Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

juuni 2025

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamine

Erastamisest laekuva raha kasutamise seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmine

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 121 lõiked 5, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Erastamisseaduse muutmine

Erastamisseaduse § 291 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest“.

§ 4. Maareformi seaduse muutmine

Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 lõike 31 neljandas lauses ja § 351 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad

„omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest“;

2) seadust täiendatakse §-ga 46 järgmises sõnastuses:

㤠46. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi likvideerimine

(1) Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga.

(2) Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahalisi vahendeid võib kasutada

selleks eraldatud sihtotstarbel kuni nimetatud tegevuse lõpuni.“.

§ 5. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise

seaduse muutmine

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikest 11 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest“;

3) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

2

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus …. ……… 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Erastamisest laekuva raha

kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

eelnõu

Rahandusministeerium esitab teiseks kooskõlastamiseks erastamisest laekuva raha

kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Eelnõu on kooskõlastatud asjaomaste ministeeriumide poolt.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lisaks saadame

ülevaate ORF vahendite kasutamise prognoosi kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. eelnõu;

2. seletuskiri;

3. seletuskirja lisa 1

4. kooskõlastustabel;

5. rakendusaktide kavand

Annike Riibe 5885 1316

[email protected]

Meie 18.07.2025 nr 1.1-10.1/3365-1

2

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2.

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Jrk

nr Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus

Justiits- ja Digiministeerium

1 Kooskõlastatud märkustega mõju kohta ning normitehniliste märkustega. Arvestatud Justiits – ja Digiministeeriumi märkustega ning

täiendatud vastavalt eelnõu ja seletuskirja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2

Eelnõu seletuskirja punkti 2 (seaduse eesmärk) 3. lõigus on märgitud, et viimastel

aastatel laekus Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) raha

ainult maa erastamisest. Selgitame, et tegelikult laekuvad sinna ka nõudeõigusest

suuremas ulatuses maa tagastamisel sõlmitud lepingute alusel makstavad järelmaksu

summad. Teeme ettepaneku sõnastada lause järgmiselt: „Raha ORFi laekus laiemalt

erastamisest, viimastel aastatel maa erastamisest ja erastatud või nõudeõigusest

suuremas ulatuses tagastatud maa eest tasutavatest järelmaksudest“.

Arvestatud.

Eelnõu punkti 1 sõnastust täpsustatud

3

Seletuskirja 3. lehekülje (maareformi seis ja edasine rahastamine) esimeses lõigus

palume reformimata maaüksuste arv 12016 asendada arvuga 10740 ja samas lõigus

on arv 530 vaja asendada arvuga 440. Andmed on täpsustatud 04.06.2025 seisuga.

Arvestatud.

4

Seletuskirja 5. leheküljel, pärast tabeleid, 2. lõigus on palutud kooskõlastamise käigus

Maa- ja Ruumiametil selgitada ja täpsustada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude osas, milliseid maareformi

läbiviimise ja ruumiloome kompetentsi kasvatamisega seotud kulusid plaanitakse

katta, kuna tegemist on sihtotstarbelise raha kasutamisega. Selgitame, et ORFi

likvideerimisel riigieelarvesse planeeritavatest vahenditest on Maa- ja Ruumiametil

plaanis katta järgmisi kulusid:

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud Maa- ja Ruumiameti tegevuste

loeteluga, mille kulusid kaetakse ORFi likvideerimisel

riigieelarvesse planeeritavatest vahenditest.

1) maareformi toimingute tööjõukulud - eraisikute õigustega seotud menetlused, maa

riigi omandisse jätmine ja munitsipaalomandisse andmine;

2) maareformi järgsete tegevuste tööjõukulud, sh:

3)riigimaa hoolduse korraldamiseks, sh ohtlike peremehetute ehitiste jm ohtlike

objektide (jäätmed, reostus, augud, süvendid) ning riigimaa ebaseadusliku kasutuse

likvideerimiseks;

4) maareformi käigus sõlmitud kestvuslepingute (hoonestusõigus, kasutusvaldus, maa

järelmaks) haldamiseks, et tagada lepingute täitmine ja riigile tulu laekumine;

5) riigimaale jäänud ohtlike ehitiste jm objektide likvideerimiseks tellitavate tööde

kulud (majanduskulu), hinnanguliselt tellitakse riigihanke korras 60 ohtliku ehitise ja

80 muu ohtliku objekti likvideerimise tööd aastas. Kokku korraldatakse aastatel 2026–

2031 tööd hinnanguliselt 840 maaüksusel;

6) strateegilise ruumiplaneerimise kompetentsi tõstmine;

7) turuosaliste ja kohalike omavalitsuste ruumiloome kompetentsi vajaduste ja turul

pakutavate seotud koolituste ja seminaride jooksev kaardistus;

8) olulisemate kompetentsi arenguvajaduste toetus nii Maa- ja Ruumiameti teenuste

kui ka laiemalt ruumiloome valdkondade osas;

9) rakenduslike meetmete väljatöötamine, mis aitavad omavalitsustel ja seotud

osapooltel kujundada terviklikke ruumilahendusi, millel on otsene või kaudne mõju

kohalikule majandusarengule.

5

Eelnõu § 4 lõikega 2 on kavandatud täiendada maareformi seadust §-ga 46, mis on

kavandatud rakendussätteks kõikide seletuskirja lisas 1 nimetatud ORFist varem

eraldatud ja edasi kasutatavate vahendite kohta. Kuna ORFi vahendeid on eraldatud

ka näiteks elu- ja mitteeluruumide erastamise läbiviimisega ja korteriomandi

seadmisega seotud kulude katteks (st mitte maareformi läbiviimiseks), siis teeme

ettepaneku nimetatud regulatsioon kehtestada Eesti Vabariigi omandireformi aluste

seaduses

Ei arvestatud. Selle ettepanekuga eelnõu koostaja ei nõustu põhjusel, et kõik ORFi

vahendid laekuvad maareformi seaduse alusel maa erastamise

kaudu, samuti on maa järelmaksunõuete infosüsteem maareformi

seaduse osa.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

6

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei ole nõus üle võtma kohalikele

omavalitsustele loobutud korterite ümberkolimise ja majade lammutamise

toetusmeedet, sest elamumajandus kuulub Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Arvestati osaliselt.

