Riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/25/1493-1 |
| Registreeritud | 17.07.2025 |
| Sünkroonitud | 18.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Kari Treial (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
EELNÕU
Riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduse § 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Mõjuval põhjusel võib vaidlustuskomisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Menetlusosalisi teavitatakse tähtaja pikendamisest ja
vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2025
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Riigihangete seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu väikest mahtu palume
kooskõlastust või tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Seaduse eelnõu;
2. Seaduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Riigikantselei
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Audiitorkogule
Eesti Arhitektide Liit,
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
AS Eesti Energia
Eesti Tervisekassa
Eesti Haiglate Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Maksu- ja Tolliametile
Eesti Turismifirmade Liit
Eesti Töötukassa
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Elering AS
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Meie 16.07.2025 nr 1.1-10.1/3317-1
2
Eesti Ravimitootjate Liit
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Rektorite Nõukogule
Riigi Kinnisvara AS
Riigi Tugiteenuste Keskus
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus ja
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Madina Talu 5885 1418
1
Riigihangete seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni tööd ja rahastust.
Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina
riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi
valitsemisalas.
VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kehtiv kord
näeb ette kõigi vaidlustuste lahendamise 30 päeva jooksul. Eelnõuga antakse VaKo-le võimalus
pikendada vaidlustuse lahendamise tähtaega keerukamatel juhtudel kuni 30 päeva võrra. See
tagab VaKo-le vajaliku paindlikkuse otsuste kõrge kvaliteedi säilitamiseks.
Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade
riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast ja katavad
praegu vaid 55% VaKo tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste
riigilõivumäärade kulupõhisus viies lõivud vastavusse tegelike kuludega.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu ([email protected],
tel 5885 1418). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali-
ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1439),
eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected],
tel 5303 2849).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni RT I, 17.04.2025,32 ja
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) redaktsiooni RT I, 07.06.2024, 11.
Eelnõu võetakse vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14 alusel Riigikogu
lihthäälteenamusega.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu vajalikkus
Eelnõu on ajendatud vajadusest luua VaKo-le võimalus pikendada vaidlustuste läbivaatamise
aega. Kehtiva õiguse kohaselt peab VaKo vaatama vaidlustuse läbi eranditult 30 päeva jooksul.
Vaidlustuskomisjonis töötab varasema 4 liikme asemel 3 liiget, kuid vaidlustuste arv on
võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. Vaidlustuste läbivaatamise aja
pikendamine 30 päeva võrra annab keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil
komisjonile töö ladusaks korraldamiseks vajaliku paindlikkuse.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigihangete vaidlustuse esitamisel tasutavad riigilõivumäärad
rohkem vastavaks VaKo tegelikele kuludele. RLS § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse
2
riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte), samas
hankeasjades kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.
Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo
loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla
rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes.
Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse.
RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid
riigilõivumäärad järgmised:
1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.
Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivud RHS alusel tehtavate toimingute eest 640 eurot (alla
rahvusvahelise piirmäära riigihangetes) ja 1280 eurot (üle rahvusvahelise piirmäära
riigihangetes). See tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati. Seega on
riigihangetes vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt
muutumatud rohkem kui 17 aastat, samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud
kulud.
Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas
ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi
soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist.
Eelnõu § 2 rakendamine 1. jaanuarist 2026. a on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi
puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat
ülemineku aega.
2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 5 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RHS-i, teise
paragrahviga RLS-i ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise.
Eelnõu § 1
Eelnõuga täiendatakse RHS § 200 uue lõikega 11, mis näeb ette VaKo-le uue võimalusena
mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest
tuleb menetlusosalisi teavitada ja informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast. Uus
regulatsioon on ajendatud VaKo töökoormuse tõusust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kõik
vaidlustused läbi vaadata 30 päeva jooksul sõltumata vaidlustuse keerukusest. Seaduse
muudatus annab VaKo-le võimaluse pikendada vaidlustuse läbivaatamist 1–30 päeva sõltuvalt
asja keerukusest või muudest asjaoludest.
