Kinnituskiri

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 679 0700

[email protected]

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected] 17.07.2025 nr 14-5/849-1

Kinnituskiri

Käesolevaga kinnitame, et tagame omaosaluse projektis „Keila avaliku kogukonnaaia rajamine“.

Koostatud eelarve on ligikaudne, lõplik summa kujuneb riigihanke läbiviimisel.

Tagame omaosaluse ja projekti mitteabikõlblike kulude tasumise projekti elluviimisel vastavalt

riigihanke tulemustele.

Vastavalt eelarvestrateegiale on tegevus planeeritud ellu viia 2027 a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Pärnamets

linnapea

Lisa 1 Keila linna eelarvestrateegia 2026-2030 ja investeeringute tabel

KEILA LINNA

EELARVESTRATEEGIA

AASTATEKS 2026 – 2030

Keilas 2025

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 3

Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos .......................................................................................... 3

Riigi tasand ........................................................................................................................................................... 3

Kohaliku omavalitsuse tasand ........................................................................................................................... 5

Põhitegevuse prognoos ............................................................................................................................ 7

Põhitegevuse tulud .............................................................................................................................................. 7

Põhitegevuse kulud ............................................................................................................................................. 9

Põhitegevuse tulem ........................................................................................................................................... 10

Investeerimistegevus .............................................................................................................................. 10

Finantseerimistegevus ja netovõlakoormus ........................................................................................ 12

Arvestusüksus ja finantsdistsipliin ....................................................................................................... 13

Aktsiaselts Keila Vesi ........................................................................................................................................ 13

Osaühing Keila Tervisekeskus ......................................................................................................................... 14

Sihtasutus Keila Leht ......................................................................................................................................... 15

Arvestusüksus Keila linn ................................................................................................................................... 15

3

Sissejuhatus

Keila linna eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 20 nõuetele. Samuti lähtutakse koostamisel ja menetlemisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-st 37 ning Keila Linnavolikogu 26.05.2020 määrusest nr 6 „Keila linna arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise kord“.

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, temast sõltuvate üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja sõltuvate üksuste tegevust.

KOFS § 20 lg 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab esitama eelarvestrateegias majandusliku olukorra analüüsi ja prognoosi eelarvestrateegia perioodiks. Lisaks tuleb eelarvestrateegias välja tuua koostamisele eelnenud aasta tegelikud eelarveandmed, jooksva aasta eeldatavad eelarveandmed ning eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad eelarveandmed koos selgitustega.

Samuti tuleb eelarvestrateegias välja tuua meetmed finantsdistsipliini tagamiseks. Selleks aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem ning netovõlakoormus. Mõlemad näitajad peavad sisaldama eelneva aasta tegelikke andmeid, jooksvaks aastaks kavandatud andmeid ning eelarvestrateegia perioodiks prognoositavaid näitajaid.

Keila linna eelarvestrateegia käsitleb Keila linna ja sõltuvate üksuste 2024-2030 aastate põhitegevuse tulusid, põhitegevuse kulusid, investeerimis- ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid.

Keila linna sõltuvad üksused on eelarvestrateegias konsolideerimisgrupi üksused Aktsiaselts Keila Vesi, osaühing Keila Tervisekeskus ja Sihtasutus Keila Leht.

Eelarvestrateegia vaadatakse üle iga-aastaselt ja kinnitatakse volikogu poolt esitamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Dokument kuulub linna arengukava 2035 juurde.

Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos

Riigi tasand

Aluseks on võetud tänavu avaldatud Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos.

Rahandusministeeriumi 2025. aasta aprillis avaldatud kevadise majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduses olnud alates eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. Prognoositakse, et majanduse taastumine jätkub ka tänavu, kuid ebakindlas väliskeskkonnas ning kõrgele kerkinud hinnataseme tingimustes toimub see aegamisi.

Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on kasvanud viimastel aastatel rohkem, kui need on kasvanud mitmete oluliste kaubanduspartnerite tööstustes, mis tähendab, et halvenenud on Eesti töötleva tööstuse kulukonkurentsivõime. Prognoosis oodatakse, et välisnõudlus Eesti eksportiva sektori jaoks paraneb ning konkurentsivõime probleemid leevenevad tasapisi. Tööstussektori lisandväärtus kasvab 2025. aastal ja 2026. aastal kasv kiireneb.

Prognoositakse, et kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 2,5%, mis ületab veidi kaubanduspartnerite impordinõudlust.

4

Teenuste ekspordi kasvu panustavad suuremal määral IT-teenused. Info ja side tegevusala lisandväärtuse osatähtsus SKPs püsib sel aastal ja järgmistel aastatel tõenäoliselt suhteliselt suur.

Töötajate arvu kasvu on oodata 2025. aasta lõpus. Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on tasapisi paranenud, kuid erinevate tegurite tõttu ootame töötajate arvu kasvule pöördumist alles käesoleva aasta lõpus. Tööturu seisu on suhteliselt soodsana hoidnud ettevõtete poolne töötajate arvu hoidmine, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seetõttu suurendatakse majanduskasvu taastudes alguses töökoormust ning alles siis asutakse uusi inimesi palkama.

