taotluse rahuldamata jätmise kohta

OTSUS

taotluse rahuldamata jätmise kohta

18.07.2025 nr 11.3-1/25/3397

Majandus- ja tööstusministri 27.03.2025 määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse

edendamise toetus“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lõike 1 punkti 1 alusel, Riigi Tugiteenuste

Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

jätta Mittetulundusühingu Noore Vanema Perekeskus (edaspidi ka taotleja), registrikood

80377629, asukoht Kiviselja, Kõveri küla, Saarde vald, Pärnu maakond poolt 19.05.2025 esitatud

toetuse taotlus registreerimisnumbriga RES.5.07.25-0019 (edaspidi taotlus) projektile „Terve Elu

– võimestades inimest“ rahuldamata.

Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus

Meetme määruse § 21 kohaselt saadetakse läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse

hinnangu saanud taotlused hindamisele ning hindajad hindavad projekte vastavalt

hindamisjuhendile.

Projekti „Terve Elu – võimestades inimest“ hinnati hindamiskriteeriumite alusel järgmiste

hindepunktidega:

1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – skaala 0-5 punkti,

hinnati 3 punktiga.

Sihtrühma on taotluses osaliselt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma

vajadusetele on osaliselt tõendatud. Valitud sihtrühmade puhul on välja toodud statistikat

ja viidatud uuringutele. Põhjalikumalt on selgitamata, miks on taotleja arvates just projekti

tegevused need, mis kirjeldatud olukorra lahendamiseks on sobivaimad. Mõne tegevuse

puhul on seos olukorra pikaajalisema lahendusega küsitav. Sihtrühma olukorra

kirjeldamine on peamiselt nende tööturul osalemise ja sealsete diskrimineerimiskogemuste

välja toomise kaudu. Samas on tööturul osalemise toetamine vaid üks projekti

eesmärkidest. Erinevates taotluse alajaotustes on projekti kese ja fookus erinevalt

käsitletud. Selgitatud on stereotüüpide ja eelarvamuste negatiivset mõju sihtrühmale ning

seda, kuidas projekt aitab seda mõju vähendada. Samas puuetega inimeste ja

tervisesisundi tõttu piiratud võimekusega inimeste sihtrühmale ei ole võrdsete võimaluste

edendamise eesmärgist lähtudes projekti vajadust ja vastavust piisavalt põhjendatud.

Puudub arusaadav seos, kuidas lähtudes ühiskondlikest hoiakutest, eelarvamustest ja

teadmistest on sihtrühmal takistus terviseteenuste kättesaadavusteks ning kuidas käesolev

projekt aitab neid takistusi vähendada.

2) projekti eesmärgipärasus – skaala 0-6 punkti, hinnati 1 punktiga.

Küsimusi tekitab projekti raskuskese, mis on pigem suunatud individuaalsele nõustamisele

ja teenuste pakkumisele, kui laiema ühiskondliku muutuse ellukutsumisele. Hindajal ei ole

kindlust, et projekti tulemusel suudetakse projekti eesmärk saavutada ning on kahtlus, et

tegevused kalduvad pigem taotleja ja partnerorganisatsiooni seniste tegevuste poole.

Projekti eesmärgi, tegevuste ja sihtrühmade kirjeldustes on tunda mõningat segadust.

Kindlasti on oluline vähemusrühmade võimestamine ja neile teenuste pakkumine, kuid

struktuursete probleemide puhul on oluline tegeleda erinevate osapooltega ning

tegevustega, mis ei pane kogu vastutust kujunenud olukorra eest vähemusrühma kuuluvale

inimesele. Taotlus keskendub vähemusrühmade endi teadlikkuse ja nende endi suhtumise

muutmisele. Samas lähtub nii võrdsete võimaluste poliitika kui ka toetuse võrdsete

võimaluste eesmärk sellest, et võrdsete võimaluste edendamise takistuseks on ühiskonnas

levivad hoiakud ja stereotüübid. See tähendab, et võrdsete võimaluste edendamiseks on

kõige olulisem toetada võrdseid võimalusi väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlike

hoiakuid ning suurendada ühiskonnas selle alast teadlikkust. Eesmärgina ei ole sõnastatud

laiema ühiskonna hoiakute muutmiseks vajalikke tegevuste tegemist. Seetõttu ei ole projekt

vastavuses taotlusvoorus kirjeldatud võrdsete võimaluste edendamise eesmärgiga.

3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende

omavaheline loogiline seos – skaala 0-5 punkti, hinnati 1,5 punktiga.

Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine eesmärkide

saavutamiseks on keeruline. Näiteks ei ole selgitatud, et miks on oluline teha kaks avalikku

pöördumist ja mis teemal neid plaanitakse teha. Projektis kirjeldatud tegevustega ei ole

realistlik mõjusalt tegeleda taotluse võrdsete võimaluste eesmärgiga, milleks on

suurendada võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlike hoiakuid,

suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste

edendamisest ning toetada partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete

võimaluste edendamisel. Seda seetõttu, kuna projekti fookuses on individuaalne

arenguprogramm, mille eesmärgiks on vähemusgruppi kuuluvate inimeste võimekuse ja

teadlikkuse kasvatamine, mitte ebavõrdse kohtlemise vähendamine läbi ühiskondlike

hoiakute muutmise ja teadlikkuse kasvatamise.

4) tegevuste mõju kestlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 3 punktiga.

Osa tegevuste mõju (nt individuaalnõustamised, mille tulemusel leiab inimene tööd) võivad

küll kesta ka pärast projekti lõppu, kuid hindajal ei tekkinud kindlust (sh taotleja ja

partnerorganisatsiooni vähese huvikaitsekogemuse tõttu kõigi sihtrühmadega), et

projektitegevuste tulemusel suudetaks saavutada laiem mõju, sh luua selline võrgustik, mis

toimiks edasi ka pärast projektitegevuste lõppu. Jätkutegevused on planeeritud pigem

passiivsetena. Projektist ei selgu, kuidas loodud võrgustik jätkab tegevust peale

perioodiperioodi lõppu. Partner ettevõtte jätkab teenuste pakkumist, aga tehes seda

tulevikus tasu eest. See tähendab, et sihtrühma kättesaadavus antud teenusele väheneb.

Kirjeldatud ei ole, kas ja kuidas huvikaitsetegevus jätkub peale projekti lõppu. Projekti kui

terviku positiivne mõju võrdsete võimaluste edendamisele ühiskonnas kestab peale projekti

lõppu pigem vähest aega.

5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste

saavutamiseks – skaala 0-4 punkti, hinnati 2 punktiga.

Taotleja on seni tegelenud pigem perede ja noorte vanematega, projekti partner

terviseteenuste pakkumisega. Seega on projektimeeskonnal kokku kogemused ja oskused

vaid osa projektis kirjeldatud tegevuste ellu viimiseks. Hindajal ei tekkinud taotleja ega

partneri suhtes kindlust, et ellu suudetaks viia ka puuetega inimeste ja vanemaealiste

huvikaitsealalisi tegevusi ega tõhusat koostööd tööandjatega (sh mitmekesisus töökohal),

mis on üks projekti tegevustest. Just tööturule suunatus on teema, millele toetub suuresti

olukorra kirjeldus koos uuringute ja andmetega. Arusaadavalt ei ole selgitatud varasemaid

võrdsete võimaluste edendamise kogemusi terviseseisundist või puudest tulenevalt

vähemusgruppi kuuluvate inimestega. Kirjeldatud varasem teenuste pakkumine ei ole

võrdne võrdsete võimaluste edendamisega.

6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 3 punktiga.

Eelarve on peamiste tegevuste kaupa lahti kirjutatud. Osa tegevuste puhul ei ole selge,

millise eelarve rea alla neid arvestatakse. Kuivõrd eelarves ega projektis ei ole lahti

kirjutatud tööjõukulude puhul töö koormust, siis ei ole võimalik hinnata põhjendatust ning

realistlikkust.

Meetme määruse § 22 lõike 7 alusel ei reastata pingeritta taotluseid, mis saavad hindamise

tulemusel koondhindeks vähemalt 16 punkti. Projekti „Terve Elu – võimestades inimest“

koondhindeks kujunes hindamiskriteeriumite alusel 13,5 punkti ning seetõttu pingeritta ei

reastatud.

Meetme määruse § 23 lõike 1 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata kui hindamise

tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti.

Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul

võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse

rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel. Käesoleval

juhul on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele,

kas ja mida rakendusüksus pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab

taotlejalt seoses taotlusega nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub

rakendusüksus üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning

selgitusi küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks,

aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise

eesmärgil, mis oleks ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.

Eelnevast tulenevalt jätab rakendusüksus taotluse meetme määruse § 23 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

Rakendusüksus selgitab, et on käesoleva otsuse koostamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest

ning hindajate poolt antud hinnetest. Taotlejal ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele,

kuna hindamise tulemusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava ärakuulamise raames antud

selgituste tulemusel enam taotlust hindajatele uueks hindamiseks ei esitataks. Ärakuulamisõigus

vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ning seetõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust

ulatuses, millal see ei sobi kokku voorulise taotlemise eesmärgiga.

Otsuse vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades

vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Zolin

talituse juhataja toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kelly Poopuu

6631911

[email protected]