Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise lõpetamise taotluse esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Erkki Keldo

Majandus ja

Kommunikatsiooniministeerium

17.07.2025 nr 14-6/25/3287

Rapla ja Pärnu maakonna maavarade

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise

lõpetamise taotluse esitamine

Austatud majandus- ja tööstusminister

Esitame Rapla ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise lõpetamise taotluse.

Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja

„Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Teemaplaneeringu algatamise taotlus

esitati Keskkonnaministeeriumi 25.10.2022 kirjaga nr 14-6/22/4745. Teemaplaneeringu tellijaks

on Kliimaministeerium ning koostajaks ja protsessi eest vastutajaks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Teemaplaneeringu eesmärk on lahendada Rapla ja Pärnu maakonnas ehitusmaavarade

varustuskindluse tagamisega seotud probleemid, seada riiklikud strateegilised

maakasutusprioriteedid kaevandamise valdkonnas, määratleda perspektiivsed ehitusmaavarade

(sh turba) uuringu- ja kaevandamisalad ning olemasolevate karjääride laiendamise võimalused.

Planeeringu koostamisel on lähtutud Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu metoodikast,

kategoriseerides olemasolevaid ja perspektiivseid maardlaid, karjääre ja uuringualasid.

Planeeringu koostamisega on jõutud planeeringulahenduse ja mõjude hindamise eelnõude

koostamise, sh koostöö osapooltega, etappi1.

Teemaplaneeringu koostamise käigus on ilmnenud asjaolud, mis muudavad oluliselt planeeringu

algseid eesmärke. Eelkõige on esile kerkinud probleemid liiva ja kruusa sobivate alade ruumilise

määratlemisega. Nende alade väiksus (10–20 hektarit) ja võimalik seotus konkreetsete taristu- või

ehitusobjektidega muudab nende planeerimise maakonnaplaneeringu tasandil keeruliseks, kuna

selliseid objekte ei ole võimalik pikaajaliselt (kuni 2050. aastani) ette planeerida. Samuti ei ole

enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimise

1 Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering | Riigiplaneering

kaudu, kuna planeeringu ajakava ei võimalda selle projekti elluviimist mõjutada ning enamikes

piirkondades on vajalik materjal tänaseks tagatud. Seetõttu on otstarbekas käsitleda nendes

maakondades varustuskindlust ning alade kasutuselevõttu ja kaevandamislubasid

üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.

Lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22.07.2024 jõustunud keskkonnaministri

määruse nr 87 muudatus, millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle

tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna nimekirjast

väljapool alasid ei olnud võimalik planeerida.

Lubjakivi ja dolokivi uurimise ning kaevandamise osas on teemaplaneeringu koostamisel

selgunud võimalikud asukohad, kuhu tegevusi suunata. Kuna nende maavarade levik on Rapla ja

Pärnu maakonnas piiratud, on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud

ainult olemasolevate lubjakivi ja dolokivi aladega.

Planeerimisseaduse § 59 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja lõpetada

teemaplaneeringu ja KSH koostamise, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu

elluviimise või kui teemaplaneeringu eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Käesoleval

juhul on teemaplaneeringu algne eesmärk koostamise käigus oluliselt muutunud, mistõttu ei ole

maakonnaplaneeringu tasandil jätkamine enam otstarbekas.

Teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine on otstarbekas, et tagada ressursside efektiivne

kasutamine ning suunata edasine maavarade ruumiline planeerimine ja kaevandamislubade

menetlemine vajaduspõhisele lähenemisele, mis arvestab kohalike omavalitsuste ja kogukondade

huve ning riigi strateegilisi eesmärke.

Seni Rapla ja Pärnu teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi,

valminud esmast kaarti ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel,

kaevandamisloa andmise otsuste ja muude analüüside tegemisel. Lisaks on koostamisel Harju

maakonna maavarade teemaplaneering2 , milles esitatud leevendusmeetmeid, tingimusi, soovitusi

ja puhveralasid on võimalik rakendada ka väljaspool Harju maakonda. Neid võib käsitleda kui

üldiseid suuniseid, mida saab arvestada maavarade geoloogiliste uuringu- ja kaevandamisloa

taotluste menetlemisel ka teistes Eesti piirkondades. Planeeringus esitatud põhimõtted ja meetmed

põhinevad põhjalikul analüüsil ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel, mistõttu võib neid

pidada heaks praktikaks. Harju maakonna teemaplaneering kujutab endast sisulist ja rakenduslikku

raamistikku, soodustades seeläbi ühtlasemaid menetlusprotsesse.

Eelnevast tulenevalt palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil pöörduda Vabariigi

Valitsuse poole Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu ning KSH koostamise

lõpetamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 59 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

2 Harju maakonna maavarade teemaplaneering | Riigiplaneering

Harry Kuivkaev, 626 2964

[email protected]