Palgakasv aeglustub, palgatulu ostujõu taastumine võtab aega. Käesolevaks aastaks oodatakse palgakasvu aeglustumist 5% lähedale, sh peaks erasektori töötajate palgatõusu väljavaade olema parem kui riigitöötajate oma.

Eratarbimine oli 2024. aastal kerges languses vaatamata sissetulekute ostujõu paranemisele. Sissetulekute ostujõu vähenemine ja madal tarbijakindlus tingivad eratarbimise languse 2025. aastal. 2026. aastal peaks taastuma eratarbimise kasv, kuna tulumaksureformi tõttu kasvavad maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk ning inflatsioon aeglustub oluliselt.

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja eksporditurgudel on küll paranenud, kuid geopoliitilised pinged ei ole leevenemas ning vabakaubanduse tulevik on ebakindel. See sunnib erasektori investeeringute osas olema pigem madalate ootustega.

Inflatsioon kiireneb 2025. aastal sise- ja välistegurite ning maksumeetmete koosmõjul. 2025. aastal panustavad inflatsiooni oluliselt toidu kallinemine, käibemaksumäära tõus, mootorsõiduki registreerimistasu ja majanduskonjunktuuri tugevnemine. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata 2026. aastal, kui maksumeetmete mõju väheneb ning toiduhindade tõus stabiliseerub.

Käesoleva aasta eelarvepuudujääk väheneb ühekordsete tegurite toel 1,5%ni SKPst ja jääb ka kogu prognoosiperioodi jooksul riigi eelarvestrateegias seatud tasemest madalamaks. Möödunud aastal oodatust väiksemaks kujunenud defitsiit väheneb sel aastal tänu maksutulude kiirele kasvule veelgi. 2026. aastal puudujääk kasvab tulumaksumuudatuste ja riigikaitsekulude kasvu tõttu. Järgnevatel aastatel maksutulude kasvu toel defitsiit järjest väheneb, kuid kasvab ajutisena kehtestatud maksutõusude kadumisel 2029. aastal taas 2,4%ni SKPst.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal 0,4%ni SKPst. Suur defitsiit oli tingitud omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemisest 2021. aastast alates ja kulude kiirest kasvust (sh kasvanud Euriborist). Kuna 2025. aastal on kohalike omavalitsuste valimised, mis tavapäraselt on kaasa toonud keskmisest suurema rõhu investeeringutele ja muudele kuludele, siis võib oodata käesoleval aastal suure defitsiidi jätkumist. Valimistele järgnevatel aastatel väheneb omavalitsuste defitsiit 0,1% kuni 0,2%ni SKPst. Seda tingib ühelt poolt vähenenud võimekus kohustusi juurde võtta, kuid teiselt poolt aitab investeeringukulusid katta hüppeliselt kasvav saadavate investeeringutoetuste maht (välisabi ja CO2 kvooditasud).

Omavalitsuste finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega.

Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine suureneb 2025. aastal võrreldes kehtiva riigieelarve jaoks tehtud prognoosiga 9 mln euro võrra 1 959 mln euroni, sest 2024. aasta laekumine ületas suveprognoosi oodatust kiirema palgakasvu tõttu, mis mõjutas baasiefektina kogu prognoosiperioodi laekumist.

Tabel 1. Majanduse põhinäitajad

2024

tegelik 2025

prognoos 2026

prognoos 2027

prognoos 2028

prognoos 2029

prognoos

Reaalse SKP aastakasv % -0,3 1,7 2,5 2,2 2,2 2,2

Tööpuudus % 7,6 7,1 6,6 6,4 6,3 6,2

Inflatsioon % 3,5 5,2 3,3 2,4 2,2 2,0

Tööhõive kasv % 0,6 -0,1 0,5 0,1 0,0 0,0

Keskmine palk (eurot) 1 981 2 078 2 184 2 287 2 389 2 495

Palgakasv % 8,1 4,9 5,1 4,7 4,5 4,4

5

Valitsussektori võlakoormus (% SKP) 23,6 22,6 24,0 24,9 25,3 26,4

Allikas: Rahandusministeerium

Kohaliku omavalitsuse tasand

Keila on 10,5 tuhande elanikuga väikelinn Harjumaal, mis asub pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 11,25 km2, millest pool on tihedalt asustatud. Teine pool on kaetud metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keilat läbivad Paldiskisse ja Haapsallu viivad maanteed ja raudtee. Linn on Lääne-Harjumaa keskus. Hästi arenenud ettevõtlus pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel.

Kohaliku omavalitsuse toimimise aluseks on elanikkonna arvukus ja selle muutumine ajas. 01.01.2025 seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanike arv 10 482.

