Relvaseaduse alusel kehtestatud siseministri määruste muutmine

1

EELNÕU

04.07.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Relvaseaduse alusel kehtestatud

siseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 3 lõike 5, § 24 lõike 4, § 624 lõike 4, § 628 lõike 3 ja § 84

lõike 7 alusel.

§ 1. Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määruse nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning

laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ muutmine

Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määruses nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning

laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

㤠1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse ohutusnõuded lasketiirule ja laskepaigale, kus:

1) võib lasta kuni 12,7-millimeetrise kaliibriga vintraudsest tulirelvast, tsiviilkäibes lubatud

sileraudsest tulirelvast ja harjutusrelvast;

2) ei tohi kasutada relvaseaduse § 20 lõike 4 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud laskemoona.

(2) Käesoleva määruse §-e 6–9 ei kohaldata harjutusrelvale:

1) mille suudmeenergia on kuni 7,5 džauli ja

2) milles kasutatakse laskemoonana plast- või värvikuule (edaspidi vähem kahjustav

harjutusrelv).“;

2) määruse 2. peatükki täiendatakse §-dega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded

(1) Vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru või laskepaigana (edaspidi koos harjutusala)

võib kasutada selleks kohandatud ehitist, ruumi või territooriumi, kui see on selle omaniku või

valdajaga taasesitatavas vormis kokku lepitud.

(2) Lahtine või poolkinnine harjutusala piiritletakse käesoleva määruse lisa kohaste

hoiatussiltidega nii, et harjutusalale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata.

Hoiatussiltide vahemaa on kuni 25 meetrit.

(3) Kinnise harjutusala sissepääs märgistatakse nii, et nähtub:

1) teave harjutusala olemasolu ja seal viibimise ohtlikkuse kohta;

2) valdaja nimi ja kontaktandmed.

(4) Lahtisel või poolkinnisel harjutusalal ei pea olema ohuala.

2

§ 92. Teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse

kontroll

(1) Teenistusrelvi käitlev asutus kontrollib oma lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva

määruse ohutusnõuetele vähemalt üks kord aastas.

(2) Teenistusrelvi käitlev asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli

tulemusest viivitamata relvaseaduse § 88 lõike 2 punktis 1, 3, 4 või 5 nimetatud asutust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli korra kehtestab teenistusrelvi käitleva

asutuse juht või tema volitatud ametnik.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise ohutusnõuded

(1) Harjutusalal viibija peab täitma vähem kahjustava harjutusrelva ja selle laskemoona tootja

ohutusnõudeid. Harjutusalal viibija nahapind peab olema võimaluse korral kaetud.

(2) Vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmist läbiviiv isik ja laskmise juures viibija peavad

kandma helkurvesti.

(3) Kui harjutusalal on vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmisega mitteseotud objekt või

esineb muu oht, peab laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija, kes ohtu esimesena

märkab, andma laskurile viivitamata käskluse laskmine katkestada.

(4) Kui harjutusalal märkab ohtu esimesena laskur, katkestab ta viivitamata vähem kahjustavast

harjutusrelvast laskmise ja teavitab ohust teisi harjutusalal viibijaid.“;

4) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „861“ tekstiosaga „või 862“;

5) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuet ei kohaldata laskmise eest vastutavale isikule, kelle on

määranud Kaitsevägi või Kaitseliit.“;

6) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab laskmist

läbiviivaks isikuks ametniku või töötaja, kes on määratud asutuse laskeinstruktoriks või kellel

on teenistusrelva kandmise õigus.“;

7) paragrahvi 21 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik kehtestab käesoleva

määruse § 92 lõikes 3 nimetatud korra hiljemalt 31. detsembril 2025. aastal.“.

3

§ 2. Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruse nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa

Liidus edasitoimetamise dokumentide vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise

kord“ muutmine

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määruses nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus

edasitoimetamise dokumentide vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

㤠4. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise

deklaratsiooni vorm

(1) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsioon on

digitaalne või valgel paberil A4-formaadis dokument. Deklaratsiooni pabervorm on esitatud

määruse lisas 5.

(2) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

pabervormil võib olla lisa, mis on valgel paberil A4-formaadis dokument. Deklaratsiooni lisa

pabervorm on esitatud määruse lisas 6.

(3) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

digivormil esitatakse saatja ja saaja kohta järgmised andmed:

1) liikmesriik;

2) ettevõtja nimi;

3) registrikood;

4) aadress;

5) e-posti aadress;

6) telefoninumber;

7) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise loa või eelloa number, väljaandmise

kuupäev ja kehtivusaeg.

(4) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

digivormil esitatakse relva kohta järgmised andmed:

1) klass;

2) liik;

3) tootja;

4) päritoluriik;

5) mark;

6) mudel;

7) modifikatsioon;

8) kaliiber;

9) number;

10) valmistamisaasta;

11) märge, kas relv on laskekõlbmatu või akustiline;

12) relvade kogus.

(5) Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

digivormil esitatakse laskemoona kohta järgmised andmed:

1) ohuklass ja sobivusrühm;

4

2) liik;

3) partii number;

4) tootja;

5) päritoluriik;

6) kaliiber;

7) pihtamislaengu liik;

8) kuuli tüüp, kuuli kuju või muu oluline eritunnus;

9) laskemoonas sisalduva lõhkeaine kogus;

10) märge, kas laskemoon on pliivaba;

11) eriohtlikkusega laskemoona puhul eriohtlikkuse liik;

12) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku

aine või eseme identifitseerimisnumber;

13) laskemoona kogus.“;

2) määruse lisad 1, 3, 5 ja 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

3) määruse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu direktiiv

91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–

58), muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu

direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.05.2017,

lk 22–39);“;

4) määruse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115,

06.04.2021, lk 1–25).“.

§ 3. Siseministri 4. juuli 2023. aasta määruse nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 4. juuli 2023. aasta määruses nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tagab registriandmete säilitamise, arhiveerimise ja kustutamise või hävitamise;“;

3) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registri vastutava töötlejana ei ole:

1) Politsei- ja Piirivalveametil juurdepääsu Kaitsepolitseiameti relvaregistrile;

2) Kaitsepolitseiametil juurdepääsu käesoleva määruse § 3 punktides 1–4 nimetatud

keskkondadele.

(3) Kaitsepolitseiamet tagab Kaitsepolitseiameti relvaregistri turvameetmete rakendamise

auditeerimise.“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „salastatuse“ sõnaga „konfidentsiaalsuse“;

5

5) paragrahvi 8 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõna „, hävitamise“;

6) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõnad „registri vastutavale töötlejale“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveametile“;

7) paragrahvi 30 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 32 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva määruse § 3 punktides 1–4 nimetatud keskkondade pidamist rahastatakse

riigieelarvest sihtotstarbelise rahana Politsei- ja Piirivalveameti eelarverealt.“.

§ 4. Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende

laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ täiendamine

Siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona

ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva

osade käitlemise ning üleandmise kord“ § 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kontrolli tulemusest viivitamata

relvaseaduse § 88 lõike 2 punktis 3, 4 või 5 nimetatud asutust.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa vorm

Lisa 3. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise loa vorm

Lisa 5. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

vorm

Lisa 6. Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni

lisa vorm

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määrus

nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus

edasitoimetamise dokumentide vormid ja

Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“

Lisa 1

(siseministri … aasta määruse nr … sõnastuses)

Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba

EESTI VABARIIK (Republic of Estonia)

RELVA JA LASKEMOONA EUROOPA LIIDUS EDASITOIMETAMISE EELLUBA

(Prior Consent to Transfer Weapons and Ammunition)

1. Saatja liikmesriik:

(Member State of sender)

2. Saaja liikmesriik: (Member State of recipient)

3. Saatja (sender) eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname):

Eesnimi (first name):

Isikukood (personal identification code):

Sünniaeg (date of birth):

Ettevõtja nimi (company name):

Registrikood (registration number):

Aadress (address):

Telefoninumber (phone number):

E-posti aadress (e-mail):

4. Saaja (recipient) eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname): Eesnimi (first name):

Isikukood (personal identification code):

Sünniaeg (date of birth):

Ettevõtja nimi (company name):

Registrikood (registration number):

Aadress (address):

Telefoninumber (phone number):

E-posti aadress (e-mail):

Aadress, kuhu relv ja laskemoon edasi toimetatakse

(address to which the weapon and ammunition are to be transferred):

5. Relva ja laskemoona andmed Lisa (Annex) On (yes) Ei ole (no) (weapon and ammunition concerned)

Jrk nr (no.)

Relva klass (category)

Liik (type)

Mark/Mudel (make/model)

Kaliiber (calibre)

Number (serial no.)

Kogus (muud andmed) quantity (other characteristics)

6. Taotleja (applicant) eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname):

Eesnimi (first name):

Ettevõtja nimi (company name):

Aadress (address):

Kuupäev (date):

Allkiri (signature):

7. Saaja liikmesriigi eelluba (prior consent of the Member State of recipient)

keelatud (withheld) lubatud (given)

Relvasoetamisloa number

(acquisition permit for weapons number):

Eelloa number (prior consent number):

Kuupäev (date):

Kehtib kuni (valid until):

Allkiri (signature):

Pitser (stamp):

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määrus

nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus

edasitoimetamise dokumentide vormid ja

Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“

Lisa 3

(siseministri … aasta määruse nr … sõnastuses)

Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba

EESTI VABARIIK (Republic of Estonia)

RELVA JA LASKEMOONA EUROOPA LIIDUS EDASITOIMETAMISE LUBA (Transfer Permit of Weapons and Ammunition)

1. Saatja liikmesriik: (Member State of sender)

2. Saaja liikmesriik: (Member State of recipient)

3. Saatja (sender) eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname):

Eesnimi (first name):

Isikukood (personal identification code):

Sünniaeg (date of birth):

Ettevõtja nimi (company name):

Registrikood (registration number):

Aadress (address):

Telefoninumber (phone number):

E-posti aadress (e-mail):

4. Saaja (recipient) eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname):

Eesnimi (first name):

Isikukood (personal identification code):

Sünniaeg (date of birth):

Ettevõtja nimi (company name):

Registrikood (registration number):

Aadress (address):

Telefoninumber (phone number):

E-posti aadress (e-mail):

Aadress, kuhu relv ja laskemoon edasi toimetatakse (address to which the weapon and ammunition are to be

transferred):

5. Relva ja laskemoona andmed Lisa (Annex) On (yes) Ei ole (no) (weapon and ammunition concerned)

Jrk nr (no.)

