Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta

Siseministeerium

[email protected]

Pikk tn 61

15065, Harju maakond, Tallinn

16.07.2025 nr 11.3-1/25/3364

Registrikood: 70000562

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise

21.1.2.11 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” raames

otsuse Siseministeeriumi (edaspidi elluviija) projektis „Siseministeeriumi valdkondlik digipööre“

(nr 2021-2027.1.02.23-0012 edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et elluviija volitatud hankija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (registrikood 70008440; edaspidi hankija) ei ole projektiga seotud riigihanke „X-

tee teenuste uuele platvormile üle viimise arendus“ viitenumbriga 282158 läbiviimisel järginud

riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

29 822,22 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“2 (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi

ÜM2014) § 223 lg 5, majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 käskkiri nr 135 „Toetuse

andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi TAT), samuti projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja elluviijaga peetud kirjavahetus.

________________________ 1 Alates 17.06.2024 kehtiv redaktsioon. 2 Alates 12.08.2024 kehtiv redaktsioon. 3 Kohaldub kuni 11.08.2024 kehtinud redaktsioon.

TATi punkt 9.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Siseministeerium on avaliku sektori

hankija RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis

sätestatud korda.

1. Riigihankes viitenumbriga 282158 tuvastatud rikkumine

Elluviija volitatud esindaja viis läbi avatud hankemenetlusena rahvusvahelise riigihanke

viitenumbriga 282158 „X-tee teenuste uuele platvormile üle viimise arendus“ (edaspidi

riigihange), mille hanketeade avaldati 12.08.2024 pakkumuste esitamise tähtajaga 12.09.2024.

Nimetatud tähtajaks esitati riigihankesse kolm pakkumust, millest kaks tunnistas hankija vastavaks

ja sõlmis 06.11.2024 eduka pakkujaga SRINI OÜ (14449790; edaspidi edukas pakkuja või täitja)

hankelepingu nr 3-3/3633 (edaspidi hankeleping) täitmise tähtajaga 30.10.2025.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et hankija on

tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vasta riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD)

toodud vastavustingimusele.

1.1. Rikkumise asjaolud

Hankija kehtestas RHADis Lisa 3.4. CV vorm – TESTIJA (AUTOMAATTESTIJA) punktis 2.3

pakkuja meeskonna liikmele testija (automaattestija) sertifikaadi nõude:

Omab kehtivat ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer või pakkuja poolt tõendatud

samaväärset sertifikaati. (Samaväärsust tõendavad dokumendid esitab pakkuja koos

pakkumusega).

23.08.2024 esitas riigihangete registri (RHR) teabevahetuse kaudu üks hankest huvitunud isik

hankijale päringu:

Hankedokumendid: Pakkuja esitab spetsialisti CV hankija etteantud vormil (lisa 3.4)

Hanke dokumendi lisas 3.4 nõuded testijale punktis 2.3: "omab kehtivat sertifikaati ISTQB

Advanced Level Test Automation Engineer või pakkuja poolt tõendatud samaväärset sertifikaati."

Kas hankija aktsepteerib samaväärsena ka ISTQB Foundation Level Certified Tester sertifikaati?

Hankija vastas 28.08.2024, et hankija aktsepteerib ISTQB Foundation Level Certified Tester

sertifikaati kui samaväärset.

Edukas pakkuja esitas pakkumuse koosseisu testija, kes omas sertifikaati Certified Tester

Foundation Level (ISTQB CTFL).

Hankija ei muutnud peale eelkirjeldatud selgituse andmist RHADi Lisa 3.4. CV vorm – TESTIJA

(AUTOMAATTESTIJA) punktis 2.3 kehtestatud tingimust, mistõttu kehtis see esialgsel kujul

edasi. Seega tuli pakkujatel pakkumuse koosseisus esitada kas STQB Advanced Level Test

Automation Engineer või sellega samaväärne sertifikaat. Rakendusüksuse hinnangul ei ole eduka

pakkuja poolt esitatud sertifikaat ISTQB Foundation Level Certified Tester samaväärne RHADi

Lisas 3.4. nõutud sertifikaadiga. Eeltoodust tulenevalt on hankija tunnistanud vastavaks

pakkumuse, mis ei vastanud kehtestatud tingimustele.

Rikutud on RHS § 114 lõiget 2 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2. Elluviija selgitused

Elluviija selgitus: „ISTQB sertifitseerimissüsteem ei ole hierarhiline vaid on modulaarne, mistõttu

on ebaõige asuda seisukohale, et CTFL sertifikaat on madalam sertifikaat kui TAE. Vastupidi,

kursus, mille edukal läbimisel väljastatakse CTFL sertifikaat on oma olemuselt palju laiapindsem

kui TAE sertifikaat. Peame vajalikuks selgitada, et sertifikaadi küsimise eesmärk on veenduda, et

pakkuja pool lepingu täitmisesse kaasatav testija omab teadmisi muuhulgas ka automaattestimise

valdkonnast. Nii CTFL kui TAE sertifikaadid võimaldavad selles veenduda, sest mõlemad

kursused katavad automaattestimist. Lähtudes eeltoodust on tegemist samaväärsete

sertifikaatidega“.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda elluviija selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 46 lg 3 kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud

riigihanke alusdokumente muuta.

Seega igasugust uut teavet, mis muudaks enne selgituste esitamist kehtinud riigihanke

alusdokumentide alusel koostatud pakkumuste sisu või ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine

võimalik, tuleb käsitada riigihanke alusdokumente muutvate andmetena, millele siduvuse

andmiseks on vaja läbida RHS § 81 sätestatud protseduur riigihanke alusdokumentide

muutmiseks. Kui hankija ei muuda eelkirjeldatud viisil riigihanke alusdokumente, siis kehtivad

kõigile hankest huvitatud isikutele riigihanke esialgsed tingimused sõltumata hankija poolt antud

selgitustest teabevahetuses.

Hankija on kehtestanud testijale edasijõudnute sertifikaadi nõude, aga teabevahetuse kaudu on

seda tingimust leevendatud, lubades pakkujatel esitada alternatiivina pakkumuse meeskonna

liikmeks baasoskustega sertifikaadiga testija. Hankija on hinnanud, et baasoskustega sertifikaat on

samaväärne edasijõudnute sertifikaadiga. Kuigi hankijal on teatav kaalutlusruum selles osas, mida

ta nõutud sertifikaadiga samaväärse sertifikaadi puhul hindab, peab selline kaalutlus olema

objektiivne ja põhjendatud. Rakendusüksuse hinnangul ei ole eelkirjeldatud sertifikaadid

samaväärsed. Seda juba sel põhjusel, et sertifikaadi väljastaja kodulehel on konkreetselt öeldud, et

ISTQB Advanced Level Test Automation Engineer sertifikaadi saamiseks peab kandidaadil olema

Certified Tester Foundation Level v4.0 või Foundation Leveli varasemad versioonid ning piisav

praktiline kogemus. Seega ei saa neid kahte erineva tasemega sertifikaate lugeda samaväärseks.

Kui hankija rahuldus ka madalama sertifikaadi olemasoluga, siis oleks tulnud tingimus vastavalt

ka RHADis sõnastada.

Elluviija rõhutab oma vastuses, et sertifikaadi küsimise eesmärk on veenduda, et pakkuja poolt

lepingu täitmisesse kaasatav testija omab teadmisi muuhulgas ka automaattestimise valdkonnast.

Sertifikaadi väljastaja kodulehelt (Certifications - International Software Testing Qualifications

Board) on võimalik tuvastada, et sertifikaadi Certified Tester Foundation Level saamisel

omandatakse teadmised ainult testautomaatikaga seotud riskidest ja eelistest, aga ISTQB

Advanced Level Test Automation Engineer sertifikaat on mõeldud testautomaatika rakendamiseks

ja täiustamiseks. Kui hankijale (või elluviijale) ei olnud oluline testautomaatikast spetsiifilisemad

teadmised ja oskused, siis ei oleks olnud vajalik ka sellist tingimust kehtestada, kuna nõude oleks

ära täitnud ka leebem tingimus.

Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on lubamatu

põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHRi teabevahetuse rubriigis sisalduvate

küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav

ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema

esitatud, kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides.

Lisaks on rakendusüksus tuvastanud, et üks hankest huvitunud isik jättis just selle sertifikaadi

nõude tõttu pakkumuse esitamata, selgitades rakendusüksusele: „Tegelikult mingil hetkel

teabevahetuses leevendati nõuet, kuid seda ei märgitud vastavustingimustes. Otseselt Foundation

Level taset lugeda samaväärseks me ei osanud. Kuna teateid tuleb palju, siis pakkumuse

vormistaja tugineb sageli hanke enda tingimustele ja see vastus jäi märkamata.“

Seega on tõendatud, et tingimuse laiendamine, jättes seejuures muutmata riigihanke

alusdokumendid, mõjutas pakkujate ringi. Seetõttu, kui kõik hankest huvitunud isikud oleksid

teadnud, et hankija aktsepteerib samaväärsena ka madalama tasemega sertifikaati, oleks hankes

osalenute ring võinud olla laiem ja sellest tulenevalt ka hanke tulemus teine.

Hankija ei saa selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi, sest selleks

näeb RHS ette erikorra ja antud juhul oleks hankija pidanud muutma ka riigihanke alusdokumente.

Tulenevalt eeltoodust on hankija vastavaks tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta riigihanke

alusdokumentidele.

RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Seega, hankija on rikkunud RHS § 114 lg-d 2 tunnistades vastavaks ja edukaks pakkuja, kes ei

vastanud tingimustele. Hankija õiguspärase käitumise korral oleks tulnud kõnealune hange

tunnistada luhtunuks ja korralda uus hange, kuna tingimusele vastavaid pakkumusi ei esitatud.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, tunnistades vastavaks ja edukaks

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimustele. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et elluviija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Eelnevat arvestades on hankija tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihankes

kehtestatud tingimustele, rikkudes sellega § 114 lg-t 2, niisamuti RHS §-s 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtteid.

1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 223 lg 5 nimetatud

asjaolud, mille kohaselt, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti

riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist kirjeldust, kohaldatakse hankelepingule 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10605 (edaspidi ühissätete määrus) artikli

103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

Alates 12.08.2024 kehtiva ÜM2014 redaktsiooni § 21 lg 11 punkt 3 sätestab, kui §-des 22–22⁷

nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju

Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud

25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 10- või 5-protsendilist määra.

Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist

kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line finantskorrektsiooni

määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 5 kirjeldatud

samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 3 toodud määrad ega

muud 25%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

Hankija on andnud teabevahetuse kaudu uut infot, laiendades sellega tingimuse nõuet, jätnud

tegemata muudatuse riigihanke alusdokumentides, selle tulemusel on vähemalt üks potentsiaalne

pakkuja jätnud pakkumuse esitamata ning vastavaks ja edukaks on tunnistatud pakkuja, kes ei

vastanud kehtestatud riigihanke tingimustele. Lisades veel, et ükski vastavaks tunnistatud

pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimusele ja hankija oleks pidanud korraldama uue

riigihanke. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et riigihange on läbiviidud olemasolevat

konkurentsi efektiivselt ära kasutades ning rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades.

_______________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-

, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

Seega ei saa rikkumise võimalikku mõju hanketulemusele välistada. Rakendusüksuse hinnangul

puuduvad ka sellised rikkumise finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 25%-line

finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 10% või 5%

või mõnda muud määra.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 223 lg 5

ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumisega seotud hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Euroopa Liidu eelarvet kahjustav mõju seisneb muu hulgas ka selles, et riigihangete

reeglite täiemahuline järgimine on üheks toetuse algselt ettenähtud mahus andmise tingimuseks,

kuivõrd selle nõude täitmine kaitseb liidus kokkulepitud olulisi väärtusi (Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 2), mille tagamine on Euroopa Liidu prioriteet. Riigihankenõuete täitmata jätmisel

või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud

algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel vastusooritust. Euroopa Kohtu

praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei

vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus leidnud (nt kohtuasjades nr C-743/18 ja C 406/14), et

hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea

olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole

välistatud.