Joonis 1. Keila linna elanike arv 1. jaanuari seisuga aastatel 2014-2025

Allikas: https://www.elvl.ee/elanike-arv

Tuleviku prognoos Keila linna rahva arvu osas on stabiilne, lähtuvalt minevikutrendist pigem väikeses kasvus elanikkond, mis sõltub paljuski rändetegevusest. Rändele aitavad kaasa head arengueeldused Keila linnas elamiseks (Tallinna lähedus, kompaktne asustus ja taristu, rohelus, turvalisus, hea ligipääs avalikele teenustele) ja uued kinnisvaraarendused piirkonnas.

Kohaliku omavalitsuse heaolu sõltub paljuski sellest, kuivõrd hästi läheb töötavatel elanikel (maksumaksjatel). Maksumaksjate arvu, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete, maksumaksjate sissetulekute ja tulumaksu laekumiste ning nendevaheliste suhtarvude ülevaade on toodud tabelis nr 2.

Tabel 2. Keila linna tulumaksu laekumise ja maksumaksjate ülevaade aastatel 2020-2024 Keila linn 2020 2021 2022 2023 2024

Maksumaksjate arv 5007 5033 5027 5175 5 177

Maksumaksjate arvu muutus -1,1% 0,5% -0,1% 2,9% 0,0%

Väljamaksed füüsilistele isikutele 93 748 408 99 932 108 109 431 919 121 019 826 130 857 669

Sissetulek maksumaksja kohta kuus 1 560 1 654 1 814 1 948 2 106

Sissetuleku kasv maksumaksja kohta 2,7% 6,0% 9,6% 7,4% 8,1%

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

lapsed 0-6 981 996 989 962 974 954 986 977 935 966 927 880

lapsed 7-18 1 342 1 376 1 405 1 461 1 478 1 551 1 565 1 580 1 605 1 764 1 744 1 783

tööealised 19-64 5 978 5 917 5 852 5 889 5 932 5 961 5 867 5 817 5 714 5 916 5 972 6 002

eakad 65-… 1 446 1 467 1 518 1 549 1 572 1 621 1 650 1 697 1 711 1 741 1 774 1 817

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

5 500

6 000

6 500

lapsed 0-6 lapsed 7-18 tööealised 19-64 eakad 65-…

6

Tulumaksu tekkepõhine laekumine 11 367 890 12 075 316 13 275 127 14 625 776 16 054 582

Tulumaksu laekumise kasv 2,3% 6,2% 9,9% 10,2% 9,8%

Allikas: Rahandusministeerium Joonis 2. Keila linna maksumaksjate arv ja maksumaksja keskmine sissetulek aastatel 2014-2024

Allikas: Rahandusministeerium Keila linna elanike keskmine töötasu on kõrgem kui Eesti keskmine. 2025. aasta I kvartalis oli keskmine palk Eestis 2 011 eurot. Keila linna maksumaksja keskmine sissetulek oli samal perioodil 2 122 eurot ehk 5,5% Eesti keskmisest kõrgem kuid jääb alla Harju maakonna keskmisele palgale, mis oli samal perioodil 2 205 eurot. Harju maakonna keskmised sissetulekud KOVide lõikes on toodud joonisel nr 3. Joonis 3. Harju maakonna maksumaksjate keskmine sissetulek I kvartalis 2025

Allikas: Regionaal- ja põllumajandusministeerium

29.07.2024 võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega muudeti kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Kohalikele omavalitsustele laekub 2024. aastast tulumaksu 2,5% isikute riiklikust pensionitulust ning muudelt tuludelt laekuv tulumaksu määr langes 11,89%le. 2025. aastal langeb muudelt tuludelt eraldatav tulumaksu määr 11,29%le, 2026. aastal 10,64%le ja 2027. aastal 10,23%le. Samal ajal suurendatakse KOVidele pensionitulust laekuva

1 191 1 171 1 232

1 322 1 419

1 519 1 560 1 654

1 814

1 949

2 106

4677

4774 4784

4864

4966

5062 5007

5033 5027

5175 5 177

4400

4500

4600

4700

4800

4900

5000

5100

5200

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

2 400

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

M M

a rv

V äl

ja m

ak se

e u

ro d

es

Keskmine sissetulek Maksumaksjate arv

1822

2619

2211 2122

2688

2020 2039

1459

1889

1629

2166

2769

2442 2441 2198

2764

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

7

eraldise määra – 2025. aastal tõuseb see 5,5%le, 2026. aastal 8,5%le ja jõuab 2027. aastaks samuti 10,23%ni.

Sellise põhimõttelise tulumaksu eraldamise muudatusega laekub KOVidele tulumaksu nii töötavate elanike sissetulekust kui ka riiklikust pensionitulust.

2025. aasta aprillis oli Keila linnas pensioni saajaid keskmiselt 1972 ja keskmine pensioni suurus 871 eurot. Sotsiaalkindlustusameti lehel kuvatakse pensioni statistikat KOVide lõikes. Aprillikuu statistika on toodud allpool tabelis nr 3.

