Dokumendiregister | Lõuna Ringkonnaprokuratuur |
Viit | LÕRP-15/24/549 |
Registreeritud | 04.03.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | LÕRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | LÕRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | LÕRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kersti Kohal (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Teine osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.03.2024.a, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond
Kriminaalasja number: 23278051838
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXXX XXXXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2020.a-2022.a oktoober, 16.06.2021.a-
15.11.2023.a.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051838, milles menetlust
alustati 17.11.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel.
29.11.2023.a esitati XXXXXXX XXXXX´ile kahtlustus enda alaealise poja XXXXXX
XXXXX´i ja elukaaslase alaealise tütre XXXXXXX XXXXXXXX´a korduvas kehalises
väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXXXX XXXXX:
- ajavahemikul 01.09.2020.a kuni 2022.a oktoober, kohtueelse menetluse käigus kindlaks
tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Tartu vallas XXXXXXXX
alevikus asuvas korteris, lõi ühe korra enda poega XXXXXX XXXXX´it ja korduvalt
enda elukaaslase tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid,
põhjustades kannatanutele füüsilist valu;
- ajavahemikul 16.06.2021.a kuni 15.11.2023.a, kohtueelse menetluse käigus kindlaks
tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas XXXXXXXX külas
XXXXXXXXX kinnistul, lõi korduvalt enda poega XXXXXX XXXXX´it ja enda
elukaaslase tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid,
põhjustades kannatanutele füüsilist valu ning XXXXXXX XXXXXXXX´ale paremale
põlvele pindmise haava ja 2 hematoomi paremale õlavarrele.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXXX Keskkooli esitatud süüteoteate, tunnistajate
XXXXXX XXXX-i, XXXXX XXXXXXX ja XXXX XXXX´i ütluste, alaealiste kannatanute
XXXXXXX XXXXXXXX´a ja XXXXXX XXXXX´i ütluste, Elva Vallavalitsuse
vastuskirja, MedAid OÜ ambulatoorse epikriisi ning kahtlustatava XXXXXXX XXXXX´i
ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXXXX XXXXX´i poolt vägivallategude
toimepanemine XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a suhtes.
Alaealised kannatanud XXXXXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXX on ülekuulamise
käigus andnud ütlusi, millistest nähtub, et XXXXXXX XXXXX on mõlemat last korduvalt
rihmaga löönud. XXXXXXX XXXXXXXX on selgitanud, et ülekuulamisega samal nädalal
oli juhtum, kus kannatanu mängis ja jooksis koos XXXXXX XXXXX´iga tubades ringi ning
XXXXXXX XXXXX hakkas kannatanut taga ajama ning lõi teda magamistoas mitu korda
rihmaga vastu paremat jalga. XXXXXXX XXXXXXXX´a sõnul tundis ta valu ning tal läks
löömisest katki ka jalg. Samuti on XXXXXXX XXXXXXXX selgitanud, et rihmaga löömisi
on tema kasuisa XXXXXXX XXXXX´i ja ema XXXXX XXXXX poolt olnud ka varem.
2
Esimest korda sai ta rihma nii ema kui ka kasuisa käest juba siis, kui elati Tabiveres. Samuti
on mõlemad löönud teda hüppenööriga XXXXX elades. XXXXXXX XXXXXXXX-a sõnul
on rihmaga ja hüppenööriga löödud ka tema venda XXXXXX XXXXX´it. Alaealise
kannatanu XXXXXX XXXXX´i ütlustest nähtub, et kui tema õde XXXXXXX XXXXXXX
lollitab, siis annavad vanemad õele vahepeal rihma. Samuti, kui kannatanu ise teeb öösel
pahandust, siis hoiatavad vanemad ka teda, et kui ta lärmi tegemist jätkab, siis toovad nad
rihma. XXXXXX XXXXX´i sõnul on tema saanud emalt ja isalt rihma öösiti praeguses
elukohas ning teda on rihmaga löödud vastu kätt või jalga. Ühe korra on isa teda rihmaga
löönud ka XXXXXXXXX elades. Millegi muuga peale rihma XXXXXX XXXXX´it löödud
ei ole. XXXXXX XXXXX´i sõnul ei anta XXXXXXX XXXXXXXX´le rihma koguaeg ning
rihmaga on löödud neid ainult siis, kui nad ise pahandust teevad. XXXXXX XXXXX´i
sõnade kohaselt lööb teda vahepeal ka XXXXXXX XXXXXXXX ise.
