Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Riigikantselei (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Üle-Eestilise mini-avalikkuse testimine Hea elu rahvakogu näitel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika

kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse

eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kaire Karp

(tel 693 5833,

kaire.karp@riigikantselei.

ee)

Kas on olemas eetikakomitee otsus[1]?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

jah

1. Vastutava töötleja üldandmed[2]

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Riigikantselei,Stenbocki maja, Rahukohtu 3,

15161 Tallinn

Kontaktisik: Marten Lauri (tel 5646 1577,

[email protected])

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed[3]

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Mõttekoda Praxis, registrikood

90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs,

VI korrus, 10151 Tallinn;

Kontaktisik: Maiu Lauring

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm,

millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi

on andmete andmise õiguslik alus avalikes

huvides olevate ülesannete täitmine,

milleks on Riigikantselei tellimusel „Hea elu

rahvakogu” analüüsi läbiviimine.

Uuringu õiguslik alus tuleneb isikuandmete

kaitse seadus § 6 lõikest 5, mis võimaldab

uuringu läbiviijal (täidesaatval riigivõimul)

avaliku ülesande täitmisel poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks

isikuandmeid pärida ja töödelda.

Tegevused on seotud Riigikantselei

põhimääruses § 2 viidatud ülesannetega,

mille järgi Riigikantselei Vabariigi Valitsuse

töö toetamiseks mh koordineerib VV

tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime

parandamise ning säästva ja jätkusuutliku

arengu strateegiliste arengukavade

koostamist ja elluviimist.

Samuti on tegevus kooskõlas Riigikantselei

strateegiabüroo põhimääruse osaga 3.3.

punktiga 2, mille alusel on “Vastavalt

riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele

büroo ülesannete täitmiseks eraldatud

eelarvevahendite piires otsustada

riigihangete läbiviimine ja kinnitada

hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid

ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud

uuringuid”.

Uuringu läbiviimine täidab avalikku

ülesannet, lähtudes rahvakogu korraldusel

ja aruteludes Eesti pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud

eesmärkidest, kogudes osalejate

kaalutletud tagasisidet nende eesmärkide

poole liikumisest ja täiendavaid

ettepanekuid.

Hea elu rahvakogu toetab koostamisel

oleva Eesti avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava 2025-2029 tegevust „1.2.

Katsetame uuenduslikke kaasamis- ja

koostööformaate riigi ja elanike paremaks

dialoogiks“.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm

või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmeid töödeldakse Hea elu rahvakogu korraldamiseks. See on üleriigiline sündmus,

mis toob kokku eriilmelised eestimaalased, et üheskoos mõelda, kuidas suunata meie

ühiskonda inimeste ja looduse heaolule. Rohkem infot: https://dd.foundation/et/heaelu/.

Antud uuringus on kaks peamist isikuandmete töötlemise eesmärki:

● Jõuda rahvakogu kutsega mitmekesiste ühiskonnagruppideni ja neid julgustada

osalema (nõusolekuta andmed);

● Hinnata juhuvalimi alusel üle-riiklikult elanikkonna kaasamise lähenemise protsessi

ja mõju kui võimalikku uuendust elanikkonna laialdasemaks kaasamiseks

avalikesse otsustusprotsessidesse (nõusolekuga andmed):

Hea elu rahvakogu rakendab OECD poolt tunnustatud ja standardiseeritud elanikkonna

kaasamise meetodit citizen panel, mille eripära on personaalse kutsega suurendada seni

eemale ja passiivseks jäänud elanikkonna gruppide osalemise võimalusi. Rahvakogud on

tulevikkuvaatav, digiriigi ja esindusdemokraatia kohanemisvõimet soodustav uuenduslik

lähenemine kaasamisele. Hea elu rahvakogu vajab nõusolekuta rahvastikuregistri andmeid

mini-avalikkuse (mini-publics) lähenemise testimiseks riiklikul tasemel. Aasta lõpus valmib

selle kohta analüüs, mis annab sisendit Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava

täitmisse.

Protsessi jooksul tekivad ka nõusolekuga andmed. Kokkuvõttes koosneb andmete

töötlemine mitmest etapist:

● Isikustatud andmete töötlemine ilma inimese nõusolekuta: isikuandmete alusel kutse

edastamine rahvakogus osalemiseks. Kutse saajad registreerivad oma huvi osaleda

rahvakogus.

