tähenduses;

2)„kolmandast riigist pärit töötaja“ – kolmanda

riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriiki ja elab

seal seaduslikult ning kellele on antud luba

kõnealuses liikmesriigis töötada töösuhte

raames liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute

või tava kohaselt;

3)„ühtne luba“ – liikmesriigi ametiasutuste

väljastatud elamisluba, mis võimaldab

kolmanda riigi kodanikul asjaomases

liikmesriigis töötamise eesmärgil seaduslikult

elada;

4)„ühtse taotluse menetlus“ – menetlus, mille

käigus tehakse kolmanda riigi kodaniku või

JAH

1) Vastab. VMS-i § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja

§ 3

2) Vastab. VMS-i § 112

3) Vastab. VMS-i §-d 112, 176 ja 229,

siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 772 § 28

4) Vastab. Siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 73 § 1 ja

2 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 77„Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise

reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“. 3 Siseministri 12.01.2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“.

3

kõnealuse kolmanda riigi kodaniku tööandja

esitatud ühtse taotluse alusel otsus talle

liikmesriigis elamise ja töötamise ühtse loa

andmise kohta.

siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 77 § 28

Artikkel 3. Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmanda

riigi kodanike suhtes, kes:

a) taotlevad töötamise eesmärgil liikmesriigis

elamist;

b) on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi

õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil,

kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba

määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohaselt, või

c) on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil

liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

JAH

a) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 213

b) Vastab. VMS-i §-d 1, 3, 118, 200 ja

259

c) Vastab. VMS-i §-d 1, 3 ja 176

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmanda

riigi kodanike suhtes,

a) kes on liidu kodaniku pereliikmed, kes on

kasutanud või kasutavad liidus vaba liikumise

õigust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ; (20)

b) kellel ja kelle pereliikmetel on

kodakondsusest olenemata liidu ja selle

liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide

vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune

vaba liikumise õigus nagu liidu kodanikel;

JAH

a) Vastab. VMS-i § 2 lg 1

b) Vastab. VMS-i § 2 lg-d 1 ja 4

4

c) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad

viibivad lähetuses;

d) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2014/66/EL; (21)

e) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina;

f) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga

2001/55/EÜ (22) antud luba elada liikmesriigis

seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel

põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse

taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud;

g) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (23)

rahvusvahelise kaitse saajad või kes on

taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt

nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta

ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

h) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi

õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või

liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset

vastavalt liikmesriigi õigusele,

rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi

c) Muudetakse ja täiendatakse VMS-

i: VMS § 1841 lg 2, § 1842 lg 1, § 1892 lg

3

d) Muudetakse ja täiendatakse VMS-i:

VMS § 1841 lg 2, § 1842 lg, § 1892 lg 3

c) Ei vasta.

d) Ei vasta.

e) Vastab. VMS-i § 106 lg 15 ja lg-d

10˗12

f) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i4 §

1

g) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i §

1

h) Vastab. VMS-i § 1 lg 2, VRKS-i §

1

4 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

5

tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel

lõplikku otsust tehtud;

i) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile

2003/109/EÜ;

j)kelle riigist väljasaatmine on peatatud

faktidele või õigusele tuginedes;

k) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud iseenda tööandjana;

l) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes

on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või

liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava

meremehe või muu töötajana.

i) Vastab. VMS-i § 231 lg 1

j) Vastab. VSS5-i § 1 lg 1 ja § 14 lg 5,

VMS-i § 104 lg 3

k) Vastab. VMS-i § 191

l) Vastab. VMS-i § 105 lg-d 21˗24

3. Liikmesriigid võivad otsustada, et

II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi

kodanike suhtes, kellele on antud luba

liikmesriigis töötada kuni kuueks kuuks või kes

on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil.

VALIKULINE Vastab. VMS-i § 175

4. II peatükki ei kohaldata kolmanda riigi

kodanike suhtes, kellele on antud luba

töötamiseks viisa alusel.

JAH Vastab. VMS-i § 43 lg 1 p 1 ja 2, § 104

lg 1 ja lg 2

5. Olenemata käesoleva artikli lõike 2

punktist h kohaldatakse III peatükki liikmesriigi

õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või

liikmesriigi tava kohase kaitse saajate suhtes,

kui neil on kooskõlas liikmesriigi õigusega

lubatud töötada.

JAH Vastab. VMS-i § 1 lg 1 ja lg 3, VRKS-

i § 1

5 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus.

6

II PEATÜKK ÜHTSE TAOTLUSE MENETLUS JA ÜHTNE LUBA

Artikkel 4. Ühtse taotluse menetlus

1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotlus esitatakse ühtse taotluse

menetluse korras. Liikmesriik määrab kindlaks,

kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda

riigi kodanik või tema tööandja. Alternatiivselt

võib liikmesriik lubada, et taotluse esitab

ükskõik kumb neist.

JAH Vastab. VMS-i § 213 lg 1, siseministri

12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 14

lg 2

2. Ühtse loa taotlus vaadatakse läbi ja seda

hinnatakse juhul, kui kolmanda riigi kodanik

elab väljaspool seda liikmesriiki, kuhu

kõnealune kolmanda riigi kodanik lubamist

taotleb, või juhul, kui kõnealune kolmanda riigi

kodanik juba viibib kehtiva elamisloa valdajana

asjaomases liikmesriigis. Samuti võib

liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta

vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised

tema territooriumil seaduslikult viibivad

kolmanda riigi kodanikud.

JAH Vastab. VMS-i § 215, § 216 lg 1 p 1

3. Kui taotluse esitaja vastab liidu või

liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele,

vaatavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt esitatud

taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa

väljastamise, muutmise või pikendamise kohta.

Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise otsus esitatakse ühtses

haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui

ka tööluba.

JAH

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 116, 219

ja 220, HMS-i6 § 43 lg 1 ja lg 2

Vastab. VMS-i §-d 112, 176, 229 ja

259, siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 77 § 28

6 Haldusmenetluse seadustik.

7

4. Kui liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud

nõuded on täidetud ja kui liikmesriik väljastab

ühtset luba ainult oma territooriumil, peab

asjaomane liikmesriik väljastama kolmanda

riigi kodanikule ühtse loa saamiseks nõutava

viisa.

EI Vastab. ITDS-i7 § 15 lg 5 punktid 4˗6

Eesti väljastab elamisluba ka

välisesindustes.

5. Kui nõutavad tingimused on täidetud,

väljastab liikmesriik ühtse loa nendele

kolmanda riigi kodanikele, kes taotlevad riiki

sisenemist, ning nendele liikmesriigis juba

seaduslikult viibivatele kolmanda riigi

kodanikele, kes taotlevad elamisloa pikendamist

või muutmist pärast riigisiseste rakendussätete

jõustumist.

JAH Vastab. VMS-i § 116 lg 1 ja § 128

Artikkel 5. Pädev asutus

1. Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle

pädevuses on vastu võtta taotlus ja väljastada

ühtne luba.

JAH Vastab. VMS-i § 211 lg 1, §-d

214˗216 ja § 2171, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 8 lg-d

1 ja 2, § 14 lg 2, § 28 lg 1 ja § 34 lg 2,

ITDS-i § 15 lg-d 4 ja 5

2. Pädev asutus võtab vastu otsuse ühtse loa

taotluse kohta võimalikult kiiresti, ent igal juhul

90 päeva jooksul täieliku taotluse esitamise

kuupäevast.

Juhul kui seoses üksiktaotlusega ühtse loa

saamiseks kontrollitakse tööturu olukorda, siis

hõlmab esimeses lõigus osutatud tähtaeg

asjaomast kontrolli.

JAH

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, § 224 lg 1 p

1, HMS-i § 5 lg 4, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 §-d 26 ja

44

Vastab. VMS-i § 177, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määruse nr 7 § 15

Eesti Töötukassa luba ei ole seotud

üksiktaotlusega

7 Isikut tõendavate dokumentide seadus.

8

Kui käesolevas lõikes ette nähtud tähtajaks

otsust ei tehta, määratakse õiguslikud tagajärjed

kindlaks riigisiseses õiguses.

JAH

Vastab. VMS-i § 12 lg 1, §-d 33 ja 34;

HMS-i § 41

3. Pädev asutus teatab taotluse esitajale otsusest

kirjalikult asjaomases riigisiseses õiguses

sätestatud teatamismenetluse kohaselt.

Kui taotluse esitab kolmanda riigi kodaniku

tööandja, tagavad liikmesriigid, et tööandja

teavitab kolmanda riigi kodanikku aegsasti

taotluse staatusest ja taotluse tulemusest.

JAH

Vastab. VMS-i §-d 36˗40, HMS-i § 55

lg 2.

Eestis esitab elamisloa taotluse

välismaalane, seega teine lause ei

kohaldu.

4. Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või

dokumendid on liikmesriigi õiguse kohaselt

kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud,

teatab pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline

teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada,

ja määrab mõistliku tähtaja nende esitamiseks.

Käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus

osutatud tähtaja ja artikli 8 lõikes 3 osutatud

pikendatud tähtaja kulgemine peatatakse seniks,

kuni pädev asutus või muud asjaomased

ametiasutused on saanud vajaliku täiendava

teabe.

Kui täiendavat teavet või dokumente ettenähtud

tähtajaks ei esitata, võib pädev asutus taotluse

tagasi lükata.

JAH

JAH

JAH

Muudetakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2 lg 3

Vastab osaliselt (puudub märge

kirjaliku teavitamise kohta). VMS-i §

12 lg 1, HMS-i § 15

Vastab. Siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2 lg 4

Vastab. VMS-i § 219 lg 1 p 5, HMS-i

§ 15 lg 3, siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 § 2

Artikkel 6. Ühtne luba

1. Liikmesriigid väljastavad ühtse loa, kasutades

ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ)

nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe

JAH

Vastab. Siseministri 26. augusti 2020.

a määruse nr 33 § 1 lg 2, siseministri

9

töötamise lubamise kohta vastavalt kõnealuse

määruse lisa punkti a alapunktidele 12 ja 16.

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi

kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks

tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö

liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või

säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt

määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle

lisa punkti a alapunktile 20.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga

4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele on

väljastatud ühtne luba, õigus kontrollida

kõnealuses loas sisalduvaid isikuandmeid ning

asjakohasel juhul nõuda nende parandamist või

kustutamist.

VALIKULINE

JAH

26. augusti 2020. a määruse nr 338 § 4

lg 9 p 8 ja lg 13 p 10

Vastab. VMS-i 185 lg 1, ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 10. detsembri

2021. a määruse nr 769 § 2 lg 3 p 11

Vastab. IKS-i10 §-d 24 ja 25, VMS §

2793, siseministri 18. detsembri 2015

määrus nr 8111 § 37 ja § 39 lg 1 p1.

2. Ühtse loa väljastamisel ei väljasta liikmesriik

tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks

täiendavaid lube.

JAH Vastab. VMS § 259

Artikkel 7. Elamisload, mis on väljastatud

muul kui töötamise eesmärgil

1. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1030/2002 muul kui töötamise

eesmärgil esitab liikmesriik teabe töötamise

lubamise kohta sõltumata loa liigist.

JAH

Vastab.

Siseministri 26. augusti 2020. a

määruse nr 33 § 1 lg 2 ja § 4 lg 9 p 8

8 Siseministri 26.08.2020. a määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“. 9 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.12.2021. a määrus nr 76 „Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja

andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu“. 10 Isikuandmete kaitse seadus. 11 Siseministri 18.12.2015. a määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“.

10

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi

kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks

tööandja nimi ja aadress, töö tegemise koht, töö

liik, tööaeg ja töötasu) kas paberkandjal või

säilitada sellist teavet elektrooniliselt vastavalt

määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle

lisa punkti a alapunktile 20.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga

4 on kolmanda riigi kodanikul, kellele

elamisluba on väljastatud, õigus kontrollida

kõnealuses loas sisalduvat lisateavet ning

asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist

või kustutamist.

VALIKULINE

JAH

Vastab. Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 10. detsembri

2021. a määruse nr 76 § 2 lg 3 p 11

Vastab. IKS-i §-d 24 ja 25, VMS-i §

2793, siseministri 18. detsembri 2015.

a määruse nr 81§ 37 ja § 39 lg 1 p 1

2. Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele

(EÜ) nr 1030/2002 ei väljasta liikmesriik

tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks

täiendavaid lube.

JAH Vastab. VMS-i § 259

Artikkel 8. Menetluslikud tagatised

1. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotluse tagasilükkamise otsust või

ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsust vastavalt

liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud

kriteeriumidele tuleb põhjendada kirjalikus

teates.

JAH Vastab. VMS-i § 12 lg 1, HMS-i § 56

2. Ühtse loa väljastamise, muutmise või

pikendamise taotluse tagasilükkamise otsuses

või ühtse loa kehtetuks tunnistamise otsuses

võetakse arvesse juhtumi konkreetseid

asjaolusid ning järgitakse proportsionaalsuse

põhimõtet kooskõlas liidu ja liikmesriigi

õigusega.

JAH

Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 3 ja

§4, HMS § 56 lg 3

11

Sellise otsuse võib vaidlustada asjaomases

liikmesriigis riigisisese õiguse kohaselt.

Lõikes 1 osutatud kirjalikus teates esitatakse

teave kohtu või haldusasutuse kohta, kuhu

otsuse saab edasi kaevata, ja kaebuse

esitamisega seotud tähtajad.

JAH

JAH

Vastab. VMS § 12 lg 1, VMS § 222 lg

1, HMS § 71 lg 1

Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 57

3. Artikli 5 lõike 2 kohast otsuse tegemise

tähtaega võib pikendada 30 päeva võrra

erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel,

mis on seotud taotluse keerukusega, teavitades

taotlejat teate või teatisega vastavalt riigisiseses

õiguses sätestatud korrale.

JAH Muudetakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 §-i 26 lg 7

Ei vasta. VMS § 34, siseministri 12.

jaanuari 2017. a määrus nr 7 § 26 lg 7

4. Erandlikel ja igakülgselt põhjendatud

asjaoludel võib artikli 11 lõike 3 kolmandas

lõigus osutatud tähtaega pikendada veel 15

päeva võrra.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 225 lg 1 p

10;

Täiendatakse siseministri 12. jaanuari

2017. a määruse nr 7 §-iga § 533 lg 2.

Ei vasta.

Artikkel 9. Teabe kättesaadavus

Liikmesriigid teevad hõlpsasti kättesaadavaks ja

esitavad taotluse korral kolmanda riigi

kodanikule ja tema tulevasele tööandjale:

a) piisava teabe kõigi taotluse esitamiseks

vajalike dokumentaalsete tõendite ja

asjakohasel juhul kohaldatavate tasude kohta;

b) teabe riiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste, sealhulgas kolmanda riigi kodanike

ja nende pereliikmete õiguste, kohustuste ja

menetluslike tagatiste, sealhulgas

JAH

a) Vastab. VMS § 12 lg 1, HMS § 7

lg 2

b) Vastab. AvTS § 17, VMS § 12 lg 1;

HMS § 7 lg 2 ja § 57, RTS12 § 1 lg 1

12 Riigi Teataja seadus.

12

õiguskaitsevahendite kohta ning teabe töötajate

organisatsioonide kohta kooskõlas riigisisese

õigusega.

Artikkel 10. Tasud

Liikmesriik võib nõuda käesoleva direktiivi

kohase taotluse menetlemise eest tasu maksmist.

Sellise tasu suurus, mida liikmesriik nõuab

taotluse menetlemise eest, ei tohi olla

ebaproportsionaalne ega ülemäärane.

Kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja,

ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi

kodanikult sisse nõuda.

JAH

Täiendatakse VMS-i: VMS § 41 lg 3, §

286 lg 7, § 3011

Vastab. VMS § 41 lg 1 p 1, RLS13 §4

lg 1, § 237 lg 1 ja 2 ning § 274 lg 1 ja

2

Vastab. RLS §4 lg 1

Ei vasta. VMS § 41

Artikkel 11. Ühtse loa alusel saadavad

õigused

1. Kui ühtne luba on väljastatud, annab see oma

kehtivusaja jooksul valdajale vähemalt õiguse:

a) siseneda ühtse loa väljastanud liikmesriiki ja

seal elada, eeldusel et loa valdaja vastab

liikmesriigi õiguse kohaselt kõigile riiki

sisenemise tingimustele;

b) liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi

kogu territooriumil riigisiseses õiguses

sätestatud piirides;

c) teha ühtse loaga lubatud spetsiifilist tööd

riigisisese õiguse kohaselt;

JAH

a) Vastab. VMS § 112

b) Vastab. VMS §112

c) Vastab. VMS § 176 lg 2, § 185 lg 3

ja lg 4, § 259

13 Riigilõivuseadus.

13

d) saada teavet loa valdaja õiguste kohta, mis on

loaga seotud ja mis on ette nähtud käesoleva

direktiiviga, liidu muu õiguse või liikmesriigi

õigusega.

d) Vastab. VMS § 10, HMS § 7 lg 2,

AvTS14 § 17

2. Liikmesriigid lubavad ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat.

Liikmesriigid võivad siduda ühtse loa valdaja

õiguse vahetada tööandjat ükskõik millise lõikes

3 sätestatud tingimuse täitmisega.

JAH Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2

ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , §224 lg 1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1, ja p 3

- siseministri määrus 12. jaanuari 2017.

a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

Ei vasta.

3. Ühtse loa kehtivusaja jooksul võivad

liikmesriigid:

a) nõuda, et tööandja vahetamisest teatataks

asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele

riigisiseses õiguses sätestatud korras,

b) nõuda, et tööandja vahetumise korral

kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane

liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul

tööturu olukorda;

c) kehtestada minimaalse ajavahemiku, mille

jooksul ühtse loa valdaja peab esmase tööandja

juures töötama.

VALIKULINE

VALIKULINE

VALIKULINE

a) Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg

1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1, ja p 3

- siseministri määrus 12. jaanuari 2017.

a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

b) Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41

- siseministri määrus 12. jaanuari 2017.

a määruse nr 7 § 531 lg 1 p 2 ja lg 3 p 3

a) Ei vasta.

b) Ei vasta.

c) Ei vasta.

14 Avaliku teabe seadus.

14

Esimese lõigu punktis c osutatud minimaalne

ajavahemik ei tohi ületada töölepingu või loa

kehtivusaega. See ei tohi mingil juhul ületada

kuut kuud.

Igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui tööandja

rikub oluliselt töösuhete tingimusi, lubavad

liikmesriigid ühtse loa valdajal tööandjat

vahetada enne nimetatud minimaalse

ajavahemiku möödumist.

Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest

teavitamist kooskõlas esimese lõigu punktiga a,

võib ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada

peatada maksimaalselt 45 päevaks alates

kuupäevast, mil teade esitati riiklikele

pädevatele asutustele.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul võivad

riiklikud pädevad asutused kontrollida, kas

esimese lõigu punktides b ja c sätestatud

tingimused on täidetud, kui see on kohaldatav,

ning samuti kontrollida, kas muud liidu või

liikmesriigi õiguses sätestatud nõuded on

endiselt täidetud.

Kõnealuse 45 päevase ajavahemiku jooksul võib

liikmesriik esitada tööandja vahetamise suhtes

vastuväite.

VALIKULINE

VALIKULINE

VALIKULINE

c) Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 1841 lg 1, § 1842 lg 1, § 224 lg

1 p 10

- siseministri määrus 12. jaanuari 2017.

a määruse nr 7 533 lg 1 p 1

Muudetakse ja täiendatakse:

- VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 185 lg-d 4-6, § 188 lg 2 ja 3, § 189 lg 2

ja 3, § 190 lg 11, § 1908 , §224 lg 1 p 10

- siseministri 18. detsembri 2015. a

määruse nr 81 § 2 lg 2, § 211, 221, § 34 p

1, ja p 3

- siseministri määrus 12. jaanuari 2017.

a määruse nr 7 preambul, § 1 p 5, 71.

peatükk (§-id 531, 532, 533, 534)

Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Eesti minimaalset ajavahemikku ei

kehtesta

Ei vasta.

Ei vasta.

4. Töötus iseenesest ei ole põhjus ühtse loa

kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et:

a) töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa

kehtivusaja jooksul kolme kuud, või kuut kuud,

JAH

Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p

6, § 189 lg 2 p 6, § 1892, § 1909, 19010 lg

2, §19012 lg 1 p 2 ja 3

a) Ei vasta. VMS § 1892

15

kui kolmanda riigi kodanik on olnud ühtse loa

valdaja rohkem kui kaks aastat;

b) asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi

teavitatakse iga töötusperioodi alguses, ja kui

see on kohaldatav, selle lõpus asjaomase

riigisisese korra kohaselt.

Erandina esimese lõigu punktist a võivad

liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu

pikema ajavahemiku vältel.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad

liikmesriigid kindlaks, kas pädevaid asutusi

peab teavitama kolmanda riigi kodanik või tema

tööandja.

Kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad

liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja

tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda

ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi

sotsiaalabisüsteemi abita.

Kui töötu ühtse loa valdaja leiab käesolevas

lõikes osutatud lubatud töötuse ajavahemiku

jooksul uue tööandja ja kui liikmesriik seab uuel

töökohal alustamise sõltuvusse ükskõik millise

lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmisest, lubab ta

ühtse loa valdajal viibida oma territooriumil

seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud

lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist, isegi kui

lubatud töötuse ajavahemik on möödunud.

VALIKULINE

JAH

VALIKULINE

JAH

Täiendatakse VMS-i: VMS § 188 lg 2 p

6, § 189 lg 2 p 6, § 1892 lg 2 p 2 ja p 3

b) Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21

Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku

vältel töötu olla

Vastab. VMS § 280 p 3, § 285 lg 21

Eesti ei võimalda pikema ajavahemiku

vältel töötu olla

Ei vasta.

16

5. Kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse

ajal, lubab liikmesriik kolmanda riigi kodanikul

viibida oma territooriumil, nagu kõnealune

kolmanda riigi kodanik oleks ühtse loa valdaja,

kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise

kohta otsuse teinud.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 105 lg 4 p

9 ja 10

Vastab. VMS § 130

6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad

riigisiseses õiguses sätestatud korras kindlaks, et

on põhjendatult alust arvata, et ühtse loa omanik

on töötanud eriti orjastavates töötingimustes,

nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (24) artikli 2

punktis i, pikendab asjaomane liikmesriik

käesoleva artikli lõikes 4 osutatud lubatud

töötuse ajavahemikku kolme kuu võrra.

JAH Täiendatakse VMS-i: VMS § 1892 lg 2 p

1

Ei vasta. VMS § 189´2

III PEATÜKK

ÕIGUS VÕRDSELE KOHTLEMISELE

Artikkel 12. Õigus võrdsele kohtlemisele

1. Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud

kolmandast riigist pärit töötajaid koheldakse

võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad

elavad, vähemalt järgmistes valdkondades:

a) töötamise ja töötingimused, sealhulgas seoses

töötasu ja töölt vabastamise, tööaja, puhkuse,

meeste ja naiste võrdse kohtlemise ning

töötervishoiu ja tööohutusega;

JAH

JAH

a) Vastab. VMS § 10, SoVS15 § 1 lg 1

ja § 2 lg 1-2, § 5, VõrdKS § 2, TLS16

§-id 21 ja 3, § 28, § 89 lg 4, TTOS17 §

1 lg 1 ja § 9, VRKS § 45 ja § 75 lg 1

15 Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 16 Töölepingu seadus. 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

17

b) õigus streikida ja osaleda ametiühingualases

tegevuses kooskõlas liikmesriigi õiguse ja

tavadega, ühinemisvabadus ning õigus liituda

töötajate või tööandjate organisatsiooniga või

muu organisatsiooniga, mis ühendab teataval

tegevusalal tegutsevaid isikuid, ning olla nende

liige, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide

pakutavatele õigustele ja eelistele, näiteks õigus

pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja

neid sõlmida, ilma et see piiraks avalikku korda

ja julgeolekut käsitlevaid riigisiseseid sätteid;

c) haridus ja kutseõpe;

d) diplomite, tunnistuste ja muude

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

tunnustamine asjaomaste riigisiseste menetluste

kohaselt;

e) sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks

määratud määruses (EÜ) nr 883/2004;

JAH

JAH

JAH

JAH

Muudetakse ja täiendatakse:

- PHS § 4 lg 11

- PISTS § 3 lg 1

b) Vastab. VMS § 10, AÜS18 §-id 4 ja

19, KTTLS19 § 3 ja 24;

c) Vastab. VMS § 10, PS20 §

37, HaS21 § 4 lg 1, KHaS22 § 12,

KutÕS23 § 25, haridus- ja

teadusministri 21. augusti 2024. a

määrus nr 2324 §3 lg 3, VRKS § 75 lg-

d 6, 61 ja 7

d) Vastab. VMS § 10, VKTS25 §-id 1

ja 2, Vabariigi Valitsuse 06. aprilli

2006. a määrus nr 8926 § 1

e) Vastab osaliselt (ei vasta

pikaajalise viisaga viibijate osas).

18 Ametiühingute seadus. 19 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus. 20 Põhiseadus. 21 Eesti Vabariigi haridusseadus. 22 Kõrgharidusseadus. 23 Kutseõppeasutuse seadus. 24 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 a. määrus nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“. 25 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus. 26 Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 a. määrus nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud

kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord”.

18

f) maksusoodustused, eeldusel et töötajat

peetakse asjaomases liikmesriigis

maksuresidendiks;

g) juurdepääs kaupadele ja teenustele ning

üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste

pakkumisele, sealhulgas nii avalikku kui ka

eraomandisse kuuluva eluruumi saamisega

seotud menetlused riigisisese õiguse kohaselt,

piiramata liidu ja liikmesriigi õiguse kohast

lepinguvabadust;

h) tööhõiveametite pakutavad

nõustamisteenused ja teave.

JAH

JAH

JAH

- RPKS § 4 lg 1

- TKindlS § 35 lg 4 p 2

- TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21

SHS27 § 5, SÜS28 § 3, RPKS29 § 4,

TKindlS30 § 3, PHS31 § 4, PISTS32 § 3,

RaKS33 § 5, TVTS34 § 2

f) Vastab. VMS § 10 ja TuMS35 § 6 lg

1

g) Vastab. VMS § 10, TKS36 § 2 ja 3,

VÕS37 § 1 lg 5 ja § 271

h) Vastab. VMS § 10, TÖMS38 § 3 lg

1 p-id 2-5, § 4, VRKS § 75 lg 1

2. Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist

piirata järgmiselt:

a) lõike 1 punkti c alusel:

i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast

riigist pärit töötajatega, kellel on või on olnud

töökoht ja kes on registreeritud töötuna;

VALIKULINE

a) Eesti on võrdse kohtlemise piirangut

kasutanud osaliselt:

27 Sotsiaalhoolekande seadus. 28 Sotsiaalseadustiku üldosa seadus. 29 Riikliku pensionikindlustuse seadus. 30 Töötuskindlustuse seadus. 31 Perehüvitiste seadus. 32 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. 33 Ravikindlustuse seadus. 34 Töövõimetoetuse seadus. 35 Tulumaksuseadus. 36 Tarbijakaitseseadus. 37 Võlaõigusseadus. 38 Tööturumeetmete seadus.

19

ii) jättes välja need kolmandast riigist pärit

töötajad, kes on liikmesriiki lubatud vastavalt

direktiivile (EL) 2016/801;

iii) jättes välja õppe- ja toimetulekutoetused

ning -laenud või muud toetused ja laenud;

iv) kehtestades vastavalt riigisisesele õigusele

teatavad eeltingimused (sealhulgas keeleoskus

ja õppemaksu tasumine) juurdepääsuks

ülikooliharidusele ja keskkoolijärgsele

haridusele ja õppele ning kutseharidusele ja -

õppele, mis ei ole otseselt seotud spetsiifilise

tööga;

b) piirates lõike 1 punkti e alusel kolmandast

riigist pärit töötajatele antud õigusi, kuid mitte

piirates neid õigusi nende kolmandast riigist

pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes

on töötanud vähemalt kuus kuud ja on

registreeritud töötutena.

Lisaks võivad liikmesriigid otsustada, et lõike 1

punkti e ei kohaldata perehüvitiste osas nende

kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud

luba töötada liikmesriigis kuni kuueks kuuks,

nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on

liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil, või

nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on

lubatud töötada viisa alusel.

VALIKULINE

VALIKULINE

Muudetakse ja täiendatakse:

- PHS § 4 lg 11

- PISTS § 3 lg 1

- RPKS § 4 lg 1

- TKindlS § 35 lg 4 p 2

- TVTS §2 lg 1 ja § 12 lg 21

- SMS39 § 6 lg 1 p 5

Eesti kasutab võrdse kohtlemise

piirangut, seades tingimuseks et isik

peab töötama.

i) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

ii) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

iii) Vastab. ÕÕS40 § 5 lg 1 ja 21, § 15

lg 1, haridus- ja teadusministri 16.

augusti 2019. a määrus nr 3741 § 2 lg 1;

haridus- ja teadusministri 6. juuli 2023.

a määrus nr 2442 § 2 lg 1

iv) Vastab. KHaS § 16 lg 1 ja lg 6 p 2;

KutÕS § 471 lg 3 (jõus 1.09.2025)

b) Ei vasta. SHS § 5, SÜS § 3, RPKS

§ 4, TKindlS § 3, PHS § 4, PISTS § 3,

RaKS § 5, TVTS § 2

Vastab. PHS § 4

Eesti kasutab võrdse kohtlemise

piirangut viisaga viibijatele.

39 Sotsiaalmaksuseadus. 40 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. 41 Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 a. määrus nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“. 42 Haridus- ja teadusministri 14.09.2024 a. määrus nr 24 „Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“.

20

c) lõike 1 punkti f alusel, piirates selle

kohaldamist maksusoodustuste osas nende

juhtudega, kus kolmandast riigist pärit töötaja

pereliikmetel, kellele kõnealune kolmandast

riigist pärit töötaja soodustusi taotleb, on

registreeritud või alaline elukoht asjaomases

liikmesriigis;

d) lõike 1 punkti g alusel:

i) piirates selle kohaldamist nende kolmandast

riigist pärit töötajatega, kellel on töökoht;

ii) piirates juurdepääsu eluasemele, välja

arvatud eramajutuse üürimisele, arvestades

liikmesriigi õiguses kehtestatud piiranguid.

VALIKULINE

VALIKULINE

c) Eesti seda võrdse kohtlemise

piirangut ei kasuta.

Eesti seda võrdse kohtlemise piirangut

ei kasuta.

3. Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele

kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust

tunnistada kehtetuks käesoleva direktiivi

kohaselt väljastatud elamisluba, muul kui

töötamise eesmärgil väljastatud elamisluba või

mis tahes muu luba, mis võimaldab liikmesriigis

töötada, või keelduda nende pikendamisest.

EI Vastab. VMS §-id 131 ja 136

4. Vanaduse, töövõimetuse või surma korral

makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele

kolmandast riigist pärit töötajatele või selliste

töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle

õigused tulenevad kõnealusest töötajast,

kohustuslikku pensioni, mis põhineb töötaja

varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja

määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud

õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja

samal määral kui asjaomase liikmesriigi

JAH Vastab. VMS § 10, RPKS § 4

21

kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise

korral.

Artikkel 13. Järelvalve, hindamine,

kontrollid ja karistused

1. Liikmesriigid sätestavad meetmed, mille abil

vältida artikli 12 kohaselt vastu võetud

võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste

sätete võimalikku kuritarvitamist tööandjate

poolt ja neid selle eest karistada.

Meetmed hõlmavad kooskõlas liikmesriigi

õiguse või haldustavaga järelevalvet,

riskihindamist ja asjakohasel juhul kontrolle,

eelkõige valdkondades, mis on kindlaks tehtud

kui valdkonnad, kus töötajate õiguste rikkumise

oht on suur.

JAH Vastab. VMS §-id 1 ja 296-2971, TLS

§-id 3, 28, 115 ja 7. peatükk, TvLS43 §

2 p 1, VõrdKS § § 23-25, VõrdKS §-id

15-19, SoVS § 12-15, TsMS 44 § 3

2. Liikmesriigid näevad ette karistused neile

tööandjatele, kes ei ole täitnud käesolevast

direktiivist tulenevaid kohustusi. Kehtestatud

karistused peavad olema mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

JAH Vastab. VMS § 286-2863, § 288-289;

§ 291-292; § 300, § 301, §302, § 305,

§ 3061-307

3. Liikmesriigid tagavad, et töötingimuste

järelevalve eest vastutavatel teenistustel või

pädevatel asutustel ja töötajate huve esindavatel

organisatsioonidel (juhul kui viimased on

riigisisese õiguse kohaselt liikmesriigi

kodanikele ette nähtud) on juurdepääs

töökohale.

JAH Vastab. VMS § 288, § 289; § 293 lg 4

ja 5, TLS § 115 lg 2

43 Töövaidluse lahendamise seadus. 44 Töövaidluse lahendamise seadus.

22

Kui tööandja pakub majutust ja see on

liikmesriigi kodanike jaoks riigisisese õigusega

ette nähtud, hõlmab juurdepääs töökohale

juurdepääsu kõnealusele majutusele, kui

kolmandast riigist pärit töötaja on sellise

juurdepääsuga nõus.

Artikkel 14. Kaebuste esitamise ja

õiguskaitsevahendite kasutamise

lihtsustamine

1. Liikmesriigid tagavad toimivad

mehhanismid, mille kaudu kolmandast riigist

pärit töötaja saab esitada oma tööandja kohta

kaebusi:

a)otse;

b)selliste kolmandate isikute kaudu, kellel on

vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud

kriteeriumidele õigustatud huvi tagada

käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud

riigisiseste õigusnormide järgimine, ning

c)liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kui see on

riigisisese õigusega ette nähtud.

JAH Vastab. VMS § 2861, TvLS §-id 2-4, §

36, § 58, TLS §-id 21 ja 114, ÜVLS45

§ 1, § 21, VÕS § 326, TsMS § 3

2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis b

osutatud kolmandad isikud võivad kolmandast

riigist pärit töötaja nõusolekul osaleda tema

nimel või tema toetuseks mis tahes

haldusmenetluses või tsiviilkohtumenetluses,

mille eesmärk on tagada käesoleva direktiivi ja

selle alusel vastu võetud riigisiseste

õigusnormide järgimine.

JAH Vastab. VMS § 23, TvLS § 17 ja 42,

TsMS § 217

45 Üürivaidluse lahendamise seadus.

23

3. Liikmesriigid tagavad, et kolmandast riigist

pärit töötajatel on nende elukohaliikmesriigi

kodanikega võrdne juurdepääs:

a) meetmetele, mis kaitsevad tööandjapoolse

töölt vabastamise või muu ebasoodsa

kohtlemise eest vastusena ettevõttesisesele

kaebusele;

b) õiguskaitsele, mille eesmärk on tagada

käesoleva direktiivi ja selle alusel vastu võetud

riigisiseste õigusnormide järgimine.

JAH Vastab. PS §-id 28 ja 29, VMS § 10 lg

1

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15. Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste

soodsamate sätete kohaldamist:

a) liidu õigus, sealhulgas liidu või liidu ja tema

liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel

sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ning

b)kahe- või mitmepoolsed lepingud ühe või

mitme liikmesriigi ning ühe või mitme

kolmanda riigi vahel.

VALIKULINE Vastab. VMS § 2 lg 4

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide

õigust võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis

on selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute

suhtes soodsamad.

VALIKULINE Muudetakse ja täiendatakse VMS-i:

VMS § 177 lg-d 4 ja 41, § 1841, § 1842,

§ 1892 lg 2 p 3

Eesti võimaldab elamisloa kehtivusaja

jooksul töökohavahetust ka sama

tööandja juures. Samuti on lubatud

töökoha vahetus muule alusele ja muule

ametile.

Vastab.

Artikkel 16. Üldsuse teavitame JAH Vastab. HMS § 7 lg 2, AvTS46 § 17

46 Avaliku teabe seadus.

24

Iga liikmesriik teeb üldsusele hõlpsasti

kättesaadavaks, sealhulgas asjaomastest

kolmandatest riikidest juurdepääsetavate

allikate kaudu korrapäraselt ajakohastatava

teabe:

a) kolmanda riigi kodanike töö eesmärgil

liikmesriiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste kohta;

b) kõigi ühtse loa taotluse esitamiseks vajalike

dokumentaalsete tõendite kohta;

c) riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste,

sealhulgas kolmanda riigi kodanike ja nende

pereliikmete õiguste, kohustuste ja menetluslike

tagatiste kohta.

Teavitamistegevustega tegeleb

Politsei- ja Piirivalveamet

Artikkel 17. Aruandlus

1. Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest

korda hiljemalt 21. maiks 2029 Euroopa

Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva

direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta

ning teeb vajaduse korral

muudatusettepanekuid.

JAH Kohustus Komisjonile

2. Esimest korda hiljemalt 30. juunil 2028

esitavad liikmesriigid kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

862/2007 komisjonile (Eurostatile) statistilised

andmed selliste kolmanda riigi kodanike arvu

kohta, kes on eelmise kalendriaasta jooksul

taotlenud ühtset luba, kellele on antud ühtne

luba ning kelle ühtset luba on pikendatud või

kelle ühtne luba on kehtetuks tunnistatud.

Kõnealused statistilised andmed hõlmavad ühe

kalendriaasta pikkuseid võrdlusperioode, on

JAH Sättes on reguleeritud andmete

edastamist Euroopa Komisjonile ning

seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse

üle võtta.

25

liigitatud otsuse liigi, otsuse põhjenduse, lubade

kehtivusaja, kodakondsuse, soo ja vanuse ning

võimaluse korral tegevusala järgi ning esitatakse

kuue kuu jooksul pärast võrdlusperioodi lõppu.

Artikkel 18. Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 punkti 2,

artikli 3 lõigete 2 ja 5, artikli 4 lõigete 1, 2 ja 4,

artikli 5 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 6 lõike 1, artikli

7 lõike 1, artikli 8 lõigete 2, 3 ja 4, artikli 9,

artikli 10, artikli 11 lõike 1 punkti d, artikli 11

lõigete 2–6, artikli 12 lõike 1 punktide a, b, g ja

h, artikli 12 lõike 2 punkti d alapunkti ii ning

artiklite 13, 14, 16 ja 17 järgimiseks vajalikud

õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. maiks

2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste

normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad,

lisavad nad nende ametlikul avaldamisel

nendesse või nende juurde viite käesolevale

direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid

märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides

esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga

kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse

viidetena käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

JAH Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026.

a 22. mail.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse

VMS-i normitehnilist märkust viitega

direktiivile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile

käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste

normide teksti.

EI Sättes on reguleeritud direktiiviga

reguleeritavas valdkonnas õigusnor-

mide vastuvõtmist ja teksti edastamist

Euroopa Komisjonile ning seda ei ole

vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta.

Artikkel 19. Kehtetuks tunnistamine EI Sättes on reguleeritud eelneva

direktiivi kehtetuks tunnistamist ja

26

Direktiiv 2011/98/EL tunnistatakse kehtetuks

alates 22. maist 2026, ilma et see piiraks

liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisas

osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse

ülevõtmise tähtpäevaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile

käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile

ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud

vastavustabelile.

seda ei ole vaja riigisisesesse õigusesse

üle võtta.

Artikkel 20. Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal

päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3 ja 4, artikli 3

lõikeid 1, 3 ja 4, artikli 4 lõikeid 3 ja 5, artikli 5

lõiget 1, artikli 6 lõiget 2, artikli 7 lõiget 2, artikli

8 lõiget 1, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c,

artikli 12 lõike 1 punkte c–f, artikli 12 lõike 2

punkte a, b ja c ning punkti d alapunkti i, artikli

12 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 15 kohaldatakse

alates 22. maist 2026.

EI Eelnõu § 9 kohaselt jõustub seadus 2026.

a 22. mail.

Sättes on reguleeritud direktiivi

jõustumist ja seda ei ole vaja riigi-

sisesesse õigusesse üle võtta.

Artikkel 21. Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud

liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

EI Säte on üldine – direktiiv on suunatud

liikmesriikidele – ja seda ei ole vaja

riigisisesesse õigusesse üle võtta.

I LISA. Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise

tähtpäev

EI

II LISA. Vastavustabel EI Tegu on informatiivse tabeliga, mida ei

ole vaja riigisisesesse õigusesse üle

võtta.

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2025. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (ühtne luba)

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning § 228 lõike 1

alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise taotluste,“ sõnadega

„töökohavahetuse registreerimise,“;

2) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse

kantavad andmed

(1) Töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotluse registreerimise kuupäev ja number;

3) taotluse menetlusse võtnud ametniku eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed;

4) andmed taotluse staatuse kohta;

5) andmed selle kohta, kas töökohavahetuse registreerimise taotlus läheb sisserände piiarvu

alla;

6) taotlusele lisatud dokumentide andmed;

7) dokumendi väljastamise koht;

8) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta.

(2) Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed

ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust

2

kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle vastavalt välismaalaste

seaduse §-le 1761;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse,

lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes,

töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,

küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181

lõike 1 punktile 1;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste

seaduse § 181 lõikele 7;

8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest

ja tal on elamisluba töötamiseks;

9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4;

10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit;

11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi

või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus;

12) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja

telefoninumber.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta andmekogusse kantavad andmed

Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed ja ametikoht;

2) otsuse tegemise kuupäev ja number;

3) otsuse andmed.“;

4) paragrahvi 34 punktis 1 asendatakse sõnad „ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus“

tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ja töökohavahetuse registreerimise

taotlus“;

5) paragrahvi 34 punktis 3 asendatakse sõnad „ning Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise“ tekstiosaga „, Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise“.

§ 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

3

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „7–9“ tekstiosaga „7–10“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“;

3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed, ei esita kõiki nõutud dokumente,

taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või taotluses on muid puudusi, teavitab Politsei-

ja Piirivalveamet taotlejat kirjalikult puudustest ja määrab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.“;

4) paragrahvi 26 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „võib“ sõnadega „tähtajalise elamisloa

töötamiseks taotluse läbivaatamise ja otsuse tegemise tähtaega ning“;

5) määrust täiendatakse peatükiga 71. järgmises sõnastuses:

„71. peatükk

Töökohavahetuse registreerimise taotlemine

§ 531. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid

(1) Välismaalaste seaduse § 1812 lõigetes 6 või 11 nimetatud juhul töökohavahetusel esitab

tööandja, kes soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalast tööle võtta,

Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid:

1) töökohavahetuse registreerimise taotlus (edaspidi käesolevas peatükis taotlus);

2) Eesti Töötukassa luba;

3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest.

(2) Tööandja esitab taotluses välismaalase tööle võtmise kohta järgmised andmed:

1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed

ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust

kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse

§ 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel elamisloa töötamiseks alusel tööle asutakse,

lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes,

töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber,

küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1

punkti 1 alusel;

4

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste

seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 7 alusel;

8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel;

9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit.

10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas eesnimi

või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg, esindusõiguse alus ning

esindusõigust omava isiku allkiri;

11) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja

telefoninumber.

(3) Tööandja ei pea Politsei- ja Piirivalveametile esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud Eesti Töötukassa luba:

1) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1762 alusel;

2) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 181 lõigete 1 ja 2 alusel või

3) välismaalaste seaduse § 177 lõikes 41 nimetatud juhul, kui välismaalane on töötanud tööandja

juures, kelle juurde tööle asumiseks talle elamisluba anti, vähemalt 12 kuud järjest.

§ 532. Taotlusele lisatavad lisadokumendid

(1) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 51 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

dokumentidele dokumendid või andmed, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt

12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.

(2) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

dokumentidele dokumendid või andmed investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või

Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta

riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad.

(3) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 alusel,

kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks taotluse

allkirjastamisega:

1) välismaalase loominguliseks tegevuseks Eestis – välismaalase erialast ettevalmistust või

kogemust;

2) välismaalase teaduslikuks tegevuseks Eestis – võõrustamiselepingu olemasolu.

(4) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:

1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;

2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;

3) teadus- või arendustöö kestus, ja

4) finantseerimisallikas.

5

(5) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 1

alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ja § 179 lõike 2 kohaldamata jätmiseks taotluse

allkirjastamisega välismaalase erialast ettevalmistust.

(6) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 12

alusel, esitab iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui

siseminister on käskkirjaga määratlenud asjassepuutuva äriühingule kuuluva majandusüksuse

iduettevõttena.

(8) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6

alusel, esitab kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(9) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, esitab

välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavad

dokumendid.

(10) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, kinnitab

§ 531 lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt

kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle

võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat

kvalifikatsiooni nõudvale töökohale.

(11) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti

7 alusel, esitab spordialaliidu nõusoleku, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei

ole spordialaliit.

§ 533. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse välismaalase töökohavahetuse

kohta 30 päeva jooksul.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse läbi vaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada

kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast

teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud

postiaadressil või e-posti aadressil.

(3) Tööandja esitab taotluse vähemalt 2 kuud enne tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.

§ 534. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlusele kohaldatakse § 2 lõigetes 1˗5 ja § 3 lõigetes 1˗3 ning 6 sätestatud nõudeid.

(2) Kui tööandja esitab taotluse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.“.