1.5. Riigihanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Elluviija on riigihanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2.1. „Info-

tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ kokku abikõlblikus summas 119 288,87

eurot (KD-d nr 13, 14, 28 ja 29; sh käibemaks), millest toetus 100%.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

29 822,22 eurot (119 288,87*25%), millest toetus 29 822,22 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise

tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Elluviija ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse elluviijal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 25.06.2025

elluviijale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse

kohta hiljemalt 09.07.2025.

Elluviija teavitas 09.07.2025 vastuskirjaga rakendusüksust, et ei nõustu otsuses esitatud

järeldustega. Elluviija hinnangul finantskorrektsiooni eeldused, et rikutud peab olema liidu õigust

ja Euroopa Liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju, on täitmata ning

kahjustav mõju Euroopa Liidu eelarvele puudub. Lisades veel, et esinevad kergendavad asjaolud

ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, mistõttu tuleks

kohaldada ÜM2014 § 22 lg 11 punkti 3 kohaselt väiksemat protsendimäära, mitte 25%-st määra,

mida rakendusüksus kavatseb rakendada.

Elluviija selgituste kohaselt on kõnealuses hankemenetluses CTFL sertifikaat samaväärne TAE

sertifikaadile, korrates juba varasemalt öeldut, et ISTQB sertifitseerimissüsteem ei ole hierarhiline

vaid on modulaarne, mistõttu on ebaõige asuda seisukohale, et CTFL sertifikaat on madalam

sertifikaat kui TAE. Elluviija hinnang ei ole õige, sest nagu rakendusüksus juba otsuse punktis 1.3

ka mainis, et sertifikaadi väljastaja kodulehel on selgelt kirjas, et ISTQB Advanced Level Test

Automation Engineer sertifikaadi saamiseks peab kandidaadil olema Certified Tester Foundation

Level v4.0 või Foundation Leveli varasemad versioonid ning piisav praktiline kogemus. Seega

tegemist on hierarhilise sertifitseerimissüsteemiga, sest enne järgmise taseme sertifikaadi saamist

tuleb omandada madalam sertifikaat, milleks antud juhtumis on just Certified Tester Foundation

Level (CTFL) v4.0, mida hankija on aktsepteerinud kui samaväärset nõutud kõrgema taseme

sertifikaadiga. Seda, et ka potentsiaalsed pakkujad ei osanud nõutud ja esitatud sertifikaati

samaväärseks pidada, ilmestab hästi käesoleva otsuse punktis 1.3 toodud hankest huvitatud isiku

selgitus, mille kohaselt ei osanud ta “otseselt Foundation Level taset lugeda samaväärseks”.

Niisamuti räägib kahe sertifikaadi samaväärsusele vastu asjaolu, mida elluviija on ise tunnistanud,

et nõutud sertifikaadi tingimust on leevendatud, st on võimaldatud hankelepingu täitmisesse

kaasata eelduslikult vähem kvalifitseeritud isik. Rakendusüksuse hinnangul ei saa olla

samaväärseks sellised sertifikaadid, mille spetsialistid on erineva kvalifikatsiooni tasemega.

Elluviija rõhutab korduvalt, et ka sertifikaadiga Foundation Level Certified Tester isik oleks

suutnud hankelepingut täita, siis aga oleks tulnudki tingimus vastavalt nii sõnastada.

Rakendusüksus ei heida elluviijale ette, et tingimust on leebemaks muudetud, vaid seda, et

tingimuse sisu ei saa leebemaks muuta teabevahetuse kaudu, muudatus tuleb sisse viia riigihanke

alusdokumentides, mida aga hankija ei teinud. Kuna riigihanke alusdokumendid jäeti muutmata,

siis kehtisid kõigile pakkujatele riigihanke esialgsed tingimused ning kuna esitatud sertifikaati ei

saa lugeda samaväärseks nõutud sertifikaadiga, siis tuleb asuda seisukohale, et pakkujate

pakkumused ei vastanud riigihanke alusdokumentides sätestatule.