Vaidlustuskomisjon töötab senise 4 liikme asemel alates aprillist 2022 3-liikmelisena.
Riigieelarve kärbete tõttu täiendava liikme värbamist ei kavandata. Samas on vaidlustuste arv
3
tõusnud pea kõrgeimale tasemele komisjoni ajaloos. Kui perioodil 2017–2023 jäi vaidlustuste
arv komisjoni ühe liikme kohta vahemikku 50–70, siis 2024. aastal oli see näitaja juba 86 ning
trend on tõusev. Vaidlustuste läbivaatamise aja pikendamine annab komisjonile võimaluse töö
sujuvamaks korraldamiseks keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil.
Eelnõu § 2
Eelnõuga tõstetakse VaKo-le vaidlustuse esitamise riigilõiv 1280 euroni, kui riigihanke
eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke
eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku
143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant
rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. Vastavalt
WTO riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade
väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR)
väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1.
jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks.
Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on
püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel
vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli VaKo liikmete palgafondi kulu ligikaudu 330 000
eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalikud
muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt
keerukamaks. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlusi sõltumata nende maksumusest –
näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega seonduvate vaidluste
lahendamine.
VaKo liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal
oli maakohtuniku põhipalga summaks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal
on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.1 Seega on viimase 17 aasta jooksul
tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.
aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.2 Tulenevalt hindade tõusust on kõik VaKo
majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudest ei ole võimalik
enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta.
Kaudselt mõjutab vaidlustuste mahtu ka riigihangete mahu kasv. Näiteks, 2007. aastal
korraldati 7 398 riigihanget, mille kogumaksumus oli 19,8 miljardit krooni (1,26 miljardit
eurot). 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget kogumaksumusega 6,46
miljardit eurot (kasvanud üle 4 korra).3
Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse
põhimõttega kooskõlas, arvestades inflatsiooni ja riigihangete mahu tõusu.
Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidlustuste arvu prognoos. Alates
2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022.
1 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-
kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 2 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 3 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked
4
aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv
32% võrra.
Eelnõu eesmärk on riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need
paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta
vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid.
Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,
mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle
eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse
aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu
tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks
palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja
halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega
seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus4
leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras
tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse
riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS-i § 4
lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,
eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära
kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-
õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine.
RHS alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks
võetud taotluste menetlemise või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.
Vaidlustamise esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta vaidluse
läbivaatamisega seotud kulud ja tagada menetluse kiirus ning kvaliteet.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas:
Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise
korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395,
30.12.1989, lk 33–35) ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi-
ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse
eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992,
lk 14–20) (koos õiguskaitsedirektiivid).
6. Seaduse mõjud
6.1. RHS-is vaidlustuskomisjoni otsuse tähtaja pikendamine
6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele
4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9.
5
Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad
Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.
Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.
Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist
33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks
28% Eesti ettevõtjatest. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal 158 378 majanduslikult
aktiivset ettevõtet.5
Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.
RHS-i muudatuste mõjul võib vaidlustuse menetlemine võtta potentsiaalselt rohkem aega.
Samas muudatuse tagajärjel eelduslikult ei kaasne hankijate ja pakkujate käitumisharjumuste
muutmist, sest vaidlustuses otsuse tegemise tähtaja pikendamine mõjutab sihtrühma kaudselt.
Mõju avaldamise sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal sama
ning võrreldes riigihangete koguarvuga6 pigem marginaalne. Tuginedes viimase viie aasta
vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget. Vaidlustusi
esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja vaidlustab
riigihanke on 3%.
Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühmale ei kaasne käitumise muutust ega
kohanemisraskusi, sest muudatusega ei tulene töökoormuse kasvu ega lisaväljaminekut.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Küll vaidlustuses otsuse tegemise
tähtaja pikendamine võib sihtrühmale mõjuda pigem negatiivselt, sest ollakse harjunud sellega,
et vaidlustus lahendatakse lühema aja jooksul. Samas on tegemist harva juhuga, kuna säilib
üldine vaidluse lahendamise tähtaeg.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav
muudatus puudutab vaid VaKo liikmeid..
