Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.03.2024.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 23278051838

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXXX XXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2020.a-2022.a oktoober, 16.06.2021.a-

15.11.2023.a.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051838, milles menetlust

alustati 17.11.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel.

29.11.2023.a esitati XXXXXXX XXXXX´ile kahtlustus enda alaealise poja XXXXXX

XXXXX´i ja elukaaslase alaealise tütre XXXXXXX XXXXXXXX´a korduvas kehalises

väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXXXX XXXXX:

- ajavahemikul 01.09.2020.a kuni 2022.a oktoober, kohtueelse menetluse käigus kindlaks

tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Tartu vallas XXXXXXXX

alevikus asuvas korteris, lõi ühe korra enda poega XXXXXX XXXXX´it ja korduvalt

enda elukaaslase tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid,

põhjustades kannatanutele füüsilist valu;

- ajavahemikul 16.06.2021.a kuni 15.11.2023.a, kohtueelse menetluse käigus kindlaks

tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas XXXXXXXX külas

XXXXXXXXX kinnistul, lõi korduvalt enda poega XXXXXX XXXXX´it ja enda

elukaaslase tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid,

põhjustades kannatanutele füüsilist valu ning XXXXXXX XXXXXXXX´ale paremale

põlvele pindmise haava ja 2 hematoomi paremale õlavarrele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXXX Keskkooli esitatud süüteoteate, tunnistajate

XXXXXX XXXX-i, XXXXX XXXXXXX ja XXXX XXXX´i ütluste, alaealiste kannatanute

XXXXXXX XXXXXXXX´a ja XXXXXX XXXXX´i ütluste, Elva Vallavalitsuse

vastuskirja, MedAid OÜ ambulatoorse epikriisi ning kahtlustatava XXXXXXX XXXXX´i

ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXXXX XXXXX´i poolt vägivallategude

toimepanemine XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a suhtes.

Alaealised kannatanud XXXXXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXX on ülekuulamise

käigus andnud ütlusi, millistest nähtub, et XXXXXXX XXXXX on mõlemat last korduvalt

rihmaga löönud. XXXXXXX XXXXXXXX on selgitanud, et ülekuulamisega samal nädalal

oli juhtum, kus kannatanu mängis ja jooksis koos XXXXXX XXXXX´iga tubades ringi ning

XXXXXXX XXXXX hakkas kannatanut taga ajama ning lõi teda magamistoas mitu korda

rihmaga vastu paremat jalga. XXXXXXX XXXXXXXX´a sõnul tundis ta valu ning tal läks

löömisest katki ka jalg. Samuti on XXXXXXX XXXXXXXX selgitanud, et rihmaga löömisi

on tema kasuisa XXXXXXX XXXXX´i ja ema XXXXX XXXXX poolt olnud ka varem.

2

Esimest korda sai ta rihma nii ema kui ka kasuisa käest juba siis, kui elati Tabiveres. Samuti

on mõlemad löönud teda hüppenööriga XXXXX elades. XXXXXXX XXXXXXXX-a sõnul

on rihmaga ja hüppenööriga löödud ka tema venda XXXXXX XXXXX´it. Alaealise

kannatanu XXXXXX XXXXX´i ütlustest nähtub, et kui tema õde XXXXXXX XXXXXXX

lollitab, siis annavad vanemad õele vahepeal rihma. Samuti, kui kannatanu ise teeb öösel

pahandust, siis hoiatavad vanemad ka teda, et kui ta lärmi tegemist jätkab, siis toovad nad

rihma. XXXXXX XXXXX´i sõnul on tema saanud emalt ja isalt rihma öösiti praeguses

elukohas ning teda on rihmaga löödud vastu kätt või jalga. Ühe korra on isa teda rihmaga

löönud ka XXXXXXXXX elades. Millegi muuga peale rihma XXXXXX XXXXX´it löödud

ei ole. XXXXXX XXXXX´i sõnul ei anta XXXXXXX XXXXXXXX´le rihma koguaeg ning

rihmaga on löödud neid ainult siis, kui nad ise pahandust teevad. XXXXXX XXXXX´i

sõnade kohaselt lööb teda vahepeal ka XXXXXXX XXXXXXXX ise.