Tabel 3. Keila linna 2025. aasta aprilli pensionistatistika

Üldliik Isikute arv Keskmine

vanus Keskmine

pension/eurot

Ennetähtaegne 129 72 704

Eripension 36 61 1 703

Parlamendi pension 0 0 0

Rahvapension 16 64 356

Toitjakaotus 33 15 311

Töövõimetus 1-5 51 488

Vanaduspension 1 738 75 884

sh paindlik vanaduspension 45 65 699

sh edasilükatud vanaduspension 12 73 933

Väljateenitud aastad 15 54 696

Kokku 1 972 73 871

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Detailset ülevaadet kohalike omavalitsuste tuludest, kuludest, aga ka varadest ja kohustustest leiab veebilehelt https://riigiraha.fin.ee/. Kohalike omavalitsuste teenuste ülevaade asub veebilehel https://minuomavalitsus.ee/. Keila linna eelarve ja eelarve täitmise ning majandusaasta aruannete info

on leitav linna veebilehelt https://keila.ee/valdkonnad/finantsjuhtimine/.

Põhitegevuse prognoos

Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi tulusid: 1) maksutulud; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused; 4) muud tegevustulud.

Kohaliku omavalitsuse kõige olulisem tuluallikas on üksikisiku tulumaksu laekumine, mis moodustab 2025. aasta prognoosis Keila linna maksutuludest ligi 98,4% ja põhitegevuse tuludest 64,3% ehk 16,9 miljonit eurot. Ülejäänud maksutuludeks on maamaks ja muud maksutulud (kohalikud maksud nt reklaamimaks ning teede ja tänavate sulgemise maks). Tulud kaupade ja teenuste müügist koosneb laekumistest haridusasutuste, sotsiaalasutuste ja kultuuriasutuste majandustegevusest ning üüri- ja rendituludest. Saadavatest toetustest on olulisim riigieelarveline toetusfondi eraldis. Selle hulka kuuluvad nt üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, toimetulekutoetus, puuetega laste hooldajatoetus ja kohalike teede hoiu toetus. Muud saadud toetused tegevuskuludeks all kajastatakse muuhulgas maakonnaraamatukogu funktsiooni täitmiseks antav toetus ja muuseumile antav tegevustoetus. Muudest tegevustuludest enamuse moodustab vee erikasutuse laekumised.

8

Tabelis nr 4 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositud põhitegevuse tulud. Tabel 4. Põhitegevuse tulud aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku

25 533 262

26 244 622

27 057 369

28 112 180

29 218 512

30 261 263

31 343 671

Maksutulud 16 411

886 17 115

000 17 912

000 18 791

700 19 719

170 20 709

687 21 738

556

sh tulumaks 16 202

230 16 840

000 17 610

000 18 460

000 19 355

000 20 310

000 21 300

000

sh maamaks 163 536 250 000 277 000 304 700 335 170 368 687 405 556

sh muud maksutulud 46 120 25 000 25 000 27 000 29 000 31 000 33 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist

1 894 030 1 940 170 1 988 674 2 038 391 2 089 351 2 141 585 2 195 124

Saadavad toetused tegevus-kuludeks

7 189 406 7 154 452 7 121 695 7 247 089 7 374 991 7 374 991 7 374 991

sh tasandusfond 40 959 1 693 0 0 0 0 0

sh toetusfond 6 176 506 6 146 760 6 269 695 6 395 089 6 522 991 6 522 991 6 522 991

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks

971 941 1 005 999 852 000 852 000 852 000 852 000 852 000

Muud tegevustulud 37 939 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000

Põhitegevuse tulud on prognoositud järgmistel eeldustel:  tulumaksu laekumise arvestamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosis

toodud palga- ja riikliku pensioni kasvust. Tulumaksu prognoosis arvestatakse tulumaksuseaduse muutmise seadusega, mille järgi muudeti KOVile laekuvaid maksumäärasid vastavalt tabelis nr 5 toodule. Perioodil 2025-2027 suurendatakse järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 5,5%-lt 10,23%-le ja vähendades samal ajal järk-järgult muust tulust tulumaksu 11,29%-lt 10,23%-le. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv KOVides, kus on eakate osakaal kõrge, ning kasv aeglustub KOVides, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase; Tabel 5. Tulumaksu määrad aastatel 2025-2030

2025 2026 2027 2028 2029 2030

KOV FITM pensionitulu määr (% tuludest) 5,50% 8,50% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23%

KOV FITM muu tulu määr (% tuludest) 11,29% 10,64% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23%

 maamaksu laekumise 10%line aastane kasv aastatel 2026-2030. 2025. aastal jäi kehtima

üleriigiline ühetaoline pindala põhine kodualuse maa maksusoodustus, mis asendub 2026. aastal summapõhise soodustusega, mida otsustab KOV. Lisaks saavad KOVid otsustada 2026. aastast maamaksu aastase kasvutempo vahemikus 10-100%;

 muud maksutulud kasvavad strateegiaperioodil keskmiselt 6%;  tulud kaupade ja teenuste müügist kasvavad keskmiselt 2,5% aastas. Kasvu arvestatakse

lähtuvalt Rahandusministeeriumi poolt prognoositud tarbijahinnaindeksi kasvust ja palga alammäärast sõltuvate lasteaia kohatasude tõusust;

 toetusfondi eraldise prognoos suureneb igal aastal keskmiselt 2% aastas (kooliõpilaste arvu muutusest lähtuvat võimalikku mõju haridustoetusele ei arvestata);

 muude saadavate toetuste prognoosis kajastuvad maakonnaraamatukogu ja muuseumi tegevustoetused;

9

 muud tegevustulud sh laekumised vee erikasutusest ei muutu. Põhitegevuse tulud suurenevad eelarvestrateegia perioodi lõpuks 19,4% võrra ehk 31,3 miljoni euroni.