Kehtiva seaduse kohaselt teeb VaKo vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva
jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Teatud juhtudel teeb VaKo otsuse 35 päeva
jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Samas puudub VaKo liikmetel võimalus
pikendada otsuse tegemise aega ning seda võimalust soovitaksegi tekitada.
Mõju avaldamise sagedus on pigem keskmine 2024. aasta riigihangete vaidlustuste kestuseks
oli keskmiselt 19 päeva (kõige kauem kestnud vaidlustus võttis aega 81 päeva, kuid see on
pigem erandlik). Kokku ei tehtud otsust tähtaja sees 19 juhul (keskmiselt 4 päeva üle tähtaja
ning mediaan 2 päeva üle tähtaja), see aga moodustab 8% vaidlustustest.
5 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 6 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).
6
Mõju ulatus on väike, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega
ei kaasne kohanemisraskusi. VaKo liikmetele mõjub muudatus positiivselt, sest üldjuhul siiski
peavad VaKo liikmed vaidlustuste esitamisel lähtuma 30 päevasest tähtajaks. Teatud juhtudel,
nt keeruliste vaidlustuste puhul on neil täiendav võimalus otsuse tegemise tähtaega pikendada.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu tuleb vaidlustuskomisjoni
liikmetel teavitada vaidluse osapooli otsuse tegemise tähtaja pikendamisest ja põhjendada
otsuste tegemise tähtaja pikendamise vajadust. Seega vaidlustuskomisjoni liikmete
halduskoormus võib mõnevõrra suureneda. Kuid arvestades, et tegemist on pigem harvaesineva
juhuga, siis halduskoormuse suurenemine on minimaalne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
6.2. RHS-i alusel vaidlustuse esitamise riigilõivumäärade tõstmine
6.2.1. Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad
Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.
Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.
Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist
33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks
28% Eesti ettevõtjatest.7
Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.
RLS-i muudatuste mõjul muutub RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale
kallimaks.
Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid..
Muudatuse tagajärjel võivad muutuda pakkujate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade
tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus. Mõju avaldumise
sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses
tõusutrendis, kuid võrreldes riigihangete koguarvuga8 pigem marginaalne. Tuginedes viimase
viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget.
Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja
vaidlustab hankija otsuse riigihankes on 3%.
Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid
eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja
hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde
õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist
hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda
vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda
õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud, sest vaidlustuse rahuldamise korral,
tuleb hankijal riigilõiv hüvitada.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on
sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le
7 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 8 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).
7
esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis,
võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada vaidlustuste arvu
vähenemist või kaudselt ka pakkujate arvu vähenemist riigihangetes. Väheneb pakkujate
õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest
riigihankes osalemise sh vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse
üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on ebaolulisel määral koormav mõju. Seega ei ole
mõju oluline.
6.2.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav
muudatus puudutab VaKo liikmeid ning ühisosakonna töötajat.
Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral.
Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja
asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima
riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne
riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda
selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem
küsimusi. Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse
menetlusse võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Viimast peavad
nad tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete ja ühisosakonna töötaja töö
olemust. VaKo-le on muudatuse mõju pigem positiivne, sest RHS-i alusel vaidlustuste
menetlemisega seotud kulud saavad edaspidi suurema summa ulatuses kaetud riigieelarvest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid. 2024. aasta vaidlustuste arvu
põhjal laekub riigilõivu aastas ligikaudu 165 000 euro rohkem.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 on planeeritud jõustuma üldises korras ning § 2 1. jaanuaril 2026. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Audiitorkogule,
Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia, Eesti
8
Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kindlustusseltside
Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Töötukassale, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering
AS-le, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate Liidule, Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le, Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Tervise Heaolu ja
Infosüsteemide Keskusele ja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile.
|
Digiallkirjad
EELNÕU
Riigihangete seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduse § 200 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Mõjuval põhjusel võib vaidlustuskomisjon pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud tähtaega kuni 60 päevani. Menetlusosalisi teavitatakse tähtaja pikendamisest ja
vaidlustuse menetlemise lõppemise eeldatavast tähtajast.“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 258 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) 1280 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
2) 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2025
Algatab Vabariigi Valitsus 2025
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Riigihangete seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu väikest mahtu palume
kooskõlastust või tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. Seaduse eelnõu;
2. Seaduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Riigikantselei
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Audiitorkogule
Eesti Arhitektide Liit,
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
AS Eesti Energia
Eesti Tervisekassa
Eesti Haiglate Liit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Maksu- ja Tolliametile
Eesti Turismifirmade Liit
Eesti Töötukassa
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Elering AS
MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Meie 16.07.2025 nr 1.1-10.1/3317-1
2
Eesti Ravimitootjate Liit
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Rektorite Nõukogule
Riigi Kinnisvara AS
Riigi Tugiteenuste Keskus
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool
Tartu Ülikool
Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskus ja
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Madina Talu 5885 1418
1
Riigihangete seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni tööd ja rahastust.
Riigihanke korraldamisest tekkinud vaidlusi lahendab kohustusliku kohtuvälise organina
riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VaKo). VaKo asub Rahandusministeeriumi
valitsemisalas.
VaKo töökoormus on vaidlustuste arvu kasvu tõttu märkimisväärselt suurenenud. Kehtiv kord
näeb ette kõigi vaidlustuste lahendamise 30 päeva jooksul. Eelnõuga antakse VaKo-le võimalus
pikendada vaidlustuse lahendamise tähtaega keerukamatel juhtudel kuni 30 päeva võrra. See
tagab VaKo-le vajaliku paindlikkuse otsuste kõrge kvaliteedi säilitamiseks.
Vaidlustuskomisjoni asutamisel kavandati üksuse tegevuse kulud katta vaidlustusasjade
riigilõivude arvelt. Riigilõivuseaduses sätestatud määrad pärinevad 2007. aastast ja katavad
praegu vaid 55% VaKo tööjõukuludest. Eelnõuga taastatakse riigihangete vaidlustuste
riigilõivumäärade kulupõhisus viies lõivud vastavusse tegelike kuludega.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
nõunikud Anna Poots ([email protected], tel 5885 1313) ja Madina Talu ([email protected],
tel 5885 1418). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali-
ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1439),
eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected],
tel 5303 2849).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsiooni RT I, 17.04.2025,32 ja
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) redaktsiooni RT I, 07.06.2024, 11.
Eelnõu võetakse vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14 alusel Riigikogu
lihthäälteenamusega.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu vajalikkus
Eelnõu on ajendatud vajadusest luua VaKo-le võimalus pikendada vaidlustuste läbivaatamise
aega. Kehtiva õiguse kohaselt peab VaKo vaatama vaidlustuse läbi eranditult 30 päeva jooksul.
Vaidlustuskomisjonis töötab varasema 4 liikme asemel 3 liiget, kuid vaidlustuste arv on
võrreldes paari aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. Vaidlustuste läbivaatamise aja
pikendamine 30 päeva võrra annab keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil
komisjonile töö ladusaks korraldamiseks vajaliku paindlikkuse.
Lisaks muudetakse eelnõuga riigihangete vaidlustuse esitamisel tasutavad riigilõivumäärad
rohkem vastavaks VaKo tegelikele kuludele. RLS § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse
2
riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte), samas
hankeasjades kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.
Praegused riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad kehtivad aastast 2007, mil VaKo
loodi. Sellel ajal oli riigihangetes vaidlustuse esitamise riigilõiv 10 000 krooni alla
rahvusvahelise piirmäära riigihankes ja 20 000 krooni üle rahvusvahelise piirmäära riigihankes.
Euro tulekul arvutati riigilõivud sendise täpsusega ümber kroonidest eurodesse.