Tunnistaja XXXXX XXXXX on andnud ütlusi, et nad ei karista peres lapsi, kuid on tõstnud

häält laste peale. Tunnistaja on öelnud lastele, et ta annab vitsa või võtab rihma, kui nad kohe

magama ei lähe ning on käskinud rihm käes lastel endale väljast vits tuua, kuid lapsed vaid

naeravad selle peale. Tunnistaja sõnul on lastel suured probleemid õhtul magama minemisega.

Tunnistaja märgib, et on XXXXXXX XXXXXXXX´a õlast nüginud ning teda sakutanud,

temast kinni võtnud ja teda raputanud, kuid seda sellepärast, et XXXXXXX XXXXXXXXX

ei kuula teda. Tunnistaja tõdeb, et kunagi lõi XXXXXXX XXXXX kogemata XXXXXXX

XXXXXXXX´a, mille tagajärjel oli lapsel punane käejälg parema kintsu peal. Tol korral

XXXXXXX XXXXXXXX oli visanud XXXXXX XXXXX´ile mänguasjaga vastu pead ning

XXXXXXX XXXXX tahtis XXXXXXX XXXXXXXX´a vaid ehmatada. Tunnistaja lisas, et

paar nädalat tagasi oli ka juhtum, mille käigus XXXXXXX XXXXXXXX saatis XXXXXXX

XXXXX´it roppude sõnadega igale poole ja lõi XXXXXX XXXXX´it. Selle peale võttis

XXXXXXX XXXXX rihma ning lõi sellega vastu narivoodi teist korrust, kuhu läks

XXXXXXX XXXXXXXX. Kuna XXXXXXX XXXXXXXX tõstis käed liikuva rihma

suunas, siis võis ta rihmaga vastu kätt saada. Tunnistaja sõnul XXXXXXX XXXXXXXX

dramatiseerib asju üle, keeldub tegemast koolitükke ja valetab löömiste kohta. Tunnistaja

märgib, et ka XXXXXXX XXXXX on lapsi ainult rihmaga ähvardanud, kuid ei ole löönud.

Kui on, siis on käega vaid tagumiku pihta plaksu andnud, kuid mitte kõvasti. Tunnistaja sõnul

on XXXXXXX XXXXXXXX´al olnud väiksest peale löömisega probleeme ning ta on

vendadele korduvalt haiget teinud.

Seda, et XXXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX on XXXXXXX XXXXXXXX´a

rihmaga löönud, on XXXXXXX XXXXXXXX rääkinud ka XXXXX Keskkooli

sotsiaalpedagoogile XXXX XXXX´ile ning kooliõele XXXXX XXXXXXX´le. Tunnistaja

XXXX XXXX´i ütlustest nähtub, et 14.11.2023.a. suhtles ta kooli koridoris XXXXXXX

XXXXXXXX´aga ning selle vestluse käigus märkas ta lapse randmel punetust. XXXXXXX

XXXXXXXX ütles tunnistajale selle punetuse kohta, et tema kasuisa tõmbas ta narilt alla.

15.11.2023.a märkas tunnistaja kehalise kasvatuse tunnis XXXXXXX XXXXXXXX´a

paremal õlal kahte sinist triipu, mille kohta viimane avaldas, et kasuisa oli teda rihmaga

löönud, kuna ta ei kuulanud sõna. Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütluste kohaselt kutsus ta

16.11.2023.a kooli meditsiinikabinetti plaanilisse kontrolli XXXXXXX XXXXXXXX´a.