Relva klass (category)

Liik (type)

Mark/Mudel (make/model)

Kaliiber (calibre)

Number (serial no.)

Kogus (muud andmed) quantity (other characteristics)

Relv on kontrollitud kooskõlas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise

konventsiooniga. (Weapon has undergone a check in accordance with the Convention for the Reciprocal Recognition of Proof Marks

on Small Arms of 1 July 1969.)

6. Saaja liikmesriigi eelluba (koopia lisatud) (prior consent of Member State of recipient (copy attached))

On olemas (yes)

Eelloa number (prior consent number): Kehtiv kuni (valid until):

7. Taotleja (applicant)

eraisik (natural person)

juriidiline isik (legal person)

relvakaupmees (dealer)

Perekonnanimi (surname):

Eesnimi (first name):

Ettevõtja nimi (company name):

Registrikood (registration number):

Aadress (address):

Kuupäev (date):

Allkiri (signature):

8. Saatja liikmesriigi luba ajutiseks

edasitoimetamiseks (permit for temporary transfer by the Member State of sender)

Saatja liikmesriigi luba alaliseks

edasitoimetamiseks (permit for permanent transfer by the Member State of sender)

Loa number (transfer permit number):

Kuupäev (date):

Kehtiv kuni (valid until):

Allkiri (signature):

Pitser (stamp):

9. Edasitoimetamise andmed (details of transfer)

Vedaja (carrier):

Veovahend (means of transfer):

Väljaviimise kuupäev (date of departure):

Hinnanguline saabumiskuupäev (estimated date of arrival):

Transiidiliikmesriigid (Member States of transit):

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määrus nr 6 „Relva ja

laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumentide

vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“

Lisa 5

(siseministri … aasta määruse nr … sõnastuses)

Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni vorm

RELVA JA LASKEMOONA KAUBANA EUROOPA LIIDUS ALALISE EDASITOIMETAMISE DEKLARATSIOON

1. Saatja liikmesriik: 2. Saaja liikmesriik:

3. Saatja 4. Saaja

Ettevõtja nimi: Ettevõtja nimi:

Registrikood: Registrikood:

Aadress: Aadress:

E-posti aadress: E-posti aadress:

Telefoninumber: Telefoninumber:

5. Saatja liikmesriigi relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (koopia lisatud)

Number: Väljaandmise kuupäev: Kehtib kuni:

6. Saaja liikmesriigi relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba

Number: Väljaandmise kuupäev: Kehtib kuni:

7. Relva andmed Lisa: On Ei ole

Jrk

nr Klass Liik

Mark, mudel ja

modifikatsioon Tootja ja päritoluriik Kaliiber Number

Valmistamis-

aasta Kogus Laskekõlbmatu Akustiline

8. Laskemoona andmed Lisa: On Ei ole

Jrk

nr

Ohuklass ja

sobivusrühm Liik Partii nr Tootja ja päritoluriik Kaliiber

Pihtamis-

laengu

liik

Kuuli tüüp, kuuli

kuju või muu

oluline eritunnus

Laskemoonas sisalduva

lõhkeaine kogus Kogus

Plii-

vaba ÜRO

nr1

1 Ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber.

9. Eriohtlikkusega laskemoona andmed Lisa: On Ei ole

Jrk

nr

Ohuklass ja

sobivusrühm Liik Partii nr Tootja ja päritoluriik Kaliiber

Pihtamis-

laengu

liik

Kuuli tüüp, kuuli

kuju või muu

oluline eritunnus

Laske-

moonas

sisalduva

lõhkeaine

kogus

Kogus Plii-

vaba

Eri-

ohtlikkuse

liik

ÜRO nr

10. Täitja andmed Nimi:

Kuupäev:

Allkiri:

Siseministri 17. veebruari 2020. aasta määrus nr 6 „Relva ja

laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumentide

vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“

Lisa 6

(siseministri … aasta määruse nr … sõnastuses)

Relva ja laskemoona kaubana Euroopa Liidus alalise edasitoimetamise deklaratsiooni lisa vorm

1 Ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber.

RELVA JA LASKEMOONA KAUBANA EUROOPA LIIDUS ALALISE EDASITOIMETAMISE DEKLARATSIOONI nr

LISA 1. Relva andmed

Jrk

nr Klass Liik

Mark, mudel ja

modifikatsioon Tootja ja päritoluriik Kaliiber Number Valmistamisaasta Kogus Laskekõlbmatu Akustiline

2. Laskemoona andmed

Jrk

nr

Ohuklass ja

sobivusrühm Liik Partii nr

Tootja ja

päritoluriik Kaliiber

Pihtamislaengu

liik

Kuuli tüüp,

kuuli kuju või

muu oluline

eritunnus

Laskemoonas

sisalduva

lõhkeaine

kogus

Kogus Pliivaba ÜRO

nr1

3. Eriohtlikkusega laskemoona andmed

Jrk

nr

Ohuklass ja

sobivusrühm Liik Partii nr

Tootja ja

päritoluriik Kaliiber

Pihtamis-

laengu liik

Kuuli tüüp,

kuuli kuju

või muu

oluline

eritunnus

Laske-

moonas

sisalduva

lõhkeaine

kogus

Kogus Pliivaba

Eri-

ohtlikkuse

liik

ÜRO nr

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

17.07.2025 nr 1-6/3207-1

Relvaseaduse alusel kehtestatud siseministri

määruste muutmine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja relvaseaduse

alusel relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müügiks tegevusluba omavatele isikutele

arvamuse avaldamiseks „Relvaseaduse alusel kehtestatud siseministri määruste muutmine“

eelnõu. Palume Teie tagasiside eelnõule hiljemalt eelnõude infosüsteemis märgitud tähtajaks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

1

Siseministri määruse „Relvaseaduse alusel kehtestatud siseministri määruste

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse nelja siseministri määrust:

 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 12),

 17. veebruari 2020. aasta määrus nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus

edasitoimetamise dokumentide vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord1“

(edaspidi määrus nr 6),

 4. juuli 2023. aasta määrus nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ (edaspidi

määrus nr 13),

 11. septembri 2018. aasta määrus nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning

lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva

osade käitlemise ning üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 19).

Määrust nr 12 täiendatakse seoses vajadusega täpsustada määruse kohaldamist teenistusrelvi

käitlevatele asutustele ning tõhustada järelevalvet teenistusrelvade käitlemise üle. Muudatusega

nähakse ette, et teenistusrelvi käitlev asutus kontrollib oma lasketiiru ja laskepaiga vastavust

määruse nr 12 nõuetele vähemalt üks kord aastas. Kontrolli tulemusest teavitab teenistusrelvi

käitlev asutus RelvS-i § 88 lõike 2 punktides 1 või 3–5 nimetatud asutust viivitamata. Lisaks tuleb

teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga määruse nr 12 nõuetele vastavuse

kontrollimise kord kehtestada asutuse juhil või tema volitatud ametnikul.

Määruses nr 6 tehakse muudatused teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendustega seonduvalt.

Riigikogu võttis 22. veebruaril 2023. aastal vastu relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu

737 SE1 (edaspidi eelnõu 737 SE), millega tehti RelvS-s õiguslikud muudatused, mis on vajalikud,

et minna üle täisdigitaalsele loamenetlusele ja võtta kasutusele teenistus- ja tsiviilrelvade registri

uus tehniline lahendus. Sellega seonduvalt kehtestati ka „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimääruse“ uus terviktekst. Võrreldes varasemaga lisandus põhimäärusesse mõni uus

andmekoosseis, näiteks laskemoona ja lahingumoona tootja, päritoluriik, pihtamislaengu liik,

lõhkeaine kogus ühiku kohta ning ohuklass ja sobivusrühm. Need andmed esitab teenistus- ja

tsiviilrelvade registrisse kandmiseks PPA-le RelvS-i § 628 lõike 2 kohaselt relvade ja laskemoona

müügiks tegevusluba omav isik deklaratsiooniga. Kehtiva määruse nr 6 § 4 kohaselt tuleb relvade

ja laskemoona deklaratsioon esitada valgel paberil A4 formaadis. Teenistus- ja tsiviilrelvade

registri arendamisega on andmete esitamiseks loodud elektrooniline vorm. Seda eelkõige selleks,

et sammhaaval minna üle täielikult digitaalsele loamenetlusele, aga ka selleks, et tõsta

andmekvaliteeti ja vähendada relvade ja laskemoona müügiks tegevusluba omavate isikute ja PPA

ametnike dubleerivaid tegevusi samade andmete mitmekordsel sisestamisel. Muudatus avaldab

1 XIV Riigikogu 737 SE.

2

väheolulist, kuid positiivset mõju teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmesubjektidele ja

andmesaajatele, suurendades selgust registris andmete töötlemise kohta.

Muudatused määruses nr 13 on seotud Riigikogu poolt 10. aprillil 2024. aastal vastu võetud

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

335 SE2 (edaspidi eelnõu 335 SE), millega muu hulgas täiendati relvaseaduses (edaspidi RelvS)

teenistus- ja tsiviilrelvade registri sätteid. RelvS-i §-s 24 täpsustati, et lisaks Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi PPA) on teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), samuti täiendati andmekogu andmete loetelu ning seaduse

tasandile toodi seni määruses nr 13 sätestatud andmete juurdepääsupiirangud. Seetõttu on vaja teha

eelkõige tehnilist laadi ja õigusselgust tagavad muudatused määruses nr 13.

Samamoodi määruse nr 12 muudatusega tehakse määruses nr 19 muudatused seoses vajadusega

tõhustada järelevalvet teenistusrelvade käitlemise nõuete täitmise üle. Teenistusrelvi käitlevale

asutusele pannakse kohustus edastada tema üle järelevalvet tegevale ministeeriumile iga-aastaselt

tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona kohta arvestuse pidamise, käitlemise

nõuete ja hoiutingimuste kontrollimise tulemused.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre

([email protected], tel 612 5241). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

 määrust nr 12 avaldamismärkega RT I, 02.03.2021, 25;

 määrust nr 6 avaldamismärkega RT I, 21.02.2020, 1;

 määrust nr 13 avaldamismärkega RT I, 07.07.2023, 8;

 määrust nr 19 avaldamismärkega RT I, 24.03.2023, 7.

Eelnõuga rakendatakse 10. aprillil 2024. aastal vastu võetud eelnõu 335 SE ja 22. veebruaril 2023.

aastal vastu võetud eelnõu 737 SE.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevus-

programmiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist:

1) paragrahviga 1 tehakse muudatused määruses nr 12;

2 XV Riigikogu 335 SE.

3

2) paragrahviga 3 tehakse muudatus määruses nr 6;

3) paragrahviga 2 tehakse muudatus määruses nr 13;

4) paragrahviga 4 tehakse muudatus määruses nr 19.

2.1. Määruse nr 12 muutmine

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse §-s 1 esitatud määruse reguleerimisala

sõnastust. Muudatuse järgselt esitatakse määruse §-s 1 nii määruse reguleerimisala kui ka

kohaldamisala.

Lõikes 1 esitatakse seni reguleerimisalas sätestatu, kuhu lisatakse lasketiirus ja laskepaigas

kasutada lubatud relvade hulka harjutusrelv. RelvS-i § 3 lõike 4 kohaselt on harjutusrelv ametirelv,

täpsemalt teenistusrelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või

vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või

vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada

surmavat laskemoona.

Ühtlasi täpsustatakse, et lasketiirus või laskepaigas ei tohi kasutada RelvS-i § 20 lõike 4 punktides

3–4 ja 6 nimetatud laskemoona. Võrreldes kehtiva määrusega jätetakse eelnõukohase

muudatusega sättest välja viide RelvS-i § 20 lõike 4 punktile 2, mis nimetab tsiviilkäibes keelatud

laskemoonana soomustläbiva laskemoona – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav

kõvasüdamik. Kehtiva määruse järgi ei ole seda laskemoona lasketiirus ja laskepaigas kasutada

lubatud. Soomustläbistava laskemoona kasutamine võib mõningatel juhtudel olla vajalik

teenistusrelvi käitlevatele asutustele, kellel sellise laskemoona kasutamise õigus on. Näiteks võib

see olla vajalik mõne materjali vastupidavuse katsetamisel. Seetõttu võib muudatuse järgi

lasketiirus ja laskepaigas soomustläbistavat laskemoona kasutada. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et

soomustläbistav laskemoon on tsiviilkäibes keelatud, seega on selle lasketiirus või laskepaigas

kasutamine lubatud üksnes teenistusrelvi käitlevale asutusele.

Lõikes 2 nähakse ette, et käesoleva määruse §-e 6–9 ei kohaldata harjutusrelvale, mille

suudmeenergia on kuni 7,5 džauli ja milles kasutatakse laskemoonana ainult plast- või värvikuuli

(edaspidi vähem kahjustav harjutusrelv), kasutamisele lasketiirus või laskepaigas. Suudmeenergia

on relvaraua suudmele võimalikult lähedalt mõõdetud pihtamislaengu kiiruse alusel arvutatud

väärtus. Arvutustes võetakse arvesse ka pihtamislaengu massi. Mõõtmise kaugus suudmest sõltub

relva liigist, eelkõige lasu käigus välja lendavatest osakestest ning tekkivast suitsust, mis mõlemad

võivad mõõtmist segada. Arvutatud väärtus iseloomustab pihtamislaengu potentsiaalset

kahjustusvõimet ja seda väljendatakse tavaliselt džaulides pihtamislaengu ristlõikepindala

ruutmillimeetri kohta. Relva või muu laskeseadeldise tootja võib suudmeenergiat

valmistamisjärgselt mõõta ise – sellisel juhul tehakse seda tootja enda protseduuride järgi ja

mõõdetud väärtus on leitav kasutusjuhendis või saadaval tootja käest. Tootja mõõtmised on

orienteeritud kontrollima relva või laskeseadeldise vastavust kas riigis või kaubandussektoris

kehtestatud piirväärtustele ja vastavad ilmselt normide kehtestaja poolt seatud nõetele. Seega kui

järgitakse tootja ette nähtud ohutusnõudeid, ei kujuta vähem kahjustava harjutusrelva kasutamine

suurt ohtu inimese tervisele, ei tekita tõsiseid vigastusi ega kahjustusi hoonetele või maastikule.

Seetõttu ei ole nende kasutamine võrreldav tulirelva kasutamisega. Vähem kahjustav harjutusrelv

võimaldab läbi viia harjutusi, mis jäljendavad teenistuses esineda võivaid ohtlikke situatsioone

4

loomulikus keskkonnas. Näiteks kortertüüpi elamus, kontoris, mahajäetud linnakus või maastikul.

Neid kohti aga ei ole mõistlik ega vajalik muuta tulirelva laskmiseks ette nähtud lasketiiruks või

laskepaiga nõuetele vastavaks ning see ei täidaks ka soovitud eesmärki, mistõttu nähakse ette

sellisele laskmisele erand.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse määrust nr 12 §-dega 91 ja 92. Paragrahvis 91 nähakse

ette ohutusnõuded vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmisel. Eesmärk on sätestada tingimused

ja ohutusnõuded, mis muudavad harjutusrelvade kasutamise tõhusaks ja ohutuks, pidades silmas

võimalike riskide vähendamist ning tagades sobivate harjutusolude loomise.

Vähem kahjustava harjutusrelva kasutamine ei kujuta inimese tervisele suurt ohtu ega tekita

tõsiseid vigastusi, kui järgitakse tootja ette nähtud ohutusnõudeid ning seetõttu ei ole nende

kasutamine võrreldav tulirelva kasutamisega. Harjutusrelvade kasutamine aitab treenida

teenistusülesannete täitmiseks vajalikke oskusi eluliste olukordade simuleerimisel, kus nõutakse

reaktsioone, mis on võimalikult sarnased reaalsele situatsioonile. Sellest tulenevalt nähakse

eelnõuga määruses ette erand vähem kahjustavast harjutusrelvast laskmise lasketiiru ja laskepaiga

ohutusnõuetele. Siinkohal juhime tähelepanu, et harjutusrelvast laskmisel, mille suudmeenergia

ületab 7,5 J või milles kasutatakse muud laskemoona, tuleb lähtuda tulirelvale kehtestatud

nõuetest – neist tohib lasta üksnes käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavas tulirelvast

laskmiseks ette nähtud lasketiirus või laskepaigas.

Lõikes 1 nähakse ette nõuded, mis peavad olema täidetud vähem kahjustava harjutusrelvaga

laskmisel. Eelnõu kohaselt võib vähem kahjustava harjutusrelva lasketiiru või laskepaigana

(edaspidi koos harjutusala) kasutada selleks kohandatud ehitist, ruumi või territooriumi, kui see

on selle omaniku või valdajaga taasesitatavas vormis kokku lepitud. See nõue aitab tagada, et

harjutusala on õigesti ette valmistatud ja kasutajate ning pealtvaatajate ohutus on tagatud.

Kui ehitis, ruum või territoorium kohandatakse laskepaigaks vähem kahjustatavate harjutusrelvade

jaoks, on ohutusmeetmed ja kohandused võrreldes tulirelva kasutamiseks vajaliku laskepaiga

rajamisega, oluliselt lihtsustatud. Üldiselt on vaja ehitis, ruum või territoorium nõuetekohaselt

märgistada. Siiski jääb eesmärgiks nii laskjate kui ka ümbritseva ala turvalisuse tagamine.

1. Harjutusala tähistamine ja tõkestamine – nõuded on lihtsamad, kui tavapärase

laskepaiga puhul, sest plastik- ja värvikuulid ei oma sama lennuulatust ega

läbitungimisvõimet. Seega, lõike 2 kohaselt peab lahtine või poolkinnine harjutusala3

olema märgistatud määruse lisas esitatud kirjeldusele vastavate hoiatussiltidega. Märgistus

peab olema paigutatud nii, et harjutusalale sisenemisel on see nähtav ja hoiatab selgelt

harjutusala kasutamisest tulenevatest võimalikest ohtudest. Lõike 3 kohaselt peavad

kinnise harjutusala4 sissepääsud olema märgistatud selliselt, et nähtub teave harjutusala

olemasolu kohta, seal viibimise ohtlikkusest ning valdaja nimi ja kontaktandmed. See on

vajalik, et kõrvalised isikud ei satuks harjutusalale ning vajadusel oleks võimalik ala

valdajaga ühendust võtta.

3 Määruse nr 12 § 5 punkti 1 kohaselt on lasketiir lahtine või poolkinnine, kui selle vähemalt üks külg on välispiirdeta.

Laskepaika käsitatakse ajutise lasketiiruna. 4 Määruse nr 12 § 5 punkti 2 kohaselt on lasketiir kinnine, kui see on väliskeskkonnast eraldatud katusega ja kõigist

külgedest püsivate välispiiretega. Laskepaika käsitatakse ajutise lasketiiruna.

5

2. Kuuli peatavate materjalide kasutamine – kuna vähem kahjustava harjutusrelva

suudmeenergia on madal (alla 7,5 J) ja harjutuste läbiviimise eesmärk on imiteerida

teenistusülesannete täitmisel esineda võivate situatsioonide harjutamist, ei nähta ette eraldi

kaitsematerjalide kasutusele võtmist tingimusel, et kasutatakse vaid plastik- või värvikuuli.

Piisab, kui on täidetud tootja ette nähtud ohutusnõuded.

3. Müra ja ventilatsiooni nõuete lihtsustamine – vähem kahjustavad harjutusrelvad on

tavaliselt vaiksemad ja ei tekita suitsu ega gaase samas ulatuses kui tavarelvad. Seetõttu ei

nähta ette nõudeid müra summutamisele ja keerulistele ventilatsioonisüsteemidele.

4. Kooskõlastus kohalike ametkondadega – RelvS-i § 84 lõige 3 näeb ette, et lasketiiru ja

laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) kirjalik

nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning PPA kirjalik nõusolek. Sama

paragrahvi lõiked 31 ja 32 näevad ette erisused teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja

laskepaigale, mille kohaselt ei ole kinnise lasketiiru rajamisel vajalik KOV-i nõusolek ning

lahtise ja poolkinnise lasketiiru ja laskepaiga rajamiseks ei ole vajalik PPA kirjalik

nõusolek, vaid piisab PPA teavitamisest.

Lõikes 4 nähakse ette, et lahtisel või poolkinnisel harjutusalal võib ohuala puududa. Ohuala ei pea

olema, sest vähem kahjustavas harjutusrelvas kasutatavate kuulide lennukaugus ei ole suur ning

väljudes harjutusalalt ei ohusta need inimese elu ega tervist.

Eelnõuga määrusesse nr 12 lisatavas §-s 92 nähakse ette teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru

ja laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Eelnõuga 737 SE tunnistati kehtetuks

RelvS-i § 841, kus oli sätestatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik ning antud

siseministrile volitusnorm teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja laskepaigale nõuete

kehtestamiseks. Kuna nähti, et määruses nr 12 sätestatud nõudeid on võimalik kohaldada ka

teenistusrelvi käitlevale asutusele, loobuti neile eraldi nõuete kehtestamisest. Nähti ette, et RelvS-

i §-s 84 kehtestatud nõuded, sealhulgas määrus nr 12, kehtivad ka teenistusrelvi käitlevale

asutustele.

Määruse nr 12 § 18 lõike 1 kohaselt vastutab lasketiiru või laskepaiga määruses sätestatud

ohutusnõuetele vastamise eest laskmise eest vastutav isik. RelvS-i § 88 lõike 1 kohaselt teeb

riiklikku järelevalvet tsiviillasketiirude ja -laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle PPA

ametnik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusjärelevalvet teenistusrelvade ja sõjaväerelvade

käitlemise ning teenistusrelvi käitleva asutuse laskepaiga ja lasketiiru üle teostavad ministeeriumid

oma valitsemisalas. RelvS-is ei ole sätestatud, kes ja kuidas teenistusrelvi käitleva asutuse

lasketiiru ohutusnõuetele vastamise üle järelevalvet teeb.

Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud

ülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse

valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse

tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi

Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Teenistuslik järelevalve põhineb haldusorganite

6

subordinatiivsel (hierarhilisel) süsteemil haldusekandja sees. Kes kelle üle teenistuslikku

järelevalvet teostab, sätestab riigi kui haldusekandja puhul VVS.

VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate

riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. VVS § 96 lõike 1 kohaselt teostab

ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni

kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras.

Eeltoodust tulenevalt ja selleks, et tagada paremini teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude

ja laskepaikade vastavus määruse nr 12 nõuetele, on vajalik näha ette kontrollimehhanism.

Lõikes 1 nähakse ette, et teenistusrelvi käitlev asutus peab oma lasketiiru ja laskepaiga vastavust

kontrollima vähemalt üks kord aastas. Selle eesmärk on tagada lasketiirude ja laskepaikade pidev

ohutus ja nõuetekohane vastavus kehtivatele standarditele. Regulaarne kontroll hoiab ära

võimalikud ohud ning kindlustab, et teenistusrelvi käsitletakse turvalises keskkonnas. Kuna

teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude nõuetele vastavuse osas ei näe RelvS ette sellist

järelevalvet nagu eraõiguslike isikute lasketiirudele ja laskepaikadele5, siis on mõistlik nendele

siin määruses täiendav kontrollinõue ette näha. Samasugune ajaperiood on ette nähtud ka määruses

nr 19, mille § 8 lõike 5 kohaselt kontrollib asutus tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas.

Lõikes 2 nähakse ette, et selle kontrolli tulemusest teavitab asutus RelvS-i § 88 lõike 2 punktides

1 või 3–5 nimetatud asutust viivitamata. Selleks, et ministeeriumid saaksid paremini teha

teenistuslikku järelevalvet oma valitsemisalas lasketiirude ja laskepaikade seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle, nähakse eelnõuga ette ministeeriumi teavitamine asutuse läbiviidud kontrolli

tulemusest. Muudatus ei puuduta Kaitseministeeriumi poolt Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru ja

harjutusvälja üle teostatavat järelevalvet. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel on

sõjaväerelvad ja neile ei kohaldata määrust nr 12. Neile kohaldub kaitseministri 28. detsembri

2010. aasta määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“.

Lisaks Kaitseministeeriumile, ei puuduta muudatus Justiitsministeeriumi teostatavat järelevalvet

kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste ning kohtute üle, sest seal ei käidelda teenistusrelvi.

Ministeeriumi teavitamise nõue tagab, et rikkumised või kõrvalekalded saavad õigeaegselt

tähelepanu ning on võimalus vajadusel võtta meetmeid rikkumise lõpetamiseks või hinnata

kehtivate nõuete otstarbekust.

Lõige 3 kohustab teenistusrelvi käitleva asutuse juhti või tema volitatud ametnikku kehtestama

lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrolli kord, kuid jätab piisava paindlikkuse asutustel

kohandada kontrolli korda arvestades asutuse vajadusi, suurust ja hetkeolukorda, samas säilitades

vastavuse üldistele nõuetele ja ohutusstandarditele.

5 RelvS-i järgi teeb eraõiguslike lasketiirude ja laskepaikade määruse nr 12 nõuetele vastavuse üle järelevalvet PPA.

7

Asutuse juhi kehtestatavas kontrollimise korras võiksid olla järgmised nõuded, mis aitaksid tagada

lasketiiru ja laskepaiga nõuetekohasuse, ohutuse ning järjepideva vastavuse määrusele.

1. Ohutusnõuded:

o täpsed tingimused, mis peavad olema täidetud, et lasketiir või laskepaik oleks ohutu

laskurile ja kõrvalisele isikule;

o nõuded kaitserajatiste (nt kuulipüüdjate, kuulisuunajate, põrkeplaatide paiknemine)

paigaldamiseks, nende seisukorra regulaarne kontroll ja meetodid.

2. Nõuded kontrollijale:

o nõuded teadmistele ja väljaõppele ning täiendkoolitused, tagamaks, et kontrollijad

oleksid piisavalt pädevad lasketiiru ja laskepaiga seisukorda hindama.

3. Kontrolliprotseduurid:

o üksikasjalik kontrolliprotseduur, mis hõlmab erinevaid hindamiskriteeriume (nt

ehituskonstruktsioonid, relvade hoidmise kohad, märklauad,

ventilatsioonisüsteemid);

o loetelu dokumentidest ja aruannetest, mida tuleb kontrolli käigus täita ja säilitada;

o juhised iga-aastase kontrolli läbiviimiseks, sealhulgas täiendavad kontrollid pärast

remonditöid, õnnetusi või muutuvaid ohutusstandardeid;

o korduvkontrollide sagedus ja ulatus juhul, kui varasemas kontrollis tuvastati

rikkumisi.

4. Rikkumiste ja puuduste kõrvaldamine:

o tegevused võimalike rikkumiste või puuduste avastamise korral, sealhulgas

parandusplaanid ja ajagraafik kõrvalekallete kõrvaldamiseks;

o erimeetmed, mis tuleb võtta tõsiste rikkumiste korral, näiteks lasketiiru sulgemine

kuni tagatakse nõuetele vastavus vms.

5. Teavitamis- ja aruandlusnõuded:

o kontrolli tulemuste ja oluliste avastuste edastamise kord vastavatele ametiasutustele

ning juhtkonnale;

o nõue säilitada kontrolliaruandeid ja dokumente teatud aja jooksul, et tagada

jälgitavus ja vastutus.

6. Hädaolukorra plaanid:

o juhised võimalike hädaolukordade (nt tulekahju, õnnetusjuhtum) jaoks ning kiire

reageerimise meetmed ja evakuatsiooniplaanid.

Sellised nõuded tagavad, et lasketiiru ja laskepaiga tegevus ja taristu oleksid põhjalikult hinnatud

ning et teenistusrelvade käsitsemine toimuks ohutult ja vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse määrust §-ga 161, milles nähakse ette vähem

kahjustavast harjutusrelvast laskmise ohutusnõuded. Selle paragrahvi eesmärk on tagada

harjutusalal viibivate inimeste ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid, mis võivad tekkida

harjutusrelvast laskmisel.

8

Lõike 1 kohaselt peavad harjutusalal viibijad täitma harjutusrelva ja selle laskemoona tootja ette

nähtud ohutusnõudeid, kuna tootja poolt määratud juhised lähtuvad põhjalikest testimistest ning

arvestavad konkreetse relva ja laskemoona omadusi, sealhulgas nende ohtlikkuse astet. Lisaks on

soovitatud võimalusel katta nahapind, mis aitab vähendada löökide või tabamuste korral tekkida

võivat vigastusohtu. Kuigi madala suudmeenergiaga harjutusrelvad (kuni 7,5 J) ei kujuta endast

suurt ohtu, võib tabamus katmata nahapinnale põhjustada valuaistingut või väiksemaid vigastusi.

Nahapinna katmine, näiteks kaitseriietuse kandmisega, aitab seda riski vähendada ning tagab

treeningutel osalejate turvalisuse. Kuulivestid ei ole üldiselt vajalikud. Muud isikukaitsevahendid,

nagu näiteks kaitseprillid ja -maskid, on siiski üldjuhul soovituslikud, et suu ja silmad oleks

kaitstud.

Lõikes 2 nähakse ette, et laskmist läbiviivad isikud ja need, kes laskmises ei osale, peavad kandma

helkurvesti. Nõude eesmärk on tagada, et kõik harjutusalal viibivad isikud oleksid relva

kasutajatele selgelt nähtavad ja kergesti tuvastatavad. See suurendab ohutust, aidates laskmises

mitteosalevad isikud visuaalselt eristada ning vähendades võimalust, et laskur keskendub ekslikult

neile. Helkurvesti kandmine lihtsustab laskurite ja laskmises mitteosalejate selget eristamist, mis

omakorda vähendab õnnetuste riski.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ootamatu ohu või kõrvalise objekti ilmumise korral harjutusalale oluline,

et laskmine katkestatakse koheselt, et vältida võimalikke õnnetusi. Seetõttu on sätestatud, et

esimene ohtu märganud isik – olgu see laskmist läbiviiv isik, kohtunik või kontrollija – annab

laskurile koheselt käskluse laskmine peatada. Kui laskur ise märkab ohtu esimesena, on tal

kohustus viivitamata laskmine katkestada ja teavitada sellest ka teisi alal viibivaid inimesi. Selgelt

määratletud ja kiire reaktsiooniga süsteem tagab, et kõik alal viibivad isikud on teadlikud

võimalikust ohust ning saavad astuda vajalikke samme, et tagada enda ja teiste ohutus.

Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täpsustatakse määruse nr 12 § 17 lõike 2 sõnastust, mis praegu näeb

ette, et laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor RelvS-i § 861 tähenduses. Sättesse

lisatakse viide ka RelvS-i §-le 862, kus on toodud nõuded teenistusrelvi käitleva asutuse

laskeinstruktorile. Täiendus on vajalik seoses määruse kohaldumisega teenistusrelvi käitlevatele

asutustele.

Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse määruse § 17 lõike 3 sõnastust. Sätestatakse, et

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue ei laiene laskmise eest vastutavale isikule, kelle on

määranud Kaitsevägi või Kaitseliit. Muudatuse kohaselt ei laiene enam erisus avalikku võimu

teostava valitsusasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli laskmise eest vastutavale isikule,

kuna 1. oktoobril 2023. aastal jõustunud RelvS-i redaktsiooniga tunnistati kehtetuks RelvS-i § 841

ja muudeti sama paragrahvi lõiget 9, millest tulenevalt kohaldatakse nüüd määrust nr 12 ka

avalikku võimu teostava valitsusasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli lasketiirudele ja

laskepaikadele.

Eelnõu § 1 punktis 6 täiendatakse määruse § 19 lõikega 11, milles nähakse ette, et teenistusrelvi

käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab asutuse laskmist läbiviivaks isikuks

ametniku või töötaja, kes on määratud teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoriks või kellel

on teenistusrelva kandmise õigus.

9

Muudatusega nähakse ette, et asutuse laskmist läbi viiv isik ei pea olema asutuse laskeinstruktor

RelvS-i § 862 mõistes, vaid võib olla ka asutuse seatud tingimustel ametnik või töötaja, kellel on

teenistusrelva kandmise õigus. See võimaldab teenistusrelva kandmise õigusega ametnikel ja

töötajatel läbi viia kergemaid laskeharjutusi ilma, et selleks peaks läbima kulukat ja mahukat

laskeinstruktori koolitust.

See muudatus toob kaasa mitmeid praktilisi eeliseid. Esiteks võimaldab see vähendada asutuse

halduskoormust ja kulutusi, kuna kõigil laskmist läbiviivatel isikutel ei ole enam kohustuslik

läbida kulukat ja aega nõudvat laskeinstruktori koolitust. Teiseks tagab see suurema paindlikkuse

laskmiste läbiviimisel, võimaldades lihtsamaid laskeharjutusi viia läbi otse teenistusrelva

kandmise õigusega ametnikel, kes omavad piisavat pädevust ja kogemust. Samas säilib ohutuse ja

kvaliteedi tagamiseks nõue, et laskmist läbi viiv isik peab olema asutuse poolt ametlikult määratud

ja vastutama laskmiste nõuetekohase läbiviimise eest.

Seega loob muudatus tingimused tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks laskmiste korraldamiseks

teenistusrelvi käitlevates asutustes, ilma et see vähendaks relvade kasutamise ohutust või nõuete

täitmist.

Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt loetakse määruse § 21 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse

lõikega 2 milles nähakse ette, et teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik

kehtestab määruse § 92 lõikes 3 nimetatud korra hiljemalt 31. detsembril 2025. aastal.

Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenistusrelvi käitlevate asutuste juhtidele piisav aeg määruse

§ 92 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava korra väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Lisaaeg

võimaldab asutustel põhjalikult hinnata ja kohandada oma siseprotseduure ja ressursside vajadust

uute nõuete täitmiseks. Kuna teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga määruse

nõuetele vastavuse kontrollimise kord võib nõuda täiendavat väljaõpet, vajalike dokumentide

koostamist ja tehniliste või logistiliste muudatuste rakendamist, annab tähtaeg kuni 31. detsembrini

2025. aastal võimaluse muudatused ette valmistada ja juurutada. See aitab vähendada

rakendusperioodil tekkida võivaid võimalikke vigu ning tagab, et kõik osapooled saavad

kohustusest teadlikuks ja on valmis seda praktikas ellu viima. Arvestades, et ka praegu peavad

teenistusrelvi käitlevad asutused tegema järelevalvet oma lasketiirude ja laskepaikade üle, siis ei

tohiks selle protseduuri kehtestamine olla liialt aeganõudev ja §-s 21 kehtestatav tähtaeg peaks

olema piisav.

2.2. Määruse nr 6 muutmine

Määruse nr 6 muutmine on vajalik, et kaasajastada relvade ja laskemoona andmete PPA-le

esitamise deklaratsiooni vormi. Kehtivas määruses on sätestatud, et relvade ja laskemoona

kaubana Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsiooni vorm on valgel paberil A4 formaadis

esitatav dokument. Seoses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse relvade ja laskemoona andmete

esitamiseks deklaratsiooni elektroonilise vormi loomisega ja seal võrreldes paberil vormiga

muudatuste tegemisega on vaja täiendada ka deklaratsiooni paberil vormi. Üldjuhul täidetakse ja

esitatakse deklaratsioon elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registri taotluskeskkonnas. Need muudatused on vajalikud, et tagada relvade ja laskemoona turvaline ja korrektne

edasitoimetamine, samuti selleks, et edasitoimetamisega seotud teave oleks põhjalik, kergesti

10

jälgitav ning ühtses vormis. Nõuete täitmine hõlbustab järelevalve teostamist ja suurendab

kontrolli ning läbipaistvust EL-i piires liikuvate relvade ja laskemoona üle.

Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse nr 6 § 4 lõiked 1 ja 2. Lõige 1 sätestab, et relva

ja laskemoona edasitoimetamise deklaratsioon võib olla esitatud elektrooniliselt või valgel A4-

formaadis paberil, võimaldades paindlikkust deklaratsiooni esitamise viisis. Elektrooniline

edastamine võimaldab andmete automaatset töötlemist ja edastamist otse vajalikesse

süsteemidesse, mis vähendab käsitsi sisestamise aega ja inimlike vigade riski. See kiirendab

protsesse ning vähendab paberkulu aidates kaasa keskkonnasäästlikkusele ja täielikult digitaalsele

menetlusele üleminekule. Kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab see vastama määruse lisas 5

toodud vormile, et tagada dokumentide ühtne välimus ja sisu. Deklaratsiooni paberil vorm on

jätkuvalt esitatud määruse lisas 5.

Kui deklaratsioon esitatakse paberil, võib sellel olla lisa, mis on samuti vormistatud valgel A4-

paberil ja vastab määruse lisas 6 esitatud vormile. Lisadokument võimaldab deklaratsioonile

vajadusel lisada täiendavat teavet või andmeid, säilitades ühtse ja selge vormistuse. See aitab

hõlbustada kontrolli, kui edasitoimetamise ajal tekib vajadus täiendava informatsiooni järele.

Eelnõu § 2 punktiga 2 nähakse ette, et määruse lisad 1, 3, 5 ja 6 kehtestatakse uues sõnastuses.

Määruse lisades 1, 3 ja 5 toodud vormidelt eemaldatakse viited Nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ6

artikli 11 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/28/EL7 artiklile 12, kuna

direktiivile, kui Eesti õigusesse ülevõetud õigusaktile, viitamine õigusaktis ei ole korrektne.

Samuti on direktiiv 91/477/EMÜ tänaseks kehtetu. Seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2021/5558.

Määruse lisa 1 ja lisa 3 täiendatakse andmeväljaga, mille kohaselt tuleb eelloale ja loale edaspidi

märkida ka selle aadressi andmed, kuhu tulirelv saadetakse või veetakse. Lisaks täiendatakse

määruse lisa 3 andmeväljadega, mille kohaselt tuleb edaspidi märkida loale andmed selle kohta,

et edasitoimetatav relv on kontrollitud kooskõlas 1969. aasta konventsiooniga ning

edasitoimetamise veovahend. Muudatused on vajalikud, et eelloa ja loa taotlemiseks esitatavad

andmed oleks kooskõlas direktiivi (EL) 2021/555 artikli 16 lõikes 2 esitatud nõudega.

Määruse lisa 5 deklaratsiooni vormi päisest jäetakse ära Euroopa Liidu lipu ja sihiku kujutis, kuna

tegemist ei ole rahvusvaheliselt kasutatava dokumendiga. Relvade ja laskemoona kaubana

Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsioon on vajalik üksnes PPA-le andmete esitamiseks.

Seoses 10. juulil 2023. aastal jõustunud „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse“

redaktsioonis teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse lisandunud andmekoosseisudega, täiendatakse

määruse lisa 5 ja lisa 6 esitamiseks lisandunud kohustuslike andmekomplektidega. Võrreldes

kehtiva määrusega lisanduvad andmed laskemoona ja lahingumoona tootja, päritoluriigi,

6 Nõukogu direktiiv, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. – EÜT L 256, 13.09.1991, lk

51–58. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL, 26. veebruar 2014, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud

lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise

kohta. – ELT L 96, 29.3.2014, lk. 1–44. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse

kontrolli kohta. – ELT L 115, 06.04.2021, lk 1–25.

11

pihtamislaengu liigi, lõhkeaine koguse ning ohuklassi ja sobivusrühma kohta. Relva,

laskekõlbmatu relva ja tulirelva olulise osa kohta lisanduvad andmed selle modifikatsiooni, tootja,

päritoluriigi, valmistamise aasta, isiku nimele registreerimise kuupäeva ja hoiukoha kohta. See on

vajalik eelkõige selleks, et tagada relvade ja laskemoona senisest parem jälgitavus ja tõhusam

järelevalve. Detailsete andmete kogumine relvade ja laskemoona kohta aitab kaasa riigi

julgeoleku, turvalisuse ja avaliku korra ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamisele.

Samuti aitab kaasa kuritegude ennetamisele ja uurimisele, relvade ja laskemoona jälgitavusele

ning kadumise ja varguse tuvastamisele.

Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 4 tehakse muudatused määruse normitehnilises märkuses.

Normitehnilisest märkusest jäetakse välja viide järgmistele õigusaktidele:

 Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/853.

Nendele viitamisest loobumise põhjuseks on asjaolu, et nimetatud õigusaktid on kehtetuks

tunnistatud ning nende sisu on kodifitseeritud uude õigusakti – Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2021/555. Viidatud direktiivid on oma eesmärgi täitnud ja seetõttu ei ole nende

esitamine normitehnilises märkuses enam asjakohane.

Normitehnilist märkust täiendatakse viitega järgmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile (EL) 2021/555. Täiendus on vajalik, kuna see direktiiv asendab varasemad relvade

omandamist ja valdust käsitlevad direktiivid, pakkudes õigusnormide konsolideeritud ja

ajakohastatud versiooni. Muudatus tagab, et määruse normitehniline märkus kajastab kehtivat

õigusraamistikku ning väldib eksitavaid viiteid kehtetutele õigusaktidele.

2.3. Määruse nr 13 muutmine

Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse nr 13 § 5, milles on toodud

teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötaja. 1. juulil 2024. aastal jõustunud RelvS-i § 24

lõike 10 redaktsioonis sätestati õigusselguse tagamiseks, et lisaks PPA-le on teenistus- ja

tsiviilrelvade registri vastutav töötleja ka KAPO. Puudub vajadus selle kordamiseks määruses nr

13.

Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt muudetakse määruse nr 13 § 7 lõike 1 punkti 3 sõnastust. Kehtiva

määruse järgi tagab registri vastutav töötleja registriandmete säilitamise ja arhiveerimise. Eelnõu

kohaselt täiendatakse sätet selliselt, et lisaks registriandmete säilitamisele ja arhiveerimisele tagab

vastutav töötleja ka nende kustutamise või hävitamise. Muudatus on samuti õigusselgust tagav.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse seoses KAPO registri vastutava töötlejana

määratlemisega määruse nr 13 § 7 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Muudatuse vajadus tuleneb eelkõige

vajadusest täpsustada ja korrastada andmetöötluse ja juurdepääsuõiguste regulatsiooni, et tagada

andmekaitse ning asutustevaheliste õiguste ja kohustuste selge jaotamine. Lõikes 2 nähakse ette,

et vastutava töötlejana ei ole:

1) PPA-l juurdepääsu Kaitsepolitseiameti relvaregistrile;

2) Kaitsepolitseiametil juurdepääsu määruse § 3 punktides 1–4 nimetatud keskkondadele.

12

Kehtiva määruse § 7 lõikes 2 on sätestatud, et vastutava töötlejana ei ole PPA-l juurdepääsu KAPO

relvaregistrile. Eelnõuga täpsustatakse, et KAPO-l omakorda ei ole vastutava töötlejana ligipääsu

teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhiosale ehk iseteenindus-, menetlus-, kaupmehe- ja

analüüsikeskkonnale. KAPO relvaregistri andmed sisaldavad tundlikku teavet, millele juurdepääs

peab olema rangelt piiratud. Eelnõu kohaselt piiratakse KAPO juurdepääsu PPA hallatavatele

registriosadele, mis ei ole KAPO otseste ülesannete täitmiseks vajalikud. See aitab vähendada

andmekaitserikkumiste riski ja tagada, et juurdepääsuõigused vastavad rangelt iga asutuse

ülesannetele. Andmete töötlemisel ja juurdepääsuõiguste määramisel tuleb lähtuda minimaalsuse

ja otstarbekohasuse põhimõtetest. Muudatuse eesmärk on tagada, et kummagi asutuse

andmetöötlus toimub ainult nende tööks vajalikes piirides, vähendades liigse andmetöötluse ja -

lekke riske.

Lõike 3 kohaselt nähakse ette, et KAPO tagab lisaks määruse § 7 lõikes 1 nimetatule KAPO

relvaregistri turvameetmete rakendamise auditeerimise. Kehtivas määruses on KAPO ülesanded

vastutava töötlejana loetletud nii määruse § 7 lõikes 1 kui ka lõikes 3. Lõiget 3 muudetakse

selliselt, et see ei kordaks lõikes 1 sätestatut, vaid täiendaks seda vajalikul määral. Tegemist on

eelkõige tehnilist laadi muudatustega, mis loovad senisest parema õigusselguse.

Eelnõu § 3 punkti 4 kohaselt asendatakse määruse nr 13 § 8 lõike 3 punktis 1 sõna

„salastatuse“ sõnaga „konfidentsiaalsuse“. Muudatus on vajalik, et parandada määruse

terminikasutust ja tagada selgus määruse tõlgendamisel. Kehtivas määruses kasutatakse nii sõnu

„salastatud“ kui „konfidentsiaalsus“ sarnases tähenduses. Sõna „salastatus“ viitab sageli

riigisaladuse ja salastatud teabe kaitse spetsiifilisele režiimile, mis on reguleeritud eriseadustega,

näiteks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Kehtivas määruses ei pruugi

„salastatus“ konteksti sobituda, kuna selle kasutusala on piiratud ning ebatäpne registri üldiste

andmekaitse ja turvanõuete kontekstis. Asendades selle sõnaga „konfidentsiaalsus“, rõhutatakse

andmekaitse laiemat põhimõtet, mis hõlmab teabe kaitset igapäevases kasutuses, olenemata selle

riigisaladuse staatusest. Termin „konfidentsiaalsus“ on sobivam kasutada registrite, sealhulgas

teenistus- ja tsiviilrelvade registri puhul, kus andmete kaitse hõlmab isikuandmete ja muu tundliku

teabe kaitset.

Andmekaitse üldpõhimõtete kohaselt tuleb tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklikkus ja

käideldavus. „Konfidentsiaalsus“ viitab sellele, et andmeid tohivad töödelda ja kasutada ainult

volitatud isikud ning andmed on kaitstud loata juurdepääsu eest. Sellise täpsustusega viiakse

määruse sõnastus kooskõlla andmekaitse üldregulatsiooniga (sh isikuandmete kaitse

üldmäärusega9), mida mõiste „salastatus“ ei kata.

Eelnõu § 3 punkti 5 kohaselt jäetakse määruse nr 13 § 8 lõike 3 punktist 3 välja tekstiosa „,

hävitamise“, kuna registriandmeid ei ole tehniliselt võimalik hävitada, vaid need kustutatakse või

arhiveeritakse. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis loob õigusselgust.

Eelnõu § 3 punkti 6 kohaselt asendatakse määruse nr 13 § 8 lõike 3 punktis 6 sõnad „registri

vastutavale töötlejale“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile“. Muudatus on vajalik tulenevalt

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

13

registri kahe vastutava töötleja – PPA ja KAPO – määratlemisest. Registri haldamine jaguneb kahe

vastutava töötleja vahel, kusjuures:

 PPA on vastutav töötleja registriosadele, mis hõlmavad määruse § 3 punktides 1–4 nimetatud

keskkondi: iseteenindus-, menetlus-, kaupmehe- ja analüüsikeskkonda.

 KAPO on vastutav töötleja KAPO relvaregistrile.

Samal ajal täidab registri tehnilise haldamise ülesandeid volitatud töötlejana Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kes tagab registri tehnilise toimimise,

sõltumata vastutava töötleja rollist. SMIT on registri tehniline haldaja, kuid muudatus täpsustab,

et rahastamine ning vastutuse jaotus toimub vastutavate töötlejate rollidest lähtuvalt. See tähendab,

et kuigi SMIT täidab haldamise ülesandeid, ei muuda see vastutava töötleja määratlust ega

vastutust andmete töötlemise eest.

Kahe vastutava töötleja olemasolu tõttu tuleb selgelt sätestada, kumma vastutava töötleja

ülesannete ja andmete haldamisega on tegemist. Eelnõu sätestab, et määruse § 3 punktides 1–4

nimetatud keskkondade pidamise eest vastutab PPA, kelle eelarverealt ka nende keskkondade

pidamist rahastatakse. Eelnõuga kavandatav muudatus loob selguse vastutavate töötlejate

ülesannete, rahastamise ja registri haldamise osas. See tagab õigusliku läbipaistvuse, väldib

asutustevahelisi vaidlusi ja võimaldab registri tõhusat ning sihtotstarbelist haldamist

riigieelarveliste vahendite raames.

Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse nr 13 § 30 lõige 10, mis näeb ette,

et KAPO relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid

kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud

õigusaktides sätestatud korras. Kuna kõnesolev säte viidi üle RelvS-i § 24 lõikesse 111, siis ei ole

vajalik seda määruses enam üle korrata.

Eelnõu § 3 punkti 8 kohaselt täpsustatakse õigusselguse tagamiseks määruse nr 13 § 32 lõike 1

sõnastust. Muudatusega tagatakse kooskõla seoses teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamise,

rahastamise ja vastutavate töötlejate ülesannete jaotusega. Muudatus on seotud asjaoluga, et

registri haldamine ja kasutamine on jagatud kahe vastutava töötleja – PPA ja KAPO – vahel.

Kuna teenistus- ja tsiviilrelvade register koosneb erinevatest keskkondadest ning registri

vastutavaks töötlejaks on määratud kaks erinevat asutust (PPA ja KAPO), on oluline täpsustada,

kuidas rahastatakse vastutavate töötlejate vastutusel olevate registriosade pidamist ja arendamist.

 Määruse nr 13 § 3 punktides 1–4 nimetatud keskkonnad (iseteenindus-, menetlus-,

kaupmehe- ja analüüsikeskkond) on seotud PPA ülesannetega ning nende pidamist

rahastatakse sihtotstarbeliselt PPA eelarverealt.

 KAPO relvaregister, mis sisaldab spetsiifilisi andmeid riigi julgeolekuga seotud isikute ja

toimingute kohta, on eraldiseisev registriosa, mille pidamist, haldamist ja arendamist

rahastatakse KAPO eelarvest (määruse nr 13 § 32 lõige 2).

2.4. Määruse nr 19 muutmine

14

Eelnõu §-s 4 täiendatakse määruse nr 19 § 8 lõikega 51 selliselt, et § 8 lõikes 5 nimetatud kontrolli

tulemusest teavitab asutus RelvS-i § 88 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud asutust viivitamatult.

Nagu seletuskirja punktis 2.1 toodud, tegutseb iga haldusorgan oma pädevuse piires ehk täidab

talle seadusega või selle alusel seatud ülesandeid. VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab

ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende

ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle.

Määruses nr 19 on asutustele ette nähtud kohustus kontrollida oma asutuses määruse nr 19 nõuete

täitmist. Määruse nr 19 § 8 näeb ette nõuded tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja

lahingumoona kohta arvestuse pidamiseks, käitlemise nõuete ja hoiutingimuste kontrollimiseks.

Määruse nr 19 § 8 lõike 5 kohaselt kontrollib asutus tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Selleks, et

ministeeriumid saaksid paremini teha teenistuslikku järelevalvet oma valitsemisalas relvade ja

laskemoona käitlemise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, nähakse eelnõuga ette ministeeriumi

teavitamine asutuse läbiviidud kontrolli tulemusest.

Muudatus ei puuduta Kaitseministeeriumi poolt Kaitseväe ja Kaitseliidu üle teostatavat

järelevalvet, samuti ei puuduta see Justiitsministeeriumi ja vanglateenistust, kohaliku omavalitsuse

organiteid ja asutusi ning kohtuid. Kohaliku omavalitsuse organitel ja asutustel ning kohtutel ei

ole teenistusülesannete täitmiseks relvi. Kaitseväe, Kaitseliidu ja vanglateenistuse teenistusrelvade

käitlemine ei ole reguleeritud RelvS-i § 3 lõike 5 alusel antud määrusega nr 19. RelvS-i § 3 lõige

7 sätestab, et vanglateenistuse teenistusrelvadele ja nende laskemoona ning osade käitlemisele ja

üleandmisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korda, kui

vangistusseadus (edaspidi VangS) ei sätesta teisiti. VangS-i § 71 lõike 8 alusel on justiitsministri

5. septembri 2011. aasta määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“. Vanglate

teavituskohustus Justiitsministeeriumile relvadega seotud vahejuhtumite osas tuleb justiitsministri

6. aprilli 2010. aasta käskkirjast nr 42 „Vanglate erakorralistest sündmustest teavitamise kord“.

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele, kellel on sõjaväerelvad, kohaldub kaitseministri 9.

juuli 2018. aasta määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning

üleandmise kord“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõul on aga puutumus EL-i õigusega,

sest tulirelvade käitlemine, sealhulgas kohustus pidada elektroonilist tsentraliseeritud või

detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu

andmekogumissüsteemidele, kuhu kantakse vajalik teave iga tulirelva ja selle omaniku kohta, on

reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/555 relvade omandamise ja

valduse kontrolli kohta. Direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb laskemoona omandamise ja

valdamise suhtes kohaldada sama korda, mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon

mõeldud on. Samuti reguleerib direktiiv (EL) 2021/555 relvade ja laskemoona EL-is

edasitoimetamist, sealhulgas selleks vajalike lubade, deklaratsioonide ja EL-i tulirelvapassiga

seonduvat. Eelnõuga tagatakse Eesti õiguse vastavus direktiivi nõuetele.

15

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, aidates tagada selle artiklis 5 sätestatud

isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimist.

4. Määruse mõjud

4.1. Määruse nr 12 mõju

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm I: need avalikku võimu teostavad valitsusasutused, kellel on teenistusrelvi ja

sisekaitseline rakenduskõrgkool.

Mõju sihtrühm II: Justiitsministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium ja

Siseministeerium.

Teenistuslikku järelevalvet teenistusrelvade käitlemise üle teostavad oma valitsemisalas järgmised

asutused:

1) Justiitsministeerium;

2) Kliimaministeerium;

3) Rahandusministeerium;

4) Siseministeerium.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei puuduta Kaitseministeeriumi, kelle valitsemisala asutustel

on sõjaväerelvad ja neile ei kohaldata määrust nr 12. Neile kohaldub kaitseministri 28. detsembri

2010. aasta määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded

ja kasutamise kord“.

Mõjutatud sihtrühmade I ja II suurus võrreldes kogu avaliku teenistuse ametnike arvuga10 on väike.

Sihtrühmas I on hinnanguliselt kokku kuni 30 ametnikku ja sihtrühmas II kuni 10 ametnikku, keda

kavandatavad muudatused puudutada võivad. Sihtrühmas I on nendeks ametnikud, kes vastutavad

asutuses lasketiirude ja laskepaikade nõuetele vastavuse kontrollimise eest ja sihtrühmas II

ametnikud, kelle ülesandeks on teostada teenistuslikku järelevalvet lasketiirude ja laskepaikade

nõuete täitmise üle oma valitsemisalas.

Mõju ulatus on sihtrühmale I keskmine, sest võib eeldada, et sihtrühma kui terviku käitumises

olulisi muutusi ei toimu, kuid kehtestada tuleb asutusesisene kord lasketiiru ja laskepaiga

ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks

sihtrühma töökoormuse mõningane kasv. Muudatuse järgi peab sihtrühm I kehtestama asutuse

lasketiiru ja laskepaiga kontrollimise korra, kontrollima edaspidi oma lasketiiru ja laskepaiga

vastavust määruse nõuetele vähemalt üks kord aastas ning edastama kontrolli tulemuse

sihtrühmale II ehk täpsemalt ministeeriumile, kelle valitsemisalas asutus on. Kuigi kehtiv määrus

nr 12 ei sätesta teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrolli,

10 Avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel oli 2022. aastal avalikus teenistuses ligikaudu 16 000 ametnikku.

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-06/ATAR%202022_I%C3%B5plik.pdf

16

ei tähenda see, et sellist kontrolli ametiasutused seni üldse läbi viinud ei ole. Kavandatava

muudatusega muutub kontrollimine regulaarseks ja lisandub kohustus edastada kontrolli tulemus

sihtrühmale II. Seda ei saa pidada oluliseks töökoormuse tõusuks.

Mõju ulatus sihtrühmale II on keskmine. Sihtrühm II ei ole ilmselt seni oma valitsemisalas

teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt selliseid ülevaateid saanud ja võib olla vaja töötada välja

põhimõtted saadud andmete töötlemiseks, et neid järelevalve eesmärgil tõhusalt kasutada.

Siseministeerium on eelnõu ettevalmistamise käigus uurinud ministeeriumide ja asutuste

valmisolekut selliselt järelevalve tõhustamiseks ja saanud positiivse tagasiside. Ministeeriumis

tuleb määrata ametnik või ametnikud, kellele need andmed esitatakse ja kes asutustel saadud

kontrollitulemuste üle järelevalvet teeb. Võib eeldada, et kavandatav muudatus puudutab kuni

paari ministeeriumi ametnikku, kellele lisandub täiendav töökoormus. Kaasnevat töökoormuse

tõusu sihtrühmadele I ja II ei saa aga pidada suureks. Kuna viidatud kontrollis osalev sihtrühma I

ametnik jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju

oluline. Samuti ei ole mõju sihtrühmale II oluline, sest juba praegu peavad ministeeriumid, kelle

valitsemisala asutused teenistusrelvi käitlevad, teenistusrelvadega seonduva osas järelevalvet

tegema. Kavandatava muudatusega muutub järelevalve teostamise üks osa selgemaks.

Mõju avaldumise sagedus on eeldatavasti väike, sest sihtrühmad I ja II puutuvad avalduva mõjuga

kokku hinnanguliselt kord aastas. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid

tagajärgi ei ole.

Alates 1. oktoobrist 2023. aastal peab teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja laskepaik vastama

määruse nr 12 nõuetele. Asjaolu, et eelnõuga nähakse ette nõuded üksnes harjutusrelvadest

laskmise lasketiirule ja laskepaigale, on pigem positiivne ja praktikat ühtlustav. See tagab, et

asutused järgivad harjutusrelvast laskeharjutuste läbiviimisel ühetaolisi reegleid. Lisaks

võimaldab see asutustel kasutada harjutusrelvast laskeharjutuste ja treeningute läbiviimiseks

hooneid ja ruume, mida seni kasutada ei tohtinud. Sellega seoses puudub ka negatiivne mõju, kuna

ühesuguste reeglite olemasolu tagab selle, et kõigi teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirud ja

laskepaigad, kus lastakse harjutusrelvadega, vastavad samadele nõuetele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4.2. määruse nr 6 mõju

4.2.1. Mõju majandusele

Mõju sihtrühm: kavandatavad muudatused mõjutavad erasektori ettevõtjaid, kellele on RelvS-i

alusel väljastatud tegevusluba relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona valmistamiseks ning

müügiks.

Majandustegevuse registri11 andmetel on 4. novembri 2024. aasta seisuga RelvS-i alusel selliseid

tegevuslubasid väljastatud 72 ning majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest on mõjutatud alla 1%.

Mõju ulatus sihtrühmale on väike.

11 Majandustegevuse register, 04.11.2024. a; https://mtr.ttja.ee

17

Mõjutatud ettevõtjate osakaal kõigi majanduslikult aktiivsete ettevõtjate seas on alla 1% ja

andmeid, mis tuleb esitada registrile vaid ühe korra relva ja laskemoona Eestisse sisse- või

väljaveol. Deklaratsiooniga esitatavate andmete hulk ja sagedus sõltub ettevõtte suurusest ja turu

nõudlusest. Selle põhjal saab kaasneva mõju esinemise sagedust pidada väikeseks.

Tegevusloaga ettevõtjad saavad lattu saabunud piiratud tsiviilkäibega relvade, tulirelva oluliste

osade, lisaseadmete ja laskemoona kohta esitada deklaratsiooni elektrooniliselt teenistus- ja

tsiviilrelvade registri taotluskeskkonna vahendusel. Võrreldes kehtiva määrusega ei pea ettevõtja

enam esitama kaubadeklaratsioone paberil. Varem kandsid järelevalvet teostavad ametnikud

käsitsi kaubaandmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, kuid uue korra kohaselt sisestatakse

need andmed registrisse automaatselt pärast nende õigsuse kontrolli. Kuigi deklaratsioonis

nõutavate andmete hulk on varasemast suurem, lihtsustab protsessi see, et ettevõtjad saavad

relvade ja laskemoona põhiandmeid valida otse rippmenüüst, mis välistab vajaduse andmeid

mitmekordselt käsitsi sisestada. Uus funktsionaalsus võimaldab deklaratsiooni esitamisele kuluvat

aega oluliselt vähendada, kuna andmeid saab mõnel juhul valida rippmenüüst või muul viisil

kiirendatud sisestusega. See vähendab ka andmete sisestamise vigade tekkimise riski, kuna

rippmenüü kasutamine vähendab vajadust käsitsi sisestamise järele, mis on sageli vigade allikas.

Seeläbi aitab funktsionaalsus muuta protsessi sujuvamaks ja täpsemaks, hoides kokku aega ning

parandades andmekvaliteeti.

Muudatuste mõju on suurim üleminekuperioodil, kui ettevõtjad peavad kohandama oma protsesse

ja vajadusel viima need vastavusse uute nõuetega. See üleminek võib nõuda töötajate väljaõpet, et

nad oskaksid teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse relvade ja laskemoona andmeid esitada. Samuti

võib see tähendada võimalike tehniliste probleemide lahendamist, mis tekitab ajutist lisakoormust.

Ettevõtjale ei tohiks eelnõuga majanduslikke lisakulutusi tekkida. Kuna uues elektroonilises

vormis nõutakse rohkem andmeid, võib ettevõtjate jaoks tähendada iga deklaratsiooni täitmine

alguses suuremat koormust ja vajada täiendavat täpsust ja kontrolli. Uuendatud teenistus- ja

tsiviilrelvade registri kasutamise koolitused tegevusloa omajatele korraldab PPA. Samuti tagab

PPA asjakohaste kasutusjuhendite olemasolu. Võivad tekkida mõningad kohanemisraskused.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kokkuvõttes on mõju sagedasem ettevõtjate jaoks,

kes tegelevad tihedalt relvade ja laskemoona EL-i piires kauplemisega ja kes esitavad

deklaratsioone sageli. Elektroonilise süsteemi kättesaadavus ja ettevõtte võimekus seda tõhusalt

kasutada vähendab mõju ulatust. Kui ettevõtjatel on piisav tehniline tugi ja võimekus kasutada

elektroonilist deklaratsioonivormi, väheneb ebasoovitava mõju kaasnemise risk ning lihtsustub

kogu protsess. Elektrooniline esitamine on kiirem ja vähendab käsitsi täitmisest tulenevaid vigu.

See toob kaasa lühema menetlusaja, väiksemad tegevuskulud ja vähendab paberikulu, mis on

kasulik eriti ettevõtjatele, kes esitavad deklaratsioone sageli.

Relvakaubandusele eelnõu mõju ei avalda.

Kokkuvõtvalt võib tuua kavandatavate muudatuste positiivse mõjuna välja, et tänu teenistus- ja

tsiviilrelvade registri uuendamisele paraneb andmekvaliteet andmete edastamisel ning lühenevad

ooteajad. Digilahendus vähendab halduskoormust, hoides kokku aega ja vabastades ressurssi, mis

võimaldab ettevõtjatel panustada enam põhitegevuse tulemuslikkusesse.

18

Muudatused ei ole olulise mõjuga. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti

negatiivsed tagajärjed puuduvad. Küll aga omab muudatusega kaasnev ressursi kokkuhoid

positiivset mõju sihtrühmale. Sihtrühma töökorraldus ei muutu oluliselt, kuid suureneb

õigusselgus.

4.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm: PPA

PPA jaoks on kavandatava muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed. Eelnõuga kavandatav

muudatus on peamiselt suunatud õigusselguse loomisele relvade ja laskemoona edasitoimetamise

deklaratsioonide elektroonilise vormi kasutamisel, mis lihtsustab protsesse ja vähendab

administratiivset koormust. Elektrooniline deklaratsioon on juba kasutusele võetud ning

olemasolev süsteem on vastavaks arendatud, seega ei too muudatus kaasa täiendavaid kulutusi ega

mõjuta sihtrühma senist töökorraldust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamisel on

piisavalt hästi arvestatud tänapäeva turvanõuetega. Kõik vajalikud riskid on hinnatud ning

maandamismeetmed ja nende kontrollimeetmed rakendatud. Registriandmetele juurdepääsu

taotlejad on piisavalt kontrollitud ja kõik päringud logitakse. Registrikannetest tehakse

automaatsed turvakoopiad tagades andmete kaitstuse ja säilimise ka ootamatute sündmuste korral.

Eeldatav mõju PPA-le on positiivne, kuna elektrooniliste deklaratsioonide laiem kasutamine

optimeerib tööprotsesse ja võimaldab aega tõhusamalt kasutada. Deklaratsiooni elektroonilise

esitamise puhul pole enam vaja andmeid käsitsi korduvalt sisestada, mis vähendab andmete

sisestamisel eksimise riski ja kiirendab deklaratsioonide töötlemist. Vabanenud tööaega saab

kasutada muude ülesannete täitmiseks, näiteks järelevalve tugevdamiseks ja tõhustamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4.3. Määruse nr 13 muutmise mõjud

Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust võrreldes kehtiva põhimäärusega. Muudatuste

mõju eraldi ei hinnata, kuna muudatus on tehnilist laadi ega sisalda sisulisi muudatusi kehtivas

regulatsioonis. Muudetavad regulatsioonid on valdavalt toodud seaduse tasandile ning nende mõju

on seadusemuudatuste väljatöötamisel asjakohaselt hinnatud. Käesolev muudatus täpsustab

seaduse rakendamist ega too kaasa täiendavaid majanduslikke, sotsiaalseid ega muid mõjusid.

4.4. Määruse nr 19 mõju

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju sihtrühm I: need avalikku võimu teostavad valitsusasutused ja sisekaitseline

rakenduskõrgkool, kellel on teenistusrelvi.

19

Mõju sihtrühm II: Kliimaministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium.

Nagu märgitud määruse nr 12 juures, teostavad teenistuslikku järelevalvet teenistusrelvade

käitlemise üle oma valitsemisalas Justiitsministeerium, Kliimaministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Määruses nr 19 kavandatavad muudatused ei puuduta

Justiitsministeeriumi ega kohaliku omavalitsuse organeid ja asutusi ning kohtuid.

Mõjutatud sihtrühmade I ja II suurus võrreldes kogu avaliku teenistuse ametnike arvuga12 on väike.

Sihtrühmas I on hinnanguliselt kokku kuni 20 ametnikku ja sihtrühmas II kuni 10 ametnikku.

Sihtrühmas I on nendeks ametnikud, kes vastutavad asutuses teenistusrelvade ja laskemoona

käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimise eest ja sihtrühmas II ametnikud, kelle ülesandeks on

teostada teenistuslikku järelevalvet teenistusrelvade ja laskemoona nõuete täitmise üle oma

valitsemisalas.

Mõju ulatus on sihtrühmadele I ja II väike, sest võib eeldada, et sihtrühma kui terviku käitumises

olulisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks

sihtrühma töökoormuse mõningane kasv, kuid sihtrühmal I on juba määruse nr 19 § 8 lõike 5

kohaselt kohustus kontrollida tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise

nõuete ja hoiutingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Kavandatava muudatusega kaasneb

üksnes kontrolli tulemuse sihtrühmale II edastamise kohustus, mida ei saa pidada oluliseks

töökoormuse tõusuks.

Sihtrühm II ei ole ilmselt seni oma valitsemisalas teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt selliseid

ülevaateid saanud ja võib olla vaja töötada välja põhimõtted saadud andmete töötlemiseks, et neid

järelevalve eesmärgil tõhusalt kasutada. Regulaarne ja ajakohane andmevoog suurendab sihtrühma

II vaadet relvade käitlemise olukorrale ja aitab tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid või riske

varem kui seni. Ministeeriumid saavad teavitusi värsketest kontrollitulemustest, mis võimaldab

täpsemat ja pidevat järelevalvet. See aitab parandada riskihaldust ja vajadusel rakendada kohaseid

meetmeid kiiremini. Siseministeerium on eelnõu ettevalmistamise käigus uurinud ministeeriumide

ja asutuste valmisolekut selliselt järelevalve tõhustamiseks ja saanud positiivse tagasiside.

Ministeeriumis tuleb määrata ametnik või ametnikud, kellele need andmed esitatakse ja kes

asutustel saadud kontrollitulemuste üle järelevalvet teeb. Võib eeldada, et kavandatav muudatus

puudutab kuni paari ministeeriumi ametnikku, kellele lisandub täiendav töökoormus. Kaasnevat

töökoormuse tõusu sihtrühmadele I ja II ei saa aga pidada suureks. Kuna viidatud kontrollis osalev

sihtrühma I ametnik jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel

avalduv mõju oluline. Samuti ei ole mõju sihtrühmale II oluline, sest juba praegu peavad

ministeeriumid, kelle valitsemisala asutused teenistusrelvi käitlevad, teenistusrelvadega seonduva

osas järelevalvet tegema. Kavandatava muudatusega muutub järelevalve teostamise üks osa

selgemaks.

Mõju avaldumise sagedus on eeldatavasti väike, sest sihtrühmad I ja II puutuvad avalduva mõjuga

kokku hinnanguliselt kord aastas. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

12 Avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel oli 2022. aastal avalikus teenistuses ligikaudu 16 000 ametnikku.

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-06/ATAR%202022_I%C3%B5plik.pdf

20

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruste 13 ja 19 rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid.

Määruse nr 12 muudatusega lisandub kohustus kehtestada asutusesisene kord asutuse lasketiiru ja

laskepaiga vastavuse kontrollimise kohta, millega võib kaasneda ühekordne halduskoormus korra

väljatöötamisel ning edaspidi lasketiiru või laskepaiga nõuetele vastavuse kontrollimisel, kuid

sellega ei tohiks asutustele kaasneda täiendavat kulu, sest juba praegu peavad nad oma lasketiirude

ja laskepaikade puhul tagama määruse nr 12 nõuetele vastavuse.

Määruse nr 6 muudatusega seonduvad kulutused teenistus- ja tsiviilrelvade registri

ülalpidamisega, kuid need on juba planeeritud PPA eelarves. Täiendavaid kulutusi mõjutatud

osapooltele ei teki.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna üldiselt puudub vajadus muudatustega kohanemise ajaks.

Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt nähakse määruse nr 12 osas ette üks kohaldamise erisus. Nimelt

nähakse määruse nr 12 § 21 lõikes 2 ette, et määruse § 92 lõikes 3 nimetatud korra kehtestab

teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 31. detsembril 2025.

aastal. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenistusrelvi käitlevate asutuste juhtidele piisav aeg

määruse tingimustele vastava korra väljatöötamiseks ja kehtestamiseks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, KAPO-e, PPA-le, Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale, SMIT-ile ning RelvS-i

alusel relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müügiks tegevusluba omavatele isikutele.