Märkus ei ole seotud käesoleva eelnõuga, vaid

asjaõigusseaduse § 126 muutmisega. Meetmete rahastamise

Seega palume välja jätta seletuskirja lisast 1 viide Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

küsimuse otsustab Vabariigi Valitsus. Seletuskirja tabelisse

lisatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi järele

lisatud viide „või teine asutus“.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

7 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas, kuid esitas kaks küsimust ORFist

rahastamist vajavate tegevuste kohta s.o. pärandvara hoiumeetmete rakendamine

ja Tallinna Linnavaraametile toimikute arhiveerimise kuludeks.

Vastatud e-kirjaga, et pärandvara hoiumeetmete

rakendamiseks on Rahandusministeeriumile ORFist raha

eraldatud ning vajadusel saab kulud kaetud. Tallinna

Linnavaraametile eraldati ORFist raha arvestusega, et kõik

õigusvastaselt võõrandatud vara toimikud saab arhiivipüsivale

kujule viidud ning Tallinna Linnaarvhiivile üle antud.

1

Seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise

seaduse kehtetuks tunnistamisega

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 17 lõike 2, maareformi

seaduse § 15 lõike 1, § 23 lõike 6, § 351 lõike 11 ja 6 ning § 38 ja õigusvastaselt võõrandatud

vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määruses nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise korras“ tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 27 asendatakse sõnad „Valla- või linnavalitsuse tellitud ekspertiisi kulud kaetakse

vara erastamisest kohaliku omavalitsuse üksuse omandireformi reservfondi laekunud rahast.

Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

eraldatud rahast. Ministeeriumi nõudmisel ekspertiisi läbiviimiseks vajalik raha eraldatakse

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ sõnadega „Valla- või linnavalitsuse tellitud

ekspertiisi kulud kaetakse ekspertiisi tellinud valla- või linnavalitsuse eelarvest. Ministeeriumi

nõudmisel ekspertiisi läbiviimiseks vajalik raha eraldatakse riigieelarvest.“;

2) punktis 343 asendatakse sõnad „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel

õigustatud subjekti kantavad kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

sõnadega „Pärandvara valitsemisel, sh vara tagastamise toimingutel õigustatud subjekti

kantavad kulud kaetakse riigieelarvest Rahandusministeeriumi kaudu.“;

3) punkti 56 teises lauses asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Maa- ja Ruumiametile eraldatud rahast“ sõnadega „ riigieelarvest Maa- ja Ruumiameti kaudu.“;

§ 2. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara

eest kompensatsiooni määramise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määruse nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise kord“ punkti 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ muutmine.

Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määruse nr 74 „Maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadumise ja selle käigus maa erastamise korra § 12 lõikes 1 asendatakse

sõnad „omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest “.

2

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Jürgen Ligi

Rahandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks

tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva seadusega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus

(edaspidi ELRKS) ning seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

(edaspidi ORF) eraldamata ja edaspidi maa erastamisest laekuv raha suunatakse riigi likviidsete

finantsvarade hulka. Seaduse kehtetuks tunnistamisega likvideeritakse ORF ja maa erastamisest

laekunud raha kasutamise otsustamine toimub edaspidi riigieelarve menetluse käigus. Ka

kaotatakse seni erastamisest laekuva raha kasutamise otstarbed ja jäetakse teistest seadustest

välja viited kulude katmise võimalustele ORFist. Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2026.

aastal.

ELRKS eesmärgiks oli määrata kindlaks ORASe ja sellest tulenevate seaduste alusel vara, sh

maa erastamisest laekuva raha kasutamine vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise

korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks (ORFi

põhieesmärk), millele hilisemate seaduse muudatustega on erinevaid otstarbeid lisatud.

Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid

enamjaolt täitnud. Järelejäänud põhivajaduste katteks ettenähtud vahendid kaetakse edaspidi

riigieelarvest ehk raha eraldamise otsuseid sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei tee enam

Vabariigi Valitsus, vaid Riigikogu läbi riigieelarve seaduse. Edaspidi riigieelarvest eraldatavad

summad vähenevad seoses vajaduse ammendumisega.

Muudatuste mõju toob kaasa riigiasutuste töökoormuse vähenemise, kuna edaspidi langeb ära

rahataotluste ja otsustuste menetlus ning hilisem aruannete koostamine toetuse saajate poolt.

Paljud seni ORFist toetatud tegevused on lõppenud või lõppemas ning edaspidi veel vajalikud

toetused on kaardistatud ja nende väljamaksmise osas otsused tehtud. Tegevusi, mille seotus

fondi esialgse eesmärgiga oli kaudne ning toetati pigem erandkorras, tuleb edaspidi rahastada

tavapärase riigieelarve menetluse käigus. Kuna ORFi kaudu raha taotlemisel kaasnes

lisategevusi ja eraldi aruandlus, siis selle kaudu rahastamise lõppemisel väheneb ka haldus- ja

töökoormus. ORFist rahastatud tagastatud ehitismälestiste tarbeks toetuse jagamisel

ettevõtjatele, inimestele ja vabaühendustele halduskoormus käesoleva eelnõuga ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Käesoleva eelnõu on ette valmistanud riigihalduse osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (e-

post: [email protected], tel 5885 1316) ja sama osakonna jurist Helje Päivil

(e-post: [email protected], tel 5885 1353). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected], 5303 2849). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud personali ja õigusosakonna nõunik Marge

Kaskpeit (e-post: [email protected], tel 5885 1423).

2

1.3. Märkused

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel otsustati alates 2026. aastast

likvideerida ORF.

Eelnõu on kaudselt seotud asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse

eelnõuga1 ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga2.

Kavandatavad seadusemuudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus (RT I,

19.03.2019, 111) ja muudetakse:

1) Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 24;

2) erastamisseaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2017, 59;

3) maareformi seaduse redaktsiooni RT I, 04.12.2024, 20;

4) õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse

redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 17.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

ORF loodi selleks, et katta Eesti Vabariigi taastamise järgselt demokraatlikule riigikorrale

ülemineku reformidega kaasnevaid kulusid. Raha ORFi laekus laiemalt erastamisest, viimastel

aastatel maa erastamisest ja erastatud või nõudeõigusest suuremas ulatuses tagastatud maa eest

tasutavatest järelmaksudest. Omandireformi eesmärk oli omandisuhete ümberkorraldamine

omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud

ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.