Elluviija on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et isik kelle käest rakendusüksus on täiendavaid

küsimusi küsinud, oleks soovinud tõsimeeli kõnesolevas hankemenetluses osaleda ja

rakendusüksuse otsused ei saa rajaneda üksnes hüpoteesil, mis ei ole menetluse tulemusena

tõendamist leidnud. Siinkohal rakendusüksus ei nõustu elluviijaga, sest tõendamist leidis asjaolu,

et vähemalt ühe hankest huvitunud isiku kinnitusel jäi hankesse pakkumus esitamata just nõutud

sertifikaadi tõttu. Elluviija ei ole esitanud ühtegi kindlat tõendit selle kohta, millel põhineb tema

enda arvamus, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle käest rakendusüksus on täiendavaid küsimusi

küsinud, oleks soovinud tõsimeeli kõnesolevas hankemenetluses osaleda. See, et hanke juurde

registreerunud isik tutvub riigihanke alusdokumentidega ja leiab sealt enda jaoks tingimuse, mille

tõttu hanke edasise käekäigu pärast huvi ei tunta, ei tähenda seda, et see sama hankest huvitunud

isik ei esitaks pakkumust juhul, kui takistuseks saanud tingimus muutub leebemaks. Elluviija

rõhutab ka ise, et isikud kellel on reaalne huvi hankemenetluses osalemise vastu, loevad hoolega

teabevahetuse vahendusel esitatud küsimusi ja vastuseid ning küsivad vajadusel alusdokumentide

osas selgitusi. Kuna aga kõnealune hankest huvitunud isik peale riigihanke alusdokumentidega

tutvumist enam hankest ei huvitunud, siis on ilmselge, et edasine teabevahetuses toodud info jäi

tähelepanuta. Seetõttu ongi oluline, et kui tingimusi sisuliselt muudetakse, siis ei saa seda teha

teabevahetuse kaudu, vaid tuleb muuta ka riigihanke alusdokumente. Seega, kas see üks pakkuja

oleks reaalselt ka pakkumuse esitanud või mitte, ei muuda olematuks asjaolu, et pakkumused ei

vastanud riigihanke alusdokumentidele.

Elluviija viitab Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuse nr 3-23-2470 punktile 11, milles

räägitakse hanke tingimusest, mis on mitmeti mõistetav. Kõnealuse juhtumi puhul on tegu

konkreetse sertifikaadi nõudega, mitte mitmeti mõistetava tingimusega. Seega ei ole viide

asjakohane.

Hankija hinnangul ei ole tõendatud, et juhul kui hankija oleks selgituse andmise asemel

alusdokumente muutnud, oleks hankemenetluses osalemisest huvitatud isik igal juhul pakkumuse

esitanud, kuivõrd otsuse eelnõus refereeritud selgituse kohaselt oli huvitatud isik sellest siiski

teadlik. Rakendusüksus märgib, et eelmainitud hankest huvitunud isik mainis ka, et kuna teateid

tuleb palju, siis pakkumuse vormistaja tugineb sageli hanke enda tingimustele ja seetõttu vastus

(teabevahetuses) jäi märkamata. Seega ei saa välistada olukorda, et kui riigihanke alusdokumente

oleks muudetud või koheselt sisustatud leebema tingimusega, oleks nii pakkujate ring kui ka hanke

tulemus olnud teine. Rakendusüksus rõhutab, et konkreetne juhtum ei puuduta ainult seda ühte

hankest huvitunud isikut, kes loobus pakkumuse tegemist kõne all oleva tingimuse tõttu, vaid kõiki

potentsiaalseid pakkujaid. On ilmselge, et kui hanke tingimused on leebemad, siis on ka pakkujaid

rohkem. Seda enam, et nimetatud leebemat sertifikaati väljastab ka Eesti Testijate Liit, mis annab

alust arvamaks, et selle leebema sertifikaadiga isikuid on potentsiaalsete pakkujate hulgas ka

rohkem.