● Isiku nõusolekuga andmete töötlemine: registreerimise järel pseudonümiseeritakse

(Praxise viib läbi pseudonümiseerimise) tekkinud andmed ning nende

pseudonümiseeritud andmetest moodustatakse spetsiaalse algoritmiga rahvakogu

osalejate juhuvalim, mis on läbilõige Eesti elanikkonnast. Pseudonümiseerimine on

vajalik, et juhuvalimi genereerimise protsess (spetsiaalne tarkvara) ei hõlmaks

isikustatud andmeid, kuid juhuvalimisse sattumise järel on võimalik huvilise ühendust

võtta. Luuakse pseudonüümide võti, mille alusel saab taastada rahvakogusse

valituks osutunud inimeste isikuandmed, et nendega ühendust võtta.

● Isiku nõusolekuga andmete töötlemine: Hea elu rahvakogu osalejad (30 inimest)

vastavad ankeetküsitlusele protsessi alguses ja lõpus, et hinnata mini-avalikkuse

meetodi mõju; Tulemused avaldatakse hindamisraportis koos rahvakogu

ettepanekutega, mis on suunatud Eesti 2035 strateegiasse.

Andmete töötlemisel ja uuringu läbiviimisel rakendatakse varasemate rahvakogude

kogemusi (https://dd.foundation/et/rahvakogud/).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu üks eesmärk on testida selliste andmete ja kihtvalimivõtu põhjal elanikkonna

kaasamise potentsiaali. Lähtudes ülal viidatud poliitika kujundamise eesmärgist, kasutatakse

isikuandmeid uuringu läbiviimiseks innovaatilise lähenemisena. Elanikkonna kaasamise

meetoditest ja kanalitest eristab juhuvalimiga osalejate kutsumise lähenemist see, et on

tõendatud võimalus jõuda seni mitte-osalenud elanikkonna rühmadeni (maapiirkondadest,

noored ja vanemad, mehed, madalama haridustasemega, väga halva ja väga hea elujärjega

inimesed). Mida mitmekesisema sihtrühmani jõuavad kutsed, seda mitmekesisema profiiliga

on osalejad Hea elu rahvakogus. Seda paremini läbi kaalutud, paikapidavad ning

otsustusprotsessis legitiimsed ettepanekud ja tagasiside jõuab Riigikantseleisse Eesti 2035

ajakohastamiseks.

Senised mini-valikkuse protsessid nii Eestis kui teistes riikides on näidanud, et

personaliseeritud sõnumid ja kutsed toimivad inimeste aktiveerimisel paremini. Suunatud

sõnumite rakendamiseks on vajalik minimaalselt teada inimeste vanusegruppi ja sugu - mida

ei ole võimalik saavutada ilma isikustatud registriandmete töötlemiseta.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riiklikus strateegias Eesti 2035 on seatud viis strateegilist eesmärki, mille saavutamiseks on

vaja leida lahendused ja leevendus mitmetele komplekssetele ühiskondlikele takistustele.

Üks probleem tänases julgeoleku kontekstis on ühiskondlik usaldus ja sidusus. OECD

on kutsunud riike üles usalduse näitajatega sihipäraselt tegelema, kuna ühiskondlik sidusus

on vajalik kriisiperioodide rahumeelselt ületamiseks ning kriisiolukordadele reageerimiseks.

Ajahetk on kriitiline selleks, et leida elanikkonna suunal toimivad kaasamise meetodid.

Rahvakogu toimub meetodiga, mis on tõestanud, et tugevdab usaldust ja ületab

polariseerumist, luues infomüras selgust ja andes hääle erinevatele ühiskonnagruppidele.

Ka sotsiaalne ebavõrdsus ja liialt suured regionaalsed erisused on takistus Eesti

arenguteel. Rahvakogu juhuvalimipõhine lähenemine ehk nõusolekuta andmete kasutamine

osalejate kutsumisel võimaldab kaasata kõiki elanikke sõltumata elukohast, sissetulekust,

varasemast aktiivsuse ja teadlikkuse määrast.

Samal ajal rakendab uuring Eesti digiriigi võimekust kui ühte konkurentsieelist.

Registripõhine elanikkonna kaasamine on digiriigile omane e-demokraatia arengusuund.

Testitav ja arendatav elanikkonna kaasamise meetod pakub lahendust usalduskriisi

leevendamiseks ja kuuluvustunde taastamiseks Eesti ühiskonnas ja kogukondades. Uuring

võimaldab testida mudelit, kuidas keerulistes küsimustes ja madala usalduse tingimustes

rakendada elanikkonna laiapõhjalist ja kaalutletud osalust.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Rahvastikuregistri andmete saamise järele saadetakse juhuvaliku alusel kutse. Isikul, kelle

e-postiaadressile kutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad Hea elu

rahvakogus osaleda või mitte. E-kirjaga saadetavas kutses tutvustatakse Hea elu rahvakogu

ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise ja tulemuste

avaldamise põhimõtteid (nt et osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning hindamisraportis

avaldatakse tulemused kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende

vastuseid).

