Vastused Valga valla tuulepargi eriplaneeringu küsimustele

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Lauri Drubinš

Valga Vallavalitsus

Teie 04.06.2025 nr 21.1-7/16

Meie 18.07.2025 nr 7-15/25/2627-4

Vastused Valga valla tuulepargi eriplaneeringu

küsimustele

Austatud Valga vallavolikogu esimees

Pöördusite seoses 20.05.2025 Valga Vallavolikogule esitatud otsuse eelnõuga eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamiseks. Soovisite eelnõu kohta

seisukoha kujundamiseks vastuseid nii tuuleenergia planeeringuid kui taastuvenergia direktiivi

puudutavatele küsimustele.

Esmalt tunnustame Valga vallavalitsust ja vallavolikogu senise tulemusliku ja põhjaliku töö eest

eriplaneeringu menetluse läbiviimisel. Planeeringumenetlus on keeruline ja selle käigus tekib

paratamatult ka eriarvamusi ja küsimusi. Peame Valga eriplaneeringu menetlust heaks näiteks

sellest, kuidas menetlust läbiviiv haldusorgan on suunatud probleemide lahendamisele ning

koostööle eri osapooltega. Loodame, et allpool olevad vastused aitavad kaasa seni tehtud hea töö

jätkumisele ning Valga tuulepargi eriplaneeringu vastuvõtmisele ja kehtestamisele.

Vastused teie küsimustele on järgmised.

1. Planeeringut menetledes on tõstatunud teema, kas ja kui palju tuuleparke (tuulikuid) on

vaja kavandada, et eesmärk saaks täidetud ning ei tekiks üleplaneerimist. Kas

valitsusasutustel on ülevaade erinevate planeeringutega kavandatavast mahtudest? Kas

saavutatav maht on eesmärgipärane?

Kehtiv riiklik taastuvenergia eesmärk on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses, mille

kohaselt peab aastaks 2030 taastuvelektri toodang olema aastapõhiselt sama suur kui tarbimine.

Eesmärgi täitmine sõltub planeerimis- ja ehitusprotsesside kiirusest ning majanduslikust

mõistlikkusest, aga puhta energia 100% lõpptarbimisest ambitsioon säilib. Päikeseenergia

potentsiaali on Eestis oskuslikult ja kiirelt kasutusele võetud. Nüüd on vaja keskenduda just

maismaatuule potentsiaali ja kaasnevalt salvestuse kasutuselevõtule. Varustuskindluse tagamisel

on oluline roll ka juhitavatel tootmisvõimsustel, energiasalvestusel ja ühendustel naaberriikidega.

Eestis on viimase paarikümne aastaga püstitatud ligikaudu 200 tuulikut koguvõimsusega 694

MW1. Lõpptarbimise senise prognoosi alusel on eesmärgi saavutamiseks hinnanguliselt vaja

täiendavalt sõltuvalt tarbimise mahust ja tuulikute võimsusest umbes 200–400 uut tuulikut.

Planeerimismenetluse eesmärk on leida erinevaid keskkonna-, sotsiaal- ja ruumilisi mõjusid

arvesse võttes iga piirkonna jaoks sobivaim tuulepargi asukoht ja lahendus. Planeerimisprotsessis

välistatakse järk-järgult ebasobivaid alasid. Seega esialgu kavandatud võimsus protsessi edenedes

järjest väheneb. Seetõttu ei saa üksnes algatatud planeeringutes esitatud esialgse koguvõimsuse

põhjal väita, et toimub üleplaneerimine. Taastuvenergia kasutuselevõtu edenemise hindamisel

annavad täpsema hinnangu need tootmisvõimsused, mis on kas juba valmis ehitatud, sisalduvad

kehtestatud planeeringutes või sellistes planeeringutes, mis on jõudnud vastuvõtmise või avaliku

väljapaneku etappi. Kaugematesse etappidesse jõudnud planeeringud annavad suurema kindluse

hinnata projektiga lisanduvat võimalikku tootmisvõimsust ning samuti seda, kuidas liigutakse

riiklikult seatud eesmärkide täitmisel.

Tuuleenergia planeeringute infot kogub, süstematiseerib ja avalikustab Keskkonnaagentuur.

Ülevaadet uuendatakse kvartaalselt. Viimane ülevaade on tehtud 2025 mais ja on kättesaadav

Keskkonnaagentuuri veebilehel2.

Keskkonnaagentuuri andmetel3 on hiljuti kehtestatud planeeringutega lisandumas 317 MW

tuuleenergia tootmisvõimsusi ja lõppfaasis olevates planeeringutes on veel 405 MW. Seega on

äärmiselt oluline, et kehtestamiseni jõuaks uusi tuuleenergia planeeringuid ja rajamiseni

uusi tuuleparke.

2. Kas riigil on olemas strateegiline plaan või suur pilt maismaa tuuleparkide paigutumisest

või hajutamisest?

Energeetika suur pilt (eesmärgid, mõõdikud, meetmed) on kirjeldatud kehtivas energiamajanduse

arengukavas aastani 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 on koostamisel4.

Regulaarseid ülevaateid olemasolevate ning planeeritavate tuuleparkide paiknemistest avaldatakse

Keskkonnaagentuuri veebilehel.

Maismaa tuuleparke planeeritakse kohaliku omavalitsuse tasandil, et arvestada protsessis

võimalikult palju kohalike olude ja konkreetsesse asukohta sobiva ning kogukonda enam

väärtust toova tuulepargi lahendusega. Tuulepark võimaldab kohalikul omavalitsusel

lisandväärtust tuua oma kodukohta, mistõttu eelistame planeeringut kohalikul tasandil. Puhta

energia ambitsiooni tuules annab riik oma panuse vähempakkumiste, KOVde võimestamise ja

toetava regulatsiooniga. Täielikult välistatud on see osa territooriumist, millel tuuleenergia

planeerimine pole riigikaitselistest piirangutest tulenevalt võimalik.

3. Kuidas kohalik omavalitsus peaks tõlgendama üleriigilise planeeringu Eesti 2030 sõnastust

täna eriplaneeringut menetledes, et maismaal tuleb tuulikuparkide rajamiseks kasutada

eelkõige endisi kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid

ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes. Maismaal

tuleb valdavalt eelistada väiksemate ja keskmise suurusega tuulikuparkide (kuni 20

tuulikut) rajamist, mis võimaldab energiatootmist ja toodangu ajalist kõikumist paremini

hajutada.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohta saab detailsemaid selgitusi anda Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kelle poole olete meile teadaolevalt sama küsimusega ka

pöördunud.

1 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-voimsus-eestis 2 Ülevaade tuuleenergeetika arenduste hetkeseisust (mai 2025) 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-voimsus-eestis 4 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium

4. Euroopa Liidu taastuvenergeetika direktiivid sätestavad, et taastuvenergia arendamisel

tuleb arvestada keskkonnakaitse põhimõtetega, sealhulgas elurikkuse säilitamisega.

Metsamaadele ja looduslikke elupaiku mõjutavatele aladele tööstuslike rajatiste,

sealhulgas tuulikute, rajamine ei ole lubatud, kui see rikub keskkonna- ja Euroopa õigust.

Milline on Kliimaministeeriumi seisukoht märgitud soovituse järgimiseks? Millised alad

ja kus on Teie vaates sobilikud tuulepargi rajamiseks?

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks vastu võetud Euroopa

Liidu direktiivide eesmärk5 on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, mitte seada sellele

täiendavaid piiranguid või takistusi. Taastuvenergia projektide menetluse kiirendamiseks on

direktiivis ja selle muudatustes järjest tehtud taastuvenergia projektide rajamisel erisusi võrreldes

nõuetega, mida seavad loodusdirektiivid. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks vastu

võetud direktiivid on samuti osa Euroopa Liidu õigusest, mida järgime.

Nii näiteks on taastuvenergia projektil teatud tingimuste täitmisel ülekaaluka avaliku huvi eeldus.

Seega juhul, kui muu valdkonna projekti puhul tegevus lubatud ei ole, loetakse taastuvenergia

ülekaalukaks avalikuks huviks võrreldes loodusväärtuse kaitsmisega ja tegevust saab vastavate

tingimuste täitmisel lubada.

