Vastus pöördumisele

Tere

Alljärgnevalt toome vastused Teie poolt TOKVS kohta esitatud küsimustele. Vastused on koostatud koostöös Kaidi Meristoga Sotsiaalministeeriumi õigusosakonnast.

1. Kas Eesti Töötukassa on TOKVS § 21 lg 3 mõttes „teine isik“?

Jah, Töötukassa on TOKVS § 21 lg 3 tähenduses „teine isik“, kellel võib olla andmeid, mis on vajalikud kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks. Säte ei piirdu üksnes tervishoiuteenuse osutajaga, vaid hõlmab kõiki kolmandaid isikuid, kellel on sellised asjakohased andmed, sealhulgas Töötukassa.

2. Milliseid andmeid peab Töötukassa kindlustusandjale väljastama, arvestades, et tegemist on eriliigiliste andmetega?

Töötukassa võib TOKVS § 21 lg 3 alusel väljastada ainult neid andmeid, mis on konkreetses juhtumis vajalikud kindlustusandja kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks. Sellisteks andmeteks võivad olla:

•             töövõime hindamise otsus (sh ulatus ja kestus);

•             töövõimetoetuse maksmise algus, lõpp või peatamise alus;

•             töövõimetoetuse maksmisega seotud otsused, sh viited TOKS § 17 lg 5 ja § 18 lg 6 kohastele asjaoludele.

Kuna tegemist on eriliiki isikuandmetega, saab Töötukassa neid edastada üksnes juhul, kui selleks on olemas vastav õiguslik alus. Selline alus tuleneb:

•             TOKVS § 21 lg 3, kui andmete edastamine on vajalik kahju hüvitamise ulatuse tuvastamiseks;

•             Kindlustustegevuse seaduse § 218 lg 2 p 2 ja § 219 lg 1 p 1, mis võimaldavad töödelda ja edastada terviseandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks;

•             IKÜM art 9 lg 2 p g, mis lubab eriliigiliste andmete töötlemist olulise avaliku huvi korral vastavalt liikmesriigi õigusele.

3. Kas Töötukassa peab väljastama digitembeldatud otsuse ja millises vormis tuleb edastada terviseandmed?

Andmete väljastamisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh andmete minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtet. Töötukassa võib edastada:

•             digitembeldatud või muul viisil allkirjastatud töövõime hindamise otsuse,

•             töövõimetoetuse maksmise või selle peatamise otsuse,

•             vajaduse korral ka lisaselgitusi dokumendi või kirja kujul.

Terviseandmete osas tuleb piirduda andmetega, mis on Töötukassa käsutuses ja vältimatult vajalikud TOKVS kohaldamiseks ehk varalise ja mittevaralise kahju olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks. Mittevaralise kahju hindamisel ja hüvitamisel võetakse muuhulgas arvesse tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet, tekkinud funktsioonihäire raskusastet, tekkinud funktsioonihäire sügavust ning ravi ja töövõime vähenemise kestust (TOKVS § 19 lg 1, 2 ja 5). Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigituse ja iseloomulikud tunnused mittevaralise kahju ulatuse hindamiseks kindlustusandja poolt on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed ja iseloomulikud tunnused“.

Andmete edastamise vormi seadus ei täpsusta ning see töökorralduslik küsimus tuleb lahendada osapoolte koostöös.

4. Kas oleks põhjendatud lisada TOKVS-sse sarnane säte nagu liikluskindlustuse seaduse § 75 lg 7.1?

Arvestades ülal selgitatut, ei ole TOKVS täiendamine meie hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Kui on täiendavaid küsimusi, siis andke palun teada.

Lugupidamisega

Tere!

Eesti Töötukassa palub Sotsiaalministeeriumi seisukohta alljärgneva osas:

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) reguleerib muuhulgas tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile või muule õigustatud isikule tekkinud kahju hüvitamist (edaspidi vastutuskindlustus). TOKVS § 12 sätestab kahju hüvitamise õiguslikud alused ja korra: § 12 lg 3 p 3 kohaselt hüvitatakse TOKS ja vastutuskindlustuslepingu alusel õigustatud isikule üksnes kindlustusjuhtumist tingitud järgmine kahju, s.o. osalisest või puuduvast töövõimest tekkinud kahju.