Tunnistaja XXXXX XXXXX on andnud ütlusi, et nad ei karista peres lapsi, kuid on tõstnud
häält laste peale. Tunnistaja on öelnud lastele, et ta annab vitsa või võtab rihma, kui nad kohe
magama ei lähe ning on käskinud rihm käes lastel endale väljast vits tuua, kuid lapsed vaid
naeravad selle peale. Tunnistaja sõnul on lastel suured probleemid õhtul magama minemisega.
Tunnistaja märgib, et on XXXXXXX XXXXXXXX´a õlast nüginud ning teda sakutanud,
temast kinni võtnud ja teda raputanud, kuid seda sellepärast, et XXXXXXX XXXXXXXXX
ei kuula teda. Tunnistaja tõdeb, et kunagi lõi XXXXXXX XXXXX kogemata XXXXXXX
XXXXXXXX´a, mille tagajärjel oli lapsel punane käejälg parema kintsu peal. Tol korral
XXXXXXX XXXXXXXX oli visanud XXXXXX XXXXX´ile mänguasjaga vastu pead ning
XXXXXXX XXXXX tahtis XXXXXXX XXXXXXXX´a vaid ehmatada. Tunnistaja lisas, et
paar nädalat tagasi oli ka juhtum, mille käigus XXXXXXX XXXXXXXX saatis XXXXXXX
XXXXX´it roppude sõnadega igale poole ja lõi XXXXXX XXXXX´it. Selle peale võttis
XXXXXXX XXXXX rihma ning lõi sellega vastu narivoodi teist korrust, kuhu läks
XXXXXXX XXXXXXXX. Kuna XXXXXXX XXXXXXXX tõstis käed liikuva rihma
suunas, siis võis ta rihmaga vastu kätt saada. Tunnistaja sõnul XXXXXXX XXXXXXXX
dramatiseerib asju üle, keeldub tegemast koolitükke ja valetab löömiste kohta. Tunnistaja
märgib, et ka XXXXXXX XXXXX on lapsi ainult rihmaga ähvardanud, kuid ei ole löönud.
Kui on, siis on käega vaid tagumiku pihta plaksu andnud, kuid mitte kõvasti. Tunnistaja sõnul
on XXXXXXX XXXXXXXX´al olnud väiksest peale löömisega probleeme ning ta on
vendadele korduvalt haiget teinud.
Seda, et XXXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX on XXXXXXX XXXXXXXX´a
rihmaga löönud, on XXXXXXX XXXXXXXX rääkinud ka XXXXX Keskkooli
sotsiaalpedagoogile XXXX XXXX´ile ning kooliõele XXXXX XXXXXXX´le. Tunnistaja
XXXX XXXX´i ütlustest nähtub, et 14.11.2023.a. suhtles ta kooli koridoris XXXXXXX
XXXXXXXX´aga ning selle vestluse käigus märkas ta lapse randmel punetust. XXXXXXX
XXXXXXXX ütles tunnistajale selle punetuse kohta, et tema kasuisa tõmbas ta narilt alla.
15.11.2023.a märkas tunnistaja kehalise kasvatuse tunnis XXXXXXX XXXXXXXX´a
paremal õlal kahte sinist triipu, mille kohta viimane avaldas, et kasuisa oli teda rihmaga
löönud, kuna ta ei kuulanud sõna. Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütluste kohaselt kutsus ta
16.11.2023.a kooli meditsiinikabinetti plaanilisse kontrolli XXXXXXX XXXXXXXX´a.
Tervisekontrolli käigus näitas XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale põlve, kus oli pindmine
haav ning paremat õlavart, millel olid kaks paralleelset verevalumit. Nende vigastuste kohta
ütles XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale, et tema kasuisa lõi teda, kuna nad vennaga ei
kuuletunud korraldusele müramine lõpetada. Tunnistaja lisas, et XXXXXXX XXXXXXXX
ütles talle ka seda, et sellise asja pärast on teda löönud ka ema.
3
Kahtlustatava XXXXXXX XXXXX´i ütluste kohaselt ei mäleta viimane, et oleks XXXXXX
XXXXX´it rihmaga karistanud. Samuti ei ole kahtlustatava sõnul tema hüppenööri kunagi
kasutanud, vaid seda on kasutanud XXXXXXX XXXXXXXX ise XXXXXX XXXXX´i
suhtes. Kahtlustatav on selgitanud, et ta on kasutanud rihma ähvardamiseks, ta on näidanud
rihma ja öelnud, et laps saab rihma, kuid ei ole jõuga last kunagi löönud. Kahtlustatav tõdeb,
et ta on rihmaga XXXXXXX XXXXXXXX´a pihta puutunud, aga mitte kunagi tugevasti
ning see on tingitud olnud sellest, et laps ei kuula sõna ning jätkab pahanduste tegemist.
Kahtlustatav leiab, et ta on kasutanud rihma rohkem ehmatamise eesmärgil ning erandkorras,
mil laps ei tee välja ja käitub sõnakuulmatult. Kahtlustatav rõhutas, et ta ei ole mitte kunagi
ühtegi last rihmaga nüpeldanud või valu põhjustamise eesmärgil rihma kasutanud. Kui rihm
on last tabanud, siis kahtlustatava hinnangul mitte kõvasti ning need korrad ei ole valu
põhjustanud. Kahtlustatav lisab, et ta ei ole mitte kunagi ilma põhjuseta rihma kasutanud ning
on püüdnud asju sõnadega selgeks teha.
Elva Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud perega kokkupuude alates
2023. aastast. Peres kasvab sügava puudega laps, kellele on kohaliku omavalitsuse poolt pere
hoolduskoormuse vähendamiseks määratud lapsehoiuteenus ja tugiisikuteenus. Samuti on
pakutud perele ka psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist, kuid seniajani ei ole pere
antud abi vastu võtnud. 19.10.2023.a toimus lastekaitsespetsialistil telefonivestlus XXXXX
XXXXX´ga, kes avaldas, et XXXXXXX XXXXXXXX´aga on keeruline, lapse käitumine on
halvenenud ning ta ei kuula sõna. Telefonivestlusele järgnenud kodukülastuse käigus selgitas
XXXXX XXXXX, et neil on XXXXXXX XXXXXXXX´aga igapäevased tülid, sest
XXXXXXX XXXXXXXX ei soovi õppida. Lastekaitsespetsialist suhtles ka 28.11.2023.a
XXXXX XXXXX´ga, kes selgitas, et pere on endiselt mures XXXXXXX XXXXXXXX´a
käitumise pärast, laps valetab ning seetõttu tekivad perel probleemid. 28.11.2023.a suhtles
lastekaitsespetsialist ka XXXXXXX XXXXXXXX´aga, kes avaldas lastekaitsespetsialistile,
et nii kasuisa kui ka ema on teda löönud. XXXXXXX XXXXXXXX selgitas, et ta võib
vihastuda ja siis ei oska ta muud moodi kui karjub ning see ei meeldi perele.
Lastekaitsespetsialisti hinnangul vajab XXXXXXX XXXXXXXX enda
käitumisprobleemidest tulenevalt psühholoogilist nõustamist. XXXXX Keskkooli
iseloomustusest nähtuvalt on XXXXXXX XXXXXXXX´al käitumisega probleeme ka
koolis. XXXXXXX XXXXXXXX´a emotsioonid vahelduvad kiiresti, tema tähelepanu on
hajuv, on esinenud valetamist töövahendite olemasolu kohta ning olukordi, kus XXXXXXX
XXXXXXXX suhtleb klassikaaslastega ebaviisakalt ega soovi tunnis kaasa teha.
