Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.02.2024.a, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond

Kriminaalasja number: 22278000621

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXXX XXXXXXXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 22278000621, milles menetlust

alustati 04.05.2022.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel.

17.01.2024.a esitati XXXXXXX XXXXXXXX´ile kahtlustus enda elukaaslase XXXXXX

XXXXXXXXXX´i korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXXXX

XXXXXXXX:

- 29.04.2022.a kella 21.25 paiku Tartu maakonnas XXXXXX vallas XXXXXXXX külas

asuvas paarismajas lõi tekkinud tüli käigus parema käe rusikaga vastu XXXXXX

XXXXXXXXXX´i vasakut õlavart ning vasaku käe rusikaga vastu XXXXXX

XXXXXXXXXX´i kõri piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas XXXXXXX

XXXXXXXX kannatanule füüsilist valu ning hematoomi vasakule õlavarrele ning

punetuse kõri piirkonda;

- 21.05.2022 kella 07.00 paiku Tartu maakonnas XXXXXX vallas XXXXXXXX külas

asuvas paarismajas lõi tekkinud tüli käigus parema käe rusikaga vastu XXXXXX

XXXXXXXXXX´i vasakut õlavart. Seejärel läks kannatanu diivanile istuma, pärast mida

liikus XXXXXXX XXXXXXXX diivanil istuva kannatanu juurde, haaras parema käega

kinni kannatanu kõrist ning surus kannatanu vastu diivani seljatuge ja ütles „ma tapan sind

niikuinii ära ning keegi ei saa sind aidata“. Kannatanu tõukas XXXXXXX

XXXXXXXX´i näost eemale, misjärel murdis XXXXXXX XXXXXXXX pooleks

kannatanu telefoni. Seejärel liikus kannatanu katlaruumi, kuhu järgnes talle ka

XXXXXXX XXXXXXXX, kes ütles katlaruumis kannatanule „ma panen su

pesumasinasse praegu ja mitte keegi ei saa kunagi teada, et sa üldse elasid“. Sellise

tegevuse põhjustas XXXXXXX XXXXXXXX kannatanule füüsilist valu ning

kriimustused vasakule õlavarrele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a sündmuse protokoll-

arvestuskaartide, 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a lähisuhtevägivalla infolehtede, 10.05.2022.a

lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehe, 29.04.2022.a isikusamasuse

tuvastamise protokolli, 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a joobeseisundis isiku kainenemisele

toimetamise protokollide, 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a Häirekeskuse lühinumbrile tehtud

kõnede salvestuste, 29.04.2022.a ja 21.05.2022.a sündmusele reageerinud patrullpolitseinike

vormikaamerate videosalvestuste, kannatanu XXXXXX XXXXXXXXXX´i 04.05.2022.a,

21.05.2022.a ja 25.08.2023.a ütluste ning fototabeliga kannatanul 21.05.2022.a esinenud

vigastuste kohta ning tunnistaja XXXXXXXX XXXXXXXXXX´i 05.05.2022.a ütluste ja

2

kahtlustatava XXXXXXX XXXXXXXX´i 17.01.2024.a antud ütlustega, on tõendamist

leidnud XXXXXXX XXXXXXXX´i poolt vägivallakuritegude toimepanemine XXXXXX

XXXXXXXXXXX´i suhtes.

Kannatanu XXXXXX XXXXXXXXXX´i 04.05.2022.a, 21.05.2022.a ja 25.08.2023.a

ülekuulamise protokollidest nähtub, et 29.04.2022.a tuli XXXXXXX XXXXXXXX

alkoholijoobes koju, jätkas kodus alkoholi tarvitamist ning karjus roppusi, mis olid suunatud

kannatanule ja poolte ühistele tütardele. Kannatanu ütles XXXXXXX XXXXXXXX´ile, et

viimane jääks vait ning lahkuks, mille peale XXXXXXX XXXXXXXX läks närvi ja ründas

