Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-1/25/3390 |
Registreeritud | 18.07.2025 |
Sünkroonitud | 21.07.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: periood 2014-2020 alates 2025- |
Sari | 11.2-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused |
Toimik | 11.2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Tiina Visla (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Esterna Elekter OÜ
Juhkentali tn 29-3
Tallinn, 10144, Harju maakond
18.07.2025 nr 11.2-1/25/3390
Registrikood: 16263813
OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi ka vahendusasutus) teeb ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 3.05.2022 määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise
side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (edaspidi ka meetme määrus)
raames otsuse Esterna Elekter OÜ (edaspidi ka toetuse saaja) projekti „Narva-Jõesuu linn Esterna“
(toetuste registris nr 20.3.04.22-0078; edaspidi ka projekt) osas.
Vahendusasutus tuvastas projekti kulude täiendava kontrollimise käigus, et Esterna Elekter OÜ
(registrikood 16263813) ei ole projekti elluviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka
RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab vahendusasutus rikkumistega seotud kulude osas
finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2 578,90 eurot, millest toetuse osa 1
802,14 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on meetme määruse § 6 lõige 1, § 26, § 29 lõige 2 ja § 32, Vabariigi
Valitsuse 29.11.2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse
andmise üldtingimused“ (edaspidi ka üldmäärus) § 9 lg 7 punkt 1, § 11 lg 1 punkt 1, § 11 lõige 4,
29.12.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-24/1670 (edaspidi ka TRO) punktid 11 ja 12 ning
projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi ka KD) tunnustega 1, 2, 24, 33, 262 ja 263
ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
Üldmääruse § 5 lõike 2 ja meetme määruse § 29 lõike 2 kohaselt kui toetuse saaja ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima
toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid. Esterna Elekter
OÜ ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, kuid peab alates 20 000 eurot maksva teenuse,
asja või ehitustöö tellimisel järgima RHS § 3 nõudeid.
1. Toetuse saaja ei ole täitnud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid
1.1. Rikkumise asjaolud
Projekti tegevuse 2 „Juurdepääsuvõrgu ehitus“ raames esitas toetuse saaja 25.11.2024
vahendusasutusele KD tunnusega 1 (täiendatud KD esitati 20.01.2025), kus on kajastatud SV
Kaeved OÜ 30.08.2024 arve nr 20 (Toode/teenus: Akt nr.1 tööde alusel) tööde kulu käibemaksuga
summas 23 692,40 eurot (abikõlblik, käibemaksuta summa 19 420,00 eurot). Aktis nr 1 on
kajastatud järgmised tehtud tööd: lahtine kaeve, multitoru paigaldus, puuriaukude ettevalmistus.
25.11.2024 esitas toetuse saaja vahendusasutusele sama tegevuse 2 „juurdepääsuvõrgu ehitus“
raames KD tunnusega 2 (täiendatud KD esitati 20.01.2025), kus on kajastatud MTR Halduse
OÜ 16.08.2024 arve nr 240066 (Suundpuurimine, Narva, Vaivara küla) tööde kulu käibemaksuga
summas 4500,58 eurot (abikõlblik, käibemaksuta summa 3689,00 eurot).
25.11.2024 esitas toetuse saaja eelnimetatud tegevuse raames KD tunnusega 24 (täiendatud KD
esitati 20.01.2025), kus on kajastatud Polarwerk OÜ 31.10.2024 arve nr 24064 (Raudtee
teemehhaanik tase 5 rent) käibemaksuga summas 1098,00 eurot (abikõlblik, käibemaksuta
summas 900 eurot).
Samal päeval, 25.11.2024, esitas toetuse saaja vahendusasutusele sama tegevuse raames KD
tunnusega 33 (täiendatud KD esitati 20.01.2025), kus on kajastatud SV Kaeved OÜ 30.09.2024
arve nr 27 (Toode/teenus: Akt nr.2 tööde alusel) tööde kulu käibemaksuga summas 12 919,80 eurot
(abikõlblik, käibemaksuta summa 10 590,00 eurot). Aktis nr 2 on kajastatud järgmised tehtud tööd:
lahtine kaeve, multitoru paigaldus, puuriaukude ettevalmistus, haljastus, lisamaht lahtine kaeve,
lisa haljastus, lisa multitoru paigaldus).
17.12.2024 esitas toetuse saaja vahendusasutusele sama tegevuse raames KD tunnusega 262
(täiendatud KD esitati 20.01.2025), kus on kajastatud MTR Halduse OÜ 10.10.2024 arve nr
240089 (Suundpuurimine, Narva, Vaivara küla) tööde kulu käibemaksuga summas 1586,00 eurot
(abikõlblik, käibemaksuta summa 1300,00 eurot).