RLS redaktsioonis, mis võeti vastu 22. aprillil 2010. a ja kehtis kuni 2014. aastani, olid
riigilõivumäärad järgmised:
1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.
Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivud RHS alusel tehtavate toimingute eest 640 eurot (alla
rahvusvahelise piirmäära riigihangetes) ja 1280 eurot (üle rahvusvahelise piirmäära
riigihangetes). See tähendab, et kehtiva RLS-iga riigilõivumäärad ainult ümardati. Seega on
riigihangetes vaidlustuse esitamiseks sätestatud riigilõivumäärad olnud põhimõtteliselt
muutumatud rohkem kui 17 aastat, samas on märgatavalt suurenenud tööjõukulud ja muud
kulud.
Lõivumäärasid tuleb tõsta, et VaKo toimingutega seotud riigilõivud kataksid senisest suuremas
ulatuses komisjoni tegelikke tegevuskulusid riigihangete vaidlustuste menetlemisel. Ühtlasi
soodustab see vaidlustuste läbimõeldumalt esitamist.
Eelnõu § 2 rakendamine 1. jaanuarist 2026. a on põhjendatud, sest õiguslikult on tegemist kõigi
puudutatud isikute jaoks lihtsate muudatustega, millega kohanemiseks ei vajata pikemat
ülemineku aega.
2.2. Väljatöötamiskavatsuse koostamine
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 1 punkti 5 alusel eelnõule väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse RHS-i, teise
paragrahviga RLS-i ning kolmas paragrahv sätestab seaduse jõustumise.
Eelnõu § 1
Eelnõuga täiendatakse RHS § 200 uue lõikega 11, mis näeb ette VaKo-le uue võimalusena
mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega kuni 60 päevani. Tähtaja pikendamisest
tuleb menetlusosalisi teavitada ja informeerida menetluse lõpetamise eeldatavast ajast. Uus
regulatsioon on ajendatud VaKo töökoormuse tõusust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kõik
vaidlustused läbi vaadata 30 päeva jooksul sõltumata vaidlustuse keerukusest. Seaduse
muudatus annab VaKo-le võimaluse pikendada vaidlustuse läbivaatamist 1–30 päeva sõltuvalt
asja keerukusest või muudest asjaoludest.
Vaidlustuskomisjon töötab senise 4 liikme asemel alates aprillist 2022 3-liikmelisena.
Riigieelarve kärbete tõttu täiendava liikme värbamist ei kavandata. Samas on vaidlustuste arv
3
tõusnud pea kõrgeimale tasemele komisjoni ajaloos. Kui perioodil 2017–2023 jäi vaidlustuste
arv komisjoni ühe liikme kohta vahemikku 50–70, siis 2024. aastal oli see näitaja juba 86 ning
trend on tõusev. Vaidlustuste läbivaatamise aja pikendamine annab komisjonile võimaluse töö
sujuvamaks korraldamiseks keerukamate vaidluste puhul või puhkuste perioodil.
Eelnõu § 2
Eelnõuga tõstetakse VaKo-le vaidlustuse esitamise riigilõiv 1280 euroni, kui riigihanke
eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, ning 2560 euroni, kui riigihanke
eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
Riigihanke rahvusvaheline piirmäär jääb sõltuvalt hanke esemest ja hankija tüübist vahemikku
143 000 eurot kuni 5 538 000 eurot. Euroopa Komisjon vaatab iga kahe aasta tagant
rahvusvahelised piirmäärad üle ning vajadusel muudab neid delegeeritud määrusega. Vastavalt
WTO riigihankelepingu kohasele arvutamismeetodile võtab komisjon kõnealuste piirmäärade
väärtuste arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR)
väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1.
jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelnevaks 31. augustiks.