kannatanut. Kannatanu sõnade kohaselt lõi XXXXXXX XXXXXXXX teda elutoas parema

käe rusikaga vastu kannatanu vasakut õlavart ja vasaku käe rusikaga vastu kõri. Selle peale lõi

kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´it enesekaitseks lahtise parema käega kahel korral

vastu nägu, pärast mida helistas politseisse. 21.05.2022.a toimunud tüli osas on kannatanu

andnud ütlusi, et XXXXXXX XXXXXXXX tuli tol korral samuti alkoholijoobes koju. Kui

kannatanu kella 07.00 paiku hommikul ülevalt korruselt alla tuli, siis hakkas XXXXXXX

XXXXXXXX teda sõimama ning lõi parema käe rusikaga kannatanut vastu vasakut õlavart.

Seejärel istus kannatanu diivanile ning natukese aja pärast tuli XXXXXXX XXXXXXXX

tema juurde, haaras parema käega kinni kannatanu kõrist ning surus teda vastu diivani

seljatuge ja ütles „ma tapan sind niikuinii ära ning keegi ei saa sind aidata“. Kannatanu tõukas

XXXXXXX XXXXXXXX´i näost eemale, mispeale murdis XXXXXXX XXXXXXXX

pooleks kannatanu telefoni. Pärast seda läks kannatanu kaltlaruumi, et tuua hari, millega

killud kokku koristada. XXXXXXX XXXXXXXX järgnes talle ning ütles katlaruumis „ma

panen su pesumasinasse praegu ja mitte keegi ei saa kunagi teada, et sa üldse elasid“.

Kannatanu virutas seepeale XXXXXXX XXXXXXX´ile harjaga, kuna ta tundis hirmu

XXXXXXX XXXXXXXX´i poolt öeldu osas. Seejärel helistas kannatanu politseisse.

Seda, et 29.04.2022.a leidis XXXXXX XXXXXXXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´i

vahel aset füüsiline konflikt, on kinnitanud enda 05.05.2022.a antud ütlustes ka tunnistaja

XXXXXXXX XXXXXXXXXX. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema isa XXXXXXX

XXXXXXXX alkoholijoobes, tarvitas saunaruumis alkoholi ja kuulas valjusti muusikat.

Palvele vaiksemalt võtta ta ei reageerinud, vaid tõstis tunnistaja peale häält. Seejärel läks

tunnistaja ema XXXXXX XXXXXXXXXX tema isaga rääkima, et viimane lahkuks.

Tunnistaja nägi, kuidas ühel hetkel lõi isa tema ema käega vastu vasakut õlavart. Tunnistaja

sõnade kohaselt tõukas või tegi tema ema isale midagi ka vastu, et isa endast eemale saada.

Tunnistaja märkis, et alates 2022.a märtsist-aprillist on tema isa tarvitanud alkoholi peaaegu

igapäevaselt ning see põhjustab perele ebameeldivusi.

25.08.2023.a kannatanu XXXXXX XXXXXXXXXX´i täiendava ülekuulamise käigus on

kannatanu avaldanud, et 2022.a mai lõpus pöördus XXXXXXX XXXXXXXX Wismari

Haiglasse ravile ning käis ka Tartus nõustaja juures. Sellest kõigest oli suur abi ning

kannatanu sõnul tarvitab XXXXXXX XXXXXXXX nüüd vähem alkoholi, teeb seda nagu iga

normaalne inimene ega joo enam üle. Kannatanu lisas, et varasemalt tekkisid probleemid

sellest, et XXXXXXX XXXXXXXX oli tol perioodil üle töötanud, tema stressitaluvus oli

täiesti null ning tal oli magamisega raskusi, mis kõik kokku põhjustas alkoholi liigtarvitamist.

Kannatanu sõnul kestis see kõik aga lühikest aega ning füüsilised kallaletungid talle olid kõigi

nende sümptomite tagajärjel tekkinud kulminatsioonid. Kannatanu märkis, et praegu on nende

pereelu rahulik ja temal XXXXXXX XXXXXXXX´ile mitte mingisuguseid etteheiteid ei ole.

Kannatanu avaldas, et ta soovib kriminaalmenetluse lõpetamist. Kannatanu rõhutas, et

tegemist oli lühikese eluperioodiga, kus mitmed halvad asjaolud langesid XXXXXXX

XXXXXXXX´i elus kokku. Kannatanu märkis, et ei soovi kriminaalasjaga enam edasi minna.

3

Kahtlustatav XXXXXXX XXXXXXXX tunnistab täielikult enda süüd talle etteheidetud

kuritegudes. Ta on andnud 17.01.2024.a ütlusi, et tegemist oli raske perioodiga tema elus, mil

tal oli palju probleeme. Kahtlustatav täpselt juhtunu asjaolusid ei mäleta, kuivõrd tal oli

purjus. Pärast juhtunud sündmuseid pöördus ta aga alkoholiprobleemiga seoses mitmel korral

Tartus arsti juurde ning oli ravil ka Wismari Haiglas. Kahtlustatav mõistab, et ta käitus väga

halvasti ning kahetseb, et nii juhtus. Kahtlustatav märgib, et peale juhtunut rääkis ta

XXXXXX XXXXXXXXXX´iga ning viimane andis talle andeks. Praegusel hetkel

kahtlustataval enda sõnul alkoholiga enam probleeme ei ole, alkoholi ta enam praktiliselt ei

tarbi ning samuti on kodune olukord ning läbisaamine elukaaslasega hea.

20.02.2024.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXXXX XXXXXXXXXX´iga, kes

kinnitas veelkord, et tema läbisaamine XXXXXXX XXXXXXXX´iga on tänasel päeval hea,

mingisuguseid probleeme või tülisid ei ole rohkem nende vahel esinenud ning nad on

XXXXXXX XXXXXXXX´iga ammu ära leppinud. Samuti on XXXXXXX XXXXXXXX

vabandanud poolte ühiste laste ees. Kannatanu lisas, et peale 2022.a juhtunud sündmuseid

pöördus XXXXXXX XXXXXXXX alkoholiravile ning tänaseni on ta jätkanud regulaarselt

nõustamisega psühhiaatri juures, samuti saab ta asjakohaseid ravimeid. Kannatanu rõhutas, et

tegemist oli väga keerulise perioodiga XXXXXXX XXXXXXXX´i elus ning kõige selle

juures mängis väga suurt rolli stress. Kannatanu avaldas, et ta ei soovi XXXXXXX

XXXXXXXX´i kriminaalkorras karistamist ning soovib, et kriminaalmenetlus XXXXXXX

XXXXXXXX´i suhtes ära lõpetatakse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXXX

XXXXXXXX´i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1

ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur

lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata

kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK

3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXXX XXXXXXXX´ile esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on

teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse

või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu

osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette

vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka

asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu kui ka kahtlustatava ütlustest

nähtub, et füüsilised konfliktid poolte vahel kasvasid välja vastastikustest sõnavahetustest,

mis tekkisid seoses XXXXXXX XXXXXXXX´i alkoholi tarvitamise ning sellega kaasneva

käitumisega. Seejuures lõi konfliktide käigus ka kannatanu kahtlustatavat. Kannatanul

XXXXXXX XXXXXXXX´i poolse vägivalla tarvitamise tagajärjel tõsiseid vigastusi ei

tekkinud. Seega ei olnud tegemist teoga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Samuti

on osapooled ammu ära leppinud ning jätkanud kooselu. Eespoolnimetatud asjaolud

koostoimes viitavad XXXXXXX XXXXXXXXX´i tegevuses väiksemale süüle.

Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri

juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siirast kahetsust.

4

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-

ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu

pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Käesoleval juhul on esitatud XXXXXXX

XXXXXXXX´ile kahtlustus ligi kahe aasta tagustes kuriteoepisoodides. XXXXXXX

XXXXXXXX on selgitanud, et asus vahetult pärast juhtunut tegelema alkoholisõltuvusest

vabanemisega ning tänasel päeval tal alkoholi liigtarvitamisega probleeme enam ei ole. Tartu

Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 19.01.2024.a vastuskirja kohaselt on XXXXXXX

XXXXXXXX pöördunud ajavahemikul 01.04.2022-17.01.2024.a korduvalt

psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõtule. Samuti

on ta viibinud 24.05-27.05.2022.a Wismari Haiglas lühiajalisel võõrutusravil alkoholist. Seda,

et XXXXXXX XXXXXXXX ei ole tänasel päeval enam alkoholi liigtarvitaja, on kinnitanud

prokurörile ka kannatanu peetud telefonivestluses. Samuti ei ole peale 2022.a asetleidnud

sündmuseid esinenud kannatanu ja kahtlustatava vahel uusi konflikte ning XXXXXXX

XXXXXXX´i suhtes ei ole uusi kriminaalmenetlusi alustatud või teda uute kuritegude

toimepanemise eest karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt puuduvad XXXXXXX

XXXXXXXX´il kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Eeltoodust tulenevalt ei ole

prokuröri hinnangul XXXXXXX XXXXXXXX´i puhul tänasel päeval tegemist enam ohtliku

ühiskonnaliikmega, kelle osas ei oleks võimalik KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja

eripreventsiooni eesmärke saavutada ilma teda kriminaalvastutusele võtmata. Kahtlustatav on

oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda,

et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXXXX XXXXXXXX´ile on esitatud

kahtlustus kahes vägivallaepisoodis enda elukaaslase suhtes, millest üks on toime pandud ka

poolte ühiste laste juuresolekul, on XXXXXXX XXXXXXXX´i poolt tarvitatav vägivald

olnud lühiajaline ja väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Samuti on

kuriteosündmustest tänaseks möödunud väga palju aega, XXXXXXX XXXXXXXX on enda

perega leppinud ning ka laste ees vabandanud ning pooled on jätkanud õnnelikku pereelu. Ka

ei soovi kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´i karistamist, vaid ootab eelkõige enam kui

aastataguses juhtumis menetluse lõpetamist. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri

hinnangul XXXXXXX XXXXXXXX´i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik

rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS §

202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. XXXXXXX XXXXXXXX´it on võimalik

mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Kahtlustatav XXXXXXX XXXXXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma

endale KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustuse jätkata koostööd enda raviarsti psühhiaater Ülle

Ljubajev´iga ning alluda talle ettenähtud ravile.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22278000621 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

5

- KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub XXXXXXX XXXXXXXX jätkama koostööd enda

raviarsti psühhiaater Ülle Ljubajev´iga ning alluma 1 (ühe) aasta jooksul alates

käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti

hinnangul ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Kohustuse täitmise tähtaeg on

27.02.2025.a. XXXXXXX XXXXXXXX on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma

nõusoleku. Kinnituse ravil osalemise/läbimise kohta peab XXXXXXX XXXXXXXX

esitama prokuratuurile hiljemalt 27.02.2025.a e-posti teel aadressile [email protected] või

tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: puudub.

4. Asitõendid: 2 CD-R plaati Häirekeskuse kõnede salvestustega ja 2 DVD-R plaati

patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestustega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimiku juurde.

5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXXXXX XXXXXXXX´i

andmed kantud andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

Jätta andmed kustutamata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale XXXXXXX XXXXXXXX´ile ning koopia määrusest saata kannatanule

XXXXXX XXXXXXXXXX´ile.

8. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

Kersti Kohal Galina Vjugina

abiprokurör tõlk

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)