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Registreerunute andmeid ja täiendavalt SA poolt kogutud isikuandmeid säilitatakse 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis[4] asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringu tellijaks on Riigikantselei, kuid uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Riigikantselei ja Praxise vahel sõlmitakse

vastav mitterahaline leping.

Hea elu rahvakogu osalemise kutsete saatmiseks esitab Praxis päringu

rahvastikuregistrile (https://rr-taotlus.smit.ee/login.jsp ) koos soovitavate kriteeriumitega

(ideaalvalim) juhuvalikuks (vt Lisa 1. Ideaalvalim). Rahvastikuregister koostab valimi

kriteeriumide alusel nimekirja e-kirja aadressidest ja kriteeriumide tunnustest ning edastab

Praxise andmetöötlejale krüpteeritud kujul e-kirja teel või spetsiaalse turvalise keskkonna

kaudu.

Osalemiskutse saanutele personaalsete linkide loomine ja ankeetküsitluse läbiviimine toimub

küsitluskeskkonnas Alchemer (läbiviija Praxis), mistõttu laetakse e-kirja aadressid sellesse

keskkonda. Alchemeri kasutustingimuste kohaselt paiknevad keskkonna Euroopa kasutajate

küsitlused Euroopa serveri(te)s ning neid hoiustatakse vastavuses GDPR tingimustega.

Registreerimisel osalemisega nõusolevad isikud täidavad veebiankeedi ehk enne hea elu

rahvakogu toimumist. Rahvakogu toimumise järel täidavad osalejad veebiankeedi uuesti.

Registreerinud isikutest moodustatakse juhuvalim spetsiaalse algoritmi abil ning selleks, et

juhuvalimi (põhivalim ja tagavaravalim) moodustamiseks ei kasutataks isikustatud andmeid,

pseodonümiseeritakse veebiankeedi (registreerunute) andmed. Sellisel moel on võimalik

juhuvalimisse sattunud isikule saata konkreetne teave rahvakogus osalemise kohta.

Kuivõrd rahvakogul osalejad (30 inimest) vastavad ankeetküsitlusele (veebi teel) protsessi

alguses ja lõpus, et hinnata meetodi mõju, siis küsitletavate e-kirja aadressid ja personaalsed

lingid kustutatakse pärast rahvakogu järel toimunud küsitluse sulgemist. Küsitlusankeedi

andmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel.

Uuringu tellijale ehk Riigikantseleile esitatakse tulemused hindamisraportis koos rahvakogu

ettepanekutega. Kõik hinnangud ja tulemused esitatakse üldistatud kujul ning mis ei võimalda

tuvastada konkreetseid osalejaid ja ankeetküsitlusele vastajaid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Soovime rahvastikuregistrist 50 000 kirje väljavõtet tunnustega: nimi, e-posti aadress, elukoha maakond, sugu, vanusegrupp. Need on vähemalt 15-aastaste eestimaalaste e-kirja aadressid, millele saadame elektroonilised kutsed rahvakogus osalemiseks koos veebiankeediga osalemise huvi registreerimiseks ning 2 meeldetuletuskirja. Kirjete hulga leidmisel kasutasime mini-avalikkuse meetodi rahvusvaheliselt tunnustatud valemit, vt Organising a Democratic Lottery, FIDE (https://www.fide.eu/s/FIDE-Organising-a- Democratic-Lottery.pdf). Statistikaameti andmetel oli 1.01.2025 seisuga Eestis 1 156 267 vähemalt 15-aastast elanikku. Sellise arvutuse järgi on minimaalne hulk kutseid üle-eestilise rahvakogu korraldamiseks 32 000, madala ühiskondliku aktiivsuse tõttu optimaalne aga 160 000. Kuna tegemist on esimese katsega üle-riigilisel tasandil ning tulenevalt projekti tehnilistest ja eelarvelistest piirangutest, peame optimaalseks väljavõtteks 50 000 kirjet - 4,32% üldkogumist.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Viimase seisuga rahvastikuregistri andmed, 1. jaanuar 2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt

tabelina).