§ 3. Määruse jõustumine

6

Määrus jõustub 2026. aasta 22. mail.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

7

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER

MÄÄRUS 2025. a nr

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa

kehtivuse aeg;“;

2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:

„(20) Viisaregistrist on õigus saada andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa kehtivusaja kohta.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2026. aasta 22. mail.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

1

Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(ühtne luba)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne

luba) eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele

liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis

seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajatele ühtetaolisi õigusi1 (edaspidi direktiiv).

Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS) ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis

viiakse direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele

töökohale (edaspidi koos töökohavahetus). Samuti tugevdatakse kolmandatest riikidest pärit

töötajate õigusi.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:

 võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust ilma, et ta selleks uut elamisluba peaks taotlema. Selleks eesmärgiks

kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon;

 lubatakse välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla

tööta;

 laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohaldumisala lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele.

Lisaks eelnevale kehtestatakse eelnõuga piirang, mille kohaselt tööandja ei või riigilõivu tasu

välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud ning sätestatakse sanktsioonid olukorras,

kus tööandja seda piirangut on rikkunud. Samuti muudetakse töökohavahetuse lubamise ja

tööta jäämise võimaluse tõttu töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest

keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ja nende erisusi. Eelnõuga võimaldatakse ka

välismaalasel töötada, kui ta on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist või uut tähtajalist

elamisluba ning tal on seadusest tulenev õigus taotluse menetluse ajal Eestis viibida.

Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samuti on

koondina mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) töökoormusele positiivne, kuid

toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu tõusu Eesti Töötukassas ja

Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi ka SKA). Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele on

väheoluline.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Killu Christine Paal ([email protected]) ning

 õigusnõunik Doris Järv (teenistussuhe lõppenud).

1 OJ L, 2024/1233, 30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj.

2

Eelnõu paragrahvid 2–5 ning seletuskirja vastavad osad on koostanud Sotsiaalministeeriumi:

 hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo

([email protected], 5914 3941),

 hüvitiste ja pensionipoliitika nõunik Kati Kümnik ([email protected], 5198 2989),

 laste ja perede osakonna perepoliitika juht Gerli Lehe ([email protected], 56816531),

 hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

([email protected], 5913 7972),

 hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa

([email protected], 5916 6728),

 analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo ([email protected], 5913

4890) ja

 õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected], 5855 31599).

Eelnõu paragrahvid 6–8 ning seletuskirja vastavad osad on koostanud:

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja

tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5660 0831);

 sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014);

 Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul ([email protected], 614 8500),

 Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp

([email protected], 614 8520),

 Eesti Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud

([email protected], 614 8247) ja

 Eesti Töötukassa analüüsiosakonna vanemanalüütik Mare Loos

([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka PPA, SKA, Eesti Töötukassa ja Tervisekassa

ametnikud.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud

Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Jaanus Põldmaa

([email protected], tel 612 5166).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike

Olmre ([email protected], tel 612 5041). Seletuskiri on keeleliselt

toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2025-20272 punktiga „Eelnõu direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks

(kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus, liikmesriigis seaduslikult elavate

kolmandast riigist pärit töötajate õigused)“.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 17.04.2025, 13;

2) perehüvitiste seadust (edaspidi PHS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 3;

3) perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I,

08.04.2025, 1;

4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (edaspidi PISTS) avaldamismärkega RT I,

31.12.2024, 27;

2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027.

3

5) riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025,

13;

6) sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS) avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 28;

7) töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 111;

8) töövõimetoetuse seadust (edaspidi TVTS) avaldamismärkega RT I, 23.12.2024, 8.

Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis

käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki

sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

2009/50/EÜ3;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004,

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)4

(edaspidi määrus nr 883/2004).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eelnõuga võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiiviga sõnastati uuesti Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL5 (edaspidi direktiiv

2011/98/EL), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. septembril 2013. aastal jõustunud välismaalaste

seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega6. Direktiivi artikli 20 kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud

direktiivi alates 22. maist 2026 ning kuni direktiivi jõustumiseni kehtib direktiiv 2011/98/EL.

Direktiivi laiemaks eesmärgiks on, ajakohastades direktiivi 2011/98/EL, tagada tõhus

rändehaldus, suurendada EL-i atraktiivsust, soodustada EL-i konkurentsivõimet ja

majanduskasvu ning vähendada tööjõupuudust EL-is.

Direktiivi 2011/98/EL peamiseks eesmärgiks on sätestada miinimumtingimused ühtse loa

taotlemiseks ja menetlemiseks, mille tulemusel antakse kolmandast riigist pärit välistöötajale

ühe haldustoiminguga välja luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba (edaspidi ühtne luba).

Eesti töörände regulatsiooni mõistes on ühtse loa puhul tegemist töötamiseks antud

tähtajalise elamisloaga. Direktiiviga 2011/98/EL sätestatakse EL-i ülesed ühtse loa menetluse

ja vormi nõuded, kuid ei piirata liikmesriigi pädevust reguleerida nõudeid ühtse loa

väljastamiseks töötamise eesmärgil. Direktiivi 2011/98/EL teiseks oluliseks eesmärgiks on

tagada EL-is töötavatele kolmanda riigi kodanike võrdne kohtlemine EL-i kodanikega

töötingimuste, sealhulgas töötasu, töötervishoiu ja tööohutuse, ametiühingusse kuulumise,

sotsiaalkindlustuse, hariduse ja kutseõppe ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas. 2019.

aastal valminud EL-i seadusliku rände toimivuskontroll7 ning selle jätkuna koostatud

3 ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 4 ELT L 166, 30.04.2004, lk 1. 5 ELT L 343, 23.12.2011, lk 1–9. 6 RT I, 02.07.2013, 3. 7 d1f2a7ff-f9e3-4276-84da-e26ce5c658c2_en.

4

rakendamisaruanne8 tõi välja mitmed murekohad, mis takistavad direktiivi 2011/98/EL

eesmärkide täielikku saavutamist, muuhulgas keerukad ja ebatõhusad taotluse menetlused,

ebaselged õigused, mis mõnel juhul pikendavad menetlust ja vähendavad EL-i atraktiivsust

kolmandate riikide kodanike silmis ning töötajate ebapiisav kaitse ärakasutamise eest. Eelnevast lähtuvalt seadis Komisjon 2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe teatises

eesmärgiks direktiivi 2011/98/EL üle vaatamise9 ning esitas ettepaneku selle muutmiseks 2022.

aasta aprillis10.

Direktiiviga muudetakse ühtse loa taotlemise menetlus senisest lihtsamaks ja tõhusamaks

ning vähendatakse menetluste kestust, mis sageli heidutab tööandjaid rahvusvahelisest

värbamisest. Lisaks varasemale võimalusele esitada ühtse loa taotlus kolmandas riigis, tuleb

direktiivi muudatustega võimaldada ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis, kui taotleja juba viibib

kehtiva elamisloa valdajana seal. Samuti lühendatakse direktiiviga ühtse loa taotluse

läbivaatamise maksimaalset tähtaega, võimaldades erandjuhul menetlust teatud perioodiks

pikendada. Tööandjale seatakse kohustuseks teavitada välistöötajat ühtse loa taotluse staatusest

ja selle tulemusest, kui taotluse esitas tööandja. Lisaks piiratakse võimalust, et tööandja nõuab

välistöötajalt tagasi ühtse loa taotlemise eest tasutud riigilõivu, kui tööandja selle ise tasus.

Olulise muudatusena sätestab direktiiv, et ühtne luba ei ole edaspidi enam seotud ühe

tööandjaga. See tähendab, et välistöötajatel on õigus ühtse loa kehtivusaja jooksul vahetada

tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut ühtset luba või vahepeal liikmesriigist lahkuma.

Muudatusega vähendatakse välistöötaja sõltuvust tööandjast ning aidatakse seeläbi võidelda

töötajate ekspluateerimise vastu. Võimaldamaks välistöötajal leida uus tööandja, luuakse

direktiiviga välistöötajale võimalus olla tööta. Eelnevast tulenevalt ei tohi tööta jäämine olla

põhjus ühtse loa tühistamiseks, tingimusel, et tööta olemise kestvus ei ületa kolme kuud, kui

välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuute kuud, kui välistöötajal on

ühtne luba olnud kauem kui kaks aastat. Direktiiv sisaldab ka uusi nõudeid, et tugevdada

kolmandate riikide kodanike kaitsemeetmeid ja tagada võrdne kohtlemine EL-i kodanikega.

Lisaks sellele suurendatakse direktiivi muudatustega riigi kohustusi informeerida välismaalasi

nende õigustest, tagada tõhus kontroll välismaalaste töötamise tingimuste osas ning tõhusad

karistused tööandjatele töötamise tingimuste rikkumise korral, parendades seeläbi kaitset

tööalase ärakasutamise eest.

Mitme direktiivi muudatuse osas on Eesti riigisisene õigus juba kooskõlas, mistõttu eelnõu

neid direktiivi sätteid ei hõlma:

 Direktiivi artikkel 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel

ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis viibides, kui ta viibib asjaomases liikmesriigis

kehtiva elamisloa alusel. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu

ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad

kolmanda riigi kodanikud.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS § 216 lg 1 kohaselt võib PPA-s

taotleda tähtajalist elamisluba välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Seega võib kehtiva korra kohaselt tähtajalist elamisluba töötamiseks Eestis taotleda nii

8 Euroopa Komisjoni raport Euroopa Parlamendile ja Nõukogule direktiivi 2011/98/EL kohta eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0160&from=EN. 9 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning

regioonide komiteele „Uus rände- ja varjupaigalepe“, 23.09.2020 COM(2020) 609 final, lk 27. 10 COM/2022/655 final, 2022/0131 (COD), EUR-Lex - 52022PC0655 - ET - EUR-Lex.

5

välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel, kui ka välismaalane, kellel on riigis

viibimiseks muu seaduslik alus, sh viisa või viisavaba viibimise õigus.

 Direktiiviga lühendatakse ühtse loa taotluse läbivaatamise tähtaega. Kui direktiivi

2011/98/EL kohaselt tuli otsus taotluse kohta võtta vastu hiljemalt nelja kuu jooksul,

siis uuesti sõnastatud direktiivi artikkel 5 lõike 2 kohaselt tuleb otsus taotluse kohta

vastu võtta hiljemalt 90 päeva jooksul. Seejuures on täpsustatud, et juhul kui seoses

üksiktaotlusega kontrollitakse tööturu olukorda, peab menetlustähtaeg hõlmama tööturu

kontrolli läbiviimiseks vajalikku aega. Direktiivi põhjenduspunkti 15 kohaselt ei hõlma

otsuse vastuvõtmise tähtaeg tööturu olukorra üldist kontrollimist, mis ei ole seotud

üksiktaotlusega loa saamiseks.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta

määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad11“

(edaspidi tähtajalise elamisloa määrus) § 26 lõike 1 kohaselt tehakse otsus tähtajalise

elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul menetluse

algatamise päevast alates. Tähtajalise elamisloa menetlustähtaeg ei hõlma Eesti

Töötukassa loa taotlemise menetlusaega. Üldreeglina võib tähtajalise elamisloa

töötamiseks anda, kui Eesti Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks

välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele

kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL kodaniku ega Eestis

elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on

põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes

(VMS-i § 177 lõige 1). Vastav luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning antakse ühe

või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega (VMS-i § 177 lõige 2) ning seda tuleb

taotleda enne tähtajalise elamisloa taotlemist. Tähtajalise elamisloa määruse § 15 lõike

2 kohaselt annab Eesti Töötukassa motiveeritud loa või keeldub loa andmisest

tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega seitsme tööpäeva jooksul. Kuna Eesti

Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega, vaid tegemist on tööturu olukorra üldise

kontrollimisega, siis ei loeta direktiivi kohaselt Eesti Töötukassa loa läbivaatamise

menetlust üldise menetlustähtaja sisse.

 Direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks, kas ühtse loa

taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Juhul, kui loa taotluse

esitab tööandja, peab sama artikli lõike 3 kohaselt tagama, et tööandja teavitab

välistöötajat aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS-i § 213 lõike 1 kohaselt esitab

tähtajalise elamisloa taotluse välismaalane. Üldpõhimõttena (VMS-i § 36) teavitatakse

haldusaktist ja sooritatud toimingutest taotlejat. Kuivõrd Eesti seaduste kohaselt esitab

taotluse välismaalane, mitte tööandja ning otsusest teavitatakse taotlejat, ei saa tekkida

11 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. RT I, 28.12.2023, 19.

6

olukorda, kus välismaalast ei teavitata tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

taotluse suhtes tehtud otsusest või sellega seonduvatest asjaoludest.

 Direktiivi artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt on välismaalasel õigus

kontrollida elamisloas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle

teabe parandamist või kustutamist.

Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse üldmääruse12 §-de 14

ja 17 alusel on välistöötajal õigus saada andmeid tema kohta töödeldavate isikuandmete

kohta ning nõude nende parandamist või kustutamist. Siseministri 18. detsembri 2015.

aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“13 (edaspidi

elamislubade registri põhimäärus) § 37 kohaselt korraldab vastutav töötleja ebaõigete

andmete parandamise viivitamata nende teadasaamisest. Elamislubade registri

põhimääruse § 39 alusel on välismaalasel õigus kirjaliku taotluse alusel saada andmed

selle kohta, millised isikuandmed on tema kohta elamislubade ja töölubade registrisse

kantud, samuti tema enda poolt andmekogusse esitatud andmed. Juhul kui selgub, et

registris kajastatud andmed ei ole korrektsed, on vastutav töötleja kohustatud need

andmekogus korrigeerima.

Teatud direktiivi sätete, ennekõike tööandja vahetamise ja töötuks jäämise võimaluse, aga ka

teatud välistöötajate kategooriate puhul võrdse kohtlemise sätete osas, ei ole riigisisene õigus

kooskõlas, mistõttu on direktiivi ülevõtmiseks vaja riigisisest õigust muuta.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla direktiivis sätestatuga.

Eelnõul on kolm peamist eesmärki: 1) lihtsustatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust,

vähendades seeläbi nii välismaalase, tööandja kui ka riigi menetluskoormust;

2) lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta, et

soodustada juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule;

3) laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise

eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele,

tugevdades seeläbi välistöötajate põhiõigusi.

Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale

suuremat lisaväärtust, teiselt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Et tagada

majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, on oluline soodustada välistöötajate kaasamist

tööturule ning võimaldada senisest paindlikumalt töökohavahetust. Juhitud rändepoliitika

lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks

ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb

arvestada vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu.

12 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1-88. 13 Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. RT I,

28.12.2023, 9.

7

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Muudatus on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei koostatud.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust

koostama, kui eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest.14

Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta kinnitati 04. mai 2023. aasta Vabariigi Valitsuse

istungil ning 16. mai 2023. aasta Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja 22. mai 2023. aasta

Riigikogu EL-i asjade komisjonis.

Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poolt heakskiidetud seisukohtade kohaselt toetas Eesti

direktiivi läbirääkimistel:

 võimalust taotleda elamisluba liikmesriigi siseselt, kui välismaalasel on olemas muu

seaduslik alus samas liikmesriigis viibimiseks;

 võimalust, et välismaalane saab vahetada tööandjat ja töökohta elamisloa kehtivusaja

jooksul tingimusel, et ta vastab töökohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele;

 asjaolu, et tööandja vahetamine ei tooks kaasa välismaalase pikaajalist töötust ega

ülemäärast koormust Eesti sotsiaalsüsteemile;

 põhimõtte säilitamist, mille kohaselt elamisloa kehtivusaja jooksul tööandja vahetamise

korral peab uus tööandja taotlema luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

Eesti ei toetanud muudatusettepanekut laiendada peretoetustele õigustatud isikute ringi viisa

alusel üle kuue kuu riigis töötavatele välismaalastele.

2.4. Eesti kaalutlusõigus direktiivi ülevõtmisel

Direktiivi ülevõtmisel on Eestil kaalutlusõigus tööandja vahetamise tingimuste, võrdse

kohtlemise sätete ning ühtse loa menetluse ja ühtset luba käsitlevate direktiivi sätete

kohaldamisel õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale.

1) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata tööandja vahetamise

võimalust, seades selle sõltuvusse tööturu kontrollimisega, nõudes tööandja

muutumisest teatamist ja kehtestades miinimumperioodi (mitte üle kuue kuu),

mille jooksul ühtse loa omanik peab töötama oma esimese tööandja juures.

Eesti kasutab võimalust kontrollida tööturu olukorda, kui välismaalane vahetab

tööandjat elamisloa andmise järgselt esimese aasta jooksul. Üldreeglina peab

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemisele eelnevalt saama tööandja Eesti

Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti Töötukassa andmetel oli

2025. aasta jaanuaris registreeritud töötute määr Eestis 7,4% (51 117 töötut)15. Eesti

Panga andmetel on viimase kahe aasta töötuse määra tõus EL riikide seas olnud suurim

just Eestis16. Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja

kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele. Õiguskord, mis võimaldab

paindlikult tööandjat ja töökohta vahetada, ei tohiks muutuda võimaluseks tööturu

kaitse meetmetest kõrvale hoidmiseks. Sellel põhjusel on eesmärgipärane seada piirang,

14 Direktiivi mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni 7. juuni 2016. aasta ettepanekus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi kohta kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki

sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. COM(2016) 378 final. 15 Eesti Töötukassa 2025. Registreeritud töötud | Töötukassa. 16 O. Soosaar, L. Matsulevitš. Eesti Pank, Tööturu Ülevaade, 2/24, lk 18. Tööturu Ülevaade 2 2024.

8

et kui välismaalane soovib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamise järgselt

esimese aasta jooksul töökohavahetust, tuleb selleks taotleda Eesti Töötukassalt luba,

kui see oleks nõutav juhul, kui välismaalane taotleks uut tähtajalist elamisluba

töötamiseks. Seeläbi on välistatud, et töötamiseks taotletakse tähtajalist elamisluba

alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis ning elamisloa saamise järgselt

vahetatakse see ümber alusele, millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt

Eesti Töötukassalt luba. Küll aga, kui välismaalane on juba Eestis töötanud kauem kui

aasta ning seega Eesti tööturule integreerunud, ei ole mõistlik enam nõuda, et tööandja

taotleks välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassalt luba. Sarnane regulatsioon on

kehtestatud juba ka, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi

erisuse alusel.

Samuti kasutab Eesti võimalust nõuda tööandja vahetamisest teavitamist. Töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa menetluses kontrollitakse lisaks välismaalasega

seonduvatele asjaoludele ka tööandja ja töötamisega seonduvaid asjaolusid.

Töökohavahetuse puhul on oluline, et ka uue tööandja juures või sama tööandja juures

uuel töökohal töötamise tingimused vastaksid VMS-is sätestatud nõuetele, muuhulgas

nõutava töötasu osas. Töökohavahetuse registreerimise regulatsioon võimaldab

haldusorganil töötamise tingimuste täitmist kontrollida ning juhul, kui need ei vasta

nõuetele, ei anta välismaalase töökohavahetuseks luba. See kaitseb ka välismaalast,

kuna enne kui välismaalane vahetab töökohta, kontrollib haldusorgan, kas tööandja

täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus

välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on

maksuvõlgnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne.

Eesti ei kasuta võimalust seada nõuet, et välistöötaja peab enne uue tööandja juures

tööle asumist olema töötanud teatud perioodi esimese tööandja juures. Seni ei ole VMS-

is sätestatud sellist piirangut ning välistöötajal on igal ajahetkel võimalik taotleda uut

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba, et töökohta vahetada. Sellise piirangu

seadmine mõjutaks negatiivset ka välistöötajat, kuna kohustus töötada teatud perioodi

esimese tööandja juures suurendab töötajate ekspluateerimise riske.

2) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi

II peatükki, mis sätestab ühtse taotluse menetluse ja ühtse loa sätted, õppimise

eesmärgil riiki saabuvatele välismaalastele.

Eesti seda võimalust ei kasuta. Ka direktiiv 2011/98/EL andis liikmesriikidele sama

kaalutlusõiguse. Ühetaolise lähenemise eesmärgil otsustati direktiivi 2011/98/EL

ülevõtmisel kohaldada ka õppimiseks antud tähtajalisele elamisloale ühtse loa vormi.

Alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba, seda ka õppimiseks antud

tähtajalise elamisloa puhul. Ka edaspidi on mõistlik väljastada kombineeritud elamis-

ja tööluba ning mitte luua õppimiseks antud tähtajalise elamisloa puhul eraldi tööloa

regulatsiooni. Oluline on täheldada, et muul kui töötamise eesmärgil väljastavate lubade

puhul kohaldub direktiivi II peatükk üksnes lubade vormi suhtes ega reguleeri selliste

lubade taotlemise ja väljastamise menetlust (direktiivi põhjenduspunkt 23).

3) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada välistöötajal olla tööta

pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud.

Eesti seda võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende

välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat

lisaväärtust. Muudatustega võimaldatakse välistöötajal olla tööta, et tal oleks võimalik

9

uut tööandjat otsida ning tööandjatel oleks võimalik tõhusamalt värvata juba Eestis

viibivaid välistöötajaid. Seejuures, mida pikemalt on välismaalane Eesti

sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta olla. Oluline on samas,

et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ning välismaalane ei muutuks

koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtuvalt ei ole täiendava tööta olemise

perioodi võimaldamine eesmärgipärane.

4) Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata teatud tingimustel võrdse

kohtlemise kohaldamist haridus- ja kutseõppe, sotsiaalikindlustusliikide,

perehüvitiste, maksusoodustuste, tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste

ja teabe ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas.

Eesti on kasutanud võimalust teatud osas (õppelaenud, õppetoetused) piirata haridus- ja

kutseõpet. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL.

Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punktiga a.

Eelnõuga Eesti kehtivat korda ei muudeta. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust haridus-

ja kutseõppe osas ei muudeta.

Eesti on kasutanud peretoetuste andmise piiramist nendele välismaalastele, kellel on

lubatud töötada viisa alusel. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga

2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti

b alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust peretoetuste osas ei muudeta.

Samuti kasutab Eesti võimalust piirata sotsiaalkindlustuste kohaldamist üksnes neile

kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajatele, kellel on töökoht. Vastav

kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus

on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti b alusel. Kehtiv õigus

sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele

välismaalastele ette ei näe. Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb

kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega

sotsiaalkindlustusliikide osas, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004.

Direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti b kohaselt võib sotsiaalkindlustusliikide osas

võrdset kohtlemist piirata, kuid mitte piirata neid õigusi nende kolmandast riigist pärit

töötajate puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on

registreeritud töötutena. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole viisa alusel riigis viibivatel

välismaalastel võimalik end töötuna registreerida. Direktiiv ei kohusta seda ka

võimaldama. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist piirata

nende välistöötajate puhul, kes on töötamiseks antud viisa alusel Eestis töötanud, kuid

kelle töösuhe on lõppenud ja nad on tööta. Küll peab võimaldama võrdset kohtlemist

sotsiaalkindlustuse osas nendele pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele, kes

töötavad. Eelnevast lähtuvalt laiendatakse eelnõuga sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist

kohaldumisala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis

töötavatele välismaalastele.