Samal päeval, 17.12.2024, esitas toetuse saaja vahendusasutusele sama tegevuse raames KD
tunnusega 263 (täiendatud KD esitati 20.01.2025), kus on kajastatud MTR Halduse OÜ
31.10.2024 arve nr 240095 (Suundpuurimine, raudtee alt paepinnases, Narva, Vaivara küla) tööde
kulu käibemaksuga summas 5971,90,00 eurot (abikõlblik, käibemaksuta summa 4895,00 eurot).
Kokku on eelkirjeldatud kaevetöödega (sh suundpuurimisega) seotud arveid käibemaksuta
summas 40 794,00 eurot. Kaevetööd ja suundpuurimisega seotud tööd on oma olemuselt kokku
kuuluvad ehitustööd ja on seetõttu projekti raames summeeritavad. Seega isegi kui eelkirjeldatud
ehitustöid telliti erinevatel ajaetappidel ja/või erinevatelt ettevõtetelt, siis tuli iga sellise ehitustöö
tellimisel järgida riigihangete seaduse §-3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,
kuivõrd kõik ehitustööd kogumis olid maksumusega alates 20 000 eurot. Vahendusasutus on
tuvastanud, et toetuse saaja ei ole järginud eelkirjeldatud ehitustööde tellimisel riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid (ei ole võetud hinnapakkumusi, puudulikud hinnapäringud).
1.1.1. KD tunnusega 1 ja 33 seotud rikkumine
KD tunnustega 1 ja 33 osas on toetuse saaja võtnud ehitustööde tellimisel hinnapakkumusi, kuid
ei ole seejuures järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Puuduliku hinnapäringute
tegemise tulemusel on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid, eeskätt
läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS § 3 p 1), isikute võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 2) ja
konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) põhimõtet.
1.1.2. KD tunnusega 2, 24, 262 ja 263 seotud rikkumine
Toetuse saaja esitas kaevetööde ja suundpuurimisega seotud kuludokumendid, kuid KD
tunnustega 2, 24, 262 ja 263 seotud ehitustööde tellimisel ei ole hinnapakkumusi võetud, mistõttu
on rikutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Eeskätt ei ole toetuse saaja kasutanud ära
konkurentsi efektiivselt (RHS § 3 p 3) ning ei ole seetõttu ka rahalisi vahendeid kasutanud
säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5).
1.2. Toetuse saaja selgitused
07.01.2025 esitas toetuse saaja e-toetuste süsteemi KD tunnusega 1 juurde selgituse:
„Dokumentatsioon, mille alusel teenusepakkuja valisime on puudulik. Küsisime kolmelt erinevalt
ettevõttelt hinnapakkumist, kellest 2 tegid pakkumise ja SV Kaevete pakkumine osutus
odavamaks“.
1.3. Vahendusasutuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Projekti 29.12.2022 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-24/1670 punktide 11 ja 11.3
kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima üldmääruses, meetme määruses
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut.
Üldmääruse § 5 lõike 2 ja meetme määruse § 29 lõike 2 kohaselt kui toetuse saaja ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima
toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid.
Üldmääruse seletuskirjas on selgitatud: Eelkõige peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumus
kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste objektiivse
võrdlemise teel, ehk et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. /…/ RHS §-s 3 sätestatud
põhimõtted hõlmavad eesmärki tagada konkurentsi efektiivse kasutamise teel hankija rahaliste
vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Toetuse saaja on ostnud SV Kaeved OÜ-lt arvetega nr 20 (KD tunnusega 1) ja nr 27 (KD tunnusega
33) kaevetöid: Kaevetööd lahtisel meetodil multitoru paigaldamiseks; pinnasepuuri aukude
kaevamine; multitoru paigaldus ja ühendamine; vahejaotus kilbi põhjade paigaldus; kaevejälje
taastamistööd. Arve nr 20 kirjelduses on märgitud: Akt nr.1 tööde alusel. Arve nr 27 kirjelduses
on märgitud: Akt nr.2 tööde alusel. Aktide alusel teostati järgmisi töid: lahtine kaeve, multitoru
paigaldus, haljastus, puuriaukude ettevalmistus. Sarnast teenust on ostetud ka MTR Halduse OÜ
kolme arvega, mis on esitatud KD tunnustega 2, 262 ja 263 raames kokku käibemaksuta summas
9884,00 eurot. MTR Halduse OÜ arvetega seotud arvete kohaselt osteti järgmisi teenuseid:
puuduva puurimislõigu teostamine; suundpuurimine ühistu sisesel alal; suundpuurimine raudtee
alt paepinnases.
Samuti on ostetud sarnast teenust OÜ Polarwerk arvega nr 24064 (KD tunnusega 24)
käibemaksuta summas 900,00 eurot (Raudtee teemehaaniku rent raudtee alal tööde teostamiseks).
Raudtee teemehaaniku tööks on rööbastee ja raudteerajatiste hooldus-, remondi- ja ehitustööde
planeerimine, juhtimine, tehtud tööde kontrollimine ja vastuvõtmine. Kuivõrd teostati
suundpuurimist ka raudtee alt paepinnases ja selleks kaasati vastav spetsialist, siis on selle teenuse
ost sarnase tegevusvaldkonna, kaevetööde (sh suundpuurimise) osa.
Vahendusasutuse hinnangul on tegemist eelkirjeldatud kaevetööde, suundpuurimise ja raudtee
teemehaaniku töö osas oma olemuselt kokku kuuluvate ehitustöödega ja on seetõttu projekti
raames summeeritavad, mistõttu pidi toetuse saaja iga sellise ehitustöö tellimisel järgima
riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
KD tunnustega nr 1 ja 33 osas on toetuse saaja küsinud küll hinnapakkumusi, kuid ei ole
sealjuures järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Toetuse saaja on saatnud e-kirja 26.04.2024 Elektriasi OÜ-le, milles palub teha hinnapakkumise,
manuses ühikhinna tabel ja joonis. Ettevõte kirjale ei vastanud ja pakkumust ei esitanud.
Toetuse saaja on saatnud e-kirja 08.05.2024 SV Kaeved OÜ-le, milles on üksnes lause: „Palun
märgi hinnad, mida teha tahad.“. Ettevõte on vastanud 10.05.2024, kirja sisu puudub, manuses on
Exceli fail ühikhindadega, mille kohaselt pakub ettevõte maaliini ehitust kokku hinnaga 24 495,00
eurot.
Toetuse saaja esitas vahendusasutusele e-kirjavahetuse AS-ga KH Energia-Konsult, millest
nähtub, et 07.02.2025 on toetuse saaja saatnud e-kirja ettevõttele, kirja sisuks üks lause: „Saadan
kokkulepitud vormi“. AS KH Energia-Konsult vastas samal päeval, edastades manusega pdf faili,
milles ettevõtte hinnapakkumine nr 1.5/64-1 kuupäevaga 10.05.2024 käibemaksuta summas
65 743,00 eurot. Toetuse saaja on vahendusasutusele selgitanud, et antud hinnapakkumise
saamiseks pidas nende endine ehitusjuht läbirääkimisi hanke ajal, küsis hinna ning suhtlus käis
telefoni teel ja varasemat kirjavahetust pole säilinud.
Eelnevast nähtub, et toetuse saaja ei ole hinnapäringuid esitanud ettevõtetele võrdsetel alustel,
kuivõrd päringud on saadetud erinevatel aegadel ning saadetud e-kirjadest ei nähtu üheselt ja
arusaadavalt hinnapakkumise esitamise tingimused. Kolmanda ettevõtte, AS KH Energia-Konsult,
osas puudub igasugune informatsioon, kas ja millal hinnapäring saadeti. Lisaks puudub vastus
hinnapäringule. Küll aga nähtub esitatud pakkumustest, et ühikhindade kohaselt on SV Kaeved
OÜ pakkumus soodsaim.
Käesoleval juhul on toetuse saaja saadetud hinnapäringute alusel esitatud pakkumused sisuliselt
võrreldamatud. Vahendusasutus leiab, et toetuse saaja poolt kirjeldatud moel pakkumuste võtmine
ei ole läbipaistev ja kontrollitav ega konkurentsi efektiivselt ära kasutav.
Vahendusasutus selgitab, et ostu alusdokumentide koostamine on ostumenetluses väga oluline
etapp. Ebaselgete, ebatäpsete ja mitmeti mõistetavate alusdokumentide tõttu ei pruugi esitatud
pakkumused olla võrreldavad ning seetõttu võib nende hindamine osutuda keeruliseks või koguni
võimatuks. Ostu alusdokumendid peavad olema sõnastatud nii, et pakkujad saaksid esitada
ühtsetel tingimustel võrreldavaid pakkumusi. Niisamuti on isikute võrdse kohtlemise põhimõttest
tulenevalt oluline, et hinnapäringud oleks ettevõtetele tehtud ühel ajal ja neile vastamiseks antud
tähtaeg oleks kõigile ühesugune, kuivõrd see võib mõjutada nii pakkumuse tegemist kui
pakkumuse sisu.
Vahendusasutuse hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid, eeskätt
läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS § 3 p 1), isikute võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 2) ja
konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) põhimõtet. Eelnevast tulenevalt on
vahendusasutus seisukohal, et ei ole täidetud üldmääruse § 5 lõike 2, meetme määruse § 29 lg 2
ja TRO punktist 11.3 tulenevat kohustust ning esineb alus korrektsiooniks.
KD tunnustega nr 2, 24, 262 ja 263 seotud teenuste ostmisel ei ole toetuse saaja hinnapakkumusi
võtnud, mistõttu ei ole järgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Eeskätt ei ole toetuse saaja kasutanud ära konkurentsi efektiivselt (RHS § 3 p 3), sest ehitustööde
tellimiseks on toetuse saaja pöördunud vaid ühe pakkuja poole, mistõttu ei ole tellitud ehitustööde
hind kujunenud välja konkurentsi tulemusel. Konkurentsi puudumise tõttu ei ole saanud toetuse
saaja võrdlevaid hinnapakkumusi, et oleks võimalik tellida ehitustöid parima võimaliku hinna ja
kvaliteediga, millest tulenevalt ei ole toetuse saaja kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt (RHS § 3 p 5).
Eelnevast tulenevalt on vahendusasutus seisukohal, et ei ole täidetud üldmääruse § 5 lõike 2,
meetme määruse § 29 lg 2 ja TRO punktist 11.3 tulenevat kohustust ning esineb alus
korrektsiooniks.
1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr
Üldmääruse § 4 lõike 7 punkti 5 kohaselt on vahendusasutusel õigus otsustada toetuse
tagasinõudmine. Meetme määruse § 32 ja TRO punkt 13 sätestab, et toetuse tagasinõudmise otsus
tehakse üldmääruse § 11 lõike 1 alusel ja sätestatud korras. Sama määruse § 11 lõike 1 punkti 1
kohaselt on vahendusasutusel õigus projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt
rikkumise ulatusega juhul, kui toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole
osaliselt või täielikult täidetud.
Hetkel on tegevusega nr 2 „Juurdepääsuvõrgu ehitus“ seotud KD-d tunnustega 1, 2, 24, 33, 262 ja
263 vahendusasutuses täiendavas kontrollis abikõlblikus summas 40 794,00 eurot.
Kuludokumentide lõikes järgmiselt:
KD tunnusega 1 summas 19 420,00 eurot;
KD tunnusega 2 summas 3 689,00 eurot;
KD tunnusega 24 summas 900,00 eurot;
KD tunnusega 33 summas 10 590,00 eurot;
KD tunnusega 262 summas 1 300,00 eurot;
KD tunnusega 263 summas 4895,00 eurot.
Vastavalt üldmääruse § 11 lõikele 4 vähendatakse kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist
tulenevalt toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100% projektile või selle tegevusele eraldatud
toetusest.
Projektiga seotud kohustuste täitmine on üheks toetuse saamise eelduseks. Taotluse rahuldamise
otsuses on selgelt määratletud toetuse saaja kohustusena järgida meetme määruses kehtestatut.
Meetme määruse § 6 lõige 1 ütleb, et kulu on toetatav, kui see on kooskõlas käesolevas määruses
sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kui toetuse saaja jätab selle kohustuse
kui toetuse saamise eeltingimuse täitmata, siis toob see endaga kaasa negatiivse mõju toetatavatele
kuludele.
Vahendusasutus leiab, et antud juhul on KD-le tunnusega 1 ja tunnusega 33 proportsionaalne
kohaldada 5%-list korrektsiooni. Toetuse saaja on pakkumuste võtmisel rikkunud RHS § 3
sätestatud üldpõhimõtteid, eeskätt läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS § 3 p 1), isikute võrdse
kohtlemise (RHS § 3 p 2) ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) põhimõtet.
Vahendusasutuse hinnangul ei esine kohustuste rikkumise osas raskendavaid asjaolusid.
Vahendusasutus võtab arvesse, et toetuse saaja on siiski esitatud pakkumuste hindasid omavahel
võrrelnud ning KD tunnusega 1 ja tunnusega 33 teenuste ostul on eduka pakkuja pakkumus
soodsaim. Samas leiab vahendusasutus, et otsuses toodud asjaolude pinnalt ei ole põhjendatud
korrektsiooni veelgi vähendada ning kohaldada üldmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud veelgi
madalamat korrektsioonimäära (2%), kuivõrd riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid on rikutud
mitmes episoodis.