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi kulusid: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. Muud tegevuskulud jagunevad personali- ja majandamiskuludeks ning muudeks kuludeks. Tabelis nr 6 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositud põhitegevuse kulud. Tabel 6. Põhitegevuse kulud aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse kulud kokku

23 835 078

25 340 009

25 448 334

26 042 889

26 637 446

27 277 876

27 946 046

Antavad toetused tegevus-kuludeks

1 822 775 1 822 061 1 750 000 1 775 000 1 785 000 1 795 000 1 815 000

Muud tegevuskulud 22 012

303 23 517

948 23 698

334 24 267

889 24 852

446 25 482

876 26 131

046

sh personalikulud 13 428

662 14 195

879 14 352

034 14 782

595 15 226

073 15 713

307 16 216

133

sh majandamiskulud 8 579 155 9 254 231 9 266 300 9 405 295 9 546 374 9 689 570 9 834 913

sh muud kulud 4 486 67 838 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000

Põhitegevuse kulud on prognoositud järgmistel eeldustel:

 antavad toetused vähenevad 2026. aastal ja edaspidi suurenevad keskmiselt 1% aastas;  personalikulud suurenevad 2026. aastal 1% ja edaspidi vähemalt 3% aastas;  majandamiskulude kasv on 2026. aastal marginaalne tulenevalt 2025. aasta 7,9% kasvust

võrreldes 2024. aasta täitmisega. Edaspidi suurenevad majandamiskulud keskmiselt 1,5% aastas. Strateegiaperioodi majandamiskulude mõõdukas kasv on tingitud eelkõige tarbijahinna indeksi tõusust;

 muud kulud suurenevad järgmisel aastal 80,0 tuhande euroni ja edaspidi kasvu ei prognoosita. Põhitegevuse kulud jagunevad eelarvestrateegia perioodil valdkondade vahel järgmiselt:

 haridus 65,1%  vaba aeg ja kultuur 12,1%  sotsiaalne kaitse 11,1%  üldised valitsussektori teenused 6,4%  keskkonnakaitse 2,3%  majandus 2,0%  elamu- ja kommunaalmajandus 1,0%.

Põhitegevuse kulud suurenevad eelarvestrateegia perioodi lõpuks 10,3% võrra ehk 27,9 miljoni euroni.

10

Põhitegevuse tulem

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, mille lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Eelarvestrateegia perioodil 2026-2030 ületavad tulud igal aastal kulusid. Põhitegevuse tulem aastate lõikes on toodud tabelis nr 7. Positiivset põhitegevuse tulemit kasutatakse arengukavas kavandatud investeeringute tarbeks võetud pangalaenu tagasimaksete finantseerimiseks. Pikemas perspektiivis on strateegia eesmärgiks põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi suurendamine, mis loob eeldused linna investeerimisvõimekuse säilitamisele ja kasvule. Tabel 7. Põhitegevuse tulem aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku

25 533 262 26 244 622 27 057 369 28 112 180 29 218 512 30 261 263 31 343 671

Põhitegevuse kulud kokku

23 835 078 25 340 009 25 448 334 26 042 889 26 637 446 27 277 876 27 946 046

Põhitegevuse tulem

1 698 184 904 613 1 609 035 2 069 291 2 581 066 2 983 387 3 397 625

Tulemi % tuludest 6,7% 3,4% 5,9% 7,4% 8,8% 9,9% 10,8%

Investeerimistegevus

Investeerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse eelarvestrateegias KOFSi regulatsioonist järgmisi elemente: 1) põhivara müük; 2) põhivara soetus; 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus; 6) osaluste müük; 7) muude aktsiate ja osade müük; 8) antavad laenud; 9) tagasilaekuvad laenud; 10) finantstulud ja finantskulud.