Eesti ei kasuta maksusoodustuste osas võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav

kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus

on jäetud kehtima direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti c alusel. Eelnõuga kehtivat

riigisisest õigust maksusoodustuste osas ei muudeta.

Eesti ei kasuta kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste

pakkumisel võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti

liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima

10

direktiivi artikkel 12 lõike 2 punkti g alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust

kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas ei muudeta.

2.5. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

2.5.1. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus

PS-i § 29 lõike 1 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. See õigus kaitseb ka juba tekkinud töö- või teenistussuhte jätkumist17.

Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti,

siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul.

PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest

tema äraelamine sõltub. Kõige üldisemalt ja ennekõike sätestab see põhiseaduse paragrahv

negatiivse tõrjeõiguse ehk õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult isiku

põhiõigusesse vabalt valida (või mitte valida) seda tegevusala või elukutset, millega teenida

elatist18. PS-i § 29 sisustamisel on mõistlik arvestada EL-i ning siduva rahvusvahelise õigusega.

Põhiõiguse kaitseala jaguneb esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguse esemeliseks

kaitsealaks on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida antud norm hõlmab.

Töökoha valikuvabaduse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib

olla või saada rikutud. Töökoha valikuvabadus kaitseb isikut selle eest, et ta saaks vabalt valida

endale tegevusala, elukutset ja töökohta ilma riigi sekkumiseta. Isikulises kaitsealas on isikute

ring ja põhiõiguste kandjaid, keda vastav põhiõigus kaitseb. Põhiõigused jaotuvad põhiõiguse

kandja järgi kõigi ja igaühe õigusteks ning kodanikuõigusteks. Selle põhiõiguse isikuline

kaitseala hõlmab nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut. PS-i § 29 on päritolult palgatöötajatele suunatud põhiõigus, mis peab

ennekõike kaitsma isikuid, kes alluvad töö tegemisel teiste isikute juhtimisele ja kontrollile19.

PS-i § 29 lõike 1 teises lauses on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon, kus seadus võib ette

näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Töökoha valimise

piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada

normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust valida tegevusala, elukutset

ja töökohta, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

lihtsustada tööandja ja töökoha vahetamist selle elamisloa kehtivusajal. Eelnõu sisaldab

kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse:

1) võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust ilma, et ta selleks peaks taotlema uut elamisluba;

2) võimaldatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta.

17 RKÜKo, 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p-d 67–69; RKPJKo, 12.04.2021, 5-21-1/10, punkt 26, RKÜKo = Riigikohtu

üldkogu, RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 18 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 59. 19 RKPJKo, 07.02.2022, 5-22-2, p 61.

11

Võimalus vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat ja töökohta

ilma, et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba, aitab kaasa elamisloa menetluse

lihtsustamisele ja paindlikkusele nii tööandja, välismaalase kui haldusorgani jaoks.

Võimalus olla töötamiseks antud elamisloa kehtivusajal tööta, soodustab juba riigis viibivate

välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule, kuna teatud perioodil saab ta uut tööandjat otsida

ja tema viibimisalust ei tunnistata kehtetuks. Välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul

olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood kokku tema elamisloa

kehtivusajal ei tohi ületada seaduse sätestatud perioodi.

Eelnõu meetmed on töökoha valikuvabaduse kaitsmise eesmärki arvestades sobilikud ning

aitavad selle saavutamisele kaasa.

Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil

vähemalt sama hästi saavutada.

1) Töökohavahetuse võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ilma,

et ta selleks peaks taotlema uut elamisluba, muudab välismaalase jaoks Eestis töötamise

tingimused paindlikumaks, PPA-le vastava regulatsiooni järgimise ja kontrollimise

lihtsamaks ja selgemaks. Samuti vähendab muudatus välistöötaja sõltuvust tööandjast

ning aitab seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu.

2) Võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta, võimaldab

välistöötajal leida uus tööandja. Lubatud perioodil tööta olemine ei ole ka põhjus

elamisloa tühistamiseks, tingimusel et see ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne

luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on luba olnud kauem

kui kaks aastat.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada tegevusala, elukutse ja

töökoha valikuvabadust, sest kavandatavad muudatused vähendavad nii välismaalase kui ka

riigi menetluskoormust ning olemuslikult lihtsustavad ja soodustavad töötamiseks antud

elamisloaga seotud regulatsioone. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja

eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada

vältimatult vajalikuks.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seejuures kehtib reegel- mida

intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused.

1) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetamise võimalus on

välismaalasele positiivne muudatus, seega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet.

2) Võimalus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta soodustab juba

riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule ja on samuti soodustav

muudatus, mille kehtestamisega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet.

Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed.

2.5.2. Isikuandmete töötlemine

12

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Eelnõu kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui

ta soovib vahetada tööandjat või töökohta. Edaspidi peab tööandja esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse ning eelduslikult selles esitatavad andmed ühtivad

sellega, mis tööandja esitab tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste järgselt välismaalaselt

küsitavate andmete esitamise kordsus ja tõendite hulk, kuna uut elamisluba ei ole vajalik enam

taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Kui varasemalt esitas tööandja

PPA-le välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse, siis edaspidi tuleb esitada

töökohavahetuse registreerimise taotlus. Selles taotluses esitatavad andmed ja tõendid on

samad, mis tööandja varasemalt esitas tööandja kutses. Kokkuvõtvalt, kuna muudatuste

rakendamine ei too kaasa täiendavate andmete esitamise kohustust, ei ole vajalik muudatust

põhiõiguste riive kontekstis täiendavalt analüüsida.

2.5.3. Sotsiaalriigi põhimõtted

Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda

võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt sotsiaalkindlustusskeemide

osas, mis on määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Eelnõuga laiendatakse õigust

sotsiaalkindlustushüvitistele lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga

Eestis töötavatele välismaalastele, seejuures on osade sotsiaalkindlustusliikide puhul nende

õigused tagatud juba kehtivate seadustega (näiteks ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 1

sätestatud kindlustatud isiku määratlus).

PS-i § 10 järgi on PS aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted, mis

Riigikohtu hinnangul moodustavad Eesti Vabariigi põhikorra tuuma ja on õiguskorra kõige

olulisemad normid. Neist põhimõtetest on tuletatavad sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas PS-i

§-s 28 nimetatud õigused.20 PS-i § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele21 ning

lõike 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral. Samuti on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

PS-i § 28 lõige 2 sätestab ka, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on lõikes 2 viidatud õigused

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i

§ 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed.

Eelnõuga muudetakse mitmeid sotsiaalkindlustust puudutavaid seadusi ja laiendatakse nendes

sätestatud õigusi Eesti alaliste elanike ja tähtajalise elamisloa või elamisõigusega isikute kõrval

ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele

välismaalastele. Samas ei tehta seda kõigis sotsiaalkindlustuse liikides, näiteks lubab direktiivi

artikkel 12 lõike 2 punkt b teha viisaga töötajate puhul erandi perehüvitiste osas. Viisaga

viibijaid käsitletakse VMS mõistes riigis ajutiste viibijatena, mistõttu ei ole neile tagatud

samasuguseid õigusi nagu Eesti elanikele. Piiratud ressursside tingimustes tuleks eelistada oma

kodanikke ja riigis juba elavaid välismaalasi, mistõttu on põhjendatud teatud osas piirata viisaga

20 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 11. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020.

https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 21 Kuna tervisekaitsealaseid muudatusi eelnõuga ei tehta, siis seda edaspidi ei käsitleta.

13

viibijate õigust hüvitistele. PS-iga on kooskõlas piirata nii PS-i § 28 kaitsealasse jäävate riskide

puhul kui ka sinna mitte kuuluvate riskide puhul hüvitisi ja toetusi saavate isikute ringi.

Põhiseadusandja on eelduslikult sidunud abi andmise Eestis elamise ja töötamise ning

ühiskonna liikmesuse sisuliste tingimustega (sotsiaalkindlustusõiguses tuntud ka kui

territoriaalsuse ja solidaarsuse põhimõtted). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on

piirangud põhjendatud näiteks riigis lühiajaliselt viibivate isikute korral.22

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Direktiivi eeskirjad hõlmavad enamikku EL-i mittekuuluvaid töötajaid. Direktiivi artikkel 3

lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi nende kolmandate riigi kodanike suhtes, kes:

1) taotlevad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba;

2) on lubatud EL-i liikmesriiki töötamise eesmärgil, olenemata loa liigist;

3) on lubatud EL-i liikmesriiki elamisloa alusel muul kui töötamise eesmärgil, kuid kellel

on lubatud töötada.

EL-i ühtne piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide

kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni

alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi

liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni

kodanikele ega nende perekonnaliikmetele. Samuti ei kohaldata direktiivi artikkel 3 lõike 2

kohaselt direktiivi kolmanda riigi kodanikele:

1) keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses;

2) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (edaspidi

direktiiv 2014/66 EL);

3) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/36/EL või au pair’ina;

4) kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ antud luba elada liikmesriigis seoses

ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse

kohta ei ole veel otsust tehtud;

5) kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL rahvusvahelise

kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile

ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud;

6) kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või

liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele,

rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel

lõplikku otsust tehtud;

7) kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ;

8) kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes;

9) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana;

10) kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud

või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana.

Direktiivi peatükid kohalduvad välistöötajatele erinevas ulatuses:

 Direktiivi II peatükki, milles on reguleeritud ühtse taotluse menetlus ja ühtset luba

käsitlevad sätted, kohaldatakse üksnes tähtajaliste elamislubade suhtes. Seejuures

kohaldatakse direktiivi sätteid muul kui töötamise eesmärgil väljastatavate

elamislubade puhul üksnes selliste lubade vormi suhtes (direktiivi põhjenduspunkt 23).

Loa taotluse menetluse, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaja ja menetluslike

22 K. Muller, A. Henberg, A. Sarapuu. PS § 28 kommentaarid, p 19. – (viide 20).

14

tagatiste sätteid kohaldatakse vaid töötamiseks antud elamisloale. Direktiivi II peatükki

ei kohaldada nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba

töötatamiseks viisa alusel (direktiivi põhjenduspunkt 14).

 Direktiivi III peatükki, mis reguleerib võrdse kohtlemise õigust, kohaldatakse kõikide

direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes, sealhulgas

nii nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud elamisluba töötamiseks

kui muul eesmärgil ja tagatud ligipääs tööturule, kui neile, kes on liikmesriiki lubatud

töötamise eesmärgil viisa alusel.

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on

võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

3.1. Töökohavahetus (§ 1 punktid 1, 4–8, 14 ja 16)

Direktiivi artikkel 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et tööandja

vahetamisest teatatakse pädevaid asutusi ning nõuda, et tööandja vahetamise korral

kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul

tööturu olukorda. Tööandja vahetamisest teavitamise raames võivad pädevad asutused

kontrollida, et tööandja vahetamise tingimused on täidetud ning esitada tööandja vahetamise

suhtes vastuväiteid. Liikmesriik võib peatada tööandja vahetamise õiguse maksimaalselt 45-ks

päevaks alates tööandja vahetamisest teavitamise päevast.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt määratakse töötamiseks antud tähtajalises

elamisloas kindlaks tööandja ja töökoht (VMS-i § 185 lõige 1). Tööandjal, kelle juurest

töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on VMS-i § 190 lõike 1 kohaselt

kutsuja kohustused. Kui välismaalase elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus, näiteks

tööandja või töökoht, on muutunud, tunnistatakse VMS-i § 189 lõike 1 punkti 2 kohaselt

välismaalase elamisluba kehtetuks. Seetõttu võib välismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa alusel, tööandjat küll vahetada, kuid peab selleks taotlema uut

elamisluba ning uuel tööandjal tuleb elamisloa taotluse juurde esitada kutse. Uuel tööandjal

tuleb võtta üle ka kutsuja kohustused. Samuti tuleb uus elamisluba taotleda siis, kui

välismaalane jääb tööle küll sama tööandja juurde, kuid soovib tööle asuda uuel töökohal, mille

puhul kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt

ei ole töökohavahetus ilma uue elamisloa taotlemiseta lubatud. Seejuures võib välismaalane

uue tööandja juues või uuel töökohal tööle asuda alles siis, kui PPA on teinud uue elamisloa

taotluse suhtes positiivse otsuse. Kuna otsus elamisloa andmise kohta tehakse tähtajalise

elamisloa määruse § 26 kohaselt kuni 90 päeva jooksul ning puudustega taotluse korral võib

menetlustähtaeg olla veel pikem, on praktikas töökohavahetuse protsess nii välismaalasele kui

tööandjale aeganõudev ja koormav.

Muul eesmärgil antud elamislubade puhul ei pea juba kehtiva korra kohaselt välismaalane

töökohavahetuse puhu uut elamisluba, kuivõrd elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga.

Näiteks välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa pererände eesmärgil või õppimiseks,

kuid kes ka Eestis töötab, ei pea kehtiva õiguse kohaselt taotlema uut elamisluba, kui ta

tööandjat vahetab.

Tähtajaline elamisluba antakse üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ning pikendatakse kuni

kümneks aastaks korraga. Eelneva tõttu on praktikas üha sagedasemad olukorrad, kus

välismaalane, kellel on juba töötamiseks antud tähtajaline elamisluba, peab töökohavahetuse

tõttu taotlema uut elamisluba. 2022˗2024. aasta andmete põhjal taotlesid aastas uut tähtajalist

elamisluba töötamiseks keskmiselt 8% nendest välismaalastest, kes juba omasid kehtivat

15

tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. 2024. aastal taotles uut tähtajalist elamisluba

töötamiseks 711 välismaalast, kellel varaemalt oli juba tähtajaline elamisluba töötamiseks.

Tabel 1. Välismaalased, kes omasid töötamiseks antud elamisluba ja taotlesid uut

elamisluba töötamiseks

2022 2023 2024

Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711

Uue taotluse esitanute osakaal kehtivatest

töötamiseks antud elamislubadest 9% 8% 7%

Allikas: PPA

Keskmiselt omati esimest tähtajalist elamisluba töötamiseks enne uue saamist 1,85 aastat.

Seejuures, kuna tähtajalise elamisloa taotluse suhtes tuleb haldusorganil teha otsus kuni 90

päeva jooksul, kuid üldjuhul on vajadus asuda tööle uuel töökohal kiiremini, taotletakse

praktikas tihi paralleelselt uue elamisloa taotlusega ka lühiajalise töötamise registreerimist.

Lühiajalise töötamise registreerimine võimaldab välismaalasel tööle asuda uuel töökohal

kehtiva tähtajalise elamisloa alusel, samal ajal kui tema uut tähtajalise elamisloa taotlust läbi

vaadatakse. 2022˗2024. aasta andmete põhjal taotleti paralleelselt uue töötamiseks antud

tähtajalise elamisloaga 37% juhtudel ka lühiajalise töötamise registreerimist, et välismaalasel

oleks kiiremini võimalik uuel töökohal tööle asuda.

Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimised enne uue elamisloa saamist

2022 2023 2024

Lühiajalise töötamise registreerimine enne uue

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 334 232 249

Allikas: PPA

Olukord, kus töökoha vahetamiseks tuleb välismaalasel taotleda uus elamisluba, uuel tööandjal

esitada sinna juurde kutse ning töökohavahetuse protsessi kiirendamiseks registreerida uuel

tööandjal ka välismaalase lühiajaline töötamine, on ebamõistlikult koormav nii välismaalasele,

tööandjale kui ka riigile. Samuti takistab see juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset

kaasamist tööturule, avaldades seeläbi pärssivat mõju majanduskasvule ja Eesti ettevõtete

konkurentsivõimele.

Eelneva tõttu ning tulenevalt direktiivi nõuetest muudetakse kehtivat töörände regulatsiooni,

võimaldades kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ilma, et

selleks tuleb taotleda uut elamisluba. Samuti kiirendatakse töökohavahetusega seonduvate

lubade menetlusaega, vähendades seeläbi vajadust täiendavalt lühiajalise töötamise

registreerimiseks.

Töökohavahetuse puhul kasutatakse direktiivi artikkel 11 lõike 3 punktis a ette nähtud

võimalust, et tööandja vahetamisest pädevaid asutusi teavitatakse. 2022˗2024. aasta andmete

põhjal sai 87% taotlustest, kus kehtivat töötamiseks antud elamisluba omav välismaalane

taotles uut elamisluba töötamiseks, positiivse otsuse. 13% taotlustest sai keelduva otsuse või

menetlus lõpetati.

Tabel 3. Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluste suhtes tehtud otsused

2022 2023 2024

Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711

positiivse otsuse saanuid 637 637 601

keeldumisi elamisloa andmisest 15 32 33

menetluse lõpetamisi 52 71 77

16

Allikas: PPA

Seega pea veerandi taotluste puhul, kus sooviti töökohavahetust, ei vastanud töötamine

seaduses ette nähtud tingimustele. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi oleks haldusorganil

võimalik hinnata, et töötamine uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal

vastab tingimustele. Sellel eesmärgil luuakse seadusesse töökohavahetuse registreerimise

regulatsioon.

Muudatuste järgselt ei pea välismaalane enam tööandja vahetamiseks taotlema uut tähtajalist

elamisluba töötamiseks ega uus tööandja esitama selle juurde kutset, vaid piisab kui uus

tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Kuivõrd kehtestatav

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse

läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse

registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva), kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase

lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töökohavahetuse protsess välismaalase,

tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks, kiiremaks ja efektiivsemaks.

Joonis 1. Töökohavahetuse protsess praegu ning muudatuste järgselt

Allikas: Siseministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS-i § 402 lõiget 2, milles on loetletud menetlused, mille

puhul võib haldusorgan arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga. Kehtiva korra

kohaselt võib PPA anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku

ebausaldusväärsuse kohta (VMS-i § 402 lõige 1) ning haldusorgan võib selle hinnanguga

arvestada tulevikus esitatava pikaajalise viisa taotluse, viibimisaja pikendamise taotluse,

lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise

taotluse suhtes sooritatava toimingu või antud haldusakti puhul (VMS-i § 402 lõige 2).

Muudatuse järgselt võimaldatakse PPA-l arvestada tööandja ebausaldusväärsuse hinnanguga

ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6,

millega täiendatakse muuhulgas VMS-i §-ga 1841. Viidatud paragrahvi lõike 5, kohaselt võib

PPA jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud hinnangu

17

välismaalase kutsuja ehk uue tööandja ebausaldusväärsuse kohta. Eelnevast tulenevalt on

vajalik täpsustada VMS-i § 402 lõiget 2, sätestades, et haldusorgan võib ka töökohavahetuse

registreerimise taotluse puhul arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga. Ühtlasi

muudetakse sätte struktuuri, et oleks selgem, milliste menetluste puhul haldusorgan võib

kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga arvestada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VMS §-i 177 lõiget 4, millega on sätestatud Eesti

Töötukassa loa nõude erisus välismaalasele, kes vahetab töökohta sama tööandja juures, kuid

muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei

muutu ja uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise

muudatusega, kuna õiguslik alus, mille kohaselt välismaalasel on lubatud töökohta vahetada

sama tööandja juures eelnimetatud juhul, viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842

lõikesse 2, kuhu see VMS ülesehituselt paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse

VMS § 185 lõige 4 kehtetuks. Eelnevast tulenevalt on vaja muuta VMS §-i 177 lõikes 4 olevat

viidet õiguslikule alusele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 177 lõikega 41, mille kohaselt ei kohaldata Eesti

Töötukassa loa nõuet töökohavahetuse puhul, kui välismaalane on töötanud tähtajalises

elamisloas kindlaks määratud tööandja juuresvähemalt 12 kuud. Muudatus on seotud eelnõu §

1 punktiga 6, mille kohaselt peab töökohavahetusel töötamine uue tööandja juures või sama

tööandja juures uuel töökohal vastama VMS-is sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks

andmise tingimustele, sealhulgas Eesti Töötukassa nõude osas.

Direktiivi artikkel 11 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul

nõuda, et töökohavahetuse korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik

kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt, kui taotletakse tähtajalist elamisluba

töötamiseks, peab üldreeglina VMS-i § 177 lõike 1 kohaselt tööandja eelevalt saama Eesti

Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seda ka juhul, kui välismaalasel on juba

varasemalt antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ning Eesti Töötukassa andis selleks loa.

Eesti Töötukassa loa nõue ei kohaldu tähtajalise elamisloa pikendamisel (VMS-i § 177 lõige

3), samuti on erisus tehtud, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ja

töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu (VMS-i § 177 lõige 4 ja §

185 lõige 4). Teatud soodustatud kategooriate, muuhulgas iduettevõtte töötajate,

tippspetsialistide ja ekspertide puhul ei ole samuti kehtiva korra kohaselt vaja Eesti

Töötukassalt luba taotleda (VMS-i 181 lõiked 1 ja 2).

Kui vaadata 2024. aasta andmete põhjal, kui mitmel korral tuli tööandjatel taotleda Eesti

Töötukassalt luba juba Eesti tööturul olevate välismaalaste tööle võtmiseks, siis poolte

elamislubade taotluste puhul oli uuel tööandjal esmalt Eesti Töötukassalt vaja luba saada.

Nendest välismaalastest, kellel tööle võtmiseks Eesti Töötukassa oli eelmise tööandja juurde

tööle asumiseks juba loa andnud, tuli töökohavahetuse korral 87% juhtudest saada Eesti

Töötukassalt uus luba, 13% juhtudest enam Eesti Töötukassalt uut luba ei vajatud. Nendest

välismaalastest, kelle tööle võtmiseks ei pidanud eelmine tööandja Eesti Töötukassalt luba

taotlema, oli 14,5,% juhtudest vaja töökohavahetuse korral taotleda Eesti Töötukassalt luba.

Tabel 4. Eesti Töötukassa loa nõude kohaldumine välismaalaste puhul, kes omasid

tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut tähtajalist elamisluba töötamiseks

2022 2023 2024

18

Välismaalased, kes

omasid elamisluba

töötamiseks ja said

uue elamisloa

töötamiseks

564 593 540

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

Töötukassa

loa nõudega

Ilma

Töötukassa

loa nõudeta

Varasem

elamisluba

töötamiseks

345 219 343 250 275 265

Uus elamisluba

töötamiseks 340 224 333 260 270 270

Allikas: PPA

Seega oli töökohavahetuste puhul märkimisväärsel osal juhtudel vajalik uuel tööandjal taotleda

Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks.