Elluviija toob välja, et juhtumis esineb rikkumist kergendav asjaolu, viidates rakendusüksuse

seisukohale, kui hankija leevendas esitatud tingimust, siis on see oma olemuselt rikkumist

kergendav asjaolu, sest võimaldab pakkumuse esitada laiemal ringil isikutel, sest tingimust on

leevendatud. Rakendusüksus selgitab, et finantskorrektsiooni määra alandamisel ei saa arvestada

iga pealtnäha kergendavat asjaolu. Tegemist peab olema sellise erilise ja kaaluka asjaoluga, mis

eristab käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 5 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest.

Eelkirjeldatud sättes kirjeldatud rikkumise koosseis näeb ette, et hankija on pärast pakkumuste

avamist muutnud või kohaldanud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist

kirjeldust. Tavapäraselt ongi selliste rikkumiste puhul tegu olukordadega, kus hankija on esialgselt

kehtestatud tingimuse järgimisest loobunud või on kohaldanud tingimust leebemalt, võimaldades

hankes osalemist jätkata pakkujal, kelle pakkumus riigihanke esialgsete tingimuste kohaselt

tulnuks mittevastavaks tunnistada ja kellel oleks seetõttu hankes edasine osalemine olnud

välistatud. Seega ei saa tingimuse leevendamine olla kuidagi rikkumise kergendavaks asjaoluks,

kui ta on samal ajal sellist tüüpi rikkumisi iseloomustavaks asjaoluks.

Rakendusüksus ei pea teabevahetuses avaldatud info või selle avaldatud piisava aja põhjendustel

võimalikuks finantskorrektsiooni vähendamist ka muul põhjusel. Nimelt jätab elluviija

tähelepanuta, et teabevahetuses pakkujatele olulise info avaldamisel, jättes seejuures riigihanke

alusdokumendid muutmata, on käsitletav omaette riigihangete seaduse rikkumisena - RHS § 46 lg

3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist

võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik

või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või

muutuks nende sisu. Seega on elluviija rikkunud riigihangete seaduse nõudeid ühe juhtumi raames

mitmes episoodis, sest üks rikkumine on viinud teiseni. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus

seisukohal, et rikkumine on oma olemuselt raske ja puuduvad sellised kergendavad asjaolud, mis

seda muudaks. Liiatigi, kui kõik vastavaks tunnistatud pakkumused olid riigihanke

alusdokumentidele mittevastavad ja seetõttu oleks tulnud riigihanke nurjumise tõttu korraldada

uus riigihange.

Rakendusüksus kordab, et tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav, piisab sellest, et finantsmõju võimalus pole välistatud. Riigihanke esialgsetest

tingimustest kõrvalekaldumise mõju potentsiaalsete pakkujate ringile on olemuselt hüpoteetiline

ning sellise mõju esinemist ei ole võimalik objektiivsete tõenditega välistada, tulenevalt sellest, et

üldjuhul pole hankest huvitatud isikute ringi detailselt kindlaks määramine võimalik, sest sinna ei

kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud, vaid ka kõik need isikud, kes

hankedokumentidega tutvusid, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud. Ka

vaidlusaluse hanke puhul pole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks

teha, mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud ettevõte tema jaoks liialt range

sertifikaadi nõude tõttu hankes osalemisest loobus.

Kokkuvõttes, elluviija / hankija on rikkunud liidu õigust, finantskorrektsiooni eeldus, et Euroopa

Liidu eelarvele on tekkinud või tõenäoliselt tekkinud kahju, on täidetud ja rikkumine omab mõju

Euroopa Liidu eelarvele.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Siseministeeriumi valdkondlik digipööre“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

29 822,22 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 282158 seotud KD-de nr 13, 14, 28 ja 29 abikõlblikke kulusid 25%

võrra, s.o 29 822,22 eurot;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 2.1. „Infotehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ eelarvet summas 29 822,22 eurot;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud riigihankega nr 282158 seotud kulusid 25% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Zolin

avaliku taristu talituse juhataja

toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kairi Puur

5066131

[email protected]