Põhivara soetuseks vajalike investeeringute omaosaluse tagamiseks ja osaliselt ka pangalaenu põhiosa tagasimakseteks planeeritakse linnale kuuluvate kinnistute müüke aastatel 2026-2028 kogusummas 1,8 miljonit eurot. Eelarvestrateegia järgi on järgneva viie aasta jooksul kavas investeerida põhivara soetuseks kokku 23,0 miljonit eurot, millest 12,5 miljonit finantseeritakse uute laenude võtmise arvelt. Investeerimistegevuses on kajastatud toetuste (põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine) esialgne prognoos, kuigi nende saamine ja suurus ei ole lõplikult selge. Põhivara soetuseks antava sihtfinantseeringuna suunatakse erivajadustega lastele koolihoone ehituseks 450 tuhat eurot aastatel 2025-2027. Tegemist on Keila linna ja Saue, Harku ning Saku valdade koostööna loodud Sihtasutus Maidla Maja (uue nimega Sihtasutus Maidla Haridusmaja) ehitustegevuse kaasfinantseerimisega. Tabel 8. Investeerimistegevus aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Investeerimistegevus kokku

-1 860 052

-5 244 580

-2 699 243

-5 138 420

-4 022 594

-3 813 714

-1 457 854

11

Põhivara müük (+) 734 200 35 200 330 000 1 000 000 500 000 0 0

Põhivara soetus (-) -1 922 253

-1 036 400

-3 760 000

-8 100 000

-5 100 000

-4 960 000

-1 100 000

sh projektide omaosalus -1 871 508 -714 400

-2 676 000

-5 638 000

-4 100 000

-3 400 000

-1 100 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 50 745 339 320 1 084 000 2 462 000 1 000 000 1 560 000 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -20 000 -150 000 -150 000 -150 000 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -300 000 -50 000 0 0 0 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 87 776 87 776 87 776 87 776 87 776

Antavad laenud (-) 0 -4 045

000 0 0 0 0 0

Finantstulud (+) 61 104 30 000 115 119 107 925 105 730 103 536 101 342

Finantskulud (-) -463 848 -367 700 -406 138 -546 120 -616 100 -605 026 -546 971

Investeerimistegevuses on muuhulgas kajastatud ka laenukohustuste intressimaksed. Laenuintresside maksed koosnevad laenuandja marginaalist, millele lisandub kuue kuu euribor. Eelarvestrateegia perioodiks prognoositakse intressimääraks keskmiselt 3% (kuue kuu Euribor + panga intressimarginaal). Investeeringute maht on valdkondade lõikes kavandatud aastani 2030. Tabelis nr 9 on toodud investeerimisobjektid valdkondade lõikes. Investeeringute vajadus ja võimalused vaadatakse üle iga- aastaselt ja uuendatakse arvestades linna finantsvõimekust. Tabel 9. Suuremad investeerimisobjektid valdkondade lõikes aastatel 2025-2030

Keila linn

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

04 Majandus 794 000 2 200

000 1 450

000 0 0 0

Tallinna mnt rekonstrueerimine 794 000 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 322 000 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 472 000 0 0 0 0 0

Põhja tn rekonstrueerimine 0 1 200

000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 1 200

000 0 0 0 0

Sõlmpunktide vahelise kergliikluskoridori rajamine Keila linnas 0

1 000 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 524 000 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 476 000 0 0 0 0

Kullerkupu tn rekonstrueerimine 0 0 250 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 80 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 170 000 0 0 0

Ülesõidu tn rekonstrueerimine 0 0 1 200

000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 200 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 1 000

000 0 0 0

08 Vaba aeg, kultuur, religioon 0 0 260 000 0 0 1 000

000

Loodus- ja keskkonnaõppe kooliaed 0 0 260 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 182 000 0 0 0

12

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 78 000 0 0 0

Keila jõe promenaadi rajamine 0 0 0 0 0 1 000

000

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 0 0 0 1 000

000

09 Haridus 225 000 1 710

000 6 540

000 5 000

000 4 860

000 0

Sihtasutus Maidla Haridusmaja siht- finantseering koos Saue, Harku ja Saku vallaga 150 000 150 000 150 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 0 0 0

Keila Kooli vana hooneosa lammutamine ja uue ehitus Pargi 2 75 000

1 560 000

6 240 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 560 000 2 000

000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 75 000 1 000

000 4 240

000 0 0 0

Keila Lasteaed Vikerkaar vana hoone lammutamine ja uue ehitus 0 0 150 000

5 000 000

4 860 000 0

sh toetuse arvelt 0 0

1 000

000 1 560

000 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0

150 000 4 000

000 3 300

000 0

Valdkonnad kokku 1 019

000 3 910

000 8 250

000 5 000

000 4 860

000 1 000

000

Finantseerimistegevus ja netovõlakoormus

Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude ning

investeerimistegevuse vahe katmiseks teostatavad finantstehingud. Finantseerimistegevuse

rahavoogudes käsitletakse tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi elemente:

1) laenude võtmine;

2) võetud laenude tagasimaksmine

Finantseerimistehingute kavandamisel peab arvestama põhimõttega, et põhitegevuse tulem katab

laenu põhiosa tagasimaksed ja laenu teenindamise kulud.

Tabelis nr 10 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks kavandatud finantseerimistehingud. Tabel 10. Finantseerimistegevus aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Finantseerimistegevus kokku

1 250 383 3 277 152 847 960 3 436 242 2 157 522 -454 877 -1 967 632

Kohustiste võtmine (+) 1 930 000 13 619 694

2 000 000 5 000 000 4 000 000 1 500 000 0

Kohustiste tasumine (-) -679 617 -10 342 542

-1 152 040

-1 563 758

-1 842 478

-1 954 877

-1 967 632

Perioodil 2026-2030 on kavas võtta uusi laenukohustusi 12,5 miljonit eurot ja tasuda kohustusi summas 8,5 miljonit eurot.