ELRKS alusel kasutatakse ORFi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja

erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude

katteks (ORFi põhieesmärk), millele hilisemate seaduse muudatustega on erinevaid otstarbeid

lisatud. Nii näiteks võidakse ORFi vahendeid kasutada ka omandireformi käigus või selle

tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks; tööhõive

riiklike programmide rahastamiseks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku

keskkonna ja tingimuste loomiseks; erastatavatel ja erastatud objektidel keskkonnaekspertiiside

teostamiseks ja looduskahjustuste likvideerimiseks; pensionireformi läbiviimiseks, laenu

andmiseks tagastatavate eluruumide üürnikele nende ümberasumiskulude ja nimetatud

eluruumide omandamise kulude katteks; laenu andmiseks kohalikele omavalitsustele

üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks tagastatavate eluruumide üürnike

jaoks ja toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks,

remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Tegevused, mille katmiseks ORF ette nähti, on ammendumas ja ORF on oma eesmärgid

enamjaolt täitnud. Järelejäänud põhivajaduste katteks ettenähtud kulud kaetakse edaspidi

riigieelarvest, täpsem hüvitamise menetlus sätestatakse vastavate määrustega (vt seletuskirja

lisa 1 ORF kulude prognoos). ELRKS seni sätestatud otstarvetel raha eraldamine lõpetatakse.

1 Asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seadus (EIS toimik nr 25-0556) 2 Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmine (EIS toimik nr 25-0606)

3

Viimastel aastatel on ORFist rahastatud lisaks maareformiga seotud kuludele mh

ehitismälestiste hooldamist, rekonstrueerimist ja taastamist ja riigile loobutud

korteriomanditega seotud arendusprojekte jm kulusid.

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel otsustati, et 2026. aastast tuleb

kanda ORFi vaba jääk ja edaspidi maa erastamise järelmaksulepingutest tulenev tulu ORF

likvideerimise tõttu riigieelarvesse.

Sama otsusega tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks valmistada ette sellekohased

eelnõud. Püstitatud eesmärk on:

1. Tunnistada kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise

seadus ning likvideerida ORF;

2. Maa erastamisest ORFi laekunud vahendid kantakse jaotamata

tulemisse ja tulevikus laekuv raha arvestatakse riigi likviidsete finantsvarade

hulka alates 1. jaanuarist 2026. a;

3. 2026–2031. aasta riigieelarvesse planeerida ORF vahendite arvelt

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel kokkulepitud

tegevusteks raha.

Eelnõu ettevalmistamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust kooskõlas hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja3 § 1 lõike 2 punktiga 5, mille alusel seaduseelnõu seadusena

rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. ORF on oma

püstitatud eesmärgid täitnud.

Maareformi seis ja edasine rahastamine

Maa- ja Ruumiameti andmetel on kõikides valdades ja linnades maareform lõpusirgel, kuid

siiski on Eesti Vabariigis kokku veel ligikaudu 10 740 maaüksust, mille osas on vaja

maareformi toiminguid teha. Eesti maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Nende

maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud katastriüksused, aga lisaks ka 440

katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast masskannete tegemist, kuid ei ole

jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega tuleb välja selgitada nende

menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi toimingud. Lisaks on teada 506

maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne maakatastrisse kandmist ja

maareformiga alustamist.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused on praktiliselt

lõppenud, ligikaudu 150 000 taotlusest on pooleli veel umbes kümne taotluse menetlus.

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel otsustati kanda 2026. aastast

ORFi vaba jääk jaotamata tulemisse ja edaspidi maa erastamise järelmaksulepingutest tulenev

riigi likviidsete finantsvarade hulka.

Samal nõupidamisel otsustati ORFi likvideerimisel vabaneva raha arvelt katta alljärgnevate

jätkutegevustega kaasnevad kulud.

3 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE)

4

Tabel 1. Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel otsustatud ORFi

likvideerimisel vabaneva raha arvelt tehtavad kulud

Otstarve 2026 2027–2031 2030

1. Maareformiga seotud kulude

katmine ja ruumiloome kompetentsi

kasvatamine

1,338 miljonit eurot 1,309 miljonit eurot

iga aasta kohta Otsustada edasine

rahavajadus

2. Ehitismälestiste hooldamise,

rekonstrueerimise ja taastamise

toetamine4

2 miljonit eurot iga aasta kohta Otsustada edasine

rahavajadus

3. Riigile loovutatud kinnisasjade

ülalpidamise ja tühjenevate

kortermajade probleemide

lahendamise rahastamine

1 miljon eurot 2027. aastal 1

miljonit eurot, alates

2028. aastast 2

miljonit eurot aastas5

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeeriumil

anda ülevaade

toetusmeetme

kasutamisest ja

otsustada edasine

toetusvajadus ka

juba eraldatud 2

miljoni euro kohta.

Tabel 2 Ülevaade loovutatud kinnisasjade meetme raha kasutamise kohta valitsemisalade kaupa

(eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Rahandusministeerium 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium või teine

määratud asutus

350 000 350 000 350 000 350000 350 000 350 000

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium või teine

määratud asutus

590 000 590 000 1 590 000 1 590 000 1 590 000 1 590 000

Riigieelarvesse planeeritakse omandireformi reservfondi likvideerimise otsusest tulenevalt

kuni 2031. aastani riigile loovutatud kinnisasjade ülalpidamise ja tühjenevate kortermajade

probleemide lahendamisega seonduvad kulud esimesel kahel aastal 1 miljon eurot aastas, alates

2028. aastast 2 miljonit eurot aastas. Rahastus jaguneb kahe ministeeriumi vahel, sh täiendavad

vahendid Rahandusministeeriumile kehtiva seaduse alusel juba riigile loovutatud kinnisasjade,

sh korteriomandite ülalpidamiskuludeks. Rahastamine on seotud asjaõigusseaduse (edaspidi

AÕS) § 126 muutmise eelnõuga6, millega muudetakse kinnisomandist loobumise regulatsiooni

selliselt, et loobutud kinnisasja omand läheb edaspidi KOVile, mitte riigile (KOVi pädevuses

on elamumajanduse korraldamine ning üldiselt elukeskkonna kujundamine oma territooriumil).

Kinnisomandi hulgas loovutatakse kõige rohkem korteriomandeid tühjenevates kortermajades

ning tühjenevate kortermajade probleemi lahendamine nõuab vastavate rahaliste kulude katmist

ja meetmete väljatöötamist.