Eesmärgipärane on võimaldada juba Eesti tööturul olevate välismaalaste võimalikult

paindlikku ja ulatuslikku tööhõivesse kaasamist. Eelnevast lähtuvalt on mõistlik vabastada

Eesti Töötukassa loa nõudest need välismaalased, kes on juba saanud tähtajalise elamisloa

töötamiseks ning soovivad töökohavahetust selle loa kehtivusaja jooksul.

Samas on oluline, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon ei muutuks võimaluseks

pääseda mööda tööturu kaitsemehhanismidest. Näiteks tuleb välistada olukord, et taotletakse

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis

ning elamisloa saades vahetatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel ümber

alusele, millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba. Eelnevast

lähtuvalt seatakse piirang, et Eesti Töötukassalt tuleb luba taotleda, kui välismaalane soovib

kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust enne 12 kuu möödumist.

Sarnane regulatsioon on kehtestatud kehtivas seaduses, kui taotletakse töötamiseks antud

elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. VMS-i § 1908 lõike 1 kohaselt, kui EL-i sinise

kaardi valdaja soovib esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle

juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab

teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba. Kui aga EL-i sinise kaardi

valdaja on juba töötanud tööandja juures vähemalt 12 kuud järjest, siis võib ta VMS-i § 1909

lõike 3 kohaselt asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures,

ning sellisel juhul ei vaja uus tööandja Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks

välismaalasega. Eelnõuga kehtestatakse sama põhimõte töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

üldregulatsioonis. Erinevalt kehtivast EL sinise kaardi regulatsioonist ei piirata, et välismaalane

peab olema töötanud 12 kuud ühe tööandja juures või ühel ametikohal. Oluline on, et

välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud elamisloa alusel järjestikku vähemalt 12

kuud. Aastane töötamise nõue on eelduslikult piisav aeg, mille puhul paindlikuma regulatsiooni

väärkasutuse riskid on minimaalsed ning ühtlasi võib pidada välismaalast Eesti tööturule

integreerituks.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS §-idega 1841 ja § 1842, võimaldades välismaalasel

lubatud vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust.

Direktiivi artikkel 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal

vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 punkti a kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja

jooksul nõuda, et tööandja vahetamisest teavitataks asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi

riigisiseses õiguses sätestatud korras. Kui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist,

19

siis võib ta ühtse loa valdaja peatada õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates

teavituse esitamise kuupäevast. Selle ajavahemiku jooksul võivad pädevad asutused

kontrollida, kas seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Samuti võib liikmesriik esitada

tööandja vahetamise suhtes vastuväite.

Paragrahvis 1841 on sätestatud tingimused tööandja vahetamiseks elamisloa kehtivusaja

jooksul.

Paragrahvi 1841 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, kui enne töökoha vahetamist on uus tööandja PPA-

le esitatud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA on kontrollinud töötamise

vastavust VMS-is sätestatud tingimustele ja registreerinud töökohavahetuse. Enne, kui PPA ei

ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimustele

vastavust VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset otsust, ei ole lubatud uue tööandja

juurde tööle asuda.

Töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib PPA, et töötamine uue tööandja juures

vastab seaduses sätestatud tingimustele töötamise osas, sh palganõude, Eesti Töötukassa loa

nõude ning muude VMS-is sätestatud töötamise tingimuste osas. Näiteks, kui asutakse tööle

iduettevõtte erisuse alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas ettevõte vastab iduettevõtte

määratlusele. Kui tööle asutakse tippspetsialisti erisuse alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas

palgakriteerium vastab nõuetele ning äriühing vastab VMS-i § 181 lõikes 5 või 51 sätestatud

tingimustele. Kui tööle asutakse EL-i sinise kaardi alusel, tuleb muuhulgas kontrollida, kas

välismaalasel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, kas palgakriteerium on täidetud ning kas Eesti

Töötukassa on välismaalase tööle võtmiseks andnud loa. Oluline on, et töökohavahetuse

registreerimise taotluse menetluses kontrollitakse üksnes uue töökohaga ja tööandjaga

seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses ei kontrollita

välismaalasega seonduvaid elamisloa andmise üldtingimusi, kuivõrd pädevad haldusorganid on

välismaalase tausta ja temaga seonduvad asjaolusid juba töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa andmise menetluses kontrollinud ning välismaalasel on kehtiv elamisluba.

Välismaalase ja töötamisega seonduvad asjaolud hinnatakse tervikuna uuesti üle tähtajalise

elamisloa pikendamise menetluse, uut tähtajalise elamisloa taotlemise või järelevalve

menetluse käigus.

Töökohavahetuse registreerimise taotluse tulemuseks saab olla kas töökohavahetuse

registreerimine, selle registreerimisest keeldumine või töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbi vaatamata jätmine. Töökohavahetuse registreerimise taotluse menetlus ei päädi näiteks

elamisloa kehtetuks tunnistamisega. Juhul, kui töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbivaatamise menetluses selguvad asjaolud, mis võivad kaasa tuua elamisloa kehtetuks

tunnistamise, näiteks seonduvalt eelmise tööandjaga, kelle juurde tööle asumiseks

välismaalasele elamisluba anti, on võimalik eraldiseisva järelevalve menetluse raames algatada

vastavad toimingud.

Töökohavahetuse korral on võimalik muuta ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust.

Praktikas vahetavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja saavad uue

tähtajalise elamisloa töötamiseks, tihti ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust.

2022˗2024. aasta andmed näitavad, et ajas on aluste vahetamine tõusutrendis. Kui 2022. aastal

uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saanud välismaalastest 77% puhul jäi töötamise

alus samaks, siis 2024. aastal jäi vaid 61% puhul töötamise alus samaks. Seejuures vahetati

töötamise alust nii uue tööandja juurde tööle asumisel kui ka sama tööandja juures uuel töökohal

tööle asumisel.

20

Tabel 5. Töötamise aluse muutmine uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

taotlemisel

2022 2023 2024

Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus sama alus Uus alus

Sama tööandja 14 11 16 16 14 54

Uus tööandja 420 119 431 130 318 154

Kokku 434 130 447 146 332 208

Allikas: PPA

Seetõttu on mõistlik, et uus paindlikum töökohavahetuse regulatsioon võimaldaks vahetada ka

töötamise alust. Näiteks liikuda üldiselt aluselt üle tippspetsialisti alusele, iduettevõtte aluselt

EL-i sinise kaardi alusele jne. Lisaks töötamise aluse vahetamisele võib uue tööandja juures

tööle asuda võrreldes varasemaga ka teisel ametikohal. Seda põhjusel, et ka kehtiva VMS-i

kohaselt võib välismaalane, kes omab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ühel ametikohal,

taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teistsugusel ametikohal. Seejuures ei ole

töökohavahetuste arv töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piiratud. See

tähendab, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul võib välismaalane

korduvalt vahetada töökohta tingimusel, et PPA on töökohavahetuse registreerimise taotlusele

igakordselt andnud positiivse otsuse.

Paragrahvi 1841 lõikega 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei lubata kehtiva töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa alusel vahetada tööandjat, kui välismaalasel on elamisluba ettevõtjasiseselt

üleviidud töötajana või lähetatud töötajana.

Direktiivi artikkel 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nendele kolmanda riigi

kodanikele, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata

sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud

liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas

direktiiviga 2014/66/EL.

Võttes arvesse lähetatud ja ettevõttesiseselt üleviidud töötajate töösuhte olemust ning eeldust,

et nad naasevad lähetuse järgselt tagasi lähetatavasse riiki, ei ole eesmärgipärane neile

lihtsustada töökohavahetust kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Küll on neil

võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui nad näiteks lähetuse jooksul

leiavad uue tööandja Eestis ning soovivad tema juures tööle asuda.

Paragrahvi 1841 lõikega 3 sätestatakse, et kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba

lühiajaliseks töötamiseks ja töötamine uue tööandja juures on samal alusel, ei kohaldata VMS-

i § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimusi. VMS-i § 1762 lõike 1 kohaselt võib

tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui:

1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis

lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;

2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne

tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase

lühiajalise töötamise;

3) tööandja on usaldusväärne;

4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul

seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu.

Kuigi direktiiviga ei reguleerita elamisloa andmise tingimusi ja kriteeriume (direktiivi

põhjenduspunktid 7 ja 25), siis tuleb direktiivist tulenevalt võimaldada välismaalasel elamisloa

kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat (direktiivi artikkel 11).

21

VMS-i § 1762 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4 seaksid sisuliselt võimatuks tööandja vahetamise juhul,

kui välismaalane soovib tööandjat vahetada tähtajalise elamisloa alusel, mis on antud

lühiajaliseks töötamiseks ning jätkata töötamist samal alusel. Nõuet, et välismaalane peab

esmalt olema töötanud tööandja juures ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise

registreeringu alusel ning jätkama töötamist selle tööandja juures elamisloa alusel (VMS-i §

1762 lõike 1 punkt 1 ja 2) saab kohaldada vaid esimese tööandja suhtes, kelle juures töötamiseks

tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks anti. Uus tööandja ei saa täita VMS-i § 1762

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid, kuna välismaalasele on juba antud elamisluba

esimese tööandja juures töötamiseks. Seega ei saa ta uue tööandja juures töötamist alustada

lühiajalise töötamise registreerimise alusel ega jätkata töötamise elamisloa alusel selle tööandja

juures, kelle juure töötamiseks tema lühiajaline töötamine registreeriti. Selleks, et täita

direktiivis sätestatud õigust vahetada tööandjat kehtiva elamisloa alusel, tuleb seetõttu

kehtestada erand nõuetest, et tööandja vahetamise korral peab välismaalane olema esmalt uue

tööandja juures töötanud ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerimise alusel

ning jätkama töötamist lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Samuti, kuna

tööandja vahetamise puhul kontrollitakse töötamise tingimuste täitmist uue tööandja juures, ei

ole asjaolu, kas varasem tööandja maksis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat

töötasu, asjakohane. Vastava tingimuse täitmist hinnatakse esmase tööandja juurde töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa andmisel.

Erand VMS-i § 1762 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetest kohaldub üksnes siis, kui

välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks lühiajalise töötamise eesmärgil ning

töötamine uue tööandja juures või uuel töökohal sama tööandja juures jätkub samal alusel. See

tähendab, et kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks muul alusel (näiteks

üldistel alustel), siis ei saa ta tööandja vahetamise registreerimise raames üle minna töötamisele

lühiajalise töötamise alusel. Seda põhjusel, et töökohavahetus, kui jätkatakse töötamist

lühiajalise töötamise elamisloa alusel, ei loo erisust VMS-i § 186 lõikes 5 sätestatust, mille

kohaselt tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks antakse kehtivusajaga kuni kaks aastat

ja seda ei pikendata.

VMS-i § 119 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ning VMS-

i § 132 kohaselt pikendatakse seda kuni kümneks aastaks korraga. Kui välismaalane on saanud

elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat, siis ei tohi uus paindlikum töökoha

vahetamise regulatsioon kaasa tuua olukorda, kus vahetatakse töötamise alust lühiajalisele

töötamisele VMS-i § 1762 alusel elamisloaga, mille kehtivus on viis aastat. Välismaalane võib

küll tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada, kuid kui elamisluba on

lühiajaliseks töötamiseks, siis selle maksimaalne kehtivusaeg on kuni kaks aastat ning seda ei

pikendata. Küll aga, kui välismaalane on esmalt saanud tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis

töötamiseks ning töökohavahetuse registreerimisega liigutakse muule töötamise alusele

(näiteks üldistele alustele), siis kohalduvad elamisloa kehtivusaja ja pikendamise suhtes need

tingimused, mis kohalduvad uue töötamise aluse puhul (nt üldisel alusel elamisluba võib

pikendada kuni kümme aastat korraga).

Paragrahvi 1841 lõikega 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et PPA ei registreeri

töökohavahetust, kui tingimused uue tööandja juurde tööle asumiseks ei ole täidetud. Samuti

sätestatakse, et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui välismaalasele kohaldub piirarv ning

see on täitunud.

Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui

töökohavahetuse tingimused ei ole täidetud. Eelnõu kohaselt peab töökohavahetuseks tööandja,

kelle juures välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ajal tööle

22

asuda, esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Selle raames kontrollib PPA,

kas töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele, sealhulgas palgakriteeriumi ja Eesti

Töötukassa loa nõude osas. Kui töötamine vastab VMS-is sätestatud tingimustele töötamise

osas, lubab PPA välismaalasel kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel uue

tööandja juures tööle asuda ning registreerib töökohavahetuse. Kui töötamine ei vasta VMS-is

sätestatud tingimustele, ei anta välismaalasele luba selle elamisloa alusel uue tööandja juurde

tööle asuda ning töökohavahetust ei registreerita. Näiteks, kui töökohavahetuse registreerimise

taotluses on märgitud, et töötamine uue tööandja juures on üldistel alustel, kuid palganõue ei

vasta VMS-is sätestatud määrale, siis ei registreeri PPA töökohavahetust. Või kui

töökohavahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et välismaalane töötamine uue tööandja

juures on iduettevõtte alusel, kuid tööandja ei vasta iduettevõtte määratlusele, ei registreeri PPA

töökohavahetust. Sellisel juhul on välismaalasel võimalik elamisloa kehtivusajal jätkata

töötamist varasema tööandja juures, kelle juures tööle asumiseks talle elamisluba anti, jääda

tööta, et otsida uut tööandjat, või Eestist lahkuda.

Paragrahvi 1841 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui välismaalast

arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise

taotluse kohta otsuse tegemist täitunud.

Direktiivi artikkel 1 lõike 2 kohaselt ei piirata direktiiviga liikmesriigi õigust otsustada

kookõlas EL-i toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide

kodanike arvu üle.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt, kui taotletakse tähtajalist elamisluba

töötamiseks, kohaldub üldjuhul sisserände piirarv (VMS-i § 113). Sisserände piirarvu

kohaldamise erisused on sätestatud VMS §-is 115. Näiteks ei kohaldata sisserände piirarvu

neile, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes või info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu,

kui välismaalane on juba varasemalt arvatud sisserände piirarvu arvestuse alla ja ta ei ole

vahepeal lahkunud elama mõnda teise riiki.

Eelnõu muudatuste järgselt ei ole vaja töökohavahetusel enam taotleda uut töötamiseks antud

tähtajalist elamisluba, vaid piisab, et tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise

taotluse. Oluline on, et uue paindlikuma tööandjavahetuse regulatsiooni ei väärkasutataks

hoidmaks kõrvale sisserände piirarvu kohaldamisest. Näiteks, esmalt taotletakse tähtajalist

elamisluba töötamiseks tippspetsialisti erisuse alusel, mille puhul piirarv ei kohaldu, ning

elamisloa saamise järgselt vahetatakse töökohavahetuse registreerimise alusel töötamine ümber

üldisele alusele, millele tavapäraselt piirarv kohalduks. Seetõttu sätestatakse, et kui

välismaalane taotleb kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust

ning uuele töötamise alusele kohaldub piirarv ja see on töökohavahetuse registreerimise

taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks täitunud, ei anta välismaalasele töökohavahetuseks luba.

Näiteks, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialisti alusel ning ta

soovib elamisloa kehtivusajal töökohta ja asuda tööle üldisel alusel, siis peab PPA

töökohavahetuse registreerimise taotluse menetluses kontrollima, kas piirarv on täitunud. Kui

see ei ole täitunud ja VMS-is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud, antakse

töökohavahetuseks luba. Kui aga piirarv on töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes

otsuse tegemise hetkeks täitunud, isegi kui VMS-is sätestatud muud töötamise tingimused on

täidetud, ei anta töökohavahetuseks luba. Kui uuel töökohal töötamise alus on näiteks töötamine

tippspetsialistina, siis piirarv ei kohaldu ning isegi kui see on täitunud, ei ole see piiranguks

töökohavahetuseks loa andmisel. Samuti, kui välismaalane on juba varasemalt tähtajalise

elamisloa saamisel arvestatud piirarvu alla, siis tulenevalt VMS-i § 115 punktis 10 sätestatust,

ei kohaldu talle töökohavahetusel enam piirarv.

23

Paragrahvi 1841 lõikega 5 sätestatakse, et PPA võib jätta töökohavahetuse registreerimise

taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu välismaalase ebausaldusväärsuse kohta.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1.

VMS-i § 402 alusel võib PPA anda hinnangu tööandja ebausaldusvääruse kohta ning seda

hinnangut võib PPA arvestada tulevikus esitatavate taotluste puhul. VMS-i § 97 lõike 2 kohaselt

võib PPA jätta pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on

andnud hinnangu kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti võib PPA VMS-i § 1072 alusel jätta

läbi vaatamata lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ning VMS-i § 219 lõike 2 alusel

tähtajalise elamisloa taotluse. Eesmärgipärane on võimaldada PPA-l jätta läbi vaatamata ka

töökohavahetuse registreerimise taotlus, kui PPA on VMS-i § 402 alusel andnud tööandja kohta

hinnangu, et see tööandja on ebausaldusväärne. Seda põhjusel, et tööandja usaldusväärsus on

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5

kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest, kui tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.

Kui PPA on juba andnud tööandja suhtes hinnangu tema ebausaldusväärsuse kohta, ei ole

halduskoormuse vaates mõistlik viia läbi sisulist menetlust töökohavahetuse registreerimise

taotluse osas. Nii nagu tähtajalise elamisloa taotluse puhul, on ka töökohavahetuse

registreerimise puhul PPA-l kaalutlusõigus selles osas, kas taotlus jäetakse ebausaldusväärsuse

hinnangu tõttu läbi vaatamata või mitte.

Paragrahvis 1842 on sätestatud tingimused töökoha vahetamiseks sama tööandja juures

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.

Paragrahvi 1842 lõikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures samadel tingimustel, nagu

tööandja vahetamise puhul. See tähendab, et tööandja peab PPA-le esitama enne töökoha

vahetamist töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA peab olema registreerinud

töökohavahetuse. Enne, kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel

kontrollinud töötamise tingimustele vastavust VMS-is sätestatud nõuetele ja teinud positiivset

otsust, ei ole lubatud töökohta vahetada.

Kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt ei pea välismaalane taotlema uut elamisluba

töötamiseks, kui ta asub sama tööandja juures tööle teisel töökohal tingimusel, et muud

elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel töökohal töötamiseks on

nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused (VMS-i § 185 lõige 4). Kui aga töötamise

tingimused muutuvad või kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad, tuleb sama tööandja

juures töökoha vahetamisel taotleda välismaalasel uut elamisluba ning tööandjal esitada selle

juurde kutse.

Neist välismaalastest, kes 2022˗2024. aastal omasid juba tähtajalist elamisluba töötamiseks

ning taotlesid uut elamisluba töötamiseks, jätkas 8% töötamist sama tööandja juures.

Tabel 6. Uue töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalaste taotluse esitamise

põhjus

2022 2023 2024

Välismaalased, kes omasid tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja said uue tähtajalise elamisloa töötamiseks 564 593 540

Uue tööandja juures tööle asumine 539 561 472

Sama tööandja juures tööle asumine 25 32 68

Allikas: PPA

24

Ebamõistlik oleks olukord, kus kehtiva elamisloa alusel võib asuda tööle uue tööandja juurde

ilma uue elamisloa taotlemiseta, kuid sama tööandja juures töökoha vahetamisel tuleb taotleda

uut elamisluba. Eelneva tõttu võimaldatakse kavandatud muudatustega töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada ka sama tööandja juures, nii nagu

võimaldatakse uue tööandja juurde tööle asuda. Tingimuseks on, et tööandja peab PPA-le

esitama töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA annab töökohavahetuseks loa. Nii

nagu ka uue tööandja juurde tööle asumisel, võib PPA töökohavahetust mitte registreerida, kui

VMS-is sätestatud töötamise tingimused ei ole täidetud või piirarv on täitunud. PPA võib jätta

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui tööandja on tunnistatud

ebausaldusväärseks. Samuti ei lubata töökohta vahetada, kui välismaalane on siia lähetatud või

tööle asunud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana.

Paragrahvi 1842 lõikega 2 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures ilma töökohavahetuse

registreerimise nõudeta, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning

elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuele töökohale esitatavad

kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu. Sama põhimõte on ka kehtivas VMS-is: VMS §

185 lõike 4 kohaselt võib välismaalane ilma uut elamisluba taotlemata sama tööandja juures

vahetada töökohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning

teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seega ei ole

juba kehtiva VMS-i kohaselt eelnimetatud juhtudel nõutav täiendavate lubade taotlemine.

Eelnõuga jäetakse vastav põhimõte kehtima ning sätestatakse erisus ka töökohavahetuse

registreerimise nõudest.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS § 185 lõige 4. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 1842, milles

sätestatakse tingimused sama tööandja juures töökoha vahetamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS-i § 185 lõigetega 5 ja 6, sätestades, et kui

välismaalane vahetab töökohta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul, siis

määratakse selles kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused uuel töökohal. See

tähendab, et kui PPA on registreerinud töökohavahetuse, asendatakse töötamiseks antud

tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise

tingimuste või uuel töökohal töötamise tingimustega. Elamisloas kindlaks määratud tingimused

asendatakse alates välismaalase tööle asumisest uue tööandja juures või uuel töökohal.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse VMS-i § 190 lõikega 11, sätestades, et kui välismaalane

on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal asunud tööle uue tööandja juures, siis

kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale alates tema juurde tööle asumisest. See

tähendab, et kui PPA on andud töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel loa töökoha

vahetuseks, siis alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole enam välismaalase varasemal

tööandjal kutsuja kohustused, vaid need võtab sama elamisloa alusel üle uus tööandja.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 10, milles on sätestatud

volitusnorm töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra ja selles esitatavate

andmete ja tõendite loetelu kehtestamiseks, samuti töökohavahetuse registreerimise taotluse

esitamise ja selle läbivaatamise tähtajad. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, millega

sätestatakse, et kehtiva töötamiseks antud elamisloa ajal võib välismaalane tööandjat või

töökohta vahetada, kui tööandja on esitanud PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse.

VMS-i üldpõhimõtte kohaselt kehtestatakse taotlemise täpsemad nõuded ning taotluses

esitavate andmete ja dokumentide loetelu määrusega. Samuti kehtestatakse VMS-i § 33

25

kohaselt menetlustähtaeg VMS-i alusel antud määrustega. Eelnevast tulenevalt on tähtajalise

elamisloa määrusega kavas kehtestada töökohavahetuse registreerimise taotlusele esitatavad

nõuded, taotluses esitatavate andmete ja taotluse juurde lisatavate tõendite loetelu, samuti

taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtaeg.

Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahetuse registreerimise taotluse esitama PPA-le

tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise

taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab

tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahetuse

registreerimise taotluses tuleb muuhulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas

töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajadusel lisada

täiendavad tõendid, kui töötamisele kohaldub eritingimus. Näiteks, kui tööle asutakse

iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada ekspertkomisjonile esitatud taotluse number.