TOKVS § 14 sätestab töövõimetushüvitise maksmise põhimõtted: § 14 lg 1 kohaselt hüvitab kindlustusandja TOKVS-s sätestatud ulatuses ja korras patsiendile kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades patsiendi töövõime vähenemise ulatust (edaspidi töövõimetushüvitis). Sama paragrahvi lg 5 p 1 kohaselt on osalise või puuduva töövõime korral õigus töövõimetushüvitisele töövõimetoetuse seaduse §-s 2 nimetatud isikul, kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõimega patsiendil õigus töövõimetushüvitisele, kui ta vastab vähemalt ühele töövõimetoetuse seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustest.  Kui patsiendil ei ole õigust töövõime hindamisele töövõimetoetuse seaduse alusel, hindab töövõimetushüvitise maksmise kohustuse olemasolu ja selle ulatuse väljaselgitamise käigus töövõime ulatust kindlustusandja, kes kaasab töövõime vähenemise ulatuse tuvastamiseks vajaduse korral arstiõppe läbinud isiku (lg 7).

TOKVS § 15 sätestab püsiva töövõime vähenemise ulatuse määramise: § 15 lg 2 p 1 ja lg 3 p1 kohaselt tuvastab kindlustusandja patsiendi üldise töövõime vähenemise 100 protsenti, kui patsiendil on Eesti Töötukassas töövõime hindamise tulemusena tuvastatud puuduv või osaline töövõime.

Lisaks ei maksta patsiendile selle ajavahemiku eest ka töövõimetushüvitist, kui töövõimetoetuse maksmine on töövõimetoetuse seaduse § 18 alusel peatatud (TOKVS § 17 lg 5).

Osalise töövõimega isikule töövõimetushüvitise maksmine lõpetatakse enne tuvastatud osalise töövõime perioodi lõppemist, kui Eesti Töötukassa lõpetab talle töövõimetoetuse seaduse § 19 lõike 1 alusel töövõimetoetuse maksmise (TOKVS § 18 lg 6).

Eelnevast tuleneb, et kindlustusandjal on kahju hüvitamiseks vaja andmeid Eesti Töötukassalt. Samas ei ole TOKVS-s sätestatud, et kindlustusandjal õigus saada töötukassa andmekogust andmeid ning milliseid andmeid. Näiteks on sarnane säte liikluskindlustuse seaduse § 75 lg-s 7.1, mille alusel väljastab töötukassa andmed x-tee teenuse kaudu kindlustusandjale.

TOKVS § 21 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal on õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt talle käesolevast seadusest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente, sealhulgas terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutaja ja teised isikud on kohustatud esitama kindlustusandjale asjakohased andmed viivitamata, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval pärast taotluse saamist. Sättes pole toodud, mis dokumente ja terviseandmeid peab teine isik väljastama.

• * Palume selgitust, kas Eesti Töötukassa on TOKVS § 21 lg 3 nimetatud teine isik?

• * Kui on, siis palume selgitust, milliseid andmeid peab Eesti Töötukassa TOKVS § 21 lg 3 alusel väljastama kindlustusandjale, arvestades, et tegemist on eriliigiliste andmetega?

• * Kuna TOKVS § 21 lg 3 on sätestatud, et väljastama peab dokumendid, kas see tähendab, et kindlustusandjale tuleb väljastada digitembeldatud otsus, millega tuvastati osaline töövõime? Mis kujul tuleb väljastada terviseandmed?

• * Ühtlasi, kas oleks võimalik õigusselguse huvides lisada TOKVS-i töötukassalt andmete saamiseks analoogne säte nagu on liikluskindlustuse seaduse § 75 lg 7.1? Võttes arvesse, et IKÜM kohaselt peab eriliigiliste andmete töötlemiseks isiku nõusolekuta olema õiguslik alus.

Hetkel palub kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU Kindlustus) ligipääsu töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmetele, seega palume ministeeriumi vastust esimesel võimalusel.

Ette tänades ja lugupidamisega

Irina Borozdina
juriidiline osakond
osakonnajuhataja asetäitja