Nimi - vajalik personaalseks pöördumiseks:

E-posti aadress - vajalik, et saata kutsed rahvakogusse;

Elukoha maakond - vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse. Mini-avalikkuse

meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni elanikkkonnas. Seetõttu

vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja ka osalejaid rahvakogus kõigist

regioonidest.

Sugu, Vanusegrupp - vajalikud, et tagada kutse jõudmine erinevate ühiskondlike gruppideni,

mida kõige üldisemalt kategoriseerivad need demograafilised tunnused. Samuti vajalik, et

kutseid sõnastada sihtgruppi arvestavalt (genereeritakse isikukoodi alusel).

Taotlusele on lisatud ideaalvalimi kirjeldus.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Rahvastikuregister - rahvakogu osalejate valimi moodustamiseks.

2. Veebiankeet rahvakogus osalemise huvi kogumiseks (läbiviija Praxis). Valmib

16.augustiks, tunnused on loetletud andmekaitsetingimuste mustandi failis.

3. Veebiankeet rahvakogus osalejate tagasiside hindamiseks (läbiviija Praxis). Valmib

augusti lõpus koostöös Federation For Innovation In Democracy - Europe (FIDE) ja

Eesti teadlastega.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning

nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, Siseministeeriumi rahvastikuregistri talituse nõuniku Katrin Jõesaluga on

konsulteeritud. Siseministeerium on avaldanud valmisolekut väljastama uuringu eesmärgi

saavutamiseks vajalikud andmed, kui AKI hinnangul on olemas piisav õiguslik alus.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis

seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav

töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusoleku andnute ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt

veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid kuni 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.

Peale seda isikuandmed kustutatakse.

Pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxis) nõusolekuga andmetele.

Veebiankeedi täitnute andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel,

mil kasutatakse Panelot algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja

loosimisel.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Volitatud töötleja vajab nõusolekuta andmeid nimeliste kutsete välja saatmiseks.

Volitatud töötleja anonümiseerib küsitlusuuringu andmed pärast küsitluse lõppu (kui on

toimunud ka hea elu rahvakogu toimumise järgne küsitlus) esimesel võimalusel. See

tähendab, et kustutatakse nii saadud e-postiaadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis

kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Sugu

Vanus vahemikuna Kõrgeim omandatud haridustase Elukoha maakond Elukoha tüüp: linn/maa Hõive tööturul Hinnang leibkonna toimetuleku kohta Hinnang ajakirjanduse usaldusväärsusele

Hindamisraportis kasutatakse anonüümseid andmeid.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Veebiankeedi täitnute andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel,

mil kasutatakse Panelot algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja

loosimisel.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusolekuga andmete ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt

veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid kuni 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.

Peale seda isikuandmed kustutatakse.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed, mida ei pseudonümiseerita, kustutatakse

peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a.

Registreerunute andmeid ja täiendavalt veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid säilitatakse

30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse.

Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse seni, kuni on kinnitatud rahvakogu lõplik

koosseis, hiljemalt septembri lõpus 2025.a.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage[5]

-

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Isikuandmete töötlemisest teavitatakse

adressaatidele välja saadetavas kirjas

(link andmekaitse tingimustele) ning

ankeedis, millega palume nende

nõusolekut kasutada ankeedis

edastatavaid andmeid rahvakogu

tegevusteks.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused[6]?

Andmekaitsetingimused avalikustame

projekti veebilehel

https://dd.foundation/et/heaelu/ vahetult

enne kutsete välja saatmist.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse[7] Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad

lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Keit Kasemets

riigisekretär

_____________________________

____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)[8]

(allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad[9]:

Lisa 1: Ideaalvalim

Lisa 2: Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimused - kavand

Lisa 3: Registreerimisankeet ja nõusoleku vorm - kavand

[1] IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

[2]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis

on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

[3] Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on

volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse

inspektsioonile taotluse esitamiseks.

[4] Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-

edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse

punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

[5] Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

[6] IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad

vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

[7]Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid;

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud

piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

[8] Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui

allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

[9] Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Riigikantselei (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Üle-Eestilise mini-avalikkuse testimine Hea elu rahvakogu näitel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika

kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse

eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti

(sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Kaire Karp

(tel 693 5833,

kaire.karp@riigikantselei.

ee)

Kas on olemas eetikakomitee otsus[1]?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

jah

1. Vastutava töötleja üldandmed[2]

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Riigikantselei,Stenbocki maja, Rahukohtu 3,

15161 Tallinn

Kontaktisik: Marten Lauri (tel 5646 1577,

[email protected])

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed[3]

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

SA Mõttekoda Praxis, registrikood

90005952, aadress: Ahtri 6A, B sissepääs,

VI korrus, 10151 Tallinn;

Kontaktisik: Maiu Lauring

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm,

millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi

on andmete andmise õiguslik alus avalikes

huvides olevate ülesannete täitmine,

milleks on Riigikantselei tellimusel „Hea elu

rahvakogu” analüüsi läbiviimine.

Uuringu õiguslik alus tuleneb isikuandmete

kaitse seadus § 6 lõikest 5, mis võimaldab

uuringu läbiviijal (täidesaatval riigivõimul)

avaliku ülesande täitmisel poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks

isikuandmeid pärida ja töödelda.

Tegevused on seotud Riigikantselei

põhimääruses § 2 viidatud ülesannetega,

mille järgi Riigikantselei Vabariigi Valitsuse

töö toetamiseks mh koordineerib VV

tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime

parandamise ning säästva ja jätkusuutliku

arengu strateegiliste arengukavade

koostamist ja elluviimist.

Samuti on tegevus kooskõlas Riigikantselei

strateegiabüroo põhimääruse osaga 3.3.

punktiga 2, mille alusel on “Vastavalt

riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele

büroo ülesannete täitmiseks eraldatud

eelarvevahendite piires otsustada

riigihangete läbiviimine ja kinnitada

hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid

ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud

uuringuid”.

Uuringu läbiviimine täidab avalikku

ülesannet, lähtudes rahvakogu korraldusel

ja aruteludes Eesti pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud

eesmärkidest, kogudes osalejate

kaalutletud tagasisidet nende eesmärkide

poole liikumisest ja täiendavaid

ettepanekuid.

Hea elu rahvakogu toetab koostamisel

oleva Eesti avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava 2025-2029 tegevust „1.2.

Katsetame uuenduslikke kaasamis- ja

koostööformaate riigi ja elanike paremaks

dialoogiks“.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm

või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmeid töödeldakse Hea elu rahvakogu korraldamiseks. See on üleriigiline sündmus,

mis toob kokku eriilmelised eestimaalased, et üheskoos mõelda, kuidas suunata meie

ühiskonda inimeste ja looduse heaolule. Rohkem infot: https://dd.foundation/et/heaelu/.

Antud uuringus on kaks peamist isikuandmete töötlemise eesmärki:

● Jõuda rahvakogu kutsega mitmekesiste ühiskonnagruppideni ja neid julgustada

osalema (nõusolekuta andmed);

● Hinnata juhuvalimi alusel üle-riiklikult elanikkonna kaasamise lähenemise protsessi

ja mõju kui võimalikku uuendust elanikkonna laialdasemaks kaasamiseks

avalikesse otsustusprotsessidesse (nõusolekuga andmed):

Hea elu rahvakogu rakendab OECD poolt tunnustatud ja standardiseeritud elanikkonna

kaasamise meetodit citizen panel, mille eripära on personaalse kutsega suurendada seni

eemale ja passiivseks jäänud elanikkonna gruppide osalemise võimalusi. Rahvakogud on

tulevikkuvaatav, digiriigi ja esindusdemokraatia kohanemisvõimet soodustav uuenduslik

lähenemine kaasamisele. Hea elu rahvakogu vajab nõusolekuta rahvastikuregistri andmeid

mini-avalikkuse (mini-publics) lähenemise testimiseks riiklikul tasemel. Aasta lõpus valmib

selle kohta analüüs, mis annab sisendit Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava

täitmisse.

Protsessi jooksul tekivad ka nõusolekuga andmed. Kokkuvõttes koosneb andmete

töötlemine mitmest etapist:

● Isikustatud andmete töötlemine ilma inimese nõusolekuta: isikuandmete alusel kutse

edastamine rahvakogus osalemiseks. Kutse saajad registreerivad oma huvi osaleda

rahvakogus.

● Isiku nõusolekuga andmete töötlemine: registreerimise järel pseudonümiseeritakse

(Praxise viib läbi pseudonümiseerimise) tekkinud andmed ning nende

pseudonümiseeritud andmetest moodustatakse spetsiaalse algoritmiga rahvakogu

osalejate juhuvalim, mis on läbilõige Eesti elanikkonnast. Pseudonümiseerimine on

vajalik, et juhuvalimi genereerimise protsess (spetsiaalne tarkvara) ei hõlmaks

isikustatud andmeid, kuid juhuvalimisse sattumise järel on võimalik huvilise ühendust

võtta. Luuakse pseudonüümide võti, mille alusel saab taastada rahvakogusse

valituks osutunud inimeste isikuandmed, et nendega ühendust võtta.