Kehtestatava korra kohaselt tuleb töökohavahetuse registreerimise taotlus esitada hiljemalt kaks

kuud enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et

töökohavahetus on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui

välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise

jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb

tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppemist. Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ning

hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahetuse registreerimise taotluse, on ebamõistlik,

kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat

ja seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad. Sellisel juhul, kui välismaalase

elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal

võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang,

et töökohavahetuse registreerimise taotluse saab esitada kõige hiljem kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppu.

Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA otsuse töökohavahetuse registreerimise kohta kuni 30

kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles

öelda 30-päevalise ette teatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida

uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ning välismaalane saab lõpetada töötamise eelmisel

töökohal, et PPA positiivse otsuse järgselt asuda tööle uuel töökohal.

3.2. Töötaolek (§ 1 punkt 13)

Direktiivi artikkel 11 lõike 4 kohaselt ei tohi olla töötus iseenesest põhjus ühtse loa kehtetuks

tunnistamiseks, tingimusel, et töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusajal kolme kuud,

kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötaja

on olnud ühtse loa valdaja kauem kui kaks aastat. Igast töötuse perioodist peab liikmesriigi

pädevaid asutusi teavitama.

Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellel on antud tähtajaline

elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS-i § 1892 kohaselt

lubatud olla kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel

põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul

kui välismaalase töösuhe lõppeb ning ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda

ning tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. VMS-i § 280 punkti 3 kohaselt on välismaalane

kohustatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu

lõpetamisest või töösuhte lõppemisest teavitama. Eesmärgipärane on luua paindlikumad

26

tingimused uue töö otsimiseks nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ning siinsele

tööturule integreerunud.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse VMS-i § 1892, lubades töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud kindla perioodi tööta.

Lõike 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla

tööta. Tööta jäämise põhjus, sh asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast või välismaalasest

tuleneval põhjusel, ei oma seejuures tähtsust. Lubatud tööta olemise perioodi kestus oleneb

sellest, kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba. Lõike 1

punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline

elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui välismaalane on töötamiseks

antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, võib ta olla tööta kuni kuus kuud.

Seejuures võib tööta olemise periood jaguneda elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et

välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema

kogu tööta olemise periood kokku tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei

tohi ületada seaduses sätestatud perioodi. Oluline on ka, et tööta olemise perioodi kogukestus

on piiritletud konkreetse elamisloa kehtivusajaga. See tähendab, et kui välismaalasel on esmane

elamisluba töötamiseks viieks aastaks, siis võib ta selle elamisloa kehtivusajal olla tööta 3˗6

kuud. Kui viie aasta möödudes tema elamisluba pikendatakse kuni kümneks aastaks, võib ta

selle elamisloa kehtivusaja jooksul taas olla tööta 3˗6 kuud.

Lõikega 2 sätestatakse erisused, mille kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem kui lõikes

1 sätestatud periood.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt võib välismaalane olla tööta kolme kuu võrra kauem, kui

välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku §-des

133, 1331, 1332, 1333, 138, 1381, 139, 140 või 175 või § 2601 lõike 1 punktis 5 sätestatud

kuritegu.

Direktiivi artikkel 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra

pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates

töötingimustes nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP23

artikli 2 punktis i.

See tähendab, et kui välismaalane on töötanud eriti orjastavates tingimustes, võib tema tööta

olemise periood olla kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks

aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat.

Direktiivist tulenevalt võimaldatakse pikemat tööta olemise perioodi sellistel juhtudel, mil on

algatatud kriminaalmenetlust asjaoludega, mida saab seostada eriti orjastavates tingimustes

töötamisega.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem töökohavahetuse

registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui tööandja esitas töökohavahetuse registreerimise

taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul.

Direktiivi lõike 3 kohaselt, kui töötu ühtse loa valdaja leiab lubatud töötuse ajavahemiku

jooksul uue tööandja, peab liikmeriik lubama tal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EP, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded.

– ELT L 168, 30.06.2009, p.24-32.

27

asutused on kontrollinud tööandja vahetamise tingimuste täitmist. Seda isegi siis, kui lubatud

tööta olemise ajavahemik on möödunud.

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatuse kohaselt ei või välismaalane elamisloa kehtivusajal tööandjat

või töökohta vahetada enne, kui PPA on kontrollinud töökohavahetuse registreerimise taotluse

läbivaatamisel, et VMS-is sätestatud töötamise tingimused uue töökoha puhul on täidetud. Kui

välismaalane leiab näiteks lubatud tööta olemise viimastel päevadel uue tööandja ja tööandja

esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse, on välismaalane jätkuvalt tööta, kuniks

tema taotlus on menetluses, kuna ta ei tohi enne uuel töökohal tööel asuda, kui PPA on

töökohavahetuse registreerinud. Eelneva tõttu võib välismaalase tööta olemise periood

kujuneda pikemaks kui lõikega 1 kehtestatav periood. Direktiivist tulenevalt on vajalik VMS-

is täpsustada, et kui tööandjavahetuse registreerimise taotlus on esitatud tööta olemise perioodi

jooksul, võib välismaalane olla tööta kuni tema töökohavahetuse registreerimise taotluse suhtes

on otsus teatavaks tehtud.

Lõike 2 punktis 3 sätestatakse, et välismaalane võib tööta olla seaduses sätestatud perioodist

pikema aja, kui seaduses lubatud tööta olemise perioodi jooksul on tööandja esitanud Eesti

Töötukassale loa välismaalase tööle võtmiseks. Seda põhjusel, et sellisel juhul on välismaalane

leidnud tööta olemise perioodi jooksul uue tööandja ning see tööandja on alustanud vajalike

sammudega, et välismaalast tööle võtta. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eestis viibivate

välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule. Sarnane erisus on kehtivas korras loodud EL-

i sinise kaardi valdajale. VMS-i § 19010 lõike 2 punkti 1 kohaselt, kui EL-i sinise kaardi valdaja

jääb töötatuks, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks ajal, mil

Eesti Töötukassa vaatab läbi uue tööandja juurde tööle asumise taotlust. Sama põhimõte

kehtestatakse eelnõuga töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis.

Lõikega 3 kehtestatakse tööta olemise õigusele erisus, mille kohaselt ei lubata Eestis olla tööta

nendel välismaalastel, kes on Eestisse lähetatud või töötavad ettevõttesiseselt üleviidud

töötajana.

Direktiivi artikkel 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende kolmanda riigi

kodanike suhtes, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei

kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on

taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena.

Eelnevast lähtuvalt kehtestatakse VMS-is neile kategooriatele välistöötajatele erisus tööta

olemise perioodist. Võrreldes kehtiva korraga nende jaoks muudatusi ei ole. Kuigi kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles

töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, siis seda võimalust kohaldati praktikas

üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga ning seega ka töösuhte

lõpetamiste aluste kontrollimine võimalik. Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud

töötajate puhul asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping,

välisriigis. Seetõttu oli töösuhte lõpetamise aluste kontrollimine keeruline ning praktikas neile

tööta olemise perioodi ei võimaldatud.

Lõikega 4 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, et tööta olemise perioodi alguse päevaks

loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.

3.3. Muud VMS-i muudatused (§ 1 punktid 2, 3, 9–12, 15, 17 ja 18)

28

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõikega 3 seades piirangu, et kui töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse riigilõivu tasub välismaalase

tööandja, ei ole tööandjal õigus seda tasu välismaalaselt sisse nõuda.

Direktiivi artikli 10 kohaselt, kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole tööandjal

õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda.

VMS-i § 213 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult. Tähtajalise

elamisloa määruse § 6 kohaselt peab taotluse esitamisel lisama taotlusele riigilõivu tasumist

tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta. Kuna taotluse esitab välismaalane,

siis üldjuhul tagab riigilõivu tasumise ka välismaalane. Samas ei piira seadus, et riigilõivu võib

välismaalase eest tasuda muu isik. Praktikas on juhtumeid, kus tähtajalise elamisloa taotluse

juurde on lisatud riigilõivu tasumise dokument, millest nähtub, et riigilõivu on tema eest

tasunud tema tulevane tööandja. Direktiivist tulenevalt on sellistel juhtudel vaja sätestada

VMS-i piirang, et tööandja ei või välismaalaselt seda tasu tagasi nõuda, sh palgast kinni pidada.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VMS-i § 105 lõiget 4 punktidega 9 ja 10, milles on

reguleeritud välismaalase õigus Eestis töötada sellel perioodil, kui tema uus elamisloa taotlus

või elamisloa pikendamise taotlus on läbi vaatamisel.

Direktiivi artikli 11 lõike 5 kohaselt, kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal, peab

liikmesriik lubama kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil nagu ühtse loa valdaja,

kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud.

Kehtiva VMS-i § 130 kohaselt, kui välismaalane on taotlenud elamisloa pikendamist elamisloa

kehtivusaja jooksul, kuid tema elamisloa kehtivus menetluse ajal lõppeb, on tal seadusest

tulenev õigus Eestis viibida tema taotluse läbivaatamise ajal. Samas annab seadus

välismaalasele õiguse Eestis viibida, kuid mitte töötada. Direktiivist tulenevalt tuleb

võimaldada välismaalasel sellel ajal ka töötada.

Punktiga 9 sätestatakse, et kui välismaalasel oli muul kui töötamise eesmärgil elamisluba, kuid

selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal

õigus tema seadusest tuleneva viibimisperioodi ajal töötada. Kuna välismaalase elamisluba ei

ole seotud konkreetse tööandjaga, siis ei ole tema töötamise õigus sellel perioodil piiratud

konkreetse tööandjaga. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse

välismaalasel, kellel on elamisluba muul kui töötamise alusel, ka praegu töötada perioodil, mil

tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbi vaatamisel. Seda põhjusel,

et VMS-i § 259 lõike 1 kohaselt on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis

töötada, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirata tema töötamist perioodil, mil tema uus elamisloa

taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbi vaatamisel.

Punktiga 10 sätestatakse, et kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba töötamiseks, kuid selle

kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS-i § 130 alusel, siis on tal õigus

jätkata tema seadusest tuleneva viibimisperioodi ajal töötamist selle tööandja juures, kellega

tema elamisluba on seotud. See tähendab, et välismaalase töötamise õigus on seotud konkreetse

tööandjaga ning ta võib töötada üksnes selle tööandja juures, kes on kindlaks määratud tema

tähtajalise elamisloa tingimustes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas

lubatakse välismaalasel ka praegu jätkata töötamist sama tööandja juures perioodil, mil tema

uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbi vaatamisel. Küll ei võimaldata

välismaalasel, kellel oli töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ning viibib Eestis VMS-i

§ 130 alusel, tööle asuda uue tööandja juurde, kuna sellisel juhul ei ole PPA kontrollinud, et

töötamine uue tööandja juures vastab VMS-is sätestatud tingimustele.

29

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11 muudetakse VMS-i § 188 lõiget 2 ja § 189 lõiget 2, milles on

täpsustatud olukorrad, mida ei peeta töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks

määratud töötamise tingimuse muutumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise või kehtetuks

tunnistamise menetluses.

VMS kohaselt keeldutakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest või

tunnistatakse see kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on

muutunud (VMS § 188 lõige 1 punkt 2 ja § 189 lõige 1 punkt 2). Samas on sätestatud erandid,

mida töötamiseks tingimuse muutumiseks ei peeta (VMS § 188 lõiked 2 ja 3 § 189 lõiked 2 ja

3). Kuigi VMS § 188 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused on kitsamad

kui seda VMS § 189 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused, kohaldatakse

praktikas ka elamisloa pikendamise menetluses samu töötamise tingimuste muutumise erisusi,

mida kehtetuks tunnistamise menetluses. Näiteks ei keelduta töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa pikendamisest, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal VMS § 1813 alusel asunud

tööle teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnevast lähtuvalt viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga

ning ühtlustatakse töötamiseks antava elamisloa pikendamise menetluses ja kehtetuks

tunnistamise menetluses alused, mida ei peeta töötamise tingimuste muutumiseks.

Muudatuste kohaselt ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmiseks

seda, kui:

1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde VMS § 1812 lõike 1 alusel;

2) välismaalane vahetab tööandjat VMS § 1841 lõike 1 alusel;

3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS § 1842 alusel;

4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise

kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui

ka teise kasutajaettevõtja juurde VMS § 1813 alusel;

5) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise

elamisloa kehtivusajal üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi

vastuvõtvasse üksusesse;

6) välismaalane on tööta VMS § 1892 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.

Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendatavate aluste sätetesse lisatakse

samad töötamise tingimuste muutumise erisused, mis kehtivas VMS-is on sätestatud juba

elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses: välismaalane asub samal ajal tööle mitme

tööandja juurde (kehtiv VMS § 189 lõige 2 punkt 2), välismaalane asub tööle elamisloas

kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii

elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde (kehtiv

VMS § 189 lõige 2 punkt 3).

Võrreldes kehtiva VMS-iga lisatakse eelnõuga alus, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste

muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane vahetab elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat

või töökohta sama tööandja juures. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 muudatusest võib

välismaalane töötamiseks antud elamisloa kehtivusaja jooksul VMS-is sätestatud tingimustel

tööandjat või töökohta vahetada. Kui PPA on töökohavahetuse registreerinud, asendatakse

elamisloas kindlaks määratud tingimused uue tööandja juures või uuel töökohal töötamise

tingimustega. Sellest tulenevalt on vaja VMS-is täpsustada, et sellel põhjusel ei tunnistata

välismaalase elamisluba kehtetuks ega keelduta selle pikendamistest.

Samuti kehtestatakse erand, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta

seda, kui välismaalane on olnud tööta VMS-is lubatud perioodi jooksul. Muudatus on seotud

eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane edaspidi töötamiseks antud

30

tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa

VMS-is sätestatud lubatud perioodi, siis ei too see kaasa ka tema elamisloa kehtetuks

tunnistamist või pikendamisest keeldumist. Sama põhimõte on kehtivas korras sätestatud ka EL

sinise kaardi puhul (VMS-i § 19012 lõige 1).

Muudatustega viiakse ka VMS § 188 lõikes 3 ja VMS § 189 lõikes 3 sätestatud erand töötamise

tingimuste muutumise osas ettevõtjasiselt üleviidud töötajate puhul viidatud paragrahvide

lõikesse 2. Seeläbi on kõik töötamise tingimuste muutumise erandid välja toodud ühes loetelus.

Võrreldes kehtiva VMS-iga, ei ole enam eraldi sätestatud, et elamisloas kindlaks määratud

töötamise tingimuste muutumiseks seda, kui välismaalase, kes töötab õpetajana või tegeleb

teadusliku tegevusega, ametikoht sama tööandja juures muutub (kehtiva VMS-i § 188 lõige 2

ja § 189 lõige 2 punkt 1). Kuna see erisus on kaetud juba loodava VMS § 188 lõike 2 punktiga

3 ning § 189 lõike 2 punktiga 3 (välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS §

1842 alusel), puudub vajadus õpetajate või teadlaste osas eraldi aluse kehtestamiseks.

Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks VMS § 188 lõige 3 ja § 189 lõige

3. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktide 9 ja

11 muudatustega VMS § 188 lõikesse 2 ja § 189 lõikesse 2, kus need VMS ülesehituselt

paremini sobivad.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks VMS-i §-d 1908 ja 1909, § 19010 lõige 2 ning

§ 19012 lõike 1 punktid 2 ja 3.

VMS-i § 1904 alusel kohaldatakse EL-i sinisele kaardile töötamiseks antud elamisloa

üldregulatsiooni, arvestades EL-i sinise kaardi erisusi.

VMS-i §-s 1908 on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõuded EL-i sinise kaardi valdajatele, kes

asuvad tööle teise tööandja juurde. VMS-i § 1908 kohaselt:

- kui välismaalane elab Eestis EL-i sinise kaardi alusel ja soovib selle kehtivusaja esimese

12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks

talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja

välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba;

- tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks

välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole VMS-

i §-s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat;

- kui välismaalane on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt 12 kuud järjest ja

tal on kehtiv EL-i sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades

töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib

välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

Muudatuste järgselt võimaldatakse kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa, sealhulgas

EL-i sinise kaardi valdajal vahetada elamisloa kehtivusajal töökohta. Eelnõu § 1 punktiga 5

kehtestatakse töötamiseks antud elamisloa üldregulatsioonis erisus, mille kohaselt ei kohaldata

Eesti Töötukassa loa nõuet, kui välismaalane on töötanud Eestis töötamiseks antud elamisloa

alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel töökohta.

Kuna töötamiseks antud elamisloa üldregulatsioon kohaldub ka EL-i sinise kaardi puhul, siis ei

ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

Välismaalane, kellel on EL-i sinine kaart, võib edaspidi elamisloa kehtivusajal vahetada

töökohta, tingimusel, et tööandja, kelle juurde ta tööle soovib asuda, on PPA-le esitanud

töökohavahetuse registreerimise taotluse ning saanud sellele positiivse otsuse. Seejuures ei pea

31

töötamine uuel töökohal jätkuma EL-i sinise kaardi alusel, vaid välismaalane võib tööle asuda

ka muul alusel, näiteks tippspetsialistina või üldistel alustel, tingimusel, et sellel konkreetsel

alusel töötamise tingimused uuel töökohal töötamiseks vastavad VMS-is sätestatud nõuetele.

Küll peab välismaalane sellisel juhul taotlema uut elamisloakaarti, kuna märge elamisloakaardil

„ELi SININE KAART“ ei ole enam korrektne, kui töötamise alus muutub. Isikut tõendavate

dokumentide seaduse § 14 kohaselt on elamisloakaardi kasutaja kohustatud taotlema uue

dokumendi, kui dokumenti kantud andmed on muutunud.

VMS-i §-s 1909 on sätestatud tööta olemise periood EL-i sinise kaardi omaniku puhul: EL-i

sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on EL-i

sinine kaart olnud alla kahe aasta või kuni kuus kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud

vähemalt kaks aastat. Tegemist on erisusega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

üldregulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 13 kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa regulatsioonis õigus välismaalasel olla elamisloa kehtivajal tööta. Tööta olemise

periood ühtib sellega, mis kehtivas korras EL-i sinise kaardi puhul. Eelnevast tulenevalt ei ole

erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

VMS-i § 19010 lõike 2 kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda

kehtetuks EL-i sinise kaardi valdaja töötuks jäämisel:

1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust;

2) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal

olnud töötu kokku kuni kolm kuud;

3) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle

kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud.

Eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega lubatakse töötamiseks antud elamisloa, sealhulgas EL-i

sinise kaardi, puhul välismaalasel olla tööta. Seejuures võib tööta olemise periood olla pikem

ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust töökoha täitmiseks välismaalasega, kui

tööandja esitas taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 11

muudatustega täiendatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsiooni selliselt, et

elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuseks ei peeta seda, kui välismaalase tööta

olemise periood ei ületa seadusega lubatud perioodi. Eelnevast tulenevalt ei ole erisused EL-i

sinise kaardi alljaotises enam vajalikud.

VMS-i § 19012 lõike 1 punktides 2 ja 3 on EL-i sinise kaardi puhul kehtestatud erisused

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Viidatud

sätete kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks, kui:

 selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal

töötu kokku üle kolme kuu;

 selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal

olnud töötu kokku üle kuue kuu.

Eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatusega kehtestatakse sama erisus töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavates alustes.

Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 täiendatakse VMS-i § 286 lõikega 7, sätestades tööandjale

kohustuse hüvitada välismaalasele töötamiseks antud elamisloa riigilõiv, kui ta on selle

välismaalaselt sisse nõudnud. Samuti täiendatakse VMS-i §-ga 3011 sätestades tööandjale

karistuse, kui ta on välismaalaselt nõudnud sisse töötamiseks antud elamisloa riigilõivu.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, milles sätestatakse piirang, et tööandja ei tohi

32

välismaalaselt tagasi nõuda riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalase tähtajalise elamisloa

taotluse eest tasunud.

Direktiivi artikkel 13 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema karistused neile

tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Seejuures peavad karistused

olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon on täiendavalt selgitanud, et see

hõlmab ka sanktsioone selle eest, kui tööandja on välismaalaselt riigilõivu tasu sisse nõudnud.

Eelnõu § 1 punktiga 17 kehtestatakse tööandjale kohustus hüvitada välismaalasele riigilõivu

tasu, kui ta selle siiski on välismaalaselt sisse nõudnud. Muudatusega tagatakse, et kui tööandja

on eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatud keeldu rikkunud, siis peab ta selle riigilõivu tasu

välismaalasele hüvitama.

Kohustus hüvitada välismaalasele temalt sisse nõutud tasu ei pruugi samas olla piisavalt mõjus,

et ajendada võimalikke rikkujaid seaduses ette nähtud piirangust kinni pidama.

Eelnevast lähtuvalt nähakse eelnõu § 1 punktiga 18 tööandjale ette ka karistus, kui ta on

välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud. Muudatuste järgselt võib

tööandjat, tema juhatuse liiget või muud esindajat, kellele oli vastava kohustuse täitmine

delegeeritud, keelu rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas

ulatuses on sätestatud VMS-is näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste

rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel

töötamise võimaldamise eest (VMS-i § 300). Kuigi VMS-is on teatud rikkumiste puhul

võimalik karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot, ei ole nii kõrge trahvimäära

kehtestamine riigilõivu sisse nõudmise karistusena proportsionaalne.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2024/1233.

3.4. Välistöötajate võrdne kohtlemine (§-d 2–8)

Direktiivi artikkel 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb võrdne kohtlemine tagada määruses nr

883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemide osas nende kolmandate riikide

kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui

töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne

elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks24 kohaselt, või kes on liikmesriiki lubatud

töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel.

Elamisloaga Eestis viibivatele inimestele on võrdne kohtlemine kehtivate õigusaktidega

tagatud. Direktiivi ülevõtmisega tagatakse võrdne kohtlemine ka neile, kes viibivad ja töötavad

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Direktiiv võimaldab teha erandit võrdsest kohtlemisest perehüvitiste määramisele ja

maksmisele (art 12 lg 2 p b teine lause). Eesti kasutab antud võimalust, mistõttu viisa alusel

Eestis töötavatele inimestele ei laiendata õigust perehüvitiste skeemi kuuluvale jagatavale

vanemahüvitisele ja peretoetustele. Oluline on märkida, et selle erandi alla hakkab tulevikus

kuuluma ka loodav toitjakaotustoetus (PHS-i muudatus jõustub 01. oktoobril 2026. aastal).

24 ELT L 157/1, 15.06.2002, lk 3˗9. (Muudetud 25. oktoobri 2017. aasta määrusega nr 2017/1954, ELT L 286/9,

1. 11.2017, lk 9).