Nende aastate jooksul, mil RHS-i alusel riigihangete vaidlustuse esitamise riigilõivumäärad on
püsinud muutumatuna (alates 2007. aasta), on oluliselt kasvanud riigi kulutused RHS-i alusel
vaidlustuste menetlemisele. 2024. aastal oli VaKo liikmete palgafondi kulu ligikaudu 330 000
eurot aastas. Lisaks on aastate jooksul kallinenud kvaliteetse menetluse tagamiseks vajalikud
muud kulud, sh riist- ja tarkvara arendused. Vaidlused VaKo-s on muutunud oluliselt
keerukamaks. VaKo lahendab RHS-ga seonduvaid vaidlusi sõltumata nende maksumusest –
näiteks on VaKo pädevuses hankija poolt nn väikehankes tehtud otsusega seonduvate vaidluste
lahendamine.
VaKo liikmete ametipalk on võrdne maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. 2008. aastal
oli maakohtuniku põhipalga summaks 37 628 krooni ehk umbes 2405 eurot kuus. 2025. aastal
on haldus- ja maakohtuniku põhipalgaks 5 858,49 eurot.1 Seega on viimase 17 aasta jooksul
tõusnud maa- ja halduskohtuniku ning VaKo liikmete palgad, umbes 140%. Alates 2007.
aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud 76% võrra.2 Tulenevalt hindade tõusust on kõik VaKo
majanduskulud oluliselt suurenenud. 2007. aasta tasemele jäänud riigilõivudest ei ole võimalik
enam komisjoni kulusid vajalikul määral katta.
Kaudselt mõjutab vaidlustuste mahtu ka riigihangete mahu kasv. Näiteks, 2007. aastal
korraldati 7 398 riigihanget, mille kogumaksumus oli 19,8 miljardit krooni (1,26 miljardit
eurot). 2024. aastal korraldati juba 8 791 (kasvanud 19%) riigihanget kogumaksumusega 6,46
miljardit eurot (kasvanud üle 4 korra).3
Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse
põhimõttega kooskõlas, arvestades inflatsiooni ja riigihangete mahu tõusu.
Lisaks kogukulude kasvule mõjutab riigilõivu suurust ka vaidlustuste arvu prognoos. Alates
2022. aastast on riigihangetes vaidlustuste esitamine olnud tõusvas trendis. Võrreldes 2022.
1 Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-
kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika#ametnike-palgaandmed 2 Statistikaamet. IA021. Tarbijahinnaindeksi muutus.
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA021/table/tableViewLayout2 3 Rahandusministeeriumi statistika. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked
4
aastaga on esitatud vaidlustuste arv suurenenud 50% ning menetlusse võetud vaidlustuste arv
32% võrra.
Eelnõu eesmärk on riigihanke vaidlustuse riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need
paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega selliselt, et see aitaks katta
vaidlustuste lahendamisega kaasnevaid töö- ja majanduskulusid.
Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,
mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle
eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse
aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu
tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on näiteks
palgafond, materjalikulu (kontoritarbed jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja
halduskulu (rent, elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega
seonduva kulu, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus4
leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras
tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse
riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS-i § 4
lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,
eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära
kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalik-
õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine.
RHS alusel tehtavate toimingute eest ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks
võetud taotluste menetlemise või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.
Vaidlustamise esitamisel nähakse ette riigilõivumäär, et jätkuvalt katta vaidluse
läbivaatamisega seotud kulud ja tagada menetluse kiirus ning kvaliteet.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas:
Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise
korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395,
30.12.1989, lk 33–35) ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi-
ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse
eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992,
lk 14–20) (koos õiguskaitsedirektiivid).
6. Seaduse mõjud
6.1. RHS-is vaidlustuskomisjoni otsuse tähtaja pikendamine
6.1.1. Mõju valdkond: mõju majandusele
4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus nr 3-2-1-95-10, p 9.
5
Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad
Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.
Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.
Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist
33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks
28% Eesti ettevõtjatest. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal 158 378 majanduslikult
aktiivset ettevõtet.5
Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.
RHS-i muudatuste mõjul võib vaidlustuse menetlemine võtta potentsiaalselt rohkem aega.
Samas muudatuse tagajärjel eelduslikult ei kaasne hankijate ja pakkujate käitumisharjumuste
muutmist, sest vaidlustuses otsuse tegemise tähtaja pikendamine mõjutab sihtrühma kaudselt.