13

Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Võlakohustused sisaldavad kõiki laenukohustusi ja muid pikaajalisi kohustusi. Võlakoormuse arvestamisel lähtutakse netoarvestuse põhimõttest, et suuremas summas likviidsete vahendite olemasolul saavad KOVid suuremas summas kohustusi võtta. Tabel 11. Netovõlakoormus lubatud ja tegelik määr aastatel 2024-2030

Keila linn 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

2 730 903 1 668 088 1 425 840 1 792 953 2 508 947 1 223 741 1 195 881

Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga

10 113 812

13 390 964

14 238 923

17 675 166

19 832 687

19 377 810

17 410 178

Netovõlakoormus (eurodes) 7 382 909

11 722 876

12 813 083

15 882 212

17 323 741

18 154 069

16 214 298

Netovõlakoormus (%) 28,9% 44,7% 47,4% 56,5% 59,3% 60,0% 51,7%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

20 426 609

19 683 467

18 940 159

18 272 917

17 531 107

18 156 758

20 385 751

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0% 60,0% 65,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

13 043 700 7 960 590 6 127 075 2 390 705 207 366 2 689 4 171 453

Linna netovõlakoormus strateegiaperioodil ei ületa lubatavat ülemmäära.

Arvestusüksus ja finantsdistsipliin

Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse arvestusüksusele. Keila linnal on kolm sõltuvat üksust:

1) Aktsiaselts Keila Vesi 2) osaühing Keila Tervisekeskus 3) Sihtasutus Keila Leht

Sõltuv üksus raamatupidamise seaduse mõistes on kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse

valitseva mõju all olev asutus, kes on saanud kohalikult omavalitsuselt üle poole tuludest või kes on

saanud toetust ja renditulu kohalikult omavalitsuselt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt

rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest.

Aktsiaselts Keila Vesi

Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on klientide varustamine joogiveega, reovee ärajuhtimine ja puhastamine

ning kinnisvara korrashoiuteenuste pakkumine. Ettevõtte tegevuspiirkonna moodustab Keila linn ja

Lääne-Harju valla Tammermaa elamurajoon. Keila linnaga on sõlmitud lepingud sademevee

kanalisatsiooni hoolduseks ning Keila Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kinnisvara

korrashoiu- ja heakorrateenuste osutamiseks.

Lisaks kinnisvara korrashoiu- ja heakorrateenustele teostakse suurema ja väiksema mahulisi

remonttöid ning hallatakse ja hooldatakse Keila linna tänavavalgustust, bussiootepaviljone ja laste

mänguväljakuid.

Tabel 12. Aktsiaselts Keila Vesi finantsnäitajad aastatel 2024-2030 Aktsiaselts Keila Vesi 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

14

täitmine eeldatav täitmine

eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 3 614

106 3 545

041 3 600

000 3 680

000 3 715

000 3 755

000 3 792

550

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt

1 417 256

1 469 157

1 648 951

1 648 951

1 648 951

1 648 951

1 648 951

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 191 019 195 553 200 553 205 553 210 553 215 553 220 553

Põhitegevuse kulud kokku 2 766

242 2 923

140 3 057

550 3 263

000 3 328

260 3 394

825 3 394

825

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 1 536 1 600 1 610 1 621 1 632 1 643 1 655

Põhitegevustulem 847 864 621 901 542 450 417 000 386 740 360 175 397 725

Investeerimistegevus kokku -504 801 -486 000 -380 119 -347 925 -345 730 -293 536 -293 536

Eelarve tulem 343 063 135 901 162 331 69 075 41 010 66 639 104 189

Finantseerimistegevus 268 060 -259 667 -167 732 -167 732 -127 754 -87 776 -87 776

Likviidsete varade muutus 620 731 -123 766 -5 401 -98 657 -86 744 -21 137 16 413

Nõuete ja kohustuste saldode muutus 9 608 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 658 014 534 248 528 847 430 190 343 446 322 309 338 722

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

4 504 545

4 244 878

4 077 146

3 909 414

3 781 660

3 693 884

3 606 108

sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) 0

4 045 000

3 957 212

3 869 436

3 781 660

3 693 884

3 606 108

Netovõlakoormus (eurodes) 3 846

531 3 710

630 3 548

299 3 479

224 3 438

214 3 371

575 3 267

386

Netovõlakoormus (%) 106,4% 104,7% 98,6% 94,5% 92,5% 89,8% 86,2%

Osaühing Keila Tervisekeskus

Osaühing tegeleb sportimise võimaluste pakkumisega Keila ja selle ümbruskonna elanikele. Osaühingul on ujula, jõusaal ja terviserajad. Ujulat kasutavad lisaks spordiklubidele ja elanikele veel Keila Kool kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Keila linn rendib ettevõtte ruume huvitegevuste läbiviimiseks. 2015. aastal valmis Keila Tervisekeskuses hostel, mis võimaldab pakkuda majutusteenust ja läbi viia spordilaagreid. Osaühing haldab ja arendab mitmeid Keila linna spordisaale ja rajatisi. Tabel 13. Osaühing Keila Tervisekeskus finantsnäitajad aastatel 2024-2030

osaühing Keila Tervisekeskus 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 167 178