20.12.2023.a ja 27.02.2024.a suhtle prokurör telefoni teel Elva Vallavalitsuse
lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on
XXXXXXX XXXXX´i ja XXXXX XXXXX puhul tegemist eelkõige abivajavate isikutega,
keda kriminaalkaristuse asemel oleks tarvis toetada vanemlike oskuste arendamise,
hoolduskoormuse vähendamise ning peresuhete tugevdamist puudutavas osas.
Lastekaitsespetsialist leidis, et kõige asjakohasemaks meetmeks oleks pere suunamine
pereteraapiasse, kuivõrd see võimaldaks lisaks laste kasvatuslikele küsimustele lahendada ka
muid võimalikke probleeme vanemate endi vahel. Samuti leidis lastekaitsespetsialist, et
oluline on pere koostöö ka kohaliku omavalitusega, selleks et pere pöörduks
lastekaitsespetsialisti suunamisel psühholoogilisele nõustamisele ning vajadusel ka
peretöötaja teenusele.
27.12.2023.a ja 16.02.2024.a on alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i määratud esindaja
vandeadvokaat Marina Valge esitanud kriminaalasjas enda kirjalikud seisukohad, milles on
toetanud kriminaalmenetluse lõpetamist XXXXXXX XXXXX´i suhtes KrMS § 202 alusel.
4
26.02.2024.a on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustunud ka XXXXXXX
XXXXXXXX´ale määratud esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXXX
XXXXX´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7
näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur
lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata
kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav
prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK
3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXXX XXXXX´ile esitatud kahtlustus
KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme
kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas
seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse
alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid
kuritegude toimepanemiseni. Nii XXXXXXX XXXXX kui ka XXXXX XXXXX on
selgitanud, et konflikte lastega on esile kutsunud laste enda käitumisprobleemid ning
sõnakuulmatus. Mõlemad vanematest on tunnistanud, et konfliktolukordades ei ole nad alati
osanud muud moodi käituda ja lapsi korrale kutsuda, sest lapsed on jätkanud pahanduste
tegemist ega kuuletu. Seda, et konfliktid vanematega on XXXXXXX XXXXXXXX´al ja
XXXXXX XXXXX´il tekkinud seoses nende enda sõnakuulmatu käitumisega, on kinnitanud
ka kannatanud ise. Seejuures nähtub ka Elva Vallavalitsuse vastuskirjast ning XXXXX
Keskkooli iseloomustusest, et XXXXXXX XXXXXXXX´al esineb käitumisega probleeme.
XXXXXXX XXXXX ei eita enda süüd täielikult, ta mõistab, et on valesti käitunud ning ta on
prokuröri juuresolekul tunnistanud, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks.
XXXXXXX XXXXX on möönnud sedagi, et tema käitumist ning hakkamasaamist lastega on
mõjutanud ka pidevad muremõtted ja stress, mis on tulenenud lähedase kaotusest, laste
käitumisprobleemidest, suurest hoolduskoormusest ning peres kasvava sügava puudega lapse
tervisest ja toimetulekust. XXXXXXX XXXXX´i eesmärgiks ei ole olnud lastele valu
põhjustamine, vaid laste korrale kutsumine, milleks oskamatusest olukorraga muudi moodi
toime tulla, on ta kasutanud rihma. XXXXXXX XXXXX´i poolt toime pandud tegude puhul
ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked
tagajärjed. Tänaseks on pere eluga edasi läinud, lapsed elavad vanematega koos, on leppinud,
ning XXXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX teevad jõupingutusi selleks, et kodust
olukorda parandada. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXXX XXXXX´i
tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on
prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-
ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu
pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks
esmakurjategijatele. XXXXXXX XXXXX´it ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud
ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud,
mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku
5
ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest
vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu.