Mõju avaldamise sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal sama
ning võrreldes riigihangete koguarvuga6 pigem marginaalne. Tuginedes viimase viie aasta
vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget. Vaidlustusi
esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja vaidlustab
riigihanke on 3%.
Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühmale ei kaasne käitumise muutust ega
kohanemisraskusi, sest muudatusega ei tulene töökoormuse kasvu ega lisaväljaminekut.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike. Küll vaidlustuses otsuse tegemise
tähtaja pikendamine võib sihtrühmale mõjuda pigem negatiivselt, sest ollakse harjunud sellega,
et vaidlustus lahendatakse lühema aja jooksul. Samas on tegemist harva juhuga, kuna säilib
üldine vaidluse lahendamise tähtaeg.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav
muudatus puudutab vaid VaKo liikmeid..
Kehtiva seaduse kohaselt teeb VaKo vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva
jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Teatud juhtudel teeb VaKo otsuse 35 päeva
jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Samas puudub VaKo liikmetel võimalus
pikendada otsuse tegemise aega ning seda võimalust soovitaksegi tekitada.
Mõju avaldamise sagedus on pigem keskmine 2024. aasta riigihangete vaidlustuste kestuseks
oli keskmiselt 19 päeva (kõige kauem kestnud vaidlustus võttis aega 81 päeva, kuid see on
pigem erandlik). Kokku ei tehtud otsust tähtaja sees 19 juhul (keskmiselt 4 päeva üle tähtaja
ning mediaan 2 päeva üle tähtaja), see aga moodustab 8% vaidlustustest.
5 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 6 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).
6
Mõju ulatus on väike, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega
ei kaasne kohanemisraskusi. VaKo liikmetele mõjub muudatus positiivselt, sest üldjuhul siiski
peavad VaKo liikmed vaidlustuste esitamisel lähtuma 30 päevasest tähtajaks. Teatud juhtudel,
nt keeruliste vaidlustuste puhul on neil täiendav võimalus otsuse tegemise tähtaega pikendada.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu tuleb vaidlustuskomisjoni
liikmetel teavitada vaidluse osapooli otsuse tegemise tähtaja pikendamisest ja põhjendada
otsuste tegemise tähtaja pikendamise vajadust. Seega vaidlustuskomisjoni liikmete
halduskoormus võib mõnevõrra suureneda. Kuid arvestades, et tegemist on pigem harvaesineva
juhuga, siis halduskoormuse suurenemine on minimaalne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
6.2. RHS-i alusel vaidlustuse esitamise riigilõivumäärade tõstmine
6.2.1. Mõju valdkond: mõju majandusele
Sihtrühm: Hankijad ja pakkujad
Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur.
Esiteks, iga füüsiline ja juriidiline isik võib riigihankes esitada pakkumusi, st olla pakkuja rollis.
Riigihangete registri andmetel on seisuga 6. mai 2025. a registreeritud 44 555 ettevõtjat, neist
33 789 Eestist. Isegi kui nende hulka ei kuuluks füüsilisi isikuid, siis mõjutatute hulka kuuluks
28% Eesti ettevõtjatest.7
Eestis on ligikaudu 2000 hankijat, kellest keskmiselt 700 teevad riigihankeid iga-aastaselt.
RLS-i muudatuste mõjul muutub RHS-i alusel vaidlustuste läbivaatamise toiming sihtrühmale
kallimaks.
Seega majanduslikult võivad mõjutatud olla nii üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid..
Muudatuse tagajärjel võivad muutuda pakkujate käitumisharjumused, sest riigilõivumäärade
tõstmine võib mõjutada nende võimalust esitada RHS-i alusel vaidlustus. Mõju avaldumise
sagedus on väike, sest üldjuhul on vaidlustatud riigihangete osakaal aastas väikeses
tõusutrendis, kuid võrreldes riigihangete koguarvuga8 pigem marginaalne. Tuginedes viimase
viie aasta vaidlustuskomisjoni andmetele vaidlustatakse aastas keskmiselt 209 riigihanget.
Vaidlustusi esitatakse aastas keskmiselt 155 erineva pakkuja poolt. Seega tõenäosus, et pakkuja
vaidlustab hankija otsuse riigihankes on 3%.
Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid
eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest toimingud, mille eest peavad pakkujad ja
hankijad tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde
õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Pakkujate käitumine võib muutuda, kuna üldist
hinnatõusu arvestades võib neil olla raske suurenenud riigilõivu tasuda ja nad võivad loobuda
vaidlustamisest või üleüldse riigihankes osalemast. Hankijate käitumine võib muutuda
õiguskuulekamaks ja otsused olla paremini põhjendatud, sest vaidlustuse rahuldamise korral,
tuleb hankijal riigilõiv hüvitada.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on
sihtrühmale pigem negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest vaidlustusi VaKo-le
7 Statistikaameti andmetel oli 2024. Aastal 158 378 majanduslikult aktiivseid ettevõtteid. https://stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 8 2024. aastas avaldati 8791 riigihanget, millest vaidlustati 228 (umbes 2,6% kõikidest riigihangetest).
7
esitama. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis,
võivad osad senised teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada vaidlustuste arvu
vähenemist või kaudselt ka pakkujate arvu vähenemist riigihangetes. Väheneb pakkujate
õiguskaitse kindlus. Teisalt võivad muudatuse tulemusel tõusta pakkumuste hinnad, sest
riigihankes osalemise sh vaidlustusmenetluse kulu kandub paratamatult ettevõtjate hindadesse
üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel on ebaolulisel määral koormav mõju. Seega ei ole
mõju oluline.
6.2.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: riigihangete vaidlustuskomisjon
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes riigiasutuste koguarvuga. Kavandatav
muudatus puudutab VaKo liikmeid ning ühisosakonna töötajat.
Mõju ulatus on väike, kuna mõjutatud sihtrühma tegevustes ei muutu midagi olulisel määral.
Juba kehtiva seaduse järgi tuleb RHS-i alusel vaidlustuse esitamise eest tasuda riigilõivu ja
asutus, kellele vaidlustus esitatakse (riigihangete vaidlustuskomisjon) peab kontrollima
riigilõivu tasumist. Muudatus puudutab üksnes riigilõivu suurust ning sellega ei kaasne
riigihangete vaidlustuskomisjonile kohanemisraskusi ega töökoormuse kasvu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatuse tõttu võib esialgu suureneda
selgitusvajadus, sest hankijatel ja pakkujatel võib uute riigilõivumäärade kohta olla rohkem
küsimusi. Vaidlustuskomisjoni liikmed peavad edaspidi enne RHS-i alusel vaidlustuse
menetlusse võtmist kontrollima, kas riigilõiv on tasutud uue määra kohaselt. Viimast peavad
nad tegema juba praegu. Seega ei mõjuta muudatus liikmete ja ühisosakonna töötaja töö
olemust. VaKo-le on muudatuse mõju pigem positiivne, sest RHS-i alusel vaidlustuste
menetlemisega seotud kulud saavad edaspidi suurema summa ulatuses kaetud riigieelarvest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline.
7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei ole eeldatavaid kulusid. 2024. aasta vaidlustuste arvu
põhjal laekub riigilõivu aastas ligikaudu 165 000 euro rohkem.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 on planeeritud jõustuma üldises korras ning § 2 1. jaanuaril 2026. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile, Audiitorkogule,
Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, AS-le Eesti Energia, Eesti
8
Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kindlustusseltside
Liidule, Eesti Maksu- ja Tolliametile, Eesti Turismifirmade Liidule, Eesti Töötukassale, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ-le, Elering
AS-le, MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Ravimitootjate Liidule, Registrite ja
Infosüsteemide Keskusele, Rektorite Nõukogule, Riigi Kinnisvara AS-le, Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Tervise Heaolu ja
Infosüsteemide Keskusele ja Riigihangete Vaidlustuskomisjonile.