1 218 356

1 200 000

1 205 000

1 210 000

1 215 000

1 220 000

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 517 179 491 089 495 000 500 000 505 000 510 000 515 000

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 1 363 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400

Põhitegevuse kulud kokku 1 192 365

1 190 000

1 195 000

1 200 000

1 205 000

1 210 000

1 215 000

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 25 200 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000

15

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 189 955 195 000 200 000 205 000 210 000 215 000 220 000

Põhitegevustulem -25 187 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000

Investeerimistegevus kokku -296 322 0 0 0 0 0 0

Eelarve tulem -321 509 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000

Finantseerimistegevus 0 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade muutus -321 509 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 33 713 62 069 67 069 72 069 77 069 82 069 87 069

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

0 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Sihtasutus Keila Leht

Sihtasutuse põhitegevuseks on linnalehe asutamine, väljaandmine, levitamine ning arendamine eesmärgiga teavitada Keila linna elanikke Keila linnas toimuvast ning kavandatavast. Linnalehte postitatakse tasuta kõikidesse Keila linna postkastidesse, samuti tehakse see kättesaadavaks avalikes kohtades Keila linnas: linnavalitsuse infoletis, raamatukogus, kultuurikeskuses, sotsiaalkeskuses, Keila Haiglas, Jaama kaupluses ja Rõõmu kaubamajas. Tabel 14. Sihtasutus Keila Leht finantsnäitajad aastatel 2024-2030

Sihtasutus Keila Leht 2024

täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 131 438 160 000 168 000 176 400 185 220 194 481 204 205

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 65 558 67 800 71 190 74 750 78 487 82 411 86 532

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 173 200 210 221 232 243 255

Põhitegevuse kulud kokku 137 044 160 000 168 000 176 400 185 220 194 481 204 205

sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 588 1 764 1 764 1 764 1 764 1 764 1 764

sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 1 064 553 553 553 553 553 553

Põhitegevustulem -5 606 0 0 0 0 0 0

Eelarve tulem -5 606 0 0 0 0 0 0

Finantseerimistegevus 4 4 4 4 4 4 4

Likviidsete varade muutus -5 602 4 4 4 4 4 4

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 36 341 36 345 36 349 36 353 36 357 36 361 36 365

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

15 322 15 326 15 330 15 334 15 338 15 342 15 346

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Arvestusüksus Keila linn

Tabelis nr 15 on esitatud Keila linna arvestusüksuse (kohaliku omavalitsuse üksus Keila linn koos sõltuvate üksustega) eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks kavandatud finantsnäitajad.

16

Tabel 15. Keila linna arvestusüksuse eelarvestrateegia koondtabel Keila linn (kohalik omavalitsuse üksus ja sõltuvad üksused kokku)

2024 täitmine

2025 eeldatav täitmine

2026 eelarve

2027 eelarve

2028 eelarve

2029 eelarve

2030 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 28 223

566 28 906

975 29 572

220 30 706

861 31 848

264 32 931

340 34 051

890

Põhitegevuse kulud kokku 25 708

311 27 352

105 27 415

735 28 215

570 28 875

459 29 582

779 30 251

540

Põhitegevuse tulem 2 515 254 1 554 870 2 156 486 2 491 291 2 972 805 3 348 561 3 800 350

Investeerimistegevus kokku -2 661

175 -1 685

580 -3 167

138 -5 574

121 -4 456

100 -4 195

026 -1 839

166

Eelarve tulem -145 921 -130 710 -1 010

652 -3 082

830 -1 483

294 -846 465 1 961 184

Finantseerimistegevus kokku 1 518 447 -1 027

511 768 008 3 356 290 2 117 548 -454 873 -1 967

628

Likviidsete varade muutus 1 330 367 -1 158

221 -242 645 273 460 634 253 -1 301

338 -6 444

Nõuete ja kohustuste saldode muutus -42 160 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 3 458 971 2 300 750 2 058 105 2 331 565 2 965 819 1 664 480 1 658 037

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

14 633 679

13 606 168

14 374 187

17 730 478

19 848 025

19 393 152

17 425 524

Netovõlakoormus (eurodes) 11 174

708 11 305

418 12 316

082 15 398

912 16 882

207 17 728

672 15 767

488

Netovõlakoormus (%) 39,6% 39,1% 41,6% 50,1% 53,0% 53,8% 46,3%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

25 152 545

21 680 231

20 700 554

19 959 460

19 108 959

20 091 367

22 802 101

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 89,1% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0% 61,0% 67,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

13 977 837

10 374 813 8 384 472 4 560 548 2 226 752 2 362 695 7 034 613

Kokkuvõttes peab Keila linn strateegiaperioodil kinni omavalitsustele riigi poolt kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmetest - kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast.