Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.3-1/25/3396 |
Registreeritud | 18.07.2025 |
Sünkroonitud | 21.07.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024 |
Sari | 11.3-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused |
Toimik | 11.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kelly Poopuu (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Avaliku taristu talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
OTSUS
taotluse rahuldamata jätmise kohta
18.07.2025 nr 11.3-1/25/3396
Majandus- ja tööstusministri 27.03.2025 määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse
edendamise toetus“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lõike 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi rakendusüksus)
otsustab:
jätta Mittetulundusühingu Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda (edaspidi ka taotleja), registrikood
80065961, asukoht Riia mnt 70, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond poolt 16.05.2025 esitatud
toetuse taotlus registreerimisnumbriga RES.5.07.25-0009 (edaspidi taotlus) projektile „MTÜ
Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja arenguhüpe“ rahuldamata.
Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus
Meetme määruse § 21 kohaselt saadetakse läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse
hinnangu saanud taotlused hindamisele ning hindajad hindavad projekte vastavalt
hindamisjuhendile.
Projekti „MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja arenguhüpe“ hinnati hindamiskriteeriumite
alusel järgmiste hindepunktidega:
1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – skaala 0-5 punkti,
hinnati 3 punktiga.
Projekti eesmärk on taastada ja kaasajastada MTÜ tegevus. Taotluse jaotuses
"Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest" kirjeldatakse ja selgitatakse
vajadust taastada taotlejaorganisatsiooni juhtimisvõimekus ja ajakohastada
arengustrateegia. Määruses loetletud ja taotleja poolt nõutud määral välja valitud
sihtrühmi ei ole välja toodud, nende olukorda/vajadusi kirjeldatud. Kirjeldatud vajaduste
puhul puudub märge, et info põhineks konkreetsetele analüüsidele, küsitlustele vms.
Tegelikult on olukorra, vajaduste jms kaardistus kavas alles projekti raames.
2) projekti eesmärgipärasus – skaala 0-6 punkti, hinnati 3 punktiga. Esitatud tulemused on
uue kvaliteedi, olukorra, taseme või seisundina üldiselt hästi ajastatud, realistlikud, kuid
mõõdetavuse osas oleks oodanud põhjalikumat lähenemist just sihtrühma silmas pidades
(mitte vaid ürituste/tegevuste arvu). Valdkonna arengukavaks on võrdsete võimaluste
edendamise puhul Heaolu arengukava 2023-2030, mida taotluses küll mainitakse, kuid
millega seoste kirjeldamisel on taotlejal jäänud sisulise tähelepanuta (soolise võrdsuse ja)
võrdse kohtlemise alaeesmärk, mis antud taotlusvooru puhul on kõige asjakohasem.
3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende
omavaheline loogiline seos – skaala 0-5 punkti, hinnati 4 punktiga.
Tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, planeeritud ajakava on teostatav
ning tegevused on omavahel seotud. Tegevuste kirjelduses esineb puudujääke, eriti
sihtrühma puudutavalt. Kohati jääb ebaselgeks, kes tegevuse sihtrühm on - esitatakse kas
erinevat infot (nt kas liikmesorganisatsioonide juhid või esindajad) või on viited
üldsõnalised (nt koostööpartnerid, otsustajad, "muud sihtrühma liikmed"). Puudu on info
erinevate tegevuste sihtrühmade suuruse kohta (nt ei ole kohati isegi see arusaadav, kas
konverentsi korraldatakse nt 30-le või 130-le). Jaotuses "Projekti tegevuste mõju
kestlikkus" mainitakse projekti vahe- ja lõppkonverentsi, mida tegevuste, näitajate ja
eelarve jaotuses ei ole välja toodud.
4) tegevuste mõju kestlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 4 punktiga.
Projekti tegevusperioodil toimub palju kaasavaid üritusi ja tegevusi, mis aitavad kaasa
liikmesorganisatsioonide paremale kaasatusele. Samas kuna taotlusest ei selgu, kui pikaks
koostatakse strateegia ja arengukava ning kas need dokumendid hõlmavad ka aega pärast
projekti lõppu, on keeruline tegevuste mõju kestlikkust hinnata.
5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste
saavutamiseks – skaala 0-4 punkti, hinnati 2 punktiga.
Projektijuhil on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, kuid projekti meeskonna CV-
dest ei selgu liikmete kvalifikatsioon kõikide seatud tulemuste ja tegevuste elluviimiseks.
Kuigi taotluses on MTÜ Amanita kui partneri kaasamist põhjendatud ja partneri
elluviidavad tegevused kirjeldatud, jääb põhjenduste, partneri meeskonna rolli ja
vastutuse kirjelduse, MTÜ Amanita kodulehel oleva informatsiooni ning asjaolu valguses,
et partnerorganisatsiooni kontaktisik ning juhatuse liige on samal ajal ka taotleja juhatuse
liige, siiski ebaselgeks, miks on peetud vajalikuks MTÜ Amanita kui organisatsiooni
projekti kaasamine. CV on lisatud vaid MTÜ Amanita juhatuse liikme kohta, kes on
samaaegselt ka taotleja juhatuse liige (ehk siis osaleks niikuinii projektis), ülejäänud
meeskonnale viidatakse üldsõnaliselt ("mitmekesise taustaga spetsialistid"), teadmata on,
mitmest inimesest partneri meeskond koosneb.
6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – skaala 0-5 punkti, hinnati 3 punktiga.
Kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus
on lahti kirjutatud. Tegevuste eelarve on üldiselt hästi lahti kirjutatud, kuid kuna puudub
info tegevustes osalevate sihtrühma liikmete umbkaudsegi arvu kohta, tekitavad mitmed
summad küsimusi.
Meetme määruse § 22 lõike 6 ja 7 alusel reastas toetuse andja paremusjärjestuse saamiseks
hindamise tulemusel võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi projektid eraldi pingeritta alates
suurima punktisumma saanud projektist.
Vastavalt meetme määruse § 22 lõikele 11 rahuldab toetuse andja toetuse taotlused hindamise
tulemusel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab
võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused seni, kuni
jagub eelarvevahendeid.
Projekti „MTÜ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja arenguhüpe“ koondhindeks kujunes
hindamiskriteeriumite alusel 19 punkti, millega saavutas võrdsete võimaluste edendamise
eesmärgi pingereas teise koha. Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi eelarvest jagus raha
üksnes ühele projektile.
Meetme määruse § 23 lõike 1 punkti 2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata kui taotlusvooru
eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada.
Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul
võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse
rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel. Käesoleval
juhul on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele,
kas ja mida rakendusüksus pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab
taotlejalt seoses taotlusega nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub
rakendusüksus üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning
selgitusi küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks,
aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise
eesmärgil, mis oleks ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.
Eelnevast tulenevalt jätab rakendusüksus taotluse meetme määruse § 23 lg 1 p 2 alusel
rahuldamata.
Rakendusüksus selgitab, et on käesoleva otsuse koostamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest
ning hindajate poolt antud hinnetest. Taotlejal ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele,
kuna hindamise tulemusel moodustatud pingerea alusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava
ärakuulamise raames antud selgituste tulemusel enam taotlust hindajatele uueks hindamiseks ei
esitataks. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ning seetõttu on
põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku voorulise taotlemise
eesmärgiga.
Otsuse vaidlustamine
Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist
või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Zolin
talituse juhataja toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes
Koostaja: Kelly Poopuu
6631911