KD-le tunnustega 2, 24, 262 ja 263 on vahendusasutuse hinnangul proportsionaalne kohaldada
10%-list korrektsiooni. Toetuse saaja ei ole ostude korral maksumusega alates 20 000 eurot
võtnud võrdlevaid pakkumusi, mistõttu on ta rikkunud RHS § 3 p-des 3 ja 5 toodud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid. Tegemist on vahendusasutuse hinnangul raskeloomulise
rikkumisega, kuivõrd tellitud ehitustööde ja teenuste hind ei ole kujunenud konkurentsi tulemusel,
mistõttu ei pea vahendusasutus põhjendatuks ega proportsionaalseks kohaldada 10%-st madalamat
finantskorrektsiooni (5%-i või 2%-i). Samas kuna tellitud ehitustööde ja teenuste maksumus oli
turutingimustele vastav (võrdluses varasemate projektidega), siis ei ole vahendusasutuse
hinnangul tõenäoline, et konkurentsi tulemusel oleks võinud tellitavad teenused ja ehitustööd olla
veelgi odavamad kui 10%-i, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada 10%-st suuremat
finantskorrektsiooni.
Kokkuvõttes leiab vahendusasutus, et seoses rikkumisega on küll tekitatud välisrahastusele
potentsiaalne kahju, kuid konkreetsete rikkumistega seotud asjaolusid hinnates ei saa finantskahju
välisrahastusele olla suurem kui korrektsioonimäär 5% (KD 1 ja 33 puhul) ja 10% (KD 2, 24, 262
ja 263 puhul). Suurema korrektsioonimäära kohaldamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne
ning pigem karistusliku iseloomuga, mis aga ei ole kooskõlas korrektsiooni eesmärgiga (hüvitada
rikkumisest tulenev kahju).
Arvestades eelnevat, on projekti raames tuvastatud tingimustele mittevastav kulu 40 794,00 eurot,
mille suhtes tuleb kulu abikõlblikkust vähendada KD-ga 1 ja 33 seotud arvete puhul 5% ja
KD-ga 2, 24, 262 ja 263 seotud arvete puhul 10% ehk kokku summas 2 578,90 eurot.
Käesoleva otsusega vähendatakse finantskorrektsiooni tulemusel abikõlblikku kulu summas
2 578,90 eurot, millest toetuse osa moodustab 1 802,14 eurot ja omafinantseering 776,76
eurot.
Kuludokumentide tunnustega 1 ja 33 abikõlblikku summat tuleb vähendada 5% kokku summas 1
500,50 ((19 420+10 590)*0,05), kuludokumentide tunnustega 2, 24, 262 ja 263 abikõlblikku
summat tuleb vähendada 10% kokku summas 1 078,40 eurot ((3689+900+1300+4895)*0,1) ning
vähendada väljamaksmisele kuuluvat toetust 1 802,14 euro võrra.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist
haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
Vahendusasutus edastas Esterna Elekter OÜ-le otsuse eelnõu finantskorrektsiooni tegemise kohta,
millele toetuse saaja vastas 15.07.2025, et on tutvunud otsuse eelnõuga ja vastuväiteid ei oma.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, vahendusasutus
otsustab:
1. lugeda projekti „Narva-Jõesuu linn Esterna“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 2 578,90
eurot, millest moodustab toetus 1 802,14 eurot ja omafinantseering 776,76 eurot;
2. vähendada KD-des tunnustega 1 ja 33 kulusid kogusummas 1 500,50 eurot;
3. vähendada KD-des tunnustega 2, 24, 262 ja 263 kulusid kogusummas 1 078,40 eurot;
4. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 “ Juurdepääsuvõrgu ehitus“ summas 2 578,90
eurot;
5. muuta vahendusasutuse 29.12.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-24/1670 punkte 2
ja 3 alljärgnevalt:
5.1 „2. Projekti kogumaksumus on 334 328,66 eurot.“;
5.2 „3. Toetuse määr on kuni 69,88% projekti toetatavatest kuludest ja maksimaalne suurus
on 233 628,86 eurot.“.
Käesoleva otsuse peale võib esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist vaide Riigi
Tugiteenuste Keskusele üldmääruse ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva
jooksul, arvates päevast, mil vaid esitaja sai või pidi otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Zolin
talituse juhataja
osakonnajuhataja ülesannetes