33

Direktiivis viidatud määrus nr 883/2004 kohaldub kindlatele sotsiaalkindlustusskeemidele, mis

on sätestatud selle määruse artiklis 3. Sotsiaalkindlustusskeemid vastavad omakorda

konkreetsetele sotsiaalsetele riskidele. Iga skeemi alla saab liigitada mitmeid hüvitisi, mis

liikmesriigiti võivad olla erinevad. Oluliseks liigitamise aluseks on hüvitise eesmärk ja risk,

mida see hüvitis katab. Samuti on oluline, et tegemist peab olema sotsiaalkindlustushüvitisega,

mille andmise tingimused on seaduses kindlaks määratud ja universaalselt kohaldatavad.

Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud määruses nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemid,

nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse.

Tabel 7. Sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida

eelnõuga muudetakse

Sotsiaalkindlustus-

skeem

Eesti hüvitised Seadus Vastavuse hinnang

Haigushüvitised ajutised

töövõimetushüvitised;

raviteenused

puuetega inimeste

sotsiaaltoetused

RaKS

PISTS

Vastavuses, seadust

muuta ei ole vaja

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Sünnitus- ja sellega

samaväärsed

isadushüvitised

ema vanemahüvitis;

isa vanemahüvitis

PHS Vastavuses, kuid ema

vanemahüvitise saajate

ringi sõnastust

ühtlustatakse isa

vanemahüvitise ja teiste

hüvitiste saajate ringiga

ning isa vanemahüvitise

osas laiendatakse

isikute ringi

Invaliidsushüvitised töövõimetoetus

töövõimetuspension

TVTS

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Vanadushüvitised pension RPKS Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Toitjakaotushüvitised toitjakaotuspension

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi.

Tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitised

Eestil ei ole eraldi

kindlustusskeemi,

tööõnnetuse ja

kutsehaiguse puhul

makstakse ajutist

töövõimetoetust RaKS-i

alusel ja pikaajalise

töövõimetuse puhul

töövõimetoetust TVTS-

i alusel

34

Matusetoetus Eestil ei ole eraldi

kindlustusskeemi

Töötushüvitised töötuskindlustushüvitis TKindlS Vastavuses, seadust

muuta ei ole vaja. Isikul

siiski ei teki õigust

töötuskindlustushüvitis

ele, kuna ta ei saa end

töötuna arvele võtta

Eelpensionihüvitised Soodustingimustel

vanaduspension

Väljateenitud aastate

pension

RPKS

Ei ole vastavuses,

muudetakse seadust ja

laiendatakse isikute

ringi

Perehüvitised PHS Eesti kasutab direktiivi

art 12 lg 2 sätestatud

erandit ega laienda

isikute ringi Allikas: SoM, MKM

Eelnõu §-dest 2˗8 tulenevalt muudetakse PHS-i, perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise

seadust, PISTS-i, RPKS-i, SMS-i, TKindlS-i ja TVTS-i ning laiendatakse või täpsustatakse

eeltoodud hüvitiste subjektide ringi isikutega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Rõhutada tuleb, et ainult lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel

Eestis viibimine ja töötamine ei ole hüvitiste saamise aluseks. Hüvitise saamiseks peavad olema

täidetud ka muud õigusaktides sätestatud hüvitise saamise tingimused.

Eelnõu §-ga 2 laiendatakse isa vanemahüvitise saajate ringi lühiajalise töötamise eesmärgil

välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikutega. Samuti ühtlustatakse

ema vanemahüvitise saajate ring isa vanemahüvitise saajate ringiga ehk ema vanemahüvitise

saajate ring sõnastatakse isa vanemahüvitise saajate ringiga ühetaoliselt. Ema vanemahüvitise

saajate ringi kehtiv laiem sõnastus on tingitud asjaolust, et varasemalt oli antud hüvitise puhul

tegemist rasedus- ja sünnitushüvitisega, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel. Ema

vanemahüvitise kehtestamisel võeti subjektide ringi määratlemisel üle varem kehtinud

sõnastus, mille järgi on õigus ema vanemahüvitisele ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult

viibivale ja töötavale isikule. Direktiivi kohaselt võib sotsiaalkindlustusskeeme rakendada

kitsamalt vaid töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele

inimestele. Seega ei ole kohustust muudel ajutise viibimisalustega Eestis viibivatele isikutele

sotsiaalkindlustushüvitisi tagada. Seejuures ei kohaldata direktiivi lühiajalise viisa alusel

saabuvatele välistöötajatele. Õigusselguse ja subjektide ringi ühetaolise kohtlemise eesmärgil

ühtlustatakse sotsiaalkindlustusskeemides isikutele hüvitise saamise õiguse aluseks olev vajalik

viibimisalus Eestis.

Praktikas on ema vanemahüvitist makstud lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele emadele, mistõttu ei kahjusta antud

kitsendus hüvitise saajate sihtgruppi.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse jõustumata muudatusi PHS-is. 01. oktoobril 2026. aastal jõustuv

toitjakaotustoetus on perehüvitiste skeemi osa ja reguleeritud PHS-is. Eelnõuga ühtlustatakse

toitjakaotustoetusele õigustatud isikute kvalifikatsioonitingimuste sõnastust samadel põhjusel

ema vanemahüvitisega. Muudatusega on tagatud õigus toitjakaotustoetusele, kui taotleja või

toetuse saamise õigust omava laps, kes on vahetult enne toetuse taotlemist või kelle vanem on

35

vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul viibinud ja töötanud

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel.

Vastavalt PHS-i § 4 lõikele 1 peab toitjakaotustoetuse taotlemise hetkel toetuse taotleja elama

Eestis elamisloa alusel, kuid toetuse kvalifitseerumisnõude täitmiseks võetakse arvesse

lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibimise ja töötamise aega.

Toitjakaotustoetusega on seotud last kasvatav isik ehk taotleja, toetuse saamise õigust omav

laps ja vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab,

kui üks neist isikutest on selle täitnud.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse PISTS-i § 3 lõiget 1 ja lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

subjektiks ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad

ja töötavad isikud.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse RPKS-i § 4 lõiget 1 ja lisatakse pensioni saamise õigus ka

lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale

isikule. Kolmandate riikide elanikud, kellel on täitunud Eesti vanaduspensioniks nõutav 15

aastat pensionistaaži ja kes on riiklikus vanaduspensionieas, omavad juba pensioniõigust

RPKS-i § 422 alusel. Õigus pensionile on lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise

viisa alusel Eestis viibival inimesel ainult töötamise korral ning antud juhtudel ei ole ette nähtud

perioodide liitmist pensioniõiguse tekkimiseks. Seega pensionile õigust omavate inimeste ring

võrreldes seni kehtivaga ei laiene.

Kehtiva RPKS-i § 422 sätestab, et pension määratakse vaid vanaduspensioniealistele inimestele,

mistõttu võimaldab lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel Eestis viibimise

laiendus pensioneeruda enne vanaduspensioni iga ka neil, kes soovivad kasutada paindlikku

pensionile jäämise võimalust või kellele rakendub mõni eripensioni liik, mis võimaldab riikliku

vanaduspensionieast varem pensioneeruda. Ka siinkohal on oluline rõhutada, et õigus

pensionile on sel juhul vaid siis, kui inimene töötab. Arvestades asjaolu, et kõik tingimused

pensioni saamiseks peavad olema täidetud, ei laiene pensionile õigust omavate isikute ring

võrreldes kehtiva korraga.

Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel viibival inimesel on õigus

hüvitistele ainult sel juhul, kui ta töötab. Töötamiseks loetakse VMS-is sätestatud lühiajalise

töötamise tingimustele vastavat tegevust, mis on töötamise registrisse kantud. Lühiajalise

töötamise registreerimise ja tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutab PPA.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5, mille alusel maksab Eesti Töötukassa

sotsiaalmaksu (erijuhtudel sotsiaalmaks) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või

füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle

eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse. Muudatusega jäetakse

sätte kohaldamisalast välja need vähenenud töövõimega isikud, kes töötavad Eestis lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu eesmärk on

toetada tööandjat, et soodustada vähenenud töövõimega töötute hõivesse liikumist ja hõives

püsimist.

Kuna lühiajalise töötamise eesmärgil antakse inimesele pikaajaline viisa eeldusel, et tal on juba

olemas töökoht ja töötingimused vastavad tema terviseseisundile, siis selle sihtrühma puhul ei

vastaks erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine selle eesmärgile. Riik ei soovi soodustada

kolmandatest riikidest vähenenud töövõimega inimeste värbamist Eesti tööturule. Seetõttu on

vastav sihtrühm SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaldamisalast välja jäetud.

36

Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TKindlS-i § 35 lõike 4 punkti 2. TKindlS-i § 35 lõige 4 sätestab

Töötukassa andmekogus töödeldavate andmete koosseisu. Eelnõuga lisatakse isiku muude

andmete loetellu lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed, mida

kehtivas süsteemis töödeldavate andmete koosseisus ei ole. Kuna eelnõukohase muudatusega

lisanduvad töövõimetoetuse seaduse õigustatud isikute hulka ka lühiajalise töötamise eesmärgil

välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud, siis tuleb Töötukassal

edaspidi ka nende isikute andmeid töövõime hindamiseks ning töövõimetoetuse määramiseks

ja maksmiseks töödelda.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse TVTS-i.

Eelnõu § 8 punktiga 1 täiendatakse TVTS-i § 2 lõiget 1 punktiga 21, millega lisanduvad TVTS-

i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel

Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele, juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Töötukassa

viisaregistri ning töötamist töötamise registri andmete alusel.

Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse TVTS-i § 12 lõikega 21, mille kohaselt on TVTS-i § 2

lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või

töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu

alusel.

Arvestades, et Eesti kasutab direktiiviga antud võimalust piirata kolmandatest riikidest viisa

alusel saabunud töötajate õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele ja hüvitisi võimaldatakse üksnes

neile kolmandatest riigist viisa alusel saabunud töötajate, kellel on Eestis töökoht, siis

töötamine on töövõimetoetuse saamise eelduseks nii osalise kui puuduva töövõimega isiku

puhul. Õigus töövõimetoetusele on ainult töösuhte kehtivuse ajal. Töösuhte lõppedes teeb

Töötukassa töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse, mis ühtlasi sisaldab informatsiooni

uue töövõimetoetuse taotluse esitamise vajadusest, kui välismaalane asub uuesti tööle.

Töösuhete vaheliste töötuse perioodide eest töövõimetoetust ei maksta. Näiteks, kui inimene

lahkub töölt 31. märtsil ja asub uue tööandja juures tööle 12. aprillist, siis perioodi 1. aprill kuni

11. aprill eest inimesel õigust töövõimetoetusele ei ole.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse VMS-is kasutusele termin töökohavahetuse registreerimine.

Töökohavahetuse registreerimine on menetlus, mille raames tööandja esitab PPA-le taotluse

võtta välismaalane tööle kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel ning PPA hindab

töötamise tingimuste vastavust VMS-is sätestatud nõuetele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu on töötatud välja, et viia Eesti õigus direktiiviga

kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2.

Samuti on eelnõu kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega:

37

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/80125;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2021/188326;

3) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ27;

4) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL28.

6. Seaduse mõjud

6.1. Töökohavahetus

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes omavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ning soovivad

vahetada töökohta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306

välismaalast. 2022˗2024. aastate andmetel taotles kehtivat töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba omavatest välismaalastest aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt

8%. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine.

Tabel 8. Välismaalased, kes taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba

2022 2023 2024

Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba

töötamiseks 01. jaanuari seisuga 7857 9336 9492

Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja taotlesid uut 704 740 711

Allikas: PPA

Mõju ulatus on keskmine. Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane töökohavahetuse puhul

üldjuhul taotlema uut elamisluba töötamiseks. Töökohta võib välismaalane vahetada alles siis,

kui PPA on talle uue elamisloa andnud. Muudatuste järgselt ei pea välismaalased, kes soovivad

töökohta vahetada, enam taotlema selleks uut elamisluba. Kuigi tööandja peab kehtiva

töötamiseks antud elamisloa alusel välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse, on töökohavahetuse kogu protsess välismaalase jaoks

hõlpsam ja kiirem. Seega on muudatustel välismaalastele positiivne mõju. Eelduslikult toob see

kaasa töökohavahetuse mõningase suurenemise töötamiseks tähtajalist elamisluba omavate

välismaalaste seas. Üldpõhimõtetes – et PPA-le tuleb esitada töökoha vahetamiseks taotlus ning

enne töökoha vahetamist saada PPA-lt selleks luba – ei muutu. Seega ei too muudatus

eelduslikult kaasa ulatuslikku kohanemise vajadust.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid

avaldab mõju siis, kui nad soovivad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal

töökohavahetust. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba

omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne

uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik.

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud).

ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021 aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. ELT L

382, 28.10.2021, lk 1–38. 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses

teenuste osutamisega. EÜT L 18, 21.1.1997, p.1-6. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014, kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. ELT L 94, 28.3.2014, lk. 375-390.

38

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja

jätkuvalt esitatakse uus töötamiseks antud elamisloa taotlus, ei too välismaalasele kaasa

negatiivseid tagajärgi. PPA saab taotleja suunata õige taotlusprotsessi suunas.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju.

Kuigi töökohavahetuse registreerimise uus menetlus tingib teatava kohanemise vajaduse, siis

muutub töökohavahetus välismaalase jaoks hõlpsamaks ja kiiremaks.

6.1.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: Eesti ettevõtted, kes soovivad tööle võtta juba kehtivat töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba omavat välismaalast. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2024. aasta seisuga

Eestis 158 378.29 Tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. aastal tähtajalist elamisluba

töötamiseks taotleti või pikendati, oli 1092.

Tabel 9. Tööandjaid, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti

või pikendati

2022 2023 2024

Tööandjate arv, kelle juures töötamiseks anti või pikendati

tähtajalist elamisluba töötamiseks 1280 1284 1092

Allikas: PPA

2024. aasta detsembri lõpu seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks kokku 10 327

välismaalast, kuid mitte kõik neist ei soovi töökohta vahetada. Aastas taotleb uut tähtajalist

elamisluba töötamiseks ligikaudu 720 välismaalast, kes juba omab tähtajalist elamisluba

töötamiseks.

Võttes arvesse majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu ning potentsiaalselt töökohta

vahetavate välismaalaste arvu, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Eesti ettevõtete halduskoormus juba Eesti tööturul viibiva

välismaalase tööle võtmiseks väheneb. Kehtiva korra kohaselt peavad tööandjad esitama

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse. Kuna tähtajalise elamisloa

taotluse suhtes teeb haldusorgan otsuse 90 päeva jooksul ning sageli on vajadus, et välismaalane

vakantsi kiiremini täidaks, taotletakse praktikas samaaegselt ka lühiajalise töötamise

registreerimist. Lühiajalise töötamise registreerimist kasutatakse selleks, et kiirendatud korras

oleks võimalik uuel töökohal tööle asuda, samal ajal kui PPA menetleb veel uue elamisloa

taotlust. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud elamisluba, taotlesid paralleelselt ka lühiajalise

töötamise registreerimist. Muudatuste järgselt peab küll tööandja PPA-le esitama

töökohavahetuse registreerimise taotluse, kuid lisaks sellele ei tule enam välismaalasel esitada

uut elamisloa taotlust ega tööandjal selle juurde kutset. Samuti on töökohavahetuse

registreerimise menetlus oluliselt kiirem. Seetõttu on muudatuste järgselt Eesti ettevõte jaoks

edaspidi juba Eesti tööturul olevate välistöötajate tööle võtmise protsess vähem koormav ja

tõhusam.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatustega kaasneb vähene kohanemise vajadus. Siiski

ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu,

üksnes töökohavahetuse kord muutub paindlikumaks. Eesti ettevõtted puutuvad muudatuste

29 Statistikaamet.

39

tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva – üksnes siis, kui soovitakse tööle võtta

välismaalast, kellel on juba kehtiv Eesti elamisluba töötamiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

vajaliku tööjõu olemasolu on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest uuest töökohavahetuse regulatsioonist, aitavad maandada tõhus ja pidev

infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab positiivset majanduslikku mõju. Kuigi

tööandja peab juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le

töökohavahetuse registreerimise taotluse, muutub protsess tööandja jaoks hõlpsamaks ja

kiiremaks ning väheneb töökohavahetusega kaasnev bürokraatia.

6.1.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning

elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötas 2024. aasta seisuga

4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel

on peale töökohavahetuse registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused avaldavad PPA töökoormusele positiivset mõju, kuna

väheneb töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamiseks esitatavate taotluste ja seega ka

läbiviidavate menetluste hulk. Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks

elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahetuse registreerimise menetluse, siis

on töökohavahetuse registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse

üksnes uue töötamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti väheneb lühiajalise töötamise

registreerimiste menetluste hulk. 2024. aastal taotles lühiajalise töötamise registreerimist 249

välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks. Keskmiselt 37% neist välismaalastest,

kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba, taotlesid samaaegselt ka lühiajalise töötamise registreerimist.

Tabel 10. Välismaalased, kelle puhul esitati elamisloa taotlusele lisaks ka lühiajalise

töötamise registreerimise taotlus

2022 2023 2024

Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse esitanute

arv 704 740 711

Lühiajalise töötamise registreeritud isikute arv, kellel oli

elamisluba töötamiseks 334 232 249

Osakaal neist, kes esitas uuele elamisloa taotlusele paralleelselt

ka lühiajalise töötamise registreerimise taotluse 47% 31% 35%

Allikas: PPA

Kuna töökohavahetuse registreerimise taotlusega kiireneb töökohavahetuseks vajalike

menetluste aeg, siis ei ole enam tööandjatel tarvilik esitada lühiajalise töötamise registreerimise

taotlust, et välismaalane saaks kiiremini nende juures tööle asuda.

Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb

teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab

täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja

viisamenetlusi.

40

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta PPA põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna

väheneb haldusorgani halduskoormus. Kuigi töökohavahetuse uus regulatsioon toob kaasa

mõningase kohanemise vajaduse, vähendab muudatus koondina PPA ametnikele töökoormust.

6.4.4. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.30

Mõju ulatus on väike. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt

riigi julgeolekut. Töötamiseks antuda tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ei muudeta. Ka

edaspidi kontrollitakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei oleks ohuks riigi avalikule

korrale või julgeolekule. Küll võimaldatakse kehtiva elamisloa alusel paindlikumatel

tingimustel ja vähesema bürokraatiaga töökohavahetust. Seejuures – nii nagu ka praegu – ei

anta luba töökoha vahetamiseks, kui seaduses sätestatud töötamise tingimused, muuhulgas

töötasu nõude osas, ei ole täidetud. Mõistlikuma ja kiirema töökohavahetuse protsessiga

suureneb tõenäosus, et töökohavahetuseks viiakse välismaalase ja tööandja poolt läbi seaduses

ette nähtud toimingud. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja

elukeskkonna turvalisusele. Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta eelnõuga põhi-

mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet.

Pigem suureneb võimalus tõhusamalt kaasata tööturule neid välismaalasi, kes siin juba viibivad,

mis võib täiendavat välistööjõu sisserännet vähendada.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu-

korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

tuleneda paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitab vältida töökohavahetuse

registreerimise menetlus, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli

menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke väärkasutuse

riske. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on

suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt

lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub

õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise-

turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju.

6.1.3. Mõju välissuhetele

Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus

viiakse kooskõlla EL õigusega.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega,

mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed.

30 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

41

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma

riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi.

Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal

viibida.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele,

kuid mõju ei ole oluline.

6.2. Töötaolek

6.2.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes omavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja jäävad tööta.

1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast.

Kuivõrd kehtiv kord ei luba reeglina töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel olla tööta,

on keeruline prognoosida, milline võiks olla nende välismaalaste arv, kes muudatuste järgselt

tööta jäämise õigust kasutavad. Võttes aluseks välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat

tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba

töötamiseks, võib eelduslikult tööta jäävate välismaalaste arv olla ca 720 välismaalaste aastas

(ehk ca 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest). Samas ei ole tööta jäävatel

välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida iseseisvalt.

1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli tähtajaline elamisluba, mille aluseks ei olnud rahvusvahelise

kaitse saamine või püsivalt Eestisse elama asumine umbes 28 000 välismaalasel ning töötuna

tuli 2024. aasta jooksul arvele umbes 2800 tähtajalist elamisluba omavat välismaalast. Eelneva

põhjal võiks hinnanguliselt end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta umbes 10% uuest

sihtrühmast, kel tekib muudatusega õigus tööta olla ja kes seda õigust kasutavad ehk 72 inimest

aastas. Seega võib öelda, et sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on väike. Kehtiva korra kohaselt toob reeglina töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba omava välismaalase tööta jäämine kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise. Erandina

on lubatud olla tööta vaid siis, kui töösuhe lõppes koondamisega majanduslikel põhjustel.

Muudatuse järgselt on välistöötajatel lubatud elamisloa kehtivusaja jooksul jääda tööta ka muul

põhjusel, sealhulgas vabatahtlikult töösuhte lõpetamise korral. Sellel perioodil on tal võimalik

otsida uut tööandjat. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna väheneb sõltuvus

tööandjast ning suureneb paindlikkus tööturul liikumiseks osas. Seeläbi aitab muudatus

võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Samuti suurendab võimalus end tööta olemise ajal

töötuna arvele võtta ja tööturuteenuseid saada, uue kvaliteetse töö leidmise võimalusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid

avaldab mõju siis, kui nad soovivad lõpetada töötamise tööandja juures, kellega nende

elamisluba on seotud ning nad ei ole leidnud veel uut töökohta. Keskmiselt 8% töötamiseks

antud tähtajalise elamisloa saajatest taotles aastas uut elamisluba ning keskmiselt omati

elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus

ulatuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatustega võib suureneda väärkasutuse

risk, et Eestis kavatsetakse töötamine lõpetada ja riigist lahkuda, kuid registreeritakse ennast

töötuna, et saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Töötushüvitiste väärkasutamise riski

vähendab asjaolu, et tööta saab välismaalane olla piiratud aja elamisloa kehtivuse ajal, sõltuvalt

42

sellest kui pikalt on tal olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba, kas kuni kolm või kuus

kuud ning hüvitist makstakse üldjuhul sel ajal, kui välismaalane viibib Eestis.

Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja seetõttu lahkutakse töösuhte lõppemise järgselt

Eestist, sest ei teata, et teatud perioodi võib tööta olla, aitab maandada tõhus ja järjepidev

teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju.

Muudatuste järgselt suurenevad välistöötajate õigused ja võimalused tööturul liikumiseks.

Muudatus toob kaasa mõningase kohanemise vajaduse, kuid muudatustega kokkupuude ei ole

sage.

6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm:

1) PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust

ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;

2) Eesti Töötukassa ametnikud, kelle tööülesandeks on töötutoetuse ja töötushüvitise

maksmine ning aktiivsete tööturumeetmete pakkumine uue töö leidmise toetamiseks.

PPA-s töötas 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Eesti Töötukassas töötas 2025. aasta

algusega 917 töötajat. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine.

Mõju ulatus on väike.

 Mõju PPA-le

Kui kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt toob töösuhte lõppemine üldjuhul kaasa

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise, siis edaspidi peab PPA

elamisloa suhtes läbi viidava järelevalve ja muude menetluste puhul silmas pidama, et

välismaalane võib teatud perioodi olla tööta. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga omas kehtivat

elamisluba või elamisõigust Eestis 234 924 välismaalast, neist 10 306 tähtajalist elamisluba

töötamiseks. Seega ei ole nende välismaalaste osakaal, kelle puhul peab elamisloa menetlustes

tööta olemise perioodi silmas pidama, märkimisväärne. Samuti ei too muudatus eelduslikult

kaasa olulist kohanemise vajadust. Kehtiva korra kohaselt on õigus tööta olla EL-i sinise kaardi

valdajal ning välismaalasel, kelle töösuhe lõppes majanduslikel põhjustel koondamise tõttu.

Seejuures on tööta olemise lubatud periood EL-i sinise kaardi valdajate puhul sama, mis

eelnõuga kehtestatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul üldiselt. Seega peavad

PPA ametnikud teatud välismaalaste kategooriate puhul juba praegu silmas pidama

välismaalase õigust olla teatud perioodi tööta.

 Mõju Eesti Töötukassale

Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Töötukassa töötajate töökoormusele on väike, kuna

lisanduvate tööturuteenuste ja töötushüvitise saajate arv on väike. Võttes arvesse uute

registreeritud töötute koguarvu (2024. aastal oli uusi registreeritud töötuid üle 90 000) ei ole

aastas umbes 72 uue töötu lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju ei avalda.

43

6.2.3. Mõju välissuhetele

Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus

viiakse kooskõlla EL-i õigusega.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega,

mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise riske ei ole.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele,

kuid mõju ei ole oluline.

6.3. Muud VMS-i muudatused

Lisaks töökoha vahetamise ning tööta jäämise õigusega seonduvatele muudatustele muudetakse

eelnõuga VMS-i järgnevalt:

 seatakse piirang, et tööandja ei või välismaalaselt sisse nõuda töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa taotlemise eest tasutud riigilõivu ning sätestatakse karistused vastava piirangu

rikkumise korral;

 lubatakse välismaalasel, kelle elamisloa kehtivus lõppeb elamisloa pikendamise või uue

elamisloa taotlemise menetluse ajal, Eestis töötada.

6.3.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm:

1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast.

2) välismaalased, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist: 2024.

aastal taotles 409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist.

Kokku esitati 2024. aastal 12 912 tähtajalise elamisloa saamise või pikendamise taotlust. Seega

võib öelda, et sihtrühma suurus on keskmine.

Tabel 11. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemine

Aasta 2022 2023 2024

Taotlused töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa saamiseks 5 006 4 224 2 994

Taotlused töötamiseks antud

tähtajalise elamisloa pikendamiseks 423 488 409

KOKKU taotlused tähtajalise

elamisloa saamiseks või

pikendamiseks

16 267 14 814 12 912

Allikas: PPA

Mõju ulatus on keskmine.

1) Muudatus, millega seatakse piirang riigilõivu sisse nõudmise osas, omab

välismaalastele positiivset mõju. Kuigi seadus ei piira võimalust, et riigilõivu võib

tasuda ka välismaalane ise, siis välditakse muudatusega näiteks olukorda, kus tööandja

on tasunud riigilõivu välismaalase eest ning hiljem hoiab tasu palgast kinni, kuigi sellist

kokkulepet välismaalase ja tööandja vahel ei olnud. Seega suurendatakse muudatusega

välismaalaste kaitset tööandjapoolse ekspluateerimise eest.

44

2) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele

välismaalastele, olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kuigi staatuste taotlemine on reeglipärane, on see siiski

liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Riigilõivu

tagasimakse piirangu muudatus avaldab mõju ainult siis, kui tööandja on välismaalase eest

riigilõivu tasunud. VMS-i § 130 alusel viibivale välismaalasele töötamise õiguse andmine

avaldab mõju ainult siis, kui välismaalase elamisloa kehtivus ja ka tema tähtajalise elamisloa

kehtivusaja lõppemisest tulenev viibimisaeg Eestis lõppeb menetluse vältel. Seega ei ole

muudatuste avaldumise sagedus ulatuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju.

Suureneb välismaalaste õiguste kaitse ning õiguskindlus menetlustähtaja kogukestuse osas.

6.3.2. Mõju majandusele

Sihtrühm:

1) välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast;

2) välismaalased, kes pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles

409 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist;

3) tööandjad, kes soovivad välismaalast tööle võtta: tööandjaid, kelle juures töötamiseks

2024. aastal tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati, oli 1092.

Mõju ulatus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalist

elamisluba või selle pikendamist, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga.

Tööturu on vaatest positiivne, et välismaalane võib elamisloa taotluse pikendamise või uue

elamisloa taotluse läbivaatamise menetluse ajal jätkata töötamist. Riigilõivu tasu tagasi

nõudmise piirang, millega tõkestatakse võimalust, et tööandja nt välismaalase töötasust tasutud

riigilõivu kinni peab, avaldab välismaalastele samuti positiivset mõju.

Muudatus, mille kohaselt ei või tööandja välismaalaset sisse nõuda riigilõivu tasu ei oma

eelduslikult olulist majanduslikku mõju, kuna mõju avaldumise sagedus on väike (staatust

taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning tööandjal ei ole kohustust tasuda

välismaalase eest riigilõivu.

Mõju sagedus on väike. Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks antud

tähtajalist elamisluba, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. Mõju

tööandjatele on vähene. Staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis või

kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda

teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: kuigi muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju (väheneb

töötajate ekspluateerimise risk), ei avalda need koondina sihtrühmale siiski olulist

majanduslikku mõju.

45

6.3.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: PPA ametnikud, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku.

PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja

asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökoha vahetamise registreerimise ka muid

ülesandeid, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike.

1) Muudatused, mille kohaselt kehtestatakse karistused tööandjale, kes on välismaalaselt

töötamiseks antud elamisloa taotluse riigilõivu sisse nõudnud, toovad PPA-le kaasa

mõningase töökoormuse kasvu. Kuna muudatuste järgselt võib PPA karistada tööandjat

rahatrahviga, siis peab PPA edaspidi hakkama läbi viima vastavaid trahvi määramise

toiminguid. 2) Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS-i § 130 alusel viibivatele

välismaalastele, PPA töökoormusele olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse

kooskõlla praktikaga.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö-

korraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid

ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju, kuna

suureneb PPA töökoormus. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ning et PPA

põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju.

6.4. Võrdse kohtlemise sätted

6.4.1 Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: Lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavad

kolmandate riikide kodanikud.

Direktiivi ülevõtmisega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise

töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele kolmandate riikide

kodanikele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Pikaajalisi viisasid lühiajalise töötamise

eesmärgil on aastate jooksul antud välja alljärgnevalt:

Tabel 12. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja soo lõikes

2020 2021 2022 2023 2024

M 11 740 17 018 9 567 2 941 2 121

N 2 369 3 588 1 812 589 477

Kokku 14 109 20 606 11 379 3 530 2 598

Allikas: PPA

Tabel 13. Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja vanuse lõikes

2020 2021 2022 2023 2024

Vanuses alla 65 14089 20582 11356 3518 2587

Vanuses 65 ja rohkem 20 24 23 12 11

Kokku 14 109 20 606 11 379 3 530 2 598

46

Allikas: PPA

Tabel 14. Kehtivate lubade arv 31. detsembri seisuga

2020 2021 2022 2023 2024

Elamisluba töötamiseks 7 941 9 366 10 740 10 893 10 327

Elamisluba muul

eesmärgil 39 996 26 609 28 828 29 535 29 580

Rahvusvaheline kaitse 316 341 40 782 42 031 42 260

Pikaajaline viisa töötamise

eesmärgil 9 476 15 538 8 338 2 571 1 960

Allikas: PPA

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike.

Sotsiaalkindlustushüvitiste laiendamine seoses direktiivi ülevõtmisega puudutab eelkõige ema

ja isa vanemahüvitist, toitjakaotustoetuse kvalifikatsiooni nõudeid, puuetega inimeste

sotsiaaltoetusi, töövõimetoetust ja pensioneid.

Kuna hüvitiste ja toetuste saamise eelduseks on vajalike tingimuste täitmine, siis eeldatavalt on

toetuste saajate arv väga väike.

Ema vanemahüvitise osas on antud sihtrühm juba PHS-is kaetud, mistõttu olemasolev sihtgrupp

ei laiene. Isa vanemahüvitise, toitjakaotushüvitise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul on

ilmselt tegu üksikjuhtumitega. Sama võib öelda pensioniealiste töötajate kohta, kuna valdavalt

tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama tööealised inimesed. Pensioniealise töötaja osas mõju

praktiliselt puudub, kuna kehtiva õiguse alusel on võimalik saada pensioni elukohariigist

sõltumata (pensione eksporditakse üle maailma). Samas kehtivad pensionide eksportimisel

teatud piirangud pensioniliikide osas (ennetähtaegsed pensionid), mida tulevikus enam ei saa

rakendada. See mõjutab väga üksikuid inimesi, mistõttu mõju sihtgrupi suurenemisele on väga

väike.

Mõnevõrra rohkem prognoositakse töövõimetoetuste saajaid. Prognooside aluseks on välja

antud pikaajaliste viisade arv ning eeldus, et Eestis tulevad töövõimet hindama inimesed, kes

varasemalt ei ole vastavat toetust koduriigist saanud. Mõningatel juhtudel võib tekkida vajadus

tuvastada isikul pärast töövõime hindamist ka puude raskusaste. Tõenäoliselt on tegemist

üksikjuhtumitega, kuna võib eeldada, et ajutiselt Eestisse saabuvate töötajate tervislik seisund

võimaldab neil normaalselt tööelus osaleda.

Kokkuvõttes võib muudatuse mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, kuna sihtrühma

kuuluvatel isikutel tekib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ainult juhul, kui vajalikud

tingimused hüvitiste ja toetuste saamiseks on täidetud.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus

avaldab sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju, kuna sellega laieneb ka neile teatud

sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saamise võimalus.

6.4.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm: Eesti Töötukassa töötajad ja SKA ametnikud ning töötajad.

Mõju puudutab eelkõige Eesti Töötukassat, mille üheks ülesandeks on töövõime hindamine ja

töövõimetoetuste maksmine ning SKA-d, mille ülesandeks on riiklike pensionide, toetuste ja

hüvitiste määramine ja maksmine. Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa

47

töötajate ja ametnike töökoormusele on väike, kuna lisanduvate hüvitise ja töövõimetoetuse

saajate arv on väike.

6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele

6.5.1. Töökohavahetuse registreerimise taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite

esitamine

Sihtrühm:

1) välismaalased, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja soovivad selle

alusel töökohta vahetada;

2) tööandjad, kes esitavad töökohavahetuse registreerimise taotluse;

3) PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust

ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. Kehtiva korra kohaselt tuleb välismaalasel, kellel on kehtiv

tähtajaline elamisluba töötamiseks ning soovib töökohta vahetada, esitada PPA-le uus

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlus. Samuti tuleb tööandjal esitada PPA-le tööandja

kutse välismaalase tööle võtmiseks. Tähtajalise elamisloa määruse §-is 14 on loetletud andmed,

mis tööandja peab esitama välismaalase tööle võtmise kutses. Muudatuste järgselt ei pea

välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, küll peab tööandja esitama

PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Töökohavahetuse registreerimise taotluses

esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab praegu tööandja kutses. Seega väheneb

muudatuste järgselt välismaalaselt küsitavate tõendite hulk ning samade andmete esitamise

korduvus, kuna uut tähtajalist elamisluba ei ole vajalik enam taotleda. Tööandjalt kogutavate

andmete koosseis ei muutu. Seega isikuandmed, mida PPA ametnikud töökoha vahetamise

registreerimise taotluse menetluse raames töötlevad, on muudatuse järgselt väiksemas mahus.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Välismaalastele ja tööandjatele avaldab

muudatus mõju siis, kui välismaalane soovib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

kehtivusajal tööandjat või töökohta vahetada. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt

8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest

elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse

avaldumise sagedus ulatuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

väheneb välismaalaselt kogutavate andmete ja tõendite hulk. Võimalikke riske, mis võivad

kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju: väheneb

välismaalaste isikuandmete töötlemine. Jätkuvalt peab tööandja töötamiseks antud elamisloa

alusel Eestis viibiva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le andmed ja tõendid töötamise

asjaolude kohta.

6.5.2. Sotsiaaltoetuste taotlemine

Eelnõuga laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste õigust omavate isikute ringi pikaajalise viisa

alusel Eestis lühiajaliselt töötavatele isikutele. Sellega seoses on vajalik töödelda täiendavalt

PPA viisaregistri andmeid, mis on seotud isiku riigis viibimise õigusliku aluse kontrollimisega.

48

SKA poolt makstavate toetuste (puuetega inimeste sotsiaaltoetused, isa ja ema vanemahüvitis

ja pensionid) andmetöötlus toimub sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS) sotsiaalkaitse

infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatükk sätestavad, milliseid

andmeid SKAIS-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana

kasutab. SKAIS-i põhimäärust siiski muuta ei ole vaja kuna SKA ei kanna viisaandmeid

SKAIS-i. Hüvitise taotluse menetlemisel esitab inimene oma viisa SKA-le. SKA teeb vajadusel

andmete kontrollimiseks järelpärimise viisaregistrisse.

Eesti Töötukassa poolt makstava töövõimetoetuse andmetöötlus toimub Eesti Töötukassa

andmekogus, töötukassa andmekogu põhimääruse alusel31. Töötukassa andmekogu

põhimääruse 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.

Töötukassa andmekogu põhimääruse § 40 sätestab andmekogusse andmeandjad ja

andmevahetuse teiste andmekogudega. Muudetakse TKindlS §-i 35, mis sätestab töötukassa

andmekogus töödeldavate andmete loetelu, ja andmekogu põhimäärust, kuna töötamise

eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed kantakse edaspidi töötukassa andmekogusse.

Eelnõuga toimub muutus TVTS-i õigustatud isikute ringis ja vähesel määral muutub andmete

töötlemise maht. Seoses töövõimetoetuse saamise õiguse laienemisega inimestele, kellele on

välja antud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ja kes töötavad, suureneb vähesel

määral andmesubjektide arv, kelle andmeid töödeldakse ja muutub mõningasel määral isikute

ring, kelle andmeid töödeldakse. Töövõime hindamiste prognoositav arv 2026. aastal on

hinnanguliselt 48 ja 2027. ning järgnevatel aastatel 81. Hinnanguliselt tekib töövõimetoetuse

saamise õigus 2026. aastal keskmiselt 20 inimesel, 2027. aastal 50 inimesel ja 2028. aastal 64

inimesel kuus. Vähesel määral muutub ka andmete töötlemise ulatus.

Eesti Töötukassal tekib vajadus täiendavalt töödelda lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud

pikaajalise viisa andmeid. Eesti Töötukassa töötleb ka praegu töövõime hindamist ja

töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid ja selle osas andmetöötlus ei muutu, v.a

sihtrühma vähene laienemine.

Isikuandmeid töödeldakse nii täna kui ka eelnõuga ette nähtud muudatuste järel ainult inimese

avalduse alusel, seega on töötlus inimesele teada. Töödeldavad andmed on kirjas nii seaduses

kui ka täpsustatud määruses (töötukassa andmekogu põhimäärus). Isikuandmete töötlejaks on

jätkuvalt Eesti Töötukassa, kelle töötajad töötlevad ka täna kõiki töövõime hindamist ja

töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse

määramiseks ja maksmiseks. Töötajaid on juhendatud isikuandmete kaitsmise osas, neil on

olemas asjakohased juhendmaterjalid ja neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, samuti kehtib

neile andmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus.

Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse täna töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmeid. Andmekogu on reguleeritud seadusega (TKindlS-i § 35) ning

andmekogu sisu täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad sellele kõik

avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused.

Eelnõuga ei muutu andmete töötlemise eesmärk. Samaks jääb ka andmete töötleja, vähesel

määral muutub andmesubjektide ring ning suureneb andmekoosseis, täpsustub välismaalase

Eestis viibimise seaduslik alus. Kokkuvõtvalt võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat

andmekaitselist mõju pidada väheseks.

31 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu

põhimäärus“, RT I, 10.05.2024, 19.

49

Kokkuvõtvalt ei kaasne isikuandmete töötlemisega olulist riski, kuna võimalike isikute arv,

keda see puudutab on väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA ja Eesti

Töötukassa andmekogusid:

 Elamislubade registri arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi

valitsemisala olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitatakse lisataotlus riigi

eelarvestrateegia protsessis.

 Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Eesti

Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest.

SKA ei tee eelnõu muudatuse raames infosüsteemide arendustöid.

Muudatused toovad kaasa mõju PPA, SKA ja Eesti Töötukassa töökorraldusele. Muudatuste

tulemusena tuleb teha teavitustegevusi, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet

ning koolitada ametnikke. Vastavad tegevused kaetakse asutuste olemasoleva eelarve piires.

 Lubatud töötuse muudatuse kulud riigieelarvele

Muudatustega kaasneb lisakulu töötukassa vahenditele ja riigieelarvele. Muudatuste järgselt on

töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatel välismaalastel õigus olla tööta kokku kuni

kolm kuud, kui neil on olnud elamisluba vähem kui kaks aastat, või kokku kuni kuus kuud, kui

neil on olnud elamisluba vähemalt kaks aastat. Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba

antakse kehtivusajaga kuni viis aastat ja seda on võimalik pikendada kuni kümne aastani

korraga. 2024. aasta 31. detsembri seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 327

välismaalast. Tööta olemise perioodi lubamine ei tähenda tingimata, et välismaalane tööta jääb

või ka ennast töötuna arvele võtab. Tõenäoliselt on nende välistöötajate arv, kes töötutoetust

taotlevad, pigem väike.

Aastatel 2022˗2024 taotles aastas keskmiselt 718 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba

töötamiseks, uut töötamiseks antud elamisluba. Keskmiselt omati kehtivat elamisluba enne uue

taotlemist 1,85 aastat. Seega oleks keskmisel uue elamisloa taotlejal olnud õigus olla tööta kuni

kolm kuud. Juhul, kui kõik välismaalased, kes taotlesid uut elamisluba töötamiseks, oleksid

elamisloa kehtivusajal olnud kokku kolm kuud tööta ja sellel perioodil saaksid töötutoetust,

tooks see riigile kaasa 883 420 eurot lisakulu aastas (410,13 eurot × 3 kuud × 718 välistöötajat).

Kui tööta olevatest välismaalastest registreeriks end töötuna 10%, oleks nende arveloleku

hinnanguline kogukulu (sh nii töötushüvitise, teenuste kui tegevuskulud) Eesti Töötukassale

2025. aastal umbes 165 000 eurot ja 2026. aastal umbes 190 000 eurot. Võrreldes kogukuludega

töötushüvitistele ja tööturuteenustele (2024. aastal oli tööturuteenuste kulu umbes 78 mln eurot,

töötushüvitise kulu umbes 173 mln eurot ning töötutoetuse kulu umbes 47 mln eurot), on kulude

suurenemine siiski väga väike. Seejuures, kuna töötamiseks antud elamisloa saajale tuleb

reeglina maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu, aitavad töötasu pealt makstavad maksud katta

lisakulu riigieelarvele.

50

 Sotsiaalkindlustuse valdkonna muudatuste kulud riigieelarvele

Muudatustega kaasneb lisakulu riigieelarvele, kuna nii Eesti Töötukassa kui SKA määravad ja

maksavad hüvitisi laiemale sihtgrupile. Sihtgrupi suurus kogu hüvitise saajate hulgast on väga

väike, mistõttu ka mõju riigieelarvele väike.

Tabel 15. Muudatusega kaasnevad kulud

2026* 2027 2028

Lühiajalise

töötamise

eesmärgi välja

antud pikaajaliste

viisade arv aastas

4 228 4 746 4 746

Pension

Pensioni saajate arv

kuus 0 1 1

Pensioni kulu aastas 0 10807 11292

Puude

raskusastme

hindamine

Puude raskusastme

hindamiste arv aastas 7 20 20

Puude raskusastme

hindamiste kulu

aastas

266 760 760

Puuetega

inimeste

sotsiaaltoetus

Puuetega inimeste

sotsiaaltoetuse saajate

arv kuus

6 15 15

Puuetega inimeste

sotsiaaltoetuse kulu

aastas

2670 6675 6675

Töövõime

hindamine

Töövõimehindamiste

arv** aastas kokku 48 81 81

Töövõimehindamiste

kulu aastas kokku 3 333 5 624 6 428

Töövõimetoetus

Töövõimetoetuse

saajate*** arv

keskmiselt kuus

20

50 64

..osaline töövõime

16 41 52

..puuduv töövõime 3 9 11

Töövõimetoetuse

kulu aastas kokku 68 402 266 631 353 772

Ema ja isa

vanemahüvitis

Ema vanemahüvitise

saajate arv aastas 6 12 12

Ema vanemahüvitise

kulu aastas**** 27 897,12 58 616,16 61 349,76

Isa vanemahüvitise

saajate arv aastas 8 16 16

Isa vanemahüvitise

kulu aastas***** 13 302,32 27 826,56 29 51,36

Allikas: SoM, MKM

* Direktiiv jõustub 22.05.2026.

51

** EL-i juhtumite korral on näha, et tegelik esitatud töövõime hindamise taotluste arv on suurem, kuid

osad taotlused jäetakse menetlemata või läbi vaatamata. Nende taotlustega pole siin prognoosis

arvestatud.

***Töövõimetoetuse saajateks on arvestatud need isikud, kes saavad reaalse väljamakse. Ehk need

isikud, kelle toetust vähendatakse töise sissetuleku tõttu nullini, saajatena kirjas pole. Tegemist on

keskmiste arvudega ning ümardamise tõttu võib erineda töövõimetoetuse alamliikide summa

kogunumbrist.

**** Ema vanemahüvitist makstakse 100 kalendripäeva eest.

***** Isa vanemahüvitist makstakse 30 kalendripäeva eest.

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulu.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid määruseid:

1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“,

2) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrust nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“,

3) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrust nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 22. mail 2026. See on seotud direktiivi artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse

uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti

Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tervisekassale, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, Startup Estoniale, Work In Estoniale, KAPO-le, PPA-le ja

SMIT-ile.

________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025