taotluse rahuldamata jätmise kohta

OTSUS

taotluse rahuldamata jätmise kohta

18.07.2025 nr 11.3-1/25/3398

Majandus- ja tööstusministri 27.03.2025 määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

edendamise toetus“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lõike 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

jätta Eesti Naisteühenduse Ümarlaua Sihtasutuse (edaspidi ka taotleja), registrikood 90009329,

asukoht Narva mnt 25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond poolt 19.05.2025 esitatud

toetuse taotlus registreerimisnumbriga RES.5.07.25-0027 (edaspidi taotlus) projektile „Üheskoos

võrdsema tuleviku nimel“ rahuldamata.

Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus

Meetme määruse § 21 kohaselt saadetakse läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse

hinnangu saanud taotlused hindamisele ning hindajad hindavad projekte vastavalt

hindamisjuhendile.

Projekti „Üheskoos võrdsema tuleviku nimel“ hinnati hindamiskriteeriumite alusel järgmiste

hindepunktidega:

1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – skaala 0-5 punkti,

hinnati 3 punktiga.

Sihtrühm ja probleemid ning põhjendused on osaliselt kirjeldatud ja viide arengukava

eesmärkidega kattuvusele on olemas. Nimetatakse mitmeid sihtrühmi (nt maapiirkondade

naised, naisorganisatsioonid, haridustöötajad), puudub osaliselt nende olukorra täpsem

kirjeldus ja andmepõhine põhjendus. Projekti vajalikkus ja probleemistik on osaliselt

tõendatud. Projekti vajalikkust on kirjeldatud peamiselt tuginedes SA ENÜ pikaajalisele

kogemusele, kuid vähesel määral läbiviidud uuringutele või statistikale.

2) projekti eesmärgipärasus – skaala 0-6 punkti, hinnati 4 punktiga.

Kaugem eesmärk („sidus ühiskond, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused

ja võimalused“) on suunatud soovitud olukorra poole. Projekti kirjeldatud otsesed

eesmärgid ei ole valdavalt sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana.

Eesmärgid vastavad taotlusevooru eesmärgile ja arengukavades püstitatud eesmärkidele.

Projekti eesmärk ja tulemuste seosed on esitatud ja loogilised ning tulemused aitavad

kaasa eesmärgi saavutamisele. Projekti tulemused ei ole läbivalt sõnastatud uue

kvaliteedi, olukorra, taseme või seisundina. Samuti on tulemuste esituses puudujääke

ajastatuses ja täpsuses. Tulemusi saab pidada pigem realistlikeks.

3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – skaala 0-5 punkti, hinnati 3 punktiga.

Plaanitud tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi teataval määral saavutada. Mõne

tegevuse juures on tegevuste mõju hindamisel piirdutud näitajatega, mis tegevuse mõju

vaid osaliselt kirjeldavad. Valdavalt on tegevused tulemuste saavutamiseks asjakohased,

kuigi on ebakõlasid. Tegevuse nr 5 puhul on välja toodud, et "Haridusasutustes kujunevad

lastel/õpilastel /../ esmased ettekujutused ameti- ja erialade sobivusest, tüdrukuks ja

poisiks, naiseks ja meheks olemise normidest jms." Tegevuse kirjelduse alt ei selgu, kas

eesmärk on koolitada haridustöötajaid ka üleüldiselt sooidentiteedist rääkima ja sellega

arvestama, kuna viimastel aastatel on üha enam kasvanud teadlikkus ja aktsepteerimine

mitmekesistest sooidentiteetidest, mis ei lähtu pelgalt binaarsest jaotusest meeste ja naiste

näol.

4) tegevuste mõju kestlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 3 punktiga.

Projekti on planeeritud positiivse mõjuga tegevusi, mille eesmärk on näiteks hoiakute

muutus või teadlikkuse suurenemine ja mille mõju on seetõttu pikaajaline. Samas on

tegevusi, kus jätkusuutlikkust kirjeldatud pole (nt maanaiste uuringu tulemuste

kättesaadavus ja levitamine). Projekti puhul ei ole läbi mõeldud, kuidas paremini tagada

projekti kestlikkus ka pärast selle lõppemist. Näiteks kas projekti jaoks loodud materjalid

on kättesaadavad ka hiljem, kas jätkatakse võrgustiku kohtumisi, kuidas tagatakse

koolitatud haridustöötajatele tugi jne.

5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste

saavutamiseks – skaala 0-4 punkti, hinnati 3 punktiga.

Projekti teostab SA ENÜ ja projekti pole kaasatud partnereid. Projekti meeskond ja ka

projekti põhitaotleja omavad pikaajalist kogemust oma valdkonnas ning nende teadmised

on piisavad, et projektis seatud tulemusi ja eesmärke ellu viia. Pole kirjeldatud, kes

meeskonna liikmetest viivad läbi või vastutavad maakondlike tegevuste eest, mistõttu pole

ühe olulise tegevuse elluviimise võtmeisikute olemasolu (teadmisi, oskusi, kogemusi)

võimalik hinnata.

6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 4 punktiga.

Eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud.

Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on põhjendatud ja

realistlikud. Mõnevõrra segadust tekitav arvutuskäik tegevus nr 3 all, täpsemalt kulud, mis

puudutavad maakondlike ümarlaudade iga-aastaseid üritusi . Kui toimub 12 maakondlikku

ümarlauda korra aastas, siis miks on ühe ürituse kulu läbi korrutatud 33 kuuga?

Meetme määruse § 22 lõike 6 ja 7 alusel reastas toetuse andja paremusjärjestuse saamiseks

hindamise tulemusel soolise võrdsuse edendamise eesmärgi projektid eraldi pingeritta alates

suurima punktisumma saanud projektist.

Vastavalt meetme määruse § 22 lõikele 11 rahuldab toetuse andja toetuse taotlused hindamise

tulemusel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab

soolise võrdsuse edendamise eesmärgi taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused seni, kuni

jagub eelarvevahendeid.

Projekti „Üheskoos võrdsema tuleviku nimel“ koondhindeks kujunes hindamiskriteeriumite alusel

20 punkti, millega saavutas soolise võrdsuse edendamise eesmärgipingereas kolmanda koha.

Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi eelarvest jagus raha üksnes kahele projektile.

Meetme määruse § 23 lõike 1 punkti 2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata kui taotlusvooru

eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada.

Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul

võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse

rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel. Käesoleval

juhul on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele,

kas ja mida rakendusüksus pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab

taotlejalt seoses taotlusega nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub

rakendusüksus üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning

selgitusi küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks,

aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise

eesmärgil, mis oleks ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.

Eelnevast tulenevalt jätab rakendusüksus taotluse meetme määruse § 23 lg 1 p 2 alusel

rahuldamata.

Rakendusüksus selgitab, et on käesoleva otsuse koostamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest

ning hindajate poolt antud hinnetest. Taotlejal ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele,

kuna hindamise tulemusel moodustatud pingerea alusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava

ärakuulamise raames antud selgituste tulemusel enam taotlust hindajatele uueks hindamiseks ei

esitataks. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ning seetõttu on

põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku voorulise taotlemise

eesmärgiga.

Otsuse vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades

vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Zolin

talituse juhataja toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kelly Poopuu

6631911

[email protected]