● Isiku nõusolekuga andmete töötlemine: Hea elu rahvakogu osalejad (30 inimest)

vastavad ankeetküsitlusele protsessi alguses ja lõpus, et hinnata mini-avalikkuse

meetodi mõju; Tulemused avaldatakse hindamisraportis koos rahvakogu

ettepanekutega, mis on suunatud Eesti 2035 strateegiasse.

Andmete töötlemisel ja uuringu läbiviimisel rakendatakse varasemate rahvakogude

kogemusi (https://dd.foundation/et/rahvakogud/).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult

vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu üks eesmärk on testida selliste andmete ja kihtvalimivõtu põhjal elanikkonna

kaasamise potentsiaali. Lähtudes ülal viidatud poliitika kujundamise eesmärgist, kasutatakse

isikuandmeid uuringu läbiviimiseks innovaatilise lähenemisena. Elanikkonna kaasamise

meetoditest ja kanalitest eristab juhuvalimiga osalejate kutsumise lähenemist see, et on

tõendatud võimalus jõuda seni mitte-osalenud elanikkonna rühmadeni (maapiirkondadest,

noored ja vanemad, mehed, madalama haridustasemega, väga halva ja väga hea elujärjega

inimesed). Mida mitmekesisema sihtrühmani jõuavad kutsed, seda mitmekesisema profiiliga

on osalejad Hea elu rahvakogus. Seda paremini läbi kaalutud, paikapidavad ning

otsustusprotsessis legitiimsed ettepanekud ja tagasiside jõuab Riigikantseleisse Eesti 2035

ajakohastamiseks.

Senised mini-valikkuse protsessid nii Eestis kui teistes riikides on näidanud, et

personaliseeritud sõnumid ja kutsed toimivad inimeste aktiveerimisel paremini. Suunatud

sõnumite rakendamiseks on vajalik minimaalselt teada inimeste vanusegruppi ja sugu - mida

ei ole võimalik saavutada ilma isikustatud registriandmete töötlemiseta.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riiklikus strateegias Eesti 2035 on seatud viis strateegilist eesmärki, mille saavutamiseks on

vaja leida lahendused ja leevendus mitmetele komplekssetele ühiskondlikele takistustele.

Üks probleem tänases julgeoleku kontekstis on ühiskondlik usaldus ja sidusus. OECD

on kutsunud riike üles usalduse näitajatega sihipäraselt tegelema, kuna ühiskondlik sidusus

on vajalik kriisiperioodide rahumeelselt ületamiseks ning kriisiolukordadele reageerimiseks.

Ajahetk on kriitiline selleks, et leida elanikkonna suunal toimivad kaasamise meetodid.

Rahvakogu toimub meetodiga, mis on tõestanud, et tugevdab usaldust ja ületab

polariseerumist, luues infomüras selgust ja andes hääle erinevatele ühiskonnagruppidele.

Ka sotsiaalne ebavõrdsus ja liialt suured regionaalsed erisused on takistus Eesti

arenguteel. Rahvakogu juhuvalimipõhine lähenemine ehk nõusolekuta andmete kasutamine

osalejate kutsumisel võimaldab kaasata kõiki elanikke sõltumata elukohast, sissetulekust,

varasemast aktiivsuse ja teadlikkuse määrast.

Samal ajal rakendab uuring Eesti digiriigi võimekust kui ühte konkurentsieelist.

Registripõhine elanikkonna kaasamine on digiriigile omane e-demokraatia arengusuund.

Testitav ja arendatav elanikkonna kaasamise meetod pakub lahendust usalduskriisi

leevendamiseks ja kuuluvustunde taastamiseks Eesti ühiskonnas ja kogukondades. Uuring

võimaldab testida mudelit, kuidas keerulistes küsimustes ja madala usalduse tingimustes

rakendada elanikkonna laiapõhjalist ja kaalutletud osalust.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Rahvastikuregistri andmete saamise järele saadetakse juhuvaliku alusel kutse. Isikul, kelle

e-postiaadressile kutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad Hea elu

rahvakogus osaleda või mitte. E-kirjaga saadetavas kutses tutvustatakse Hea elu rahvakogu

ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise ja tulemuste

avaldamise põhimõtteid (nt et osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning hindamisraportis

avaldatakse tulemused kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende

vastuseid).

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Registreerunute andmeid ja täiendavalt SA poolt kogutud isikuandmeid säilitatakse 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis[4] asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Uuringu tellijaks on Riigikantselei, kuid uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on

Sihtasutus Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Riigikantselei ja Praxise vahel sõlmitakse

vastav mitterahaline leping.

Hea elu rahvakogu osalemise kutsete saatmiseks esitab Praxis päringu

rahvastikuregistrile (https://rr-taotlus.smit.ee/login.jsp ) koos soovitavate kriteeriumitega

(ideaalvalim) juhuvalikuks (vt Lisa 1. Ideaalvalim). Rahvastikuregister koostab valimi

kriteeriumide alusel nimekirja e-kirja aadressidest ja kriteeriumide tunnustest ning edastab

Praxise andmetöötlejale krüpteeritud kujul e-kirja teel või spetsiaalse turvalise keskkonna

kaudu.

Osalemiskutse saanutele personaalsete linkide loomine ja ankeetküsitluse läbiviimine toimub

küsitluskeskkonnas Alchemer (läbiviija Praxis), mistõttu laetakse e-kirja aadressid sellesse

keskkonda. Alchemeri kasutustingimuste kohaselt paiknevad keskkonna Euroopa kasutajate

küsitlused Euroopa serveri(te)s ning neid hoiustatakse vastavuses GDPR tingimustega.

Registreerimisel osalemisega nõusolevad isikud täidavad veebiankeedi ehk enne hea elu

rahvakogu toimumist. Rahvakogu toimumise järel täidavad osalejad veebiankeedi uuesti.

Registreerinud isikutest moodustatakse juhuvalim spetsiaalse algoritmi abil ning selleks, et

juhuvalimi (põhivalim ja tagavaravalim) moodustamiseks ei kasutataks isikustatud andmeid,

pseodonümiseeritakse veebiankeedi (registreerunute) andmed. Sellisel moel on võimalik

juhuvalimisse sattunud isikule saata konkreetne teave rahvakogus osalemise kohta.

Kuivõrd rahvakogul osalejad (30 inimest) vastavad ankeetküsitlusele (veebi teel) protsessi

alguses ja lõpus, et hinnata meetodi mõju, siis küsitletavate e-kirja aadressid ja personaalsed

lingid kustutatakse pärast rahvakogu järel toimunud küsitluse sulgemist. Küsitlusankeedi

andmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel.

Uuringu tellijale ehk Riigikantseleile esitatakse tulemused hindamisraportis koos rahvakogu

ettepanekutega. Kõik hinnangud ja tulemused esitatakse üldistatud kujul ning mis ei võimalda

tuvastada konkreetseid osalejaid ja ankeetküsitlusele vastajaid.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Soovime rahvastikuregistrist 50 000 kirje väljavõtet tunnustega: nimi, e-posti aadress, elukoha maakond, sugu, vanusegrupp. Need on vähemalt 15-aastaste eestimaalaste e-kirja aadressid, millele saadame elektroonilised kutsed rahvakogus osalemiseks koos veebiankeediga osalemise huvi registreerimiseks ning 2 meeldetuletuskirja. Kirjete hulga leidmisel kasutasime mini-avalikkuse meetodi rahvusvaheliselt tunnustatud valemit, vt Organising a Democratic Lottery, FIDE (https://www.fide.eu/s/FIDE-Organising-a- Democratic-Lottery.pdf). Statistikaameti andmetel oli 1.01.2025 seisuga Eestis 1 156 267 vähemalt 15-aastast elanikku. Sellise arvutuse järgi on minimaalne hulk kutseid üle-eestilise rahvakogu korraldamiseks 32 000, madala ühiskondliku aktiivsuse tõttu optimaalne aga 160 000. Kuna tegemist on esimese katsega üle-riigilisel tasandil ning tulenevalt projekti tehnilistest ja eelarvelistest piirangutest, peame optimaalseks väljavõtteks 50 000 kirjet - 4,32% üldkogumist.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Viimase seisuga rahvastikuregistri andmed, 1. jaanuar 2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt

tabelina).

Nimi - vajalik personaalseks pöördumiseks:

E-posti aadress - vajalik, et saata kutsed rahvakogusse;

Elukoha maakond - vajalik, et kutsed jõuaksid kõigisse Eesti regioonidesse. Mini-avalikkuse

meetodi eripära on süsteemne eesmärk jõuda nn vaikiva enamuseni elanikkkonnas. Seetõttu

vajame kutsete levitamist kõigisse maakondadesse ja ka osalejaid rahvakogus kõigist

regioonidest.

Sugu, Vanusegrupp - vajalikud, et tagada kutse jõudmine erinevate ühiskondlike gruppideni,

mida kõige üldisemalt kategoriseerivad need demograafilised tunnused. Samuti vajalik, et

kutseid sõnastada sihtgruppi arvestavalt (genereeritakse isikukoodi alusel).

Taotlusele on lisatud ideaalvalimi kirjeldus.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1. Rahvastikuregister - rahvakogu osalejate valimi moodustamiseks.

2. Veebiankeet rahvakogus osalemise huvi kogumiseks (läbiviija Praxis). Valmib

16.augustiks, tunnused on loetletud andmekaitsetingimuste mustandi failis.

3. Veebiankeet rahvakogus osalejate tagasiside hindamiseks (läbiviija Praxis). Valmib

augusti lõpus koostöös Federation For Innovation In Democracy - Europe (FIDE) ja

Eesti teadlastega.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning

nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, Siseministeeriumi rahvastikuregistri talituse nõuniku Katrin Jõesaluga on

konsulteeritud. Siseministeerium on avaldanud valmisolekut väljastama uuringu eesmärgi

saavutamiseks vajalikud andmed, kui AKI hinnangul on olemas piisav õiguslik alus.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis

seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav

töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusoleku andnute ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt

veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid kuni 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.

Peale seda isikuandmed kustutatakse.

Pseudonümiseerimise viib läbi volitatud töötleja (Praxis) nõusolekuga andmetele.

Veebiankeedi täitnute andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel,

mil kasutatakse Panelot algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja

loosimisel.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Volitatud töötleja vajab nõusolekuta andmeid nimeliste kutsete välja saatmiseks.

Volitatud töötleja anonümiseerib küsitlusuuringu andmed pärast küsitluse lõppu (kui on

toimunud ka hea elu rahvakogu toimumise järgne küsitlus) esimesel võimalusel. See

tähendab, et kustutatakse nii saadud e-postiaadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis

kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Sugu

Vanus vahemikuna Kõrgeim omandatud haridustase Elukoha maakond Elukoha tüüp: linn/maa Hõive tööturul Hinnang leibkonna toimetuleku kohta Hinnang ajakirjanduse usaldusväärsusele

Hindamisraportis kasutatakse anonüümseid andmeid.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Veebiankeedi täitnute andmed pseudonümiseeritakse eesmärgiga kaitsta andmeid hetkel,

mil kasutatakse Panelot algoritmi rahvakogu koosseisu ja tagavarakoosseisu nn välja

loosimisel.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed kustutatakse peale kutsete ja

meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a. Kutse saajad, kes ei soovi

rahvakogu teemal rohkem teavet ega ka selles osaleda, saavad sellest teada anda e-kirjas

sisalduva lingi kaudu. Nende kontaktandmed kustutatakse koheselt, meeldetuletusi neile ei

saadeta.

Volitatud töötleja säilitab nõusolekuga andmete ehk registreerunute andmeid ja täiendavalt

veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid kuni 30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni.

Peale seda isikuandmed kustutatakse.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Rahvastikuregistrist saadud nõusolekuta andmed, mida ei pseudonümiseerita, kustutatakse

peale kutsete ja meeldetuletuste saatmist hiljemalt septembri lõpus 2025 a.

Registreerunute andmeid ja täiendavalt veebiküsitlusega kogutud isikuandmeid säilitatakse

30.04.2026 või nõusoleku tagasivõtmiseni. Peale seda isikuandmed kustutatakse.

Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse seni, kuni on kinnitatud rahvakogu lõplik

koosseis, hiljemalt septembri lõpus 2025.a.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage[5]

-

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Isikuandmete töötlemisest teavitatakse

adressaatidele välja saadetavas kirjas

(link andmekaitse tingimustele) ning

ankeedis, millega palume nende

nõusolekut kasutada ankeedis

edastatavaid andmeid rahvakogu

tegevusteks.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused[6]?

Andmekaitsetingimused avalikustame

projekti veebilehel

https://dd.foundation/et/heaelu/ vahetult

enne kutsete välja saatmist.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse[7] Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad

lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Keit Kasemets

riigisekretär

_____________________________

____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)[8]

(allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad[9]:

Lisa 1: Ideaalvalim

Lisa 2: Hea elu rahvakogu andmekaitsetingimused - kavand

Lisa 3: Registreerimisankeet ja nõusoleku vorm - kavand

[1] IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

[2]Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis

on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.

[3] Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on

volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse

inspektsioonile taotluse esitamiseks.

[4] Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-

edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse

punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

[5] Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

[6] IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad

vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

[7]Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid;

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud

piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

[8] Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui

allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

[9] Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.