Tervisekontrolli käigus näitas XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale põlve, kus oli pindmine

haav ning paremat õlavart, millel olid kaks paralleelset verevalumit. Nende vigastuste kohta

ütles XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale, et tema kasuisa lõi teda, kuna nad vennaga ei

kuuletunud korraldusele müramine lõpetada. Tunnistaja lisas, et XXXXXXX XXXXXXXX

ütles talle ka seda, et sellise asja pärast on teda löönud ka ema.

3

Kahtlustatava XXXXXXX XXXXX´i ütluste kohaselt ei mäleta viimane, et oleks XXXXXX

XXXXX´it rihmaga karistanud. Samuti ei ole kahtlustatava sõnul tema hüppenööri kunagi

kasutanud, vaid seda on kasutanud XXXXXXX XXXXXXXX ise XXXXXX XXXXX´i

suhtes. Kahtlustatav on selgitanud, et ta on kasutanud rihma ähvardamiseks, ta on näidanud

rihma ja öelnud, et laps saab rihma, kuid ei ole jõuga last kunagi löönud. Kahtlustatav tõdeb,

et ta on rihmaga XXXXXXX XXXXXXXX´a pihta puutunud, aga mitte kunagi tugevasti

ning see on tingitud olnud sellest, et laps ei kuula sõna ning jätkab pahanduste tegemist.

Kahtlustatav leiab, et ta on kasutanud rihma rohkem ehmatamise eesmärgil ning erandkorras,

mil laps ei tee välja ja käitub sõnakuulmatult. Kahtlustatav rõhutas, et ta ei ole mitte kunagi

ühtegi last rihmaga nüpeldanud või valu põhjustamise eesmärgil rihma kasutanud. Kui rihm

on last tabanud, siis kahtlustatava hinnangul mitte kõvasti ning need korrad ei ole valu

põhjustanud. Kahtlustatav lisab, et ta ei ole mitte kunagi ilma põhjuseta rihma kasutanud ning

on püüdnud asju sõnadega selgeks teha.

Elva Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud perega kokkupuude alates

2023. aastast. Peres kasvab sügava puudega laps, kellele on kohaliku omavalitsuse poolt pere

hoolduskoormuse vähendamiseks määratud lapsehoiuteenus ja tugiisikuteenus. Samuti on

pakutud perele ka psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist, kuid seniajani ei ole pere

antud abi vastu võtnud. 19.10.2023.a toimus lastekaitsespetsialistil telefonivestlus XXXXX

XXXXX´ga, kes avaldas, et XXXXXXX XXXXXXXX´aga on keeruline, lapse käitumine on

halvenenud ning ta ei kuula sõna. Telefonivestlusele järgnenud kodukülastuse käigus selgitas

XXXXX XXXXX, et neil on XXXXXXX XXXXXXXX´aga igapäevased tülid, sest

XXXXXXX XXXXXXXX ei soovi õppida. Lastekaitsespetsialist suhtles ka 28.11.2023.a

XXXXX XXXXX´ga, kes selgitas, et pere on endiselt mures XXXXXXX XXXXXXXX´a

käitumise pärast, laps valetab ning seetõttu tekivad perel probleemid. 28.11.2023.a suhtles

lastekaitsespetsialist ka XXXXXXX XXXXXXXX´aga, kes avaldas lastekaitsespetsialistile,

et nii kasuisa kui ka ema on teda löönud. XXXXXXX XXXXXXXX selgitas, et ta võib

vihastuda ja siis ei oska ta muud moodi kui karjub ning see ei meeldi perele.

Lastekaitsespetsialisti hinnangul vajab XXXXXXX XXXXXXXX enda

käitumisprobleemidest tulenevalt psühholoogilist nõustamist. XXXXX Keskkooli

iseloomustusest nähtuvalt on XXXXXXX XXXXXXXX´al käitumisega probleeme ka

koolis. XXXXXXX XXXXXXXX´a emotsioonid vahelduvad kiiresti, tema tähelepanu on

hajuv, on esinenud valetamist töövahendite olemasolu kohta ning olukordi, kus XXXXXXX

XXXXXXXX suhtleb klassikaaslastega ebaviisakalt ega soovi tunnis kaasa teha.

20.12.2023.a ja 27.02.2024.a suhtle prokurör telefoni teel Elva Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on

XXXXXXX XXXXX´i ja XXXXX XXXXX puhul tegemist eelkõige abivajavate isikutega,

keda kriminaalkaristuse asemel oleks tarvis toetada vanemlike oskuste arendamise,

hoolduskoormuse vähendamise ning peresuhete tugevdamist puudutavas osas.

Lastekaitsespetsialist leidis, et kõige asjakohasemaks meetmeks oleks pere suunamine

pereteraapiasse, kuivõrd see võimaldaks lisaks laste kasvatuslikele küsimustele lahendada ka

muid võimalikke probleeme vanemate endi vahel. Samuti leidis lastekaitsespetsialist, et

oluline on pere koostöö ka kohaliku omavalitusega, selleks et pere pöörduks

lastekaitsespetsialisti suunamisel psühholoogilisele nõustamisele ning vajadusel ka

peretöötaja teenusele.

27.12.2023.a ja 16.02.2024.a on alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i määratud esindaja

vandeadvokaat Marina Valge esitanud kriminaalasjas enda kirjalikud seisukohad, milles on

toetanud kriminaalmenetluse lõpetamist XXXXXXX XXXXX´i suhtes KrMS § 202 alusel.

4

26.02.2024.a on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustunud ka XXXXXXX

XXXXXXXX´ale määratud esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXXX

XXXXX´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7

näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur

lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata

kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK

3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXXX XXXXX´ile esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme

kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas

seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse

alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid

kuritegude toimepanemiseni. Nii XXXXXXX XXXXX kui ka XXXXX XXXXX on

selgitanud, et konflikte lastega on esile kutsunud laste enda käitumisprobleemid ning

sõnakuulmatus. Mõlemad vanematest on tunnistanud, et konfliktolukordades ei ole nad alati

osanud muud moodi käituda ja lapsi korrale kutsuda, sest lapsed on jätkanud pahanduste

tegemist ega kuuletu. Seda, et konfliktid vanematega on XXXXXXX XXXXXXXX´al ja

XXXXXX XXXXX´il tekkinud seoses nende enda sõnakuulmatu käitumisega, on kinnitanud

ka kannatanud ise. Seejuures nähtub ka Elva Vallavalitsuse vastuskirjast ning XXXXX

Keskkooli iseloomustusest, et XXXXXXX XXXXXXXX´al esineb käitumisega probleeme.

XXXXXXX XXXXX ei eita enda süüd täielikult, ta mõistab, et on valesti käitunud ning ta on

prokuröri juuresolekul tunnistanud, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks.

XXXXXXX XXXXX on möönnud sedagi, et tema käitumist ning hakkamasaamist lastega on

mõjutanud ka pidevad muremõtted ja stress, mis on tulenenud lähedase kaotusest, laste

käitumisprobleemidest, suurest hoolduskoormusest ning peres kasvava sügava puudega lapse

tervisest ja toimetulekust. XXXXXXX XXXXX´i eesmärgiks ei ole olnud lastele valu

põhjustamine, vaid laste korrale kutsumine, milleks oskamatusest olukorraga muudi moodi

toime tulla, on ta kasutanud rihma. XXXXXXX XXXXX´i poolt toime pandud tegude puhul

ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked

tagajärjed. Tänaseks on pere eluga edasi läinud, lapsed elavad vanematega koos, on leppinud,

ning XXXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX teevad jõupingutusi selleks, et kodust

olukorda parandada. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXXX XXXXX´i

tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on

prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-

ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu

pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks

esmakurjategijatele. XXXXXXX XXXXX´it ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud

ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud,

mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku

5

ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest

vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu.

XXXXXXX XXXXX on valmis tegelema aktiivselt enda ja pere abistamisega ning pöörduma

pereterapeudi vastuvõtule. Kuigi XXXXXXX XXXXX´ile on esitatud kahtlustus kahes

vägivallaepisoodis enda alaealise poja ja elukaaslase alaealise tütre suhtes, ei ole etteheidetud

tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud

väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Tegemist on olnud eelkõige ebaõigete

kasvatusvõtete kasutamisega. Tänaseks on pere leppinud ning jätkanud kooselu. Ka alaealiste

kannatanute esindajad ei pea antud juhul mõistlikuks XXXXXXX XXXXX´i

kriminaalakorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Peres

kasvavate alaealiste laste huvides on see, et pere püsiks koos ka tulevikus ning suhted kodus

paraneksid. Selle nimel on mõlemad vanemad valmis ka pingutama. Seejuures jääb pere ka

lastekaitseteenistuse vaatevälja ning lastekaitsespetsialist jätkab laste heaolu jälgimist peres.

Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXXXXXX XXXXX´i edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt

kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise

puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava

õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka

avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et

kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad konfliktolukordades keeruliselt

käituvate lastega toimetulekut. XXXXXXX XXXXX´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks

ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada

edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Prokuröri hinnangul on XXXXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda tuge

vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXXXX XXXXX´i tahe olla hea lapsevanem, on

prokuröri hinnangul siiras. Kahtlustatav XXXXXXX XXXXX on nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisel tasuma kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda XXXX

Perekeskuses pereteraapias. Samuti on XXXXXXX XXXXX nõus tegema igakülgset

koostööd Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga, kes saab suunata pere (sh alaealised

lapsed) osalema psühholoogilisel nõustamisel vaimse tervise spetsialisti juures ning muudel

asjakohastel teenustel (näiteks peretöötaja teenus). Nimetatud kohustused võimaldavad

arendada XXXXXXX XXXXX´i vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka terveid suhteid

peres laste ja vanemate vahel. Samuti toetavad määratavad kohustused XXXXXXX

XXXXX´i edaspidist õiguskuulekat käitumist.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051838 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX hüvitama 6 kuu

jooksul, s.o ajavahemikul 01.03-01.09.2024.a, kriminaalmenetluse kulud

(advokaatide poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas

577,22 eurot (viissada seitsekümmend seitse eurot ja kakskümmend kaks senti).

Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele.

6

b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX osalema 1 aasta

jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, XXXX erekeskuses

pereteraapias. Pereteraapiasse suunamine on korraldatud Elva Vallavalitsuse poolt.

Pereteraapias osalemiseks peab XXXXXXX XXXXX käesoleva määruse

allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust XXXX Perekeskusega ,

et kokku leppida esmase kohtumise aeg.

c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX tegema 1 aasta

jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, igakülgset koostööd Elva

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga ning osalema

lastekaitsespetsialisti suunamisel asjakohastel teenustel.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a ülekuulamise

videosalvestusega ja 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ülekuulamise

videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXXXX XXXXX´i

andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi teenus

summas 239,04 eurot ja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt osutatud õigusabi teenus

summas 338,18 tasumine, on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega

XXXXXXX XXXXX´ile kohustuseks.

7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kätte kahtlustatavale XXXXXXX XXXXX´ile ning koopia määrusest saata alaealise

kannatanu XXXXXX XXXXX´i määratud esindajale vandeadvokaat Marina Valge´le ning

alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a määratud esindajale vandeadvokaadi abi

Merili Laansoo´le. Määrus saata teadmiseks süüteoteate esitajale XXXXX Keskkooli´le.

8. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja XXXXXXX XXXXX´ile teenuse osutamiseks

Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile XXXXX XXXXXX´ile. Kohustada

lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´it andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja

saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXXXX XXXXX´ile määratud

kohustuste (pereteraapia ja koostöö) täitmisest.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn).

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva

jooksul.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

7

(nimi, allkiri, kuupäev)