4 Viimati eraldati Vabariigi Valitsuse 12.12.2024 korraldusega nr 248 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse

omandireformi reservfondist” 3 miljonit eurot. 5 Täpne rahastamise mehhanism lepitakse kokku asjaõigusseaduse muutmise seaduse menetluse käigus. 6 EIS toimik nr 22-1342

5

Tabelis 1 real 3 nimetatud summadest planeeritakse kavandatu kohaselt rahastada Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kaudu eelnimetatud AÕS § 126 muutmisega seotud

toetusmeetmed:

1. toetusmeede KOVile AÕS § 126 alusel loovutatud vara

ülalpidamiskulude ajutiseks katmiseks. Toetus võimaldaks KOVil katta

jooksvaid ja halduskulusid, kuni on korterile leitud uus eesmärgipärane kasutus,

see on võõrandatud või probleemne korterelamu on lammutatud.

2. Toetusmeede KOVidele tühjenevate kortermajade

probleemistiku kompleksseks lahendamiseks (tühjenevas kortermajas KOVi

poolt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 10 lg 1 p 4

alusel korterite omandamiseks, elanike ümberkolimiseks sh, asenduskorteri

omandamiseks, kortermaja lammutamiseks, korteriomandite ja korteriühistu

likvideerimiseks).

Täpne rahastamise mehhanism nähakse ette AÕS § 126 muutmise menetluse käigus. Meetmeid

saab hakata rakendama pärast AÕS § 126 muutmist ning vastavate rahaliste vahendite

ettenägemisel.

Aastal 2030 peab vastav ministeerium andma ülevaate toetusmeetme kasutamisest ja siis otsustatakse edasine toetusvajadus.

Tabel 3 Ülevaade ehitismälestiste hooldamise, rekonstrueerimise ja taastamise toetamise eelarve

vajaduse kohta (eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Kultuuriministeerium 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas jagab Muinsuskaitseamet toetust avaliku konkursi kaudu. Seda

reguleerib eraldi määrus7.

Tabel 4 Ülevaade maareformiga seotud kulude katmise ja ruumiloome kompetentsi kasvatamise

toetamise eelarve vajaduste kohta (eurodes)

Valitsemisala 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Rahandusministeerium 84 700 84 700 84 700 84 700

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium 1 338 051 1 309 149 1 309 149 1 309 149 1 309 149 1 309 149

Rahandusministeeriumi valitsemisala püsikulud on seotud maamaksu tõusu piirmäära

arvestamise infotehnoloogilise võimekuse tagamisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude osas palusime

kooskõlastamise käigus Maa- ja Ruumiametil selgitada ja täpsustada, milliseid maareformi

läbiviimise ja ruumiloome kompetentsi kasvatamisega seotud kulusid plaanitakse katta, kuna

tegemist on sihtotstarbelise raha kasutamisega.

Kooskõlastamise käigus on Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium selgitanud, et ORFi

likvideerimisel riigieelarvesse planeeritavatest vahenditest on Maa- ja Ruumiametil plaanis

katta järgmisi kulusid:

7 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja

kord“ Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja

6

1) maareformi toimingute tööjõukulud – eraisikute õigustega seotud menetlused, maa riigi

omandisse jätmine ja munitsipaalomandisse andmine;

2) maareformi järgsete tegevuste tööjõukulud, sh:

a) riigimaa hoolduse korraldamiseks, sh ohtlike peremehetute ehitiste jm ohtlike

objektide (jäätmed, reostus, augud, süvendid) ning riigimaa ebaseadusliku kasutuse

likvideerimiseks;

b) maareformi käigus sõlmitud kestvuslepingute (hoonestusõigus, kasutusvaldus, maa

järelmaks) haldamiseks, et tagada lepingute täitmine ja riigile tulu laekumine;

c) riigimaale jäänud ohtlike ehitiste jt objektide likvideerimiseks tellitavate tööde kulud

(majanduskulu), hinnanguliselt tellitakse riigihanke korras 60 ohtliku ehitise ja 80 muu

ohtliku objekti likvideerimise tööd aastas. Kokku korraldatakse aastatel 2026–2031

tööd hinnanguliselt 840 maaüksusel.

3) strateegilise ruumiplaneerimise kompetentsi tõstmine;

4) turuosaliste ja kohalike omavalitsuste ruumiloome kompetentsi vajaduste ja turul pakutavate

seotud koolituste ja seminaride jooksev kaardistus;

5) olulisemate kompetentsi arenguvajaduste toetus nii Maa- ja Ruumiameti teenuste kui ka

laiemalt ruumiloome valdkondade osas;

6) rakenduslike meetmete väljatöötamine, mis aitavad omavalitsustel ja seotud osapooltel

kujundada terviklikke ruumilahendusi, millel on otsene või kaudne mõju kohalikule

majandusarengule.

Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS). PS § 115 kohaselt võtab Riigikogu

iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Seega peavad kõik riigi

kulud ja tulud sisalduma eelarves (kõikehaaravuse põhimõte). ORF loodi algselt Vabariigi

Valitsuse eelarvevälise reservfondina8. Esimest korda kajastati ORFi vahendid riigieelarves

alles 2003. aasta riigieelarve seaduses ja seda Vabariigi Valitsuse osa all. Sellest ajast on ORFi

selliselt kooskõlas PS-ga kajastatud. Eelnõuga ORF likvideeritakse, kuid selles varasemalt

laekunud vahendid kantakse jaotamata tulemisse ja edaspidi maa erastamise

järelmaksulepingutest tulenev tulu kajastub riigieelarves ning kulud planeeritakse prognoosi

alusel kuni aastani 2030 ministeeriumide eelarvetes vastavalt Vabariigi Valitsuses otsustatud

sihtotstarbele.

Ka nende vahendite arvelt tehtavad kulud planeeritakse riigieelarvesse vastavate

valitsemisalade alla, vt ülal Tabel 1 ja ORF kulude prognoosid (Lisa 1). Seda tehakse riigi

eelarvestrateegia/riigieelarve eelnõu koostamise (nn RES-RE) protsessis. Ometi ei ole need

tulu- ja kuluartiklid üksteisest sõltuvuses (universaalsuse põhimõte), see tähendab, et kui

ORFist varasemalt laekunud vahendid on kantud jaotamata tulemisse ning edaspidi

erastamisest laekuvad vahendid kantakse riigi likviidsete varade hulka, st tulud tervikuna on

mõeldud finantseerimaks kulusid tervikuna. See tähendab, et tulusid ja kulusid käsitletakse

eraldi. Seda ka teatud jätkutegevuste sihtotstarbelise rahastamise puhul, mille Vabariigi

Valitsus ORF likvideerimisel vabaneva raha arvelt ette nägi, vt ülal Tabel 1. Kõik nimetatud

rahastamisotsused tehakse eelarvemenetluse käigus, 2025. aastal enam ühtegi raha eraldamist

ORFist ei planeerita (vt seletuskirja lisa 1).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

8 Vt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse algse redaktsiooni § 7

7

Eelnõu peaeesmärgiks on tunnistada aegunud regulatsiooni, ümberkorralduste ning vajaduse

ammendumise tõttu kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus. Seetõttu on eelnõu

§ 1 ELRKS kehtetuks tunnistamine. Järgnevate seaduste muudatused on seotud ELRKS

kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks ELRKS

ELRKS eesmärgiks oli määrata kindlaks ORASe ja sellest tulenevate seaduste alusel vara, sh

maa erastamisest laekuva raha kasutamine (§ 1). Käesolevaks ajaks on seadusesse jäänud veel

ORFi puudutavad sätted, kõik ülejäänud on kehtetuks tunnistatud.

Eelnõu § 1 eesmärk on likvideerida Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond ja suunata

erastamisest laekunud ja edaspidi laekuv raha riigieelarvesse. Sellega seoses kaotab ELRKS

oma eesmärgi. ORF on riigieelarve osa, selle likvideerimisega muutub seaduse jõustumisel raha

eraldamise reeglistik ehk raha eraldamise otsuseid sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei tee enam

Vabariigi Valitsus, vaid Riigikogu läbi riigieelarve seaduse.

ELRKS-s on sätestatud ka, millisteks otstarveteks võidakse ORF vahendeid kasutada. Need on:

omandireformi ja maareformi läbiviimiseks, aga ka omandireformi käigus tekkivate tööhõive

probleemide lahendamiseks, keskkonnakahjustuste likvideerimiseks, ettevõtluse arendamiseks

ja ettevõtluskeskkonna loomiseks, tagastamisele kuuluvate elamute üürnike

ümberasustamiseks vajaliku elamispinna ehitamiseks ja muudeks seaduses loetletud

otstarveteks, millest mitmed on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud.

Omandireformi reservfondi vahendeid on mitmel juhul kasutatud paindliku abinõuna

kriisiolukorra lahendamiseks olukorras, kus tavapärane eelarveprotsess seda ei võimaldaks.

ORFi laekub raha riigimaa erastamisest. 2025. aasta alguse seisuga on ORFi eraldamata jääk

39,64 miljonit eurot. Lähiaastatel laekub ORFi keskmiselt 3 miljonit eurot aastas. Iga-

aastaselt laekuv summa väheneb maa järelmaksunõuete kustutamisega. Riigi Tugiteenuste

Keskuse andmetel on 2024. a 31. detsembri seisuga laekumata järelmaksunõuete põhiosa saldo

(tulevikus laekuv raha) 37,3 miljonit eurot (nõudega toimikuid 6619 tk). Seega saab arvestada

ligi 80 miljoni euro riigieelarve vahenditega, mida saab kasutada riigieelarve seaduse alusel,

kuid millest ligi 38 miljonit laekub kuni aastani 2050 (vt tabel 5 laekumiste viie aasta

prognoos).

Tabel 5

Laekumiste prognoos järgnevaks viieks aastaks

  2025 2026 2027 2028 2029

Intress tasumata maa

järelmaksunõuetelt. 110 000 110 000 105 000 105 000 95 000

Maa erastamisest järelmaksuga

laekuvad tulud 3 300 000 3 300 000 3 200 000 3 000 000 2 800 000

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust.

ORAS § 121 tunnistatakse kehtetuks lõiked 5, 7 ja 9.

8

ORAS § 121 lõike 5 alusel üürniku väljatõstmisel sama paragrahvi lõike 4 punktides 2, 3 ja 4

sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub

samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus

ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab

seejuures eluruumide erastamise seaduses ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses

sätestatud võimalusi. Sama sätte lõige 7 näeb ette, et üürnik ja temaga koos elavad isikud on

kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel uue eluruumi saamisel nende kasutuses oleva

eluruumi vabastama.

Kortermajade tagastamine lõppes valdavalt möödunud sajandi 90-ndatel aastatel, samuti on

eluruumide erastamise protsess lõppenud ning tagastatud majade elanikele on üürimajad valmis

ehitatud. Kehtiva sätte alusel ettenähtud rahastamist ei ole palju aastaid juba tehtud, kuna

vajadus on ära langenud. Seega käesoleva eelnõuga eluruumide erastamise seaduse meetmed

lõpetatakse ja koos sellega ka nende rahastamine.

ORAS § 121 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on tagastatud elamus

elavatel üürnikel õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud

korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsusüksuselt

ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.

ORAS § 121 nimetatud võimalus realiseeriti nn EVP-laenudena, mille puhul üürnikele antavat

eluasemelaenu, mille ressurss pärines erastamisest laekunud rahast, oli võimalik tagasi maksta

erastamisväärtpaberites. EVP-laene anti sihtasutuse Eesti Eluase vahendusel aastatel 1997–

2002 kogusummas umbes 510 miljonit krooni, omafinantseeringuga 1/3 laenusummast,

keskmise laenusummaga 180 000 krooni. Perioodil, kui erastamisväärtpaberite turuhind oli

suhteliselt madal, oli tegemist väga soodsa laenusaamise võimalusega. Ent mõnel hinnangul

katsid antud sooduslaenud vaid umbes poole kuni kolmveerandi tegelikust vajadusest.

Olulise panuse tagastatud eluruumide üürnike probleemide lahendamisel andsid „Eesti

elamumajanduse arengukavas 2003–2008“ planeeritud ja Sihtasutuse KredEx vahendusel antud

toetused munitsipaalelamuehituse arendamiseks. Tallinna Linnavalitsuse kinnitusel olid kõik

Tallinna sundüürnike eluasemevajadused 2009. aastaks rahuldatud.

Üürilepingute jätkugarantiid võimaldasid pikendada üürilepinguid tagastatud eluruumides

kokkuvõttes kuni 13 aasta võrra.

Hilisemate seadusemuudatustega loodi erastamisvõimaluseta üürnikele ka muid võimalusi

soodustingimustel erastamisprotsessis osalemiseks, näiteks sätestati maareformi seaduses

võimalus osta piiratud enampakkumisel elamumaad. Ka muud riigi poolt pakutud võimalused

oma erastamisväärtpaberite ärakasutamiseks (aktsiate ja hüvitusfondi obligatsioonide müük)

kompenseerisid eluruumide erastamisel tekkinud ebavõrdsust.

Üürnike vajadusteks ei ole kohalikud omavalitsused ORFist juba aastaid toetust taotlenud, kuna

on rajatud üürimaju tagastatud majade üürnikele ning on rakendatud ka muid meetmeid.

Käesoleva sätte kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna ei too kaasa

riigieelarves rahaliste vahendite muutust, kehtiva seadusega sätestatud abinõud tagastatud

majade üürnikele on ammendunud.

Eelnõu esimesel kooskõlastamisel oli sätestatud ka alternatiiv, mille kohaselt välistatakse

rahastamine ORFist, kuid ülejäänud osas jäetakse õigused kehtima. Palusime eelnõu

kooskõlastusringi käigus avaldada kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatel arvamust, kumba

sätet peaks eelistama. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja teatas e-kirjas, et ei toeta

alternatiivset seaduse eelnõu sõnastust, millega kohustus kohalikule omavalitsusele jääb, aga

9

rahastus mitte. Eesti Linnade ja Valdade Liit on arvamusel, et kindlasti on üleriigiline vaade

omandireformi järelmite osas Rahandusministeeriumis ülevaatlikum üksikute omavalitsuste

omast, eriti nn sundüürnike teemal. Riiklikud abimeetmed olid ORFiga seotud. Omavalitsustel

on oma haldusterritooriumil vastutus sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt, mida täidetakse

sotsiaalkorterite ja ka munitsipaalkorterite pakkumisega, kuid need meetmed ei ole ORFiga

seotud. Seega ORFi vahendite edaspidi mitteeraldamine, seoses ORFi lõpetamisega, peaks igal

juhul lõpetama ka sellega seotud kohustuse kohalikele omavalitsustele.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse erastamisseaduse § 291 lõiget 2 jättes esimesest lausest välja

lauseosa „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga

muudest“. Muudatusega arvatakse välja sättest erastamisväärtpaberite hüvitamine ORFist, kuid

jäetakse alles võimalus hüvitada erastamisväärtpaberitega seotud nõuded riigieelarve

vahenditest. Samas tõenäosus, et taolist hüvitamist edaspidi ette tuleb, on väike, kuna seaduse

alusel lõppes massiline hüvitamine 2012. aastal. Hetkel on ORFist Vabariigi Valitsuse

korraldusega selleks otstarbeks eraldatud vahendid olemas, mida saab vajaduse lõpuni

kasutada. Edaspidi tuleb vajadusel raha planeerida Rahandusministeeriumi eelarves.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse maareformi seadust.

Maareformi seaduse § 23 lõike 31 neljandas lauses ja § 351 lõike 5 teises lauses asendatakse

sõnad „omandireformi reservfondist“ sõnaga „riigieelarvest“. Mõlema sätte puhul oli seni

kehtinud korra järgi ette nähtud kulude hüvitamine Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist.

Maareformi seaduse § 23 lõikes 31 juhul on tegemist pärandvara hoiumeetmete rakendamisega

ning maareformi seaduse § 351 lõikes 5 nähakse ette, et hoonestusõiguse seadmisega kaasnevad

kulud kaetakse omandireformi reservfondist. ORFi likvideerimisel kaetakse needsamad kulud

riigieelarvest. Pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks on ORFist Rahandusministeeriumile

raha eraldatud ning neid vahendeid saab sihtotstarbeliselt ka edaspidi kasutada. Ka

hoonestusõiguse seadmise kuludeks on Maa- ja Ruumiametile ORFist raha eraldatud ning ka

neid vahendeid saab edasi kasutada. Eraldatud vahendeid peaks jaguma 2030. aastani. Edaspidi

nähakse ette vaja minevad vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala

Maa- ja Ruumiameti baaseelarvesse vastavalt ORF kulude prognoosile (Lisa 1).

Maareformi seadust täiendatakse §-ga 46 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi

likvideerimine, milles sätestatakse seaduse rakendussätted. Kuna ELRKS tunnistatakse

kehtetuks, siis ORF-ga seonduvad rakenduslikud tegevused tuleb reguleerida muus seaduses.

ORFi laekub raha maareformi kaudu läbi maa erastamise, seetõttu on rakendussätted

maareformi seaduses.

Lõike 1 alusel erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga ja selle järele

jäänud ja laekuvad vahendid kantakse 2026. aastast riigieelarve tuludesse. Lõike 2 alusel

võimaldatakse enne seaduse jõustumist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

eraldatud rahalisi vahendeid kasutada selleks eraldatud sihtotstarbel kuni vastava tegevuse

lõpuni.

ELRKS võimaldas anda ORFist ka laenu. AS-le Estonian Air anti laenu kokku 37 miljonit

eurot. 2022.a laekus Estonian Airi pankrotimenetlusest tagasi ligi 5,4 mln ja ülejäänud osa

laenust kanti lootusetuks (bilansist välja). 2023. a laekus ligi 140 tuhat eurot ja 2024.a ligi 99

tuhat eurot. Viimane laenumakse tuli oktoobris 2024 (99 tuhat eurot) selgitusega, et see on

10

viimane väljamakse pankrotimenetluses, seega rohkem selle laenuga seonduvalt vahendeid ei

laeku. Estonian Air kustutati äriregistrist oktoobris 2024.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja

kompenseerimise seadust.

Seaduse § 9 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 9 alusel katab valla- või linnavalitsus vara

maksumuse määramisega seotud kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja tema

käsutusse jäävast rahast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui nimetatud rahast ei jätku,

kaetakse kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja Vabariigi Valitsuse

käsutusse jäävast rahast. Nimetatud säte on kaotanud aktuaalsuse, kuna järele on jäänud umbes

10 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise menetlust, mis tuleb

lõpuni menetleda. Vara maksumuse määramisega seotud kulusid riik juba aastaid praktiliselt ei

hüvita. Vara maksumuse määramise reeglid on lihtsad ja kulu ei võta. Õigusvastaselt

võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 4 lõike 1 alusel katab

ekspertiisiga seotud kulud õigustatud subjekt ehk kompensatsiooni saaja.

Paragrahv 14 lõige 11 sõnastatakse uuesti. Sisuliselt jäetakse välja lauseosa „Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist, selles vahendite puudumisel aga muudest“. Sõnastuse

kohaselt: kui õigustatud subjektile ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks

hüvitusväärtpaberit välja antud, makstakse talle määratud kompensatsioon välja rahas

riigieelarve vahenditest. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioonide maksmiseks

on ORFist Rahandusministeeriumile raha eraldatud ning nende vahendite kasutamine jätkub

kuni kõigi nõuete rahuldamiseni. Täpsem maksete tegemise kord on sätestatud Vabariigi

Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusega nr 216 “Õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsiooni määramise kord”.

Paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, milles on viide kehtetuks tunnistatavale

seaduse §-le 9.

Analoogselt §-le 9 peetakse ka § 15 lõike 4 all silmas eelkõige kulusid, mis on seotud

kompenseerimise menetluses vara maksumuse määramisega, mida riik edaspidi ei hüvita.

Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise protsess on praktiliselt lõppenud. Üldjuhul

on tegemist kohaliku omavalitsuse üksuste tööjõu kuluga, mida riik ka varasemalt pole

hüvitanud. Kõige suurem vara maksumuse määramisega seotud kulu on ekspertiisi tegemine,

mille tasub õigustatud subjekt § 4 lõike 1 alusel. Erisus on vaid see, kui riik järelevalve

menetluse käigus tellib vara maksumuse määramise ekspertiisi, siis toimub ekspertiis riigi

kulul. Taolise ekspertiisi tellimine tänasel päeval ei ole enam aktuaalne, kuna protsess on

vaibunud. Kompensatsioonide väljamaksmine on sätestatud seaduse § 14 lõikes 11, mis sätestab

kompensatsiooni väljamaksmise riigieelarve vahenditest.

Eelnõu § 6 on jõustumissäte. Sellega sätestatakse, et käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2026.

a. Nimetatud tähtpäevast loetakse ORF likvideerituks. Otsuse kuupäev on kokku lepitud

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel ning seotud 2026. aasta

riigieelarve jõustumisega. Alates 1. jaanuarist 2026. a on ORF üldise riigieelarve osa ning raha

kasutamine toimub kooskõlas riigieelarve seaduse reeglitega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

11

5. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega

Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

ELRKSes nimetatud eesmärkidel ORFist raha eraldamiseks tegi otsused Vabariigi

Valitsus ning selliste otsustuskorras  ettenähtud rahastamisvõimaluste lõpetamine kellegi

õigustatud ootusi ei kitsenda.

Kehtivas seaduses ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruses nr 221 „Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ on

üldisel kujul määratletud sihtotstarbed, millistel ORFi laekunud raha on lubatud kasutada. Osa

neist sihtotstarvetest on vastavuses ELRKS põhieesmärgiga ehk maa ja omandireformi

läbiviimisega seotud ja konkreetsete sätetega, ülejäänud on aga suures ulatuses teiste seaduse

eesmärkidega ning mõned ainult kaudselt või tinglikult seotud omandireformiga või on oma

aktuaalsuse omandireformi praegusel etapil kaotanud (vt allpool tabelis 6 ülevaade raha

eraldamist kohta 2018–2024). Kõik ERLKS sätestatud sihtotstarbed kaotatakse. Kulude

kandmine, mis oli otseselt ette nähtud seadusega, nähakse edaspidi ette riigieelarvest, v.a. need

otstarbed, mis on ammendunud ja edaspidi riigi poolt ei rahastata.

Eelöeldust tulenevalt käesolev eelnõu riigi ja KOV korraldusele ja finantseerimisele otseselt

mõju ei avalda, kuna edaspidine rahastamine toimub riigieelarvest.

Samuti ei avalda sotsiaalset mõju (mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, mõju

võrdsetele võimalustele), kuna seadusega rahastatavad tegevused on lõppenud või lõppemas.

Üldjuhul anti viimastel aastatel toetust valitsusasutustele palgakuludeks, v.a tagastatud

ehitismälestiste tarbeks, mida anti avaliku konkursi korras. Seetõttu seaduse kehtetuks

tunnistamisega ei avaldu ka majanduslik mõju (leibkondade majanduslik olukord,

halduskoormus - koondhinnang selle kasvule, kahanemisele või muutumatuks jäämisele) ega

regionaalset mõju, kuna vajalikud seadusega ettenähtud kulud planeeritakse katta edaspidi

riigieelarvest (vt lisa 1).

Tabel 6. 2018 – 2024 ORFist eraldamised teemade kaupa

Laekunud ORFi 2018-2024

40,85 miljonit eurot

Raha eraldamine ja kasutamine ORFist 2018 -2024

Raha kasutamise sihtotstarve

Eraldatud summa

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise korraldamise ja omandireformi

uuringu läbiviimise kuludeks

273 878,00 €

aadressandmete korrastamiseks

1 432 138,00 €

autoveo-ettevõtjate tegevuslubade tasuta

ümbervahetamise kulude kompenseerimiseks 

77 544,00 €

omandi- ja maareformi menetluste kohta koostatud

toimikute arhiveerimisega seotud kuludeks ja kahju

hüvitamiseks

117 819,60 €

12

riigile loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 192 013,00 €

projekti „Kahaneva rahvastikuga piirkondades

probleemsete korterelamute elanike

ümberasustamine ja kasutusest väljalangenud

korterelamute lammutamine“ läbiviimiseks

1 381 476,00 €

omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste

hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,

restaureerimiseks ja taastamiseks

12 000 000,00 €

teadusuuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja

õiguslikud mõjud“ läbiviimiseks

191 280,00 €

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise korraldamise kuludeks

228 942,76 €

riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi

elluviimisega seotud kulude katteks

4 705 586,00 €

maa korralist hindamist ettevalmistavateks

tegevusteks 

3 056 979,00 €

õigusvastaselt võõrandatud vara eest

kompensatsioonide makseteks

430 000,00 €

elamumajanduse ümberkorraldamise üleriigilise

toetusmeetme käivitamiseks kohaliku omavalitsuse

üksustele ja asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud

vara ülalpidamise kuludeks 

3 660 000,00 €

Kokku eraldatud 27 747 656,36 €

Käesolev seaduse eelnõu eelarvemenetlusele mõju ei avalda. Seadusega võetakse ära Vabariigi

Valitsuselt otsustusõigus eraldada raha seadusega sätestatud sihtotstarveteks eelarvevälise

otsustuse käigus. Edaspidi laekub erastamisest raha eelarvesse ning selle kasutamine

otsustatakse  eelarvemenetluse käigus. Käesoleva seletuskirja lisaks on tabel, milles on

planeeritud varem eraldatud ORF vahendite ja RES-RE 2026–2029 ning tulevaste perioodide

täiendavate vahendite eelarve tegevuste läbiviimiseks. Vabariigi valitsuse otsuse puntidesse

tuleb lisada protokolliline otsus rahastuse kohta vastavalt tabelile/Lisale 1.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Kohaliku omavalitsuse

üksuste tegevusi seaduse muudatus omandireformi mõttes ei puuduta, kuna ORFist

rahastatavad peamised tegevused on lõppenud. Toetusmeetmeid probleemsete korterite

lahendamiseks on edaspidi võimalik rahastada ORF vahendite arvelt riigieelarvest. Seaduse

muudatus täiendavaid kulusid KOVidele ega riigile kaasa ei too. Samuti ei suurenda käesoleva

seaduse eelnõu vastuvõtmine riigieelarve tulusid, kuna ka ORF on olnud eelarve osa. Maa

erastamisest saadud tulu kajastatakse Maa- ja Ruumiameti aruandluses tuluna ning tulud

laekuvad riigikassasse Maa- ja Ruumiameti kontole. Selles ei muutu midagi. Siiani sai võetud

need tulud teadmiseks ja riigi netovarad ümber paigutatud kogunenud tulemist ORFi. Kõik riigi

tulud laekuvad riigile. Kui nende tulude arvel oli varem vaja netovarades (varad miinus

13

kohustised riigi bilansis) suurendada ORF reservi ja vähendada jaotamata tulemit, siis nüüd

seda pole vaja enam teha.

Riigieelarve positsiooni käesolev seaduse muutmine ei muuda.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamisel muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a. määrus nr 221

„Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra

kinnitamine“ (määrus kehtestatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 4

alusel).

Muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid:

 Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993 määrus nr 216 „Õigusvastaselt võõrandatud

vara eest kompensatsiooni määramise kord“ (määrus kehtestatud õigusvastaselt võõrandatud

vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 16 lõike 2 alusel), sätestades sinna

kompensatsiooni väljamaksmise riigieelarve vahenditest Rahandusministeeriumi kaudu;

 Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993 määrus nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise kord“ (määrus kehtestatud omandireformi aluste seaduse § 17

lõike 2, maareformi seaduse § 15 lõike 1 ja § 38 alusel), sätestades varem ORFist kulude

hüvitamise riigieelarvest;

 Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2014. a määrust nr 74 „Maareformi käigus

riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord“ (määrus

kehtestatud maareformi seaduse § 23 lõike 6 ning § 351 lõigete 11 ja 6 alusel) sätestatakse

hoonestusõiguse seadmisega seotud kulude kandmine riigieelarvest.

Seletuskirjale on lisatud määruse eelnõu kavand.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. a. Jõustumise kuupäev on kokku lepitud

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024. a kabinetinõupidamisel ning on seotud 2026. aasta

riigieelarve jõustumisega. Alates 1. jaanuarist 2026. a ei ole eraldi ORFi, vaid vastavad

vahendid on riigieelarve osa ning raha kasutamine toimub kooskõlas riigieelarve seaduse ja

teiste seadustega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemis EIS.

Seaduseelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile, ja Eesti Linnade ja

Valdade Liidule.

Kultuuriministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas ning saatis normitehnilised ja redaktsioonilised

märkused. Rahandusministeerium arvestas kõiki ettepanekuid ning viis sisse nii seletuskirja

kui ka eelnõusse.

14

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis vastuse koos Maa- ja Ruumiametiga.

Nende täpsustused olid seotud seletuskirjaga ning võeti arvesse. Lisaks tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ettepaneku seaduse eelnõu rakendussättele, millega

täiendatakse maareformi seadust, viia see Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusesse.

Põhjenduseks, kuna ORFi vahendeid on eraldatud ka näiteks elu- ja mitteeluruumide

erastamise läbiviimisega ja korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks (st mitte

maareformi läbiviimiseks). Selle ettepanekuga eelnõu koostaja ei nõustu põhjusel, et kõik ORFi

vahendid laekuvad maareformi seaduse alusel maa erastamise kaudu, samuti on maa

järelmaksunõuete infosüsteem maareformi seaduse osa.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu tingimusel, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ei ole nõus üle võtma kohalikele omavalitsustele loobutud korterite

ümberkolimise ja majade lammutamise toetusmeedet, sest elamumajandus kuulub

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt paluvad välja jätta seletuskirja lisast 1

viide Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu esitades küsimused ORFist rahastatavate

toimingute jätkumise kohta. Küsitud menetlusteks on vahendid eraldatud ja olemas. Eesti

Vabariigi omandireformi aluste seaduse muudatuste alternatiivide kohta arvamust ei saadetud.

Täiendavalt e-kirjaga saadetud arvamuses Eesti Linnade ja Valdade Liit alternatiivset sõnastust

ei toeta. 30. juunil 2025. a saadetud e-kirjas on Eesti Linnade ja Valdade Liit märkinud, et jah,

alternatiivset sõnastust ei toeta, millega kohustus jääb, aga rahastus mitte. Kindlasti on

üleriigiline vaade omandireformi järelmite osas Rahandusministeeriumis ülevaatlikum

üksikute omavalitsuste omast, eriti nn sundüürnike teemal. Riiklikud abimeetmed olid ORFiga

seotud. Omavalitsustel on oma haldusterritooriumil vastutus sotsiaalhoolekande seadusest

tulenevalt, mida täidetakse sotsiaalkorterite ja ka munitsipaalkorterite pakkumisega. Need

meetmed ei ole ORFiga seotud, seega ORFi vahendite edaspidi mitteeraldamine, seoses ORFi

lõpetamisega, peaks igal juhul lõpetama ka sellega seotud kohustuse kohalikele

omavalitsustele.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025