XXXXXXX XXXXX on valmis tegelema aktiivselt enda ja pere abistamisega ning pöörduma
pereterapeudi vastuvõtule. Kuigi XXXXXXX XXXXX´ile on esitatud kahtlustus kahes
vägivallaepisoodis enda alaealise poja ja elukaaslase alaealise tütre suhtes, ei ole etteheidetud
tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud
väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Tegemist on olnud eelkõige ebaõigete
kasvatusvõtete kasutamisega. Tänaseks on pere leppinud ning jätkanud kooselu. Ka alaealiste
kannatanute esindajad ei pea antud juhul mõistlikuks XXXXXXX XXXXX´i
kriminaalakorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Peres
kasvavate alaealiste laste huvides on see, et pere püsiks koos ka tulevikus ning suhted kodus
paraneksid. Selle nimel on mõlemad vanemad valmis ka pingutama. Seejuures jääb pere ka
lastekaitseteenistuse vaatevälja ning lastekaitsespetsialist jätkab laste heaolu jälgimist peres.
Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXXXXXX XXXXX´i edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt
kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise
puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava
õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka
avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et
kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad konfliktolukordades keeruliselt
käituvate lastega toimetulekut. XXXXXXX XXXXX´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks
ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada
edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.
Prokuröri hinnangul on XXXXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda tuge
vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXXXX XXXXX´i tahe olla hea lapsevanem, on
prokuröri hinnangul siiras. Kahtlustatav XXXXXXX XXXXX on nõus kriminaalmenetluse
lõpetamisel tasuma kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda XXXX
Perekeskuses pereteraapias. Samuti on XXXXXXX XXXXX nõus tegema igakülgset
koostööd Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga, kes saab suunata pere (sh alaealised
lapsed) osalema psühholoogilisel nõustamisel vaimse tervise spetsialisti juures ning muudel
asjakohastel teenustel (näiteks peretöötaja teenus). Nimetatud kohustused võimaldavad
arendada XXXXXXX XXXXX´i vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka terveid suhteid
peres laste ja vanemate vahel. Samuti toetavad määratavad kohustused XXXXXXX
XXXXX´i edaspidist õiguskuulekat käitumist.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051838 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX hüvitama 6 kuu
jooksul, s.o ajavahemikul 01.03-01.09.2024.a, kriminaalmenetluse kulud
(advokaatide poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas
577,22 eurot (viissada seitsekümmend seitse eurot ja kakskümmend kaks senti).
Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele.
6
b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX osalema 1 aasta
jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, XXXX erekeskuses
pereteraapias. Pereteraapiasse suunamine on korraldatud Elva Vallavalitsuse poolt.
Pereteraapias osalemiseks peab XXXXXXX XXXXX käesoleva määruse
allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust XXXX Perekeskusega ,
et kokku leppida esmase kohtumise aeg.
c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXXXX XXXXX tegema 1 aasta
jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, igakülgset koostööd Elva
Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga ning osalema
lastekaitsespetsialisti suunamisel asjakohastel teenustel.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a ülekuulamise
videosalvestusega ja 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ülekuulamise
videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete
kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXXXX XXXXX´i
andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi teenus
summas 239,04 eurot ja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt osutatud õigusabi teenus
summas 338,18 tasumine, on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega
XXXXXXX XXXXX´ile kohustuseks.
7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda
kätte kahtlustatavale XXXXXXX XXXXX´ile ning koopia määrusest saata alaealise
kannatanu XXXXXX XXXXX´i määratud esindajale vandeadvokaat Marina Valge´le ning
alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a määratud esindajale vandeadvokaadi abi
Merili Laansoo´le. Määrus saata teadmiseks süüteoteate esitajale XXXXX Keskkooli´le.
8. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja XXXXXXX XXXXX´ile teenuse osutamiseks
Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile XXXXX XXXXXX´ile. Kohustada
lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´it andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja
saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXXXX XXXXX´ile määratud
kohustuste (pereteraapia ja koostöö) täitmisest.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna
Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn).
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Kersti Kohal
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse
lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja
toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et
kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §
202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
7
(nimi, allkiri, kuupäev)