| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 11-1/44-1 |
| Registreeritud | 21.07.2025 |
| Sünkroonitud | 22.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 11 Kodakondsus- ja rändevaldkonna poliitika väljatöötamine |
| Sari | 11-1 Kodakondsus- ja rändepoliitika korraldamise dokumendid (AV) |
| Toimik | 11-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Euroopa Parlamendi liige Jana Toom |
| Saabumis/saatmisviis | Euroopa Parlamendi liige Jana Toom |
| Vastutaja | piirivalve- ja rändeosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jana Toom
Õiguskomisjon, Asendusliige
B-1047 Brüssel - ALTIERO SPINELLI 09G153 - +32 2 28 45581
F-67070 Strasbourg - WINSTON CHURCHILL M01066 - +33 3 88 1 75581
Lugupeetud härra siseminister Igor Taro,
Arvestades sõja tõttu Ukrainast põgenenud inimeste keerulist olukorda ning tuginedes
Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusele (EL) 2022/382, mis näeb ette ajutise kaitse
andmist mitte ainult Ukraina kodanikele, vaid ka kolmandate riikide kodanikele ja
kodakondsuseta isikutele, kes elasid Ukrainas enne 24. veebruari 2022 seaduslikult
alalise elamisloa alusel ega saa turvaliselt naasta oma päritoluriiki, pöördun Teie poole
järgmiste küsimustega:
1. Kui palju Venemaa Föderatsiooni kodanikke, kes elasid enne 24.02.2022 Ukrainas
alalise elamisloaga, on taotlenud ja saanud Eestis ajutist kaitset vastavalt otsusele
2022/382?
2. Kui palju Venemaa kodanikke, kes elasid enne 24.02.2022 Ukrainas alalise
elamisloa alusel, on taotlenud, kuid ei ole saanud Eestis ajutist kaitset?
3. Kas Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet teevad koostööd teiste
liikmesriikidega (nt Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa), et jagada kogemusi,
praktikaid ja olulist teavet ajutise kaitse andmise kohta kolmandate riikide kodanikele,
kes elasid Ukrainas ega saa naasta oma päritoluriiki?
4. Kas Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet lähtuvad seisukohast, et
Venemaa kodanikud, kes elasid Ukrainas enne sõda, peavad ajutise kaitse saamiseks
esitama täiendavaid tõendeid? Millised on kriteeriumid, mille alusel saavad Eestis
ajutise kaitse Venemaa kodanikud, kes on enne sõda elanud Ukrainas alalise
elamisloaga?
5. Kuidas hindavad Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet otsuse 2022/382
artikli 2 lõike 2 kohaldamist, eelkõige seoses Venemaa kodanikega, kes elasid
Ukrainas enne sõja algust? Kas Eesti pakub neile ajutist kaitset selle sätte alusel või
suunatakse nad üldjuhul rahvusvahelise kaitse taotlemisele?
6. Milline on Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht nende Vene
Föderatsiooni kodanike suhtes, kes on elanud Ukrainas aastakümneid ja olid sunnitud
sõja tõttu sealt lahkuma? Kuidas hinnatakse turvalisuse riske nendele inimestele
võimalikul naasmisel Venemaale?
B-1047 Brüssel - ALTIERO SPINELLI 09G153 - +32 2 28 45581
F-67070 Strasbourg - WINSTON CHURCHILL M01066 - +33 3 88 1 75581
7. Kas jagate seisukohta, et rakendus otsus 2022/382 eeldab kaitse pakkumist ka neile
inimestele, kelle elu ja turvalisus on reaalselt ohus, kuid kelle kodakondsus ei ole
Ukraina? Kas Eesti on pakkunud ajutist kaitset seaduslikult Ukrainas elanud
kolmandate riikide kodanikele, kes viibisid riigis sõja alguses? Milliste riikide
kodanikega on tegemist ja mitu sellist juhtumit on saanud positiivse/negatiivse
lahenduse?
/allkirjastatud digitaalselt/
Heade soovidega,
Jana Toom
Euroopa Parlamendi liige