Sobivad alad tuulepargi rajamiseks tuleb välja selgitada planeerimismenetluse ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Euroopa Liidu taastuvenergiat puudutavad

direktiivid ei välista taastuvenergia rajatiste rajamist loodusmaastikele.

5. Valga valla territooriumile tuulepargi kavandamiseks võimalike alade otsimiseks läbi

viidud esmane ruumianalüüs näitas, et tuuliku püstitamist välistavaid tegureid arvestades

joonistusid välja alad metsalistesse piirkondadesse. Ka eriplaneeringut koostades on jõutud

tänaseks lahenduseni, mis võimaldab tuulikute ehitamist maatulundusmaale (kõlvik

valdavalt metsamaa). Kas Euroopa Liidu direktiivi valguses on Valga valda tuulepargi

kavandamine põhjendatud, kuigi tänane planeeringu lahenduse keskkonnamõju

strateegiline hindamine näitab, et teatud tingimusi ja meetmeid arvestades on planeeringu

lahendus elluviidav.

Taastuvenergia direktiivi viimased muudatused (nn RED III) võetakse riigisisesesse õigusesse üle

menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadusega

(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine).6 Direktiivi eesmärk on taastuvenergia

kasutuselevõttu kiirendada, mitte seada sellele võrreldes senisega täiendavaid piiranguid.

Direktiivis ja eelnõus jaotatakse taastuvenergia loamenetlused kaheks:

1) loamenetlus väljaspool eelisarendusalasid (direktiivi art 16b). Väljaspool

eelisarendusalasid on maismaa tuuleparkide alad, mis ei täida energiamajanduse korralduse

seaduse (EnKS) § 3215 lg 3 toodud eelisarendusalade nõudeid ja biogaasijaamad,

meretuulepargid, ka suured päikesepargid. Väljaspool eelisarendusala on direktiivis

sätestatud nö tavamenetlus, mille maksimaalkestus maismaal on kuni 2 aastat ja merealal

kuni 3 aastat (art 16b lg 1).

2) loamenetlus eelisarendusalal (art 16a). Taastuvenergia arendamisel nendel aladel

kehtib kiirendatud loamenetlus. Kiirendatud menetluse läbiviimisel on loamenetluse

tähtajaks kuni 1 aasta (art 16a lg 1). Maismaa tuuleparkide projektide alad, mis

eelisarendusala tunnusele vastavad, on võimalik lugeda eelisarendusaladeks, st kiirendatud

menetlusega aladeks.

5 Viimased muudatused, nn RED III: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL)

2015/652 6 Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

Artikkel 16b, mis reguleerib loamenetlust väljaspool eelisarendusalasid, ei anna suunist, milliseid

alasid taastuvenergia projektide nö tavamenetluses peab eelistama.

Artikkel 16a suunab eelisarendusalade määramisel eelistama tehis- ja ehitatud alasid (nt katused,

tööstuspiirkonnad, kaevandused, prügilad jms). Et Eestis võivad direktiivi kontekstis

potentsiaalselt eelisarendusalaks sobivatel aladel taastuvenergia arendamist takistada muud

piirangud (nt riigikaitse), siis reaalselt ei pruugi olla võimalik nende aladega taastuvenergia

arendamisel arvestada või neid eelistada. Nö rikutud alasid võib olla, aga nende taastuvenergiaks

kasutamine ei pruugi olla võimalik riigikaitseliste piirangute tõttu. Tehisalade kasutamist

soositakse, aga tuuleenergia arendamiseks sobivate tehis-, tööstuslike- või väheväärtuslike alade

puudumine ei vabasta ühestki RED III direktiiviga seatud eesmärgi täitmisest.

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv ei välista tuuleparkide rajamiseks sobivat ala ainuüksi

seetõttu, et tegemist on metsastatud alaga. Kui Valga planeeringu raames tehtud

mõjuhindamisel on jõutud tulemuseni, mis ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta võimaldab

alal tuuleenergiat arendada, ei ole tuulepargi planeerimine looduskeskkonda vastuolus

taastuvenergia direktiiviga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Uiga

energeetika ja maavarade asekantsler

Koopia:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet

Sille Uusna-Rannap, 625 4443

[email protected]