4
26.02.2024.a on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustunud ka XXXXXXX
XXXXXXXX´ale määratud esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXXX
XXXXX´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7
näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur
lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata
kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav
prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK
3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXXX XXXXX´ile esitatud kahtlustus
KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme
kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas
seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse
alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid
kuritegude toimepanemiseni. Nii XXXXXXX XXXXX kui ka XXXXX XXXXX on
selgitanud, et konflikte lastega on esile kutsunud laste enda käitumisprobleemid ning
sõnakuulmatus. Mõlemad vanematest on tunnistanud, et konfliktolukordades ei ole nad alati
osanud muud moodi käituda ja lapsi korrale kutsuda, sest lapsed on jätkanud pahanduste
tegemist ega kuuletu. Seda, et konfliktid vanematega on XXXXXXX XXXXXXXX´al ja
XXXXXX XXXXX´il tekkinud seoses nende enda sõnakuulmatu käitumisega, on kinnitanud
ka kannatanud ise. Seejuures nähtub ka Elva Vallavalitsuse vastuskirjast ning XXXXX
Keskkooli iseloomustusest, et XXXXXXX XXXXXXXX´al esineb käitumisega probleeme.
XXXXXXX XXXXX ei eita enda süüd täielikult, ta mõistab, et on valesti käitunud ning ta on
prokuröri juuresolekul tunnistanud, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks.
XXXXXXX XXXXX on möönnud sedagi, et tema käitumist ning hakkamasaamist lastega on
mõjutanud ka pidevad muremõtted ja stress, mis on tulenenud lähedase kaotusest, laste
käitumisprobleemidest, suurest hoolduskoormusest ning peres kasvava sügava puudega lapse
tervisest ja toimetulekust. XXXXXXX XXXXX´i eesmärgiks ei ole olnud lastele valu
põhjustamine, vaid laste korrale kutsumine, milleks oskamatusest olukorraga muudi moodi
toime tulla, on ta kasutanud rihma. XXXXXXX XXXXX´i poolt toime pandud tegude puhul
ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked
tagajärjed. Tänaseks on pere eluga edasi läinud, lapsed elavad vanematega koos, on leppinud,
ning XXXXXXX XXXXX ja XXXXX XXXXX teevad jõupingutusi selleks, et kodust
olukorda parandada. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXXX XXXXX´i
tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on
prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-
ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu
pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks
esmakurjategijatele. XXXXXXX XXXXX´it ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud
ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud,
mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku